ELWIND hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine








Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet


Kuupäev digiallkirjas nr 1-9/2968-4


ELWIND hoonestusloa taotluse täiendatud versiooni esitamine


Esitasite 20.04.2023. kirjaga nr 16-7/22-17023-005 KIKile täiendamiseks Eesti-Läti meretuulepargi (ELWIND) hoonestusloa taotluse, millega KIK taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt saadud volituse alusel avaliku veekogu koormamist tuuleelektrijaamaga ja selle ühendamiseks veekaabelliiniga.

Küsisime Teilt 18.05.2023. e-kirja teel hoonestusloa taotluse täiendamise tähtaja pikendamist nädala võrra, kuna otsustasite konkureerivate hoonestusloataotluste hindamise juhendi kohta laekunud ettepanekute alusel nimetatud juhendit täiendada. Täiendatud juhend avaldati 19.05.2023. TTJA nõustus ELWINDi hoonestusloa taotluse täiendamise ja taasesitamise tähtaega pikendama kuupäevani 26.05.2023.

Käesoleva kirjaga esitame täiendatud ELWINDi hoonestusloa taotluse, mis on viidud vastavusse Teie 20.04.2023. kirjas välja tooduga ja Teie poolt 19.05.2023. avaldatud konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise juhendi viimasele versioonile.

Oleme hoonestusloa taotluse põhidokumenti täiendanud järgnevates olulisemates aspektides:

1. Taotletava ELWIND’i hoonestusala puhverala laiust selle põhjaosas, vahetult Saare Wind Energy OÜ alast lõuna suunas, on laiendatud kahele kilomeetrile, arvestades, et Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa menetlus on algatatud ja keskkonnamõjude hindamine käimas. Täiendatud hoonestusloa taotluses jääb nimetatud puhverala kogu ulatuses koormatava ala sisse. Puhverala koordinaadid on taotluses uuendatud.

2. Transpordiameti 18.04.2023 kirjas nr 7.2-4/23/6172-2 välja toodud oluliste laevateede paiknemisega on arvestatud ja selle informatsiooni alusel on taotluse objektiks oleva meretuulepargi hoonestusala piire muudetud. Koormatava ala piireid ja nurgapunktide koordinaadid on taotluses vastavalt muudetud.

3. Hoonestusluba taotletakse senise 50 (viiekümne) aasta asemel 40 (neljakümneks) aastaks, kuna see katab meretuulepargi rajamise, ekspluatatsiooni ja likvideerimiseks vajamineva perioodi.

4. Eraldiseisva dokumendina on hoonestusloataotlusele koostatud Lisa 4: „Hoonestusloa vastavus Ehitusseadustiku § 113⁹ lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele tulenevalt TTJA poolt koostatud konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise juhendmaterjalile“, mis on struktureeritud juhendi ülesehituse alusel ja vastab Teie poolt 19.05.2023 avaldatud juhendmaterjali küsimustele määral, mis on riigi eelarendatava projekti puhul tänasel hetkel teada ja asjakohane.

Palume Teil hoida taotluse Lisa 4 asutusesiseseks kasutamiseks ja mitte TTJA dokumendiregistris avalikustada enne, kui kõik teised taotletava ELWINDi hoonestusalaga kattuvad hoonestusloa taotlused (täna teadaolevalt OÜ Utilitas Wind ja RWE Renewables Estonia OÜ) on arendajate poolt täiendatud ja TTJAle tähtajaks esitatud või esitamata jäetud.



Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Treier
juhataja



Tõnn Tuvikene
627 4155
[email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a, 10122 Tallinn

[kuupäev digiallkirjas]






Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga ja selle ühendamiseks veekaabelliiniga.

Sisukord
1. Üldinfo 3
1.1. Taotlus 3
1.1. Taust 3
1.2. Projektist saadav kasu 5
1.3. Projekti elluviimine ja rahastamine 6
2. Taotluse tehniline info 8
2.1. Taotleja kontaktandmed 8
2.1. Objekti asukoht ja kavandatav tegevus 8
2.1.1. Objekti asukoht 8
2.1.2. Tuuleelektrijaama võimsus 12
2.1.3. Elektriliitumine 12
2.1.4. Elektritootmine 14
2.1.5. Projekti ajakava 15
2.1.6. Tuulegeneraatorite vundamendid 15
2.1.7. Hoonestusloa taotletav kestus 18
3. Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud 19
4. Keskkonnaseisund 19
4.1. Keskkonnamõjude hindamise raames tehtavad uuringud 20
4.2. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal 21
Lisad: 23
Lisa 1. Kavandatava tuuleelektrijaama paiknemine. Hoonestusloa taotluse ruumiandmed 23
Lisa 2. Põhivõrguoperaator Elering ASi poolt väljastatud põhivõrguga liitumise tehnilised tingimused 23
Lisa 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitus SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele hoonestusloa taotluse esitamiseks 23
Lisa 4. Hoonestusloa täiendavad selgitused vastavalt TTJA poolt 2023. aasta mais avaldatud juhendile „ Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine“. 23


1. Üldinfo

1.1. Taotlus

Käesolevaga esitab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) nimel1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse (joonis 1) mereala koormamiseks tuuleelektrijaamaga2 (edaspidi ka ELWIND tuulepark või ELWIND ala) ning elektrijaama ühendamiseks veekaabelliiniga. Taotlus on koostatud vastavalt kehtivale ehitusseadustikule3 ja veeseadusele4, kasutades infot ja andmeid, mis on saadud eelnevalt läbi viidud uuringute, analüüside ning muude asjakohaste tegevuste tulemusena. Olulisemad neist on Eesti mereala planeering ja selle keskkonnamõjude hindamise aruanne5, ELWIND asukohavalik ja teostatavusuuring6, asukohavaliku uuringu valideerimisaruanne7, projekti sotsiaalmajanduslik hinnang8 ning ELWIND-i turuolukorra analüüs9.
1.1. Taust

MKM ning Läti Majandusministeerium on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi10, millega riigid on kokku leppinud Eesti-Läti ühise avamere tuuleenergia projekti (edaspidi ELWIND) eel-arendamises. Praktiline projekti eel-arendamise tegevuste elluviimine ja projektijuhtimine on Eestis usaldatud KIK-ile.
Tänane Eesti ja Läti elektrienergia tarbimine ületab regioonis toodetava energia hulka ja see on tinginud olukorra, kus Balti riigid peavad tarbimise katmiseks elektrienergiat importima. ELWIND projekti eelarendamisega tahavad Eesti ja Läti riigid kaasa aidata taastuvenergia osakaalu kiiremale kasvule ja seeläbi luua head eeldused soodsa, taastuvast allikast toodetud ja süsinikneutraalse elektrienergia kättesaadavuseks regioonis. Projekti elluviimiseks vajalike uuringute maksumuse osaliseks katteks on projekti raames taotletud vahendeid Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility - CEF) piiriüleste taastuvenergiaprojektide (Renewable Energy Sources - RES) toetusmeetmest11. Euroopa rahastuse kasutamine ei vähenda projekti eelarendamise kogumaksumust, kuid aitab viia kulud projektist kasusaajate ehk lõpptarbijate jaoks madalamale tasemele.
Projekti eel-arendamise all on mõeldud vajalike tegevuste elluviimist, sh keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) protsessi läbiviimist ja vajalike uuringute korraldamist, mille tulemusel on riikidele antud õigus mereala koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Eesti merealal tähendab see, et kavandatavale arendusprojektile on väljastatud hoonestusluba nii tuulepargi kui ka Eesti territoriaalmerre kavandatavale meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks vajalikule taristule (Eesti põhivõrguga liitumiseks vajaliku merekaabelliini koridor ja võimalik mere alajaam). Hoonestusloa olemasolu on eelduseks, et projektiga oleks võimalik järgmistesse arendusetappidesse liikuda. Riik ei plaani projekti arendada lõpuni ehk meretuuleelektrijaama ehituseni, vaid teeb kõik vajalikud ettevalmistavad tegevused (sh tellib keskkonnamõjude hindamise ja selle raames tehtavad uuringud), mille alusel väljastatakse projekti elluviimiseks hoonestusluba. Vastavalt EhS § 1132 lõige 2-le on riik hoonestusloa saajana kohustatud tegevusloa saamise hetkest 18 kuu jooksul korraldama hoonestusloa võõrandamiseks enam- või valikpakkumise (edaspidi ka oksjon).
Avaliku enam- või valikpakkumise eesmärk on leida ühiskonnale sotsiaalmajanduslikult soodsaima energia tootja, kes aitaks täita kliimapoliitika eesmärke kui ka suurendada elektri tootmisvõimekust Eestis. Täiendavate keskkonna- ja tegevuslubade (ehitusloa ja kasutusloa) taotlemine jääb oksjoni võitnud tuulepargi arendaja vastutada.
Täna on Eesti ja Läti riigid Euroopa Liidu elektrituru lahutamatuks osaks ja turg toimib Euroopa Liidu reeglite alusel. Riikidevahelised suuremahulist elektrienergia transporti võimaldavad ühendused on teinud võimalikuks liitumise nn Nordpool turuga, kus elektrihind lõpptarbijale kujuneb börsil. Valdavalt põhjamaades toodetud suhteliselt soodne taastuvenergia on pikka aega hoidnud soodsana ka Eesti elektrienergia hinnad, kuid stabiilselt soodsa hinna tagamiseks Eestis on vaja suurendada kohapeal toodetud taastuvenergia osakaalu.
Piiriülese projekti eesmärk on arendada riikidevahelist energeetikaalast koostööd panustades praktiliste tegevustega taastuva elektrienergia mahu kasvatamisse energiaportfellis ning sellega astuda oluline samm Eesti ühiskonnas majanduse ja energiatootmise dekarboniseerimise ning Eesti- kui ka Euroopa Liidu riikide kliimapoliitika eesmärkide saavutamise suunas. Projekti vedamine aitab riikidel protsessi käigus üle vaadata ja muuta efektiivsemaks kogu taastuvenergia arendamise tervikahel, sh planeerimisprotsess, lubade menetlemise- ja keskkonnamõjude hindamise protsess.
Projekti realiseerumine planeeritud mahus aitab kasvuhoonegaaside heitkogusid vähendada Eestis ja Lätis kokku ca 2 miljonit tonni aastas12. Eesti-Läti ühise avamere tuuleenergia projekti realiseerumisel toodetakse hinnanguliselt kuni 3,5 TWh elektrienergiat, mis on võrdväärne energiahulgaga, mis kuluks kogu Eesti või Läti transpordisektori elektrifitseerimiseks. Võrdluseks Eesti aastane elektritarbimine on ca 8 TWh ja Läti aastane elektritarbimine ca 7 TWh. Tööstuse ja transpordisektori elektrifitseerimisega regioonis kasvab ka nõudlus täiendava elektrienergia järele.
Projekti sotsiaalmajanduslik kasu on kõrge kuna kohapeal toodetud taastuvast energiaallikast elektrienergia toob elektrihinna tarbijatele alla13, projekti elluviimine ja objekti käitamine loob täiendavaid töökohtasid ja arendab piirkonna infrastruktuuri.
1.2. Projektist saadav kasu

Taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet14. Riikidevaheline taastuvenergia koostööprojekt tugevdab tervikuna Eesti ja Läti riigi energiajulgeolekut ning aitab panustada mõlema riigi kliima- ja energiapoliitika-, ja tervikuna Euroopa Liidu rohepöörde eesmärkide saavutamisse.
Meretuuleparkide arendamine loob head eeldused kujundamaks Eestist ja kitsamalt Lääne-Eestist regiooni meretuuleenergia kompetentsikeskus, kus koolitataks meretuulepargi hooldustehnikuid, veesõidukite- ja eritehnika operaatoreid ning muid eriala eksperte tuuleparkide rajamiseks ning hooldamiseks vajalikku personali. Samuti suurendab tuulepargi rajamine kohalikel ettevõtjatel osutada mitmeid otseseid ja kaudseid teenuseid tuulepargi elukaare vältel. Meretuuleparkide areng loob head võimalused sadamate arenguks.
Eeldusel, et ELWIND meretuuleelektrijaam liidetakse Elering AS-i poolt väljastatud tehniliste tingimuste (Lisa 2) kohaselt tähtajalise liitumispunktiga Lääne-Saaremaal, siis avaneb Saaremaale läbi põhivõrgu alajaama oluline ettevõtluse arengupotentsiaal. Lisaks on põhivõrguga liitumise võimalusest Lääne- Saaremaal huvitatud ka teised meretuuleparkide arendajad. Kuna Saaremaal on täna uute tootmisvõimsuste liitmine võrku raskendatud, siis 330 kV alajaama rajamine Saaremaale võiks oluliselt parandada Saaremaa ettevõtete konkurentsivõimet.
Meretuuleparkide arendamisel on nii kohalikul kui regiooni tasandil oluline majandust ergutav mõju, kuna sektor areneb kiirelt ja selles mängivad juba täna, ja veel enam tulevikus, suurt rolli mitmed Eesti ettevõtted.
Riigi sotsiaal-majanduslik kasu
Eesti merealaplaneeringu raames välja töötatud mereala majandusliku kasu mudeli 15 alusel tekitaks ELWIND-i projekti realiseerumine Eestile hinnanguliselt kuni 50-100 mln eurot riigitulu aastas ning loob ligikaudu 70 kuni 100 otsest pikaajalist kohalikku töökohta, lisaks tuhandeid töökohti Eestis ja Euroopas tuulepargi komponentide valmistamisel ja paigaldamisel. Tegelik riigitulu sõltub eelkõige rajatava projekti lõplikust nominaalvõimsusest.
Otsene riigitulu laekub läbi hoonestustasu, mis sõltuvalt tuulepargi lõplikust ala suurusest võib ulatuda 15 miljoni euroni aastas. Lisaks kaasneb projektiga otsene rahaline kasu Saaremaa vallale läbi meretuuleenergia tootmise tasu16 suurusjärgus 1 miljonit eurot aastas.
Kahe naaberriigi poolt ellu kutsutud hübriidprojekt omab suuremat mõju elektri tootmise ja tarbimise tasakaalustamise seisukohast, mis võiks olla tuleviku Läänemere hübriidvõrgu realiseerumise üheks esimeseks sammuks.
Lisaks tähendab Saaremaa kaudu Läti suunas kulgev riikidevaheline täiendav elektriühendus seda, et 330 kv elektriühendus tuleb Saaremaale, mis omakorda avab olulised arenguvõimalused Saaremaa elanikele ja ettevõtjatele. Samuti paraneb sellega oluliselt Saaremaa elektrivarustus tervikuna ja ulatuslike elektrikatkestuste risk väheneb.
1.3. Projekti elluviimine ja rahastamine

ELWINDi projekti elluviimine on jagatud kaheks etapiks.
I etapp - eelarendusfaas
Esimest etappi viivad ellu Eesti ja Läti riigid majandusministeeriumite ja kaasatud riigiasutuste kaudu. Riigid rahastavad eelarendamise tegevusi 50/50 põhimõttel.
2021. aasta aprillis sõlmisid MKM ja KIK koostöölepingu, millega andis MKM KIK-ile ülesandeks korraldada ELWIND-i projekti eelarendamise tegevused Eesti riigi huve silmas pidades. Projekti rahastamineLäti Valitsus andis 2022. aasta oktoobris Läti Investeerimis-ja Arengu Instituudile (edaspidi LIAA) mandaadi projekti Läti poole tegevusi juhtida.
2023. aasta veebruaris allkirjastasid KIK ja LIAA projekti eelarendamise tegevuste elluviimiseke projekti kootöölepingu.
Esimeses etapis tellib Eestis hoonestusloa taotleja MKM koostöös KIKiga vajalikud uuringud (sh tehnilised uuringud ja KMH uuringud) ning viib läbi muud olulised eelarendamise protsessi toimingud, mille tulemusena väljastatakse hoonestusluba meretuulepargi rajamiseks taotletavale Eesti merealale (joonis 1). Eelarenduse raames tehtavate tegevuste eesmärgiks on hoonestusloa taotluse aluseks oleva ala ettevalmistus enam- või valikpakkumise läbiviimiseks. Enam- või valikpakkumise raames leitakse alale arendaja. Esimese etapi uuringute hinnanguline maksumus Eesti alal on 15 – 20 miljonit eurot ja Lätis võrreldav summa.
Projekti eelarendamise ettevalmistamiseks ning vajaminevate uuringute läbiviimiseks kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud vahendeid tuginedes atmosfääriõhu kaitse seaduse17 § 161 lõike 4 punktile 2.
Riigid esitasid koostöös Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametile (edaspidi CINEA) Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility, Edaspidi CEF) piiriüleste taastuvenergia projektide (edaspidi C-B RES) avatud taotlusvoorus rahastustaotluse, millega küsiti 50% ulatuses toetust nii Eesti kui Läti aladel planeeritud projekti eelarendamise tegevuste (tehniliste ja keskkonnamõjude hindamise uuringute) katteks. Rahastamisotsuse teeb CINEA 2023. aasta mais. ELWIND projekt on ametlikult kinnitatud nimetatud C-B RES nimekirja18, mis annab õiguse avatud voorust uuringute katteks rahalisi vahendeid taotleda. Euroopa Ühendamise Rahastu toetus aitab hoida lõpptarbija jaoks kulud madalal.
II etapp – Projekti elluviimine
Projekti teiseks etapiks on hoonestusloa alal tuulepargi rajamine ning tuuleelektrijaama ühendamine põhivõrguga. Samuti on projekti lahutamatuks osaks täiendava riikidevahelise ülekandeliini rajamine, mis vastab hübriidprojekti 19 kontseptsioonile. Tuulepargi rajamise rahastamise eest vastutab enam- või valikpakkumise võitja ja riikidel ei ole kavas meretuuleparkide rajamist täiendavalt finantseerida. Elektriliitumise eest kuni liitumispunktini põhivõrgus vastutab tuulepargi rajaja ning täpne liitumispunkti asukoht sõltub põhivõrgu arengutest, mille eest vastutab Elering AS ning mida rahastatakse läbi pudelikaelatasude, EL kaasrahastuse (Connecting Europe Facility Energy Projects CEF-E) ning elektritariifi.

2. Taotluse tehniline info

2.1. Taotleja kontaktandmed

Taotleja: Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Aadress: Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122
Registrikood: 70003158
E-post: [email protected]
Kontaktisik: Nikon Vidjajev
Kontaktisiku e-mail: [email protected]
Kontakttelefon: 5 801 0251

2.1. Objekti asukoht ja kavandatav tegevus

2.1.1. Objekti asukoht

Hoonestusõiguse taotluse objektiks olev meretuulepargi ala asub Eesti territoriaalmeres (Joonis 1, detailne info Lisas 1). Tuulepargi ala jääb Eesti merealaplaneeringuga kinnitatud tuuleenergeetika arendusala piiresse (Joonis 1) ehk alale, kus võimalikud vastuolud teiste kasutustega puuduvad või on väikseimad20. Taotluse objektiks oleva ELWIND tuulepargi ala ja tuulepargi maismaaga ühendamiseks vajaliku kaabelliini trassikoridori valikul on arvestatud teiste merevaldkondade ja teadaolevate piirangutega, sealjuures arvesse võetud Eesti merealaplaneeringu21 suuniseid ja parimat olemasolevat asjakohast teavet 22 23 24 25. Ala valikul on arvestatud olemasolevate looduskaitsealadega, oluliste laevateede ja lennukoridoridega ning optimaalse kaugusega rannikust. Ala ei kattu teiste arendusaladega, mille osas hoonestusloa menetlus on algatatud. Mere sügavus meretuulepargi alal jääb vahemikku 17-45 meetrit. 85% tuulepargi alast on mere sügavus 30-45 meetrit.
Vastavalt Eesti merealaplaneeringu juhistele on taotluse objektiks oleva taotletava hoonestusala sisse arvestatud kahe kilomeetri laiune puhverala taotletava ala põhjaosas oleva Saare Wind Energy OÜ hoonestusala vahele. Planeeritava puhverala nurgapunktide koordinaadid on esitatud tabelis 2.

Joonis 1. Taotletav ELWIND ala koos ala nurgapunkti koordinaatidega. Aluskaart: Baltic Sea Bathymetry Database.


Tabel 1. ELWINDi projekti Eesti tuuleelekrijaama taotletava hoonestusala ELWIND Eesti ala nurgapunktide koordinaadid


Nurgapunkti nr (ID)
Geograafilised ristkoordinaadid (L-EST 97)
Geodeetilised koordinaadid (EUREF-EST97)

 
X
Y
B
L

1
6441998.89999999199062586
352768.99999999935971573
58,09448296
21,50296624

2
6438678.19637765362858772
354150.34760426747379825
58,06514775
21,52844676

3
6434424.91702104080468416
360057.29911964735947549
58,02889783
21,63100476

4
6435981.24221390299499035
360749.30733040382619947
58,04308147
21,64178377

5
6436616.24348391592502594
365035.56590295664500445
58,05011141
21,71394830

6
6437515.82861641980707645
369480.57479295105440542
58,05952144
21,78868106

7
6435486.82903563324362040
369450.15626032132422552
58,04130501
21,78929861

8
6424572.74470742978155613
364965.45979091717163101
57,94202056
21,71969392

9
6415673.94735845364630222
362611.07625107176136225
57,86144645
21,68515106

10
6414017.86611462477594614
363301.57672758190892637
57,84679966
21,69773339

11
6419336.28396615758538246
367773.88264818588504568
57,89587954
21,77002261

12
6423975.83334533590823412
370498.62673935579368845
57,93831805
21,81339247

13
6425621.72732699103653431
370385.89427485212218016
57,95305473
21,81058358

14
6427177.43533697817474604
370340.80128906178288162
57,96700191
21,80896435

15
6429995.74694932252168655
370476.08024646021658555
57,99233215
21,80969416

16
6432723.87259006220847368
371580.85839851887430996
58,01713615
21,82686923

17
6434121.75514984223991632
372392.53214286809088662
58,02991580
21,83983346

18
6434933.42889421619474888
373136.56640854297438636
58,03741413
21,85198014

19
6436888.37990803923457861
373318.04050436371471733
58,05500976
21,85399209

20
6442519.70302391704171896
374461.23504197236616164
58,10587191
21,87031713



Tabel 2. ELWINDi projekti Eesti tuuleelekrijaama taotletava hoonestusala ala 1km laiuse puhverala nurgapunktide koordinaadid
Nurgapunkti nr (ID)
Geograafilised ristkoordinaadid (L-EST 97)
Geodeetilised koordinaadid (EUREF-EST97)
 
X
Y
B
L
1
6441998.89999999199062586
352768.99999999935971573
58,09448296
21,50296624
2
6440017.09562115184962749
353593.3917681981693022
58,07697625
21,51817814
3
6440509.12888167519122362
374053.07565748522756621
58,08771263
21,86448317
4
6442519.70302391704171896
374461.23504197236616164
58,10587191
21,87031713




2.1.2. Tuuleelektrijaama võimsus

Tuulepargi kavandatud nominaalvõimsus on 400 - 1000 MW ning esialgsete toodanguarvutuste kohaselt on kogu toodangu maht kuni 3,5 TWh aastas.
2.1.3. Elektriliitumine

ELWIND meretuulepargi Eesti ala liitumine põhivõrguga saab toimuda tänasel päeval Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisel 330 kV õhuliinil asuvas olemasolevas 330 kV alajaamas või toodud liinitrassile ehitatavas, uues 330 kV alajaamas. Samuti on ELWIND-i meretuulepark võimalik tähtajalise ühenduslepingu alusel elektrivõrguga ühendada Lääne-Saaremaal (Joonis 2).

Joonis 2. Taotletav ELWIND tuuleelektrijaama hoonestusala ja ligikaudne kaabelliini trassikoridor kuni võimaliku Lääne-Saaremaale planeeritava põhivõrgu alajaamani.
ELWIND ala liitumine Eesti põhivõrguga on projekti arendaja vaates eelistatud Lääne-Saaremaale planeeritavasse Eesti põhivõrgu 330kV pingeastme alajaama Elering AS poolt väljastatud tehniliste tingimuste (Elering AS 10.11.2022 kiri nr 2-7/2022/742-3, vt Lisa 2) punkt 1.1. kohaselt.
Tuuleelektrijaama liitumispunkti täpne asukoht Saaremaal sõltub peaasjalikult tulevasest Saaremaa põhivõrgu trassikoridorist ja selle planeerimisprotsessi tulemustest. 2022. aasta oktoobris täpsustas MKM omaniku ootusi Eesti põhivõrguoperaator AS Eleringi suunal ja seadis ülesandeks hakata Saaremaa 330kV pingeastmel põhivõrku planeerima. See on oluline samm võimaldamaks Saaremaast läände planeeritavate meretuuleparkide Eesti elektrisüsteemi liitmine.
Saaremaast läände jäävate Eesti merealaplaneeringuga kehtestatud meretuuleparkide arendusala piires arendatavate meretuuleparkide ja sealhulgas ELWIND hübriidvõrgu kontseptsiooni seisukohast tuleks ühe võimaliku alternatiivina kaaluda Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassi rajamist üle Saaremaa suunaga Kura poolsaarele.
Elering ja Läti põhivõrgu ettevõtja Augstsprieguma tīkls analüüsivad Eesti-Läti neljanda ühendusliini võimalikke koridore. Olemasolevad ühendused on täna ida pool – kaks vanemat ühendust ületavad Eesti-Läti piiri Valga piirkonnas. Eesti ja Läti võrkude tugevamaks liitmiseks oleks kasulik uus ühendus ehitada pigem Eesti lääneossa. Selleks on vaja uurida erinevaid alternatiivseid trasse ja võimalik on kasutada osaliselt Saaremaal kulgevat trassi.
Täpne liitumispunkti asukoht selgub hoonestusloa menetluse käigus. Eesti-Läti võimalik neljas ühendusliin võib läbida ka hoonestusloa aluseks olevat ala, täpne ühendusliini paiknemine sõltub põhivõrgu ettevõtja poolt läbiviidud uuringutest ning planeeringutest.

Joonis 3. Võimalikud riikidevahelise hübriidvõrgu ligikaudsed asukohaalternatiivid.



Joonis 4. Võimalikud tuulepargi põhimõttelised liitumisskeemid26

2.1.4. Elektritootmine

Prognoositavaks tuuleelektrijaama valmimise ja tööle hakkamise tähtajaks on 2030. aasta. Selle aja sisse on arvestatud kohustuslike loamenetluste ja protseduuride (sh hoonestusloa, veeloa, ehitusloa ja kasutusloa menetlus ning keskkonnamõjude hindamine koos täiendavate uuringutega) jaoks kuluv aeg sh kooskõlastamine võimalike huvitatud osapooltega, enam- või valikpakkumise korraldamine ning elektrivõrgu ja meretuulepargi ehitus- ja testimisperiood.
Kirjeldatud ajagraafikus püsimiseks on vaja kiirendada võrgu väljaarendamist, mis on tänasel hetkel kitsaskohaks. Uute taastuvenergia tootmisvõimsuste tuleku kiirendamiseks on RePowerEU raames ülevaatamisel planeerimise ja lubade menetlemise protsessid nii Eestis kui ka Lätis.
Tuuleelektrijaama nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine toimub vastavalt liitumislepingus, liitumistingimustes, RfG27-s, võrgueeskirjas ja elektrituruseaduses sätestatule. Tuuleelektrijaama vastavust kehtestatud nõuetele hinnatakse Eleringi ning liituja vahelises liitumispunktis.
Katsetused viiakse üldjuhul läbi kolmes etapis:
• kvaliteedimõõtmised;
• tootmismooduli funktsionaalsed katsetused, mille järgselt esitab klient võrguettevõtjale aruande katsetuste tulemustest ja võrguettevõtja annab sellele oma hinnangu;
• FRT katse28

Pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist annab Elering hinnangu liituja tootmismooduli vastavusest võrgueeskirja, RfG ja liitumislepinguga kehtestatud nõuetele. Liitumislepingu põhivõrguga liitumiseks saab sõlmida alles peale hoonestusloa väljastamist, ning selle lepingu sõlmib tuulelektrijaama arendaja. Täpsem liitumisprotsess29 on kirjeldatud Elering AS kodulehel.

2.1.5. Projekti ajakava

ELWIND projekti ajakava on kirjeldatud graafiliselt joonisel 4.


Joonis 4. ELWIND projekti elluviimise ja hübriidvõrgu planeerimise ja rajamise (sh põhivõrguga liitumise) ajagraafik.
1.1.1. Ehitise tehnilised näitajad

Planeeritavate tuulikute olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad:

• Maksimaalne kõrgus:
◦ torni maksimaalne kõrgus: 180 m;
◦ tuuliku laba tipu maksimaalne kõrgus: 330 m;
◦ rootori diameeter 300 m;
◦ turbiinide maksimaalne võimsus: 10-25 MW;
◦ tuulegeneraatorite maksimaalne arv alal: 20-100
◦ elektrienergia tootmiseks sobiv tuule kiirus 3-25 m/s;
◦ tuulepargi ehitusalune pindala: 200 431 974 m2, millest puhverala pindala 42 178 270 m2

2.1.6. Tuulegeneraatorite vundamendid

Täpne tuuliku vundamenditüübi valik sõltub mitmetest teguritest, millest olulisemad on merepõhja sügavus ja geoloogia, jäätumisolud, aga ka ehitise enda kaal. Arvestades Läänemere perioodilist jäätumist ning merealaplaneeringu suuniseid, on võimalik eelistus kasutada tuulikute vundamendilahendusena gravitatsioonivundamenti (joonis 5). Eesti mereala planeering30 soovitab meretuulikute rajamisel kasutada gravitatsioonilist vundamendi tüüpi, või sellega keskkonnamõju seisukohast samaväärset lahendust. Merepõhja pehmete setete puhul (viirsavid, muda, liivsavi), kui nende settekihi tüsedus ulatub mitmete meetriteni ja setete kandevõime ei ole piisav, võib suure massiga gravitatsiooni-vundamendi paigaldamine osutuda tehniliselt keerukaks ja kulukaks, kuna eeldab orgaanilise sette asendamist mineraalsettega. Seetõttu on hoonestusloa taotluse etapis käsitletud kolme asukoha keskkonnatingimusi arvestavat reaalset vundamendialternatiivi, milleks on vaivundament, gravitatsioonivundament, sõrestikvundament31 (joonis 5). Lõplik vundamendivalik selgub KMH raames läbi viidavate tehniliste uuringute järgselt, mil selguvad täpsemalt vundamendi tüübi valikuks vajalikud parameetrid. Vundamendi valikul võetakse arvesse Eesti merealaplaneeringu suuniseid.
2.1.6.1. Gravitatsioonvundament

Eesti merealaplaneering soovitab Eesti meretuuleparkide rajamisel vundamenditüübina kasutada gravitatsioonvundamenti (joonis 2) või sellega keskkonnamõjude seisukohast samaväärset alternatiivi. Gravitatsioonivundament on tehnoloogiliselt kõige vastupidavam rüsijää olukordades ja seetõttu on seda vundamenditüüpi ka paljude Läänemere tuuleparkide tuulikute püstitamisel kasutatud.

Gravitatsioonivundamendi tehnilised parameetrid:
• Vundamendi diameeter: 40 m
• Sobivad merepõhja setted: tihe liiv või savi, aluspõhja kivimid
• Vundamendi katvus: <2 800 m2.
• Materjal: 95% betoon ja 5% teras
• Paigaldamismeetod: vundamendi alus valmistatakse ette killustikust ja ujuv vundamendikoonus uputatakse merepõhja koonusesse paigaldatava liiva abil.
• Peamine keskkonnahäiring: katab alternatiividega võrreldes suurema ala merepinnast.

2.1.6.2. Vaivundament

Vaivundament on maailmas enim kasutatud meretuulegeneraatorite vundamenditüüp eeskätt selle suhteliselt lihtsa tootmisprotsessi, paigalduse ja hinna poolest32. Vaivundament on kõige tasuvam olukordades, kus merepõhja setted on ühtlase tihedusega (nt liiv või tihe savi) ning vundament on hüdrauliliselt võimalik pinnasesse rammida. Teistel juhtudel ei pruugi see tehnoloogia olla sobivaim.
Vaivundamendi tehnilised parameetrid:
• Vundamendi diameeter: 12 m
• Sobivad merepõhja setted: Pehme pinnas (savi, liiv ja muda või nende vaheldumine)
• Vundamendi katvus: <120 m2
• Materjal: teras
• Paigaldamismeetod: terasvai tõstetakse kraanaga paika ja rammitakse merepõhja hüdraulilise haamriga.
• Peamine keskkonnahäiring: veealune müra vaivundamendi pinnasesse rammimisel, millel võib olla oluline negatiivne keskkonnamõju vee-elustikule.

2.1.6.3. Sõrestikvundament

Sõrestikuvundament on vähem kasutatud vundamenditüüp. Selle paigaldamisel on vajalik kas vaiade rammimine pinnasesse iga sõrestikvundamendi jala kandvuse tagamiseks või siis kessoontehnoloogia kasutamist, mille korral on mürahäiring oluliselt väiksem. Sõrestiku konstruktsioon ise määrab kogu vundamendi tugevuse ja tuleb arvestada, et rüsijää oludes sõrestik jää liikumisele vastu peaks.
Sõrestikvundamendi tehnilised parameetrid:
• Vundamendi diameeter: 20-25 m
• Sobivad merepõhja setted: Pehme pinnas (savi, liiv ja muda või nende vaheldumine)
• Vundamendi katvus: <120 m2
• Materjal: teras
• Paigaldamismeetod: igal sõrestiku jalal eraldi vaivundament või alternatiivina kessoon-meetod
• Peamine keskkonnahäiring: müra vundamendi jalgade pinnasesse rammimisel

Tuulikute paigutamise sügavus on 17 - 45 meetrit.



Joonis 5. Enim kasutatavad merepõhja paigaldatavad tuulegeneraatorite vundamenditüübid. Vasakult gravitatsioonvundament, kessoonvundament, vaivundament, kolmjalgvundament, sõrestikvundament33

2.1.7. Hoonestusloa taotletav kestus

MKM taotleb hoonestusluba 40 aastaks.

3. Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud

4. Keskkonnaseisund

Järgnevalt on kirjeldatud taotluse objektiks oleva ELWIND meretuuleelektrijaama keskkonnaseisundit iseloomustavaid näitajaid olemasoleva andmestiku alusel. Detailsem keskkonnaseisundi analüüs ja vajalikud uuringud lisainformatsiooni saamiseks viiakse läbi tuulepargi keskkonnamõjude hindamise raames. Käesolev keskkonnaseisundi ülevaade on antud Eesti merealaplaneeringu mõjude hindamise aruande34 ja ELWIND asukohavaliku töö35 alusel.
Vee sügavus
Arendusalal jääb merepõhi normaalveetasemest 17-45 meetri sügavusele, madalaim osa asub ala kagunurgas, kus veesügavus ei ületa 25 meetrit. Ca 80% alast on mere sügavus 30-45 m, ala on sügavaim lääneosas.
Lainetus ja hoovused
Hoovused on kogu Läänemere alal nõrgad jäädes keskmiselt vahemikku 0,05–0,08 m/s36 ja vaid tugevate tormide korral võib nende kiirus kümnekordistuda. Keskmine lainekõrgus on alal ca 0,4 m ja tormide korral võib ulatuda kuni 5-6 meetrini.
Merepõhja geoloogia
Ala asub Siluri lubjakivide avamusalal, kus suhteliselt pehmetesse aluspõhja lubjakividesse on kulunud nõgu, mis on täitunud Läänemere keskkonnas settinud Kvaternaari aastakihiliste savidega (viirsavid). Aluspõhi jääb merepõhjast 10-50 meetri sügavusele. Ala põhjaosas ulatub viirsavide paksus kohati üle 40 meetri. Ala lõunaosa kohta ei ole võimalik sarnast hinnangut anda, kuna teadaolevalt ei ole seal mõõdistustöid tehtud. Merepõhja geoloogiline olukord on alal väga varieeruv ja seetõttu on vajalik mõjude hindamise raames põhjaliku geoloogilise uuringu läbiviimine.
Jääolud
ELWIND ala jääb Läänemere tuultele avatud alale, kus meri jäätub vaid püsivate külmakraadidega talvekuudel. Sellel alal külmub merejää enam kui 20 cm paksuselt vaid väga harvadel juhtudel ja püsiva jääkatte tekkimine näitab Riigi Ilmateenistuse Sõrve rannikujaama andmetel selget kahanemise trendi.
Mereelustik
Läänemere kalastik on suhteliselt liigivaene, sest riimvesi ei sobi paljudele avamere kaladele ega ka magevee liikidele. Teisest küljest on Läänemere kalapopulatsioonid üsna arvukad ja mitmed liigid on olulised kutselise kalapüügi seisukohast. Ala kagupiirini ulatub Kura Kurgu hoiuala, mille üheks kaitse-eesmärgiks on muu hulgas hallhülge elupaikade kaitse.
Põhjataimestiku ja -loomastiku kohta alal hea ülevaade puudub ja alale tüüpilise merepõhja elustiku liigilise koosseisu, selle väärtuse ja ruumilise paiknemise väljaselgitamiseks on vaja teostada täiendav uuring.
Linnustik
Ala jääb väljapoole Merealaplaneeringus tähistatud linnustiku sensitiivseid alasid, ehk eemale olulistest linnustiku rände-, toitumis- ja sulgimisaladest. Tundlikud alad jäävad tuulepargi arendusala ja Saaremaa rannikumere madalatele aladele. Ulatuslik veelindude elupaikasid kaitsev Kurgu linnuala jääb alast kagu suunas. Detailsemate andmete saamiseks konkreetse arendusala kontekstis on vajalik läbi viia vaatlusi mõjude hindamise käigus.
Nahkhiired
Teadaolevad nahkhiirte toitumislendude alad jäävad valdavalt ranniku lähedastele aladele ja seetõttu jääb taotluse objektiks olev tuulepargi arendusala peamistest nahkhiirte rändekoridoridest ja toitumislendude aladest eemale. Täpsemad uuringud nahkhiirte võimalike rändekoridoride ja toitumisalade väljaselgitamiseks konkreetsel alal tuleb läbi viia mõjude hindamise käigus.
Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad
ELWIND tuulepargi arendusala ei kattu teadaolevalt ühegi kaitstava loodusobjektiga. Ala jääb väljapoole looduskaitse- ja hoiualasid ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid. Vahetult ala kaguserval asub ulatuslik ca 2000 km2 suurune Kura kurgu hoiuala (KLO2000316), mis jääb ühtlasi täielikult Natura 2000 Kura Kurgu Linnualale (RAH0000132). Saaremaa läänerannikul asuvad mitmed teisedki kaitstavad loodusobjektid, mis jäävad alast enam, kui 10 km kaugusele. Küll aga tuleb arvestada, et kavandatava meretuulepargi ühendamiseks kaabelliiniga võimaliku Lääne-Saaremaale planeeritava põhivõrgu alajaamaga võib osutuda vajalikuks teostada töid kaitstavatel loodusaladel.

4.1. Keskkonnamõjude hindamise raames tehtavad uuringud

Hoonestusloa menetlemise protsessi osana viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. KMH osaks on muu hulgas keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läbi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse37 kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. Tegemist on riikidevahelise projektiga, kus tuleb hinnata riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosust ja seetõttu järgitakse KMH protsessis Espoo konventsiooni38 ja Keskkonnamõjude hindamise direktiivi39 soovitusi. Kuna piirkonnas on arendamisel veel mitmed teised meretuulepargid, siis analüüsitakse KMH käigus põhjalikult mõjude kumuleerumist.

Keskkonnamõjusid hinnatakse tuuleelektrijaama alal ja tegevuse eeldatava maksimaalse mõjuala piires. Tuulepargi elektriühenduse (mere-ja maismaakaablite ja maismaa õhuliinide) rajamise ja käitamise keskkonnamõjusid hinnatakse eraldi. Kuna ühenduse näol on tegemist joonobjektiga, mis läbib nii merd kui maismaad, on selle keskkonnamõjud tuulepargist piisavalt erinevad. Lisaks tuleb arvestada, et elektriühenduse keskkonnamõjude hindamise protsess on otseselt seotud objekti planeerimisprotsessiga.

4.2. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal

KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi koostamise faasis, kuid tänaste teadmiste kohaselt on tõenäoliselt mahukamatest ja aega nõudvatest uuringutest vajalik teostada nii merepõhja ehitusgeoloogia- ja batümeetria-uuring, linnustiku ja mereelustiku (põhjaelustik, kalastik, mereimetajad) uuringud ning käsitiivaliste uuring. Lisaks on vajalik läbi viia mitmeid uuringuid, mis annavad vajaliku informatsiooni arendajale tuulepargi rajamiseks (aga ei ole KMH objektiks). Uuringute eesmärgiks on koguda alusinfot tuulepargi projekteerimiseks ning võimaldada enam- või valikpakkumisel osalejal täpselt hinnata alaga seotud tehnilisi ning ärilisi riske. Lisaks annab põhjalike uuringute läbiviimine alal paremad teadmised meie merealast, mis kannab tulevikus meie mereala seisundi ja järgnevate arenduste kumulatiivsete mõjude hindamise seisukohast oluliselt suuremat väärtust, kui ühe arenduse seisukohast vajalik.

Vajalikud uuringud*:

• Lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuring (UXO study). Magneto- ja gradiomeetria uuringud, mille eesmärgiks on avastada meretuulepargi alal merepõhjas (ka setete all) paiknevad lõhkemata lõhkekehad;
• Allvee-arheoloogilised uuringud. Eesmärk tuvastada merepõhjas paiknevad võimalikud kultuuriväärtused (sh vee- ja õhusõidukite vrakid);
• Uuring selgitamaks välja arenduse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ning laevaliiklusele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS seadmetele ja laevaradaritele;
• Geoloogilised ja geotehnilised merepõhja uuringud. Merepõhja geoloogilise olukorra (so setete mineraalse koostise, settekihtide lasuvuse jm) uuringud ja setete omaduste (struktuuri ja tekstuuri) uuringud setete kandvuse määramiseks;
• Detailne merepõhja kaardistus / merepõhja morfoloogia uuring. Eesmärk kaardistada võimalikult täpselt tuulepargi ja merekaabli alal merepõhja profiil (sh rändrahnude paiknemine);
• Detailne tuule, lainetuse ja jääolude uuring. Eesmärk saada võimalikult hea ülevaade oludest tuulepargi alal. Uuringu käigus analüüsitakse kuidas muutuvad jääolud peale tehisrajatiste püstitamist.
• Merepõhja elustiku uuring. Põhjaloomastiku ja -taimestiku uuring. Eesmärk saada teada alale tüüpilise merepõhja elustiku liigiline koosseis, selle väärtus ja ruumiline paiknemine;
• Kalastiku uuringud (elupaikade ja kudealade uuringud). Eesmärk kirjeldada tuulepargi ala kalastiku ja võimalike kudealade olukord ja välja pakkuda leevendavad meetmed;
• Nahkhiirte toitumislendude ja rännukoridoride uuring. Eesmärk võimalikult täpselt kaardistada käsitiivaliste lennukoridorid (sh peamised toitumislendude- ja rändekoridorid);
• Linnustiku rände- ja toitumisalade uuring. Täiendavad uuringud kirjeldamaks lindude rändekoridore ja toitumisalasid ning tuulepargi võimalikku mõju nende kvaliteedile, loendused ja radaruuringud vastavalt Eesti merealaplaneeringuga seatud tingimustele;
• Hüljeste toitumis-, poegimis- ja elupaikade uuring. Eesmärk tuvastada hüljeste võimalikud toitumis-, talvitumis- ja poegimisalad;
• Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude uuring. Eesmärk võtta arvesse kõigi oluliste huvigruppide arvamust. Toimub tihedas koostöös arendajaga;
• Visuaalse mõju uuring. Meretuulepargi visualiseering maismaa erinevatest punktidest erinevates ilmastikuoludes;
• Veealuse müra uuring. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada loodusliku ja tehisliku veealuse ümbrusmüra tase tuulepargi merealal ja selle mõju vee-elustikule;
• Natura hindamine. Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura ekspert kaasatakse KMH ekspertrühma liikmena;
• Kalanduse uuring. Eesmärk uurida arenduse mõju kalavarude seisundile ja kutselisele kalapüügile piirkonnas.
• Tuuleolude uuring. Eesmärk on uurida alal tuule olusid, et projekteerimise käigus oleks võimalik täpselt modelleerida tuulikute paiknemist optimeerimaks tuuleelektrijaama tööd.

* Tegemist on uuringute esialgse nimekirjaga. Täpne uuringute vajadus, uuringute kombineeritavus ja detailsus selgitatakse välja KMH programmi koostamise protsessi käigus.

Lisad:
Lisa 1. Kavandatava tuuleelektrijaama paiknemine. Hoonestusloa taotluse ruumiandmed
Lisa 2. Põhivõrguoperaator Elering ASi poolt väljastatud põhivõrguga liitumise tehnilised tingimused
Lisa 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitus SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele hoonestusloa taotluse esitamiseks
Lisa 4. Hoonestusloa täiendavad selgitused vastavalt TTJA poolt 2023. aasta mais avaldatud juhendile „ Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine“.

Taotluse koostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus koostöös Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Kontaktid:
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tõnn Tuvikene, ELWINDi projektijuht, [email protected], 5259141.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nikon Vidjajev, meretuuleenergia nõunik, [email protected], 58010251.