E&L Kuremäe 2 OÜ keskkonnakompleksloa nr KKL-517235 muutmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (22.09.2025)

KORRALDUS

Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades E&L Kuremäe 2 OÜ 15.05.2025 esitatud keskkonnakompleksloa nr KKL-509621 muutmise taotlus ja, võttes aluseks tööstusheite seaduse (THS) § 27, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89, veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, jäätmeseaduse (JäätS) § 76 lg 1, ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40, § 46 otsustan:

1 . 1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine E&L Kuremäe 2 OÜ (registrikood 17008980) keskkonnakompleksloa nr KKL-517235 muutmise taotluse menetluse raames.

1.2 Muuta ettevõttele E&L Kuremäe 2 OÜ (registrikood 17008980, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Ravila tn 75a, 50411) antud keskkonnakompleksluba nr KKL-509621 aadressil Kuremäe, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond (katastritunnus 61903:003:0712) Kuremäe käitluskohas järgnevalt:

1.2.1 Lisada Kuremäe käitluskohale täiendav kuni 5000 m3 mahutavusega katusealune, ladustamise plaanil positsioon nr 7;

1.2.2 Muuta andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul (J2).

1.2.3 Suurendada üheaegselt ladustatavate jäätmete kogust üheaegselt ladustatavate jäätmete kogust 15 800 tonnini (J4).

1.3 Viia sisse vastavad muudatused keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/.

1.4 Jätta muutmata varasemalt keskkonnakompleksloale nr KKL-517235 seatud tingimused ja andmed;

1.5 Korraldus jõustub ettevõttele E&L Kuremäe 2 OÜ teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine

Ettevõte E&L Kuremäe 2 OÜ (registrikood 17008980), aadress Tartu maakond, Tartu linn, Ravila tn 75a, 50411) (edaspidi ka ettevõte) esitas 15.05.2025 Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) keskkonnakompleksloa nr KKL-517235 muutmise taotluse nr T-KL/1026841-4 (edaspidi kompleksloa taotlus), registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-130629 all.

Ettevõte soovib lisada samale territooriumile uue ladustamisala, muuta jäätmeliike ja suurendada üheaegselt ladustatavate jäätmete kogust 15 800 tonnini. Kuremäe käitluskoht asub aadressil Kuremäe, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond (katastritunnus 61903:003:0712).

Keskkonnaamet kontrollis kompleksloa taotluse nõuetekohasust, võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 lg-tes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 91 lg-s 2, jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 78 lg-s 1 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) § 190 lg-s 1 sätestatud andmeid ning lisasid, sh THS § 28 lg-tes 3-6 täpsustavad

esitatavate andmete sisu (THS § 28 lg 11). Nõuetekohasuse kontrollimise käigus selgus, et kompleksloa taotlus vastab THS §-le 28 ning esitatud dokumendid on piisavad kompleksloa menetluse algatamiseks.

2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja edastas esmase taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Põlva vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).

Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt

arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 21) (05.06.2025 nr DM- 130629-12). Põlva Vallavalitsus arvamusi ega ettepanekuid ei esitanud.

Loa andja teavitas 05.06.2025 avalikkust kompleksloa muutmise menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Lisaks teavitas menetlusosalisi taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus arvamusi või vastuväiteid ei esitatud.

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid.

Loa andja teavitas pp.kk.aaaa loa andmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja

4, KeHJS § 11 lg 2 2). Eelnõudele ei esitatud/esitati ettepanekuid ega/ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist X.X).

2 . 3 Keskkonnamõju hindamise algatamine/Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamise E&L Kuremäe 2 OÜ loa muutmise menetluse käigus algatamata (Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.08.20205 numbriga DM-130629-16).

2.4 Kehtivad keskkonnakaitseload

Ettevõttele on antud kompleksluba nr KKL-517235 ohtlike jäätmete ladustamiseks. Käitises on lubatud ladustada kuni 10 000 tonni jäätmeid, millest ohtlikke jäätmeid on kuni 8 000 tonni või

10 000 m3 ning tavajäätmeid kuni 2 000 tonni või 2 000 m3. Käitises muid jäätmekäitlustoiminguid läbi ei viida. Kui ohtlike jäätmete ladustamine eelneb Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 "Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba" (edaspidi määrus nr 89) §-s 6 või §-s 8 nimetatud tegevusele ja ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke jäätmeid, on vajalik kompleksluba (määrus nr 89 § 6 lg 5).

Ettevõte tegevusala on ohtlike jäätmete üle 50 tonni ajutine ladustamine THS § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 6 lg 1 ja lg 4.

Keskkonnakompleksluba nr KKL/517235 on ettevõttele antud tähtajatult.

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2).

Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), kuna tegemist on käitise muutmisega (käitluskohale

lisatakse uus ladustamise koht) (KeHJS § 6 lg 2 p 35, § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 10 p 1)).

Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua

olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine

(KeHJS § 6 lg 21, § 61 lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4).

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

3.2 Kaalutlused loa muutmisel

KeÜS § 52 lg-s 1 ja JäätS § 83 lg-s 1 on sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise alused. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseid.

Korralduse ja sellega muudetava kompleksloa nr KKL-517235 muutmisel on võetud aluseks HMS, JäätS, KeÜS ja selle alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded.

Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 muudetav kompleksluba nr KKL-517235 annab selle omanikule õiguse jäätmete ladustamiseks.

3.2.1 Jäätmete käitlemine

Ettevõte soovis loalt eemaldada kõik jäätmeliigid v.a 19 12 11*. Jäätmed tuuakse ladustuskohta klientidelt ning ettevõtte hallatavatest jäätmejaamadest ladustamiseks. Muid jäätmekäitlustoiminguid käitluskohas läbi ei viida.

Ettevõte on esitanud ladustamise plaani, millel on uus käitlusala, eelneva plaaniga võrreldes on muutunud jäätmekäitlusalal käitlusalade nummerdamine ja ladustatavate jäätmete kogused. Taotlusmaterjalide ja ladustamise plaani andmed on viidud omavahel kooskõlla.

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta

kalendriaasta jooksul

Ettevõte soovib taotluse kohaselt võtta aastas vastu jäätmeliiki 19 12 11* (Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud)) kuni 16 800 t.

J4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jäätmete ladustamisel ei tohi ületada kompleksloa tabelis J4. toodud ladustatavate jäätmete üheaegselt lubatud koguseid. Jäätmeliikide ladustamise asukohad peavad olema kooskõlas ladustamise plaaniga. Juhul, kui jäätmeid soovitakse ladustada suuremas koguses või kompleksloas toodud aladega võrreldes teistes asukohtades, tuleb kompleksloa muutmiseks esitada vastavasisuline loa muutmise taotlus.

Kompleksloale lisatakse uuendatud ladustamise plaan.

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded

Loa andja lisab kompleksloal ladustamisele täiendava tehnilise nõude, et ettevõte peab teavitama Keskkonnaametit, kui ta on rajatavale katusealuse kasutusloa saanud (ladustamise plaanil positsioon 7). Katusealuse alla võib jäätmeid paigutada alates hetkest kui rajatisel on kasutusluba.

Nõuded jäätmete käitlemisele

Jäätmete ladustamiseks kasutatavate konteinerid ja ladustamisalad peavad olema ilmastiku- ja lekkekindlad. Kõik mahutid peavad olema märgistatud keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ nõuete järgi. Jäätmed tuleb ladustada viisil, et säilib kontroll ja hea ülevaade ladustatavate jäätmete üle.

Ettevõte soovis taotluse kohaselt lisada samale territooriumile uue ladustamise ala ning on lisanud taotlusele uue ladustamise plaani. Loa andja nõustub täiendava ladustamisala lisamisega loale ning täiendas loa vormil J6 jäätmete ladustamise tingimuse tehnilist osa, mille kohaselt peab ettevõte teavitama loa andjat rajatavale katusealuse kasutusloa saamisest (ladustamise plaanil positsioon 7).

Ettevõte on kohustatud omama samal ajal, kui tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega JäätS §

985 lg 1 p 2 nimetatud Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendavat dokumenti õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks (edaspidi

õnnetusjuhtumikindlustus) (JäätS § 985 lg 5).

Ettevõte on esitanud Keskkonnaametile JäätS § 985 lg 1 nimetatud dokumendi. Esitatud dokumendi kohaselt on õnnetusjuhtumikindlustus kehtiv kuni 06.06.2026. Kuivõrd

kompleksluba antakse tähtajatult, peab loa omajal olema kogu loa kehtivusaja jooksul kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus. Õnnetusjuhtumikindlustuse puudumisel ei ole ettevõttel õigust ohtlike jäätmete käitlemiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nr KKL- 517235 kehtetuks.

3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja

2, VeeS § 192, AÕKS § 97, JäätS § 83, § 941 lg 6, § 984, § 986).

3.4 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Loa eelnõule esitas arvamusi ______

3.5 Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnakompleksloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, AÕKS, JäätS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnakompleksloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“ aadressil https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

EELNÕU 22.09.2025

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber KKL-517235

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi E&L Kuremäe 2 OÜ

Registrikood / Isikukood 17008980

Tegevuskoha andmed Nimetus Kuremäe käitluskoht

Aadress Kuremäe, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond

Katastritunnus(ed) 61903:003:0712

Territoriaalkood EHAK 7098

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Tööstusheide ehk kompleksluba; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tööstusheide T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000527

Käitise nimetus Kuremäe käitluskoht

Käitise asukoha kirjeldus Kuremäe käitluskoha kinnistu asub 5,13 ha alal, kus asub 4 hoonet, tiik ning kaks puurkaevu. Kinnistu on osaliselt kõvakattega. Kinnistu on ümbritsetud maatulundusmaadega. Lähim elamu asub 300 m kaugusel. Ümbruskonnas puuduvad kultuurimälestised ning looduskaitselised objektid. Kinnistu vahetus läheduses asub alajaam. Lähim veekogu, Kooskora jõgi, asub ca 500 m kaugusel läänes. See suubub Lutsu jõkke, mis omakorda ühineb Ahja jõega. Marjamäe talu, asub ca 300 m kaugusel kagus. Loodes asub lähim elamu, ca 450 m kaugusel. Kirdes jääb lähim elamu, Kuninga talu jääb ca 550 m kaugusele. ABT territooriumil olevad puurkaevud avavad burtnieki ja aruküla lademe liivakivide veekihtide (D2br-ar) ja nende töötavad osad on 32…50 m sügavusel maapinnast (riiklik katastri nr 11058) ja 112…140 m sügavusel maapinnast (riiklik katastri nr 11073). Põhjavesi on pindmise reostuse eest kaitstud. Ühisveevarustuse kaeve lähipiirkonnas ei asu. Lähimad kaks kaevu riiklike katastrinumbritega 11073 (Avraal I) ja 11058 (Avraal II) asuvad territooriumil loodes. Nende omavaheline kaugus on ca 20 m. Kaevude sügavused on vastavalt 140 ja 55 m. Pinnakatte pakusus on piirkonnas kuni 20 m, see koosneb liustikujõe (QIIIfgl) liivadest ja liivsavi- ning saviliivmoreenist (QIIIgl). Lähim veekogu, Kooskora jõgi, asub ca 500 m kaugusel läänes. See suubub Lutsu jõkke, mis omakorda ühineb Ahja jõega. Ühisveevarustuse kaeve lähipiirkonnas ei asu. Lähim elamu, Marjamäe talu, asub ca 150 m kaugusel idas. Loodes asub lähim elamu, ca 450 m kaugusel. Kirdes jääb lähim elamu ca 550 m kaugusele. Lähimad kaks kaevu riiklike katastrinumbritega 11073 (Avraal I) ja 11058 (Avraal II) asuvad kinnistu lääne servas, nende omavaheline kaugus on ca 20 m. Sügavused on vastavalt 140 ja 55 m. Lähima majapidamise (Marjamäe talu) salvkaev jääb territooriumist ca 300 m kaugusele kagusse. Selle sügavus on 16 m. Kinnistul asuvate puurkaevude andmete põhjal ulatub pinnakatte paksus kuni 20 meetrini. See koosneb liustikujõe (QIIIfgl) liivadest ja liivsavi- ning saviliivmoreenist (QIIIgl). Üksiktalude veevarustus baseerub pinnakatte setetel kruusal (QIIIfgl) ja saviliivmoreenil (QIIIgl). Käitluskoha territooriumil olevad puurkaevud avavad burtnieki ja aruküla lademe liivakivide veekihtide (D2br-ar) ja nende töötavad osad on 32…50 m sügavusel maapinnast (riiklik katastri nr 11058) ja 112…140 m sügavusel maapinnast (riiklik katastri nr 11073). Põhjavesi on pindmise reostuse eest kaitstud. Pinnakatte paksus ulatub vastavalt kinnistul asuvate puurkaevude andmetele on 20 meetrini.

Aadress Kuremäe, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond

Territoriaalkood EHAK 7098

Katastritunnus(ed) 61903:003:0712

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kuremäe (61903:003:0712).

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

2/13

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Ohtlike jäätmete käitlemine - Ohtlike jäätmete ajutine ladustamine üle 50 tonni, kui see eelneb mõnele toimingule, mis on nimetatud VV 06.06.2013 määruse nr 89 §-s 6 ja §-s 8

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis ​võimsus 10000 t

Aastane tootmis ​maht 10000 t

Põhitegevusala Jah

Käitise tegevus

Käitise tegevus Jäätmekäitluskohas ladustatakse jäätmeid. Ladustamise alad on näidatud tabelis 3.4. Jäätmeid võetakse vastu ainult kindlalt käitlejalt, kes stabiliseerib jäätmed enne nende üleandmist, kõik jäätmed on eelnevalt kontrollitud. isesüttivaid jäätmeid vastu ei võeta.

Ohukategooria Pole ohtlik

Lähteolukorra aruanne Lisa 1: 20220515_Lahteolukorra_arunne.pdf

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused

Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

3/13

1. Üldine keskkonnatoime ja juhtimine

Üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi

Ettevõttes on kasutusel keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO 45001:2018.

Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem. Ettevõttele E&L Kuremäe 2 OÜ on väljastanud alates 28.11.2024 EMAS (Eco - Management and Audit Scheme) registreeringu nr EE-000030.

BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: I. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus; II. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; III. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; IV. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) suhtlemine; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; V. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt; VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt; VII. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; VIII. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine; IX. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; X. jäätmevoogude haldamine (vt BAT 2); XI. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (vt BAT 3); XII. jääkide haldamise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava (vt BAT 12); XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (vt BAT 17).

WT 1

2. Üldine keskkonnatoime

Üldine heakord, jäätmete vastuvõtmine, jäätmete märgistamine arvestuse pidamine personali valmisolek

Ettevõttes on kasutusel jäätmete vastuvõtmise kord.

BAT 2. Üldise keskkonnatoime parandamiseks, tuleb kasutada kõiki a) - f) meetodeid: a) Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine. b) Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine. Vastuvõtmiskorra eesmärk on kinnitada jäätmete omadusi, mis tehti kindlaks eelneva heakskiitmise etapis. Selles määratakse kindlaks elemendid, mida tuleb jäätmete käitisesse saabumisel kontrollida, ning jäätmete vastuvõtmise ja tagasilükkamise kriteeriumid. Kord võib hõlmata jäätmeproovide võtmist, uurimist ja analüüsi. Jäätmete vastuvõtmise kord on riskipõhine ning selles arvestatakse näiteks jäätmete ohtlike omadustega, neist tulenevate riskidega nii protsesside ohutuse, tööohutuse kui ka keskkonnamõju osas ning eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) esitatud teabega. c) Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri eesmärk on jälgida käitises olevate jäätmete asukohta ja kogust. See hõlmab kogu teavet, mis on saadud jäätmete eelneva heakskiitmise etapis (nt käitisesse saabumise kuupäev ja jäätmete kordumatu viitenumber, teave eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) kohta, eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise etapi analüüside tulemused, kavandatav käitlemisviis, kohapeal hoitavate jäätmete laad ja kogus, sealhulgas kindlaks tehtud ohud) ning nende vastuvõtmisel, ladustamisel, käitlemisel ja/või ülekandel väljapoole tegevuskohta. Jäätmete jälgimise süsteem on riskipõhine ning selles arvestatakse näiteks jäätmete ohtlike omadustega, neist tulenevate riskidega nii protsesside ohutuse, tööohutuse kui ka keskkonnamõju osas ning eelmis(t)e jäätmevaldaja(te) esitatud teabega. d) Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi rakendamine; e) Jäätmete eraldatuse tagamine; f) Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne segamist - ei kohaldu

BAT 52. Et parandada üldist keskkonnatoimet,tuleb jälgida sisendjäätmeid osana jäätmete eelneva heakskiitmise ja vastuvõtmise korrast (vt BAT 2).

WT 2, 52

4/13

3. Jäätmete ladustamise koht

Ladustamiskohtade optimeerimine

Ladustamiskohad on valitud selliselt, et keskkonnahäiringud oleksid minimaalsed. Ladustusalad asuvad valdavalt siseruumides ja on kõva kattega.

BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a. Ladustamiskohtade optimeerimine. See hõlmab järgmisi meetodeid: — ladustamiskoht on tundlikest aladest, vooluveekogudest jne nii kaugel kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik; —ladustamiskoht on valitud viisil, mis kõrvaldab või minimeerib käitises jäätmete tarbetu käitlemise (nt samu jäätmeid käideldakse kaks korda või enam või transpordikaugused on liiga suured). b. Piisav ladustamismaht. Jäätmete kuhjumise vältimiseks võetakse meetmeid, näiteks: — jäätmete maksimaalne ladustamismaht on selgelt kindlaks määratud, võttes arvesse jäätmete omadusi (nt seoses tuleriskiga) ja käitlusvõimsust, ning seda ei ületata; —ladustatud jäätmete kogust kontrollitakse regulaarselt, et see ei ületaks maksimaalset lubatud ladustamismahtu; —jäätmete maksimaalne viibeaeg on selgelt kindlaks määratud. c. Ladustamistoimingute ohutus. See hõlmab järgmisi meetodeid: — seadmed, mida kasutatakse jäätmete peale- ja mahalaadimiseks ning ladustamiseks, on selgelt dokumenteeritud ja märgistatud; — jäätmeid, mis on teadaolevalt tundlikud soojuse, valguse, õhu, vee jne suhtes, kaitstakse selliste keskkonnatingimuste eest; —konteinerid ja vaadid on otstarbekohased ning neid ladustatakse turvaliselt. d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks. Vajaduse korral kasutatakse pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks selleks ettenähtud kohta.

EfS 3.1.13, 4.1.6, 4.1.7; 4.3; 5.4.1 Jäätmete ladustamisel jälgitakse, et jäätmed ei seguneks, ei reageeriks ning ei satuks keskkonda. Jäätmete ladustamiseks kasutatav hoone on varustatud tuleohutussüsteemidega ning vedelikukindla pinnaga. Jäätmeid ladustatakse jäätmete koostisele ja omadustele sobilikes konteinerites või mahutites. Jäätmete ladustamisel jälgitakse ohutusmeetmeid õnnetuste ja keskkonnariskide takistamiseks. Kõvakattega teede kasutamine. Teede regulaarne hooldamine. Tulekahju vältimiseks ennetavad meetmed: tulekustutusvahendid, töötajate instrueerimine.

WT 4 EFS 3.1.13,

4.1.6, 4.1.7; 4.3; 5.3

4. Ohutuse tagamine käitises

Käitises ladustatakse jäätmed viisil, mis väldib heited õhku, vette ja pinnasesse ja mis tagab ohutuse töötajatele ja käitisele.

Käitis on ümbritsetud aiaga ja varustatud valvega. Käitises on kasutusel tulekustutusvahendid ning absorbent. Töötajad on juhendatud ning vastavate töövahenditega varustatud. Ohtlike jäätmete käitlemise eest vastutav isik omab vastavat pädevust. Käitises kasutatakse vaid laadimiseks ja ladustamiseks ettenähtud tehnikat ning teostatakse regulaarset kontrolli ja hooldust.

BAT 5. Jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariskide vähendamiseks tuleb ettevõttes rakendada jäätmete käitlemise ja teisaldamise korda, mille eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamis- või käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks;

Kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada.

BAT 21. Et ära hoida või piirata õnnetus- ja vahejuhtumite keskkonnamõju, on PVT kasutada kõiki allpool nimetatud meetodeid osana õnnetusjuhtumitega tegelemise kavast (vt BAT 1): a. Kaitsemeetmed. Need hõlmavad näiteks järgmisi meetmeid: — käitise kaitsmine pahatahtlike tegude eest; — tulekahjude ja plahvatuste eest kaitset pakkuv süsteem, mis sisaldab seadmeid ennetamiseks, tuvastamiseks ja kustutamiseks; — juurdepääs asjaomastele kontrolliseadmetele ja nende töövalmidus hädaolukordades. b. Juhusliku/tahtmatu heite haldamine. Kehtestatakse kord ja tehnilised nõuded, et tegeleda õnnetus- ja vahejuhtumitest tuleneva heitega (selle levikut piirates), näiteks heitega leketest, tuletõrjeveest või kaitseklappidest. c. Õnnetus- ja vahejuhtumite registreerimise ja hindamise süsteem. See hõlmab järgmisi meetodeid: — logi/päevik, milles registreeritakse kõik õnnetused, vahejuhtumid, muudatused protseduurides ja inspekteerimise tulemused; — selliste õnnetuste ja vahejuhtumite tuvastamise, neile reageerimise ja nendest õppimise kord.

WT 5, 21

5/13

5. Õhuheite vältimine ja vähendamine

Kinniste mahutite või hoonete kasutamine

Võimalikke õhusaastet tekitavaid lenduvaid jäätmeid ladustatakse kinnistes kogumisvahendites. Võimalike lekete puhul kasutatakse absorbenti.

BAT 13a. Lõhnaaine heite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetodit: a. Viibeaja minimeerimine (Potentsiaalselt) ebameeldivat lõhnaaine tekitavate jäätmete viibeaja minimeerimine ladustamis- ja käitlussüsteemides (nt torud, paagid, konteinerid), eelkõige anaeroobsetes tingimustes. Vajaduse korral võetakse piisavaid meetmeid kõrghooaja jäätmekoguste vastuvõtmiseks.

BAT 14. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni: c. Korrosioonitõrje See hõlmab järgmisi meetodeid: — sobivate ehitusmaterjalide valimine; — torude (väljast) ja seadmete (seest või väljast) katmine korrosioonitõrjeainetega. d. Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine. See hõlmab järgmisi meetodeid: — hajusheidet tekitada võivate jäätmete ja materjali ladustamine, töötlemine ja käitlemine kinnistes hoonetes ja/või kinnistes seadmetes (nt konveierilintidel); —sobiva rõhu hoidmine kinnistes seadmetes või hoonetes; —heite kogumine ja suunamine sobivasse heite vähendamise süsteemi (vt punkt 6.1) õhu väljatõmbe süsteemi ja/või õhu imemise süsteemide abil, mis on heiteallikate lähedal. e. Niisutamine. Võimalike tolmu hajusheite allikate (nt jäätmete ladustamiskohad, liiklusalad ja avatud käitlemiskohad) niisutamine vee või uduga. f. Hooldus. See hõlmab järgmisi meetodeid: —juurdepääsu tagamine võimalikele lekkivatele seadmetele; — kaitsevahendite, nagu ribakardinate ja kiirrulluste korrapärane kontrollimine. g. Käitlus- ja ladustamiskohtade puhastamine. See hõlmab meetodeid, nagu kogu jäätmekäitluskoha (koridorid, liiklusalad, ladustamisalad jne), konveierilintide, seadmete ja konteinerite korrapärane puhastamine.

EFS ptk 5.1.1.1.Üldine heidete vältimine - Arvesse tuleb võtta õige mahuti disain vastava jäätmeliigi jaoks. - Tuleb rakendada ennetuspõhiseid riski- ja hooldusmeetodeid. - Eelistada mahuteid, mis on maapealsed ja atmosfäärirõhul. - Tuleb kasutada paagi värvi, mille soojus- või valguskiirguse peegeldusvõime on vähemalt 70% või päikesekaitsega maapealsed mahutid, mis sisaldavad lenduvaid aineid. - Tuleb vähendada paakides ladustamisel, teisaldamisel ja käitlemisel tekkivaid heitkoguseid, millel on märkimisväärne negatiivne keskkonnamõju.

WT 13a, 14 a-g

EFS 5.1.1.1

6. Müra ja vibratsiooni vältimine

Kohaldatavus on piiratud juhtudega, kui eeldatakse müra või vibratsiooni levikut tundlikule alale ja/või see oht on põhjendatud.

Müra ja vibratsioon on minimaalne ning seotud jäätmete laadimise toimingutega. Käitise mõjualasse ei jää objekte, mis võiksid tegevusest häiritud olla.

BAT 18. Müra ja vibratsiooni vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks tuleb kasutada üht või mitut allpool nimetatud meetoditest: b. Töökorralduslikud meetmed See hõlmab järgmisi meetodeid: i. seadmete kontroll ja hooldus; ii. võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende sulgemine; iii. seadmete käitamine kogenud töötajate poolt; iv. võimaluse korral öösel mürarohke tegevuse vältimine; v.müra leviku tõkestamine hooldus-, liiklus-, käitamis- ja töötlemistegevuse ajal. c. Vähest müra tekitavad seadmed Need võivad olla otseajamiga mootorid, kompressorid, pumbad ja tõrvikpõletid. d. Müra ja vibratsiooni leviku tõkestamise vahendid. See hõlmab järgmisi meetodeid: i. müravähendajad; ii.seadmete heli- või vibratsiooniisolatsioon; iii.mürarohkete seadmete sulgemine kinnisesse ruumi; iv. hoonete helikindluse suurendamine.

WT 18

6/13

7. Vetteheite vältimine ja vähendamine

Mahutite või hoonete kasutamine

Jäätmeid ladustatakse lekkekindlalt hoones ja mahutites. Võimalike lekete puhul kasutatakse absorbenti.

BAT 19 Pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks on PVT kasutada allpool nimetatud meetodite asjakohast kombinatsiooni: c. Läbilaskmatud pinnad. Olenevalt riskidest, mida jäätmed kujutavad pinnase ja/või vee saastamise seisukohast, tagatakse, et jäätmekäitlusala ükski osa (nt jäätmete vastuvõtmise, käitlemise, ladustamise, töötlemise ja ärajuhtimise alad) ei lase asjaomaseid vedelikke läbi. e. Kaetud kohad jäätmete ladustamiseks ja töötlemiseks. Olenevalt riskidest, mida jäätmed kujutavad pinnase ja/või vee saastamise seisukohast, ladustatakse ja töödeldakse jäätmeid kaetud kohtades, et vältida nende kokkupuutumist vihmaveega ning seega minimeerida saastunud äravooluvee kogus.

EfS pt 4.1.7.5 Mahutid on lekkekindlad ja asuvad vedelikukindlal pinnasel.

WT 19 c, e EFS 4.1.7.5

8. Pakendite korduskasutamine

Pakendite korduskasutamine

Pakendeid (vaadid, konteinerid, mahtlastikonteinerid, kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisus ja piisavalt puhtad, olenevalt (järjestikku kasutatavate) ainete kokkusobivuse kontrollist. Vajaduse korral läbivad pakendid enne korduskasutamist asjakohase töötluse (nt uuendamine, puhastamine).

BAT 24. Et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust, tuleb maksimeerida pakendite korduskasutamist osana jääkide haldamise kavast (vt BAT 1). Pakendeid (vaadid, konteinerid, mahtlastikonteinerid, kaubaalused) korduskasutatakse jäätmete hoiustamiseks, kui need on heas seisus ja piisavalt puhtad, olenevalt (järjestikku kasutatavate) ainete kokkusobivuse kontrollist. Vajaduse korral läbivad pakendid enne korduskasutamist asjakohase töötluse (nt uuendamine, puhastamine).

Kohaldatavus: Mõned kohaldatavuspiirangud tulenevad jäätmete saastumise ohust, mis kaasneb pakendite korduskasutamisega.

WT 24

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 7/13

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil

Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik 1. PVC

mahuti 1 1 000 m³ X:

6437070, Y: 684700

Jäätmekütus, tabel J4, plaanil nr 1

Siseruumis ladustamine, vastab keskkonnanõuetele. Jäätmeid ladustatakse Ühtse ladustusalana piiritletult. Ruumidel on kõvakattega põrandad. ladustusalad on varustatud absorbendiga. Jäätmeid ladustatakse IBC mahutites. IBC mahutid on tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud suur konteiner, mida kasutatakse vedelike, pooltahkete ainete ja puistematerjalide hoidmiseks ja transpordiks.

EFS ptk 5.1.1.1; 5.2.2.2; 4.2.8.1

2. PVC mahuti

1 2 000 m³ X: 6436923, Y: 684713

Jäätmekütus, tabel J4, plaanil nr 2

Siseruumis ladustamine, vastab keskkonnanõuetele. Jäätmeid ladustatakse ühtse ladustamisalana, piiritletult. Ruumidel on kõvakattega põrandad. ladustusalad on varustatud absorbendiga. Jäätmeid ladustatakse IBC mahutites. IBC mahutid on tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud suur konteiner, mida kasutakase vedelike, pooltahkete ainete ja puistematerjalide hoidmiseks ja transpordiks.

EFS ptk 5.1.1.1; 5.2.2.2; 4.2.8.1

3. PVC mahuti

1 2 000 m³ X: 6436933, Y: 684734

Jäätmekütus, tabel J4, plaanil nr 3

Varjualune, vastab keskkonnanõuetele. Jäätmeid ladustatakse ühtse ladustamisalana piiritletult. Ruumidel on kõva kattega põrandad. ladustusalad on varustatud absorbendiga. Varjualune pind on kõva kattega.Jäätmeid ladustatakse IBC mahutites. IBC mahutid on tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud suur konteiner, mida kasutakase vedelike, pooltahkete ainete ja puistematerjalide hoidmiseks ja transpordiks.

EFS ptk 5.1.1.1; 5.2.2.2; 4.2.8.1

4. PVC mahuti

1 1 000 m³ X: 6436962, Y: 684824

Jäätmekütus, tabel J4, plaanil nr 4

Siseruumis ladustamine, vastab keskkonnanõuetele. Jäätmeid ladustatakse ühtseladustamisalana piiritletult. Ruumidel on kõvakattega põrandad. ladustusalad on varustatud absorbendiga. Jäätmeid ladustatakse IBC mahutites. IBC mahutid on tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud suur konteiner, mida kasutakase vedelike, pooltahkete ainete ja puistematerjalide hoidmiseks ja transpordiks.

EFS ptk 5.1.1.1; 5.2.2.2; 4.2.8.1

5. PVC mahuti

1 3 000 m³ X: 6436939, Y: 684763

Jäätmekütus, tabel J4, plaanil nr 6

Varjualune. Ladustatakse ilmastiku eest kaitstult. Jäätmeid ladustatakse IBC mahutites. IBC mahutid on tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud suur konteiner, mida kasutatakse vedelike, pooltahkete ainete ja puistematerjalide hoidmiseks ja transpordiks.

EFS ptk 5.1.1.1; 5.2.2.2; 4.2.8.1

6. PVC mahuti

1 5 000 m³ X: 6437050, Y: 684729

Jäätmekütus, tabel J4, plaanil nr 7

Rajatav varjualune. Ladustatakse ilmastiku eest kaitstult. Varjualusel on kõvakattega pind. Jäätmeid ladustatakse IBC mahutites. IBC mahutid on tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud suur konteiner, mida kasutatakse vedelike, pooltahkete ainete ja puistematerjalide hoidmiseks ja transpordiks.

EFS ptk 5.1.1.1; 5.2.2.2; 4.2.8.1

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine 1. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Ladustamisel kasutatakse õhusaaste vältimiseks kergesti lenduvate (saasteained) jäätmete ladustamiseks kinniseid mahuteid. Pidevalt 2. Müra vältimine või vähendamine Müra tekib jäätmete laadimisest. Kasutusel on võimalikult vähe müra tekitavad seadmed. Pidevalt 3. Pinna- ja põhjavee kaitse Jäätmeid ladustatakse kõvakattega pinnal. Võimalike lekete korral koristatakse saaste absorbendiga. Pidevalt

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed8/13

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus

Meetme rakendamise tähtaeg

1. Tootmise seire Ettevõte peab pidevat arvestust vastuvõetavate ja väljaminevate jäätmekoguste üle pidev 2. Muud asjakohased

meetmed Ohtlike jäätmetega tegelevad isikud on koolitatud ja läbinud ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse.

3. Heitetekke seire Lõhnahäiringu tekkimisel astutakse samme lõhnatekke vähendamiseks või likvideerimiseks. Lõhnavate jäätmete võimalikult kiire transportimine käitluskohast edasisele käitlemisele.

4. Jäätmekäitluskoha seire Igapäevane visuaalne seire võimalike lekete ja muude probleemide tuvastamiseks. pidev

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Jäätmete ladustamine

- Jäätmed võivad süttida. Isesüttivaid või plahvatusohtlikke jäätmeid ei koguta. Võimaliku tulekahju korral on olemas tulekustutusvahendid. Töötajaid on juhendatud.

Tulekahju korral tegutsemise plaan. Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjalide plaan. Ladustusalad varustatud tulekustutitega. Suitsetamine selleks ettenähtud kohas.

Isesüttivaid või plahvatusohtlikke jäätmeid ei koguta. Töötajaid on juhendatud. Esmaste tulekustutusvahendite kohene kättesaadavus. Päästeameti teavitamine numbril 112.

Kord aastas

2. Ohtlike jäätmete lekkimine

- Jäätmekonteinerite purunemisel võivad jäätmed keskkonda lekkida või lenduda. Jäätmete ladustamiseks ja transpordiks kasutatavaid konteinerid kontrollitakse pidevalt visuaalselt.

Töötajad on koolitatud toimimaks vastavalt juhendile lekete likvideerimine. Sõidukite regulaarne kontrollimine ja hooldamine ning jäätmemahutite lekkekindluse visuaalne kontrollimine. Ohutusjuhendid töökohtade lõikes.

Jäätmete ladustamiseks ja transpordiks kasutatavaid konteinerid kontrollitakse pidevalt visuaalselt.

Käitises on absorbent. Vajadusel lekkiva jäätmemahuti ümberpakkimine. Kord aastas

3. Vargus - Alale võidakse sisse murda. Ala on piiratud aia ja väravaga ning varustatud valveseadmetega. Ala kontrollitakse pidevalt, kõrvalekallete avastamisel, likvideeritakse need koheselt.

Ala on piiratud aia ja väravaga ning varustatud valveseadmetega. Pidevalt

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Käitise sulgemise korral likvideeritakse ladustatavad jäätmed, antakse need üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ruumid ja ladustusalad puhastatakse.

Järelhoolduse meetmed Käitise sulgemise vajaduse tekkimisel esitada enne käitise sulgemistööde algust detailne sulgemiskava, kus on välja toodud järelhoolduseks ja võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks rakendatavad meetmed.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 9/13

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Kuremäe jäätmekäitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK6500192

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Põlva maakond, Põlva vald, Rosma küla, Kuremäe 3173120 61903:003:0712 X: 6437016, Y: 684743

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Kuremäe jäätmekäitluskoht

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

19 12 11* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud)

16 800 16 800 16 800

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Toimub ohtlike jäätmete ladustamine.

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Kuremäe jäätmekäitluskoht

10/13

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6437071, Y: 684700 Ladustamine toimub ilmastikutingimuste osas kaitstult, sademete juurdepääs on piiratud, Ruumidel on kõvakattega põrandad ja ladustusalad on varustatud absorbendiga. Jäätmete ladustamisel on teineteise peale paigutatud maksimaalselt neli 1 kuupmeetrist IBC mahutit. Iga IBC mahuti puhul on visuaalselt näha olema terve mahuti külg. Virnastamisel ei kasutata deformeerunud mahuteid.

3a 1 000 1 000 19 12 11* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud)

2 X: 6436926, Y: 684707 Ladustamine toimub ilmastikutingimuste osas kaitstult, sademete juurdepääs on piiratud, Ruumidel on kõvakattega põrandad ja ladustusalad on varustatud absorbendiga. Jäätmete ladustamisel on teineteise peale paigutatud maksimaalselt neli 1 kuupmeetrist IBC mahutit. Iga IBC mahuti puhul on visuaalselt näha olema terve mahuti külg. Virnastamisel ei kasutata deformeerunud mahuteid.

3a 2 300 2 000 19 12 11* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud)

3 X: 6436931, Y: 684737 Ladustamine toimub ilmastikutingimuste osas kaitstult, sademete juurdepääs on piiratud, Ruumidel on kõvakattega põrandad ja ladustusalad on varustatud absorbendiga. Jäätmete ladustamisel on teineteise peale paigutatud maksimaalselt neli 1 kuupmeetrist IBC mahutit. Iga IBC mahuti puhul on visuaalselt näha olema terve mahuti külg. Virnastamisel ei kasutata deformeerunud mahuteid.

3a 2 000 2 000 19 12 11* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud)

4 X: 6436966, Y: 684818 Ladustamine toimub ilmastikutingimuste osas kaitstult, sademete juurdepääs on piiratud, Ruumidel on kõvakattega põrandad ja ladustusalad on varustatud absorbendiga. Jäätmete ladustamisel on teineteise peale paigutatud maksimaalselt neli 1 kuupmeetrist IBC mahutit. Iga IBC mahuti puhul on visuaalselt näha olema terve mahuti külg. Virnastamisel ei kasutata deformeerunud mahuteid.

3a 1 000 1 000 19 12 11* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud)

6 X: 6436926, Y: 684763; X: 6436938, Y: 684806; X: 6436968, Y: 684798; X: 6436957, Y: 684756; X: 6436926, Y: 684763

Ladustamine toimub ilmastikutingimuste osas kaitstult, sademete juurdepääs on piiratud, Ruumidel on kõvakattega põrandad ja ladustusalad on varustatud absorbendiga. Jäätmete ladustamisel on teineteise peale paigutatud maksimaalselt neli 1 kuupmeetrist IBC mahutit. Iga IBC mahuti puhul on visuaalselt näha olema terve mahuti külg. Virnastamisel ei kasutata deformeerunud mahuteid.

3a 3 000 3 000 19 12 11* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud)

7 X: 6437071, Y: 684781; X: 6437036, Y: 684791; X: 6437020, Y: 684730; X: 6437058, Y: 684723; X: 6437071, Y: 684781

Rajatav varjualune. Ladustamine toimub ilmastikutingimuste osas kaitstult, sademete juurdepääs on piiratud, Ruumidel on kõvakattega põrandad ja ladustusalad on varustatud absorbendiga. Jäätmete ladustamisel on teineteise peale paigutatud maksimaalselt neli 1 kuupmeetrist IBC mahutit. Iga IBC mahuti puhul on visuaalselt näha olema terve mahuti külg. Virnastamisel ei kasutata deformeerunud mahuteid.

3a 5 000 5 000 19 12 11* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud)

Seotud failid

Failid Lisa 2: E_L_Kuremae_2_OU_le_EMASi_registreerimisnumbri_omistamine.asice

Lisa 3: Pmat_skeem___Polva_jj__2025_aprill_v1__2_.pdf

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded11/13

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid

Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine

Jäätmete ladustamine

Ettevõttel peab kompleksloa kehtivuse ajal olema kehtiv EMAS-i registreering või finantsgarantii, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne EMAS-i registreeringu lõppemist esitama Keskkonnaametile uue EMAS-i registreeringu.

Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne EMAS-i registreeringu lõppemist uut registreeringut või finantsgarantii olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus kompleksloa alusel jäätmete ladustamiseks ning loa andjal on õigus tunnistada kompleksluba jäätmete ladustamise osas kehtetuks.

Ettevõte peab teavitama Keskkonnaametit, kui ta on rajatavale katusealuse kasutusloa saanud (ladustamise plaanil positsioon 7). Katusealuse alla võib jäätmeid paigutada alates hetkest kui rajatisel on kasutusluba.

Pidevalt

Ohtlike jäätmete ladustamine

Ettevõttel peab loa kehtivuse ajal olema kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks. Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Juhul kui ettevõte enne õnnetusjuhtumikindlustuse kehtivuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus kompleksloa alusel ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba ohtlike jäätmete käitlemist reguleerivas osas kehtetuks.

Ohtlikke jäätmeid tuleb ladustada tavajäätmetest eraldatult hoones või katuse all ilmastiku eest kaitstult jäätmeliigi omadustele vastavas lekkekindlates konteinerites või kogumisvahendites.

Jäätmete ladustamisel tuleb välistada jäätmete sattumine väljapoole ladustamiseks ettenähtud ala. Jäätmeliikide vahel peab olema arusaadav piir ning märgitud grupimärgisena või iga konteiner/mahuti eraldi.

Ohtlikud jäätmed peavad olema märgistatud vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 "Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord". Mahutid peavad olema nõuetekohaselt tähistatud.

Mahuteid võib teineteise peale paigutada kuni neli kihti. Iga IBC mahuti puhul peab visuaalselt näha olema terve mahuti külg. Deformeerunud mahuteid virnastamisel ei ole lubatud.

Pidevalt

Kinnistu kasutusõigus

Loa andjal on õigus käitise kasutusõiguse lõppemisel kompleksluba kehtetuks tunnistada. Ettevõte on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest või muutumisest, teavitama Keskkonnaametit käitise kasutusõiguse lõppemisest või muutumisest

Käitiseks olevate kinnistu kasutusõiguse muutumisel

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Kuremäe jäätmekäitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Ja ̈a ̈tmeka ̈itluse lop̃etamine

Jäätmekäitluse lõpetamisel korrastatakse kogu territoorium jäätmetest ning kõik hooned ja seadmed puhastatakse viisil, mis tagab nende piisava puhtuse kasutamaks uuel otstarbel või teiste isikute poolt.

Rakendatakse jäätmekäitlustegevuse lõpetamisega antud käitluskohas.

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

12/13

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lähteolukorra aruanne - 20220515_Lahteolukorra_arunne.pdf Lisa 4: 20220515_Lahteolukorra_arunne.pdf

13/13

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

E&L Kuremäe 2 OÜ keskkonnakompleksloa

nr KKL-517235 muutmise taotluse

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

EELNÕU

1. OTSUS

Lähtudes E&L Kuremäe 2 OÜ 15.05.2025 esitatud keskkonnakompleksloa nr KKL-517235

muutmise taotlusest ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 11 ja lg 4, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja lg

81, Tööstusheite seaduse § 27 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1, otsustab Keskkonnaamet:

Jätta E&L Kuremäe 2 OÜ keskkonnakompleksloa nr KKL-517235 muutmise menetluse

raames keskkonnamõju hindamine algatamata.

Keskkonnaamet teavitab keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest 14 päeva

jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi

menetlusosalisi (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 12 lg 11 p

1).

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

E&L Kuremäe 2 OÜ (registrikood 17008980, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Ravila tn 75a,

50411) (edaspidi ka ettevõte) esitas 15.05.2025 Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja)

keskkonnakompleksloa nr KKL-517235 muutmise taotluse nr T-KL/1026841-4 (edaspidi

kompleksloa taotlus), registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr

M-130629 all.

Ettevõttele on Kuremäe käitluskohas keskkonnakompleksloaga nr KKL-517235 lubatud

ladustada kuni 2000 t tavajäätmeid ning kuni 8000 t ohtlikke jäätmeid. Muud tegevused

käitluskohas lubatud ei ole. Ettevõte soovib lisada samale territooriumile uue ladustamisala,

muuta jäätmeliike ja suurendada üheaegselt ladustatavate jäätmete kogust 15 800 tonnini.

Kuremäe käitluskoht asub aadressil Kuremäe, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond

(katastritunnus 61903:003:0712).

Taotletavaks tegevuseks on vajalik kompleksluba, kuna ohtlike jäätmete ladustamine eelneb

Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 "Alltegevusvaldkondade loetelu ning

künnisvõimsused, mille korral on Kuremäe käitluskoha tegevuse jaoks nõutav kompleksluba"

(edaspidi määrus nr 89) §-s 6 või §-s 8 nimetatud tegevusele ja ladustatakse üle 50 tonni

ohtlikke jäätmeid (määrus nr 89 § 6 lg 5).

2 (10)

Keskkonnaamet teavitas keskkonnakompleksloa taotluse menetlusse võtmisest 05.06.2025

KOTKAS kirjaga nr DM-123948-7. Keskkonnaamet lähtus otsuse tegemisel viimati esitatud

taotlusest.

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus on olulise

keskkonnamõjuga või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle

(keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p

1, § 6 lg 2 p 11, § 61 lg 3, § 7 p 2, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2 ja 4, THS § 27 ning KeHJS § 6 lg 2 aluse

korral KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 10 p 1). KMH vajalikkuse

üle otsustades lähtutakse KMH eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast (KeHJS § 6 lg

21, § 11 lg 23). Eelhinnang lisatakse KMH algatamise või algatamata jätmise otsusele (KeHJSi

§ 6 lg 21, § 11 lg 4). Keskkonnaamet lähtus otsuse tegemisel KeHJSi § 11 lg-s 2 sätestatud

tähtajast (otsus on tehtud 90 päeva jooksul arvates KeHJSi § 61 lg-s 1 nimetatud teabe

saamisest).

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS

§ 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017

määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31) (KeHJS § 61

lg 5).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

E&L Kuremäe 2 OÜ Kuremäe käitluskoha tegevus seisneb ohtlike jäätmete ladustamises

(toimingukoodid R13 ja D15). Ettevõte võtab Kuremäe käitluskohas vastu ohtlikke jäätmeid.

Jäätmete laadimiseks ja ladustamiseks kasutatakse tehnikat. Jäätmeid ladustatakse selleks

ettenähtud ladustamisaladel, sisetingimustes ja jäätmete omadustele sobivates mahutites.

Jäätmed tuuakse klientidelt ning ettevõtte hallatavatest jäätmejaamadest käitluskohta.

Vastuvõetud jäätmete üle peetakse arvestust mahu ja massi alusel. Kuremäe käitluskoht töötab

pidevalt 24 tundi päevas.

Kuremäe käitluskoht asub aadressil Kuremäe, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond

(katastrinumber: 61903:003:0712) ja kuulub ettevõttele. Kinnistu pindala on 53 026 m2, millel

asub 3 hoonet, 2 katusealust, 1 rajatav katusealune, tiik (veevõtukoht 540m3) ning kaks

puurkaevu. Kinnistu on 100% tootmismaa ning on ümbritsetud maatulundusmaadega. Lähim

elamu asub 300 m kaugusel. Ümbruskonnas puuduvad kultuurimälestised ning

looduskaitselised objektid. Kinnistu vahetus läheduses asub alajaam.

Lähimad jäätmekäitluskohad on AS TREV-2 Grupp Lutsu kivipurustusplats (JKK6500087) 1,5

km, Rakvere Farmid AS Lutsu seafarm (JTK0671222) 2 km, Peri Põllumajanduslik Osaühing

3 (10)

Silohoidla jäätmekäitluskoht (JKK6500120) 2,5 km ning Lõuna-Eesti Talumuna OÜ Rosma

kanalad (JTK0670297) 2,6 km kaugusel. Lähimad heiteallikad on ca 1,9 km kaugusel olevad

Rakvere Farmid Aktsiaselts ja ca 2,4 km kaugusel olevad Eesti Muna OÜ heiteallikad. Lähimad

ohtlikud käitised, AS Tere Põlva tootmisosakond ja Alexela AS Põlva automaattankla, asuvad

Põlva linnas Kuremäe käitluskohast ca 4,5 km kaugusel. Kinnistu asub endise Kuremäe

asfaltbetoonitehase territooriumil, mille tegevuse järgselt on ala registreeritud kui

jääkreostusobjekt (JRA0000062, ca 500 m2). Jääkreostus on suures osas likvideeritud.

Reostusalal jäätmeid ei ladustata.

Kuremäe käitluskoht on ümbritsetud aiaga ja varustatud valveseadmetega. Territooriumi

laadimisalad on kõva kattega lekkekindlal pinnal. Muus osas on tegemist loodusliku rohumaa

ja varem rajatud teedega, mida saab kasutada Kuremäe käitluskohas liikumiseks.

Kuremäe käitluskohas on kolm hoonet, kaks katusealust. Neile lisandub uus katusealune, mis

ladustamise plaanil on märgitud positsiooniga nr 7 ja mille mahutavus on kuni 5000 m3.

Lisaks uuele ladustamise alale, soovib ettevõte muuta jäätmete liike ja koguseid.

Taotluse kohaselt soovib ettevõte ladustada Kuremäe käitluskohas ohtlike jäätmeid,

jäätmekoodiga 19 12 11* - Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise

jäägid (sealhulgas materjalisegud). Muude jäätmeliikide ladustamine lõpetatakse. Aastased

käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused on taotluse kohaselt 10 000 t/a. Ettevõte soovib

üheaegselt maksimaalselt ladustada kuni 15 800 tonni (ladustamise plaani kohaselt on 14 000

m3) ohtlikke jäätmeid ja maksimaalne jäätmete ladustamise aeg on kolm aastat.

Kuremäe käitluskohas on lubatud ladustada jäätmeid 1 m3 IBC mahutites. Mahuteid ei tohi

teineteise peale paigutada rohkem kui neli kihti. Iga IBC mahuti puhul peab visuaalselt näha

olema terve mahuti külg. Deformeerunud mahuteid virnastada ei ole lubatud. Ohtlikud jäätmed

peavad olema märgistatud vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr 39 "Ohtlike

jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord".

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub

Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks

kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või

täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond

hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende

sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud

ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.

"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030

on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate

jäätmete ohtlikkust.

Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi

4 (10)

hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga

ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia

põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse

integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Kuremäe käitluskohast suunatakse jäätmed taaskasutamiseks kütusena, millega vähendatakse

vajadust jäätmete ladestamiseks ja ka teisteks kõrvaldamistoiminguteks. Samuti väheneb

jäätmete ringlussevõtu tulemusena vajadus võtta kasutusele uusi materjale ja seega väheneb ka

jäätmeteke. Seega täidab ettevõtte tegevus keskkonnastrateegias sätestatud eesmärke.

Riigi jäätmekava 2023-2028 I strateegiline eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket, sh

vähendada jäätmete ohtlikkust. Riigi jäätmekava II strateegiline eesmärk on võtta jäätmed

ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Ettevõtte tegevus on otseses

seoses püstitatud eesmärkidega, sest suunab jäätmete järgnevaks taaskasutamiseks suunamine

vähendab jäätmete teket.

Põlva valla üldplaneeringu (kehtestatud Põlva vallavolikogu 27.06.2024. a otsusega nr 1-3/16.)

kohaselt on taotletav tegevus kooskõlas asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega. Kuremäe käitluskoha

maakasutuseks määratud tootmisala tootmistehnoloogia ei vaja insener-tehnilisi meetmeid

keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindavate

infrastruktuuride rajamine.

Üldplaneeringu osana on esitatud KSH aruanne, milles on toodud välja, et Kuremäe käitluskoht

asub riikliku tähtsusega jääkreostusobjekti asukohas endise Kuremäe ABT (asfaltbetoonitehas)

territooriumil. Aruande kohaselt on jääkreostus suures osas likvideeritud. Vesi piirkonnas on

joogiks kõlbmatu. Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Juurdepääs objektile on piiratud.

Põlva valla jäätmekava 2025–2029 (kehtestatud Põlva Vallavolikogu 23.01.2025. a määruse nr

2) eesmärgid tulenevad eeskätt riigi jäätmekavast (viited on eelmisele jäätmekavale) seatud

eesmärkidest. Lähtuvalt riigi jäätmekavast on kohalikul tasandil eesmärgiks parandada

lokaalseid võimalusi liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks ja tõsta inimeste

keskkonnateadlikkust jäätmete sorteerimisvajaduste osas. Lisaks on eesmärgina toodud välja

suund jäätmetekke vältimise ja toodete korduskasutamise ning parandamise suunas, mis on

igapäevase käitumise osa ning jäätmetest luuakse uut väärtust toormena.

Lisaks viidatakse keskkonnavaldkonna arengudokumendile (KEVAD), mis lähtub omakorda

Eesti riigi arengustrateegiast „Eesti 2035“. Dokumendi koostamise eesmärk on luua

valdkondade ühtne arengukava ning töötada välja selle rakendamiseks vajalikud meetmed ja

tegevused.

Taotletav tegevus on kooskõlas asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Ettevõte on antud kompleksloa nr KKL-517235 alusel õigus jäätmete (sh ohtlike jäätmete)

käitlemiseks (ladustamine) Kuremäe käitluskohas aadressiga Kuremäe, Rosma küla, Põlva

5 (10)

vald, Põlva maakond (katastritunnus 61903:003:0712). Kuremäe käitluskoha kinnistu suurus

on 5,31 ha. Kinnistul asus asfaltbetoonitehas, mis alates 2020. aastast kuulub ettevõttele.

Kinnistu on aiaga piiratud ning varustatud valvesüsteemiga. Kinnistul on 3 hoonet, 2

katusealust, mida kasutatakse nii tehnika hoidmiseks kui ka ohtlike jäätmete ladustamiseks.

Ettevõte rajab väliplatsile täiendava katusealuse (jäätmete ladustamise plaanil nr 7) ohtlike

jäätmete ladustamiseks. Hooned ja katusealused on betoneeritud põrandatega ning

ilmastikukindlad. Kinnistu väliala on osaliselt kõvakattega ning ei ole varustatud toimiva

sademevee kogumissüsteemiga. Kinnistu sihtotstarve 100% tootmismaa. Kuremäe käitluskoha

territoorium on ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarvetega kinnistutest ning lähimad elamud

jäävad Kuremäe käitluskohast ca 300 m kaugusele. Kinnistu loodeosas on 2 puurkaevu:

PRK0011073 ja PRK0011058. Puurkaevude sanitaarkaitsealad jäävad kinnistu loodepiirile

ning ei ulatu jäätmete ladustamiseks kasutatavate kinnistu osadeni.

Taotletava tegevusega ei kasutata muid ressursse nagu loodusvarad, maa, muld, pinnas,

maavarad ja looduslik mitmekesisus.

Ettevõte ei kasuta Kuremäe käitluskohas looduslikku vett ega oma ka olmereovee käitlemiseks

taristut.

Sademevett ei koguta. Kuid ettevõte peab tagama, et Kuremäe käitluskoha hoonetesse sattuvad

sademed jäätmetega kokku ei puutu.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Ettevõtte tegevusega ei kaasne energiakasutust.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heide vette ja pinnasesse

Taotletava tegevusega ei kaasne heidet vette, kuna jäätmeid ladustatakse ilmastikukindlalt

hoonetes viisil, mis takistab jäätmete või jäätmete nõrgvee lekkimist. Hooned on

ilmastikukindlad ja betoneeritud põrandatega. Jäätmeid ladustatakse vastavalt nende

omadustele sobivates mahutites. Vedelaid ja tuleohtlikke jäätmeid kinnistul ei ladustata.

Väliplats on osaliselt kõvakattega. Kuremäe käitluskohas on absorbent, mida kasutatakse lekete

korral.

Ettevõte on taotluses toonud välja, et pinnakatte pauksus on piirkonnas kuni 20 m, see koosneb

liustikujõe (QIIIfgl) liivadest ja liivsavi- ning saviliivmoreenist (QIIIgl). Põhjavesi on pindmise

reostuse eest kaitstud.

Heide õhku

Kuremäe käitluskohas ei ladustata jäätmeid, mille ladustamisel tekiks heide õhku, kuid ei ole

ette näha lõhnahäiringute teket lähimate elanike või teiste isikute juures.

Ladustamisel kasutatakse õhusaaste vältimiseks kergesti lenduvate (saasteained) jäätmete

ladustamiseks kinniseid mahuteid, seega ei ole ette näha lõhnahäiringute teket lähimate elanike

6 (10)

või teiste isikute juures.

Müra

Ettevõte ei vii läbi mürarikkaid tegevusi. Müra võib tekkida jäätmete transpordil ja laadimisel,

kuid eeldatavalt ei ületa müra piirnorme ning on lühiajaline.

Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Eeldatavalt ei teki ettevõtte tegevusega vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse eraldumist,

mis põhjustaks negatiivseid keskkonnamõjusid.

Kavandatava tegevuse tulemusel ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat ioniseerivat kiirgust.

Valgusreostuse negatiivne mõju võib avalduda töötamisel pimedaajal (peamiselt talvisel

perioodil) lühiajaliselt. Tegevus toimub tööstusrajatistega alal, tegu pole loodusliku alaga ning

ka lähimad elamud jäävad mitmesaja meetri kaugusele.

Eeldatavalt ei teki ettevõtte tegevusega valguse, soojuse ja kiirguse eraldumist, mis põhjustaks

negatiivseid keskkonnamõjusid.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ettevõte tegevus ei tekita suures mahus või erikäitlust vajavaid jäätmeid. Tekkivad jäätmed,

sealhulgas ohtlikud jäätmed, kogutakse vastavalt jäätmeliikidele sobivates ja kogumismahutites

ning antakse üle vastavaid lube omavatele isikutele.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kuremäe käitluskoht on suletud territooriumiga ning võõraste isikute ligipääs k Kuremäe

käitluskohale on takistatud. Kuremäe käitluskohas on kantavad pulber- ja vahukustutid

tulekahju kustutamiseks.

Ettevõttes on juurutatud ISO9001, ISO14001, OHSAS 18001, EMAS keskkonna-, kvaliteedi,

töötervishoiu-, ja tööohutuse juhtimissüsteemid. Töötajaid koolitatakse vastavalt töö

ülesannetele. Kuremäe käitluskohas rakendatakse ohutusjuhendeid avariiolukordade (nt

tulekahju, lekked) korral toimimisest. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete, käitlemisel ja

ladustamisel jälgitakse meetmeid nende ohutuse tagamiseks. Eelnevalt kirjeldatud süsteemide

ning õnnetuste ja avariiolukordade vältimise meetmete rakendamisel ja kompleksloa nõuete

jälgimisel ei ole ette näha taotletava tegevusega kaasnevaid avariiolukordi.

Eelnevalt kirjeldatud süsteemide ning õnnetuste ja avariiolukordade vältimise meetmete

rakendamisel ja kompleksloa nõuete jälgimisel ei ole ette näha taotletava tegevusega

kaasnevaid avariiolukordi.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

7 (10)

Ettevõtte tegevusega ei ole ette näha suurõnnetuste või katastroofide, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Ettevõte jätkab tegevust samas Kuremäe käitluskohas, mille territooriumile rajatakse uus

ladustamise koht. Ettevõte taotleb Kuremäe käitluskohas aadressiga Kuremäe, Rosma küla,

Põlva vald, Põlva maakond (katastritunnus 61903:003:0712) jäätmeliikide ja koguste muutmist.

Kuremäe käitluskoha kinnistu suurus on 5,31 ha. Kinnistul asus asfaltbetoonitehas, mis alates

2020. aastast kuulub ettevõttele. Kinnistu on aiaga piiratud ning varustatud valvesüsteemiga.

Kinnistul on 4 hoonet, mida kasutatakse tehnika hoidmiseks ning jäätmete ladustamiseks.

Ettevõte planeerib rajada väliplatsile nr 7 (vt jäätmete ladustamise plaani) hoone ohtlike

jäätmete ladustamiseks. Hooned on betoneeritud põrandatega ning ilmastikukindlad. Kinnistu

väliala on osaliselt kõvakattega ning ei ole varustatud toimiva sademevee kogumissüsteemiga.

Kinnistu sihtotstarve 100% tootmismaa. Kuremäe käitluskoha territoorium on ümbritsetud

maatulundusmaa sihtotstarvetega kinnistutest ning lähimad elamu jääb ca 150 m kaugusel ida

suunas, loodes asub lähim elamu, ca 450 m

kaugusel ja kirdes jääb lähim elamu ca 550 m kaugusele.

Lähimad kaks kaevu riiklike katastrinumbritega 11073 (Avraal I) ja 11058 (Avraal II) asuvad

kinnistu lääne servas, nende omavaheline kaugus on ca 20 m. Sügavused on vastavalt 140 ja 55

m. Lähima majapidamise (Marjamäe talu) salvkaev jääb territooriumist ca 300 m kaugusele

kagusse. Selle sügavus on 16 m.

Lähimad jäätmekäitluskohad on AS TREV-2 Grupp Lutsu kivipurustusplats (JKK6500087) 1,5

km, Rakvere Farmid AS Lutsu seafarm (JTK0671222) 2 km, Peri Põllumajanduslik Osaühing

Silohoidla jäätmekäitluskoht (JKK6500120) 2,5 km ning Lõuna-Eesti Talumuna OÜ Rosma

kanalad (JTK0670297) 2,6 km kaugusel. Lähimad heiteallikad on ca 1,9 km kaugusel olevad

Rakvere Farmid Aktsiaselts ja ca 2,4 km kaugusel olevad Eesti Muna OÜ heiteallikad.

Lähimad ohtlikud käitised, AS Tere Põlva tootmisosakond ja Alexela AS Põlva automaattankla,

asuvad Põlva linnas käitisest ca 4,5 km kaugusel. Kinnistule jääb Kuremäe asfaltbetoonitehas,

jääkreostusobjekt (JRA0000062, ca 500 m2). Jääkreostus on suures osas likvideeritud.

Reostusalal jäätmeid ei ladustata. Kinnistul ei asu halduslikke või võrkude ja infrastruktuuri

kitsendusi.

Taotletav tegevus on kooskõlas asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Kavandatava tegevuse asukoha ja selle eeldatavas mõjualas ei esine loodusvarasid. Kuremäe

8 (10)

käitluskoha kinnistul ja selle mõjualas ei paikne märgalasid, jõeäärseid alasid, jõesuudmeid,

randu ja kaldaid, merekeskkonda, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse

tõttu mõjutatud. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

Ettevõte oma tegevuse käigus loodusvarasid ei kasuta. Kuremäe käitluskoha ala ei kuulu ühegi

maardla koosseisu ja registreeritud loodusvarasid ei ole teada.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kuremäe käitluskoht asub põhjavee kaitstuse kaardi alusel suhteliselt kaitstud alal. Pinnakatte

paksus ulatub vastavalt kinnistul asuvate puurkaevude andmetele 20 meetrini. Kinnistu

loodeosas asub väike tiik.

Kinnistu läänepiirist ca 200 m kaugusel on maaparandussüsteemi eesvool. Lähim veekogu on

loodes asuv Kooskora oja (VEE1049300), mis jääb Kuremäe käitluskohast ca 400 m kaugusele.

Kuremäe käitluskoha territoorium ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Lähim Natura 2000 alad on Virosi loodusala (EE0080226)

ca 3, 8 km, Kuulmajärve loodusala (EE0080230) ca 4,3 km ja Võhandu jõe ürgoru loodusala

(EE0080235) ca 6 km kaugusel. Lähimad kaitsealad on Kivijärve hoiuala (KLO2000012) ca

3,8 km kaugusel idas, Peri mõisa park (KLO1200433) ca 2,7 km kaugusel edelas ja Intsikurmu

parkmets (KLO1200100) 4,1 km kaugusel läänes. Kuremäe käitluskohtast ca 1 km kaugusele

kagusse jääb Crex crex (rukkirääk) (KLO9124841) elupaik ja 1,9 km kaugusel kagus on

Ciconia ciconia (valgetoonekurg) elupaik (KLO9105671). Lähim kaitstava looduse üksikobjekt

on Sooküla kask (KLO4000403) ca 1,5 km kaugusel läänes.

Kuremäe käitluskohta territooriumil ei ole kaitstavaid kultuurimälestisi või muinsuskaitse

objekte. Lähimad kultuurimälestised on üle Põlva – Karisilla tugimaantee asuvad Valgõpalo

ristipuud (622:RIP:072), Popsikoht (619:POP:011) ca 215 m kaugusel idas ja ca 540 m

kaugusel kirdes Kuningakopli talukoht (619:KON:018).

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Taotletava tegevuse käigus ei teki negatiivset mõju inimeste tervisele või heaolule.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kohalik elanikkond kavandatavale tegevusele vastu.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos

põhjenduste ja selgitustega.

3.3.1. Mõju suurus

9 (10)

Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on

veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala

terviklikkust ega kaitse eesmärki (KeHJS § 29 lg 2). Kuremäe käitluskoha ja selle mõjualas

puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Ettevõtte kavandatava tegevuse puhul on välistatud

ebasoodsa mõju avaldamine Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

ja elupaikadele. Juhul kui Kuremäe käitluskohas toimub tegevus keskkonnanõuete kohaselt, ei

ulatu eeldatavasti tegevuse mõjuala kaitstavate loodusobjektini, mistõttu puudub mõju nendele.

Jäätmete käitlemisel ja ladustamisel jälgitakse asjakohaseid meetmeid ja PVT dokumentide

nõudeid pinnase ja vee kaitsmiseks ja negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks.

Tulenevalt ettevõtte tegevusest ja rakendatavatest meetmetest, ei teki ettevõtte tegevuse käigus

olulist negatiivset keskkonnamõju.

Ettevõtte tegevusel ei ole ohtu ületada lõhnaine esinemise häiringutaset. Tegevusega ei kaasne

olulist õhuheidet. Ettevõte tegevusega ei ole ette näha olukordi, mis põhjustaksid pöördumatuid

muutusi antud piirkonnas. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki.

Lähtudes eelnevast puudub mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju

kultuuripärandile, sh puudub piiriülene mõju. Selleks peab ettevõte järgima ettenähtud

keskkonna- ja ohutusnõudeid, jäätmete käitlemiseks kasutatavad seadmed peavad vastama

selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab

avariiolukordade esinemise tõenäosust, sh ennetab suurõnnetuste või katastroofide esinemist.

3.3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Ettevõtte tegevuse mõju, st võimalik müra, tolm, lõhn ja lenduvad jäätmed, jäävad Kuremäe

käitluskoha piiresse. Tegevus ei mõjuta elanikkonda.

3.3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus

Tegevuse negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosus on hinnanguliselt väike. Mõju võib

avalduda eelkõige avariide ja õnnetuste korral.

3.3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Ettevõtte tegevuse käigus võib tekkida lühiajalist müra jäätmete transpordi ja laadimise ajal.

Lõhn võib tekkida biolagunevate jäätmete pikaajalisel ladustamisel. Mõju on pöörduv tegevuse

lõpetamisel.

3.3.5. Mõju piiriülesus

Taotletava tegevuse käigus ei ole ette näha piiriülest mõju.

3.3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

10 (10)

Natura-eelhindamine ei ole vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on

välistatud tegevuse paiknemisega aladest eemal (vt p 3.2.3.).

3.3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ettevõtte tegevus ei tekita koosmõjus teiste piirkonnas läbiviidavate tegevustega negatiivseid

keskkonnamõjusid.

3.3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Ettevõte rakendab oma tegevuses meetmeid jäätmete käitlemisel tekkivate müra, lõhna ja tolmu

häiringute leevendamiseks. Õnnetuste, sh lekete, pinnase ja vee reostumise, tulekahjude

vältimiseks kasutatakse erinevaid meetmeid (vt p 3.1.7).

3.4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval, PVT dokumentidega vastavuses oleval

tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1. Kuremäe käitluskohas ja selle mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega

on vähe tõenäoline, et ettevõtte kavandatavad tegevused võiks kas üksi või koosmõjus

teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-

eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad

loodusobjektid, mistõttu puudub otsene mõju ka nendele.

2. Kuremäe käitluskohas kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele

ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon

puudub. Tegevustega ei kaasne koosmõju piikkonna teiste tegevustega.

3. Kavandatava tegevustega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

4. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja selle mahtu, ei kaasne sellega

(riigi)piiriülest keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid

esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (KeHJS § 11 lg 81). Juhul kui

eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse

eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks (määrus nr 31 §

5 lg 2). Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul

heastamise meetmed (KeHJS § 33 lg 1). Lähtudes käesoleva eelhinnangu tulemustest ning

KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste või

keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks

või ennetamiseks.

TP1

TP3

1. Jäätmekütus 1000 m3

2. Jäätmekütus 2000 m3

3. Jäätmekütus 2000 m3

4. Jäätmekütus 1000 m3

5. - 6. Jäätmekütus 3000 m3

7. Jäätmekütus 5000 m3

1

2

3

4

TP1

TP1

Põlva-Karisilla tee

TP3

6

TP3

7

VÄRAV: laius: 6m kõrgus: - teekate: kruus

VVK - kuivhüdrant - 30 L/s Kaugused:

~35m ~100m ~190m ~265m

1 7

46 32

teekate: asfalt

PÕLEVMATERJALI LADUSTAMISE SKEEM AS Epler & Lorenz, Kuremäe, Rosma, Põlvamaa

(61903:003:0712)

TINGMÄRGID

TERRITOORIUMI SISENE TEE

PÕLEVMATERJAL HOONES

PÕLEVMATERJAL TERRITOORIUMIL

TERRITOORIUMI PIIR / AED

TULEKUSTUTI

ESMANE KOGUNEMISKOHT

VEEVÕTUKOHT 540m3

KUIVHÜDRANT

TULEKAHJU KORRAL

HELISTA HÄDAABINUMBRIL 112

TEAVITA INIMESI OHUST

LIIKUGE KOGUNEMISKOHTA

Ladustaja: AS Epler & Lorenz,

reg 10136864

[email protected]

Koostaja: EOKK OÜ