Ettepanek riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613

Anna Poots

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

Tallinn

Teie 12.09.2025 nr 1.1-10.1/4036-1 Meie 26.09.2025 nr 1-5/25-317-1

Ettepanek riigihangete seaduse muutmise seaduse

eelnõu kohta

Käesolevaga esitame omapoolse ettepaneku riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõule. Teeme ettepaneku jätta kehtiva seaduse RHS § 115 lg 8 sõnastus muutmata ning sellest tulenevalt jätta eelnõust välja punkt 55. Alljärgnevalt on esitatud ettepaneku põhjendus 1. Eelnõu punkt 55 on esitatud järgmises sõnastuses:

55) paragrahvi 115 lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pakkujaga“ sõnadega „, ning

teeb põhjendatud kirjaliku otsuse“ ja teisest lausest jäetakse välja sõnad „põhjendatud kirjaliku

otsusega“

2. Seletuskirjas on nimetatud punkti kohta esitatud järgmine selgitus:

Punktiga 55 muudetakse § 115 lõiget 8, lisades esimesse lausesse hankija kohustuse teha

põhjendamatult madala maksumuse kontrolli tagajärjel põhjendatud otsus. Muudatus on vajalik, et viia

põhjendamatult madala maksumuse kontrolli reguleeriv säte kooskõlla kehtiva kohtupraktikaga.

Tegemist on n-ö õigusselgust tagava muudatusega.

Euroopa Kohtu otsusest tulenevalt peab hankija pärast põhjendamatult madala maksumuse kontrolli

tegema põhjendatud otsuse, kehtiv seadus nõuab vaid tagasilükkamise korral otsust. Kohtuasjas C-

669/201 asus Euroopa Kohus seisukohale, et kui hankijal tekib kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult

madala maksumusega ja teeb vastava kontrollimenetluse, on tal kohustus teha ametlikult põhjendatud

otsus kõnealuse pakkumuse vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta.

3. Viidatud kohtulahendi punkti 36 otsene eestikeelne sõnastus on järgmine:

Sellega seoses kehtestavad direktiivi 2009/81 artiklid 38 ja 49 hankijale esiteks kohustuse teha kindlaks

kahtlased pakkumused, teiseks võimaldada asjaomastel pakkujatel tõendada nende tõsiseltvõetavust,

küsides neilt vajalikke selgitusi, kolmandaks hinnata huvitatud isikute esitatud teabe asjakohasust ja

küsides neilt vajalikke selgitusi, kolmandaks hinnata huvitatud isikute esitatud teabe asjakohasust ja

neljandaks teha otsus nende pakkumuste vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta. Hankijal on

nendest artiklitest tulenevad kohustused üksnes siis, kui pakkumus tekitab a priori kahtlusi (vt

analoogia alusel 19. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus AgriConsulting Europe vs.

1 EKo 15.09.2022, C-669/06, Veridos Gmbh v Ministar na vatreshnite raboti na Republika Bulgaria, Mühlbauer ID

Services Gmbh – S&T, p 36.

2/3

komisjon, C-198/16 P, EU:C:2017:784, punktid 51 ja 52 ning seal viidatud kohtupraktika).

4. Kõnealuse kohtulahendi punkti 36 ingliskeelne sõnastus on järgmine:

In that regard, Articles 38 and 49 of Directive 2009/81 mean that the contracting authority is under an

obligation, first, to identify suspect tenders, second, to allow the tenderers concerned to demonstrate

their genuineness by asking them to provide the details which it considers appropriate, third, to assess

the merits of the information provided by the persons concerned and, fourth, to take a decision as to

whether to admit or reject those tenders. It is only on condition that the reliability of a tender is, a

priori, doubtful that the obligations arising from those articles are imposed on the contracting authority

(see, by analogy, judgment of 19 October 2017, Agriconsulting Europe v

Commission, C-198/16 P, EU:C:2017:784, paragraphs 51 and 52 and the case-law cited).

5. Juhime tähelepanu, et viidatud kohtulahendi punkt 36 ei sisalda kohustuslikku nõuet otsuse justnimelt

kirjalikuks vormistamiseks. Ingliskeelne väljend „to take a decision“ ei tähenda automaatselt otsuse

kirjalikku vormistamist, vaid lihtsalt otsuse vastuvõtmist, ehk otsustamist. Ingliskeelse rõhutatud

sõnastuse kohaselt tuleb hankijal otsustada, kas pakkumust vastavaks tunnistada või tagasi lükata.

On täiesti arusaadav, mõistlik ja loogiline, et juhul, kui hankijal tekib kahtlus pakkumuse maksumuse

põhjendatuse osas, on tal õigus küsida selgitusi ja tõendeid, ning esitatud informatsiooni põhjal tuleb

langetada otsus, kas selgitused on piisavad ning pakkumuse maksumus põhjendatud. Siiski ei ole

Euroopa Kohus sõnastanud kohustust selle kaalutluse tulemusena langetatud otsuse põhjendatud

kirjaliku dokumendina vormistamiseks.

Kehtiva RHS kohaselt peab hankija vormistama põhjendatud otsuse vaid pakkumuse tagasilükkamise

korral. See kehtivas seaduses sõnastatud nõue täidab Euroopa Kohtu kohtulahendis väljendatud mõtte

juba iseenesest ära, sest pakkuja õigused võivad saada rikutud vaid pakkumuse tagasilükkamise korral,

ning seetõttu peab pakkumuse tagasilükkamise otsus arusaadavalt olema kirjalik ning põhjendatud.

Kindlasti tuleks praktikas vältida olukorda, kus hankija peab pakkumuste põhjendamatult madala

maksumuse kontrolli korral selgituste küsimise järgselt, ning enne menetlusega jätkamist, vormistama

eraldi kirjaliku otsuse pakkuja selgituste aktsepteerimise ning pakkumuse tagasilükkamata jätmise

kohta. Igat hankija kaalutlust ei pea vormistama kirjaliku otsusena.

Juhul, kui siiski otsustatakse kõnealune tingimus RHS-i sisse viia, peaks Rahandusministeeriumi

riigihangete KKK-s2 kirjutama hankijatele selgituseks ja juhiseks kommentaari, et nõude täitmiseks

piisab ka asjakohaste põhjenduste väljatoomisest Riigihangete registris genereeritavas vastava

menetlusetapi protokollis/otsuses, ning eraldi asutuse juhi või hankekomisjoni poolt allkirjastatud

otsust ei ole vaja vormistada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mirjam Virosiim-Kuhi

2 Rahandusministeeriumi riigihangete KKK Korduma kippuvad küsimused | Rahandusministeerium

3/3

osakonnajuhataja

/*Lisaadressaadid: Justiits- ja Digiministeerium

Katri Samarütel

[email protected]