Lisa 1

Tahula külas Tahula suurfarmi detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse

xx.xx.2024 korraldusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Tahula suurfarmi detailplaneering Hõlmab osa Tahula suurfarm katastriüksusest (katastritunnus 27003:001:0711) Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-24-003

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Mereranna Põllumajandusühistu ALGATAJA: Saaremaa Vallavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEE- RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: lisaks olemasolevatele hoonetele ehitusõiguse määramine laudahoone, silohoidlate, biogaasijaama ehitiste, viljakuivati, elektri ja soojuse koostootmisjaama ehitamiseks, rajatiste ja seadmete püstitamiseks, keskkonnatingimuste seadmine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 10,9 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: vastab Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule

4. PLANEE- RINGU LÄHTE- MATERJAL

OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: 95% maatulundusmaa, 5% tootmismaa PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Keskkonnaameti kiri. Päästeameti kiri. kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI- KUD JA ARHITEK- TUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: katastriüksust ei jagata. KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga, arvestada ehitist teenindava ruumi vajadusega (juurdepääs, varustamine, manööverdamine nt pöörderaadiused, hooldamine vms) ja see ka joonisel näidata (nt silohoidlatele juurdepääsuteed, manööverdusplatsid, muud vajalikud teed-platsid planeeringualal). HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga

Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse

xx.xx.2024 korraldusele nr xxx HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: määrata planeeringuga KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata planeeringuga. VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Planeeringualale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt Farmi teelt nr 2700050 ja teine juurdepääs mitteavalikult Upa-Tahula teelt nr 2700361. Upa-Tahula teele määrata servituutide vajadus. TEED: Upa-Tahula teele määrata laius ja kohaliku tee kaitsetsoon (ka Farmi teele) – ehitisi mitte kohe tee äärde kavandada, et ei ole teel ja platsil vahet. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju piirkonna teedele ning teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Selleks kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). PARKIMISTINGIMUSED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele normidele. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. HEAKORD JA HALJASTUS: Anda ülevaade olemasolevast taimestikust ning ehitiste kavandamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga ja maastikuelementidega (kraavid, elurikkust toetavad puudegrupid, kivihunnikud, põllusaared jms). Haljastuse ja heakorra põhimõtted kajastada seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Planeeringulahenduses näha ette haljaspuhvrid tootmiskompleksi äärealadel ning hoonete, platside jm vaheline ruum liigendada haljastuslike elementidega. Planeeringu terviklahendusest lähtuvalt, näha ette kogu ala siduv mitmerindeline (sealhulgas kõrghaljastus) haljastuslahendus. Sealjuures sätestada, et uushaljastuse rajamisel arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. JÄÄTMEKÄITLUS: Käsitleda kogu põllumajanduskompleksi jäätmekäitlus (mh. loomsete jäätmete käitlus). Kirjeldada seletuskirjas, kas ja milliseid jäätmeid planeeritava tegevuse käigus tekib ning kuidas toimub jäätmekäitlus. Täpsustada biogaasijaama võimalik tooraine (mh. biolagunevate jäätmete kasutamine, kui see on käesoleval juhul asjakohane). MUUD: käsitleda digestaadi hoidlate mahtu, kas on piisav, et mahutaks kogu talve koguse, kui läga laotamist ei toimu. Sõnniku ja silo hoiustamisel pidada kinni määrusest „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“. Kui kavandatava tegevusega ületatakse kehtiva kompleksloa mahtusid (loomühikute, puurkaevust võetava vee koguse, välisõhuheite vms osas), tuleb esitada kompleksloa muutmise taotlus Keskkonnaametile.

Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse

xx.xx.2024 korraldusele nr xxx 7. INSENER- VÕRKUDE PROJEKTEE- RIMISTINGI- MUSED

Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga lokaalselt. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga, reovesi juhtida vedelsõnnikuhoidlasse. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. Sademevee kogumisel ja käitlemisel tugineda määrusele “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused.“ Platsidel kus on reostunud sademevesi, tuleb see koguda eraldi. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga VÄLISVALGUSTUS: määrata planeeringuga MUUD: Asendiplaanile ja seletuskirja märkida lautade sõnnikukäitlustehnoloogia, kompleksi hoidlate mahud ning selle vastavus suurenevale sõnnikukogusele.

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

+ Päästeamet + Keskkonnaamet + Elektrilevi OÜ + Katastriüksused: Oro (27003:001:0509), Lauda (27003:001:0672), Mäeotsa

(27003:001:0513), Põlde (27003:001:0557), Juta (27003:001:0635), Tahula suurfarm (27003:001:0712), Mõtte (71401:001:0521), Änni (27003:001:0601), Vene (27003:001:0433), Kaarli-Mihkli (27002:002:0224), Kuldsekodu (27003:001:0034)

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN- GU KOOSSEIS JA VORMIS- TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule.

Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse

xx.xx.2024 korraldusele nr xxx + SELETUSKIRI + ASUKOHASKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped

jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- RINGU ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA: + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg

formaadis 11. PLANEERI- TAV ESI- ALGNE AJA- KAVA (ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust).

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. DP algatamine 22. nädal 2024 DP lahenduse koostamine 23.–40.nädal 2024 DP kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 47. nädal 2024 DP avalikustamine 14 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 2.-3. nädal 2025 DP kehtestamine 04. nädal 2025

Tallinn 2024

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Osaühing Klotoid Reg nr 10207096 Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Tehnika tn 20, 93815Tel +372 508 4489 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töö versioon: 25.03.2024

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ...................................................................................................... 6

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................................................... 13

2.1 Saare maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................................... 13

2.2 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering ........................................ 13

3 Mõjutatav keskkond ...................................................................................................................... 15

4 Hinnang keskkonnamõjule ............................................................................................................ 19

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale .................................. 19

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ............. 20

4.3 Mõju rohevõrgustikule ........................................................................................................ 21

4.4 Vee ja pinnase saastatus ...................................................................................................... 22

4.4.1 Kääritusjäägi laotamisega kaasnev võimalik mõju veekeskkonnale ................................ 24

4.5 Jäätmeteke ........................................................................................................................... 24

4.6 Müra ja vibratsioon .............................................................................................................. 25

4.7 Õhusaaste, sh lõhn .............................................................................................................. 25

4.8 Valgus, soojus, kiirgus .......................................................................................................... 29

4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................... 30

4.10 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................................ 30

4.11 Mõju kultuuriväärtustele ..................................................................................................... 31

4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ................................................. 31

4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .......................................................... 32

5 Järeldused ..................................................................................................................................... 33

Kasutatud materjalid ............................................................................................................................. 36

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Saare maakonda Saaremaa valda Tahula külasse Tahula suurfarmi kinnistule detailplaneeringu (edaspidi ka DP) koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) läbiviimine või mitte. Tahula suurfarmi katastriüksusele (kü 27003:001:0711) kavandatakse detailplaneeringu algatamistaotluse kohaselt, lisaks olemasolevatele, üks täiendav põllumajanduslik tootmishoone, silohoidlad ja biogaasijaam. Biogaasijaama koosseisus kavandatakse ka digestaadi separeerimine ning kasvukomposti pakendamiseks vajalikud ehitised ja seadmed. Sikassaare küla Tiigi (kü 27003:001:0568) ja Sarapupõllu (kü 27003:001:0139) kinnistul asuvast tuuleelektrijaamast ja osaliselt olemasolevast ning planeeritavast päikeseelektrijaamast (detailplaneering on koostamisel) rajatakse biogaasijaamani side ja elektri kaabelliinid. Lisaks kavandatakse soojustorustik koostootmisjaamast 4,7 km kaugusel paikneva Kuressaare linna kaugkütte soojusvõrguni.

KSH eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu koostaja tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Liis Promvalds.

Kavandatav tegevus ei kuulu otseselt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 kohaste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. KeHJS § 6 lg 1 p 27 kohaselt on kohustuslik keskkonnamõju hindamine niisuguse kodulinnu-, sea- või veisefarmi püstitamiseks, kus saab kasvatada rohkem kui 60 000 lindu, 3000 siga kehamassiga üle 30 kilogrammi, 900 emist, 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle.Tahula suurfarmis on aga juba käesoleval ajal keskkonnakompleksluba KKL/320047 810 lehma, 250 noorlooma, 60 vasika pidamiseks. Tegevusele teostati ka 2010 a keskkonnamõjude hindamine1 (KMH). KMH raames hinnatud kavandatavaks tegevuseks oli olemasoleva Tahula laudakompleksi juurde uue 494 loomakohaga laudahoone rajamine, sinna juurde kavandati ka lüpsikompleksi koos olmeruumidega ning kahte ringja põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlat. Keskkonnamõjude hindamise käigus leiti, et uue vabapidamislauda rajamise ja vanade süsteemide rekonstrueerimisega viiakse tootmine, sh sõnnikumajandus, vastavusse keskkonnanõuetega ja sellega vähendatakse lauda tegevusest tulenevat negatiivset mõju ümbritsevale elustikule ja ökosüsteemidele. KMHs hinnatud tegevus on käesolevaks ajaks suuresti ellu viidud.

KeHJS § 6 lg (21) kohaselt tuleb juhul kui lõikes 1 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Antud juhul kavandatav käitise laienduse maht ei ületa e § 6 lg 1 p 27 kohast künnist (uus põllumajanduslik tootmishoone kavandatakse vähem kui 600 piimalehmale või vähem kui 1200-le noorveisele). Põllumajandusliku tootmishoone täpsem maht ja kasutus selgub projekteerimisel. Eeldatavalt võib kavandatav laienduse maht ületada 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ § 9. lg 91 kohast künnist (400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800– 1200 noorveist) ehk eelhinnangu koostamine on vajalik. Detailplaneeringu realiseerumise järgselt soovitakse farmikompleksis pidama hakata kuni 1160 lüpsilehma, 100 poegivat lehma, 200 kinnislehma, 60 erivajadustega lehma ja 60 vasikat (seni hinnatud ja kavandatavad mahud on täpsemalt kajastatud Tabel 1).

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

1 https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=272&represented_id=

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaste juhendmaterjalidega.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saaremaa Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse juurde. Seega on kavandatud tegevuse kirjeldus esitatud arvestades detailplaneeringu algatamiseaegset täpsusastet.

Tahula suurfarmi katastriüksusele (kü 27003:001:0711) kavandatakse detailplaneeringu algatamistaotluse kohaselt, lisaks olemasolevatele, üks täiendav põllumajanduslik tootmishoone (laudahoone), silohoidlad ja biogaasijaam (Joonis 1).

Alal paiknev olemasoleva farm kuulub Mereranna Põllumajandusühistule ja selle tegevus on reguleeritud keskkonnakompleksloaga KKL/320047. Sealjuures on keskkonnakompleksluba muudetud viimati 2011, mil arvestati läbiviidud KMH kohase farmi laiendamisega (sh uue lüpsilauda rajamisega). Käitise kehtiva kompleksloa kohaseks lubatud loomakohtade arvuks on 810 lehma, 250 noorlooma, 60 vasikat. Käesolevaks ajaks on alale rajamisel (osaliselt kasutusel) uus lüpsikarjalaut (projekti kohaselt 768 lüpsilehmale), poegimislaut (projekti kohaselt 70 kohta) ja noorkarjalaut (projekti kohaselt 164 kohta). Seega kompleksloaga lubatav ja KMH läbiviimise aluseks olnud maht on käesolevaks ajaks realiseerumas.

Planeeringuga kavandatud täiendava põllumajandusliku tootmishoone kasutus täpsustub edasisel projekteerimisel. Hinnangus eeldatakse, et uue põllumajandusliku tootmishoone maht ei ületa (juhul kui seda kasutatakse laudana) 600 lüpsilehma või 1200 noorlooma, mis on KeHJS § 6 lg 1 p 27 olulise keskkonnamõju künnis. Eelduslikud (huvitatud isiku poolt soovitud) loomakohtade arvud olemasoleva ja kavandatud olukorra puhul on esitatud Tabel 12. Detailplaneeringu realiseerumise järgselt hakatakse farmis pidama ainult piimakarja. Noorloomi peetakse teistes käitistes.

Tabel 1. Tahula Suurfarmi olemasolevad, lubatud ja kavandatavad loomakohtade arvud.

Läbiviidud KMHs hinnatud

KKL/32004 7 kohaselt käesoleval ajal lubatav

Ehituslubade alusel olemasolev/ väljaehitamis el olev loomakohtad e arv Tahula suurfarmis

Detailplaneeringu ga kavandatav

Detailplaneeringu ga kavandatava ja eelnevalt KMHs hinnatud vahe

Lehmad 934 714 lüpsilehma, 60 poegivat lehma, 120 kinnislehma, 40 erivajadusteg a lehma

810 8381520 1160 lüpsilehma, 100 poegivat lehma, 200 kinnislehma, 60 erivajadustega lehma

586

Mullika d

250 250 164 - -250

Vasikad 60 60 60 0

KOKKU loomi

1244 1120 10021580 336

2 Arvestama peab, et arvud on indikatiivsed. Planeeringuga määratakse ehitusõigus, mitte hoones peetavate loomade arv ja liik.

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

KOKKU LÜ3 1001 941 9181424

424

Tabel 2. Detailplaneeringu realiseerumisel vajalik sõnnikuhoidlate mahu arvutus vastavalt Maaeluministri 30.09.2019 määruse nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” lisale.

Looma liik, vanuse-või toodanguliik

Loomade arv

Sõnniku liik Minimaalne sõnnikuhoidla maht kaheksa kuu sõnnikukoguse säilitamiseks m3 loomakoha kohta

Minimaalne sõnnikuhoidla maht kaheksa kuu sõnnikukoguse säilitamiseks m3

Lüpsilehmad 1160 Vedelsõnnik 16,5 19140

Poegivad lehmad 100 Sügavallapanusõnnik 11,9 1190

Kinnislehm, erivajadusega lehm

260 Poolvedelsõnnik 6 1560

Vasikas 60 Sügavallapanusõnnik 6,2 372

Vedelsõnnikuhoidlate vajalik maht kokku 20700

Tahesõnnikuhoidlate vajalik maht kokku 1562

Kääritusjäägi hoiustamiseks on planeeringualal kaks olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat (rõngasmahutid 5000 m3 ja 13 000 m3). Kinnistul on kaks tahkesõnnikuhoidlat, kogumahtuvusega 7024 m3. Seega on juba käesoleval ajal piisavas mahus tahesõnnikuhoidlaid. Vedelsõnniku hoiustamine hakkab planeeringu realiseerumisel toimuma lisaks rajatava biogaasijaama osaks olevates kääritites. Kavandatakse 4 kääritit igaüks mahuga vähemalt 2000 m3 ja kaks järelkääritit mahuga samaväärse mahuga kui kääritid.

Tahula Suurfarmi kehtiva keskkonnakompleksloa kohaselt on farmil õigus kasutada kahte puurkaevu Mõisak k kaev (171864) kuni 5400 m3 kvartalis (2023 a reaalselt keskmiselt 4500 m3 kvartalis) ja Tahula farmi pk. (127255) kuni 4600 m3 kvartalis (2023 a reaalselt keskmiselt 1500 m3 kvartalis).

Kaevu 12725 passi kohane deebit on 2,43 l/s ehk u 209 m3/ööp ning kompleksloaga lubatav veevõtt hetkel ainult 50 m3/ööp. Kaevu 17186 passi kohane deebit on 1,9 l/s ehk u 164 m3/ööp ning kompleksloaga lubatav veevõtt hetkel ainult 60 m3/ööp. Farmide peamine veevajadus tuleneb lehmade joogiveevajadusest. Hinnanguliselt on vabapidamislaudas ühe lüpsilehma päevane joogiveevajadus hinnanguliselt vahemikus 120 l/ööp, millele lisandub tehnoloogilise vee tarve. Arvestades konservatiivselt kõik 1520 lehma lüpsilehmadeks on farmi oodatav veetarve tulevikus 183

3 Loomad arvutatakse loomühikuteks (LÜ) vastavalt Maaeluministri 30.09.2019 määruse nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” Lisa 8 koefitsentidele. 4 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-456155837 5 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=25745096

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

m3/ööp. Farmi käitaja hinnangul ja puurkaevude passide deebiti andmetel on olemasolevate kaevude veeandvus piisav nii olemasoleva kui võimaliku laienduse mahu veetarbe rahuldamiseks. Farmi laienduse korral on siiski vajalik veevõtu suurendamine ka kompleksloas. Planeeringuga uusi puurkaeve ei kavandata. Biogaasijaam oma tegevuses olulisel määral vett ei tarbi.

Farmi juurde nähakse ette biogaasijaama rajamine. Biogaasijaam hakkab tootma põllumajanduslikest kõrvalsaadustest (sõnnik ning taimsed söödajäägid) biogaasi ning biogaasist sooja ja elektrit. Substraadid saadakse valdavalt Tahula veisefarmist, kuid perspektiivis ka teistest olemasolevatest Saaremaa farmidest ja sigalatest.

Biogaasijaama koosseisus kavandatakse ka digestaadi separeerimine ning kasvukomposti pakendamiseks vajalikud ehitised ja seadmed.

Biogaasi tootmine on bioloogiline protsess, mis baseerub orgaanilise aine anaeroobsel lagundamisel. Protsessi lõpp-produktideks on biogaas (koosneb peamiselt CH4 ja CO2) ja stabiliseeritud orgaaniline aine (kääritusjääk ehk digestaat). Protsess koosneb järgmistest etappidest:

1. Tooraine vastuvõtt (tahke- ja vedeltoore suunatakse vastuvõtumahutitesse);

2. Tooraine kääritamiseks ettevalmistus (tooraine homogeniseerimine, toimub suletud süsteemis);

3. Anaeroobne kääritamine, mis toimub etappides. Kääritamine toimub põhikääritis, ja järelkääritis. Kääritid on hermeetilistel reaktorsüsteemid, kust eraldunud biogaas kogutakse kokku;

4. Kääritusjääk suunatakse lõpphoidlasse (rõngasmahuti, esialgse lahenduse kohaselt u 20 m raadiusega) ja digestaadi äravedu lõpphoidlast. Digestaadi pumpamine tsisternveokitesse toimub suletud süsteemina voolikute kaudu. Võimalik on enne äravedu täiendavalt digestaadi separeerimine tahkeks ja vedelaks faasiks.

Kääritusjäägi hoiustamiseks on planeeringualal kaks olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat (rõngasmahutid 5000 m3 ja 13 000 m36). Teistest farmidest pärinev kääritusjääk transporditakse tagasi veise- ja seafarmidesse, kust vedelsõnnik ja tahesõnnik pärinevad. Kääritusjääki kasutatakse põllumajandusettevõtete poolt põldudel stabiliseeritud väetisena läga asemel. Protsessi saaduseks olev kääritusjääk on vedelsõnnikuga võrreldes kõrgema väärtusega väetusaine.

Digestaadi separeerimisel on võimalik saadud tahkest osast toota kasvumulda. Perspektiivseks kasvumulla tootmiseks soovitakse planeeringuga kavandada ka hoonestus võimalikuks kasvumulla tootmiseks/pakendamiseks.

Kavandatavas käitises kavandatakse toota aastas 4910 tuh Nm3 biogaasi ehk 2793 tuh m3 metaani (tiheduse juures 0,6 kg/m³ teeb see 1676 tonni). Biogaasi toodetakse põllumajanduse kõrvalsaadustest. Toormeteks on:

1. veiste vedelsõnnik 146 000 t aastas;

2. veiste tahkesõnnik 11 000 t aastas;

3. sigade vedelsõnnik 57 000 t aastas;

4. sööda jäägid 1700 t aastas.

Tegu oleks Saaremaa põllumajandusettevõttetes iga-aastaselt tekkiva sõnnikuga ja söödajääkidega, mille suhtes käesoleval ajal väärindamist ei toimu. Saaremaal on eelnevalt olnud biogaasijaam (Valjala Seakasvatuse OÜ Jööri biogaasijaam), kuid see ei ole enam töökorras. Kavandatava biogaasijaama

6 Nordecon Betoon OÜ töö nr P-21-013 alusel on rajatud vedelsõnnikuhoidla maht 13000 m3.

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

toormeks planeeritud sõnnik kasutatakse käesoleval ajal põllumajanduses ilma eelneva väärindamata väetisena. Sellise kasutuse korral eraldub metaan sõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisel7.

Tahula suurfarmi kinnistule planeeritud biogaasijaama juurde on kavandatavad elektri ja soojuse koostootmisjaam. Koostootmisjaama hoonesse kavandatakse ka biogaasi tootmise juhtimine ja olmeruum.

Detailplaneeringuga kavandatakse tootmisseadmed, juurdepääsuteed, ladustamis- ja manööverdamisplatsid ja kommunikatsioonide liitumised.

Tahula suurfarmi kinnistule on ehitised paigutatud selliselt, et kõigile ehitistele ja rajatistele oleks optimaalne ligipääs ja kompleksi jääks ümbritsema põllu- ja metsamaad.

Sikassaare küla Tiigi ja Sarapupõllu kinnistutel asuvast taastuvelektrijaamast rajatakse biogaasijaamani side ja elektri kaabelliinid, mille täpne asukoht selgub planeeringu koostamise käigus. Lisaks kavandatakse soojustorustik koostootmisjaamast 4,7 km kaugusel paikneva Kuressaare linna kaugkütte soojusvõrguni.

Koostootmisjaama soojus ja elekter asendab ühtlasi käesoleval ajal fossiilsetest allikatest pärineva energia vajadust. Kavandatud on toota võrku 10 477 MWh elektrit ja 11 950 MWh soojusenergiat. Saaremaa vallas tarnitakse kaugküttevõrkudesse aastas u 70 000 MWh soojust ehk toodetav soojusenergia võimaldaks katta u 17% saare kaugkütte tarbest.

Käitise substraadi ja kääritusjäägi transport teistest farmidest käitisesse ja tagasi on kavandatud lahendada elektriveokitega.

Juurdepääs kompleksile on kavandatud riigitee nr 79 Upa-Leisi tee poolt Tahula farmitee kaudu üle Juhani, Laasimetsa, Kaarli-Mihkli ja Oro kinnistutel paikneva, olemasoleva eratee. Teine juurdepääs Tahula suurfarmi kinnistule on Kuressaare-Kuivastu mnt poolt kohaliku tee, nimetusega 2700050 Tahula farmitee, kaudu.

7 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Joonis 1. KSH eelhinnangu aluseks oleva detailplaneeringu eskiis

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

Joonis 2. KSH eelhinnangu aluseks oleva detailplaneeringu taastuvenergia võrguga liitumise eskiis (otseliini rajamine).

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Joonis 3. KSH eelhinnangu aluseks oleva detailplaneeringu kaugkütte võrguga liitumise eskiis

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Saare maakonnaplaneering 2030+

Saare maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/94.

Kavandatava tegevuse alaga seotud kinnistu Tahula suurfarm paikneb Saare maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste joonise kohaselt täielikult väärtusliku maastiku alal. Ala jääb väljaspoole maakonnaplaneeringu kohast linnalise asustusega ala ja rohevõrgustikku.

Saare maakonnaplaneeringu määratud üldised tingimused väärtuslikele maastikele on järgmised:

• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu- , heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel.

• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Saare maakonnaplaneeringuga. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata väärtusliku maastiku kahjustumist. Nähakse ette olemasoleva laudakompleksi laiendamist ning sinna juurde biogaasijaama rajamist.

2.2 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering

Planeeringualal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud endise Kaarma valla osas kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 25. jaanuari 2012. a otsusega nr 1, edaspidi ühisplaneering). Vastavalt ühisplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala ettevõtlus ja haljasmaa juhtotstarbega alal.

Haljasmaa juhtotstarve on ühisplaneeringus antud nii aktiivsest kasutusest väljas olevale haljasmaale linna administratiivpiirides kui ma maatulundusmaale valla territooriumil. Eeldatud on, et alade kasutamine põhineb väljakujunenud väärtustel – põllumaad haritakse põllumaana, metsamaadel majandatakse metsa, rannakarjamaad ja niidud on elementaarse hoolduse all ka edaspidi, võimaldades igameheõiguse kohaselt avalikku kasutust. Looduslik haljasmaa väljaspool linna administratiivpiire on üldplaneeringu mõistes hajaasustusmaa. Üldplaneeringu kohaselt antakse hajaasutsuses ehitusõigus kinnistule, mille ehitusala ei paikne planeeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlblikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal. Kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, on üldjuhul vähemalt 2 ha suur, erandkorras, omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel, ka väiksem, kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega. Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda vaid katastriüksusele, millele on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud alaline juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt.

Ettevõtlusala all mõistetakse käesolevas planeeringus keskkonda mittehäirivate tööstusettevõtete ja ladude, kuid ka äri- ja teenindusettevõtete maad sh. Mõisaküla põllumajandustootmisala (praegune

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

Tahula suurfarmi tootmisala). Lubatud katastriüksuse sihtotstarbed on ärimaa ja tootmismaa ning tingimused tootmishoone püstitamiseks ühisplaneeringuga ettenähtud ettevõtlusalale seatakse detailplaneeringuga.

Vastavalt ühisplaneeringu piirangute kaardile8 ei kattu planeeritav ala piirangute alaga.

Kuna planeeritavad biogaasijaama ehitised piirnevad vahetult Tahula suurfarmi hoonetega, siis käesoleval juhul on tegemist olemasoleva ettevõtlusala laiendamisega. Biogaasijaam on kavandatud ühisplaneeringuga määratud ettevõtlusalaga piirnevale haljasmaa juhtotstarbega alale, tootmistegevust laiendatakse ca 2,5 ha võrra põhja suunas. Tahula suurfarm katastriüksuse pindala on 26,66 ha, seega katastriüksuse valdavaks juhtotstarbeks jääb endiselt haljasmaa juhtotstarve. Kuna detailplaneeringuga kavandatav ettevõtlusala juhtotstarbega ala ei ole moodustatavast katastriüksuse pindalast valdav (üle 51%), siis vallavalitsuse seisukohast ei ole tegemist PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutusega ja tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga kavandatu ei ole ühisplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Detailplaneeringuga kavandatavat tegevust võib pidada üldplaneeringu kohaseks.

8 https://gis.saaremaavald.ee/failid/YP/Kuressaare_Kaarma_yhis/Seletuskiri.pdf

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

3 Mõjutatav keskkond

Kavandatava tegevuse asukoht jääb Saare maakonda Saaremaa valda Tahula külasse Tahula suurfarmi kinnistule (kü 27003:001:0711, maatulundusmaa 95%, tootmismaa 5%). Kinnistul paiknevad Tahula suurfarmi hooned ja rajatised. Olemasoleva farm kuulub Mereranna Põllumajandusühistule ja selle tegevus on reguleeritud keskkonnakompleksloaga KKL/320047. Kavandatava planeeringu elluviimiseks on vajalik ka keskkonnakompleksloa vastav muutmine. Kompleksloas tuleb kajastada nii loomakohtade arvu võimalik tõus kui ka biogaasjaama tegevusega seonduv (sh põllumajanduslike jäätmete käitlus). Keskkonnakompleksloa muutmine toimub vastavate õigusaktide kohaselt ja loa väljastajaks on Keskkonnaamet. Kompleksloa muutmine on kohane peale planeeringu kehtestamist (muutmise menetlusega võib alustada ka planeeringu koostamisega paralleelselt, kuid kompleksloa väljastamine ei ole võimalik enne vastavat ehitusõigust kavandava planeeringu kehtestamist).

Lähim elu- või ühiskondlik hoone jääb Tahula suurfarmi kinnistust ja kavandatavast biogaasi kompleksist u 30 m kaugusele (Joonis 4).

Joonis 4. Kavandatava tegevuse planeeringuala.

Tahula suurfarmi kinnistu piirneb põhja suunas Kaarli-Mihkli (kü 27002:002:0224, maatulundusmaa 100%) ja Oro (kü 27003:001:0509, maatulundusmaa 100%) katastriüksustega; lõuna suunas Mõtte (kü 71401:001:0521, üldkasutatav maa 100%), Änni (kü 27003:001:0601, maatulundusmaa 100%), Vene (kü 27003:001:0433, maatulundusmaa 100%), Sarapuupõllu (kü 27003:001:0140, maatulundusmaa 100%), Tamme (27003:001:0693, maatulundusmaa 100%) ja Andrese (27003:001:0137, maatulundusmaa 100%) katastriüksustega; lääne suunas Aru (27003:001:0942, maatulundusmaa 100%) ja Arupõllu (27003:001:0943, maatulundusmaa 100%) katastriüksustega.

KSH eelhinnangu objektiks oleva koostatava detailplaneeringu ala on eraomandis ning selle sihtotstarve on maatulundusmaa 95% ja tootmismaa 5%. Ehitisregistri alusel on Tahula suurfarmi katastriüksusel kaalumaja (ehitisealune pind 100 m²), 2 silohoidlat (ehitisealuse pinnaga 2x679 m²),

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

kuur (ehitisealuse pinnaga 91 m²), pumbamaja (ehitisealuse pinnaga 29 m²), vedelsõnnikuhoidla(ehitisealuse pinnaga 3000 m²), suurfarm (ehitisealuse pinnaga 5473 m², sõnnikuhoidla (ehitisealuse pinnaga 1888 m²) ja tahkesõnnikuhoidla (ehitisealuse pinnaga 1624 m²). Püstitamisel on poegimislaut (ehitisealuse pinnaga 1010,7 m²), noorkarjalaut (ehitisealuse pinnaga 1633 m²) ja külmaveetorustik (ehitisealuse pinnaga 2414 m²).

Maa-ameti ortofoto (Joonis 5) alusel on detailplaneeringu eskiisi kohaselt hoonestatavad alad lagedad ja ilma kõrghaljastuseta.

Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:400 000 kaardirakenduse andmetel jääb kavandatava tegevuse ala piirkonda, kus pinnakattes levib moreen (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk). Veekompleksi iseloomustavad karbonaatsed kivimid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub kavandatava tegevuse ala Maa-ameti geoportaali põhjavee kaitstuse hinnangu 1:400 000 kaardikihi järgi nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. See tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Veka EELIS andmetel jääb kinnistule Tahula suurfarm üks puurkaev PRK0058377, mis on kinnistu lõunaosas. Puurkaevule kehtib 50 m ulatusega sanitaarkaitsevöönd, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada.

Joonis 5. Kavandatava tegevuse asukoht ortofotol.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei paikne Tahula suurfarmi kinnistu maaparandussüsteemi maa-alal9

9 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel paikneb kavandatava tegevuse kinnistul elektrimaakaabelliin AXPK.4x35 (vid 60165777), millele on seatud elektripaigaldise kaitsevöönd liini mõlemal pool telge 1 meeter.

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel paikneb planeeringualal osaliselt ka veehaarde sanitaarkaitseala (id 6835363).

Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–203110 (edaspidi ÜVK) kohaselt ei paikne kavandatava tegevuse ala reoveekogumisalal ega ÜVK alal.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei paikne kavandatava tegevuse alal ega selle lähiümbruses Natura 2000 alasid. Lähimad Natura alad jäävad kavandatavast biogaasijaamast u 1,2 km kaugusele edela suunda – Põduste-Upa loodusala (RAH0000519), u 1,8 km kaugusele ida suunda – Tahula-Reo loodusala (RAH0000518) ning u 3,7 km kaugusele põhja suunda – Sepa loodusala (RAH0000520) ning u 3,8 km kaugusele edela suunda - Kudjape loodusala (RAH0000399). Kavandatav kaugküttetrass samuti Natura alade lähialale ei jää.

Kavandatava tegevuse alast 1,2 km raadiusesse ei jää EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ühtegi kaitseala. Lähim hoiuala jääb u 1,2 km kaugusele – Põduste-Upa hoiuala (KLO2000323), mis kavandatavate trasside vahetusse lähedusse.

Kavandatava tegevuse alast 0,9 km raadiusesse jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel üks loodusdirektiivi elupaik (Fennoskandia puisniidud (6530*)). Kavandatavate trasside alast 35 m ja 260 m kaugusele jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel loodusdirektiivi elupaik (Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)), 420 m kaugusele jääb loodusdirektiivi elupaik (Lood ehk alvarid (6280*)).

Kavandatava tegevuse alast 0,5 km kaugusele ei jää EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel projekteeritavaid kaitstavaid alasid. Lähim projekteeritav ala jääb kavandatava biogaasijaama alast u 1,8 km kaugusele (metsaelupaikade looduskaitseala).

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei paikne kavandatavale tegevusele lähemal kui 0,5 km mitte ühtegi püsielupaika. Lähim püsielupaik jääb u 2,5 km kaugusele.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei jää kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse I, II ega III kategooria kaitsealuste taimeliikide ja seente ja samblike kasvukohtasid11. Kavandatavate trasside ala vahetult kõrvale jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) ja Epipactis palustris (soo-neiuvaip) kasvukoht. 90 m kaugusele kavandatavast trasside alast jääb II kategooria kaitsealuse taimeliik Orchis mascula (jumalakäpp). EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei jää kavandatavate trasside alast 0,5 km raadiusesse I, II ega III kategooria teisi kaitsealuste taimeliikide ja seente ja samblike kasvukohtasid.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel jääb kavandatava tegevuse alale II kaitsekategooria loomaliigi Cygnus columbianus bewickii (väikeluik) leiukoht (vaatluskuupäev 1996). Kavandatavate trasside ala vahetult kõrvale jääb EELIS (Eesti looduse infosüsteem),

10

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4110/9202/0006/Saaremaa_valla_uvv_arendamise_kava_aastat eks_2020_2031.pdf#

11 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

Keskkonnaagentuur andmetel III kategooria kaitsealune loomaliik Buteo buteo (hiireviu) (vaatluskuupäev 2021). EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei jää kavandatava tegevuse ala ja trasside 0,5 km raadiusesse teisi I, II ega III kategooria kaitsealuste loomaliikide elupaikasid.

Kavandatavast käitise ehitusalast 0,5 km raadiusesse jäävad EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel järgmised vääriselupaigad: VEP nr.L00524 (u 450 m). Kaugküttetrassi kavandatava asukoha lähialale jääb metsa vääriselupaiku VEP nr.L0047612 (Joonis 6).

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ei jää kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse jääkreostusobjekte. Lähim jääkreostusobjekt jääb üle 6 km kaugusele.

Kavandatava tegevuse alast 0,5 km raadiusesse ei jää kultuurimälestisi.

Kavandatava tegevuse alast 0,5 km raadiusesse ei jää EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel pärandkultuuri objekte.

Joonis 6. Kavandatud tegevuse paiknemine kaitsealade ja väärtuslike taimekoosluste suhtes.

12 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

4 Hinnang keskkonnamõjule

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi kohaselt on planeeringualale lähimad Natura 2000 alad u 1,2 km kaugusele edela suunda jääv Põduste-Upa loodusala (RAH0000519), u 1,8 km kaugusele ida suunda jääv Tahula-Reo loodusala (RAH0000518) ja u 3,7 km kaugusele edela suunda – Kudjape loodusala (RAH0000399) ning u 3,8 km kaugusele põhja suunda - Sepa loodusala (RAH0000520). (Joonis 7)

Planeeringuala põhiosa jääb seega Natura võrgustiku aladest eemale ja neile mõju avaldamine on kauguse tõttu välistatud. Pole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ühtegi looduskeskkonda mõjutavat aspekti, mis võiks ulatuda Natura aladeni.

Planeeringuga kavandatakse aga ka elektri-, side ja soojatrassi, mille eeldatavad koridorid külgnevad Põduste-Upa loodusala idapoolseima lahustükiga.

Põduste-Upa loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Trassikoridoriga külgneval loodusala lahustükil puuduvad nii EELIS andmebaasi kui ala kaitsekorralduskava13 alusel kaitse-eesmärgiks olevad kooslused ja liigi leiukohad. Nii elektri-, side- kui kaugküttetrass on kavandatud vastavalt maakaabli või maasisese torustikuna. Selliste ehitiste mõjuala ulatub rajamise ajal mõne meetrini (seoses kaevise rajamisega). Rajamise järgselt trassi alal taimkate taastub ning mõju puudub. Trassid on võimalik rajada väljaspoole loodusala, olemasoleva teega külgnevale alale.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Põduste-Upa loodusala (RAH0000519) kaitse-eesmärke (elupaikade seisundit ja kaitstavate taimeliikide kasvukohtasid) ebasoodsalt. Arvestades kavandatavate hoonestusalade paiknemist, siis on seoses suure vahemaaga välistatud, et ehitustegevuse või kasutusega kaasneks kaitse-eesmärgiks olevate koosluste veerežiimi või valgustingimuste muutusi. Trassikoridori puhul on ebasoodne mõju välistatud kuna trassid on võimalik rajada väljaspoole loodusala ning trasside rajamisega olulist kaugmõju ei kaasne.

Välistatud on seega nii biogaasijaama ja sellega seotud ehitiste kui ka trasside ehitamisel ja kavandamisel ebasoodne mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

13 Põduste-Upa hoiuala ja Rumma must-toonekure püsielupaiga kaitsekorralduskava 2019–2028

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

Joonis 7. Natura alade paiknemine kavandatava tegevuse ala suhtes ning Natura aladel kaitstavad loodusdirektiivi elupaigad (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 12.07.2022. a).

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Kavandatava tegevuse (nii käitise enda kui kavandatava soojatrassi) elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne kavandatava tegevuse alal ega selle vahetus läheduses/mõjualas. Trasside ala külgneb Põduste-Upa hoiuala lahustükiga, kuid trassid on võimalik rajada olemasoleva teega paralleelselt hoiuala kahjustamata.

Käitise ala puhul on tegu teadaolevalt viletsas või määramata seisundis ökosüsteemiga14 ning olemasoleva loomakasvatusfarmi territooriumiga. Kõrge väärtusega taimekooslusi planeeringuga kavandatava tegevusega ei kahjustata. Farmi alale ehitiste ja rajatiste püstitamisel eemaldatakse ehitusalalt u 2 ha ulatuses taimestik ja pinnas. Sellele lisandub trasside alalt eemaldatav taimestik.

Trassikaevis on kuni 1 m lai ehk kokku u 6 km trassikoridoride puhul on ehitusala u 0,6 ha. Trassi rajamise järgselt kaevis täidetakse ja taimestik trassikoridoride alal taastub. Nii käitise kui trassi ala on

14 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846)

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

madala väärtusega ökosüsteemid, mille pindala vähenemisega kaasnevana ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju elurikkusele.

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealused taimeliigid ja vääriselupaigad, mistõttu mõju neile puudub. Trassikoridori ala möödub metsa vääriselupaikadest VEPL00476, VEPL00481 ja VEPL00482. Kuna trassid on kavandatud olemasoleva maanteega külgnevalt ning trasside ruumivajadus ei ületa paari meetrit, siis on võimalik trassid rajada ilma metsa vääriselupaiku kahjustamata. Selleks tuleb need kavandada väljaspoole vääriselupaikade esinemisalasid.

Kavandatava farmi laienduse alal on registreeritud II kaitsekategooria linnuliigi väikeluik esinemine. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Kõnealuse elupaiga puhul on tegemist väikeluikede rändepeatuskohaga (toitumisala). Tegevused on osaliselt kavandaud väikeluige toitumisala serva jäävale ca 100 m laiusele põllumaale (Tahula suurfarmi katastriüksuse kirdenurka). Kõnealune põllumaa asub vahetult laudakompleksi ja Upa-Tahula külatee (ETAK ID nr 4928517) vahel.

Tahula suurfarmi katastriüksusel on juba olemasolev laudakompleks, mille vahetus läheduses on intensiivne inimtegevus välja kujunenud, mistõttu hoiavad linnud sealt pigem eemale, eelistades toitmisalana laudakompleksist ida- ja põhjasuunda jäävaid avaraid põllumassiive. Põllumaade toitumisalana kasutust farmi laiendamine ning biogaasijaama rajamine kuidagi ei mõjuta. Planeeringuga ei nähta ette uute elektriõhuliinide rajamist, mis võiks väikeluiki ohustada. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus mõjutaks väikeluige toitumisala negatiivselt.

Trasside alal on registreeritud loomadest hiireviu esinemine (KLO9129790). Trassid läbivad EELISesse kantud elupaika, aga ei kattu reaalse pesakohaga. Arvestades, et trassid rajatakse maa-alusena ning olemasoleva maanteega külgnevalt, siis reaalne mõju hiireviu elupaigale puudub.

Trasside ala külgneb ka kahkjaspunase sõrmkäpa registreeritud kasvukohaga (KLO9333900). Arvestades, et trassid rajatakse olemasoleva maanteega külgnevalt ning neid on võimalik rajada nii, et sõrmkäpa kasvukoht jääb puutumatuks, siis reaalne oluline mõju sõrmkäpa kasvukohale puudub. Kuna tegu on teepervedel võrdlemisi sageli esineva käpalisega, siis on ptk 5 antud soovitused, mida antud kasvukoha puhul edasisel trasside kavandamisel ja ehitamisel jälgida.

Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub, kuid arvestades ala iseloomu, siis olulist ebasoodsat mõju nende populatsioonidele oodata ei ole.

Kavandatavad trassid soovitakse planeerida kasutades ära maksimaalselt olemasolevaid taristukoridore. Trasside täpsem paiknemine määratakse planeeringu koostamisel. Esialgsel hinnangul on võimalik trasse rajada ilma olulist keskkonnamõju põhjustamata. Olulisi keskkonnakaitselisi kitsendusi trasside rajamiseks käitise asukoha, tuulepargi ja Kuressaare linna vahelisele alale ei jää. Eelistada tuleb olemasolevaid trassikoridore ning vältida võimaluselt maksimaalselt metsa raadamist.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.3 Mõju rohevõrgustikule

Saare maakonnaplaneeringu ja kehtiva ühisüldplaneeringu kohaselt ei jää kavandatava tegevuse (käitise) ala rohevõrgustiku alale, seega ehitiste rajamisel mõju rohevõrgustikule puudub.

Trasside rajamisel mõju rohevõrgustikule puudub. Trassid lõikuvad rohekoridori alaga, kuid kuna tegu on maa-aluste trassidega, siis ei ole tegu objektidega, mis kuidagi mõjutaksid rohevõrgustiku toimimist.

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

4.4 Vee ja pinnase saastatus

Kavandatava tegevuse alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Tegu on olemasoleva farmi kasutuses oleva alaga, millel on pikaajaliselt esinenud põllumajanduslik kasutus. Farmi tegevus on olnud pidevalt kontrollitud keskkonnakompleksloas ettenähtud seiretingimuste alusel.

Farmi territooriumil on olemasolev puurkaev (PRK0012725), mis asub planeeritava ala piirist 50 m kaugusel kagu suunas. Kaev on kasutusel olemasoleva farmi veega varustamiseks ning selle veekasutus on reguleeritud kompleksloaga KKL/320047. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada puurkaevu sanitaarkaitseala paiknemisega ja sellest tulenevate kitsendustega. Nõuete järgimisel ei ole oodata kaevu kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju või riski puurkaevu vee reostumiseks.

Farmikompleksi laiendamisega kaasneb tulevikus eelduslikult loomakohtade arvu suurenemine, mis omakorda suurendab ka farmiga seotud puurkaevude veekasutust. Farmi käitaja hinnangul on farmiga seotud olemasolevate puurkaevude veemaht piisav tagamaks ka farmi laienduse veega varustatuse. Planeeringuga täiendava puurkaevu rajamist ei kavandata. Juba rajatud veetrassid on projekteeritud varuga võimaldamaks suuremat veetarvet. Veekasutus on reguleeritud farmi keskkonnakompleksloaga ja juhul kui ilmneb vajadus selle suurendamiseks on seda võimalik teha keskkonnakompleksloa muutmise menetluses, mille käigus hinnatakse ka puurkaevude veeandvust. Planeeringuga käitise lubatud veevõttu ei reguleerita.

Keskkonnaportaali andmetel ei jää planeeringuala kinnitatud põhjaveevaruga piirkonda. Ei ole oodata, et farmi veetarve ületaks ka detailplaneeringu realiseerumisel 500 m3/ööp, millest alates on vajalik põhjaveevaru hindamine (veeseaduse § 204) ehk tegu oleks olulise veetarbega, mis võiks halvendada piirkonna põhjaveeressursi kättesaadavust.

Kavandatav biogaasijaam ei kasuta tööstuslikuks tarbeks pinna- või põhjavett. Biogaasi tootmisprotsess ei vaja vett ja see ei tekita reovett. Kaugküttevõrgus kasutatav vesi on ringluses. Veekasutus esineb seoses võimaliku veokite pesuga. Planeeringus soovitakse ette näha veokite laadimishoone, kus sees toimub materjali peale- ja mahalaadimine. Hoone sees toimuks vajadusel ka sõidukite puhastamine/pesu. Pesuveed juhitakse kas kääritisse või kääritusjäägi mahutisse, kust see suunatakse vedelsõnnikumahutitesse.

Tegevuse käigus ei nähta ette tööstuse heitvee juhtimist veekeskkonda. Käitise olmevee tarve ja heitvee teke on seega vähene.

Kuivõrd kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis arvestades tegevuse iseloomu ei kaasne kavandatava tegevuse realiseerimisega ja selle käitamisega kõrgendatud põhjavee reostusohtu. Käitise tegevuses ei kasutata keskkonnaohtlikke kemikaale, mis võiksid põhjustada veekeskkonna reostusriski. Siiski käitis kasutab toormena sõnnikut ja on kavandatud nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Võimalikke põhja- ja pinnavee reostuse riske kavandatakse minimeerida nii käitise kavandamisel ehituslike meetmetega kui käitise tegutsemisel töökorralduslike meetmetega. Laudakompleksi juurde on käesoleval ajal rajamisel uus kaasaegne vedelsõnniku/kääritusjäägi mahuti. Teistest farmidest kohaletoodav sõnnik on kavandatud transportida suunatakse otse kääritisse. Kääritid on betoonist lekkekindlaks projekteeritud mahutid, mille puhul lekked pinna- ja põhjavette on väga väiksese tõenäosusega esinevad.

Tekkiv kääritusjääk hoiustatakse lauda vedelsõnnikumahutites. Teistest farmidest pärineva sõnniku kääritusjääk transporditakse tagasi vastavasse põllumajandusettevõtetesse (või võimalusel otse põldudele) ja hoiustatakse sealsetes sõnnikuhoidlates. Kääritusjäägi mahuti puhul tuleb järgida keskkonnaministri 03.10.2019 määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ ja veeseaduse nõudeid. Sõnniku ja kääritusjäägi hoidlad peavad olema lekkekindlad ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

23

tühjendamisel. Kehtivate nõuete järgimisel olulist põllumajandusliku reostuse riski pinna- ja põhjaveele pole oodata.

Kavandatava tegevusega kaasnev oht pinna- ja põhjaveele võib esineda sõnniku/kääritusjäägi või silohoidlate lekete korral. Ohtu aitab minimeerida kaasaegsete sõnnikumahutite ja hoidlate kasutamine. Sõnnikumahutite (sh kääritusjäägi mahutite) ja silohoidlate kontrolli nõuded määratakse lisaks otseselt õigusaktidest tulenevatele nõuetele ka keskkonnakompleksloaga, mis reguleerib mahutite kasutamist, sh seab tingimused avariiolukorras tegutsemiseks. Komplaksloa omanike puhul teostatakse käitises ka regulaarseid kontrolle Keskkonnaameti poolt veendumaks nõuete täitmises. Kehtivas kompleskloas on nt seatud nõuded, et kord poolaastas vahetult enne vedelsõnnikuhoidla tühjendamist tuleb kontrollida kontrollkaevude vee kvaliteeti. Ülevaatuse tulemus fikseerida kirjalikult. Reostustunnuste ilmnemisel analüüsida kontrollkaevude vee nitraatide ja ammooniumi sisaldust, koheselt selgitada välja põhjus ja asuda seda likvideerima ning teavitada loa andjat. Kord aastas tuleb kontrollida sõnniku- ja silohoidlate betoonpindade ja vuukide kvaliteeti, lekkekindlust. Koostatakse ülevaatuse akt, millele lisatakse pildid tehtud parandustest.

Kuna tegu on olemasoleva farmiga, millele on juba rajatud sõnnikuhoidlad, siis kavandatav laiendus, sh biogaasijaama rajamine õnnetuste riski oluliselt ei tõsta. Kompleksloa muutmisel seatakse vajadusel hoidlate ja mahutite täiendavad seirenõuded.

Loomsete kõrvalsaaduste käitlejatele (mille alla kuulub ka sõnnik) rakendub lisaks ka enesekontrolli plaani koostamise ja järgimise kohustust. Seega käitises sõnniku käitlemiseks on vajalik enne selle alustamist koostada ettevõttel enesekontrolli plaan, mis kooskõlastatakse Põllumajandus- ja Toiduametiga. Enesekontrolli plaanis kehtestatakse kogu biogaasi tootmist reguleerivad protseduurid, mis peavad tagama protsesside nõuetekohase toimivuse, sh regulaarsed kontrollid avariiohtude minimeerimiseks, kuid ka tegevuskava avarii korral tegutsemiseks.

Antud ala puhul puudub sademetest tingitud üleujutuste oht. Sademevee käitlemiseks on eelistatud kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme (rohealad, viibetiigid, imbkraavid ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu). Reostusriski täiendavaks vähendamiseks on soovitatav kavandatavate kõvakatteliste laadimisalade sademeveed suunata kääritusjäägi mahutisse. Projekteerimisel võib kaaluda ka kõvakatteliste alade sademevete taaskasutusse suunamist nt kastmisveega. Kõvakattelistel pindadel tuleb tagada regulaarne kuivpuhastus vältimaks toitainete kandumist pinna- ja põhjavette.

Kavandatava tegevuse asukoht paikneb u 4,7 km kaugusel merest. Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse andmetel puudub planeeritaval alal üleujutusoht. Seega olulist mõju merekeskkonnale pole oodata.

Eelnevast lähtuvalt ei kahjusta käitise tegevus veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali. Käitise tegevus ei kahjusta veeressursside kestliku kasutamise ja kaitse eesmärki.

Eelpool toodust tulenevalt ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile ega kvantiteedile.

Kavandatava soojatrassi rajamisel olulist mõju pinnasele ja veekeskkonnale oodata ei ole. Maa-aluse trassi rajamisel on vajalik ehituseks kaevise (u 1 m sügav ja 1 m lai) rajamine. Trassi kaevisesse paigaldamise järgselt kaevis täidetakse, väljakaevatud pinnas taaskasutatakse tekkekohal. Kaugküttetrassis kasutatakse soojusjuhina vett. Seega ei kaasne trassi rajamisel või kasutamisel reostusohtu. Juhul kui esineb kohti, kus mingil põhjusel ei ole kaevist võimalik rajada (nt teedega ristuvad kohad), siis on võimalik trasse rajada ka nn kinnisel meetodil (puurides). Tegu on ehitusliku projekteerimise küsimusega, mitte planeeringu etapis määratava lahendusega. Keskkonnakaitselisi kitsendusi, mis vajaksid meetmena kinnise meetodi kasutamist eelhinnangus ei tuvastatud.

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

24

4.4.1Kääritusjäägi laotamisega kaasnev võimalik mõju veekeskkonnale

Igasuguste väetiste, sh kääritusjäägi, kasutamisel kehtivad veeseaduses määratud nõuded kuidas ja kui palju tohib väetist kasutada arvestades kasvatatavat põllukultuuri, põhjavee kaitstust jm. Need nõuded on kehtestatud just pinna- ja põhjavee kaitseks ning nõuded kuuluvad järgimisele nii vedelsõnniku kui kääritusjäägi kui ka kõigi teiste väetiste puhul.

Digestaadi/kääritusjäägi maht on võrdne kasutatava tooraine mahuga. Digestaadi laotamine toimub samadele aladele kus käesoleval ajal toimub sõnniku laotamine lähtudes kehtivatest pinna- ja põhjavee kaitseks kehtestatud nõuetest väetiste kasutamisel. Juhul kui Saaremaal esineb piirkondi, kus on vajalik vähendada põllumajanduse kaudset mõju põhjaveele (nt joogiveehaarete toitealal), siis tuleb seda teha vastava regulatsiooniga põllumajanduslikele tegevustele laiemalt. Konkreetse käitise detailplaneeringuga ei ole võimalik reguleerida digestaadi põllumajanduslikku kasutamist.

Senised põllumajanduslikud katsed kääritusjääkidega ei anna alust hinnata, et kääritusjääk oleks vedelsõnnikust suurema reostuspotentsiaaliga. Eesti Maaülikool on viimastel aastatel põhjalikult uurinud kääritusjäägi agronoomilisi omadusi ja ohutust väetisena15. Uuringutes ei leitud, et põllumajanduslikust toormest saadud kääritusjääk omaks pinna- ja põhjaveele suuremat ohtu kui vedelsõnnik. Kääritamine muudab substraadis sisalduva N taimedele paremini omastatavaks, mistõttu on kääritusjääk vedelsõnnikust efektiivsem lämmastikväetis. Mineraalelementide kogus kääritusprotsessi käigus ei muutu, kuid vedelsõnnikuga võrreldes võib kääritusjäägis olla mineraalelemente rohkem, sest biogaasijaamas lisatakse enne kääritamist vedelsõnnikule juurde mitmeid lisandeid. Kääritusjäägi negatiivseks küljeks on suurem N lendumise oht, sest kääritamisel tõuseb substraadi pH 0,3–0,5 pH ühiku võrra, mis soodustab ammooniumi konversiooni ammoniaagiks. Kääritusjäägi puhul seatakse sageli kahtluse alla, selle väärtus mulla C allikana. Pikaajalised katsed näitavad, et sõnnikul põhineva kääritusjäägi mõju mulla C-sisaldusele on kääritamata sõnnikuga samaväärne. Kuigi C-sisaldus on sõnnikukääritusjäägis sõnnikuga võrreldes 2‒ 3% väiksem, sest kääritamisel eemaldatakse labiilsed süsinikuühendid, on seal alles kõik bioloogiliselt raskesti lagundatavad C-ühendid, millel on mulla orgaanilisele ainele ja viljakusele pikaajaline mõju.

Anaeroobse kääritamise tulemusena mikroobide koguarv kääritusjäägis väheneb. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 12 “Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta” lisale 2 “Kääritusjäägi ohutus ja kvaliteedinäitajad” on kääritusjäägi lubatav E.Coli kontsentratsioon maksimaalselt 1000 CFU/g ning salmonellabakterit (25 g proovis) ei esine. Bakteriaalse reostuse ohtu silmas pidades on kääritusjäägi mõju võrreldes vedelsõnnikuga bakteriaalse reostuse osas väiksem.

4.5 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Kavandatava tegevuse rajamise käigus ja selle käitamisel pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

15 Värnik, R., Kriipsalu, M., Kaasik, A., Orupõld, K., Raave, H., Aro, K. 2023. Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus. Uuringu lõpparuanne. Eesti Maaülikool. Tartu.

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

25

Kavandatava tegevuse alal puuduvad viited, et alal võiks esineda jääkreostust. Siiski tuleb ehitustegevusel pöörata tähelepanu väljakaevatava pinnase seisundile. Reostuskahtluse korral tuleb teostada pinnase reostusanalüüs ning reostuse esinemise korral tuleb reostunud pinnas käitlemiseks üle anda jäätmekäitlejale.

Biogaasi tootmisel ja koostootmisjaama töötamisel ei teki olulises koguses jäätmeid (käitise tegevuses võib tekitada ebaolulises koguses olmejäätmeid). Samuti ei ole oodata ohtlike jäätmete teket.

Käitis võimaldab põllumajanduses tekkivate substraatide efektiivsemat ärakasutamist – lisaks tavapärasele väetisena kasutamisele toimub lisandväärtusena substraatidest biogaasi tootmine. Söödajääkide osas välditakse jäätmeteket ning võimaldatakse nende kasutamine kääritusse järgselt väetisena.

4.6 Müra ja vibratsioon

Ehitustegevuse perioodi (nii käitise kui trassi rajamisel) võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

Biogaasijaama, koostootmisjaama ja võimaliku mullapakendamise tsehhi igapäevase töötamise käigus ei ole oodata olulist mürahäiringut. Samuti ei ole oodata olulist vibratsiooni teket.

Oodata on kompleksiga seonduvalt liikluskoormuse kasvu, mis võib tõsta liiklusmüra taset. Juurdepääs käitisele saab toimuda Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teelt. Tee liiklussagedus on käesoleval ajal 2780 sõidukit ööpäevas. Käitise laiendusega kaasnev prognoositav liikluskoormus (juhul kui sõnnikut biogaasijaama veetakse ka teistest farmidest) on kuni 10 veokit päevas (20 edasi-tagasi sõitu) ehk liikluskoormuse kasv jääb alla 1 %. Tegu ei ole liikluskoormuse kasvuga, mis võiks põhjustada olulisi liiklushäiringuid.

Liikluskoormuse tõus tõstab liiklusmüra taset. Arendaja andmetel kavandatakse täiendavate sisendsubstraatide kohalevedu korraldada elektriliste veoautodega ning enamik transpordist lahendada nendega. Elektrisõidukid on väiksema müratasemega kui diiselmootoriga veokid. Arvestades kavandatavat veoste mahtu, siis ei ole oodata et käitise tegevus põhjustaks müra normtasemete ületamist ka juhul kui kasutatakse diiselveokeid. Nii liiklusest kui farmi tegevusega seonduvalt võib lähimate elamualade suhtes siiski esineda teatud mürahäiringuid.

4.7 Õhusaaste, sh lõhn

Tahula suurfarmi õhuheiteid on viimati hinnatud 2010 aastal kui uuendati käitise keskkonnakompleksluba. Toona taotleti loa muutust farmi laiendamisele, mille elluviimine loa saamise järgselt peatus. Taotluse raames hinnati käitise perspektiivsete mahtude saasteainete heitkoguseid ja saasteainete kontsentratsioone välisõhus. Käesolevaks ajaks hakkavad kompleksloaga prognoositud loomakohtade arvud realiseeruma (olemasolevad lautade asemele on ehitatud uued). Kompleksloa taotluse raames koostatud hinnangutest ilmnes, et oluline ebasoodne mõju välisõhule puudub. Õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ei prognoositud16. Samuti käsitles taotlus lõhna teemat. Leiti, et kuna käitisest allatuult paikneb elamuid, siis põllumajandusliku tekkega lõhn võib sinna levida. Lõhna osas on leitud, et seda aitab minimeerida eeskätt õige söödaratsioon.

Käitise laiendamisel lisandub tulevikus täiendav laudahoone, mis suurendab loomakohtade arvu. See omakorda suurendab ka õhuheiteid. Veisefarmide puhul on välisõhku heidetavateks peamiseks saasteaineteks metaan ja ammoniaak. Kummagi saasteaine puhul ei kehti välisõhu piirväärtusi ehk

16 OÜ Hendrikson & Ko. 2010. TÜ Mereranna PÜ Tahula suurfarmi keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalid

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

26

tegu ei ole saasteainetega, mille heite korral oleks oodata mõju piirkonna elanikkonna tervisele. Lauda väljaehitamisel tuleb taotleda keskkonnakompleksloa muutmist ning selle raames hinnata välisõhku heidetavate saasteainete kogused, sh koostada ka uus lõhnaainete hajuvushinnang.

Biogaasijaama lisandumisel lisandub käitise territooriumile heiteallikatena kavandatav koostootmisjaam ja avariitõrvik. Piirkonna õhukvaliteet on energeetika valdkonna põhjustatud heitest lähtuvalt hea17. Lähtudes sarnaste koostootmisjaamade andmetest18 ei ole oodata heiteallikaga kaasnevana saasteainete kontsentratsioone, mis võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Biogaasi põletamisel tekkivad heited on samaväärsed maagaasi põletamise heitega, mis on tunduvalt väiksema lokaalse mõjuga kui vedel- või tahkekütuste heited19. Kavandatava koostootmisjaama põletusseadmed liigituvad suure tõenäosusega (selgub täpsemal projekteerimisel) uuteks keskmise võimsusega põletusseadmeteks. Selliste seadmete väljuvate suitsugaaside kontsentratsioonidel on võrdlemisi madalad piirväärtused20, mille jälgimisel ei ole oodata olulist mõju välisõhu kvaliteedile. KOTKAS heiteallikate registri alusel kavandatavast käitisest 1 km raadiuses paiksed heiteallikad puuduvad, seega ei ole oodata, et heiteallika lisandumisel tekiks õhukvaliteedile oluline koosmõju. Laiemalt vaadates asendab koostootmisjaam praegust fossiilsetest kütustest toodetavat energiavajadust – seega lisandub antud alale küll paikne heiteallikas, kuid samal ajal piirkonna olemasolevates katlamajades väheneb fossiilsete kütuste põletusvajadus ja sellega kaasnevad õhuheited. Seega laiemalt vaadates õhusaaste lisandumist ei ole oodata. Biogaasijaama rajamine vähendab oluliselt käesoleval ajal põllumajandusettevõtete poolt tekitatava metaani heidet atmosfääri. Arvestama peab, et põletusseadmete lisandumisel tuleb taotleda kehtiva keskkonnakompleksloa muutmist ja heiteallikad tuleb kanda loale. Keskkonnakompleksloa taotluse raames hinnatakse täpsemalt saasteainete heitkogused.

Käitisesse soovitakse tulevikus kavandada ka digestaadi separeerimisel saadava tahke fraktsiooni pakendamise üksus (toota soovitakse haljastuses kasutatavaid mullasegusid). Tootmisüksusega kaasneb puistematerjalide käitlemine, mis võib põhjustada tolmuheidet. Täpsem heitkoguste hindamine ei ole planeeringu faasis võimalik. Kuna mullatoodete pakendamine kavandatakse kinnisesse hoonesse, siis olulist osakeste heidet välisõhku oodata ei ole. Arvestades käitise kaugust elamutest, siis kaasaegse tootmise puhul peenosakeste välisõhus lubatud kontsentratsiooni piirväärtuste ületamine on ebatõenäoline. Arvestama peab, et juhul kui käitisesse lisandub tahkete osakeste heiteallikaid, siis on vajalik keskkonnakompleksloa muutmise taotlemine ja selle raames heitkoguste ning välisõhus tekkivate saasteainete kontsentratsioonide hindamine.

Sõnniku käitlemisega kaasneb sageli ebameeldiva lõhna teke ja levik. Lõhnaainete esinemist reguleerib kliimaministri 06.07.2023 määrusest nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.

17 Keskkonnaministeerium. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 LISA II 18 Vaadeldi Vinni ja Oisu biogaasijaamade koostootmisseadmete keskkonnalubade taotluste raames koostatud hajuvusarvutusi. 19 Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ 20 Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid” Lisa 2

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

27

Ebameeldiva lõhna põhjustavad sõnnikukäitlusel väävelvesiniku, ammoniaagi ja LOÜ esinemine sõnniku laguproduktides. LOÜ-dest saab välja tuua järgmised ühendid: lenduvad orgaanilised happed, indool, skatool, fenoolid, lenduvad amiinid, metüülmerkaptaan, kokku umbes 200 ühendit.

Olemasoleva põllumajandusettevõtte juurde rajatud biogaasijaamade lõhnahäiring on pigem marginaalse tähtsusega ning üldise ebameeldiva lõhna foonil ei oma selgelt eristatavat mõju. Pigem loetakse biogaasijaama lõhna vähendavaks meetmeks. Sõltuvalt kääritustehnoloogiast ning lähtematerjalist, on uuringud näidanud, et kääritusjäägi summaarsed lõhnaainete emissioonid on keskmiselt 14 korda väiksemad kui vedelsõnnikul21. Anaeroobne kääritamine vähendab lõhnaainete teket 50-80%22. Sealjuures H2S emissioonid on 1,8-1870 korda väiksemad. Seega on nii kääritusjäägi hoiustamisel kui ka laotamisel tekkivad lõhnahäiringud oluliselt väiksemad, kui biogaasi tootmisel toormeks oleva vedelsõnniku puhul23. Vedelsõnniku ebameeldiv lõhn anaeroobsel kääritamisel praktiliselt kaob, kuna lõhna põhjustavad ühendid (orgaanilised happed) protsessi käigus suures osas lagunevad. Sõltuvalt vedelsõnniku liigist laguneb 65…85 % orgaanilistest hapetest24. Mõned orgaanilised happed aga lagunevad peaaegu täielikult, nagu: butaanhappe sisaldus kääritusjäägis väheneb 97,5% ning pentaanhappe sisaldus 100%25. Arvestades eelnevat ei põhjusta kääritusjäägi hoiustamine ja hilisem laotamine olulist lõhnahäiringut. Seega vähendab biogaasijaam lõhna teket kõigi farmide/sigalate puhul, mida teenindama hakatakse.

Detailplaneeringu algatamistaotluse kohase eskiisi alusel on häiringute vältimiseks kavandatud kogu vedela toorme suunamine lautadest või paakautodest hermeetiliselt vastuvõtumahutisse ning seega selle laadimisel lõhnahäiringut oodata ei ole. Tahke toorme (tahesõnnik) hoiustamiseks kasutatakse olemasolevaid tahesõnnikuhoidlaid ja rajatavaid silohoidlaid. Lõhna saab käitise tavapärase töötamise tingimustes seega põhjustada eeskätt kääritusjäägi hoiustamine kääritusjäägi mahutis (joonis 2 nr 6). Antud juhul on tegu käesoleval ajal vedelsõnniku hoiustamiseks kasutatavate mahutitega. Seega ei lisandu täiendavaid lõhnaallikaid, vaid käesoleval ajal hoiustatav suurema lõhnaheitega vedelsõnnik asendub kääritusjäägiga. Kääritusjääk on aga eeldatavalt väiksema lõhaainete heitega kui vedelsõnnik. Käärititest (joonis 2 nr 3 ja 4) lõhnaainete heidet ei esine (tegu on hermeetilise süsteemiga, sest muidu ei oleks võimalik ka biogaasi koguda). Kääritite hooldustööde teostamiseks tühjendatakse kääriti eelnevalt.

Võimalik on vähene heide ka seonduvana tahkesõnniku veoga (kui seda tehakse lahtiste veokitega ja juhul kui seda tuuakse käitisesse teistest farmidest). Selline lõhna esinemine on aga väga lühiajaline (tegu on liikuva heiteallikaga). Veo ajal lõhna heite vähendamiseks on võimalik koorem katta koormakattega.

Erinevat tüüpi sõnnikuhoidlate lõhnaemissioonid on esitatud Saksamaa dokumendist T. Heidenreich „GV- Schlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der Emissionsfaktoren.“, 2008 , mille andmeid (Excel fail) kasutati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt „Lõhnaaine heitkoguse arvutamise metoodika koostamine“ aruandes ning milles olevad eriheited kanti ka keskkonnaministri 27.12.2016 määrusesse nr 81. Antud kirjandusallikas näitab lõhnainete keskmiseks emissiooniks naturaalkoorikuga lehmasõnniku vedelsõnnikuhoidlast 1 OU/s*m2. Kirjanduse andmetel vähendab

21 Wallace, P., Harris, G., Frederickson, J., Howell, G. 2011. Biofertiliser management: best practice for agronomic benefit & odour. Final report. Kättesaadav: http://www.wrapcymru.org.uk/sites/files/wrap/Digestate%20odour%20management %20-%20Cymru.pdf 22 Iowa State University. 2005. Practices to Reduce Odor from Livestock Operations Flowchart. http://www.extension.iastate.edu/Publications/PM1970B.pdf 23 Eesti Põllumeeste Keskliit. 2009. Biogaasi tootmine ja kasutamine. Käsiraamat. Kättesaadav: http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvenergia_keskus/biogaasiraamat_veebiversioon.pdf 24 Kaasik, A. 2007. Sõnniku kääritusjäägi koostis, omadused ja kasutamine. 25 Tamm, T. Biogaasijaamad kaasaegse sõnnikukäitluse osana. http://www.balticbiogas.ee/public/dokumendid/digestaat.pdf

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

28

kääritamine lõhnaainete heidet vähemalt 50 %. Käesolevas lõhnahinnangus on väga konservatiivselt võetud lõhnaainete eriheiteks kääritusjäägi hoidlatelt 1 OU/s*m2. Sõnnikuhoidlate lõhnaainete heide sõltub ka aastaajast, alla 0-kraadise temperatuuri puhul on heide minimaalne. Käesolevas lõhnahinnangus konservatiivselt välitemperatuurist tulenevat võimalikku lõhnaheite vähenemist arvestatud ei ole. Olemasolevate tahesõnniku hoidlate puhul on lähtutud sama kirjandusallika eriheitest 3 OU/s*m2. Lautade lõhnaheite hindamisel on lähtutud 06.07.2023 määrusest nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Lõhnaainete heitkogused on esitatud Tabel 3.

Tabel 3. Lõhnaainete heide loomapidamishoonetest.

Loomade arv

OU/LÜ/s OU/s

Lehmad 1520 29 44080

Lõhnaainete hajumise arvutamiseks on kasutatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrust nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhineva arvutusmudeli Aermod versiooni 18081. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrusele nr. 84. Tulemuste visualiseerimiseks kasutati tarkvara ArcGIS Professional.

Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 50 × 50 m. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTM1) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Mudel ei arvesta taimestiku esinemist (antud juhul jääb käitise ja lähimate elamute vahele ulatuslik metsaala). Meteoroloogiliste andmetena on kasutatud Pärnu meteoroloogiamasti andmeid.

Hajuvusarvutustest ilmnes, et kuna kavandatav tegevus paikneb elamutest piisavalt kaugel, siis on lõhna häiringutasemete ületamised lähimatel elamualadel ebatõenäolised. Hajuvusarvutused tehti sealjuures halvimale olukorrale arvestamata kääritamise lõhnaainete teket vähendavat mõju.

Tihedama asustusega alad jäävad peamistest tuulesuundadest pealetuult, mis vähendab elamualadel tekkida võivaid häiringuid.

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

29

Joonis 8. Lõhnainete leviku hajuvuskaart kavandatava laudakompleksi puhul. Häiringutaseme piirväärtus on 15 % aasta tundidest, mis hajuvusarvutuste kohaselt on ületatud käitise territooriumil ja ümbritsevatel asustamata aladel. Elamualadel häiringutaseme ületamist oodata ei ole.

Biogaasjaama rajamine suurfarmi territooriumile eeldatavalt vähendab farmi tegevusega kaasnevat lõhna. Kääritusel lõhnaainete eraldumine väheneb võrreldes käesoleval ajal farmis tekkiva ja hoiustatava vedelsõnnikuga. Kääritid ise on kinnised ja ka kogu vedelsõnniku vastuvõtusüsteem on kinnine ja lõhna heidet ei põhjusta. Kuna praegustes vedelsõnnikuhoidlates hakatakse hoiustama kääritusjääki, mis lõhnab vähem kui vedelsõnnik, siis vedelsõnnikuhoidlatele katte rajamine ei ole vajalik.

4.8 Valgus, soojus, kiirgus

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline.

Biogaasijaama kasutamisega ei ole oodata olulist valgusreostust. Käitise territoorium valgustatakse, kuid valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise valgusreostuse teket.

Kavandatava tegevusega ei kaasne kiirgusohtu.

Kavandatava tegevuse käitamisel tekkivast biogaasist on kavandatud toota soojusenergiat ja elektrit. Koostootmisjaama soojus ja elekter asendab ühtlasi käesoleval ajal fossiilsetest allikatest pärineva energia vajadust. Kavandatud on toota võrku umbes 10 477 MWh elektrit ja 11 950 MWh

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

30

soojusenergiat. Saaremaa vallas tarnitakse kaugküttevõrkudesse aastas u 70 000 MWh soojust26 ehk toodetav soojusenergia võimaldaks katta u 17% saare kaugkütte tarbest.

Jaama oma elektrienergia tarve on võimalik katta samas piirkonnas olemasoleva tuule- ja päikeseelektrijaama toodanguga (kavandatud on otseliin biogaasijaama). Seega biogaasijaam ei hakka tarbima fossiilsetest kütustest toodetud energiat. Kogu energiatarve kaetakse taastuvenergiaga.

Eelnevast tulenevalt ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid.

4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Käitise ehitamisel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga ja seetõttu tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele.

Kavandatav käitis ei liigitu Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa kohaselt ohtlikuks ettevõtteks. Käitises ei kavandata toodetava biogaasi ladustamist – biogaas suunatakse koostootmisjaama põletamisele.

Käitisele tuleb siiski koostada sisemised töökorraldust reguleerivad ohutuseeskirjad, mis sisaldavad käitumisjuhiseid avariiolukordade esinemisel. Arvestada tuleb, et kääritites tekkiv metaan on tuleohtlik.

Biogaasijaamale kohaldub Seadme ohutuse seadus27, mille § 5 lõike 3, § 6 lõike 3 ja § 7 lõike 3 alusel on kehtestud „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“.28

Biogaasijaama projekteerimisel ning ehitamisel tuleb selles sätestatud asjakohaste nõuetega, sh tuleohutusnõuetega, arvestada.

Metaani sisaldava biogaasi või biometaani sattumise võimalus väliskeskkonda, kus see võib põhjustada tuleohtliku kontsentratsiooni (5-15 mahuosa metaani atmosfääriõhus) või inimestel lämbumissümptomeid, tuleb viia miinimumini järgides kehtivaid biogaasijaamadele kehtestatud nõudeid ning heale ehitustavale vastavaid ehitusvõtteid. Planeering tuleb kooskõlastada Päästeametiga.

4.10 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Käitis ei põhjusta olulist saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Käitise heitetasemed ei põhjusta saasteainete kontsentratsioone, mis võiks kahjustada inimese tervist või keskkonda. Kavandatav tegevus ei avalda mõju inimese varale.

Kavandatav tootmine hakkab eeldatavalt pakkuma töökohti ning võimaldab Kuressaare linnale soodsamat ja keskkonnasõbralikku elektri- ja toasooja. Seega on tegevusel eeldatavalt positiivne sotsiaal-majanduslik mõju.

26 Tartu Regiooni Energiaagentuur MTÜ. 2020. Saaremaa valla energia- ja kliimakava 2030

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020010?leiaKehtiv

28 https://www.riigiteataja.ee/akt/125012022004?leiaKehtiv

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

31

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju inimese tervisele ja varale.

Farmide tegevusega kaasneb lõhna teke, mida on käsitletud ptk 4.7. Hinnangu alusel ei ole oodata lõhna häiringutaseme ületamist ega õhusaaste piirväärtuste ületamist. Samas on selge, et teatud ilmastikuoludes on loomapidamisega ja sõnnikukäitlusega kaasnev lõhn ümbritsevatel aladel tuntav. Detailplaneeringuga kavandatav biogaasijaama rajamine, aga eeldatavalt pigem vähendab lõhnahäiringuid piirkonnas.

Põllumajanduslikel tegevustel kaasneb alati ka teatav pinna- ja põhjavee reostusoht, mida on käsitletud ptk 4.4. Antud asukohas puudub oluliselt kõrgendatud risk reostusohuks võrreldes ülejäänud Saaremaaga, mis on valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Käitise territoorium jääb väljaspoolt ühisveevarustuse puurkaevude sanitaarkaitsealasid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus oluliselt pinna- ja põhjavee reostusriski ei tõsta.

Kavandatav käitis ei liigitu Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa kohaselt ohtlikuks või suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Käitises ei kavandata toodetava biogaasi ladustamist – biogaas suunatakse koostootmisjaama põletamisele.

4.11 Mõju kultuuriväärtustele

Kavandatava käitise alal ja sellest 0,5 km raadiuses puuduvad Kultuurimälestiste riikliku registri29 järgi kultuurimälestised, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile kavandatava tegevuse elluviimisel ei avaldata. Ka kavandatava soojatrassi alal kultuurimälestised puuduvad.

4.12 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kavandatav käitis hakkab tootma põllumajanduslikest kõrvalsaadustest (sõnnik ning taimsed söödajäägid) biogaasi ning biogaasist sooja ja elektrit. Substraadid saadakse olemasolevatest farmidest ja sigalatest. Kasutada prognoositavate substraatidest eraldub käesoleval ajal metaan välisõhku (eraldumine toimub farmide sõnnikuhoidlatest ning sõnniku laotamisel). Biogaasi tootmisel on võimalik prognoosi kohaselt jaamas koguda u 4910 tuh Nm3 biogaasi ehk 2793 tuh m3 (1676 tonni) metaani. Antud kogus jääb seega käitise rajamisel iga aastaselt metaanina välisõhku paiskamata. Tegevus on kooskõlas EL metaaniheite vähendamise strateegiaga30. Metaan on maailmas suuruselt teine kasvuhoonegaaside heite põhjustaja.

Biogaasist on kavandatud toota soojusenergiat ja elektrit. Metaani põletamisel eraldub ühe CH4 molekuli kohta üks CO2 molekul. Metaan on oma olemuselt tunduvalt tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. 1 tonn CH4 heidet on võrdväärne 28 tonni CO2-ga31. Projektile koostatud kliimakindluse hindamise alusel hoitakse biogaasijaama ning selle osaks oleva koostootmisjaamaga ära 56 365 tonnise CO2ekv suurune heitekogus aastas.

Koostootmisjaama soojus ja elekter asendab ühtlasi käesoleval ajal fossiilsetest allikatest pärineva energia vajadust. Kavandatud on toota võrku 10 477 MWh elektrit ja 11 950 MWh soojusenergiat.

29 https://register.muinas.ee 30 Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2021. aasta resolutsioon metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta (2021/2006(INI))

31 https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/methane-emissions_en

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

32

Saaremaa vallas tarnitakse kaugküttevõrkudesse aastas u 70 000 MWh soojust ehk toodetav soojusenergia võimaldaks katta u 17% saare kaugkütte tarbest.

Jaama oma elektrienergia tarve on võimalik katta samas piirkonnas olemasoleva tuule- ja päikeseelektrijaama toodanguga (kavandatud on otseliin biogaasijaama). Kogu energiatarve kaetakse taastuvenergiaga.

Käitise substraadi ja kääritusjäägi transport farmidest käitisesse ja tagasi lahendatakse elektriveokitega (projekti raames kavandatakse soetada elektrilised veoautod, mida laetakse olemasolevas taastuvenergiapargis toodetud elektriga Tahula Suurfarmi kinnistul). Elektrisõidukite jaoks nähakse ette detailplaneeringuga laadimisjaama rajamist, mis võimaldab farmis ka teiste tootmises kasutatavate seadmete puhul elektrifitseerimist ja taastuvenergia kasutamist.

Eelnevast lähtuvalt on käitise tegevus kooskõlas eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks ning saavutamaks kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Kavandatav tegevus ei põhjusta ebasoodsat mõju kliimamuutuste leevendamise eesmärgile. Kavandatav tegevus toetab arvestataval määral kliimamuutuste leevendamist.

Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole. Tegevusel on positiivne mõju kliimamuutuste pidurdamisele.

4.13 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Lähipiirkonnas pole teada arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

33

5 Järeldused

KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgmistel põhjustel:

1. kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2. kavandatava tegevuse alal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine. Tegu on teadaolevalt viletsas seisundis ökosüsteemiga32.

3. kavandatava tegevus realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist. Tegu on olemasoleva farmi laiendamisega ja farmi laiendamise (mõnevõrra väiksemas mahus) keskkonnamõjusid on juba keskkonnamõju hindamise käigus hinnatud33.

4. kavandatava tegevusega hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;

5. Kavandatav tegevus ei jää maakonna- ja üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale. Ei ole oodata, et käitise rajamine oluliselt halvendaks piirkonna rohevõrgustiku toimimist;

6. planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;

7. kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Kavandatav tootmine hakkab eeldatavalt pakkuma töökohti ning võimaldab Kuressaare linnale taastuvast allikast toodetud toasooja. Seega on tegevusel eeldatavalt positiivne sotsiaal-majanduslik mõju;

8. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Farmi tegevuse, sh sõnniku käitlusega kaasneb lõhnaainete heide, kuid arvestades tegevuse mahtu ja elamualade paiknemist, siis ei ole oodata elamualadel lõhna häiringutaseme ületamist. Tegu on olemasoleva arendatava farmiga, mille juurde biogaasijaama rajamine vähendab lõhnaainete heidet võrreldes farmi laiendamisega ilma biogaasijaama rajamata.

9. Koostootmisjaam asendab praegust fossiilsetest kütustest toodetavat energiavajadust – seega lisandub antud alale küll paikne heiteallikas, kuid samal ajal piirkonna olemasolevates katlamajades väheneb fossiilsete kütuste põletusvajadus ja sellega kaasnevad õhuheited. Seega laiemalt vaadates õhusaaste lisandumist ei ole oodata. Käitise rajamine vähendab oluliselt põllumajandusettevõtete metaani heidet atmosfääri;

10. alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

32 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

33 https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=272&represented_id=

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

34

11. Biogaasijaam ei kasuta tööstuslikuks tarbeks pinna- või põhjavett. Biogaasi tootmisprotsess ei vaja vett ja ei tekita reovett. Kaugküttevõrgus kasutatav vesi on ringluses. Tegevuse käigus ei nähta ette tööstusliku heitvee juhtimist veekeskkonda. Farmi territooriumil on olemasolev puurkaev, mida kasutatakse ja on võimalik ka edaspidi kasutada farmi veega varustatuse tagamiseks.

12. lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus kavandatava tegevuse rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju;

13. puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

Edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada järgnevate meetmetega:

1. Trasside edasisel kavandamisel tuleb vältida metsa vääriselupaikade ja kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Trasside ehitusalal on soovitatav haljastuse taastamisel kasutada eelnevalt eemaldatud murukamarat, mis võimaldab looduskooslusel kiiremini ja ilma kultuurliikide mõjuta taastuda.

2. Metsa raadamistöid teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi 15. aprillist kuni 30. juunini. Kaitsealuste linnuliikide teadaolevates elupaikades tuleb vältida mürarikkaid ehitustöid pesitsusperioodil.

3. Ehitustegevuse aegselt peab seadmete ja tehnika hoidmine ja käsitlemine olema tagatud selliselt, et saasteainete pinna- ja põhjavette sattumine on välistatud. Eriti tähelepanelikult tuleb nõudeid järgida tugevatel sajuperioodidel. Ehitustöödel kasutatavatest masinatest õli või kütuse lekkimise vältimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid ja seadmeid ning teostada regulaarset kontrolli.

4. Sademevee käitlemisel tuleb kasutada säästlike ning looduslähedasi lahendusi. Vähendamaks ärajuhitava sademevee koguseid tuleb sademevesi maksimaalselt taaskasutada ja ärajuhitavaid vooluhulki ühtlustada.

5. Sõnnikuga kokkupuutunud veokite pesuveed ja kõvakatteliste platside sademeveed juhtida kääritisse või kääritusjäägi mahutisse või leida lahendus nende taaskasutamiseks kastmisveena.

6. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

7. Biogaasijaamale kohaldub Seadme ohutuse seadus , mille § 5 lõike 3, § 6 lõike 3 ja § 7 lõike 3 alusel on kehtestud „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“. Biogaasijaama projekteerimisel ning ehitamisel tuleb selles sätestatud asjakohaste nõuetega, sh tuleohutusnõuetega, arvestada.

8. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba/registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

9. Lisanduvate heitallikate (koostootmisjaam, tõrvik, laudahoone, võimalikud ventilatsioonid kust väljutatakse tahkete osakeste heiteid) käitamiseks tuleb muuta kehtivat

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

35

keskkonnakompleksluba. Kompleksloa muutmistaotluse raames tuleb hinnata saasteainete heitkoguseid ja asjakohaselt juhul välisõhus tekkivate saasteainete kontsentratsioonide vastavust piirväärtustele. Kompleksloa muutmisel ja ehitusloa taotlemisel tuleb lähtuvalt KeHJS nõuetes kaaluda KMH algatamise vajalikkust.

10. Kuna farmi poolt kasutatavate puurkaevude erideebit ja veeandvus on registriandmetes puudu, siis on soovitav teha kaevudele enne projekti elluviimist hüdrogeoloogiline uuringu, et olla kindel kaevu veeandvuses ja selles, et lisanduv veevõtt ei tekita tulevikus probleeme veevarustuse tagamisel.

Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 tuleb detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

36

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2021. aasta resolutsioon metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta (2021/2006(INI)).

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering. Kättesaadav: https://gis.saaremaavald.ee/failid/YP/Kuressaare_Kaarma_yhis/

Metaani emissioonid. https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/methane-emissions_en

Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

OÜ Hendrikson & Ko. 2010. TÜ Mereranna PÜ Tahula suurfarmi keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalid

Saare maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/saaremaa/saare-mp-2030/

Saare maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/10/Lisa-12.1-Saare-MPT-Seletuskiri-Asustust-ja....zip

Tartu Regiooni Energiaagentuur MTÜ. 2020. Saaremaa valla energia- ja kliimakava 2030.

Saaremaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2031. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4110/9202/0006/Saaremaa_valla_uvv_arendamise_kava_aastat eks_2020_2031.pdf

LEMMA OÜ. 2022. Sikassaare biogaasijaama projekti kliimakindluse hindamise aruanne.

Keskkonnaministeerium. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 LISA II.

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid (Vastu võetud 14.12.2016 nr 66). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122016004

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid (RT I, 22.03.2019, 8). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122032019009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Tahula suurfarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

37

Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid (RT I, 10.11.2017, 18). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/126052020005?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Metsaportaal: https://register.metsad.ee/#/

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Päästeamet

28.03.2024 nr 5-2/1821-1

Seisukoha küsimine Tahula külas Tahula suurfarmi detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja

planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 edastame Keskkonnaametile ja Päästeametile

seisukoha võtmiseks Tahula külas Tahula suurfarmi detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (vt Lisa).

Planeeringuala suurus on ca 10,9 ha ja see hõlmab osa Tahula suurfarm katastriüksusest

(katastritunnus 27003:001:0711). Detailplaneeringu eesmärk on lisaks olemasolevatele hoonetele

ehitusõiguse määramine laudahoone, silohoidlate, biogaasijaama ehitiste, viljakuivati, elektri ja

soojuse koostootmisjaama ehitamiseks, rajatiste ja seadmete püstitamiseks, keskkonnatingimuste

seadmine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine. Detailplaneeringu algatamise taotluse

materjalid on kättesaadavad valla kodulehel aadressil https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-

02-030/.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad:

„Tahula külas Tahula suurfarmi detailplaneeringu algatamine_eelnõu“

Lisa 1 Planeeringuala

Lisa 2 Lähteseisukohad

Lisa 3 Tahula detailplaneeringu KSH EH v3

Piret Paiste, 452 5093

[email protected]

Kuressaare EELNÕU Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 27.12.2023 nr 5-2/6989-1) detailplaneeringu algatamiseks Tahula külas Tahula suurfarm katastriüksusel. Planeeringuala suurusega ca 10,9 ha hõlmab Tahula külas osa Tahula suurfarm katastriüksusest (katastritunnus 27003:001:0711, 95% maatulundusmaa, 5% tootmismaa, pindala 26,66 ha). Detailplaneeringu nimetus on Tahula suurfarmi detailplaneering. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks Tahula suurfarm katastriüksusele lisaks olemasolevatele hoonetele ehitusõiguse määramine laudahoone, silohoidlate ja biogaasijaama ehitamiseks. Biogaasijaam on tootmise laiendamine põllumajanduslike jäätmete käitlemiseks. Biogaasijaam hakkab tootma põllumajanduslikest kõrvalsaadustest (sõnnik, taimsed söödajäägid ning taimne biomass) biogaasi ning biogaasist sooja ja elektrit. Substraadid saadakse olemasolevatest farmidest ja põldudelt. Tahula suurfarm katastriüksusele planeeritud biogaasijaama juurde on kavandatud elektri ja soojuse koostootmisjaam. Detailplaneeringuga kavandatakse biogaasi ning elektri ja soojuse tootmiseks vajalikud ehitised ja seadmed, juurdepääsuteed, liiklemiseks vajalikud manööverdamisplatsid ja kommunikatsioonide liitumised. Elektrisõidukite jaoks rajatakse laadimisjaam. Biogaasijaama koosseisu kavandatakse ka digestaadi separeerimine ning kasvukomposti pakendamiseks vajalikud ehitised ja seadmed. Perspektiivsena on kavas rajada biogaasi tootmise kõrvale ka kuivati. Sikassaare küla Tiigi kinnistul asuvast serverikeskusest rajatakse biogaasijaamani side ja elektri kaabelliinid ning koostootmisjaamast planeeritakse soojustorustik ca 4,7 km kaugusel paikneva Kuressaare linna kaugkütte soojusvõrguni. A. Olemasolev olukord Planeeringualal asuvad Tahula suurfarmi hooned ja rajatised - ehitisregistri andmetel suurfarm, poegimislaut, lüpsikoda, noorkarjalaut, kuur, pumbamaja, 2 vedelsõnnikuhoidlat, 2 silohoidlat, tahkesõnnikuhoidla, sõnnikuhoidla ja veetorustik. Tegemist on toimiva laudakompleksiga. Kehtiv detailplaneering puudub. Planeeringualal on valdavalt õuemaa ja haritava maa kõlvikud, vähemalt määral metsamaa, muu maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud. Planeeringuala piirneb läänest ülejäänud Tahula suurfarm katastriüksusega ja Vene (katastritunnus 27003:001:0433, maatulundusmaa 100%) katastriüksusega, põhjast Kaarli-Mihkli (katastritunnus 27002:002:0224, maatulundusmaa 100%) ja Oro (katastritunnus 27003:001:0509, maatulundusmaa 100%), idast 2700050 Tahula farmitee (katastritunnus 27003:001:0934, munitsipaaltee), lõunast Mõtte (katastritunnus 71401:001:0521, üldkasutatav maa 100%) ja Änni (katastritunnus 27003:001:0601, maatulundusmaa 100%) katastriüksustega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ulatub planeeringualale elektripaigaldise kaitsevöönd, puurkaevu sanitaarkaitseala ja kaitsealuse liigi ala. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt Farmi teelt nr 2700050 ja teine juurdepääs mitteavalikult Upa-Tahula teelt nr 2700361. B. Kehtiv üldplaneering

2

Planeeringualal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 25. jaanuari 2012. a otsusega nr 1, edaspidi ühisplaneering). Vastavalt ühisplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala osaliselt haljasmaa juhtotstarbega alal ja osaliselt ettevõtlusala juhtotstarbega alal. Haljasmaa juhtotstarve on antud nii aktiivsest kasutusest väljas olevale haljasmaale linna administratiivpiirides kui ka maatulundusmaale valla territooriumil ning lubatud sihtotstarbed on maatulundusmaa, sotsiaalmaa ja elamumaa. Vastavalt ühisplaneeringu seletuskirja ptk-le 4.3 antakse haljasmaal ehitusõigus kinnistule, mille ehitusala ei paikne planeeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal ega inventeeritud vääriselupaiga alal. Kinnistu, millele ehitusõigust taotletakse, on üldjuhul vähemalt 2 ha, erandkorras omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel ka väiksem, kui kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonna maakasutuse põhijoontega. Ettevõtlusala juhtotstarbe all mõistetakse ühisplaneeringus keskkonda mittehäirivate tööstusettevõtete ja ladude, kuid ka äri- ja teenindusettevõtete maad sh. Mõisaküla põllumajandustootmisala (praegune Tahula suurfarmi tootmisala). Lubatud katastriüksuse sihtotstarbed on ärimaa ja tootmismaa ning tingimused tootmishoone püstitamiseks ühisplaneeringuga ettenähtud ettevõtlusalale seatakse detailplaneeringuga. Ühisplaneeringu piirangute kaardi alusel on planeeringuala osaliselt toetuskõlbulikul põllumaal. Kuna toetuskõlbulike põllumassiivide näol on tegu valdavalt kompaktsete kõlvikutega, on toetuskõlbulikel põllumaadel üldjuhul välistatud igasugune ehitus- ja arendustegevus, võimaldamaks põllumaade probleemivaba majandamist ka edaspidi. Näitena võimalikest konfliktidest võib tuua põllumajandusmaade majandamisega kaasneva müra või lõhna häirivat mõju vahetusse naabrusesse rajatud elamutele. C. Kaalutlused Detailplaneeringuga kavandatakse ehitusloakohustuslikke tootmisehitisi ühisplaneeringuga ettenähtud ettevõtlusalale. Ühisplaneeringu kohaselt seatakse tootmishoone püstitamiseks tingimused detailplaneeringuga. Seega detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõikest 2, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Ehitustegevus on planeeritud osaliselt ettevõtlusala ja osaliselt haljasmaa juhtfunktsiooniga alale. Ettevõtlusalale on ühisplaneeringuga lubatud tootmismaa sihtotstarve, seega laudahoone ja silohoidlate ehitamine on kooskõlas ühisplaneeringu tingimustega. Ühisplaneeringuga määratud haljasmaale kavandatakse detailplaneeringuga biogaasijaama ehitisi, elektri ja soojuse koostootmisjaama, kuivatit ning silohoidlaid. Tegemist on tootmisehitistega. Haljasmaa juhtotstarbega alale ei ole ühisplaneeringuga tootmismaa sihtotstarvet ette nähtud. Olemasolevat Tahula suurfarm katastriüksust ei jagata, seega biogaasijaama ehitiste ehitamisel suurendatakse olemasoleva katastriüksuse tootmismaa sihtotstarbe osakaalu. Kuna planeeritavad biogaasijaama ehitised piirnevad vahetult Tahula suurfarmi hoonetega, siis käesoleval juhul on tegemist olemasoleva ettevõtlusala laiendamisega. Biogaasijaam on kavandatud ühisplaneeringuga määratud ettevõtlusalaga piirnevale haljasmaa juhtotstarbega ale, tootmistegevust laiendatakse ca 2,5 ha võrra põhja suunas. Tahula suurfarm katastriüksuse pindala on 26,66 ha, seega katastriüksuse valdavaks juhtotstarbeks jääb endiselt haljasmaa juhtotstarve. Kuna detailplaneeringuga kavandatav ettevõtlusala juhtotstarbega ala ei ole moodustatavast katastriüksuse pindalast valdav (üle 51%), siis vallavalitsuse seisukohast ei ole tegemist PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutusega ja tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeringuala ei asu ühisplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alal ega inventeeritud vääriselupaiga alal, kuid asub toetuskõlbulikul põllumaal, kus üldjuhul on välistatud igasugune

3

ehitus- ja arendustegevus. Põllumaale ehitamise välistamise tingimus on seatud võimaldamaks põllumaade probleemivaba majandamist ka edaspidi, vältimaks võimalikke konflikte, mis on tingitud põllumajandusmaade majandamisega kaasneva müra või lõhna häirivat mõju vahetusse naabrusesse rajatud elamutele. Käesoleval juhul on tegemist olemasoleva suurfarmi hoonete vahetusse lähedusse kavandatava ehitustegevusega, kus ühisplaneeringus nimetatud müra ja lõhna häiring on juba olemasolev ning vallavalitsus on seisukohal, et tootmismaa sihtotstarbeliste ehitiste kavandamine olemasoleva ettevõtlusala laiendamiseks toetuskõlbuliku põllumaa osas on lubatud ja põhjendatud. Biogaasijaam on olemasoleva tootmise laiendamine põllumajanduslike jäätmete käitlemiseks. Jaam hakkab tootma põllumajanduslikest kõrvalsaadustest biogaasi ning biogaasist sooja ja elektrit. Substraadid saadakse olemasolevatest farmidest ja põldudelt. Biogaasi tootmise protsessi lõpp-produktideks on biogaas ja stabiliseeritud orgaaniline aine (kääritusjääk ehk digestaat). Protsessi saaduseks olev kääritusjääk on vedelsõnnikuga võrreldes kõrgema väärtusega väetusaine ja kääritusjääki kasutatakse põllul stabiliseeritud väetisena läga asemel. Kavandatav biogaasijaam vähendab loomapidamise tulemusel tekkiva sõnniku käitlemisest tulenevat keskkonnamõju ja võimaldab Saaremaal loomapidamisega tegelevatel ettevõtetel kasutada oma tegevusest tekkivaid produkte ja anda seeläbi omapoolne panus roheenergia tootmisesse. Antud asukoha sobilikkust on hinnatud ka lähtuvalt tooraine transpordist, tootmiseks vajaliku sisendi asukohast ja lõpptoodangu tarbija asukohast. Sikassaare küla Tiigi kinnistul (ca 4,15 km) asuvast serverikeskusest rajatakse biogaasijaamani side ja elektri kaabelliinid ning biogaasijaamast rajatakse soojustorustik koostootmisjaamast 4,7 km kaugusel paikneva Kuressaare linna kaugkütte soojusvõrguni. Trassid on kavandatud suures osas riigitee äärde. Toodetav soojusenergia võimaldaks katta osa Kuressaare kaugkütte tarbest. Piirkonna katastriüksuste sihtotstarbed on valdavalt maatulundusmaad, üksikud elamumaad ja ka üldkasutatav maa. Planeeringuala piirneb kolmest küljest elamutega hoonestatud katastriüksustega. Kavandatava biogaasijaama läheduses (planeeringualast põhja ja ida pool) olevad maaomanikud on andnud kirjaliku nõusoleku detailplaneeringu algatamise taotluses kirjeldatud tegevusele ja taotluse juures olevale eskiisile. Biogaasijaamaga seonduvalt ei ole oodata olulist liikluskoormuse kasvu ega liiklushäiringuid, kuna prognoositav liikluskoormus biogaasijaama on kuni 10 veokit päevas ehk liikluskoormuse kasv jääb alla 1%. Planeeringualal asub kaitstava liigi asukoht. Keskkonnaamet 23.01.2024 kirjas nr 7-9/24/171-2 on seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavasti liigi toitumisala negatiivselt, millest tulenevalt puuduvad Keskkonnaametil tegevusele vastuväited. Tulenevalt eelnevast on vallavalitsus seisukohal, et planeeritava tegevuse asukoht on sobilik, kuna sobitub piirkonna olemasoleva ja planeeritava maakasutusega. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. Küll aga võib kavandatav laienduse maht eeldatavasti ületada 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ § 9. lg 91 kohast künnist (400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist) ehk eelhinnangu koostamine on vajalik. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (käesoleva korralduse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt

4

tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on vallavalitsus seisukohal, et Tahula suurfarmi detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja PlanS § 142 lõikele 6 ja § 81 lõikele 1 Keskkonnaametile ja Päästeametile ning xx.xx.2024 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. KeA PäA Asutuste seisukohtadega on arvestatud ning eelnõud ja KSH eelhinnangut on ametiasutuste märkuste alusel täiendatud. D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Detailplaneeringu algatamise otsustamise tähtaega on pikendatud 23.01.2024 kirjaga nr 5-2/6989-2 ja 22.03.2024 kirjaga nr 5-2/6989-4. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2024 lepingu nr xxx detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Eeltoodust lähtudes ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 128 lõike 1 ning Saaremaa Vallavolikogu 22. veebruari 2018. a määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 2 lõike 2 punkti 2, Saaremaa Vallavalitsus annab k o r r a l d u s e: 1. Algatada Tahula külas Tahula suurfarmi detailplaneering, mille eesmärgiks on lisaks

olemasolevatele hoonetele ehitusõiguse määramine laudahoone, silohoidlate, biogaasijaama, viljakuivati, elektri ja soojuse koostootmisjaama ehitamiseks, rajatiste ja seadmete püstitamiseks, keskkonnatingimuste seadmine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Tahula suurfarmi detailplaneering”. 3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 10,9 ha vastavalt korralduse lisale 1.

5

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale 2. 5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt korralduse lisale 3. 6. Korraldus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise korraldus.