PALUPERA VALLAVALITSUS
SISUKORD
SELETUSKIRI 3
1 Sissejuhatus 3
1.1 Planeeringu koostamise alus 3
1.2 Planeeringu eesmärk ja andmed olemasolevate kruntide kohta 3
1.3 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 3
1.4 Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud 3
1.5 Kirjavahetus 3
1.6 Planeeringu tellija andmed 3
1.7 Planeeringu koostaja andmed 3
2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 4
3 Olemasoleva olukorra iseloomustus 4
4 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ja kruntide ehitusõigus 4
5 Krundi hoonestusala piiritlemine 5
6 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus 5
7 Ehitistevahelised kujad 5
8 Arhitektuurinõuded ehitistele 5
9 Säilitatav ja rajatav haljastus ja heakord 5
10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 6
10.1 Sademetevesi, drenaaž ja kanalisatsioon 6
10.2 Veevarustus. 6
10.3 Tuletõrje veevarustus 6
10.4 Elektrivarustus ja välisvalgustus 6
10.5 Soojavarustus 6
10.6 Sidevarustus 6
11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs 7
12 Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks 7
13 Servituutide määramise vajadus 7
14 Riigikaitselise otstarbega maa-alad 7
15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 7
16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus 8
17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 8
18 Kooskõlastuste kokkuvõte 9
GRAAFILINE OSA 10
Joonis nr.1. Asukohaskeem ………………….…………………………………….11
Joonis nr.2. Olemasolev olukord M 1:1000………………………………………..12
Joonis nr.3. Kinnistu tsoneering M 1:2000…………..…………………………….13
Joonis nr.4. Põhijoonis M 1:1000.……………………..…………………………..14
LISAD…………………………………….………………………………………………….15
SELETUSKIRI
1 Sissejuhatus
1.1 Planeeringu koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Palupera Vallavolikogu otsus 30.05.2006 nr 1-1/06/18 ja Nõuni Algkooli kinnistu nr. 1589540 detailplaneeringu Lähteseisukohad.
1.2 Planeeringu eesmärk ja andmed olemasolevate kruntide kohta
Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine , osaliselt Üldkasutatav maa (0050;Üm) ja Ühiskondlike hoonete maa (0051; Üh). Hoonestusõiguste määratlemine ja tehnovõrkude põhimõttelise lahenduse leidmine ning liikluskorralduse määramine.
Planeeringuga hõlmatava kinnistu info:
Nõuni Algkooli (58202:002:0643)- omanik: Palupera Vallavalitsus; maakasutuse sihtotstarve: Ühiskondlike hoonete maa; pindala 3,60 ha.
1.3 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
• Palupera valla üldplaneering;
• Palupera valla arengukava;
• Olemasoleva piirkonna vee- ja kanalisatsiooniskeemid.
1.4 Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud
◦ Geodeetiline alusplaan, Nõuni sjk. Palupera vald, Valgamaa, töö nr. 545 MERILO GRUPP OÜ, litsents nr. 328 MA-k, 23.04.1997 a.;
1.5 Kirjavahetus
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on toodud planeeringu lisades.
1.6 Planeeringu tellija andmed
Palupera Vallavalitsus
Hellenurme sjk. 67514 Valgamaa
e-postiaadress:
[email protected]
telefon 767 9502
1.7 Planeeringu koostaja andmed
Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Reg. kood 10033667
Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn
e-mail:
[email protected]
telefon 6528408, fax 6565109
2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala asub Otepää maastikukaitsealal, mis seostub eritingimustega ja kus tegutsemine tuleb kooskõlastada Riikliku Looduskaitsekeskusega. Otepää maastikaitseala piiranguvööndis keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine, uuendusraie, puhtpuistute rajamine, väetiste ja kemikaalide kasutamine lähemal kui 25 m veekogu piirile, maaainese loata kaevamine, loata teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, uute ehitiste püstitamine, veekogu kallaste kahjustamine jms. Kinnistul paiknev vana koolimaja on kasutuses kui kogunemiskoht ja seltsielu arendamise paigaks. Kooli, olemasoleva supluskoha ja kallasraja korrastamisega luuakse eeldus loodus ja õppekeskuse kompleksi loomiseks.
3 Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala ühel kolmandikul asub vana koolimaja kõrvalhoonetega ja vilja- ning ilupuudega aed. Teisel kolmandikul asub heinamaa ja kolmandal madal ja tugevalt allikaline kaldaala. Praegu puudub viimasel igasugune funktsioon, raskendatud on ka antud ala hooldamine.
Kinnistu külgneb läänest avaliku kasutusega Nõuni järvega (kood 210130), mille ehituskeeluvöönd on 50 m, kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m ja kaldakaitsevöönd 200 m järve kaldast. Järve kaldavöönd on väljakujunenud pargi koostisosana.
Planeeringuala külgneb idast 17-ndal kilomeetril riigimaanteega T-46 Tatra-Otepää-Sangaste, mille kaitsevöönd on 50 m. väljakujunenud juurdepääs koolihoonetele on planeeringuala keskelt mahasõiduga riigimaanteelt.
Planeeringuala läbib 10kV keskpinge õhuliin, mille kaitsevöönd on 10 m liini teljest.
Planeeringuala maantee ääres asub telekommunikatsioonivõrk.
Joogivesi saadakse olemasolevast salvkaevust, reoveekäitlust ei toimu, kogu reovesi kogutakse olemasolevasse kogumismahutisse. Elektrivarustus on lahendatud õhuliinidega. Sidevarustuseks on rajatud 4 aastat tagasi keskusest maakaabelliin, mis toimib. Kõrghaljastusest on planeeringualal liigirikas palju on vilja- ja ilupuid. Koolimaja hoone on piiratud kuuse ja lehtpuu ridadega.
4 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ja kruntide ehitusõigus
Planeeringualal asuvat kinnistut ei planeerita jagada, tehakse tsoneering ning muudetakse kinnistu sihtotstarvet.
Tabel 1 Planeeringueelne krundijaotus
Nõuni Algkool
3,60 ha
100% ühiskondlike hoonete maa (Üh)
Tabel 2 Planeeringujärgne krundijaotus
Nõuni Algkool
3,60 ha
80% üldmaa (Üm)
20% ühiskondlike hoonete maa (Üh)
5 Krundi hoonestusala piiritlemine
Planeeritud ehitusala (platvorm/lava) on planeeringu põhijoonisel ehituskeelu vööndiga, rajatav lava on kergehitis.
Täiendavat hoonestusala juurde ei planeerita, kogu info on kantud planeeringu põhijoonisel.
Planeeringualal asuvad kõik hooned on ettenähtud renoveerida, säilitades miljööväärtust hoonete välisilmel. Olemasolevate kuuride (pos. 4 ja 5) asemele rajatakse samas hoonealuse pinna juures käimla-pesuruum ja majandushoone (tööriista- ja puukuur).
Kunagine elamu (pos. 2) ehitatakse ümber kohvitoaks ja infopunktiks, hoone juurde lubatud rajada terrass.
Koolimaja (renoveeritakse ning võetakse kasutusele, kui loodus- ning õppekeskus, samuti võimalik kasutada ka seltsimajana. Hoonesse planeeritakse ka majutamisvõimalus.
6 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritud kinnistutele pääsuks on ettenähtud olemasolev mahasõit maanteelt, kinnistust väljapääs on planeeritud samast kohast ja lisaks sellele kinnistu põhjatipust, kasutades kooskõlastatult naaberkinnistu olemasolevat mahasõitu. Keskuse külastajate busside peatamiseks on planeeritud maantee laiendamisega suletud bussitasku.
Parkimine on korraldatud kinnistusiseselt, selle põhjaosas, väljaarvatud bussid. Busside parkimine on ettenähtud kaupluse juures oleval suurel platsil. Autokaravanide ja haagissuvilate parkla on ettenähtud eraldi hekiga piiratud alale. Koolimaja teenindava personali autode parkimine on ettenähtud majandusõuele.
Kinnistu sisene sõidutee minimaalne laius on 3,5 meetrit, kus on kahesuunaline liiklus, jalakäijad liiklevad tee ääres ja eraldi jalgradadel mille laius on kuni 2,0 m. Teed on ilma äärekivideta ja kruus või graniitkillustikkattega.
7 Ehitistevahelised kujad
Olemasolevat situatsiooni ei muudeta.
8 Arhitektuurinõuded ehitistele
Renoveeritavatel hoonetel säilitatakse miljööväärtus.
9 Säilitatav ja rajatav haljastus ja heakord
Planeeringualal säilitatakse võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ning järve kaldaäärsed suured lepad. Eemaldatakse kuivanud ja vigastatud puud, ning likvideeritakse võsa. Planeeringu põhijoonisele kantud madal- ja kõrghaljastus on soovituslikku laadi kuid täidab kaitsehaljastuse funktsiooni. Kinnistule tehispiirdeid ei ole lubatud kasutada.
Vertikaalplaneerimisel säilitatakse olemasolev reljeef. Taastatavale supluskohale on lubatud paigaldada täiendavat liiva.
10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Planeeritaval alal ei ole elamute jaoks trasse välja ehitatud. Tsentraalse vee saamise võimalus on kõrvalasetsevatest töökodadest. Tsentraalse kanalisatsiooni rajamine ei ole majanduslikult otstarbekas.
10.1 Sademetevesi, drenaaž ja kanalisatsioon
Planeeritava ala sademetevesi on ettenähtud kinnistusiseselt imbuvana pinnasesse, teed teha ühepoolse kaldega, vajadusel rajada pinnaveenõva, suunaga madalale soistunud alale, otse trassiga järve juhtimine keelatud.
Drenaaži rajamise vajadus puudub.
Olmereovesi on ettenähtud koguda reovee väikepuhastisse mille väljavool on planeeritud järve kaldala madalale sooalale. Reoveekäitlemiseks koostada eraldi projekt kus täpsustatakse reoveekogused ja valitakse puhasti tüüp.
10.2 Veevarustus.
Joogivesi on planeeritud teiseltpoolt maanteed asuvast tsentraalsest veetrassist. Vajalik trassi kogupikkus on ca 450 m.
10.3 Tuletõrje veevarustus
Lähim kasutusel olev tuletõrje veevõtukoht asub naaberkinnistul, planeeringualast lõunas, kaugus planeeringuala hoonetest 250m.
10.4 Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivõrk on planeeringualal olemas, väljastatud Tehnilised tingimused nr. 86032 (vt. Lisad) toitefiider Järvesuu alajaam, jaotusalajaam Tüki, jaotusfiider F-4. Kinnistusisene elektrijaotus on kantud joonisele nr.3. planeeritud võimsuse vajadus on järgmine:
Pos. 1 Koolituskeskus 3x50A
Pos. 2 Kohvituba 3x25A
Pos. 3 Saun 1x16A
Pos. 4 ja5 Käimla ja pesurruum 3x16A
Karavanide parkla 3x25A
Reoveepuhasti 3x25A
Jõukaablid ei ole planeeritud sõiduteede alla.
10.5 Soojavarustus
Uute hoonete küte on kavandatud lokaalsetel (tahke) kütteseadmetega.
10.6 Sidevarustus
Olemasolev sidetrass on toimiv ja maakaabliga, liitumispunkt kaablipostist NNI001 Nõuni küla elamu 1 juurest (vt. Lisad: Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr. 4638144).
Tabel 3 Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel
11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs
Planeeringuga kavandatavatele ehitistele ei ole vaja läbi viia keskkonnamõju hindamist.
Jäätmekäitluse korraldamise aluseks on Palupera valla jäätmehoolduseeskiri. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Prügikonteinerite asukohad näidatud põhijoonisel.
12 Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks
Käesolevas planeeringus puudub vajadus erinõuete käsitlemiseks.
13 Servituutide määramise vajadus
Puudub.
14 Riigikaitselise otstarbega maa-alad
Planeeringuga ei kavandata riigikaitselisi maa-alasid.
15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002, mille alusel kuulub planeeritav ala elamupiirkonna tüüpi.
Planeeritud piirkonnas peab arvestama järgmiste tingimustega hoonete projekteerimisel ja paigutamisel:
• piirkonna hea nähtavus ja valgustatus ning elav keskkond;
• omanikutunde tekitamine eravalduse selge eristamise ja piiramisega;
• eravaldusele selgelt eristatav juurdepääs, sissepääsude arvu piiramine;
• planeeritava ala jälgitavus;
• eraautode parkimine vahetult elamute juures;
16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus
Planeeringuala asub Otepää maastikukaitsealal, mis seostub eritingimustega ja kus tegutsemine tuleb kooskõlastada Riikliku Looduskaitsekeskusega.
Kinnistu külgneb läänest avaliku kasutusega Nõuni järvega (kood 210130), mille ehituskeeluvöönd on 50 m, kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m ja kaldakaitsevöönd 200 m järve kaldast. Järve kaldavöönd jääks pargi koostisossa. Nõuni Algkooli kinnistule jääks avalik maakasutus
Kinnistut läbib elektriliin, mille kaitsevöönd on 10 m liini teljest.
Kinnistut läbib telekommunikatsioonivõrk.
Kinnistu külgneb idast 17-ndal kilomeetril riigimaanteega T-46 Tatra-Otepää-Sangaste , millest tulenevalt on maantee kaitsevöönd 50 m tee teljest.
17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.
18 Kooskõlastuste kokkuvõte
Tabel 4
Kooskõlastuse kuupäev
Kooskõlastatava asutuse või ettevõtte nimetus
Kooskõlastuse tingimused
Kooskõlastaja nimi
GRAAFILINE OSA
LISAD