Kuressaare linn Nooruse tn 1 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber}

Kuressaare linnas Nooruse tn 1 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Nooruse

tn 1 katastriüksuse osas

Kuressaare Linnavolikogu 10. oktoobri 2002. a otsusega nr 594 kehtestati Kuressaare linnas

Nooruse tn 1 detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeringuala suurusega ca 3,9 ha asub

Kuressaare linnas, planeeringuala on nähtav otsuse lisas toodud asendiplaanil. Detailplaneeringu

koostamise eesmärkideks oli määrata: planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, uutele

kruntidele numbrid ja aadressid, kruntide ehitusõigus, ehitiste vahelised kujad, parkimine, tänavate

maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, haljastus ja heakord,

seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused; planeeritava maa-ala korrastamine ja välisilme

ühtlustamine ning maale ratsionaalsema kasutuse leidmine. Krundi põhja-, kirde- ja läänepoolsel

osal kehtib uus Nooruse tn 1 spordikompleksi detailplaneering (kehtestatud Saaremaa

Vallavalitsuse 14. detsembri 2021. a korraldusega nr 2-3/1948), mille eesmärk oli ehitusõiguse

määramine jalgpalli sisehalli püstitamiseks, tehnovõrkude planeerimine, liikluskorralduse ja

parkimise põhimõtete määramine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Nooruse tn 1 detailplaneeringualasse kuuluvad osaliselt Nooruse tn 1 (katastritunnus

71401:001:3521, katastriüksuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%), Kaevu tn 27

(katastritunnus 34901:012:0001, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa 85%, tootmismaa 10%

ja ärimaa 5%), Kaevu põik 3 (katastritunnus 34901:012:0120, katastriüksuse sihtotstarve ärimaa

100%), Kaevu tn 31 (katastritunnus 34901:012:0121, katastriüksuse sihtotstarve ärimaa 100%) ja

Kaevu tn 33 (katastritunnus 71401:001:3522, katastriüksuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa

100%) katastriüksused. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatuvad

planeeringualale surveseadme kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, elektripaigaldise

kaitsevööndid, lennuvälja kaitsevöönd ja sundvalduse ala.

Nooruse tn 1 katastriüksus on hulknurkse kujuga, millel asuvad ehitisregistri andmete kohaselt

hoonetena koolihoone (ehitisregistri kood 106024469, esmase kasutuselevõtu aasta 1978,

ehitisealune pind 3205,4 m2) ja staadionihoone (ehitisregistri kood 121277646, esmane

kasutuselevõtu aasta 2020), rajatistena Kuressaare liin Nooruse tee 1 Arensburgi plats

(ehitisregistri koodid 220829851, ehitise seisund kavandatav), soojustorustik (ehitisregistri kood

221308699, ehitise seisund kavandatav), Kg Staadioni Rekonstrueerimise Ehitusprojekt

(ehitisregistri kood 221277316) ja Kg Staadioni Piirdeaed Ja Väravad (ehitisregistri kood

221277327, ehitise seisund püstitamisel).

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve on hetkel ühiskondlike ehitiste maa 100%. Kõlvikuliselt

koosseisult on Nooruse tn 1 katastriüksus 38288 m2 muu maa ja 248 m2 õuemaa. Ligipääs

katastriüksusele toimub avalikult kasutatavate Nooruse tänava (tee nr 3490640) ja Kaevu tänava

(tee nr 3490150) kaudu ning Vuti tänav (katastritunnus 34901:012:0149) ja Kaevu põik 5

(katastritunnus 71401:001:3520) katastriüksustel asuvate jalgteede kaudu.

Nooruse tn 1 detailplaneeringut on Nooruse tn 1 katastriüksuse osas osaliselt ellu viidud, kuid

mitte planeeringujoonisel näidatud kruntimise osas.

2

Nooruse tn 1 katastriüksusest üle tee asub Tervisepargi detailplaneering (kehtestatud Saaremaa

Vallavalitsuse 20. mai 2025. a korraldusega nr 2-3/484). Detailplaneeringu eesmärgiks on

tervisepargi ehitiste planeerimine. Nooruse tn 1 ala läheduses asub veel osaliselt kehtiv Pihtla tee

20, Kaare tn 2 ja 4 detailplaneering (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 23. märtsi 2000. a

otsusega nr 15, osaliselt kehtetuks tunnistatud Kuressaare Linnavolikogu 24. novembri 2016. a

otsusega nr 40), mille eesmärk on maaüksuste moodustamine, maakasutuse sihtotstarvete

määramine, liikluskorralduse täpsustamine ja haljastuse määramine.

Kehtiva detailplaneeringuga oli Nooruse tn 1 krundile ette nähtud staadion (spordirajatistega) ja

olemasolev koolihoone koos selle juurde- või uusehitusega. Detailplaneeringus on Nooruse tn 1

krundi kirjelduses toodud: Krunt moodustatakse arvestades olemasolevat maakasutusõigust.

Gümnaasiumi krunt on jagatud mõtteliselt neljaks tsooniks: koolihoone, vabaõhuürituste

korraldamise ala, staadion koos harjutusväljakutega ning pallimängu platsid. Krundil asub

osaliselt 3-, osaliselt 4-korruseline viilkatusega koolihoone. Koolihoonele on näidatud

juurdeehitised, staadioni taha (Vuti tn äärde) on näidatud staadionihoone võimalik asukoht ja

spordirajatiste soovituslik paigutus. Kaevu tänava äärde on näidatud vabaõhulava võimalik

asukoht. Kõigi uusehitiste ja –rajatiste asukohad täpsustatakse projektidega. Uusehitistele ei

esitata arhitektuurseid eritingimusi. Hoone projekteerimiseks on vajalik koostada käesolevale

detailplaneeringule vastav ehitusprojekt. Enne uusehitise projekteerimist taotleda linnavalitsusest

projekteerimistingimused; tellida tehnilised tingimused ja sõlmida tehnovõrkude valdajatega

liitumislepingud. Olemasolev krundi haljastus mõjub juhuslikuna ning vajab hindamist. Haljastus

tuleb lahendada kogu territooriumil ühtse haljastusprojektiga. Krunt on Nooruse ja Kaevu

tänavalt piiratud ca 1,6 m paekiviaiaga. Olemasolevat aiatüüpi on soovitav jätkata ka Vuti tn

küljel. Krundi sees olevaid erineva funktsiooniga alasid on soovitav eraldada haljaspiiretega.

Krundile on juurdepääsud Kaevu, Nooruse, Vuti ja Arhiivi tänavatelt. Planeeringuga on

gümnaasiumi territoorium autoliiklusest vabastatud, va teenindav transport. Normide kohane

parkimine on viidud Kaevu 18a krundile planeeritud parklasse. Krundile on planeeritud 25-

kohaline autoparkla staadionihoone teenindamiseks. Sama väljakut saab kasutada ka

gümnaasiumi liiklusväljakuna. Gümnaasiumi sisehoovidesse ja ujula kõrvale on planeeritud

jalgrattaparklad, kokku ca 190-le jalgrattale. Krunt on varustatud kõigi vajalike tehnovõrkudega.

Krundil asub ülepumpejaam, millele peab olema tagatud juurdepääs Nooruse 1 krundilt

ööpäevaringselt.

Detailplaneeringus on Nooruse tn 1a krundi kirjelduses toodud: Krunt on hoonestatud. Krundil

asub võimla-ujula. Hoone kohta on koostatud juurdeehituseprojekt, mille järgi on planeeringus

näidatud juurdeehituste mahtusid. Krunt on haljastatud ning Kaevu ja Nooruse tänavalt piiratud

paekiviaiaga. Juurdepääs krundile on nii Kaevu kui ka Nooruse tänavalt. Krundil puudub

parkimisvõimalus. Ujula ning võimla kasutajatele on planeeritud normatiivne parkla 60-le

sõiduautole Kaevu ja Nooruse tn nurgal – Kaevu 18a krundil. Hoone on varustatud kõigi vajalike

tehnovõrkudega.

Detailplaneering toob välja „Koolimaja krundil ei vasta parkimine nõuetele. Nooruse tänav on

koormatud parkivate autodega, mis on liiklusohtlik ja häirib Nooruse tänava eramajade omanikke.

Kaevu tänav ei ole korrektselt väljaehitatud, eraldamata on sõidutee ja jalakäijate tsoonid“ ja

„Nooruse 1 krundile on planeeritud staadionihoone ning spordiväljakud“.

Planeeritud kruntimine detailplaneeringu kohaselt: Nooruse tn 1, maakasutuse planeeritud

sihtotstarve ühiskondlike hoonete maa, krundi planeeritud suurus 45250 m2, ehitusalune pind ca

1100 m2, täisehitus 5%, korruselisus 4, hoonete arv krundil 5; Nooruse tn 1a, maakasutuse

planeeritud sihtotstarve ühiskondlike hoonete maa, krundi planeeritud suurus 3831 m2, ehitusalune

pind ca 1500 m2, täisehitus 40%, korruselisus 2, hoonete arv krundil 1. Kruntimist ei ole teostatud

vastavalt detailplaneeringule, lisaks on osa Nooruse tn 1 krundist kaetud uue detailplaneeringuga.

Võttes arvesse, et kruntimine on teostatud erinevalt detailplaneeringust, siis ei ole võimalik ka

korrektselt arvestada iga krundi täisehituse protsenti.

3

Saaremaa vald Nooruse tn 1 katastriüksuse omaniku ja detailplaneeringu koostamise korraldajana

leiab, et Nooruse tn 1 katastriüksuse osas on detailplaneering vaja kehtetuks tunnistada, kuna

detailplaneeringut ei soovita kruntimise lahenduse osas ellu viia. Ülejäänud planeeringuala osas

jääks detailplaneering kehtima.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise järel tuleb lähtuda Kuressaare linna ja Kaarma

valla kontaktvööndi ühisplaneeringu (kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a

otsusega nr 1 „Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kehtestamine“,

edaspidi ühisplaneering) tingimustest. Vastavalt ühisplaneeringu maakasutuse kaardile asub

Nooruse tn 1 katastriüksus asutuste ja üldkasutatavate hoonete alal. Asutuste ja üldkasutatavate

hoonete ala hõlmab: tervishoiu- ja hoolekandeasutuse maad; teadus-, haridus- ja lasteasutuste

maad; spordi-, kultuuri- ja kogunemisasutuste maad; usu- ja tavandiasutuste maad ning

riigikaitsemaad. Ühisplaneeringus ei eristata ühiskondlikku maad kuuluvuse järgi munitsipaal-,

riigi või eraomandisse. Üldjuhul kehtib arhitektuurikonkursi korraldamise kohustus.

Ühisplaneering toob veel välja, et üks üldistest linnakeskkonda puudutavatest strateegilistest

eesmärkidest aastani 2020 on luua vajadusi rahuldavad sportimispaigad ja nende efektiivsem

majandamine ning elurajoonides ja puhkealadel laste mänguväljakute ja spordiplatside olemasolu.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks

koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Kuressaare linn on PlanS § 125 lõike

1 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega ala.

Vastavalt PlanS § 125 lõike 5 punktile 1 võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või

laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe

hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Samas on võimalik

ka olemasolevat hoonet ümber ehitada või laiendada, kui teostatav laiendus ei ületa 33%,

nimetatud tegevuse jaoks on vajalik taotleda ehitusluba. Tulenevalt eelnevast ei ole otstarbekas

algatada pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist uue detailplaneeringu

koostamist, kuna edasisi ehitustegevusi saab teha projekteerimistingimuste ja/või ehitusloa või

ehitusteatise alusel.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. Tegemist on haldusmenetluse põhimõttega, millest lähtuvalt tuleb võimaluse korral

eelistada lihtsamat ja asjaosalistele vähem koormavat menetlusviisi. Olukorras, kus aeganõudvam

ja kulukam menetlusviis ei võimaldaks ettenähtavalt saavutada kvaliteetsemat tulemust ega tagaks

puudutatud isikute huvidele tõhusamat kaitset, ei ole selle kohaldamine põhjendatud. Saaremaa

Vallavolikogu hinnangul on võimalik soovitud tulemus saada ilma uut detailplaneeringut

koostamata, mis on lihtsam ja kiireim viis.

Detailplaneering kehtestati 2002. aastal ehk ca 23 aastat tagasi. Ajaga on muutunud õigusaktid,

ruumiline vajadus jms. Samuti on piirkonda uue Nooruse tn 1 spordikompleksi detailplaneeringu

kaudu täiendatud ja arendatud. Detailplaneeringu puhul ei ole enam tegu ajakohase dokumendiga,

mis käsitleks ehitusõigust vastavalt reaalsuses tehtud kruntimistele.

PlanS § 140 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib detailplaneeringu osa kehtetuks tunnistada, kui

planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda ja PlanS § 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt

kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist

kehtetuks tunnistamist. Saaremaa vald planeeringu koostamise korraldajana ja planeeritava

katastriüksuse omanikuna soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Nooruse tn 1

detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Nooruse tn 1 katastriüksuse osas ei avalda mõju

4

kehtima jäävale detailplaneeringu lahendusele ning kehtima jäävas osas on detailplaneeringus

kavandatu elluviidav.

Kaalutlusõiguse teostamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on

toimunud ratsionaalselt, arvestades kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikutele, keda haldusakt ehk

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine puudutab. Eelnevast tulenevalt on Saaremaa

Vallavolikogu seisukohal, et Nooruse tn 1 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

Nooruse tn 1 katastriüksuse osas on põhjendatud, kuna katastriüksuse omanik on avaldanud selleks

vastavat soovi, detailplaneeringut ei ole kruntimise osas ellu viidud vastavalt detailplaneeringus

toodule ja selliselt ei plaanita seda ka ellu viia, planeeritavad tegevused olemasoleva koolihoonega

on võimalik teha ehitusloa menetluse kaudu ja eeldatavasti ei ole kavandatava tegevuse jaoks

detailplaneeringu koostamine vajalik, vaid lähtuda saab kehtivast ühisplaneeringust.

Haldusorganipoolne haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel.

Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada

haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise

menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost

isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest

möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Tutvunud materjalide ja

menetlustoimingutega, kaalunud detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, põhjendusi ja

tagajärgi, leiab Saaremaa Vallavolikogu, et detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei

riiva naaberkinnistute omanike ja huvitatud isiku õigusi ja huve ega kahjusta avalikke huve.

Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei kitsenda kinnistu omaniku ega

naaberkinnistute omanike seniseid kinnistu kasutamistingimusi.

Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,

planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks

on kohaliku omavalitsuse üksus.

PlanS § 140 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitada

kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja arvamuse andmiseks § 127 lõikes

2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Eelnõu saadeti Nooruse tn 1 detailplaneeringu planeeringualal asuvate katastriüksuste omanikele

ja Nooruse tn 1 katastriüksuse piirinaabritele arvamuse andmiseks xx.09.2025 kirjadega nr xx,

ametiasutustele kooskõlastamiseks xx.09.2025 kirjaga nr xx.

Otsuse eelnõu on kooskõlastanud Päästeamet xx.10.2025 kirjaga nr xx ja Transpordiamet

xx.10.2025 kirjaga nr xx.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lõike 6 ning kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Tunnistada Kuressaare Linnavolikogu 10. oktoobri 2002. a otsusega nr 594 kehtestatud

Kuressaare linnas Nooruse tn 1 detailplaneering osaliselt kehtetuks Nooruse tn 1

katastriüksuse osas.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Saaremaa

Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

5

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Transpordiamet

22.09.2025 nr 5-2/5145-1

Kuressaare linnas Nooruse tn 1 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 3 esitame kooskõlastamiseks Nooruse tn 1

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Nooruse tn 1 katastriüksuse osas

(vt Lisad). Detailplaneeringu eesmärk oli määrata: planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine,

uutele kruntidele numbrid ja aadressid, kruntide ehitusõigus, ehitiste vahelised kujad, parkimine,

tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, haljastus

ja heakord, seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused; planeeritava maa-ala korrastamine ja

välisilme ühtlustamine ning maale ratsionaalsema kasutuse leidmine.

Saaremaa vald Nooruse tn 1 katastriüksuse omanikuna soovib tunnistada kehtetuks Nooruse tn 1

detailplaneeringu Nooruse tn 1 (katastritunnus 71401:001:3521) katastriüksuse osas

põhjendusega, et detailplaneeringut ei ole kruntimise osas ellu viidud vastavalt

detailplaneeringus toodule ja selliselt ei plaanita seda ka ellu viia. Planeeritavad tegevused

olemasoleva koolihoonega on võimalik teha ehitusloa menetluse kaudu ja eeldatavasti ei ole

kavandatava tegevuse jaoks detailplaneeringu koostamine vajalik, vaid lähtuda saab kehtivast

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringust. Ülejäänud planeeringuala

osas jääks detailplaneering kehtima.

Nooruse tn 1 detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad:

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/200-01/.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisa:

1. Kuressaare linnas Nooruse tn 1 DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

Nooruse tn 1 kü osas

2. Lisa 1. Planeeringuala

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

Lisa 1

Kuressaare linnas Noorust tn 1 osaline kehtetuks tunnistamine Nooruse tn 1 katastriüksuse osas