Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava tn 6

60512, Tartu maakond, Tartu vald,

Kõrveküla alevik

Teie 28.08.2025 nr 7-1/164-1

Meie 23.09.2025 nr 7.2-2/25/14336-2

Johanna maaüksuse detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks otsuse eelnõu „Äksi alevikus (endises Äksi külas) asuva

Johanna maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“.

Planeeringuala asub riigitee nr 14221 Äksi – Kukulinna tee km 0,59-0,70 kaitsevööndis.

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lg 3 kooskõlastame planeeringu kehtetuks tunnistamise

otsuse eelnõu.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Johanna mü DP kehtetuks tunnistamise eelnõu 28.08.2025

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

EELNÕU

TARTU VALLAVALITSUS

OTSUS

Kõrveküla (kuupäev ja aasta) nr ...

Äksi alevikus (endises Äksi külas) asuva Johanna maaüksuse detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamine

Tartu Vallavolikogu kehtestas 29.06.2005. a otsusega nr 84 detailplaneeringu „Äksi küla,

Johanna maaüksuse detailplaneering“ (edaspidi Johanna maaüksuse detailplaneering). Aja

jooksul on täpsustatud Tartu valla asustusüksuste nimetusi ning planeeringuala asub nüüd

Äksi alevikus.

Johanna maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli maaüksuse sihtotstarbe

muutmine elamumaaks ning määrata ehitusõigus Johanna maaüksusele üksikelamu ning

abihoone ehitamiseks. Planeeringualal asunud ühekorruseline saun määrati likvideeritavaks

objektiks. Juurdepääs planeeringuale kavandati riigi omandis olevalt Äksi-Kukulinna teelt

(tee nr 14221). Planeeringuala veevarustus oli lahendatud krundile rajatava salvkaevu baasil

ning reovesi oli kavas puhastada filtreerimissüsteemi abil. Planeeringuala suurus oli

ligikaudu 3,1 ha.

Planeeringuala hõlmab järgmisi maaüksuseid: Kaldaranna tn 3 (kü tunnus: 79402:001:0480,

sihtotstarve: elamumaa 100%, pindala: 8010 m 2 ), osaliselt Kaldaranna tn 2 (kü tunnus:

79402:001:0508, sihtotstarve: üldkasutatav maa 100%, pindala: 24631 m 2 ), osaliselt

Kaldaranna tn 1 (kü tunnus: 79402:001:0507, sihtotstarve: üldkasutatav maa 100%, pindala:

10 681 m 2 ) ning Kaldaranna tänav (kü tunnus: 79402:001:0509, sihtotstarve: transpordimaa

100 %, pindala: 774 m 2 ). Kaldaranna tn 1, Kaldaranna tn 2 ning Kaldaranna tänav

maaüksused kuuluvad Tartu vallale. Kaldaranna tn 3 maaüksus on eraomandis.

Planeeringuala asub Vooremaa maastikukaitseala Vooremaa piiranguvööndis. Kaitseala

kaitse eesmärgiks on Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate

järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise

pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine. Planeeringuala jääb ka Natura 2000

Vooremaa linnu- ja loodusalale. Eesti looduse infosüsteemi andmetel on planeeringualale

registreeritud ala kaitse eesmärgiks olevate II kaitsekategooria käsitiivaliste veelendlase,

tiigilendlase ja pargi-nahkhiire ning linnuliigi valgeselg-kirjurähni elupaigad.

Planeeringuala asub Saadjärve ja Mudajõe kallastel ning sellele ulatuvad veekogude

kallaste 10 m laiune veekaitsevöönd, 50 m laiune ehituskeeluvöönd ja 100 m laiune

piiranguvöönd. Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 2 sätestatu kohaselt ulatub metsamaal

metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Ehk

antud juhul on ehituskeeluvööndi ulatus 100 m. Elamumaa sihtotstarbega katastriüksus

Kaldaranna tn 3 asub seega terves ulatuses kalda ehituskeeluvööndis, kus on

looduskaitseseaduse § 38 lõikes 3 sätestatu kohaselt uute hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud. Samasisuline regulatsioon on ka Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjas,

mille § 6 lõikes 1 on sätestatud, et kaitsealal on keelatud ehitada lähemale kui 50 meetrit üle

kümne hektari suurusega järvest (Saadjärve pindala on 723 ha) ning sama paragrahvi lõikes

2 on sätestatud, et järve kaldal metsamaal on keelatud uute ehitiste püstitamine ka kalda

piiranguvööndis.

Kuigi Kaldaranna tn 3 katastriüksuse sihtotstarve on "elamumaa", ei määra

ehituskeeluvööndi ulatust üksnes sihtotstarve, vaid tegelik maa kasutus ja looduslik seisund.

Antud kinnistu pindala on 8010 m², millest 7112 m² on ametlikult registreeritud metsamaana

– see moodustab umbes 89% kogu kinnistust. Looduses on kinnistu samuti täielikult

metsastunud. Metsaseaduse § 3 lg 2 p 2 kohaselt on tegemist metsamaaga, kui puud katavad

vähemalt 30% pinnast ning on üle 1,3 meetri kõrgused. Seega tuleb Kaldaranna tn 3

käsitleda metsamaana Looduskaitseseaduse § 38 lõike 2 mõttes, olenemata katastrisse

kantud sihtotstarbest, kuna kinnistu vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 toodud

tingimustele.

Johanna maaüksuse planeeringuga ei taotletud uue hoone kavandamiseks

ehituskeeluvööndisse ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeringu kehtestamisest on möödunud 20 aastat ning selle aja jooksul ei ole

planeeringulahendust realiseeritud. Planeeringualal kunagi asunud saun on hävinud (alles

vaid varemed) ning planeeringuga kavandatud hooneid ei ole olemas.

Kehtivat detailplaneeringut ei saa kehtestatud kujul enam ellu viia, arvestades maaüksusele

laienevaid piiranguid. Vastavalt planeerimisseaduse § 140 võib detailplaneeringu tunnistada

kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja

detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või

planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Nagu eelpool välja toodud, jääb planeeringuala suures osas ehituskeeluvööndisse s.h. on

Kaldaranna tn 3 maaüksus kogu ulatuses ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndis on

looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Lubatud

on üksnes need ehitised, mis on seaduses nimetatud (looduskaitseseaduse § 38 lg-d 4-6).

2005. aastal kehtestatud detailplaneeringuga anti luba ehitise (sauna) asendamiseks uue

elamuga. Tegemist ei olnud olemasoleva hoone rekonstrueerimisega, vaid täiesti uue hoone

kavandamisega ning sellega seoses määrati ka uued hoonestusalad. Kehtiv

planeeringulahendus on vastusolus kehtiva õigusega. Planeeringu lahenduse kohaselt on

kavandatud uus hoone kalda ehituskeeluvööndisse, kus ei ole Vooremaa maastikukaitseala

kaitse-eeskirja kohaselt uute hoonete püstitamine lubatud ning hoone püstitamiseks ei

rakendu ka ükski Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja §-s 6 sätestatud erand.

Samas ei taotletud planeeringus ehituskeeluvööndi vähendamist, mida oleks olnud vaja

planeeringu elluviimiseks teha. Keskkonnaameti kui Vooremaa maastikukaitseala valitseja

nõusolekul on võimalik kaaluda ehitusseadustiku § 4. lg 3 p 6 vana sauna taastamist, kui

käesolev detailplaneering tunnistatakse kehtetuks. Sellisel juhul tuleb juhinduda

ehitusseadustiku § 4 lg 4, mille kohaselt tuleb taastada olemuslikult sarnane ehitis, ehitis on

olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Johanna

maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud ligikaudu 20 aastat ning

planeeringut ei ole realiseeritud. Planeeringulahendus ei näinud ette planeeringualale

kruntide moodustamist, kuid vaatamata sellele on moodustatud üks elamumaa krunt, kaks

üldkasutatava maa krunti ning üks transpordimaa krunt. Vaatamata kruntide

moodustamisele ei saa Kaldaranna tn 3 maaüksuse omanikul olla õiguspärast ootust

Kaldaranna tn 3 maaüksusele kavandatud ehitusõiguse realiseerimiseks, kuna planeeringu

kehtestamisest on möödas ligikaudu 20 aastat. Tallinna Ringkonnakohus on 2025. aastal

haldusasjas nr 3-22-1645 leidnud, et õiguspärane ootus detailplaneeringu elluviimiseks

kehtib üldjuhul umbes viie aasta jooksul planeeringu kehtestamisest.

Enne detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu koostamist suhtles Tartu Vallvalitsus

ka asjaomase asutuse Keskkonnaametiga, keda kavandatav tegevus puudutab.

Keskkonnaamet andis Tartu vallale oma esmase seisukoha seoses detailplaneeringu

elluviimise võimalikkusega oma 14.05.2025. a kirjaga nr 6-2/25/8308-2. Keskkonnaamet on

oma esmases seisukohas andnud teada, et Keskkonnaamet on seisukohal, mille kohaselt ei

ole planeering realiseeritav, kuna see on vastuolus kehtiva õiguskorraga. Keskkonnaamet

toob oma kirjas välja, et planeeringuga on kavandatud uus hoone kalda

ehituskeeluvööndisse, kus ei ole Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt uute

hoonete püstitamine lubatud ja hoone püstitamiseks ei rakendu ka ükski Vooremaa

maastikukaitseala kaitse-eeskirja §-s 6 sätestatud erand. Hoonestusala on planeeringuga

määratud suures osas looduslikule metsakooslusele, mille säilitamine on kalda kaitse

eesmärgiks. Täiendavalt on metsakoosluse alale kavandatud salvkaev ja reovee

filtreerimissüsteem. Tänaseks on looduslik kooslus taastunud ka varemete vahetuses

ümbruses ning kui jäätmed (s.h eterniit) loodusest eemaldada, paraneb kalda ja

metsakoosluse seisund veelgi. Planeeringu realiseerimine, s.t uue hoone ja selle

tehnorajatiste ehitamine oleks vastuolus maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga ja ei ole

võimalik ilma kaldal asuva metsakoosluse hävitamiseta ja kalda kaitse eesmärke

kahjustamata.

Planeerimisseaduse § 140 lg 3 alusel esitati detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu

arvamuse avaldamiseks planeeringuala kinnistu ning naaberkinnistute omanikele, samuti

asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks, keda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

puudutab. Lisada esitatud arvamuste ja seisukohtade kokkuvõte.

Planeering on kehtestatud ligikaudu 20 aastat tagasi, planeeringulahendust ei ole selle aja

jooksul täielikult realiseeritud ning planeeringuala asub suures osas ehituskeeluvööndis.

Kaldaranna tn 3 maaüksus asub kogu ulatuses ehituskeeluvööndis. Sellest tulenevalt on

planeeringulahendus vastuolus looduskaitseseaduse ning Vooremaa maastikukaitseala

kaitse-eeskirjaga. Keskkonnaameti kooskõlastuseta ei ole võimalik planeeringulahendust

ellu viia. Arvestades eelpool kirjeldatud asjaolusid ning seisukohti tuleb asuda seisukohale,

et Johanna maaüksuse detailplaneeringu lahendus ei ole enam kehtestatud kujul elluviidav.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse

§ 140 , lg 3–6 ning haldusmenetluse seaduse § 64 lg 2 ja 3, Tartu Vallavolikogu

otsustab:

1. Tunnistada kehtetuks Tartu Vallavolikogu 29.06.2005. a otsusega nr 84 kehtestatud

Äksi küla, Johanna maaüksuse detailplaneering. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Korralduse peale võib esitada Tartu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallavanem Vallasekretär

ÕIEND

Õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus

Planeeringu kehtestamisest on möödunud 20 aastat ning selle aja jooksul ei ole

planeeringulahendust realiseeritud. Planeeringuala asub suures osas ehituskeeluvööndis s.h.

asub Kaldaranna tn 3 maaüksus tervenisti ehituskeeluvööndis. Planeeringuga ei taotletud

ehituskeeluvööndi vähendamist ning sellest tulenevalt ei ole võimalik realiseerida

planeeringu määratud ehitusõigust.

Planeeringu kehtetuks tunnistamise järgselt on võimalik Keskkonnaameti nõusolekul

kaaluda Kaldaranna tn 3 maaüksusel kunagi asunud vana sauna hoone taastamist, lähtudes

ehitusseadustiku § 4. lg 3 p 6 ning § 4 lg 4.

Õigusaktid, millega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada kehtetuks,

kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut

ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu

omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Õigusaktid, mis on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel

Antud õigusakti vastuvõtmisel ei ole vajadust muuta ega kehtetuks tunnistada teisi

õigusakte.

Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad

Tartu vald peab kehtetuks tunnistamisest teavitama planeerimisseaduse § 140 lg 5 nimetatud

asutusi ja isikuid ning korraldama detailplaneeringu osa kehtetuks tunnistamise teate

ilmumise 30 päeva jooksul ajalehes Postimees ja 14 päeva jooksul Tartu valla veebilehel

ning Ametlikes Teadaannetes. Kulu on ligikaudu 150 eurot. Kulu kaetakse Tartu valla

eelarvest.