Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

K Ä S K K I R I

Tallinn

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Kliimaministri 22.11.2023 käskkirja nr 1-2/23/483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja

vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmine

Käskkiri antakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel ja arvestades Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a protokollilist otsust nr 50-12 ja 09. jaanuari

2025. a protokollilist otsust nr 2-19.

Kliimaministri 22.11.2023 käskkirjas nr 1-2/23/483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ tehakse järgmised muudatused:

1) käskkirja lisa 1 „Toetuse andmise tingimused taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ punktis 7 asendatakse kuupäev „31.03.2026. a.“ kuupäevaga „31.08.2026“;

2) käskkirja lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

EELNÕU

Taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja partnerite toetatavad tegevused, eeldatavad tulemused ning

toetatavate tegevuste eelarved

1. Kliimaministeerium

1.1. Kliimaministeeriumi toetatavad tegevused on:

1.1.1. Reformi elluviimise koordineerimine; 1.1.2. Loastamise ja keskkonnamõju hindamise protsesside arendamine ja sellega seotud võimekuse tõstmine; 1.1.3. Raadamisõiguse tasu kontseptsiooni juurutamine;

1.1.4. Taastuvenergia menetlustes keskkonnamõju hindamise kiirendamine; 1.1.5. KOVidele tuuleenergia konsultatsiooniteenuse kujundamine ja rohepöörde võrgustiku loomine;

1.1.6. Ärisektorite dekarboniseerimise teekaartide koostamine ja avalikustamine; 1.1.7. Taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri ja keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamine; 1.1.8. Taastuvenergia arendamise kiirendamise kommunikatsioonitegevused;

1.1.9. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade määramise jätkutegevused; 1.1.10. Tuuleenergia kasutuselevõtuga seonduvalt elektri hinna mõjuanalüüside koostamine;

1.1.11. Meretuuleparkide rajamisega seonduvalt energiataristu välisühenduste mõjuanalüüsi koostamine. 1.2. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Vastutav osakond

Ühik Baas-tase Siht-

tase Kvartal Aasta

1.1.1. Reformi elluviimise

koordineerimine

Toimiv

koordinatsioonisüstee

m

0 1 IV 2023

Toetuse kasutamiseks vajalikud alusdokumendid on

koostatud ja kinnitatud, kokku on lepitud projekti seire ja

aruandluse põhimõtted.

Energeetika

1.1.2. Loastamise ja

keskkonnamõju hindamise

protsesside arendamine ja

sellega seotud võimekuse

tõstmine

Vastuvõetud ja

jõustunud

seadusemuudatuste

pakettide arv

0 1 II 2024

Ehitusseadustiku, veeseaduse, planeerimisseaduse ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse muudatused on vastu võetud ja jõustunud.

Ehituse ja

elukeskkonna,

energeetika

KINNITATUD

käskkirjaga nr

Lisa nr 2

(muudetud sõnastuses)

1.1.3. Raadamisõiguse

tasu kontseptsiooni

juurutamine

Vastuvõetud ja

jõustunud

seadusemuudatuste

pakettide arv

0 1 II 2024

Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatused on

vastu võetud ja jõustunud.

Metsa

1.1.4. Taastuvenergia

menetlustes keskkonnamõju

hindamise kiirendamine

Täienduskoolitusmoo

dulid 0 2 IV 2025

Keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavate

juhtekspertide lisandumiseks tellitakse ja pakutakse

valdkondlikele ekspertidele juhteksperdi

kvalifikatsiooninõuetes sisalduvaid mõjuhindamise

täienduskoolitusmooduleid. Hinnanguliselt 40

valdkondlikule eksperdile pakutakse kaht

täienduskoolitusmoodulit: KMH juhteksperdi

täienduskoolitus mahuga 60 tundi ja KSH juhteksperdi

täienduskoolitus mahuga 60 tundi. Lisaks koostatakse

mõjuhindamiste juhendmaterjale ning analüüs eelhinnangu

ning keskkonnamõju hindamise künniste tõstmiseks ning

võimalusel nendest hindamistest loobumiseks.

Keskkonnakorraldus

e ja kiirguse

1.1.5. KOVidele tuuleenergia

konsultatsiooniteenuse

kujundamine ja rohepöörde

võrgustiku loomine

Võrgustikku kaasatud

KOVide arv 0 50 II 2024

Loodud on kontaktpunkt, mis koondab arendajate kui KOV-

ide tagasiside, loob haldusala asutuste vahelise võrgustiku ja

teenuse probleemide lahendamiseks. Võrgustikku on

koondatud vähemalt 50 KOVi.

Rohereformi

1.1.6. Ärisektorite

dekarboniseerimiseks

sektorite ja tehnoloogiate

teekaartide koostamine ja

avalikustamine

Teekaartide arv 0 7 I 2026

Kliimaneutraalse ja taastuvenergiale toetuva majanduse

seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogiate ja sektorite

teekaartide koostamine. Koostatud ja avalikustatud on

vähemalt 7 teekaarti, mis vastavad keskse projektijuhi

koostatud kriteeriumitele.

Rohereformi

1.1.7. Taastuvenergia

menetluste kiirendamiseks

ehitisregistri ja

keskkonnaotsuste

infosüsteemi KOTKAS

arendamine

Ehitisregistri ja

keskkonnaotsuste

infosüsteemi

arendused

0 2 II 2025

Ehitisregistris ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

on tehtud arendused meretuuleparkide hoonestuslubade

menetluste rakendamiseks ning arendused taastuvenergia

menetluste kiirendamiseks taastuvenergia direktiiv i

muudatustest tulenevalt. Loodud on ühtne kontaktpunkt

EHRis, et menetleda taastuvenergia projekte. Täiendatakse

EHRi menetluskeskkonna funktsionaalsused, liidestatakse

EHR KOTKASega (x-tee teenused) ja täiendatakse

KOTKASe funktsionaalsusi suhtluseks EHRi

menetluskeskkonnaga.

Ehituse ja

elukeskkonna

Energeetika

Keskkonnakorraldus

e ja kiirguse

1.1.8. Taastuvenergia

arendamise kiirendamise

kommunikatsioonitegevused

Kommunikatsioonipa

rtner 0 1 III 2023

Kommunikatsioonipartneriga on leping sõlmitud ja ta on

tööd alustanud.

Kommunikatsiooni

1.1.9. Tuuleenergia

prioriteetsete arendusalade

määramise jätkutegevused

Alade

kasutuselevõtuks

vajalikud toimingud

on kavandatud

0 1 III 2024

Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamisega

kaasnevalt hinnatakse koos tuuleenergia prioriteetsete alade

määramiseks Vabariigi Valitsuse otsuse ettevalmistamisega

ka täiendavate tegevuste, sh maatoimingute ja kiirendatud

planeeringute vajadust, mis nende alade tuuleenergia jaoks

kasutuselevõtuks on vajalik teha.

Energeetika

1.1.10. Tuuleenergia

kasutuselevõtuga seonduvalt

elektri hinna mõjuanalüüside

koostamine

Mõjuanalüüside arv 0 9 I 2026 Taastuvenergia kasutuselevõtu mõjude hindamiseks ja

analüüsimiseks tellitakse rahvusvaheliselt kasutatavate

energia hinna ja tehnoloogiate prognooside alusel

kvartaalselt Eesti energiahindade prognoosid koos

analüüsiga ning analüüse taastuvenergia kasutuselevõtuga

seoses täiendavate salvestusvõimsuste ja

võrguinvesteeringute mõjust elektri hinnale.

Energeetika

1.1.11. Meretuuleparkide

rajamisega seonduvalt

mõjuanalüüsi koostamine

Mõjuanalüüside arv 0 1 I 2026 Koostatakse meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvalt

meretuuleenergia riigisisese väärtusahela mõju analüüs.

Merendus

Energeetika

Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 6 372 089 eurot, mis sisaldab käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 6.3. nimetatud tegevuste kulusid.

2. Keskkonnaagentuur

2.1. Keskkonnaagentuuri toetatavad tegevused on: 2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine;

2.1.2. Taastuvenergia võimsuste kaardistamine; 2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate projektide arengu ülevaate koostamine; 2.1.4. Maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamine:

2.1.5. Tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute loodusuuringute läbiviimine; 2.1.6. Võrdlev analüüs eri riikide praktikast tuulikute lõppkäitluse tagamisel.

2.2. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete

arendusalade kaardistamine

Tuuleenergia võimsus,

mida on võimalik 0

1000

MW III 2024

Valitsusele on esitatud 1000 MW tootmispotentsiaali eesmärki arvestavalt

tuuleenergia arendamiseks sobivaid maismaa alasid puudutava seire ja

uuringute tulemused. Alad sisaldavad tuuleenergia arendamiseks kõige

arendada kaardistatud

aladel

sobivamaid alasid, millega on võimalik liikuda kiiresti kas planeeringute või

loamenetluse etappi ning soovitusi juurdepääsu ja liinide koridoride valikuks.

Alade tuvastamisel on lähtutud REPowerEU meetmete „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtte analüüsist. Vajadusel pakutakse alade kasutussevõtmiseks välja

sobivad leevendus- või hüvitusmeetmed.

2.1.2. Taastuvenergia võimsuste

kaardistamine

Kaardirakendus on

loodud 0 2 II 2025

Esimese etapina koondatakse riigipoolne info ja arendajate jagatud andmed ühte

tuuleenergia arengut toetavasse ja kajastavasse kaardirakendusse. Teise etapina

kaardistatakse taastuvenergia direktiivi muudatustes kirjeldatud nõuetest

lähtudes Eestis rajatud ja kavandatava taastuvenergia, sh tuuleenergia,

võimsused.

2.1.3. Tuuleenergeetika

arendajate projektide arengu

ülevaate koostamine

Kvartaalsete raportite

arv 0 11 I 2026

Keskkonnaagentuur esitab Kliimaministeeriumile igal kvartalil ülevaate

arendajate tuuleenergia projektidest ja nende esialgsest ajakavast (planeeringu

taotlusest toimiva tuulikuni). Igas kvartalis fikseeritakse hetkeseis ajakavas ja

kirjeldatakse takistusi, kui neid on, vajadusel korrigeeritakse projektipõhiselt

ajakava.

2.1.4. Maardlate aladel

taastuvenergia arendamiseks

sobivaimate alade kaardistamine

Maardlaaladel

sobivaimate

tuuleenergia alade

kaardistus

0 1 III 2025 Maardlaaladel on kaardistatud taastuvenergia arendamiseks sobivad alad või

alade osad nii ajutiste ehitiste rajamise (va hekasutuse), kui maapõue seisundit

mõjutava tegevuse lubamise (ammendunud mäeeraldis, kus maavara

kaevandamine on lõpetatud või kavandatakse maavara(-de) konserveerimist)

osas sama ala kaevandusloa raames taastuvenergia ehitiste rajamise võimalusi

arvestades.

2.1.5. Tuuleenergia

arendamiseks riigi planeeringute

loodusuuringute läbiviimine

Eesti-Läti 4.

võrguühenduse riigi

eriplaneeringu

loodusuuringud on läbi

viidud

0 1 IV 2025 Eesti- Läti 4. ühenduse riigi eriplaneeringu koostamisel vajalike

loodusuuringute tegemiseks kaasatakse KAURi eksperdid.

2.1.6. Võrdlev analüüs eri riikide

praktikast tuulikute lõppkäitluse

tagamisel

Analüüs on tehtud 0 1 III 2025 Analüüs koondab võrdlusriikide praktika tuulikute lõppkäitluse tagamisel, sh

eri osapoolte kohustused tuuliku lõppkäitluse tagamiseks (deposiit, täiendav

tasu maaomanikule vms), riskide maandamise viisid ja lõppkäitluse tingimused.

2.3. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve on 3 157 259 eurot.

3. Keskkonnaamet

3.1. Keskkonnaameti toetatavad tegevused on: 3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate KMH, keskkonnamõju strateegilise hindamise (eespool ja edaspidi KSH) planeeringute, Natura 2000 hindamise,

ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside kiirendamine, sh menetluse kiirendamiseks spetsialistide

koolitamine;

3.1.2. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete ajakohastamine;

3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate KMH ja KSH aruannete digitaliseerimine; 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate

menetlusprotsesside parendamine. 3.2. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase Siht-tase Kvartal Aasta

3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate

KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000

hindamise, ehituslubade ja

meretuuleparkide hoonestuslubadega

seonduvate menetlusprotsesside

kiirendamine, sh menetluse

kiirendamiseks spetsialistide koolitamine

Keskkonnaam

eti menetluse

keskmine

kestus

tööpäevades

24 14 III 2023

Senise keskmise 24 tööpäeva asemel tehakse

menetlusprotsessid keskmiselt kuni 14 tööpäevaga.

Kiirendatud menetlusi ja spetsialistide koolitusi viiakse läbi

kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7 nimetatud

abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

3.1.2. EELISes taastuvenergiat

puudutavate loodusväärtuste

registriandmete ajakohastamine

EELISes olev

info on

ajakohane

0 1 IV 2025

EELISes uuendatakse taastuvenergia aladega seonduvad

enam kui 10 aastat vanad registriandmed ohustatusest lähtuva

prioriteetsuse järjekorras. Keskkonnainfot sisaldavad

liigiandmebaasid on taastuvenergia aladega seonduvas osas

ajakohased ja koondavad riigile teadaoleva taastuvenergia

kasutuselevõtuks vajaliku taustainfo.

3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate

KMH ja KSH aruannete

digitaliseerimine

KMH/KSH

aruanded on

digitaliseeritu

d

0 1 II 2025

Varasemad taastuvenergia KMH/KSH aruanded on

masinloetaval kujul digitaliseeritud.

3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate

KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000

hindamise, ehituslubade ja

meretuuleparkide hoonestuslubadega

seonduvate menetlusprotsesside

parendamine

Rahuolu

menetlusprots

essiga

0 Kasvav II 2026

Kvartaalselt hinnatakse rahuolu Keskkonnaameti

KMH/KSHsid, planeeringute, Natura 2000 hindamist,

ehituslubasid ning meretuuleparkide hoonestuslubasid

puudutavate menetlusprotsessidega. Hindamise tulemusel

arendatakse ja tõhustatakse protsessi. Menetluste kiirus ja

kvaliteet on paranenud ning suudetakse paremini panustada

klientide nõustamisse.

3.3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve on 5 035 779 eurot.

4. Maa-amet

4.1. Maa-ameti kuni 31.12.2024 toetatavad tegevused on:

4.1.1. Taastuvenergia projektide menetluses ajakohaste ruumiandmete tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine; 4.1.2. Taastuvenergiat puudutavate ruumiandmete ajakohastamine ja toimekindluse suurendamine; 4.1.3. Maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kasutuselevõtuks.

4.2. Maa-ameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

4.1.1. Taastuvenergia

projektide menetluses

ajakohaste ruumiandmete

tagamiseks seadmete hankimine

ja uuendamine

Lõpetatud hangete

arv 0 5 I 2026

2023. a on algatatud aerokaamera hange, 2024. a on algatatud laserskänneri

hange ning ESTPOSi uuendamise hanked seadmetele ja tarkvarale. Kõik

hanked on viidud lõpule aastaks 2026.

4.1.2. Taastuvenergiat

puudutavate ruumiandmete

ajakohastamine ja toimekindluse

suurendamine

Taastuvenergia

kasutuselevõtu

kiirendamiseks

ajakohastatud

ruumiandmekogu

m

0 1 I 2026

2023. a on ajakohastatud andmed päikeseparkide ja elektrituulikute kohta,

2024. a on ajakohastatud andmed taastuvenergia arenduste teostamiseks

vajalike teede kohta (näiteks kohalikud teed), 2025. a on ajakohastatud hoonete

3D-mudelid (fassaadid, katuste kujud või muu vajalik energiakulu ja

tootmispotentsiaali hinnanguks), 2026. a on ajakohastatud andmekogumite

täiendused. Töö käigus arvestatakse andmekasutaja vajadustest tulenevate

muudatustega, teistes andmebaasides olemasoleva info (näiteks ehitisregister ja

võrgurajatiste andmebaas) ning seotud teenustega.

4.1.3. Maatoimingute

ettevalmistamine tuuleenergia

prioriteetsete arendusalade

kasutuselevõtuks

Maatoimingud on

ette valmistatud 0 1 III 2024

Tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel on ette valmistatud tuuleenergia

projektidega seonduvad vajalikud maatoimingud, nagu riigimaadel

hoonestusõiguse andmise ettevalmistused ja enampakkumiste läbiviimine,

maakasutusõiguse seadmine aladele tuuleparkide rajamiseks vajalike teedele ja

tehnovõrkudele, eramaade omandamised, sh maa hindamise toimingud.

4.3. Maa-ameti toetatavate tegevuste eelarve on 4 289 453 eurot.

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

5.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatavad tegevused on:

5.1.1. Tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute läbiviimise kiirendamine;

5.1.2. Taastuvenergeetika planeeringute menetluse kiirendamiseks vajalike infosüsteemide arendamine.

5.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatava tegevuse eeldatav tulemus:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

5.1.1. Tuuleenergia arendamiseks

riigi planeeringute läbiviimise

kiirendamine

Kiirendatud

planeerimismenetlus

te arv

0 2 I 2026

Kiirendatud korras viiakse läbi kahe taastuvenergia ühendusi puudutava

võrguühenduse rajamiseks vajaliku riigi eriplaneeringu menetlus.

5.1.2. Taastuvenergeetika

planeeringute menetluse

kiirendamiseks vajalike

infosüsteemide arendamine

Planeeringumenetlus

te kiirendamiseks

vajalik infosüsteem 0 1 IV 2025

Arendatakse välja planeeringute menetluse infosüsteem taastuvenergeetika ja

muude ehitiste planeeringute (detailplaneeringud, kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringud, üldplaneeringud, riigi eriplaneeringud) menetlustoimingute

automatiseerimiseks, menetluste jälgitavuse tagamiseks ning menetluse käigus

loodavate andmete taaskasutamise eelduste loomiseks loa - ja keskkonnamõju

hindamise menetlustes

5.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 1 235 055 eurot.

6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

6.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) toetatavad tegevused on:

6.1.1. Merealal tuuleparkide hoonestuslubade menetluste algatamise kiirendamine; 6.1.2. Merealal tuuleparkide hoonestusloa menetlustoimingute kiirendamine, sh toimingute kiirendamiseks spetsialistide koolitamine; 6.1.3. Merealal tuuleparkide hoonestusloa väljastamise kiirendamine;

6.1.4. Mõõtevõimekuse loomine tuuleparkide ja päikeseparkide tekitatavate raadiosidehäirete mõjude hindamiseks ja leevendamiseks.

6.2. TTJA toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

6.1.1. Merealal tuuleparkide

hoonestuslubade menetluste

algatamise kiirendamine

Merealal läbiviidud

enampakkumiste arv 0 12 IV 2025

2024. aastal viidi läbi 5 enampakkumist: I kvartalis kahe mereala, II kvartalis kahe

mereala ja III kvartalis ühe mereala enampakkumised. 2025. aasta lõpuks on läbi

viidud 3 mereala enampakkumist: I kvartalis ühe mereala ja III kvartalis kahe mereala

enampakkumised. Hoonestusloa menetluse algatamise otsused väljastatakse

hiljemalt 90 päeva pärast oksjoni läbiviimist.

6.1.2. Merealal tuuleparkide

hoonestusloa

menetlustoimingute

kiirendamine, sh toimingute

kiirendamiseks spetsialistide

koolitamine

TTJA menetluse

kestus tööpäevades 0 14 III 2023

Kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7

nimetatud abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Uue menetlusena lisanduva

meretuulepargi hoonestusloa menetluses on TTJA toimingute kestus keskmiselt kuni

14 tööpäeva.

6.1.3. Merealal tuulepargi

hoonestusloa väljastamise

kiirendamine

Nõuetele vastavaks

tunnistatud

keskkonnamõju

hindamiste

programmide arv

0

7 I 2026 Keskkonnamõju hindamiste menetlusprotsesside konsulteerimine ja

keskkonnamõju hindamise programmide ja aruannete nõuetele vastavaks

tunnistamine.

6.1.4. Mõõtevõimekuse loomine

tuuleparkide ja päikeseparkide

tekitatavate raadiosidehäirete

mõjude hindamiseks ja

leevendamiseks.

Mõõteseadmete

lõpetatud hangete

arv

0 2 I 2026 Hangitud on raadiosidehäirete mõõtmise vahendid, häirete lokaliseerimise vahendid

ja võimekuse loomiseks vajalik muu varustus ning välja on töötatud metoodika

mõõtmiste läbiviimiseks. Tegevuse tulemusel on mõõtevõimekus tagatud ja

kasutatav.

6.3. TTJA toetatavate tegevuste eelarve on 3 385 968 eurot.

7. Maa-ja Ruumiamet

7.1. Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) alates 01.01.2025 toetatavad tegevused on:

7.1.1. Taastuvenergia projektide menetluses ajakohaste ruumiandmete tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine; 7.1.2. Taastuvenergiat puudutavate ruumiandmete ajakohastamine ja toimekindluse suurendamine;

7.1.3. Maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kasutuselevõtuks; 7.1.4. Taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri arendamise rakenduslikud tegevused.

7.2. Maa- ja Ruumiameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

7.1.1. Taastuvenergia

projektide menetluses

ajakohaste ruumiandmete

tagamiseks seadmete hankimine

ja uuendamine

Lõpetatud hangete

arv 0 5 I 2026

2023. a on algatatud aerokaamera hange, 2024. a on algatatud laserskänneri

hange ning ESTPOSi uuendamise hanked seadmetele ja tarkvarale. 2025. a on

algatatud uutest seadmetest tulenev lennuki ümberehituse hange. Kõik hanked

on viidud lõpule aastaks 2026.

7.1.2. Taastuvenergiat

puudutavate ruumiandmete

ajakohastamine ja

toimekindluse suurendamine

Taastuvenergia

kasutuselevõtu

kiirendamiseks

ajakohastatud

ruumiandmekogu

m

0 1 I 2026

2023. a on ajakohastatud andmed päikeseparkide ja elektrituulikute kohta,

2024. a on ajakohastatud andmed taastuvenergia arenduste teostamiseks

vajalike teede kohta (näiteks kohalikud teed), 2025. a on ajakohastatud hoonete

3D-mudelid (fassaadid, katuste kujud või muu vajalik energiakulu ja

tootmispotentsiaali hinnanguks), 2026. a on ajakohastatud andmekogumite

täiendused. Töö käigus arvestatakse andmekasutaja vajadustest tulenevate

muudatustega, teistes andmebaasides olemasoleva info (näiteks ehitisregister

ja võrgurajatiste andmebaas) ning seotud teenustega.

7.1.3. Maatoimingute

ettevalmistamine tuuleenergia

prioriteetsete arendusalade

kasutuselevõtuks

Maatoimingud on

ette valmistatud 0 1 IV 2025

Tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel on ette valmistatud tuuleenergia

projektidega seonduvad vajalikud maatoimingud, nagu riigimaadel

hoonestusõiguse andmise ettevalmistused ja enampakkumiste läbiviimine,

maakasutusõiguse seadmine aladele tuuleparkide rajamiseks vajalike teedele

ja tehnovõrkudele, sh maa hindamise toimingud.

7.1.4. Taastuvenergia

menetluste kiirendamiseks

ehitisregistri arendamise

rakenduslikud ülesanded

EHR arenduste

projektijuhtimine

ja klienditugi on

tagatud

0 1 I 2026 Tagatud on projektijuhtimine ja klienditugi järgmisteks ehitisregistri

arendusteks: meretuuleparkide hoonestuslubade menetluste rakendamine ning

arendused taastuvenergia menetluste kiirendamiseks taastuvenergia direktiivi

muudatustest tulenevalt ja ühtne kontaktpunkti loomine EHRis, et menetleda

taastuvenergia projekte.

7.3. MaRu toetatavate tegevuste eelarve on 2 897 836 eurot.

8. Eesti Geoloogiateenistus

8.1. Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) alates 01.01.2025 toetatavad tegevused on:

8.1.1. Maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks kooskõlastuste prioriteetsena menetlemine; 8.1.2. Maavarade registri arendused maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks kooskõlastuste andmise kiirendamiseks; 8.1.3. Kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüsi koostamine.

8.2. EGT toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas-

tase

Siht-

tase Kvartal Aasta

8.1.1. Maardlate aladel

taastuvenergia arendamiseks

EGT menetluse

kestus tööpäevades 0 14 I 2025

Kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7

nimetatud abikõlblikkuse perioodi lõpuni. EGT toimingute kestus on keskmiselt

kuni 14 tööpäeva.

kooskõlastuste kiirendatud

menetlemine

8.1.2. Maavarade registri

arendus maardlate aladel

taastuvenergia arendamiseks

kooskõlastuste andmise

kiirendamiseks

Maavarade registri

arendus 0 1 I 2026

Maardlaaladel taastuvenergia rajatiste rajamiseks vajalike kooskõlastuste andmiseks

maavarade registri arendamiseks on tehtud äriaanalüüs ja ette valmistatud arenduse

hankimine.

8.1.3. Kriitiliste toormete

teekaardi alusanalüüsi

koostamine

Sektori teekaart 0 1 I 2026

Koostatakse kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüs vastavalt KLIM

lähteülesandele ja kriitiliste toormete kasutuselevõtu potentsiaali analüüs.

8.3. EGT toetatavate tegevuste eelarve on 436 007 eurot.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

25.09.2025 nr 1-4/25/4241

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks" muutmise käskkirja eelnõu.

Eelnõu hõlmab projekti abikõlblikkuse tähtaja pikendamist. Seega palume esitada ka ettepanekud, milliste tegevuste sihttasemeid ja tulemusi muuta, et lisanduva ajaga oleks tegevustel ka täiendav mõju projekti eesmärkide saavutamisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu 2. Käskkirja muutmise eelnõu seletuskiri

Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet, Eesti Geoloogiateenistus, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet

Sille Uusna-Rannap, 625 4443

[email protected]

1

19.09.2025

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1

„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise

eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Eelnõu on koostatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 (edaspidi RRF) reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. Reformi eesmärk on hõlbustada

taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu.

RRF näeb reformi 8.1 elluviimiseks ette järgmised tegevused: 1. Tuuleparkide ehitamise kiirendamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest:

1.1. Prioriteetsete arenduspiirkondade kaardistamine (uute arendusprojektide kiirendamiseks).

1.2. Strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimine. 1.3. Lubade väljastamise protsessi optimeerimine. 1.4. Maatoimingute optimeerimine.

1.5. Õigustoimingute optimeerimine. 2. KOV võimestamine roheliste investeeringute tegemisel.

3. Ärisektori võimestamine roheinvesteeringute tegemisel. 4. Teavitustegevused.

Lisaks on RePowerEU eesmärk tõhustada valitsusasutuste koostööd.

Reformi elluviimiseks tehtavate kulude abikõlblikkuse periood kestab kuni 31.03.2026. Reformi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus 28.09.2023 protokollilise otsusega nr 50-122 ja

selle muutmiseks 09.01.2025 tehtud otsusega 2-193 määranud reformi 8.1 elluviijaks Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ja tegevuste elluviimisse kaasatud partneriteks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Maa- ja Ruumiameti, Eesti Geoloogiateenistuse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA).

Riigisisene ülesannete jaotus reformi elluviimiseks on kehtestatud kliimaministri 22.11.2023

käskkirjas nr 483 (edaspidi RePowerEU käskkiri). Käskkirjas nimetatud tegevusi, tulemusi ja eelarve jaotust on muudetud kliimaministri 03.10.2024 käskkirjaga nr 376, 13.02.2025 käskkirjaga nr 71 ja 08.05.2025 käskkirjaga nr 204.

Eelnõuga muudetakse projekti abikõlblikkuse tähtaega, projektist rahastatavate tegevuste

loetelu ja eelarvet.

1 05.10.2021 heaks kiidetud ja 16.06.2023 uuendatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava. 2 Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine 3 Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a istungi protokolli nr 50 päevakorrapunkti nr 12 punktis 2 märgitud

otsuse muutmine

2

Eelnõu ja seletuskirja koostas KLIM energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht

Sille Uusna-Rannap ([email protected], tel 625 4443). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi KLIM õigusosakonna õigusnõunik Rene Lauk

([email protected]). II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 1, milles on sätestatud abikõlblikkuse periood ja lisa 2,

milles on toetatavad tegevused, nende tulemused ja toetatavate tegevuste eelarve jagunemine asutuste vahel. Et lisas 2 tehakse muudatusi tehakse mitme partneri tegevustes, kehtestatakse lisa 2 tervikuna uues sõnastuses.

Lisa 1 p 7 muudatusega muudetakse projekti abikõlblikkuse perioodi. Muudatuse tulemusel

lõpeb projektist tehtavate kulude abikõlblikkus senise 31.03.2026 asemel 31.08.2026. Muudatus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23.06.2023 määruse nr 108 „Taaste- ja

vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 2 lõikega 1, mille kohaselt ei või taaste- ja vastupidavusrahastu toetuse abikõlblikkuse tähtaeg olla hilisem kui

31.08.2026. Muudatuses on arvestatud, et Euroopa Komisjon on teinud Eestile ettepaneku taaste- ja vastupidavuskava rakendusotsusest RRF reformi 8.1 senine tähtaeg välja jätta.

Lisas 2 muudetakse KLIM, KeA, MKM, TTJA ja EGT tegevusi ja kõikide partnerite, v.a Maa- amet, eelarvet.

Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel tekib võimalus viie kuu võrra pikendada tegevusi, milleks on ette nähtud tööjõukulud. KLIMi, KAURi, KeA, MKMi, MaRu, TTJA ja

EGT tööjõukulude eelarvesse lisatakse abikõlblikkuse perioodi pikendamisel viie täiendava kuu tööjõukulud. Täiendava kulu arvestamisel on lähtutud raamatupidamise andmetel

tegelikest tehtud tööjõukuludest 30.06.2025 seisuga ning arvestatud projektis tööjõukuludega kaasnevalt ette nähtud kaudsete kuludega 15%. Täiendav kulu kaetakse prioriteetsete arendusalade kasutamata eelarvest (seletuskirja p 1.4).

Muude tegevuste ja eelarve muudatused on järgmised.

1. Kliimaministeeriumi tegevuste ja eelarve muudatused

1.1.Meretuuleparkide ühendloa ja taastuvenergia loamenetluste ühise kontaktpunkti

arenduste eelarve muudatus

Käskkirja lisa 2 tegevusena 1.1.7 on nimetatud taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri (EHR) ja keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendused. Arenduste

tulemusel on võimalik menetleda meretuuleparkide ühendluba ja taastuvenergia loamenetlustele tekib ühine kontaktpunkt.

Kuivõrd KOTKAS arenduse kulu taastuvenergia loamenetluste ühise kontaktpunkti loomiseks on kavandatust väiksem ja EHRi arenduses on sama ülesande täitmiseks lisaraha vajadus,

vähendatakse KOTKAS arenduse eelarvet 100 000 euro võrra ja lisatakse see EHRi taastuvenergia loamenetluste ühise kontaktpunkti arenduse eelarvesse.

1.2.Sektorite ja tehnoloogia teekaartide muudatused

3

Käskkirja lisa 2 tegevuse 1.1.6. teekaartide koostamise tegevuses muudetakse sihttaset ja andmeallika/metoodika kirjeldust selliselt, et KLIM koordineerimisel valmib vähemalt seitse

sektorite ja tehnoloogiate teekaarti senise kaheksa asemel. Ühe teekaardi, kriitiliste toormete teekaardi analüüs on osutunud aktuaalseks, aga keeruliseks,

sest vastavat kompetentsi napib. Analüüsi koostaja leidmiseks tehtud kaks hanget luhtusid. EGTl osaline kompetents teekaardi koostamiseks olemas, seetõttu lisatakse kriitiliste toormete

teekaardi alusanalüüsi koostamine käskkirja EGT tegevusena ning eraldatakse selleks EGTle seni KLIMile teekaartide koostamiseks ettenähtud eelarvest 120 000 eurot.

Tehnilise muudatusena märgitakse käskkirja lisa 2 tegevuse 1.1.8 juures vastutavaks KLIM osakonnaks muutunud nimetusega kommunikatsiooniosakond.

1.3.Prioriteetsete arendusalade eelarve vähendamine

Algse RePowerEU käskkirja kohaselt oli kavandatud üle 7 miljoni euro tuuleenergia prioriteetsete arendusalade jätkutegevusteks, mille tegemine esialgu kavandatud kujul ja mahus

ei ole otstarbekas. Prioriteetsete alade jätkutegevusena oli kavandatud, et pärast KAURi uuringute läbiviimist moodustatakse aladest terviklike tuuleparkide arendamiseks sobivad alad, omandatakse selleks vajadusel eramaid, viiakse aladel riigi eriplaneering ja antakse seejärel

alad enampakkumisega arendajate kasutusse. Senist riigi eriplaneeringu kogemust arvestades osutuks sel viisil prioriteetsete alade ettevalmistamine aga aeganõudvamaks kui KOV

planeeringute ettevalmistamine. Seega ei kavandata prioriteetsete alade kasutusse andmisele eelnevalt eramaade omandamist ega riigi eriplaneeringu koostamist.

Kuivõrd prioriteetsete arendusalade määramiseks on kulud planeeritust väiksemad, on võimalik meetmest rahastada abikõlblikkuse perioodi pikendamisega tekkivaid täiendavaid

tööjõukulusid ning käskkirja lisatud täiendavaid tuuleenergia kasutuselevõttu kiirendavaid tegevusi, sh TTJA raadiosidehäiringute mõõtevõimekuse tõstmiseks ja seletuskirja punktis 2 selgitatud Keskkonnaameti tegevusi.

1.4.Elektri hinna täiendavad mõjuanalüüsid

Käskkirja lisa 2 tegevuses 1.1.10 asendatakse tegevuse kirjelduses sõnad „elektrihinna prognoosid“ sõnadega „elektri hinna mõjuanalüüsid“. Tegevuse ühikuna on juba märgitud

mõjuanalüüsid, seega on asjakohane neile ka tegevuses endas viidata. Samuti jäetakse ühikust välja viide sellele, et mõjuanalüüsid on kvartaalsed. Tegevuse sihttasemes asendatakse senised

viis mõjuanalüüsi üheksa mõjuanalüüsiga. Tegevuse andmeallika/metoodika kirjeldust laiendatakse lisaks kvartaalsetele elektri hinna prognoosidele ka salvestuse ja võrguinvesteeringute mõjuanalüüsidega.

Muudatus tehakse seetõttu, et taastuvenergia kasutuselevõtu mõju elektri hinnale ei piirdu

üksnes taastuvenergiast elektri tootmise kuludega. Taastuvenergia kasutuselevõtuga kaasneb varustuskindluse tagamiseks vajadus luua enam salvestusvõimsusi. Seniselt Kirde-Eestisse koondunud elektritootmiselt üle Eesti hajutatud taastuvelektri tootmisele üleminek eeldab uusi

võrguinvesteeringuid, mille mõju kajastub samuti elektri hinnas. Kuna mõlemal aspektil on taastuvenergia lisandudes oluline mõju elektri hinnale, suurendatakse projektis eeskätt

salvestuse ja võrguühenduste mõju analüüsimiseks elektri hinna mõjuanalüüside mahtu ja eelarvet seniselt 175 000 eurolt 400 000 eurole.

4

Käskkirja lisa 2 tegevusena 1.1.11 nimetatud meretuuleparkide riigisisese väärtusahela analüüsi koostamise kulu jäi esialgu kavandatust oluliselt väiksemaks. Vähenemine toimus seetõttu, et

meretuuleparkide kasutuselevõtu toetamiseks esialgu kavandatud mahukat välisühenduste mõju analüüsi otsustati mh ka prioriteetide muutumise tõttu RePowerEU projekti kaudu mitte teha.

Tegevuse 1.1.11 eelarveks oli esialgu kavandatud 500 000 eurot, aga kuna üht mõjuanalüüsi ei

tehta ja teise mõjuanalüüsi hankel tehti üks pakkumus hinnaga 78 000 eurot, vähendatakse tegevuse 1.1.11 eelarvet 500 000 eurolt 78 000 eurole ja tegevuse sihttaset kahelt mõjuanalüüsilt ühele.

KLIM eelarve

arvestuslik jaotus

Algne Pärast

03.10.2024

muudatusi

Pärast

13.02.2025

muudatusi

Pärast

08.05.2025

muudatusi

Pärast eelnõu

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu

2 298 060 2 683 166 2 521 930 2 521 930 2 898 978

KMH/KSH

juhtekspertide täienduskoolitus

80 000 80 000 80 000 80 000 80 000

KMH võrdlev analüüs

ja juhendmaterjalid

0 60 000 360 000 360 000 360 000

KMH eelhinnangu künniste analüüs

0 30 000 30 000 30 000 30 000

Elektri hinna mõjuanalüüsid

0 175 000 175 000 175 000 400 000

Meretuuleparkide

kasutuselevõtuga seonduv mõjuanalüüs

0 500 000 500 000 500 000 78 000

EHR arendus

meretuuleparkide ühendloa ja KMH

protsessi menetlemise võimaldamiseks

861 250 861 250 861 250 861 250 861 250

EHR arendus taastuvenergia

loamenetluste ühise kontaktpunkti

loomiseks

0 300 000 300 000 300 000 400 000

Tuulikutasu ja lubade menetlemisega seotud IT arendus (KOTKAS)

110 000 110 000 110 000 110 000 5000

KOTKA arendus taastuvenergia loamenetluse ühise

kontaktpunkti loomiseks

0 100 000 100 000 100 000 40 000

Sektorite ja

tehnoloogiate teekaardid

0 500 000 500 000 500 000 380 000

5

KOV juhtide

õppereisid tuuleparkidesse

0 50 000 50 000 50 000 50 000

Kommunikatsioon 329 634 329 634 329 634 329 634 329 634

Prioriteetsete alade jätkutegevused

7 841 839 4 937 899 4 077 907 2 557 9074 459 225

Kokku 11 520 783 10 716 949 9 995 721 8 475 721 6 372 0895

2. Keskkonnaameti eelarve muudatus

Käskkirja lisa 2 p 3.1.1 kohaselt on KeAl ülesanne viia taastuvenergia planeeringute ja loamenetluste raames tehtavate mõjuhindamiste menetlustoimingud läbi prioriteetsetena ja

keskmiselt kuni 14 tööpäevaga.

Tegevuse eelarvet suurendatakse 195 000 euro võrra. Lisanduva summaga eest on võimalik teha KeA senistes menetlustähtaegades püsimise toetamiseks järgmised täiendavad tegevused:

• hankida MapInfo litsents ja tehisintellekti tasuline pakett.

• piloteerida tehisintellekti võimalusi loa- ja mõjuhindamiste menetluste kiirendamiseks.

• teha mõjuhindamisi toetavad uuringud biogaasijaamade digestaadi kvaliteedinõuete määramiseks ja lõhnahäiringute tõhusamaks ohjamiseks.

KeA põhiline töövahend mõjuhindamiste menetlustoimingute tegemisel on Eesti looduse infosüsteem EELIS. Andmete kasutamiseks on KeAl vajalik MapInfo litsents, sest EELIS1 on

üles ehitatud MapInfo peale. Uus EELIS valmib 2026. aasta lõpuks, seega on EELIS1 kasutamise võimekuse tagamiseks vajalik MapInfo litsentsi pikendamine 2026. aastaks. Kavandatav kulu on 70 000 eurot.

Tehisintellekti tasuline pakett kiirendab taasesitatavates dokumentides KeA varasemate

märkustega arvestamist ja dokumentide vastavusanalüüsi tegemist. Kavandatav kulu on 5 000 eurot.

Pilootprojektis AI baasil taastuvenergeetikaga seotud loataotluste (biogaasijaamade) menetlemiseks koostab KeA tehisintellektile tööjuhised, kus olemasolevate taotluste ja

korralduste alusel genereeritakse uue korralduse esmaversioon, sh eelhinnang. Kulu on 60 000 eurot.

Biogaasijaamade loamenetlusi ja mõjuhindamist puudutavad ka kaks tellitavat uuringut. Digestaati puudutava uuringu tulemused on sisendiks digestaadile (kääritusjäägile) kehtestatud

nõuete määruse muutmisel. Samas peaks uuring suutma pakkuma välja kriteeriumid, millele see madalama kvaliteediga digestaat vastama peaks, et seda võiks piiratud ulatuses kontrollitult põllule viia. Biogaasijaamade lõhnahäiringute ohjamist puudutava uuringu fookuses on

filtersüsteemid, mis sobivad kõige paremini erinevat toorainet kasutavatele biogaasijaamadele (köögi-sööklajäätmeid kasutavad, sõnnikut kasutavad, reoveesetet kasutavad ning kõike

segamini kasutavad biogaasijaamad). Uuringute kogumaksumus on kokku kuni 60 000 eurot. Muudatuse tulemusel suureneb käskkirja lisa 2 punktis 3.3 nimetatud KeA eelarve kogusumma.

4 Summale on lisatud 2 eurot seoses eri asutuste summade ümardamisest tulnud vahega. 5 Summale on lisatud 2 eurot seoses eri asutuste summade ümardamisest tulnud vahega.

6

KeA eelarve

arvestuslik jaotus

Algne Pärast

03.10.2024

muudatusi

Pärast

13.02.2025

muudatusi

Pärast

08.05.2025

muudatusi

Pärast

eelnõu

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu

3 419 279 3 519 279 3 519 279 3 519 279 3 990 779

EELISes TE registriandmete ajakohastamine

350 000 350 000 350 000 350 000 350 000

Taastuvenergeetika KMH/KSH digitaliseerimine

200 000 200 000 200 000 200 000 200 000

KMH menetlusprotsessi parendamine

30 000 110 000 110 000 110 000 110 000

Spetsialistide koolitamine

190 000 190 000 190 000 190 000 190 000

MapInfo litsents, tasuline AI ja selle piloteerimine menetluste toetamisel

0 0 0 0 135 000

Mõjuhindamise kiirendamise juhendmaterjalid ja uuringud

0 0 0 0 60 000

Kokku 4 189 279 4 369 279 4 369 279 4 369 279 5 035 779

3. MKMi eelarve muudatused

Käskkirja lisa 2 p 5.1.1. kohaselt viib MKM tuuleenergia arendamiseks kiirendatud korras läbi võrguühenduste riigi eriplaneeringud. Eesti-Läti 4. võrguühenduse riigi eriplaneeringu raames

jäi vajalike loodusuuringute maht esialgu kavandatust väiksemaks. Samal ajal osutus planeeringute andmekogu PLANIS arenduse juures kõige tugevamaks pakkumus, mis ületas

70 000 võrra selleks esialgu kavandatud eelarvet. MKMi eelarves vähendatakse Eesti-Läti 4. võrguühenduse loodusuuringute ette nähtud eelarvet

70 000 euro võrra ja selle võrra suurendatakse PLANIS arenduse eelarvet. Käskkirja lisa 2 punktis 5.3 nimetatud MKMi kogueelarve ei muutu ja käskkirjas MKMi tegevusi ei muudeta.

MKM eelarve

arvestuslik jaotus

Algne Pärast

03.10.2024

muudatusi

Pärast

13.02.2025

muudatusi

Pärast

08.05.2025

muudatusi

Pärast

eelnõu

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15%

üldkulu

220 988 327 382 327 382 327 382 385 055

Lepingu- ja asjaõiguse ning KAHOS

ekspertiis

0 50 000 50 000 50 000 50 000

Eesti- Läti 4. võrguühenduse REP

loodusuuringud

0 100000 100 000 100000 30 000

PLANIS arendus tuuleenergeetika planeeringute

kiirendamiseks

0 0 700 000 700000 770 000

7

Kokku 220 988 1 177 382 1 177 382 1 177 382 1 235 055

4. TTJA eelarve muudatus

RePowerEU käskkirja 08.05.2025 muudatusega lisati TTJAle tegevusena võimekuse loomine tuuleparkide ja päikeseparkide võimalike raadiosidehäiringute mõõtmiseks, samuti metoodika

väljatöötamine mõõtmiste läbiviimiseks. Tegevuseks nähti ette 1 520 000 eurot investeeringuks, millega vahetati riigikaitsele ja riiklikele sidesüsteemidele tuuleparkide

mõjude vähendamiseks välja esimeste mastide mõõteseadmed ja hangiti nende juurde häirete lokaliseerimise seadmed.

Uue ettepaneku sisuks on sama tegevuse eelarve suurendamine, et jätkata mõõtevõimekuse ajakohastamisega ja vahetada välja seadmed järgmistes vanemate seadmetega raadiosageduste

monitooringupunktides. Seadmete vahetusega seoses tuleb hankida ka uued käsimõõteseadmete komplektid mastide juurde.

Muudatuse tulemusel suurendatakse käskkirja lisa 2 tegevuse 6.1.4 eelarvet 646 000 euro võrra, millest:

• 360 000 euro eest vahetatakse välja järgmise kahe monitooringujaama seadmed, mis aitab hinnata parkide mõjusid riigikaitsesüsteemidele.

• 86 000 eurot kasutatakse uute mastide jaoks vajalike käsimõõteseadmete komplekti hankimiseks, mis võimaldab päikeseparkide pinge inverteritest tulenevaid häireid lokaliseerida ja viidata mitte töökorras olevatele osadele.

• 200 000 eurot on kavandatud mõõtedrooni hankimiseks tuulikute kõrgel asuvate osade mõõtmiseks, et hinnata milline konkreetne tuulik pargis põhjustab liigseid raadiohäireid

riigikaitselistele süsteemidele.

Investeeringud summas 446 000 eurot on kaetavad eelmise käskkirja muudatuse tulemusel tehtud hanke sõlmimisel oleva raamlepingu alusel. Mõõtedrooni soetamiseks on vaja läbi viia täiendav hange ja seetõttu muudetakse käskkirja lisa 2 punkti 6.1.4 tegevuse sihttase senisest

ühest hankest kaheks hankeks.

Soetatavaid seadmeid on võimalik kasutada nii riigikaitselistele süsteemidele mõjude hindamiseks kui ka tsiviilvaldkonnas raadiohäirete mõõdistamiseks. Kaitseministeerium on korduvalt pöördunud TTJA poole parkidest tulenevate häirete hindamiseks ja lahenduste

leidmiseks, et vähendada häiretest tulenevaid mõjusid riigikaitse süsteemidele. Leevendusmeetmega saab vähendada ka ühiskonnas tekkivaid eelarvamusi taastuvenergia

parkide kiirguse ja muu osas. Raadiosidehäiringute mõõtmisi on TTJA teinud ka seni, aga üksnes tasemel, mis näitab

häiringute olemasolu, kuid ei tuvasta mõju ulatust ega konkreetset allikat. Seeläbi on ka leevendusmeetmete planeerimine raskendatud. Toetavate tegevuste tulemusena paraneb

võimekus oluliselt. Seoses mõõtevahendite hankimise täiendava toetamisega suureneb TTJA projektist rahastatav

kogueelarve ja vastav muudatus tehakse ka käskkirja lisa 2 punktis 6.3.

TTJA eelarve

arvestuslik jaotus

Algne Pärast

03.10.2024

muudatusi

Pärast

13.02.2025

muudatusi

Pärast

08.05.2025

muudatusi

Pärast

eelnõu

muudatusi

8

Tööjõukulud, sh

15% üldkulu 948 688 948 688 948 688 948 688 1 101 168

Spetsialistide koolitamine

20 000 20 000 20 000 20 000 20 000

Teenuste (õigusabi, ekspertiisid,

teavitused) sisseostmise kulud

128 000 128 000 128 000 128 000 128 000

Mõõtevõimekuse

loomine tuuleparkide ja

päikeseparkide tekitatavate raadiosidehäirete

mõjude hindamiseks ja leevendamiseks

0 0 0 1 520 000 2 166 000

Kokku 1 096 688 1 096 688 1 096 688 2 616 688 3 415 168

5. EGT tegevuste ja eelarve muudatus

Käskkirja lisas 2 täiendatakse EGT ülesandeid uue tegevusega 8.1.3, mille sisuks on kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüsi koostamine.

Sektorite ja tehnoloogiate teekaartide koostamine on kehtiva käskkirja kohaselt KLIM ülesanne

ja enamik teekaarte KLIM koordineerimisel ka valmivad. Kriitiliste toormete teekaardi koostamiseks korraldati kaks hanget, mis mõlemad luhtusid. Hangete luhtumise järgselt alustas KLIM läbirääkimisi EGTga, kellel on osa teekaardi koostamiseks vajalikke kompetentse

olemas. Kuivõrd EGT on projekti partner, lisatakse kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüsi koostamine ning kriitiliste toormete kasutuselevõtu potentsiaali analüüs koos eelarvega

120 000 eurot EGTle. Sellest 60 000 euro võrra suurendatakse EGT personalikulusid ja 60 000 nähakse ette majanduskuluna kriitiliste toormete teekaardi analüüsi real. Teekaartide koostamiseks ettenähtud kogueelarve muudatustest ei suurene, EGTle eraldatava summa võrra

on vähendatud KLIM teekaartide koostamise eelarvet.

EGT kasutab teekaardi analüüsi koostamiseks oma kompetentsi ja kaasab välise partneri puudujääva kompetentsi katmiseks. Analüüsi esimene draft valmib 2025 detsembris ja 2026 veebruaris antakse üle analüüsi lõppversioon.

EGT eelarve arvestuslik

jaotus

Algne Pärast

03.10.2024

muudatusi

Pärast

13.02.2025

muudatusi

Pärast

08.05.2025

muudatusi

Pärast

eelnõu

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15 % üldkulu

0 0 144 879 144 879 276 007

Maavarade registri arendus 0 0 100 000 100 000 100 000

Kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüsi koostamine

0 0 0 0 60 000

Kokku 0 0 244 879 244 879 436 007

9

Projekti eelarve arvestuslik jaotus pärast muudatusi

KLIM 6 372 089

Keskkonnaagentuur 3 157 2596

Keskkonnaamet 5 035 779

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1 235 055

Maa-amet (kuni 31.12.2024) 4 289 453

MaRu (alates 01.01.2025) 2 897 836

Eesti Geoloogiateenistus (alates 01.01.2025) 436 007

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 3 415 168

Kokku 26 838 646

III Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Geoloogiateenistuse

ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

6 Abikõlblikkuse perioodi pikendamisest tulenev tööjõukulude eelarve suurendamine 90 448 euro võrra.