Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 11.09.2025

Meie 26.09.2025 nr 7.1-2/25/15430-2

Tiigi kinnistu projekteerimistingimuste

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Laane küla Tiigi kinnistu

projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 492320, EHR kood nr 121441570).

Kinnistu (katastritunnus 94901:007:0496) asub riigitee nr 22132 Ülenurme – Külitse tee (edaspidi

riigitee) km 3,362-3,498 kaitsevööndis.

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused halli rajamiseks.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms)

kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut

ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kinnistule toimub riigitee km 3,405 ristumiskohalt, mille geomeetria ei sobi

projekteerimistingimustega kavandatava tegevuse teenindamiseks (liiga kitsas) ning mis asub

teisel pool teed asuva Lennu tn 62 kinnistu ristumiskoha vastas. Normide tabeli 17 kohaselt on

antud riigitee lõigus lubatud minimaalne ristumiskohtade vaheline kaugus 100 m kui vähemalt

ühe kõrvuti asetseva ristumiskoha liituval teel on liiklussagedus kuni 20 sõidukit ööpäevas

ning arvestada tuleb riigitee mõlemat sõidusuunda.

Sellest tulenevalt on vajalik Tiigi kinnistu ristumiskoha nihutamine riigitee km 3,369 (vt Lisa).

Tiigi kinnistu riigitee ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt välja ehitatud ja meile üle antud

hiljemalt enne Tiigi kinnistule kavandatava mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise

ehitamise alustamist, st ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale

isikule.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

2 (6)

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased riigitee ristumiskoha

nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega

võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.

12. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh

riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse

sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja

muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki,

riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada

läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.

13. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks

võib kasutada Maa- ja Ruumiameti väljavõtet (ortofoto).

14. Tulenevalt sellest, et Tiigi kinnistu asub Tartu lennuvälja piirangupindade alal tuleb tagada, et

ehitamisel kasutatava tehnika kõrgus ei ületaks 45 meetrit maapinnast.

15. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31

lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

3 (6)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

4 (6)

Lisa: Riigitee nr 22132 km 3,369 ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrame järgmised nõuded ristumiskoha

ühendamiseks riigiteega nr 22132 Ülenurme – Külitse tee (edaspidi riigitee) km 3,369.

Ristumiskoht rajatakse juurdepääsuks Tiigi katastriüksusele (94901:007:0496, maatulundusmaa

100%), mis asub Kambja vallas Laane külas.

1. Ristumiskoht projekteerida riigitee km 3,369 ning näha ette riigitee km 3,405 ristumiskoha

likvideerimine (Joonis 1).

Joonis 1. Riigitee nr 22132 km 3,369 projekteeritav ristumiskoht (oranž knopka) ja km 3,405

likvideeritav ristumiskoht (punane rist), väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

2. Rajatavalt ristumiskohalt on vajalik tagada juurdepääs ka Ülenurme alajaama ja Sõõrde

katastriüksustele (tunnused vastavalt 94901:007:1706 ja 28301:001:0680), sest eraldi

ristumiskoha rajamine nimetatud katastriüksustele ei ole riigitee toimivuse ja ohutuse

seisukohalt sobilik ning juurdepääsu võimaluseta jäämine võib riivata kõnealuste maaomanike

huve. Õiguslikult siduvas vormis sõlmitud kokkulepe lisada kooskõlastamiseks esitatavale

projektile.

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

meie juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid).

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

5 (6)

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“.

Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt meie juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele

uuringule teede projekteerimisel“.

9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda meie tüüpjoonise II põhimõtetest.

Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi.

Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevee juhtimine ei ole lubatud.

Joonis 2. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Projekteerida asfaltkate vähemalt 20 m ulatuses arvestades riigitee äärmise sõiduraja servast.

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

17. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale

tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada

IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele.

6 (6)

18. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

19. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

20. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik (riigitee

ristumiskoha asukohas asuva kinnistu omanik või tema volitatud esindaja).

22. Me ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike

puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

23. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

24. Palume projekteerijal esitada projekt meile kooskõlastamiseks [email protected].

Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime

huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]