Krei külas asuvate Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste detailplaneeringu kooskõlastamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 28.03.2024 16:03 Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]>

Teema: Krei külas asuvate Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste detailplaneeringu kooskõlastamine Manused: Krei külas asuvate Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste detailp.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere!

Edastan kooskõlastamiseks Krei külas asuvate Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste detailplaneeringu.

Lugupidamisega

Liina Kriisa Kose Vallavalitsus

sekretär-asjaajaja 54620123

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-1-2024

Aadress Põlluveere ja Teeääre, Krei küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Argo Prits

Krei külas Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

13. veebruar 2024 1:5000

SITUATSIOONISKEEM

1

Leppemärgid:

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

12 Kose - Jägala tee

M

M

M M

E

M M

M

E

M

M M

M

M M

ME

E

E E

E

E

T

E E

TR

E E E E E

E

E

E

E

E

E E

E

E E

E

E E

E E

E

M

E E

E ÜL

ÜL

ÜL

TR

TR

M

M

E

E

E

E

M

M

M M

M

M

M

TR

M

12 Kose - Jägala tee

Elektriliitumiskoht

TTVK

Tuletõrje veevõtumahuti

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-1-2024

Aadress Põlluveere ja Teeääre, Krei küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Argo Prits

Krei külas Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

28. märts 2024 1:2000

KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN

2

Leppemärgid:

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: T - Tootmismaa E - Elamumaa M - Maatulundusmaa TR - Transpordimaa ÜL - Üldkasutatav maa

Planeeringuala piir

Sutika II maaüksuse detailplaneeringu ala piir

Olemasolev hoonestus

Sutika tee maaüksuste detailplaneeringu ala piir Männi maaüksuse detailplaneeringu ala piir

Kruusamäe katastriüksuse detailplaneeringu ala piir

Munitsipaaltee

Eraomandis olev avaliku kasutusega tee

Perspektiivne ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus

Olemasolev puurkaev Olemasolev biopuhasti Olemasolev septik Olemasolev reoveemahuti

Märkused: 1. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Kehtivate detailplaneeringute info:

* Sutika II maaüksuse detailplaneering (koostanud OÜ Disarek & Kose Maakorralduse OÜ,2003.a.) on kehtestatud Kose Vallavolikogu 29. mai 2003 otsusega nr 54.

* Männi maaüksuse detailplaneering (Koostanud Kose Maakorralduse OÜ, 2008.a) on kehtestatud Kose Vallavolikogu 26. juuni 2008 otsusega nr 165.

* Sutika tee maaüksuste detailplaneering (koostanud Paabor Projekt OÜ, 2022.a) on kehtestatud Kose Vallavalitsuse 7. juuni 2022 nr 372.

* Kruusamäe katastriüksuse detailplaneering (koostamisel Paabor Projekt OÜ poolt) on algatatud Kose Vallavalitsuse korraldusega 11. aprill 2022 nr 215.

Puurkaevu kaitsevöönd r=50 m / hooldusala r=10 m

Lähiala (r=100 m) katastriüksuste ehituslik ülevaade

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse pindala

Ol.ol hoonetealune

pind

Detailplaneeringuga määratud suurim

lubatud ehitistealune pind

Hoonete arv katastriüksusel

(detailplaneeringus määratud suurim

lubatud hoonete arv)

Reovee ära juhtimise lahendus

Liivaku 5264 m2 510 m2 - 2 septik+imbväljak

Põldmaa 13930 m2 290 m2 - 2 septik+imbväljak

Kivistiku 2,01 ha 189 m2 - 2 septik+imbväljak

Põlluääre 7457 m2 533 m2 - 4 septik+imbväljak

Kullamäe 10023 m2 291 m2 - 4 reoveemahuti

Männi tee 7 2001 m2 157 m2 250 m2 1 (2) biopuhasti+imbväljak

Männi tee 10 2025 m2 171 m2 250 m2 1 (2) septik+imbväljak

Planeeritud elektrikaabel

Planeeritud krundi piir

TTVK Olemasolev tuletõrje veevõtumahuti

R10

Septik

Imbväljak

Septik

Imbväljak

Septik

Imbtoru

D

Biopuhasti

Imbväljak

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-1-2024

Aadress Põlluveere ja Teeääre, Krei küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Argo Prits

Krei külas Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

20. märts 2024 1:500

TUGIPLAAN

3

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Olemasolev tee (kõvakattega)

Juurdepääs kinnistule

Olemasolev (kõrg)haljastus

Olemasolev hoone

Leppemärgid:

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Nivello OÜ august 2023.a. Töö nr. T2330. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeerinug jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud.

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Teeääre Põlluveere

Katastriüksuse tunnus 33701:002:0154 33701:002:0668

Katastriüksuse pindala 9023 m2 5892 m2

Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa 100%

Olemasolev pinnastee

Olemasolev kruusatee

Olemasolev murukattega teerada

Olemasoleva omapuhasti ja imbväljaku orient. asukoht

Olemasolev puurkaevu orient. asukoht

Heitvee immutamise keeluala r=50 m hooldusala piirist

Olemasoleva puurkaevu hooldusala r=10 m

Avaliku kasutusega tee kaitsevöönd 10 m

R10

Ø16

1

2

3

4

5

POS 1 EP100%

9m/ 6m 450 4

(1/3) 2 3999

POS 2 EP100%

9m/ 6m 400 4

(1/3) 2 3000

POS 3 EP100%

9m/ 6m 400 4

(1/3) 2 3000

POS 4 EP100%

9m/ 6m 400 4

(1/3) 2 3000

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1 K1

K1

K1 K1

VLP

VLP

VLP

VLP

P3

P3

R10

POS 5 LT100%

- - -

- 1942

4,5

4,5 3,5

3,5

SeptikBiopuhasti

Imbväljak

Imbväljak

ELP

ELP

ELP

ELP

x

x

x

x

x

x 3

3,5

0,5

5,5

3,5

5,5

V1 V1 V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1

10

P3

P3

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-1-2024

Aadress Põlluveere ja Teeääre, Krei küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Argo Prits

Krei külas asuvate Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

28. märts 2024 1:500

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

4

Leppemärgid:

Olemasolev tee

Juurdepääs krundile*

Olemasolev hoone

Katastriüksuse piir

Avaliku kasutusega tee kaitsevöönd 10 m

Planeeringuala piir

Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Nivello OÜ august 2023.a. Töö nr. T2330. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeerinug jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeerinuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Kui tehnorajatise planeeritud asukohta muudetakse oluliselt, tuleb projekteerimisel kooskõlastada kõikide puudutatud katastriüksuste omanikega.

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2, 3, 4 Pos 5

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv -

Lubatud katusekalded (0) 15 - 45° -

Lubatud katuse tüübid

viilkatus, kelpkatus (lamekatus on lubatud abihoonetele ja elamu

mittedomineeriva osana, st väikeses osas)

-

Lubatud katusekatte materjal kivi, plekk ja bituumen -

Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m -

Soovituslik piirete materjal puit, kivi, metall, taimestik -

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1 Pos 2, 3, 4 Pos 5

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Elamumaa 100% Transpordimaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed

Üksikelamu maa (EP) 100%

Üksikelamu maa (EP) 100%

Tee ja tänava maa (LT) 100%

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal

4 (1 põhihoone + 3 abihoonet)

4 (1 põhihoone + 3 abihoonet) -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 450 m2 400 m2 -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus

elamul 9 m ja abihoonel 6 m

elamul 9 m ja abihoonel 6 m -

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus - - -

Planeeritud parkimisala*

V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

Planeeritud elektri madalpingekaabel*

VLP ELP

Planeeritud veeliitumispunkt*

Planeeritud elektriliitumispunkt*

Planeeritud krundi piir

Planeeritud sõidutee koos kindlustatud teepeenraga(tolmuvaba kattega)*

1 Positsiooni nr.

P3 Parkimiskohtade arv

Planeeritud hoonestusala piir

Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala*

Soovituslik hoone asukoht*

Soovituslik haljastatud ala (muru, kõrg- ja madalhaljastus)*

Puurkaevu hooldusala r=10 m

Olemasolev omapuhasti koos imbväljakuga (orient. asukoht)

Planeeritud puurkaev*

Planeeritud biopuhasti koos imbväljaku ja kujaga r=10 m

Olemasoleva puurkaevu orient. asukoht

X Likvideeritav pinnastee Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti*

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-1-2024

HARJU MAAKOND, KOSE VALD

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA

TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud: Argo Prits

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2024

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 9 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 10

7. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................... 11 7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 11 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 11 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 12 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 14 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 18 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 19 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 19 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 20 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 20 8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..22

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem A4 M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed A3 M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan A2 M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega A2 M 1:500

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku, Argo Prits, poolt 29.11.2023 esitatud taotlus Kose

Vallavalitsusele Krei külas asuvate Põlluveere ja Teeääre katastriüksustel

detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud dokumendiregistris

29.11.2023, dokumendi nr 7-1.2/2078 all).

● Kose Vallavalitsuse 27. detsembri 2023 korraldus nr 811 koos lisaga (lähteseisukohad)

Krei külas asuvate Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste detailplaneeringu algatamise

kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Krei külas (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on ca 1,5 ha ning see hõlmab Põlluveere (33701:002:0668) ja Teeääre

(33701:002:0154) katastriüksuseid. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1

„Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on kruntide ja ehitusõiguste määramine 4 üksikelamu püstitamiseks.

Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kose Vallavalitsuse 27. detsembri 2023 korraldus nr 811 „Krei külas Põlluveere ja

Teeääre katastriüksuste detailplaneeringu algatamine“

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Kose valla arengukava 2023-2035 (vastuvõetud Kose Vallavolikogu 24.11.2022

määrusega nr 24);

● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);

● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; veeseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; siseministri

18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; keskkonnaministri

08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-

, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS

809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Nivello OÜ august 2023.a, töö nr.

T2330. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusalaga, kus on

ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus.

Tiheasustusalad on üldplaneeringu mõistes valla territooriumi osad, kus ruumiline planeerimine

järgib kompaktsele hoonestusalale omaseid põhimõtteid – hooned paiknevad/rajatakse

üksteisele lähedale (kompaktselt), hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega,

juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. Üldplaneeringuga

on määratud Põlluveere ja Teeääre katastriüksuste maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamu

maa-ala. Väikeelamu maa-ala üldplaneeringu mõistes üksikelamu, kaksikelamu, suvila või

aiamaja, kahe korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja

ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse

juhtotstarbega maa-ala.

Üldplaneeringu järgi peab hoonestuse kavandamisel väikeelamu maa-alal lähtuma järgnevast:

uute elamumaa kruntide vähim suurus on Krei külas Kose-Uuemõisa ja Kose aleviku vahel

2500 m2; hoonete suurim ehitisealune pind kuni 25% krundi pindalast; eluhoone suurim lubatud

kõrgus kuni 9 m, abihoonel kuni 6 m; krundile on lubatud ehitada üks põhihoone ja kuni 3

abihoonet; haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30% krundi pindalast; metsastel kruntidel tuleb

säilitada iseloomulik looduslik (kõrg)haljastus; enam kui kuue krundi moodustamisel tuleb

20% planeeritavast alast kavandada avalikuks kasutuseks (mille hulka ei loeta sõiduteid ja

tänavaid) – haljasalaks, puhkealaks vms; piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1,5 m.

Läbipaistmatud piirdeaiad ei ole lubatud; tuleohutuse tagamiseks peab naaberkinnistute

hoonete ja rajatiste vaheline kuja olema 8 m. Hoone või rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile

lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek.

Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga.

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringualale juurdepääs on riigi tugimaantee nr 12 Kose-Jägala tee ja 3370137 Männi -

Kopliotsa tee kaudu. 3370137 Männi - Kopliotsa tee on osaliselt munitsipaalomandis (Männi-

Kopliotsa tee 33801:001:0484) ja ülejäänud osas on tegemist eraomandis olevate teedega,

millele on sõlmitud eratee avalikuks kasutamiseks määramise lepingud: Männi-Kopliotsa tee

L1 (33801:001:1012) Kose vallavolikogu 25. november 2004 otsusega nr 158 (avalikuks

kasutuseks määramise ajal kuulus tee Hallimetsa ja Künka kinnistute koosseisu); Põldmaa

katastriüksusel olev tee Kose vallavolikogu 27. september 2023 otsusega nr 205; Kivistiku

katastriüksusel olev tee Kose vallavolikogu 27. september 2023 otsusega nr 206.

Põlluveere ja Teeääre katastriüksused on hoonestamata ja kaetud suures ulatuses metsamaaga.

Peamiselt kasvavad seal kuused ja männid, lisaks on ka kohati võsastunud alasid. Mõlema

katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa-ameti järgselt on kõlvikuline kooseis

Põlluveerel: metsamaa 4701 m² ja muu maa 1191 m². Teeääre katastriüksusel on kõlvikuline

kooseis: metsamaa 7961 m² ja muu maa 1062 m².

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Vaade planeeringualale (Foto: Maa-amet, mai 2023.a)

Foto 2. Vaade 3370137 Männi-Kopliotsa teele planeeringualalt (veebruar 2024.a)

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 3. Vaade 3370137 Männi-Kopliotsa teelt planeeringualale (veebruar 2024.a)

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 4. Vaade planeeringualale olemasolevalt juurdepääsuteelt (veebruar 2024.a)

Foto 5. Vaade planeeringuala keskel (veebruar 2024.a)

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Avalikuks kasutuseks määratud tee kaitsevöönd 10 m

Skeem 3. Maa-amet kitsenduste kaart

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega

katastriüksused. Planeeringuala jääb tiheasustatud piirkonda.

Planeeringuala lähipiirkonna katastriüksuste ehituslik ülevaade on antud joonisel 2. Lähiala

katastriüksuste pindalad jäävad vahemikku 2001 – 13930 m2, hoonete arv katastriüksustel on

1 – 4, ehitusalused pinnad jäävad vahemikku 157 – 533 m2. Olemasolevad hooned

lähipiirkonnas on kuni kahekorruselised, üldiselt on tegemist viilkatusega või kelpkatusega

hoonetega (planeeringuala põhjaosas on ka lamekatusega hoone), ning välisfassaadis on

kasutatud peamiselt puitu ja kivi.

Planeeringuala kontaktvööndis asub elektrivõrk. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni

lähipiirkonnas pole. Lähimad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud asuvad Sutika tee

katastriüksusel, mis jääb planeeringualast ca 300 m kaugusele. Männi tee 3 katastriüksusel,

mis jääb planeeringualast 91 m lõuna poole, asub tuletõrje veevõtumahuti. Planeeringuala

kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja muu asjakohane info on kajastatud joonisel 2

„Kontaktvööndi ala plaan“.

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 6. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet aprill 2023)

Foto 6. Kontaktvööndis asuvad Männi tee hooned (aprill 2022)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse üldplaneeringu nõuetega. Planeeringuala asub

Kose valla üldplaneeringukohaselt tiheasustusalas, seega lisanduva hoonestuse kavandamine

juba hoonestatud piirkonnas ei too endaga kaasa suuri muudatusi asustusmustris. Planeeringuga

määratud ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel on aluseks võetud lisaks Kose

valla poolt väljastatud lähteseisukohtadele ka planeeringuala kontaktvööndis asuvatel

katastriüksustel asuvate hoonete arvud ja ehitusalused pindalad katastriüksuse kohta, et oleks

tagatud uushoonestuse sobivus ümbritsevasse keskkonda. Olemasolev keskkond ja elektrivõrk

on võimeline lisanduvate elamute ja abihoonete rajamisega kaasneva koormusega toime

tulema.

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse Põlluveere ja Teeääre katastriüksused viieks krundiks.

Katastriüksuse sihtotstarveteks määratakse neljale krundile elamumaa (krundi kasutamise

sihtotstarve üksikelamu maa) ja ühele krundile määratakse katastriüksuse sihtotstarbeks

transpordimaa (krundi kasutamise sihtotstarve tee ja tänava maa).

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on

näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada

hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke ja tehnorajatisi, parkimisala,

juurdepääsuteed ja haljastust.

Hoonestusalad on planeeritud valdavalt 4 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Männi-

Kopliotsa tee poolsest krundi küljest on hoonestusala määratud 10 m kaugusele teest.

Hoonestusalad on määratud võimalikult suured, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete

asukohti.

Rajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel

rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik

nõusolek. Nõuded taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud, päikseenergia ja

maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla üldplaneeringu

seletuskirjas ptk 5.10.

Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse iga krundi puhul

ehitusprojekteerimise käigus. Transpordimaa krundile Pos 5 hoonestusala ei määrata.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse

määramisel on lähtutud eelkõige Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja

kontaktvööndis asuvate olemasolevate hoonete ehituslikest näitajatest.

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei

määrata.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Planeeringuga on

lubatud rajada planeeritud kruntidele hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi

kohta 400 - 450 m2. Täpne lahendus rajatavate hoonete asukohtade ja suuruste kohta määratakse

ehitusprojekteerimise käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil

hoonete suurimaks lubatud arvuks 4 (1 põhihoone ja kuni 3 abihoonet) krundi kohta, mis

sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone lubatud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Lubatud katuse tüübid

4. Lubatud katusekatte materjal

5. Maksimaalne hoonete korruselisus

Pos

nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete või

olulise avaliku

huviga

rajatiste

suurim

lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Üksikelamu maa

(EP) 100% 4 (1/3) 450 m2 9 m / 6 m

2 Üksikelamu maa

(EP) 100% 4 (1/3) 400 m2 9 m / 6 m

3 Üksikelamu maa

(EP) 100% 4 (1/3) 400 m2 9 m / 6 m

4 Üksikelamu maa

(EP) 100% 4 (1/3) 400 m2 9 m / 6 m

5 Tee ja tänava maa

(LT) 100% - - -

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete lubatud välisviimistluse

materjal puit, kivi, krohv,

Lubatud katusekalded (0) 15 – 45°

Lubatud katuse tüübid Viilkatus, kelpkatus, lamekatus (lubatud

abihoonetele ja elamu mittedomineeriva osana)

Lubatud katusekatte materjal Kivi, plekk, bituumen

Maksimaalne hoonete korruselisus 2

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on

arvesse võetud kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse arhitektuurset välisilmet ja Kose

vallavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohti detailplaneeringule. Arhitektuurseid tingimusi

ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühtset arhitektuurset stiili

ning väga kitsalt piiritletud arhitektuursed tingimused võivad piirata hea ja kena hoonestuse

rajamist. Lamekatused on lubatud üksikelamutel mittedomineeriva osana, st et suuremas osas

peaks katuse tüüp olema viilkatus/kelpkatus ja väiksemas osas on lubatud kasutada ka

lamekatuseid.

Planeeringuga ei keelata rajada maa-aluseid korruseid. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid,

siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja omavahel harmoneeruma.

Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat

elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena kasutada läbipaistvaid puit-

ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,5 m. Läbipaistmatute

piirdeaedade rajamine on keelatud. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja

välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus

määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb avalikuks kasutamiseks määratud teega 3370137 Männi-Kopliotsa, mis

asub osaliselt eramaadel, avalike teede kaitsevööndi ulatus on 10 m. 33370137 Männi-

Kopliotsa teele pääseb riigiteelt 12 Kose - Jägala tee. Planeeringualal on hetkel olemasolev

juurdepääsutee (pinnastee), mis on planeeritud likvideerida.

Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ on näidatud 3370137 Männi-Kopliotsa teelt

(asfaltkattega, laiusega 3,2-3,5 m, rahuldavas seisukorras) uus planeeritud juurdepääsutee (Pos

5). Tee on planeeritud rajada kõvakattega ja selleks, et kahesuunaline liiklus oleks mugav peaks

olema minimaalseks teekatte laiuseks 4,5 m, millele lisandub mõlemale poole 0,5 m laiune

kindlustatud teepeenar. Lisaks planeeritud sõidutee maavajadusele peab arvestama ka

jalakäijate liikumisruumiga teepeenral, tehnovõrkude paiknemisega ning talihoolduse

teostamise võimalikkusega, milleks on jäetud mõlemale poole teed 3,5 m vaba ruumi.

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Pärast detailplaneeringu kehtestamist, sõidutee rajamist ja kasutusloa saamist antakse see Pos

5 asuv tee tasuta üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse avalikult kasutatavaks teeks.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade

minimaalne arv ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka

hoonesiseselt, näiteks garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja

selleks juhuks tuleb rajada piisavalt suur parkimisala. Parkimisala on soovituslik rajada

kõvakattega. Mahasõitude ja parkimisalade täpsed asukohad leitakse hoone projekteerimise

käigus.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja

arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete

puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Kose valla üldplaneeringu nõuded

Kose valla üldplaneeringu ptk 5.7 kohaselt on tiheasutusaladel vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide arendamisel seatud järgnevad nõuded:

1. rekonstrueerida amortiseerunud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustikud,

täiendavalt rajada neid vastavalt arendamise kavale ja toimunud arendustele;

2. uued kanalisatsioonisüsteemid rajada lahkvoolsetena;

3. ühissüsteemide väljaehitamiseni on lubatud lekkekindlate kogumismahutite kasutamine

ajutise lahendusena, reoveed tuleb transportida purgimissõlme;

4. omapuhastite rajamine on lubatud vastavalt norm- ja õigusaktidele;

5. lokaalsete lahenduste korral arvestada põhjavee kaitstuse ja vajalike kujadega;

6. kuna vallas puudub piisav purgitava reovee vastuvõtu võimekus, eelistada

reoveekäitlemise lahendusi, mille käigus tekiks võimalikult vähe purgitavat reovett;

7. ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga liitunud aladel soodustada vanade

omapuhastusseadmete (kogumiskaevud jne) ning puurkaevude nõuetekohast

likvideerimist, et ei tekiks reostuse lekkimise ohtu pinnasesse ega põhjavette.

Tiheasustusega aladel väljaehitatud ühisveevärkidega vahetult piirnevate kinnistute ja

planeeringualade veevärgid tuleb ühendada võimaluse korral tiheasustusala ühisveevärki.

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Olemasolev olukord

Planeeringuala vahetus läheduses puuduvad ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikud. Lähimad

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud asuvad Sutika teel, mis jääb planeeringualast 300-

350 m kaugusele. Selleks, et ühendada planeeringuala vee- ja kanalisatsioonisüsteem

olemasolevate ÜVK torustikega tuleks rajada väga pikalt torustikke. Majanduslikult ei ole nii

pikkade torustike rajamine huvitatud isikule mõttekas vaid nelja planeeritud üksikelamu maa

krundi tarbeks. Kuna detailplaneeringu koostamisel hetkel ei ole teada, kas Põlluveere ja

Teeääre katastriüksuste detailplaneeringu jaoks planeeritavate ÜVK torustikega oleks rohkem

liitujaid, on Kose Vallavalitsus nõustunud esialgu planeeringualale lokaalse

veevarustussüsteemi ja lokaalsete reoveekäitlemise süsteemide rajamisega. Omapuhasti valik

ja heitvee pinnasesse immutamine on lubatud aladel ja viisil, kus looduslikud tingimused ning

õigus- ja normatiivaktid seda võimaldavad. Kontaktvööndi joonisel on näidatud lähipiirkonna

(r=100m) paiknevad kaevud ja kanalisatsioonirajatised.

Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub piirkonna maaomanike huvi ja võimekus

ÜVK-ga liitumiseks, tuleb ka Põlluveere ja Teeääre detailplaneeringualal kavandada ÜVK-ga

liitumine.

Planeeritud vee- ja kanalisatsiooniühendused

Kruntide veevajaduse tagamiseks rajatakse üks ühine puurkaev krundile Pos 1 ja igale krundile

iseseisev biopuhasti koos imbväljakuga. Põhjavee I veekihi saastumise juhtumite esinemise

tõttu tuleb rajada joogivee kvaliteedi tagamise eesmärgil puurkaev põhjavee II veekihti. St

puurkaev rajatakse sügavamale kui on enamus naabruses olevad puurkaevud (näiteks rajatakse

ca 60 meetri sügavuselt) ja paigaldatakse sügavam manteltoru (näiteks ca 30 m).

Standardi EVS 921:2022 kohaselt on ühe inimese päevane keskmine veevajadus 120-250 liitrit,

lisaks on samas standardis välja toodud, et juhul kui kastetakse eramute aedu, arvestatakse ühele

aiale kastmisperioodi vältel (3 kuud) keskmiselt 400 liitrit/ööpäevas. Puurkaevu soovituslik

tootlikkus on leitud 16 inimese kohta (neli majapidamist ja ca 4 liiget leibkonnas, ühe inimese

keskmine veevajadus 150 l) ja selleks on 2,4 m3 joogivett millele lisandub 1,6 m3 kastmisvett

ehk kokku vajalik veevajadus suvisel perioodil 4 m3/ööpäevas ja ülejäänud ajal (mitte

kastmisperioodil) 2,4 m3/ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu

planeeringualal alla 10 m³/ööpäevas. Tulenevalt veetarbe hulgast ei moodustata

sanitaarkaitseala veeseaduse § 154 lõige 1 punkti 3 alusel. Sanitaarkaitseala asemel

moodustatakse puurkaevule veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m.

Elamutele veeühenduse saamiseks rajab detailplaneeringust huvitatud isik puurkaevust

kruntide teenindamiseks veetorustiku iga planeeritud üksikelamu maa krundi piirini. Puurkaevu

hoolduse ja nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus hoolitsema kõik kasutajad

ühiselt. Ühiseks puurkaevu haldamiseks moodustab detailplaneeringust huvitatud isik

mittetulundusühingu, igakordse krundi omandi muutumisega kaasneb MTÜ liikmeks saamine.

MTÜ loomine on eelduseks ka puurkaevule kasutusloa saamisel. Pos 1 krundil asuvale

puurkaevule seatakse servituut MTÜ, Pos 2, Pos 3 ja Pos 4 kasuks. Lisaks tuleb sõlmida

transpordimaal asuvale veetorustikule MTÜ ja planeeritud kruntide omanike vahel isikliku

kasutusõiguse lepingud. MTÜ ülesandeks jääb lisaks puurkaevule ka veetorustike hooldus ja

korrashoid. Kuna pole välistatud tulevikus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine tuleb

veetorustikud projekteerida nii, et oleks võimalik tulevikus need ühendada ühisveevärgiga.

Võimalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise asukoht on esitatud joonisel 2.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

piirväärtused“ § 8 lõige 1 punkti 4 alusel on lubatud immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata

ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Eelnevast tulenevalt on võimalik kinnistute reoveekäitlus lahendada biopuhastite baasil. Lisaks

on Kose valla üldplaneeringu järgi soositum variant samuti biopuhasti (ptk 5.7 punkt 6). Pärast

reovee bioloogilist puhastamist on lubatud puhastatud heitvesi juhtida lähedalasuvasse

veekogusse või rajada imbväljak. Imbväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega

nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust oluliselt, st imbväljaku

kuja 10 m ei tohi ulatuda naaberkruntide hoonestusaladele. Imbväljaku rajamise puhul tuleb

silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaar- või hooldusalale

lähemal kui 50 m.

Ehitusprojekteerimisel tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule, veetorustikule

ja biopuhastitele ning imbväljakutele. Kui projekteerimisel valitud asukohad erinevad

detailplaneeringus märgitud asukohtadest ja seetõttu nende kujad või muud kaasnevad

kitsendused muudavad naaberkrundi kasutamist - saab tehnorajatiste asukohti muuta vaid

puudutatud naabri nõusolekul.

Kui tulevikus planeeritud kruntidel ja kontaktvööndis asuvate teiste elamute omanikel on huvi

või vajadus siiski ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniga liituda, ning ühendustorustikud piirkonnas

välja ehitatakse, tuleb selle rajamise raames ühendada planeeritud veetorustik tiheasustusala

ühisveevärgisüsteemi. Lisaks tuleb rajada kanalisatsiooni liitumispunktid ja -torustikud, mis

tuleb ühendada ühiskanalisatsiooniga. Pärast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välja ehitamist

tuleb koheselt, kuid mitte hiljemalt 12 kuu jooksul, liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga

ning lokaalsed lahendused likvideerida, et ei tekiks reostuse lekkimise ohtu pinnasesse ega

põhjavette. Pärast torustike rajamist ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist annab

MTÜ veetorustikud üle vee-ettevõttele ja pärast seda on lubatud moodustatud MTÜ

likvideerida.

7.6.2 Sademevesi

Kruntidel Pos 1, 2, 3 ja 4 on võimalik lahendada sademevesi krundi sisese kogumismahutiga

kastmisvee võtmiseks ja mahuti täitumisel täiendav vesi immutada krundi siseselt

vertikaalplaneerimise abil. Sademevee kogumine (mahuti) on oluline, et vähendada kvaliteetse

joogivee ebamõistlikku tarbimist. Silmas tuleb pidada, et üleliigsed sademeveed tuleks suunata

ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi

juhtida naaberkruntidele ega teele. Ühist sademeveetorustikku planeeritud ei ole kuna

katastriüksustel on võimalik tagada sademevee ärajuhtimine pinnasesse.

Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine eesmärk on

pikendada sademevee äravoolu aega. Viibeaega suurendavad looduslähedased

sademeveelahendused nagu näiteks vett läbilaskev katend (kõnniteede/parklate rajamisel

paigaldada vahedega sillutuskivid), kasvukast, vihmapeenar või viibetiik. Sademevee

lahenduse projekteerimisel on soovituslik arvesse võtta juhendis „Looduslähedased

sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti

Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja Viimsi Vallavalitsus).

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjevee saamise võimalus on planeeritud tagada Männi tee 3 katastriüksusel asuvast

tuletõrje veevõtumahutist, mis jääb planeeringualast lõuna suunas ca 95 kaugusele.

Kontaktvööndis, linnulennult ca 95 m kaugusel, Männi tee 3 tuletõrje veevõtukoht (asukoht

näidatud joonisel 2). Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“ § 6 alusel peab aga veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Esimese kasutusviisiga hoone

veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini

veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Eelmises lauses nimetatud leevendust ei

saa kasutada linnas ja alevikus. Tulenevalt asjaolust, et teed pidi on tuletõrje veevõtukoht

kaugemal kui 200 m, ei ole võimalik olemasolevast tuletõrje veevõtukohta kasutada.

Seega on tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal planeeritud tagada tuletõrje

veevõtumahutist. Planeeritud on rajada planeeringualale üks ühiselt kasutatav tuletõrje

veevõtumahuti krundile Pos 1. Veevõtukohal peab olema ööpäevaringne juurdepääsu võimalus.

Tuletõrje kuivhüdrandini peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega,

ligipääsu tuletõrje päästetehnikaga. Veevõtumahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida

projekteerimise käigus. Rajatav tuletõrje veevõtumahuti koos kuivhüdrandiga saab tagada ka

lähipiirkonnas paiknevate teiste elamute tuletõrje veevajaduse.

Tuletõrje veevõtukoha rajamisel tuleb arvesse võtta siseministri 18.02.2021 määruses nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõudeid ja standardis EVS 812-6:2012+A1+A2

ptk 7.1.2 toodud juhtnööre.

Siseministri määruse § 7 lõike 6 alusel loetakse I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³ (st veevõtukoha kasutatav

veekogus peab olema 30 m3 (kuna väljavoolu toru ei asu mahuti põhjas vaid kõrgemal, peab

paigaldatav mahuti olema suurema mahuga (ca 40 m3)). Kehtiva määruse järgselt on sõltuvalt

kasutusviisist vajalik tagada veevooluhulk 10 l/s. Tuletõrje veevõtukoha rajamise, nõuetele

vastavuse ja korrashoiu eest hoolitsevad edaspidi tuletõrje veevõtukoha kasutajad (need kelle

hoone kasutusloa taotlemisel selle märgivad) ühiselt. Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada

detailplaneeringust huvitatud isiku poolt enne esimesele üksikelamule kasutusloa väljastamist.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal ei asu Elektrilevi OÜ-le kuuluvaid elektriliine. Lähim võimalus

elektriühenduse saamiseks on Põldmaa katastriüksusel asuvast mastist.

Planeeringuala elektrivarustus on nähtu ette Pauli:(Kose) alajaama F1 0,4 kV fiidri mastist M9,

mis asub Põldmaa kinnistul. Nimetatud mastist on ette nähtud uutele objektidele välja 0,4 kV

maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele ühe ja

mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Liitumispunktide ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4

„Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse

ehitusprojekteerimisel. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Lisaks on lubatud paigaldada hoonete katustele ja fassaadidele päiksepaneele. Lubatud on

kasutada päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise või

ettevõtte tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte,

õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud paigaldada vaid

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

hoonete katustele ja/või fassaadidele). Rajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla

üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale

kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Nõuded taastuvenergia rajatiste

(päikeseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla

üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10. Üldplaneeringu on soovituslik maaküttekontuuri kaugus

krundi piirist minimaalselt 5 m. Kui planeeritud kruntidel soovitakse kasutada maasoojust, siis

on eelistatud vertikaalsed energiaallikad (soojuspuurauk ehk energiakaev). Soojuspuurauk peab

asetsema hoonest vähemalt 3 m kaugusel ja krundi piirist vähemalt 5 m kaugusel ja selle täpne

asukoht määratakse hoone projekti käigus. Horisontaalset maaküttetorustikku on võimalik

rajada vaid juhul kui ehitusprojektis suudetakse tagada haljastuse nõuete täitmine

(haljastatav/looduslikuna säiliv osa krundi pindalast minimaalselt 30%).

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel

peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone

energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik lahendada mobiilside kaudu. Kui tulevikus lähipiirkonda sidekaablid

rajatakse, siis on lubatud nendega liituda. Sidekaablite asukoht leitakse sel juhul

projekteerimisel.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub pooles ulatuses mets (vt fotod eespool). Planeeringualal asuvat metsa

tuleb nii suures osas kui võimalik säilitada. Lubatud on likvideerida hoonetele ja rajatistele

ehituseks ette jäävaid puud ning puhastada metsaalune võsast ja väheväärtuslikust

kõrghaljastusest (sh on lubatud likvideerida ohtlikud ja haiged puud). Põhieesmärk

haljastamisel peaks olema säilitada maksimaalselt elujõulised puud. Iga krunt peab olema

esteetiline ja heakorrastatud.

Kruntide haljastuse planeerimisel tuleb arvestada Kose üldplaneeringus toodud asjakohaste

nõuetega:

● väikeelamu maal tuleb tagada haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30% krundi pindalast,

sh metsastel kruntidel tuleb säilitada iseloomulik looduslik (kõrg)haljastus;

● säilitada tuleb olemasolev terve ja elujõuline (liigile omase kasvukuju ja tunnustega)

kõrghaljastus;

● rajada mitmekülgne ja rikkalik haljastus elamualadel, sh võimalusel kõrghaljastus

(kõrghaljastuse olemasolu tagab looduslähedase ja ökoloogiliselt mitmekesise

keskkonna);

● haljasalade kujundamisel kasutada muuhulgas looduspõhiseid lahendusi (nt

niidutaimestik);

● puittaimestiku istutades arvestada maa-aluse tehnovõrkude paiknemisega ning

nähtavuskoridoridega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest

kaugemale ja immutada krundi piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine

planeeringualal on keelatud.

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid)

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms)

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine.

7.8.1 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel

pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol ja tiheasustusala tihendamine, mitte laiendamine.

Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju

lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt

suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib

eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud

mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava

tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise

järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida

välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti

realiseerimise staadiumis.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

Pos 1 * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud puurkaev

(Pos 2, Pos 3, Pos 4, loodav veemajanduse MTÜ)

* Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

veetorustik (loodav veemajanduse MTÜ)

* tuletõrje veevõtukoht (Pos 2, Pos 3, Pos 4 ja võimalikud teised

kasutajad (nt Liivaku, Kivistiku))

Pos 2 -

Pos 3 -

Pos 4 -

Pos 5 * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

madalpingekaabel ja liitumiskilbid (Elektrilevi OÜ) *Isiklik kasutusõigus – planeeritud veetorustik ja liitumispunktid

(loodav veemajanduse MTÜ)

*Tuletõrje kuivhüdrant (Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4 ja võimalikud teised

kasutajad (nt Liivaku, Kivistiku))

Põldmaa * Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituut – planeeritud

madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ)

Kuna Pos 5 võõrandatakse rajamise ja kasutusloa saamise järgselt Kose vallale ja seejärel

määratakse avalikult kasutatavaks teeks, ei ole vajalik juurdepääsuteele teeservituute seada.

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

KREI KÜLAS ASUVATE PÕLLUVEERE JA TEEÄÄRE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks. Kose Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne

detailplaneeringu kehtestamist halduslepingu, millega lepitakse kokku

detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerivad krundi omanikud. Krundi omanik on

kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb

leida sobilikud hoonete asukohad, juurdepääsud koos parkimisaladega, lahendada haljastus

ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub

krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone

täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks

peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Krundil Pos 5 tuleb rajada kõvakattega juurdepääsutee ja rajada moodustatud katastriüksustele

mahasõidud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist, tee rajamist ja kasutusloa saamist antakse

see Pos 5 asuv sõidutee tasuta üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse avalikult

kasutatavaks teeks.

Puurkaevu, tuletõrje veevõtukoha ja Pos 5 krundile planeeritud tehnovõrkude projekteerimise

ja ehitustööde tellimine ning nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku

kohustus. Krundile Pos 1 tuleb rajada puurkaev ja tuletõrje veevõtukoht detailplaneeringust

huvitatud isiku poolt. Üksikelamutele ei väljastata kasutuslubasid enne olemasoleva

juurdepääsutee rajamist, tuletõrje veevõtukoha väljaehitamist ning planeeritud tehnovõrkude

väljaehitamist ega ehituslubasid enne juurdepääsu tagamist ja puurkaevu välja ehitamist.

Ehitusaegselt on lubatud kruusatee ning pärast suuremate ehitustööde lõppu tuleb rajada

kõvakate (näiteks 2-kordne pindamine).

Enne puurkaevu kasutusloa saamist tuleb moodustada veemajandusega tegelev MTÜ huvitatud

isiku poolt. Seejärel sõlmida puurkaevule ja veetorustikule notariaalne servituut/isiklik

kasutusõigus loodud MTÜ kasuks. Igakordse krundi omandi muutumisega kaasneb MTÜ

liikmeks saamine. MTÜ asutamisel tuleb põhikirjaga tagada kõigi kruntide veega varustatus, st

igal MTÜ liikmel on õigus saada veeühendus.

Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga. Peale planeeringu kehtestamist,

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Planeering viiakse ellu kolmes etapis. Esimeses etapis moodustatakse detailplaneeringujärgsed

krundid. Teises etapis rajatakse planeeritud tehnovõrgud ja -rajatised (puurkaev, veetorustik,

elektrikaabel koos liitumispunktidega) ning juurdepääsutee koos mahasõitude ja

ümberpöördeplatsiga ning kolmandas etapis rajatakse tuletõrje veevõtukoht, planeeritud

üksikelamud ja abihooned koos nende toimimiseks vajalike majaühendustega.