Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord

1

Taristuministri määruse „Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise

ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 6 alusel.

Navigatsioonimärgistuse kavandamise eesmärk on suurendada veeliikluse ohutust merel ja

laevatatavatel sisevetel. Navigatsioonimärgistuse kavandamisel lähtutakse ohutu meresõid u üldtunnustatud põhimõtetest ja tavadest ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (ingl International Maritime Organization, IMO), Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide

Organisatsiooni (ingl International Organization for Marine Aids to Navigation, IALA) ning Maailma Veetransporditaristu Liidu (ingl The World Association for Waterborne Transport

Infrastructure, lühend PIANC) juhenditest ja soovitustest. 01.05.2025 jõustusid meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) muudatused, millega muu

hulgas täpsustati nende navigatsioonimärgistusega seotud tegevuste loetelu, milleks on vaja Transpordiameti luba. Enne muudatuste jõustumist hõlmas see navigatsioonimärgistuse

rajamist, paigaldamist, muutmist ja eemaldamist. Muudatusega jäeti loetelust välja märgistuse paigaldamine, sest praktikas toimub kõigepealt navigatsioonimärgistuse rajamine, milleks on vaja Transpordiameti luba, pärast seda toimub märgi füüsiline paigaldamine, mis tegelikult

Transpordiameti luba ei vaja. Lisaks asendati sõna „eemaldamine“ sõnaga „tühistamine“. Navigatsioonimärgistuse tühistamine on menetlus, mille käigus võtab Transpordiamet

navigatsioonimärgistuse kasutusest välja ja märgib selle tühistatuks navigatsioonimärkide andmekogus. Eemaldamine on füüsiline tegevus, mis järgneb navigatsioonimärgistuse tühistamisele, ning see ei eelda Transpordiameti luba.

Seni kehtiv majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.12.2002. a määrus nr 18

„Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ vajab tervikuna ajakohastamist, arvestades ka asjaolu, et määrust ei ole sisuliselt kordagi muudetud alates selle vastuvõtmisest 2003. a.

Kuivõrd 01.05.2025 jõustunud muudatustega muudeti ka MSOS-i § 47 lõike 6 volitusnormi sõnastust, kehtestatakse määruse uus terviktekst ja tunnistatakse seni kehtiv määrus kehtetuks.

Uue määrusega ajakohastatakse nõudeid navigatsioonimärgistuse projekteerimisele ning määrus viiakse vastavusse MSOS-i ja sadamaseadusega ning vähendatakse halduskoormust.

Eelnõu töötasid välja Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik Anton Merits ([email protected]) ja Transpordiameti laevateede osakonna

juhtivspetsialist Pärtel Keskküla ([email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

Eelnõuga kehtestatakse määruse terviktekst.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 13 paragrahvist.

2

Eelnõu §-ga 1 reguleeritakse määruse kohaldamisala. Määrust kohaldatakse

navigatsioonimärgistuse rajamisele, muutmisele ja tühistamisele ning nendega seotud teavitamisele. Määrust kohaldatakse kõigile navigatsioonimärgistuse valdajatele Eesti merealal

ja laevatatavatel sisevetel. Transpordiamet ei pea oma hallatava navigatsioonimärgistuse rajamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks taotlema luba, kuid järgib määruses ja selle lisas sätestatud nõudeid.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse navigatsioonimärgistuse ja navigatsioonimärkide liigid.

Lõike 1 kohaselt jaguneb navigatsioonimärgistus sihtgrupist ja märkide kohta avaldatavast teabest ning sellega seoses navigatsioonimärkidele esitatavatest nõuetest lähtudes avalikuks

kasutamiseks mõeldud navigatsioonimärgistuseks ning piiratud sihtgrupile või erakasutuseks mõeldud navigatsioonimärgistuseks (mitteavalik navigatsioonimärgistus). Mitteavaliku

navigatsioonimärgistuse rajamine või paigaldamine on reguleeritud §-s 3, muus osas reguleerib määrus avalikku navigatsioonimärgistust.

Lõikega 2 defineeritakse, mis on avalikuks kasutamiseks mõeldud navigatsioonimärgistus – see on tasulisi teenuseid osutavate sadamate ja üldkasutatava veetee, eripiirkondade jm

määratlemata veeliiklejate ringile kasutamiseks mõeldud navigatsioonimärgistus. Lõikega 3 loetletakse navigatsioonimärkide liigid: püsimärgid, ujuvmärgid ja virtuaalmärgid.

Lõigetega 4–6 defineeritakse püsimärk, ujuvmärk ja virtuaalmärk.

Lõike 7 kohaselt peab avaliku navigatsioonimärgistuse hulka kuuluv navigatsioonimärk vastama määruse lisas esitatud navigatsioonimärgistuse süsteemile. Andmed nende

navigatsioonimärkide kohta avaldatakse navigatsiooniteabes.

Lõikega 8 defineeritakse navigatsioonimärgistuse muutmine. See on olemasolevate navigatsioonimärkide asukoha või omaduste, nagu liik, tule olemasolu vms, muutmine.

Lõikega 9 defineeritakse navigatsioonimärkide tühistamine. See on olemasolevate navigatsioonimärkide kasutusest eemaldamine ja navigatsioonimärkide andmekogus

tühistatuks määramine. Tühistatud navigatsioonimärki enam ei paigaldata ning see eemaldatakse navigatsioonikaartidelt jm navigatsiooniteabest. Navigatsioonimärgi tühistamiseks esitab navigatsioonimärgi valdaja (nt sadama pidaja) taotluse ujuvmärgi

tühistamiseks koos põhjendusega. Põhjuseks võib näiteks olla sadama veeliikluse korralduse muutmine vms. Transpordiamet võtab taotluse menetlusse ning kui tühistamisele vastuväiteid

ei ole, siis annab loa ujuvmärki enam mitte paigaldada või püsimärgi eemaldada. Seejärel vormistatakse märk navigatsioonimärkide andmekogus tühistatuks ning teavitatakse sellest veeliiklejaid ja korrigeeritakse navigatsioonikaarte.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse nõuded mitteavaliku navigatsioonimärgistuse rajamiseks või

paigaldamiseks. Mitteavalik on peamiselt nende sadamate navigatsioonimärgistus, kus ei osutata tasulist sadamateenust.

Lõike 1 kohaselt tuleb sellise navigatsioonimärgistuse rajamise või paigaldamise loa saamiseks esitada Transpordiametile taotlus koos märgistuse eesmärgi ja lahenduse selgituse,

navigatsioonimärkide koordinaatidega koordinaatsüsteemis L-EST97 või WGS84 (ETRS89), märgistuse paiknemise skeem ja pilt kasutatavatest navigatsioonimärkidest.

3

Lõike 2 kohaselt vaatab Transpordiamet taotluse läbi ning annab loa või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Võrreldes avalikuks kasutamiseks

mõeldud navigatsioonimärgistusega ei pea lähteandmed olema nii detailsed ja loa saamine toimub lihtsamalt.

Lõikega 3 sätestatakse, et ainult oma tarbeks kasutatavate sadamate (nt külasadamad ja erasadamad, st sadamad, kus ei võeta vastu külalisaluseid) navigatsioonimärkide andmeid

navigatsiooniteabes ei avaldata, kuna need märgid ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samas ei tohi sellised navigatsioonimärgid eksitada nt sellest sadamast mööduvat kohalikke olusid mitte tundvat veeliiklejat.

Eelnõu § 4 reguleerib loa andmist avalikult kasutatava navigatsioonimärgistuse rajamiseks,

muutmiseks ja tühistamiseks. Kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruses nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ oli sätestatud

navigatsioonimärgistuse rajamise ja rekonstrueerimise kooskõlastamise kohustus. Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei saa kooskõlastus olla asutusevälise mõjuga ning

seadusereservatsiooni printsiibist tulenevalt peavad isiku põhiõigusi piiravad kohustused tulenema seadusest, seetõttu kehtestati määruses olev kooskõlastamise kohustus MSOS-is loakohustusena. Määruses täpsustatakse loa andmise korda.

Loa saamiseks tuleb lõike 1 kohaselt esitada Transpordiametile taotlus ja

navigatsioonimärgistuse projekt. Märgistuse muutmiseks või tühistamiseks tuleb esitada taotlus koos soovitava muudatuse kirjeldusega. Saadud info põhjal otsustab Transpordiamet, kas kavandatavate muudatuste ulatus nõuab põhjalikumate selgitustega projekti esitamist. Sadam

esitab navigatsioonimärgistuse projekti sadamaregistri kaudu, muud taotlejad navigatsioonimärkide andmekogu kaudu või e-posti teel. Navigatsioonimärgi kohta esitatakse

andmed sadamaregistri või navigatsioonimärkide andmekogu väljade kohaselt. Lõikega 2 reguleeritakse taotluse esitamist olemasoleva navigatsioonimärgistuse muutmiseks

või tühistamiseks. Sel juhul tuleb esitada taotlus koos muudatust kirjeldavate andmetega, selle põhjal otsustab Transpordiamet, kas muudatus nõuab projekti esitamist.

Lõike 3 kohaselt vaatab Transpordiamet taotluse läbi ning annab loa või keeldub selle andmisest tulenevalt haldusmenetluse seadusest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

Lõikega 4 täpsustatakse, et hooajalise navigatsioonimärgistuse iga-aastaseks korraliseks

rajamiseks või väljavõtmiseks ei ole Transpordiameti luba vaja. Eelnõu §-dega 5–9 reguleeritakse navigatsioonimärgistuse projektis ja selle kohustuslikes

osades sisalduvaid andmeid.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse üldnõuded navigatsioonimärgistuse projektile (edaspidi projekt), mis tuleb esitada Transpordiametile § 4 lõike 1 alusel. Lõike 1 kohaselt peab projekt olema koostatud selliselt, et see oleks loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt

mõistetav. Tegemist on üldise põhimõttega ehitusprojektide koostamisel ja see kehtib ka

navigatsioonimärgistuse projektide koostamisele. Senine praktika on näidanud, et esitatakse ka

4

projekte, mis sisaldavad vastuolusid ja on raskesti mõistetavad, mistõttu on projekti

arusaadavusele viitamine ka praktilise väärtusega.

Lõike 2 kohaselt nõutakse iga projekti puhul andmeid navigatsioonimärkide kohta, seletuskirja, joonist ja lisasid.

Lõikes 3 täpsustatakse, et iga navigatsioonimärki eraldi iseloomustavate andmete koosseis on määratud sadamaregistri või navigatsioonimärkide andmekogu navigatsioonimärgi andmete

väljadega. Kehtivas määruses tuli esitada projekteeritavate märkide asukoha geograafilised koordinaadid (süsteemis WGS-84) ja kirjeldus ning iga märgi kohta andmed eraldi märgi tüübi põhisel andmikul ehk vormil. See ei ole enam vajalik.

Eelnõu §-s 6 on loetletud navigatsioonimärgi andmed, mis tuleb esitada projektis. Kui projekt

esitatakse sadamaregistri või navigatsioonimärkide andmekogu kaudu, tuleb esitajal täita vajalikud väljad. Sadamaregistris või navigatsioonimärkide andmekogus tekivad väljad vastavalt sellele, kas tegemist on püsi- või ujuvmärgiga ning kui on tulega märk, siis ka tule

andmete väljad. Kui projekt esitatakse e-posti teel, tuleb need andmed esitada projekti lisana.

Eelnõu §-s 7 loetletakse projekti seletuskirjas esitatavad andmed:

- projekti nimi, koostamise kuupäev, koostaja nimi, märgistuse valdaja nimi ja

kontaktandmed. Neid andmeid varem ei nõutud; - projekti eesmärk, navigatsioonimärgistuse asukoha kirjeldus ja skeem, mis selgitaks

objekti üldist asukohta. Kehtivas määruses tuli esitada märgistuse rajamise eesmärk ja põhjendus ning loetleti märgistatava ala kirjelduseks vajalikud andmed: füüsilis- geograafilised, geoloogilised, meteoroloogilised, hüdroloogilised ja hüdrograafilised

iseärasused; - projekti aluseks oleva hüdrograafilise mõõdistuse andmed: mõõdistustöö tegija nimi,

täpsusklass, mõõdistusandmed jne; - veeliikluse kirjeldus (veesõidukite andmed, liikluse tihedus, navigatsioonihooaeg),

projekteerimise aluseks oleva projektlaeva liik, pikkus ja süvis. Kehtivas määruses on

loetletud detailsemalt nõutud navigatsioonisituatsiooni kirjeldavaid andmeid – navigatsiooniperioodi kestus, eeldatav liiklussagedus ja suurima laeva parameetrid,

laevaliikluse korraldus – ühe- või kahesuunaline) – ning veetee parameetreid; - projekteeritud navigatsioonimärgistuse ja olemasolevate navigatsioonimärkide

muutmise selgitused. Kehtivas määruses nõuti „andmeid olemasoleva

navigatsioonimärgistuse kohta“; - kui tähistatakse selgelt määratletavat laevateed, siis laevatee lahenduse selgitus.

Kehtivas määruses laevateed kui laevaliikluseks määratud ja telje või piiridega määratletud ning navigatsioonimärgistusega tähistatud veeala ei käsitletud;

- laevatee või tähistatava läbipääsu kriitiliste kohtade mõõtmed ning põhimõtted, millest

lähtudes need on määratud. Kehtivas määruses neid andmeid ei nõutud.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded projekti joonistele. Lõike 1 kohaselt peavad joonised põhinema ajakohastel Transpordiameti heakskiidetud

hüdrograafilise mõõdistuse andmetel, mis pole vanemad kui kolm aastat. See tagab mõõdistuse ajakohasuse. Kehtivas määruses nõuti eraldi navigatsioonimärgistuse tööpiirkonna

hüdrograafilist mõõdistusplaani, juhul kui navigatsioonimärgistuse asendiplaani alusena ei ole

5

kasutatud hüdrograafilist mõõdistusplaani. Nüüd eeldatakse, et projekt koostatakse ajakohase

mõõdistusplaani või -andmete põhjal.

Lõikes 2 on loetletud andmed, mis peavad olema näidatud joonisel. Kehtivas määruses oli detailne nimekiri joonistel esitatavate andmete kohta: merepõhja sügavusarvud, märgistatava veetee asend, lähedusse jäävad eripiirkonnad ning veealused trassid ja rajatised,

projekteeritavad navigatsioonimärgid kehtivate kaardisümbolitega, olemasolevad navigatsioonimärgid, tulede sektorid, ristuvad laevateed ja nende märgistus, tähtsamad ehitised,

rannajoon, olulised madalikud ja kivid, sadama akvatooriumi piir jm navigeerimiseks olulised andmed.

Uue sõnastuse järgi tuleb joonistel esitada koostaja nimi, koostamise kuupäev, andmed mõõdistuse kohta, joonise mõõtkava, koordinaatvõrgustik, sügavused kehtivas Eesti

kõrgussüsteemis, projekteerimisel aluseks võetud sügavuse isobaat ehk samasügavusjoon, samuti rannajoon (sh sadamarajatised), eripiirkonnad, veealused rajatised, sadama akvatooriumi piir, projekteeritud laevatee telg ja küljed ning navigatsioonimärgid asjakohaste

sümbolitega ning märkega, kas tegu on olemasoleva, muudetava, uue või tühistatava navigatsioonimärgiga.

Lõikes 3 sätestatakse üldnõue, et jooniste hulk ning mõõtkava peavad tagama projektist nii tervikliku kui ka piisavalt detailse ülevaate. Kehtivas määruses nõuti joonistena asukohaplaani

ja navigatsioonimärgistuse asendiplaani esitamist ning määrati neile konkreetsed mõõtkavade vahemikud.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse andmed, mis esitatakse projekti lisana. Kui kehtivas määruses nõuti navigatsioonimärkide ja laevatee andmeid üldiselt „projektis“, siis nüüd täpsustatakse lõikes 1,

et laevatee koordinaadid ning uute ja muudetavate navigatsioonimärkide konstruktsiooni selgitus ja mõõtmetega joonised tuleb esitada projekti lisadena. Andmete esitamise vorm on

jäetud esitaja valida. Lõikes 2 selgitatakse, et kui projekti ei esitata sadamaregistri või navigatsioonimärkide

andmekogu kaudu, tuleb ka § 5 lõikes 3 nimetatud navigatsioonimärke iseloomustavad andmed esitada projekti seletuskirja lisana.

Eelnõu §-ga 10 reguleeritakse navigatsioonimärgistuse heakskiitmist. Lõike 1 kohaselt peab navigatsioonimärgistuse valdaja teavitama Transpordiametit 14 päeva

jooksul pärast navigatsioonimärgistusega seotud tööde lõpuleviimist. Transpordiamet vaatab märgistuse üle ning kiidab selle heaks või keeldub selle heakskiitmisest 30 päeva jooksul teate

saamisest arvates. Eelnõu § 11 kohaselt avaldatakse navigatsioonimärkide andmed, andmete muudatused ning

info navigatsioonimärgi tühistamise kohta navigatsiooniteabes.

Eelnõu § 12 reguleerib Transpordiameti teavitamist hooajaliste ujuvmärkide korralisest paigaldamisest ja väljavõtmisest.

Eelnõu §-ga 13 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise,

rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“.

6

Eelnõu lisa on kehtestatud Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel kasutatav

navigatsioonimärgistuse süsteem. Eestis kasutatakse IALA navigatsioonimärgistuse süsteemi A-regiooni navigatsioonimärke, milleks on küljemärgid, kardinaalmärgid, üksiku ohu märk,

teljemärk, erimärk, uue ohu märk ja nn muud märgid, milleks on tuletornid ja -paagid, päevamärgid, sihid ja sektortuled. Lisas on kirjeldatud nimetatud märkide kasutamine ning nende tunnused. Võrreldes kehtiva määruse lisaga 1 on ära jäetud täpsustus, et tegemist on

merealadel kasutatavate märkidega. See tähendab, et see navigatsioonimärgistuse süsteem hakkab kehtima lisaks merele ka laevatatavatel sisevetel. Muudatus ei nõua märkide muutmist

siseveekogudel. Tegemist on pigem formaalse muudatusega, mis puudutab küljemärkide nimetusi – kui merel määratakse laevatee külgi ja vastavalt küljemärkide liigi nimetusi (parema külje märk ja vasaku külje märk), võttes aluseks suuna merelt maa poole ja nt jõkke sisse, siis

sisevetel on vaatesuund traditsiooniliselt vastupidi, parem ja vasak kallas määratakse, vaadates allavoolu, ehk merel on parema külje märk roheline ja vasaku külje märk punane ning sisevetel

vastupidi. Erinevate süsteemide kasutamine tekitab segadust, nt peaks laevatatavate sisevete hulka

kuuluvasse Pärnu jõkke juhatavate märkide nimetamisel merelt jõkke jõudes poole laevatee peal märkide nimetused ümber pöörama. Süsteemi lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks leiti

Transpordiametis olevat otstarbekam võtta merel ja sisevetel kasutusele ühtne vaatesuund. Kuna Eesti laevatatavad siseveed ei ole ühenduses Euroopa siseveeteede võrgustikuga, kus kehtib samuti Eesti praeguse praktika kohane mere suhtes vastupidise märgistuse suunaga

sisevete süsteem, ei teki ka teistega ühildumise probleemi. Mõtte toetuseks saab näiteks tuua Soome, kus on samuti merel ja sisevetel ühtne süsteem.

Veeliiklejat see muudatus praktikas ei mõjuta, kuna füüsiliselt midagi ei muutu, muutub ainult küljemärkide nimetus jõgedel.

See muudatus tingib vajaduse muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003. a määrust nr 28 „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“, kus on määratud laevatatavatel

sisevetel kasutatav vastupidiste nimetustega navigatsioonimärkide süsteem. Samas vajab see määrus nagunii ajakohastamist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud

Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.

Määrusega ajakohastatakse nõudeid navigatsioonimärgistuse projekteerimisele ja rajamisele. Määrusel on mõju veeliiklusohutuse suurendamisele korrektselt märgistatud sadamate kaudu.

Samuti on kaudne mõju sadamate piirkonna arengule – välisriigi külalisalused eelistavad külastada navigatsiooniteabes avaldatud ja nõuetele vastavaid sadamaid.

Võrreldes kehtiva määrusega sadama pidajate halduskoormus ja kulud ei suurene. Halduskoormus pigem väheneb, sest ettevõtjatel on võimalik esitada andmeid sadamaregistri

ja navigatsioonimärkide andmekogu kaudu, kus on võimalik täita vajalikke andmevälju

7

olenevalt sellest, millise märgiga on tegemist. Uue määruse kohaselt navigatsioonimärgid ei

muutu ning olemasolevaid navigatsioonimärke ei pea välja vahetama.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Riigile ega ettevõtjatele lisakulusid ega tulusid ei kaasne. Samuti ei kaasne määruse rakendamisega lisategevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldkorras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile.

Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele huvigruppidele: OÜ Meremõõdukeskus, OÜ Lotrell Service, OÜ Gotta Port Services, OÜ Aavo ja Riina Raig

projekt, OÜ EstKonsult, Logistika ja Sadamate Liit.

1

EELNÕU

17.09.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest

teavitamise nõuded ja kord

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 6 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse navigatsioonimärgistuse rajamisele, muutmisele ja tühistamisele ning navigatsioonimärgistusest teavitamisele Eesti merealal ja laevatatavatel

sisevetel.

§ 2. Navigatsioonimärgistuse ja navigatsioonimärkide liigid

(1) Navigatsioonimärgistus jaguneb avalikuks kasutamiseks mõeldud ehk avalikuks navigatsioonimärgistuseks ning erakasutuseks või muule piiratud kasutajate ringile mõeldud

navigatsioonimärgistuseks ehk mitteavalikuks navigatsioonimärgistuseks.

(2) Avalik navigatsioonimärgistus on tasulisi teenuseid osutavate sadamate, üldkasutatava veetee, eripiirkondade ning muu määratlemata veeliiklejate ringile mõeldud navigatsioonimärgistus.

(3) Navigatsioonimärgid jagunevad püsimärkideks, ujuvmärkideks ja virtuaalmärkideks.

(4) Püsimärk on maismaal või veekogus aluspinnasega püsivalt ühendatud ehitis.

(5) Ujuvmärk on eemaldatavana veekogu põhja ankurdatud ujuv navigatsioonimärk.

(6) Virtuaalmärk on navigatsioonimärk, mida füüsilisel kujul olemas ei ole ja mille kohta edastatakse navigatsiooniteave automaatse tuvastussüsteemi kaudu kasutamiseks elektroonilisel navigatsioonikaardil.

(7) Avaliku navigatsioonimärgistuse hulka kuuluv navigatsioonimärk peab vastama käesoleva

määruse lisas esitatud navigatsioonimärgistuse süsteemile. Andmed avaliku navigatsioonimärgistuse hulka kuuluva navigatsioonimärgi kohta avaldatakse navigatsiooniteabes.

(8) Navigatsioonimärgi muutmine tähendab olemasoleva navigatsioonimärgi asukoha või

omaduste muutmist. (9) Navigatsioonimärgi tühistamine tähendab olemasoleva navigatsioonimärgi eemaldamist

kasutusest ja navigatsioonimärkide andmekogus tühistatuks määramist.

2

§ 3. Mitteavaliku navigatsioonimärgistuse rajamine

(1) Mitteavaliku navigatsioonimärgistuse rajamise loa saamiseks tuleb esitada Transpordiametile taotlus ning selle rajamise eesmärgi ja lahenduse selgitus, navigatsioonimärkide koordinaadid koordinaatsüsteemis L-EST97 või WGS84 (ETRS89),

märgistuse paiknemise skeem ja kavandatavate navigatsioonimärkide pilt või joonis.

(2) Transpordiamet annab loa, teeb ettepanekud navigatsioonimärgistuse või üksikute navigatsioonimärkide muutmiseks või keeldub loa andmisest.

(3) Mitteavaliku navigatsioonimärgi andmeid navigatsiooniteabes ei avaldata. Mitteavaliku navigatsioonimärgistuse rajamisel tuleb tagada, et see ei eksitaks teisi veeliiklejaid.

§ 4. Luba avaliku navigatsioonimärgistuse rajamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks

(1) Avaliku navigatsioonimärgistuse (edaspidi navigatsioonimärgistus) rajamise loa saamiseks

tuleb esitada Transpordiametile taotlus ning käesoleva määruse § 5 kohane navigatsioonimärgistuse projekt. Sadam esitab projekti sadamaregistri kaudu, muud taotlejad navigatsioonimärkide andmekogu kaudu või e-posti teel.

(2) Navigatsioonimärgistuse või navigatsioonimärgi muutmise või navigatsioonimärgi

tühistamise loa saamiseks tuleb esitada Transpordiametile taotlus koos soovitavat muudatust kirjeldavate andmetega. Kirjelduse põhjal otsustab Transpordiamet, kas muudatuseks on vaja esitada projekt.

(3) Transpordiamet annab loa navigatsioonimärgistuse rajamiseks, muutmiseks või

navigatsioonimärgi rajamiseks, muutmiseks või navigatsioonimärgi tühistamiseks, teeb ettepanekud projekti muutmiseks või keeldub loa andmisest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(4) Hooajalise navigatsioonimärgistuse iga-aastaseks korraliseks paigaldamiseks või väljavõtmiseks ei ole Transpordiameti luba vaja.

§ 5. Navigatsioonimärgistuse projekt

(1) Navigatsioonimärgistuse projekt (edaspidi projekt) peab olema loetav, vastuoludeta ja erialaspetsialistile arusaadav ning selle alusel rajatav navigatsioonimärgistus peab võimaldama tähistataval veealal ohutult liigelda.

(2) Projekt koosneb navigatsioonimärgi andmetest, seletuskirjast, joonistest ja lisadest.

§ 6. Navigatsioonimärgi andmed

(1) Navigatsioonimärgi kohta esitatakse projektis järgmised üldandmed: 1) nimi; 2) liik;

3) asukoha koordinaadid; 4) tööperiood.

3

(2) Ujuvmärgi kohta esitatakse lisaks üldandmetele järgmine teave:

1) paigalduskoha sügavus; 2) paigalduskoha põhja iseloom;

3) helkuri, radaripeegeldi ja topimärgi olemasolu; 4) ankru materjal ja kaal.

(3) Püsimärgi kohta esitatakse lisaks üldandmetele järgmine teave: 1) kõrgus aluspinnast;

2) aluspinna kõrgus veekogu navigatsioonikaardi nulltasemest; 3) tule kõrgus veekogu navigatsioonikaardi nulltasemest; 4) kirjeldus ja tunnusvärvid.

(4) Tulega navigatsioonimärgi kohta esitatakse lisaks üldandmetele järgmine teave:

1) tule tööperiood; 2) tule põlemisrežiim (päeval või ööpäevaringselt); 3) tule plinkimise iseloom ja plingiperioodi kirjeldus;

4) tulesektorite piirid ning tule värvus ja nähtavuskaugus sektorites; 5) taustvalguse tase (puudub, mõõdukas või tugev).

§ 7. Projekti seletuskiri

Projekti seletuskirjas esitatakse: 1) projekti nimi, koostamise kuupäev, koostaja nimi ning märgistuse valdaja nimi, aadress ja

telefon; 2) projekti eesmärk; 3) projektiga hõlmatava ala asukoha kirjeldus ja skeem;

4) projekti aluseks oleva mõõdistuse andmed; 5) tähistatava ala veeliikluse kirjeldus, projekteerimise aluseks oleva veesõiduki liik, pikkus, laius ja süvis;

6) uue navigatsioonimärgistuse projekteerimise ning olemasolevate navigatsioonimärkide muutmise põhjendused ja selgitused;

7) laevatee projektlahenduse selgitus, kui tähistatakse kindlaks määratud laevateed; 8) laevatee või tähistatava läbipääsu olulised mõõtmed ning põhimõtted, millest lähtudes need on määratud.

§ 8. Projekti joonised

(1) Projekti joonised peavad põhinema ajakohastel Transpordiameti heakskiidetud hüdrograafilise mõõdistuse andmetel, mis pole vanemad kui kolm aastat.

(2) Projekti joonistel tuleb näidata: 1) projekti, joonise ja nende koostaja nimi ning projekti koostamise kuupäev;

2) arv- ja joonmõõtkava; 3) koordinaatvõrgustik;

4) hüdrograafilise mõõdistuse tegija nimi, mõõdistusaeg, mõõdistuse täpsusklass; 5) rannajoon, sealhulgas sadamarajatised;

4

6) sügavusarvud kõrgussüsteemis EH2000, samasügavusjooned, sealhulgas teistest eristuvana

navigatsioonimärgistusega tähistatava sügavuse või laevatee vähima sügavuse samasügavusjoon;

7) võimalikud eripiirkonnad ning veealused trassid ja rajatised; 8) sadama akvatooriumi piir; 9) projekteeritud laevatee telg ja küljed (kui on);

10) navigatsioonimärgid märgi liiki näitava sümboliga ning seletuskirja lisas toodud navigatsioonimärkide loetelule vastava tunnusega ja infoga, kas tegu on olemasoleva, uue,

muudetava või tühistatava navigatsioonimärgiga. (3) Jooniste hulk ja mõõtkava peavad tagama projektist nii tervikliku kui ka piisavalt detailse

ülevaate.

§ 9. Projekti lisad

(1) Projekti lisadena tuleb esitada järgmised andmed:

1) laevateel selle telje või külgede ots- ja murdepunktide koordinaadid süsteemis L-EST97 kahe kümnendkoha täpsusega või süsteemis WGS84 (ETRS89) minuti viie kümnendkoha täpsusega;

2) navigatsioonimärkide konstruktsiooni selgitus ja oluliste mõõtmetega varustatud joonised. (2) Kui projekti ei esitata sadamaregistris või navigatsioonimärkide andmekogus, esitatakse

käesoleva määruse §-s 6 loetletud navigatsioonimärgi andmed projekti lisana.

§ 10. Navigatsioonimärgistuse heakskiitmine

(1) Navigatsioonimärgistuse valdaja teavitab navigatsioonimärgistuse rajamise või muutmise

tööde valmimisest Transpordiametit 14 päeva jooksul pärast tööde lõppu.

(2) Transpordiamet kiidab uue navigatsioonimärgistuse või olemasoleva navigatsioonimärgistuse muudatuse heaks, teeb ettepanekud muudatusteks või keeldub selle heakskiitmisest 30 päeva jooksul teate saamisest arvates.

§ 11. Navigatsioonimärgi andmete avaldamine

Heakskiidetud navigatsioonimärgi andmed ja andmete muudatused, samuti info navigatsioonimärgi tühistamise kohta kantakse navigatsioonimärkide andmekogusse ja

avaldatakse navigatsiooniteabes.

§ 12. Hooajalise navigatsioonimärgi tööst teavitamine

Avaliku navigatsioonimärgistuse hooajalise ujuvmärgi korralisest paigaldamisest ja

väljavõtmisest teavitab nende valdaja Transpordiametit hiljemalt navigatsioonimärgi paigaldamisele või väljavõtmisele järgneval päeval. Sadam edastab teate sadamaregistri kaudu,

teised valdajad navigatsioonimärkide andmekogu kaudu või e-posti teel.

5

§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrus nr 18

„Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk kantsler

Lisa: Eestis kasutatav navigatsioonimärgistuse süsteem

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Siseministeerium

26.09.2025 nr 1-4/25/4257

Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja

kord

Austatud minister

Esitame Siseministeeriumile kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Navigatsioonimärgistuse

rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord“ eelnõu. Lisaks esitame eelnõu arvamuse avaldamiseks kirjas märgitud adressaatidele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Määruse lisa „Eestis kasutatav navigatsioonimärgistuse süsteem“

Lisaadressaadid: Transpordiamet

Arvamuse avaldamiseks: OÜ Meremõõdukeskus, Lotrell Service OÜ, OÜ Gotta Port Services,

OÜ Aavo ja Riina Raig projekt, OÜ EstKonsult, Logistika ja Sadamate Liit

Anton Merits, 715 3423

[email protected]