Kiri

Tere.

Mul on kahju, et asjad ei toimi meie kohtu süsteemis nii nagu peaks ja ma pean oma õigusi ise pidevalt taga ajama. Elementaarne oleks, et ma ei peaks oma aega selliste asjade peale raiskama.
Üks põhjustest miks ma seda kirja kirjutan on see, et lootuses keegi võtab midagi ette, muudetakse mida vaja ja tehakse vastavad korrektuurid ja järeldused. Ehk siis keegi teine ei pea tulevikus analoogsete probleemide pärast kirju kirjutama.

Harju Maakohus ei täida Tallinna Ringkonnakohtu otsust!

Minu arvates ei ole see aksepteeritav, et Eesti Vabariigi kohus ise ei täida Eesti Vabariigi kohtu kohtuotsust. Selline tegevus tekitab kindlasti Harju Maakohtule ja Eesti kohtusüsteemile üldisemalt mainekahju.

1. Asjaolud ja kinnitused eelnevalt välja öeldud kõlavatele lausetele:
Tallinna Ringkonnakohus tegi 26.06.2025 kohtuotsuse ( Lisa 1 ), mis jõustus 29.07.2025.a.
Täna 29.09.2025 saab jõustumisest kaks kuud!
Olen peale kohtuotsuse jõustumist helistanud antud küsimuses mõned korrad kohtute üldtelefonil 6200100. Viimati käesoleva aasta augustis. Siis väitis inimene kellega rääkisin, et ta teeb kohtunikule märke.
Olen enda jaoks üritanud selgeks teha kuidas kohtuotsuste jõustumise protsessid kohtutes käivad või peaksid käima. Saatsin 03.09.2025 kohtute emailile [email protected] järjest kaks järelpäringut ( Lisa 2; Lisa 3. Millele ma sain ka kohe vastused ( Lisa 4 ). Päris täpselt ma oma küsimustele kahjuks vastuseid ei ole saanud ja see protsess on endiselt minu jaoks täpselt teadmata.

Algatasin hagi mille tsiviilasja numbriks sai 2-23-53
Tallinna Ringkonnakohus oma kohtuotsuse resolutsioon osas toob välja:
1. Harju Maakohtu 08.10.2024.a otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja anda uus menetluskulude jaotus.


Lisaks tuuakse selles kohtuotsuses välja:
Menetluskulude jaotus
25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ning kokkuvõttes kuulub ka hagi rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.

2. Siiani menetluskulude jaotust Harju Maakohtu poolt tehtud ei ole. Miks see nii kaua aega võtab ja miks seda ei ole tehtud kahe kuu jooksul on minu jaoks täiesti arusaamatu! Kui kaua võtab aega menetluskulude kokku liitmine ja sellekohase määruse vormistus? Pakun, et maksimaalselt 30 minutit.
3. Ma eeldan, et sellekohase määruse peab tegema Harju Maakohtus menetlust läbi viinud kohtunik Helina Luksepp.
Pean mainima, et ka varem ei teinud antud kohtunik selles samas tsiviilasjas kohtuotsust õigeaegselt. Jah, siis see toimus mitte kaks kuud vaid pea neli kuud lubatust hiljem. Peale minu esitatut taotlust Justiitsministeeriumisse ( Lisa 5 ) hakkasid asjad liikuma ja tehti kohtuotsus kohe ära. Justiitsministeerium vastas minu taotlusele ( Lisa 6 ). Esitasin ministeeriumi vastuse kohta lisaküsimusi ( Lisa 7 ) ja ministeerium vastas mulle ( Lisa 8 ). Lisan siia ka Harju Maakohtu esimehe vastuse Justiitsministeeriumile antud küsimuses ( Lisa 9 ).
4. Üritades vältida edasisi probleeme ja ajakulu ning et Harju Maakohus teeks kunagi ikka korrektse määruse menetluskulude jaotuse osas, tuletan igaks juhuks meelde, et minu hinnangul tuleb arvestada menetluskulude hulka ka minu eeltõendamismenetluse kulud vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustik¹ § 171 lg 3.
Minu küsimused:
1. Mis põhjusel ei ole Harju Maakohus teinud menetluskulude jaotust kahe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist?
Siinkohal pean mainima, et kui vastusena sellele küsimusele tuuakse välja kohtuniku liigsuur töökoormus, siis see ei ole minu arvates adekvaatne põhjendus!
2. Millal Harju Maakohus teeb menetluskulude jaotuse kohta määruse?
3. Kas nii Harju Maakohtu esimees, kui ka Tallinna Ringkonnakohtu esimees on teinud kõik endast oleneva, et selliseid probleeme vältida ning täitnud seadusest tuleneva nendepoolse kontrolli kohustuse nõudeid kohtu töö korraldamise osas? Vastavalt siis Kohtute seaduse § 12 lg 2; lg 3 p1;p3 ja § 45 lg 1; lg 1¹ p1-4.
4. Kas valdkonna eest vastutav minister on teostanud järelvalvet vastavalt Kohtute seaduse § 45 lg 2, et ennetada sarnaseid probleeme?
5. Kas mingi asutus/institutsioon ( Justiitsministeerium, Harju Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Riigikontroll, Õiguskantsler ) peaks algatama järgelvalve menetluse või läbi viima asjakohase kontrolli tulenevalt minu poolt esitatud tõenditele?
Lisad:
Lisa 1: Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus
Lisa 2: Minu järelpäring kohtuotsuste jõustamise osas.
Lisa 3: Minu teine järelpäring kohtuotsuste jõustamise osas.
Lisa 4: Vastused minu järelpäringutele ( Lisa 2;3)
Lisa 5: Minu taotlus Justiitsministeeriumile
Lisa 6: Justiitsministeeriumi vastus minu taotlusele.
Lisa 7: Minu täiendavad küsimused Justiitsministeeriumile
Lisa 8: Justiitsministeeriumi vastus minu täiendavatele küsimustele
Lisa 9: Harju Maakohtu esimehe vastus Justiitsministeeriumi järelpäringule

29.09.2025 Hannes Põllu
/ allkirjastatud digitaalselt /



K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-53
Tsiviilasi
Hannes Põllu hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu 6962,82 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.10.2024 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 07.11.2024 apellatsioonkaebus 3699,12 eurot
Hannes Põllu 05.12.2024 (täiendatud ja täpsustatud 27.02.2025) vastuapellatsioonkaebus 2756,70 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 07.11.2024
apellatsioonkaebus
Hannes Põllu 05.12.2024 (täiendatud ja täpsustatud 27.02.2025) vastuapellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja/ vastuapellatsioonkaebuses apellant): Hannes Põllu (isikukood 37603124929, elukoht Ida-Lille, Pala küla, Türi vald, 72234, Järva maakond)
Kostja (apellatsioonimenetluses apellant/ vastuapellatsioonkaebuses vastustaja): AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, Tallinn), lepingulised esindajad Tiina Saluste ja Kaspar Vahtre
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 29.05.2025

RESOLUTSIOON:
1. Harju Maakohtu 08.10.2024.a otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja anda uus menetluskulude jaotus.
2. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Hannes Põllu vastuapellatsioonkaebus rahuldada.
4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1. Hagi rahuldada.
4.2. Mõista välja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Hannes Põllu kasuks 5 513,40 eurot liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
4.3. Mõista välja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Hannes Põllu kasuks 942,42 eurot hageja kohtueelse õigusabi kulu hüvitamiseks.
5. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.02.01.2023 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista:
• Volkswagen Golf (reg. nr 013TLT) 03.01.2020 kuupäeval toimunud õnnetuses tekkinud esiosa remondimaksumuse 5 513,40 eurot.
• Kohtuvälised kulud Advokaadibüroo COBALT OÜ arve nr 20162468 alusel 829,92 eurot.
• Kohtuvälised kulud Advokaadibüroo SIRK & SAAREVÄLI arve nr 210307 alusel 112,50 eurot;
• Eeltõendamismenetlusega kaasnenud kohtukulud kogusummas 507 eurot.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.11.2018 liikluskindlustuse poliisi nr 2077893992. 03.01.2020 toimus liiklusõnnetus, milles osalesid Volkswagen Golf (reg. nr 013TLT), Volkswagen Crafter (reg. nr 816BTR) ja Volkswagen Passat (reg. nr 603TKB). Hageja kutsus kohale politsei, kes tegi kohapeal süüdlase kindlaks ning kuna süüdlane tunnistas süüd, siis ei algatanud politsei menetlust ega viinud läbi menetlustoiminguid. Politsei aitas kohapeal vormistada liiklusõnnetuse blanketid. Hiljem esitas kohapeal süüd tunnistanud isik Merlis Orgma lisaavalduse kindlustusseltsile. Kindlustusselts tellis ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt Raul Põdersalult. Eelnimetatud arvamusele tuginedes keeldus kindlustusselts hageja auto esiosa vigastusi kompenseerimast. Hageja esitas Eesti Liikluskindlustus Fondile (LKF) lepitusavalduse. LKF-i lepitusmenetlus lõpetati kokkulepet saavutamata. Hageja esitas kohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks EKEI-lt (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) ekspertarvamuse saamiseks. EKEI koostas ekspertiisiakti.
Hageja toob esile, et liiklusõnnetus ei toimunud nii nagu riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu või EKEI ekspertiisiaktis kirjeldatud. Mõlemad ekspertiisiaktid on jõudnud järeldusele, et esmalt sõitis hageja auto eesseisvale autole otsa ja seejärel sõitis hageja taga sõitnud auto otsa hageja autole. Tegelikult toimus õnnetus selliselt, nagu on kirjeldatud kohapeal vormistatud liiklusõnnetuse blankettidel – hageja pidurdas, mille tulemusena hageja sõiduk jäi seisma, seejärel sõitis hageja sõidukile tagant otsa Volkswagen Passat, mille tulemusel põrkas hageja sõiduk eesolevale sõidukile otsa.
EKEI arvamuses on ka kasutatud pilte, kus mõõtelatt on viltu maapinna suhtes. Samuti ei ole piltidelt täpselt aru saada, mis pidi mõõtelatt üldse on. Arusaamatuks jääb ka EKEI akti lisa, kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks näitama autode kokkupõrke kõrguse võrdlust. Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid maapinna suhtes, mis seda võrdlust võimaldaksid. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa kahjuks võrrelda üheselt, kuna need on erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid mõõte.
Hageja leiab, et olgu otsasõit ükskõik millise jõuga (nõrgajõuline või mitte) seda on alati tunda nii eesolevas autos, kellele otsa sõidetakse, kui ka selles autos, mis otsa sõidab.
See, et Volkswagen Golfi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei tähenda ilmtingimata, et Volkswagen Golfi ja Volkswagen Crafteri vaheline kokkupuude pidi olema oluliselt tugevam kui Volkswagen Golfi ja Volkswagen Passati vahel. Esi- ja taguosa vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside erinevusest (Golf ja Crafter vs Golf ja Passat). Golfi ja Passati kokkupõrkel läks suur osa jõust Golfi edasi liikumisse. Seevastu Golfi ja Crafteri kokkupõrke puhul tulenevalt Crafteri suurest massist sumbus liikumisenergia Golfi esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Golfi ja Passati kokkupõrkepunkt oli täpselt nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad ongi disainitud ja mõeldud võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks. Seevastu Crafteri ja Golfi kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Golfi põrkeraud. Nii öelda Golfile nõrgas kohas (stange ülaserv, esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk), mis ei ole disainitud ega mõeldud kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks. Sellepärast olidki Golfi esiosa vigastused ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused ja likvideerimise maksumus. Isegi Golfi esituled jäid väliselt terveks kuigi need on tehtud plastmassist. Murdusid vaid esitulede plastmassist kinnitused ja tuled tuli ikkagi välja vahetada.
Sirk&Saareväli arvel on välja toodud, mille eest arve on esitatud: Õigusalane konsultatsioon seoses Volkswagen Golf numbrimärgiga 013TLT osalusel 03.01.2020 toimunud liiklusõnnetuses. COBALT arvel ei ole see nii täpselt välja toodud. On kirjas lihtsalt: Kindlustusvaidlus (liiklusõnnetus). Kui sellest ei piisa, siis vajadusel saan küsida ja esitada COBALTi poolse sellekohase kinnituse, et see on konkreetselt just antud avarii kohta antud õigusabikulude arve.
Hageja tõi veel täiendavalt esile, et õnnetuse hetkel viibis autos Emili Kopolovets, kes oli tollel ajal hageja tütre Ida Lill Põllu klassiõde. Hageja leiab, et tegemist on isikuga, kes saab õnnetuse kohta tunnistusi anda.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Antud juhtumi osas on teostatud kaks ekspertiisi, mille hageja on kohtule ka esitanud. Üks ekspertiisidest (käesolevas menetluses käsitletav kui eriteadmistega isiku arvamus) on koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt ja teine ekspertiis on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. Mõlemas ekspertiisis on jõutud samale järeldusele ehk sellele, et esimene kokkupõrge toimus hageja sõiduki ja VW Crafteri vahel ja teine kokkupõrge toimus VW Passati ja hageja vahel. Ei ole eluliselt usutav, et kaks eraldiseisvat kogenud eksperti jõuavad teineteisest sõltumatult samale valele järeldusele.
Kindlustusõiguses jaotub tõendamiskoormis selliselt, et kindlustusvõtja (antud vaidluses kui kahjustatud isik) peab kindlustusjuhtumi toimumise ja ning juhul, kui kindlustusandja soovib keelduda kahju hüvitamisest muul alusel, peab hüvitamiskohustuse puudumist tõendama kindlustusandja. Seega kuivõrd hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud, mis tõendaksid, et liiklusõnnetuse tehiolud olid teistsugused kui on ekspertide järeldused, on hageja väited tõendamata.
Hageja sõiduki esiotsa remondi maksumuse ja eeltõendamismenetluse maksumuse üle pooltel vaidlust ei ole. Samas nähtub eeltõendamismenetluse avaldusest, et selle on esitanud ja allkirjastanud hageja, mitte advokaat. Seega ei nähtu eeltõendamismenetluse materjalidest, et väidetavat õigusabi oleks tegelikult osutatud. Samuti ei ole kostja poole pöördunud hageja nimel ka advokaadibüroo Sirk&Saareväli, seega ei ole jälgitav, millist õigusabi ja millises mahus oleks kumbki advokaadibüroo hagejale seoses antud juhtumiga pakkunud. Seega isegi kui hagi kuulub rahuldamisele sõiduki remondimaksumuse osas, ei ole tõendatud, et kumbki advokaadibüroo oleks pakkunud õigusabi või esindanud hagejat seoses 03.01.2020 toimunud liiklusõnnetusega.
Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50% hageja juhitud sõiduki esiosa taastusremondi kulust summas 2756,70 eurot ning hageja kohtuvälise õigusabi kulu 942,42 eurot. Hagi jäi rahuldamata 2756,70 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
Vaidlus on selles, et hageja on lähtunud LÕ toimumise hetkel fikseeritust ja VW Passati juhi Merlis Orgma allkirjastatud LÕ teatest, mis vormistati sündmuse toimumise järgselt selle kohas ja millega Merlis Orgma tunnistas, et tema põhjustas õnnetuse ja on selles süüdi. Selle tõttu lahkus sündmuskohalt ka politsei ega algatanud menetlust. Kostja tugineb aga pärast sündmuse toimumist läbi viidud ekspertiisile, mille kohaselt toimus ahelavarii sellises järjekorras: esmalt sõitis VW Golf otsa VW Crafterile ja seejärel VW Passat VW Golfile. Seega VW Passat vastutab VW Golfile otsasõidu eest ja VW Golf VW Crafterile otsasõidu eest.
Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa asja materjalidele lisatud tõendite alusel kohus teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, millises järjekorras ahelkokkupõrkes osalenud autod üksteisele otsa sõitsid. Selliseid tõendeid ole võimalik täna enam koguda.
Kohtu ette toodud tõendid on vastuolulised: VW Passati juht andis sündmuskohal selgituse, et ta ei tea, millises järjekorras LÕ-s osalenud sõidukid kokku põrkasid, kuid ta on allkirjaga LÕ teatisel kinnitanud, et ta sõitis otsa sõidukile VW Passat. Mõlemad eksperdid on jõudnud järeldusele, et esmalt toimus kokkupõrge VW Golfi ja VW Crafteri vahel. Tunnistajad Põllu ja Kopolovets kinnitavad, et esmalt sõitis VW Golfile tagant otsa VW Passat ja seetõttu tekkis ka kokkupõrge VW Crafteriga.
Ka Liikluskindlustuse Fondi lepituskomisjoni lepitusmenetluse lõpetamise otsuses on sedastatud, et tegelikult ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud kumbki liiklusõnnetuse tekkemehhanism. Sellele järeldusele jõuab ka kohus.
Sõiduki esiosa vigastuste hüvitamata jätmise aluseks saab olla LKS 33 p 7 ehk hüvitamisele ei kuulu iseendale tekitatud kahju.
Kohus leiab, et kostja otsus jätta tervikuna VW Golfi esiosale LÕ tõttu tekkinud kahju hüvitamata, et ole eeltoodud kohtu põhjenduste tõttu õige. Kui LÕ tekkemehhanismi ei ole kogutud tõendite alusel võimalik üheselt kindlaks teha, tuleks lähtuda Riigikohtu lahendites seni väljendatud seisukohtadest (Selleks, et lugeda õnnetuses osalenud juhtide osalus õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdseks, ei tule tuvastada kummagi poole vastutuse täpset määra (vt ka RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15 p 13). Kui mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, on kohtul alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%. (RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-15 p 11).
Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejale tuleb hüvitada 50% sõiduki VW Golf esiosale tekkinud kahjust. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2 756,7 eurot (5 513,4 : 2).
Hageja on tõendanud, et Advokaadibüroo COBALT 11.05.2020 arve alusel on ta saanud LÕ-ga seoses õigusalast nõu maksumusega 829,92 eurot ja Advokaadibüroolt Sirk ja Saareväli OÜ 05.03.2021 arve alusel õigusalast nõu maksumusega 112,50 eurot. Osundatud arvetest ilmneb õigusnõu seotus vaatlusaluse LÕ-ga. Kostja ei ole õigusalase nõu maksumuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega kohus rahuldab hageja nõude kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise osas.
Hageja nõude eeltõendamismenetluse kulude hüvitamiseks 507 eurot loeb kohus menetluskulude jaotamise taotluseks, sest hagimenetluse esemeks ei saa TsMS § 174 lg-st 7 tulenevalt olla menetluskulude väljamõistmine (vt ka RK 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 27). VÕS § 170 lg 3 kohaselt eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. Seega tuleb eeltõendamismenetluse kulud määrata käesoleva menetluse menetluskulude jaotamisel Hagi osalise rahuldamise tõttu ja TsMS § 163 lg 1 alusel, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaks määramiseks.
Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hageja kahju hüvitamise nõue summas 2756,70 eurot ning õigusabikulude nõue summas 942,42 eurot ning jätta nimetatud osas hagi rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Apellant on seisukohal, et kohus on jätnud hindamata tõendina esitatud EKEI ekspertiisi akti, mis on asja lahendamise seisukohast oluline, kohus pole analüüsinud nimetatud tõendit ega põhjendanud sellega sisuliselt arvestamata jätmist otsuse tegemisel. EKEI ekspertiisi akt on maakohtus jäetud põhjendamatult tähelepanuta. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ning TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Maakohtus esitati tõenditena kaks ekspertiisi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta: Raul Põdersalu kui asjatundja 25.01.2020 koostatud arvamus sõiduki Volkswagen Golf esiosa vigastuse tekkemehanismi kohta ning EKEI eksperdi Urmas Lõivu 10.02.2021 liiklustehnilise ekspertiisi akt. Mõlemad dokumendid puudutavad oma sisult sama küsimust: millises järjekorras toimusid vaidluse all olevas liiklusõnnetuses kokkupõrked sõidukite vahel ehk kas keskmine auto (hageja) sõitis esimesele tagant sisse või paiskus keskmine auto vastu esimest autot kolmanda sõiduki löögist. Maakohus käsitles Raul Põdersalu arvamust ja EKEI ekspertiisi akti koos. Kohus on otsuse punktis 34 märkinud, etekspertiiside osas on kriitikat esitanud nii hageja kui LKF-i lepitaja. Kohtuotsuse punktis 39 märgib kohus, et mõlemad eksperdid on jõudnud järeldusele, et esmalt toimus kokkupõrge hageja ja esimese sõiduki vahel. Seejärel märgib kohus, et nõustub LKF-i lepitaja lepitusmenetluse lõpetamise otsuses toodud kriitikaga ja kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud liiklusõnnetuse tekkemehhanism.
Apellant rõhutab, et LKF-i lepitaja sai lepitusmenetluse lõpetamise 25.03.2020 otsuses kritiseerida üksnes Raul Põdersalu arvamust, kuna EKEI ekspertiisi akt koostati alles aasta pärast lepitusmenetluse lõpetamist ehk 10.02.2021. Apellant leiab, et kohus on omistanud R. Põdersalu arvamuse suhtes tehtud kriitika ekslikult ka EKEI ekspertiisi aktile üksnes seetõttu, et ekspertiiside tulemused olid üldjoontes samad. See on viinud olukorrani, kus maakohus ei ole otsuses EKEI ekspertiisi akti eraldi analüüsinud. Veelgi enam, kohus ei ole põhjendanud, miks peaks EKEI ekspertiisi akti sisuliselt tähelepanuta jätma.
Apellandi arvates on EKEI ekspertiisi akt jälgitav ja loogiline, oleks vale ignoreerida selle tulemust või omistada sellele sama kriitikat, mida on LKF-i lepitaja teinud R. Põdersalu arvamuse kohta. LKF-i lepitaja kritiika tuleneb alusandmestiku puudulikkusest, ta väidab, et sõidukite vigastuste kõrgused pole õigesti mõõdetud, mõõdupuu on olnud viltu või väidetavad kokkupuute kohad ei kattu. EKEI ekspert U. Lõiv on tuginenud sõidukite vigastuste iseloomule, paiknemisele ja ulatusele, hinnangu andmisel on lähtutud pikaaegsest ekspertiisipraktikast. Ekspert on lähenenud küsimusele hinnates sõidukite vigastuste põhjal nende tekitamiseks vajalikku liikumisenergiat. Sisuliselt selgitab EKEI ekspert, et minimaalsete esiosa vigastustega järjekorras viimase sõiduki liikumisenergia polnud piisav keskmise sõiduki ettepoole paiskamiseks niivõrd tugeva löögiga, et tekiksid ulatuslikud kahjustused keskmise sõiduki esiosas. Praegu on kohtu ette toodud tõendite hulgas kaks liiklustehnilist ekspertiisi, mis - mõnevõrra erinevaid teid pidi - tuvastavad, et hageja juhitud sõiduki esiosa kahjustused tekkisid hageja poolt ees paiknenud sõidukile tagant otsasõidu tulemusel. Lisaks ekspertiisidele on tõendite hulgas kahe õnnetuse ajal alaealise lapse üle nelja aasta hiljem tunnistajana antud ütlused. Tunnistajate ütluste osas on kohus märkinud, et nad üldiselt liiklusõnnetuse asjaoludest midagi enam ei mäleta, kuid teavad tõsikindlalt kinnitada, et nende auto ees olevale autole tagant otsa ei sõitnud.
Hageja vastuapellatsioonkaebus
6.Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtule esitatud tõendite kaal erinev ja kohus ei ole piisavalt analüüsinud esitatud tõendeid ning on arvestanud ilmselgelt valel või ebatäpsel infol põhinenud tõendeid.

Nii R.Põdersalu, kui ka U.Lõivu antud arvamuste aluseks olevad andmed on suures osas puudulikud. Ekspertarvamused on koostatud ebatäpsete andmete põhjal. Seda tõendavad LKFi lepitusmenetluse kokkuvõte, ekspertide arvamustele lisatud pildid, kus on selgelt näha, et mõõtelatid on viltu või tagurpidi või ei saa üldse aru mis pidi mõõtelatid piltidel on, osade andmete mitte arvestamine (ei kontrollitud autode koormatust avarii hetkel ja peale avariid pildistamise hetkel). Samuti näiteks ei hinnatud autode tehnilist seisukorda peale avariid jne. Arusaamatuks jääb ka EKEI akti lisa, kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks näitama autode kokkupõrke kõrguse võrdlust. Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid maapinna suhtes, mis seda võrdlust võimaldaks. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa kahjuks võrrelda üheselt, kuna need on erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid mõõte.

Samuti ei ole kohus minu hinnangul arvestanud või omistanud erilist kaalu otsuse tegemisel Eesti Politsei tõendile mis kinnitab, et õnnetusjärgselt sündmuspaigal tehti õnnetuse põhjustaja kindlaks. Kohtu otsuses ei ole sellekohast põhjendust miks ei arvesta kohus seda, kui olulist tõendit.

Ka õnnetusjärgselt täidetud liikluskindlustuse vorme milles VW Passati juht kinnitab kirjalikult oma süüd õnnetuse põhjustamisel ei ole kohus pidanud oluliseks tõendiks. Tekib küsimus, et milleks neid liikluskindlustuse vorme siis üldse vormistada, kui nendes leiduvat ja allkirjastatud infot ei arvestata.

Õnnetuse põhjustaja tunnistas oma süüd peale avariid politseile ja kinnitas seda ka liikluskindlustuse vormidel, mille tulemusena politsei menetlust ei algatanud ja ei teinud ka näiteks pidurdusteekondade mõõtmisi ja muid toiminguid õnnetusejärgselt kohapeal. Neid mõõteandmeid ei ole mitte kuidagi võimalik tagantjärgi leida. Nende mõõteandmete alusel oleks saanud arvutada välja autode täpsed sõidukiirused ja oleks andnud mulle parema võimaluse ennast alusetu süüdistuse, nagu ma oleksin avarii põhjustaja, eest kaitsta.

EKEI ekspertiisiakti lõppjäreldus tugineb suuresti vaid põhjendusel, et VW Golfil olid esiosa vigastused oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused. Nagu olen varasemalt maakohtule välja toonud, siis ei pea olema liiklustehniline ekspert, et aru saada miks olid VW Golfi esiosa vigastused oluliselt suuremad, kui tagaosa vigastused.

See, et Volkswagen Golfi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei tähenda ilmtingimata, et Volkswagen Golfi ja Volkswagen Crafteri vaheline kokkupuude pidi olema oluliselt tugevam kui Volkswagen Golfi ja Volkswagen Passati vahel. Esi- ja taguosa vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside erinevusest (Golf ja Crafter vs Golf ja Passat). Golfi ja Passati kokkupõrkel läks suur osa jõust Golfi edasi liikumisse. Seevastu Golfi ja Crafteri kokkupõrke puhul tulenevalt Crafteri suurest massist sumbus liikumisenergia Golfi esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Golfi ja Passati kokkupõrkepunkt oli täpselt nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad ongi disainitud ja mõeldud võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks. Seevastu Crafteri ja Golfi kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Golfi põrkeraud. Nii öelda Golfile nõrgas kohas (stange ülaserv; esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk), mis ei ole disainitud ega mõeldud kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks. Sellepärast olidki Golfi esiosa vigastused ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused ja likvideerimise maksumus
Maakohus on jätnud minu eeltoodud argumendid läbi analüüsimata ja tähelepanuta.

Mõlemad otsesed tunnistajad, kes viibisid õnnetuse hetkel hagejaga koos autos, tunnistasid üheselt kohtus, et VW Golf ei sõitnud esimesena eesolevale VW Crafterile otsa ja otsasõit oli põhjustatud tagant tagant tulnud auto otsasõidust.

Vastused apellatsioonkaebustele
7.Vastustajad vaidlesid teineteise kaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu otsus
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, anda uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:
• 03.01.2020 toimus liiklusõnnetus (LÕ) Paides Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 93.kilomeetril, milles osales kolm sõidukit: VW Passat, VW Golf ja VW Crafter.
• Sõidukite VW Passat ja VW Golf valdaja tsiviilvastutuse leping (kohustuslik liikluskindlustuse leping) oli sõlmitud kostjaga.
• Hageja oli LÕ ajal VW Golf valdaja.
• LÕ toimunud ahelkokkupõrkes oli VW Golf keskmine sõiduk, saades vigastusi nii sõiduki esi- kui ka tagaosale. Ahelkokkupõrke esimene sõiduk oli VW Crafter (kaubik) ja viimane sõiduk ahelas oli VW Passat.
• VW Golfi tagaosa vigastuste kõrvaldamise maksumuse kostja kindlustusandjana hüvitas.
• VW Golfi esiosa vigastuste kõrvaldamise maksumus on 5 513,4 eurot.
10. Kostja keeldus hagejale sõiduki VW Golf esiosa vigastuste kõrvaldamise maksumuse hüvitamisest põhjusel, et kostja arvates tekkisid VW Golfi vigastused hageja kui sõidukijuhi suutmatusest sõiduk peatada eesoleva sõiduki VW Crafteri pidurdamisel. Sisuliselt tugineb kostja sellele, et VW Golfi juht ei hoidnud piisavat pikivahet eessõitva sõidukiga.
11. Maakohus asus seisukohale, et kohaldamisele kuulub LKindlS § 33 p 7, mille järgi ei hüvitata kahju, mis on tekitatud iseendale. Ringkonnakohus osutab, et Riigikohus on 20. mail 2022 tsiviilasjas nr 2-19-19203 leidnud, et iseendale tekitatud kahjuna LKindlS § 33 p 7 mõttes ei ole põhjendatud käsitada kahju, mis tekkis mitme sõiduki liikluses osalemise riski realiseerumisel. Seda isegi juhul, kui neil sõidukitel oli sama omanik või kui need sõidukid olid ühe isiku, sh liisinguvõtja, valduses. Seega käesoleval juhul LKindlS § 33 p 7 kohaldamisele ei kuulu.
12. Kostja kindlustusandjana pole menetluses esitatud dokumentides viidanud ühelegi VÕS või LKS sättele, mis õigustaksid hageja nõutud hüvitise maksmisest keeldumist. Ringkonnakohus saab poolte vaidluses esiletoodud asjaoludest aru nii, et kostja arvates ei ole hageja tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Ringkonnakohtu arvates kuulub kohaldamisele VÕS § 510, mille järgi vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Seega, kuna kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel peab kindlustusandja hüvitama vaid kindlustusvõtja asemel kolmandale isikule tekitatud kahju, siis juhul, kui asjas leiab tõendamist, et VW Golf esiosa vigastused tekitas VW Golfi juht ise, ei pea kostja kindlustusandjana VW Golf esiosa vigastuste kõrvaldamise maksumust hüvitama.
13. Maakohus asus tõendeid analüüsides seisukohale, et esitatud tõendite alusel ei saa kohus teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, millises järjekorras ahelkokkupõrkes osalenud autod üksteisele otsa sõitsid ning tulenevalt sellest ja juhindudes otsuses viidatud Riigikohtu lahendites väljendatust leidis maakohus, et kuna LÕ tekkemehhanismi ei ole kogutud tõendite alusel võimalik üheselt kindlaks teha, tuleb lugeda õnnetuses osalenud juhtide osalus õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdseks. Maakohus leidis, et kuna mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, on alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, et juhtide osaluse teadmatuks jäämine saab tulla kõne alla üksnes erandjuhtudel. Riigikohus on leidnud, et kuigi sageli võivad liiklusõnnetuse osaliste arusaamad liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta lahku minna, ei saa sellest veel üldjuhul järeldada, et juhtide osalus õnnetuse põhjustamises on teadmata (Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15, p 13). Ringkonnakohtu arvates tuleb selle juhisega arvestada ka käesoleva asja lahendamisel. Asjas tuleb esitatud tõendite alusel tuvastada, kas kahju põhjustanud kausaalne ahel oli selline nagu väidab hageja või nagu väidab kostja.
15. Asjas esitati LÕ tehiolude tuvastamiseks eelkõige järgmised tõendid:
- Politsei- Piirivalveameti 11.03.2020 kiri (tlk 4), milles avaldatakse, et käsitlemise all oleva LÕ ahelkokkupõrke põhjustas sõiduki VW Passat juht. Täpsustatakse, et esimene sõiduk pidurdas, teine sai pidama, põhjustaja teise taga mitte, tekkis ahelkokkupõrge.
-Liiklusõnnetuse blanketil on hageja kirjeldanud LÕ järgselt koheselt ahelkokkupõrget nii nagu ta väidab selle toimunud olevat ka hagis (tlk 13, 16).
-Liiklusõnnetuse blanketil kirjeldas VW Crafter juht, et tema jäi ringristmikul seisma kui taga sõitnud auto sõitis tagant otsa ja temale omakorda kolmas auto.
-Liiklusõnnetuse järgselt avaldas VW Passat juht kindlustusandjale 03.01.2020, et ta ei tea mis järjekorras kokkupõrked olid, rohkem kui kuu aega hiljem, so 06.02.2020 teatas VW Passat juht kindlustusandjale, et ilmselt soovib VW Golfi juht läbi viia kindlustuspettust ning tema võttis LÕ-ses süü omaks, kuna pole varem sellise asjaga kokku puutunud, nõustus mis öeldi ja täitis paberid.
-Ahelkokkupõrkes osalenud esimeses sõidukis VW Crafter olnud 2 sõitjat avaldasid, et nad tundsid ühekordset otsasõitu sõidukile (tlk 27-28).
-Kostja tellis liiklusõnnetuse asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt Raul Põdersalult (edaspidi ka asjatundja arvamus). Asjatundja avaldas kokkuvõttes, et sõiduki VW Golf esiosa vigastused tekkisid VW Golf tagant otsasõidul ees peatunud sõidukile VW Crafter. Seejärel sõitis ees ootamatult peatunud sõidukile VW Golf tagant otsa VW Passat, lükates sõiduki VW Golf veelkord vastu ees seisnud sõidukit VW Crafter.
-Tunnistajatena ülekuulatud Põllu ja Kopolovets, kes viibisid LÕ toimumise ajal sõiduautos VW Golf kinnitasid, et kui VW Crafter ees pidurdas, siis VW Golf tema järel sai pidama ja kokkupõrge VW Crafteriga toimus alles pärast seda, kui VW Passat oli VW Golfile otsa sõitnud.
-Kohtu poolt määratud ekspertiisi läbiviinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert U.Lõiv avaldas ekspertiisiaktis nr 20E-LL0038 (edaspidi ka eksperdi arvamus), et esimesena toimus sõiduauto VW Golf reg.märk 013TLT tagant otsasõit kaubikule VW Crafter reg.märk 816BTR ja seejärel toimus sõiduauto VW Passat reg.märk 603TKB nõrgajõuline kontakt sõiduautoga VW Golf reg.märk 013TLT.
16.Nagu eelpooltoodust nähtub on asjas esitatud vastuolulisi tõendeid. Seejuures on asjas kostja poolt esitatud asjatundja arvamus ning hiljem on kohtu määruse alusel teostatud veel ekspertiis. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud, et asjatundja arvamusel ja/või eksperdiarvamusel on ette kindlaksmääratud jõud on ebaõige kostja arvamus, et nimelt need tõendid tuleb aluseks võtta LÕ tehiolude tuvastamiseks. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud dokumentaalseid tõendeid hinnata lähtudes TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise nõuetest, sest hageja on need arvamused vaidlustanud.
17.Asjatundja ja eksperdi arvamused kattuvad selles, et lõpptulemusena jõudsid mõlemad järeldusele, et VW Golf paiskus eessõitvale VW Crafterile otsa seetõttu, et ta ei saanud VW Crafteri pidurdamisel tema järel pidama. Asjatundja ja eksperdi arvamused lahknevad selles, kas VW Golf põrkas VW Crafteriga kokku üks või kaks korda. Asjatundja arvamusest nähtub nimelt, et ja VW Passati tõukejõud oli piisav, et lükata VW Golf veelkord vastu tema ees seisnud VW Crafterit. Ekspert on samas avaldanud arvamuse, et VW Passati kontakt kokkupõrkel VW Golfiga oli niivõrd väike, et välistatud on VW Passati tõukejõu tõttu VW Golfi esiosa vigastused, st teistkordne kokkupõrge VW Golfi ja VW Crafteri vahel.
18. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et kohus peab eksperdiarvamust hindama ja kriitiliselt analüüsima koos teiste tõenditega (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 14) ning kui asjatundja või eksperdi koostatud arvamusest ei nähtu piisava põhjalikkusega, miks on asjatundja/ekspert ühele või teisele järeldusele jõudnud, on kohtul õigus lõppastmes otsustada, et vastav asjaolu ei ole arvamusega tõendatud (Riigikohtu 13.detsembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-12098).
19.Ringkonnakohus leiabki, et käesoleval juhul ei ole eksperdiarvamusega võimalik veenvalt tõendada LÕ tehiolusid. Esiteks ei saa veenvaks pidada eksperdi lõppjäreldusi LÕ tõenäoliste tehiolude kohta põhjusel, et eksperdiarvamuses antud hinnangut põhjendab ekspert pikaaegse ekspertiisipraktikaga. Selliselt avaldatud seisukohta ei ole võimalik ringkonnakohtu arvates kontrollida.
20.Hageja on esile toonud, et eksperdi arvamusest ei nähtu, et ekspert oleks arvestanud LÕ osalenud sõidukite massidega kokkupõrke ajal, sh sellega, kui palju inimesi oli autodes, samuti ei ole arvestatud sellega, et VW Golf ja VW Passati kokkupõrge toimus stangede/kaitseraudade (mis ongi selleks disainitud, et võtta vastu suurem löögijõud) vahel, kuid VW Crafteri ja VW Golfi vaheline kokkupuude toimus kõrgemal kui VW Golfi stange/kaitseraud.
21.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja kriitika asjatundja arvamusele selles, et kuigi arvamus tugineb suures osas vigastuste mõõtmistulemustele on mõõtmisel mõõtelatid viltu ning suvalisest kohast kokkumurtud (tlk 8 pöördel ja 10 pöördel). Paraku on ka ekspert võtnud ekspertiisi tegemisel aluseks samad fotod (tlk 19 ja pöördel). Eksperdiarvamuse lisaks on ka fototabel (tlk 29), millest eksperdi arvates peaks ka nähtuma vigastuste paiknemine, kuid fotodelt ei nähtu, et sõidukitest oleks tehtud fotod samal kõrgusel.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna sõidukite vigastuste mõõtmistulemused on tehtud lohakalt ning sõidukite masside erinevust kokkupõrgete ajal ei ole asjatundja ega ka ekspert arvestanud, ei ole võimalik veenvalt asjas esitatud arvamustega tõendada seda, et VW Golf põrkas VW Crafteriga kokku enne kui VW Passat põrkas kokku VW Golfiga. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et kuna arvamuste aluseks olevad lähteandmed on puudulikud, ei ole nende andmete alusel esitatud järeldused veenvad.
23. Asjas on tõendamist leidnud, et VW Passati juht võttis sündmuskohal omaks, et LÕ põhjustajaks oli tema. Kohale kutsutud politsei sõidukijuhtide vahel vaidluse puudumisel seetõttu mingeid täiendavaid tõendeid ei kogunud, kontrollis vaid juhtide kainust. VW Golfis olnud sõitjad andsid käesolevas asjas tunnistajatena ütlusi, et kõigepealt põrkas VW Passat vastu VW Golfi ja selle tõukejõust paiskus VW Golf vastu VW Crafterit.
24.Eelkirjeldatud tõendite alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et veenvamad on hageja väited liiklusõnnetuse tehiolude kohta. Asjas ei ole leidnud veenvalt tõendamist, et VW Golfi esiosa vigastuste põhjuseks oli VW Golfi suutmatus sõiduk peatada eesoleva VW Crafteri pidurdamisel. Kostjal tuleb hagejale hüvitada VW Golfi esiosa remondimaksumus. Apellatsioonkaebuses pole eraldi põhjendustega vaidlustatud kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist, kaebuses viidatakse vaid, et kuna hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata ei kuulu hüvitamisele ka kohtueelsed õigusabikulud. Kuna eeltoodu alusel tuleb kostjal hüvitada sõiduki esiosa remondimaksumus täies ulatuses, tuleb ka kohtueelsed õigusabikulud kostjal hagejale hüvitada.
Menetluskulude jaotus
25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ning kokkuvõttes kuulub ka hagi rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.


/allkirjastatud digitaalselt/

Järelpäring.

Soovin saada infot mis toimub peale seda kui kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg on möödunud?
Ma mõtlen seda kuidas toimub kohtuotsuse jõustamise protsess?
Et kas näiteks keegi kohtu töötajates peab sellised kohtuotsused üle vaatama ja kuidagi registreerima vms?



03.09.2025 Hannes Põllu
/ allkirjastatud digitaalselt /

Järelpäring 2

Sain kätte teie selgitused kohtuotsuse jõustamise osas. Sellest tulenevalt on mul edasised küsimused:
Kui jõustumismärge on tehtud asja lahendanud maakohtu kantselei poolt ja kohtuotsuses on kellegile pandud mingid kohustused. Näiteks kui ringkonnakohtu otsuses on sees, et maakohus peab tegema midagi, siis kas kantselei töötaja kes tegi jõustumismärke peab sellest kedagi teavitama? Või kuidas muidu maakohtu kohtunikud sellest teada saavad?

03.09.2025 Hannes Põllu
/ allkirjastatud digitaalselt /

Taotlus

Palun algatada teenistuslik järelevalve Harju Maakohtu kohtuniku Helina Luksepp ja istungisekretär Sandra Braun osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku1 47.peatüki §452 (4);(5) alusel.
Asjade käik:
24.05.2024 toimus Harju Maakohtuistung tsiviilasjas number 2-23-53/i3 mille lõpus kell 01:12:55 märgib kohus, et kohtulahend on kätte saadav 14.06.2024 ( lisa 1 tehtud kollaseks )
Käesolevaks hetkeks ei ole antud kohtuasjas lahendit tehtud. Vähemalt ei ole e-toimikus sellekohane otsus leitav ega ei ole ka muul viisil mulle selle kohta mitte mingit infot laekunud.
Helistasin ise juulis 2024 kohtute infotelefonile. Sealt öeldi, et kohtunik on puhkusel ja nemad ei oska midagi selle kohta öelda.
Arvan, et olen olnud piisavalt kannatlik ja oodanud kohtulahendit kaua. Minu hinnangul kohtunik venitab oma tegevusega põhjendamatult kohtumenetlust ja ei ole minu silmis enam usaldusväärne.

Samuti palun ministril algatada teenistuslik järelevalve Harju Maakohtu esimehe suhtes vastavalt Kohtute Seaduse 6.peatüki § 45 (2) alusel. Ta ei ole minu hinnangul teostanud piisavalt seaduses ettenähtud järelvalvet mis on talle pandud antud seaduse alusel kohustuseks.

26.09.2024 Hannes Põllu
/ allkirjastatud digitaalselt /

Tere.
Sain kätte Teie vastuse nr 13-5/6910-4 milles viitate, et Te saite 16.10.2024 kuupäeval Harju Maakohtu esimehelt omakorda vastuse enda järelpäringule.
Kirjutate, et esimehe selgitustest ei nähtu, et kohtu esimees oleks jätnud täitmata Kohtuteseaduse (edaspidi KS ) § 12 lg 3 sätestatud ülesanded ja seetõttu ei ole alust tema suhtes järelvalvemenetlust algatada.
Minule jääb arusaamatuks sellekohane Teie otsus. Selle tõttu soovin ma tutvuda Harju Maakohtu esimehe vastusega täies ulatuses.
Sooviks teada mille alusel/mis asjaoludel, siis ministeerium üldse algatab järelvalvemenetlusi?
KS § 45 toob välja täpse info mille kohta kohtu esimees peab järelvalvet teostama ja mida tegema. Muuhulgas tuleb järelvalvet teostada kohtunike kohustuste täitmise ning kohtu infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle. Samuti tagama õigusmõistmise korrakohane toimimine. Sama § sätestab, et ka ringkonnakohtu esimees teostab järelvalvet esimese astme kohtu kohtunike üle. Ehk siis ka temal oli/on järelvalve kohustus. Kuna minu hinnangul on rikkumised toimunud, siis järeldan ma seda, et ka ringkonnakohtu esimees ei teostanud piisavalt järelvalvet.
Kui kohtu esimees teostas järelvalvet vastavalt seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, siis kuidas sai juhtuda see, et menetlust läbiviiv kohtunik rikkus Täitevkohtumenetluse seadustiku §452 (4). Kohtuotsus tehti ja avalikustati pea 4 kuud hiljem, kui viimase kohtuistungi protokolli märgiti. Samuti ei teavitatud menetlusosapooli vastavalt. Sellega rikkus asja menetlev kohtunik ka Täitevkohtumenetluse seadustiku §. 452 (3). Jah, kohtunik kirjutas 07.10.2024 kuupäeval, vabandas ning teatas, et otsus tehakse avalikuks 08.10.2024, aga see oli tingitud ilmselt Teie poolt saadetud kirjast kohtule.
Mida siis kohtu esimees tegi selleks, et vältida olukorda kus kohtunik, kelle üle ta peab teostama järelvalvet vastavalt KS § 12 lg 3 ja KS § 45 lg 1; (11) lg 1;2;3;4, ei oleks rikkunud Täitevkohtumenetluse seadustiku § 452 (3;4)?
Samuti loen Teie vastusest välja, et kohtuniku selgituste kohaselt on etteheited istungi sekretärile põhjendamatud. Ma ei tea kuidas käib täpselt tööjaotus antud kohtus. Ma eeldasin ja arvan seda ka praegu, et kõik vastavad menetlustähtajad märgib toimikusse sekretär mitte kohtunik ise.
Ma arvan, et me kõik saame aru, et tegemist oli lihtsalt inimliku eksitusega kohtuniku ja sekretäri poolt. Ma eeldan, et keegi oleks pidanud menetlustähtaja toimikusse märkima. Ja kui seda nõuet ei ole või seda nõuet ei rikutud, siis läks lihtsalt nii kohtunikul kui ka sekretäril see tähtaeg meelest ära.
Mulle ei meeldi selle asja juures hämamine – väidetavalt oli kohtunikul isiklikud põhjused ja suur töökoormus mille tõttu tekkis minetus. Võibolla tõesti, aga kui palju võtab aega ühe lause kirjutamine ja selle edastamine menetlusosalistele mis oleks pidanud toimuma vastavalt Täitevkohtumenetluse seadustiku § 452 (3)? Et pea nelja kuu jooksul ei olnud kohtunikul aega seda teha ei ole minu arvates adekvaatne jutt! Kas Teie arvates on see usutav?
Kohtunikud kes peaks olema ülima aususe kehastused, sõltumatud ja erapooletud peaksid julgema ausalt ka välja öelda kui on eksinud, et jah unustasime ära ja kõik mitte ajama mingisugust pläma!
09.11.2024 Hannes Põllu
/digiallkirjastatud/

Tere.

Mul on kahju, et asjad ei toimi meie kohtu süsteemis nii nagu peaks ja ma pean oma õigusi ise pidevalt taga ajama. Elementaarne oleks, et ma ei peaks oma aega selliste asjade peale raiskama.
Üks põhjustest miks ma seda kirja kirjutan on see, et lootuses keegi võtab midagi ette, muudetakse mida vaja ja tehakse vastavad korrektuurid ja järeldused. Ehk siis keegi teine ei pea tulevikus analoogsete probleemide pärast kirju kirjutama.

Harju Maakohus ei täida Tallinna Ringkonnakohtu otsust!

Minu arvates ei ole see aksepteeritav, et Eesti Vabariigi kohus ise ei täida Eesti Vabariigi kohtu kohtuotsust. Selline tegevus tekitab kindlasti Harju Maakohtule ja Eesti kohtusüsteemile üldisemalt mainekahju.

1. Asjaolud ja kinnitused eelnevalt välja öeldud kõlavatele lausetele:
Tallinna Ringkonnakohus tegi 26.06.2025 kohtuotsuse ( Lisa 1 ), mis jõustus 29.07.2025.a.
Täna 29.09.2025 saab jõustumisest kaks kuud!
Olen peale kohtuotsuse jõustumist helistanud antud küsimuses mõned korrad kohtute üldtelefonil 6200100. Viimati käesoleva aasta augustis. Siis väitis inimene kellega rääkisin, et ta teeb kohtunikule märke.
Olen enda jaoks üritanud selgeks teha kuidas kohtuotsuste jõustumise protsessid kohtutes käivad või peaksid käima. Saatsin 03.09.2025 kohtute emailile [email protected] järjest kaks järelpäringut ( Lisa 2; Lisa 3. Millele ma sain ka kohe vastused ( Lisa 4 ). Päris täpselt ma oma küsimustele kahjuks vastuseid ei ole saanud ja see protsess on endiselt minu jaoks täpselt teadmata.

Algatasin hagi mille tsiviilasja numbriks sai 2-23-53
Tallinna Ringkonnakohus oma kohtuotsuse resolutsioon osas toob välja:
1. Harju Maakohtu 08.10.2024.a otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja anda uus menetluskulude jaotus.


Lisaks tuuakse selles kohtuotsuses välja:
Menetluskulude jaotus
25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ning kokkuvõttes kuulub ka hagi rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.

2. Siiani menetluskulude jaotust Harju Maakohtu poolt tehtud ei ole. Miks see nii kaua aega võtab ja miks seda ei ole tehtud kahe kuu jooksul on minu jaoks täiesti arusaamatu! Kui kaua võtab aega menetluskulude kokku liitmine ja sellekohase määruse vormistus? Pakun, et maksimaalselt 30 minutit.
3. Ma eeldan, et sellekohase määruse peab tegema Harju Maakohtus menetlust läbi viinud kohtunik Helina Luksepp.
Pean mainima, et ka varem ei teinud antud kohtunik selles samas tsiviilasjas kohtuotsust õigeaegselt. Jah, siis see toimus mitte kaks kuud vaid pea neli kuud lubatust hiljem. Peale minu esitatut taotlust Justiitsministeeriumisse ( Lisa 5 ) hakkasid asjad liikuma ja tehti kohtuotsus kohe ära. Justiitsministeerium vastas minu taotlusele ( Lisa 6 ). Esitasin ministeeriumi vastuse kohta lisaküsimusi ( Lisa 7 ) ja ministeerium vastas mulle ( Lisa 8 ). Lisan siia ka Harju Maakohtu esimehe vastuse Justiitsministeeriumile antud küsimuses ( Lisa 9 ).
4. Üritades vältida edasisi probleeme ja ajakulu ning et Harju Maakohus teeks kunagi ikka korrektse määruse menetluskulude jaotuse osas, tuletan igaks juhuks meelde, et minu hinnangul tuleb arvestada menetluskulude hulka ka minu eeltõendamismenetluse kulud vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustik¹ § 171 lg 3.
Minu küsimused:
1. Mis põhjusel ei ole Harju Maakohus teinud menetluskulude jaotust kahe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist?
Siinkohal pean mainima, et kui vastusena sellele küsimusele tuuakse välja kohtuniku liigsuur töökoormus, siis see ei ole minu arvates adekvaatne põhjendus!
2. Millal Harju Maakohus teeb menetluskulude jaotuse kohta määruse?
3. Kas nii Harju Maakohtu esimees, kui ka Tallinna Ringkonnakohtu esimees on teinud kõik endast oleneva, et selliseid probleeme vältida ning täitnud seadusest tuleneva nendepoolse kontrolli kohustuse nõudeid kohtu töö korraldamise osas? Vastavalt siis Kohtute seaduse § 12 lg 2; lg 3 p1;p3 ja § 45 lg 1; lg 1¹ p1-4.
4. Kas valdkonna eest vastutav minister on teostanud järelvalvet vastavalt Kohtute seaduse § 45 lg 2, et ennetada sarnaseid probleeme?
5. Kas mingi asutus/institutsioon ( Justiitsministeerium, Harju Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Riigikontroll, Õiguskantsler ) peaks algatama järgelvalve menetluse või läbi viima asjakohase kontrolli tulenevalt minu poolt esitatud tõenditele?
Lisad:
Lisa 1: Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus
Lisa 2: Minu järelpäring kohtuotsuste jõustamise osas.
Lisa 3: Minu teine järelpäring kohtuotsuste jõustamise osas.
Lisa 4: Vastused minu järelpäringutele ( Lisa 2;3)
Lisa 5: Minu taotlus Justiitsministeeriumile
Lisa 6: Justiitsministeeriumi vastus minu taotlusele.
Lisa 7: Minu täiendavad küsimused Justiitsministeeriumile
Lisa 8: Justiitsministeeriumi vastus minu täiendavatele küsimustele
Lisa 9: Harju Maakohtu esimehe vastus Justiitsministeeriumi järelpäringule

29.09.2025 Hannes Põllu
/ allkirjastatud digitaalselt /



K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-53
Tsiviilasi
Hannes Põllu hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu 6962,82 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.10.2024 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 07.11.2024 apellatsioonkaebus 3699,12 eurot
Hannes Põllu 05.12.2024 (täiendatud ja täpsustatud 27.02.2025) vastuapellatsioonkaebus 2756,70 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 07.11.2024
apellatsioonkaebus
Hannes Põllu 05.12.2024 (täiendatud ja täpsustatud 27.02.2025) vastuapellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja/ vastuapellatsioonkaebuses apellant): Hannes Põllu (isikukood 37603124929, elukoht Ida-Lille, Pala küla, Türi vald, 72234, Järva maakond)
Kostja (apellatsioonimenetluses apellant/ vastuapellatsioonkaebuses vastustaja): AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, Tallinn), lepingulised esindajad Tiina Saluste ja Kaspar Vahtre
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 29.05.2025

RESOLUTSIOON:
1. Harju Maakohtu 08.10.2024.a otsus tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja anda uus menetluskulude jaotus.
2. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Hannes Põllu vastuapellatsioonkaebus rahuldada.
4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1. Hagi rahuldada.
4.2. Mõista välja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Hannes Põllu kasuks 5 513,40 eurot liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
4.3. Mõista välja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Hannes Põllu kasuks 942,42 eurot hageja kohtueelse õigusabi kulu hüvitamiseks.
5. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.02.01.2023 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista:
• Volkswagen Golf (reg. nr 013TLT) 03.01.2020 kuupäeval toimunud õnnetuses tekkinud esiosa remondimaksumuse 5 513,40 eurot.
• Kohtuvälised kulud Advokaadibüroo COBALT OÜ arve nr 20162468 alusel 829,92 eurot.
• Kohtuvälised kulud Advokaadibüroo SIRK & SAAREVÄLI arve nr 210307 alusel 112,50 eurot;
• Eeltõendamismenetlusega kaasnenud kohtukulud kogusummas 507 eurot.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.11.2018 liikluskindlustuse poliisi nr 2077893992. 03.01.2020 toimus liiklusõnnetus, milles osalesid Volkswagen Golf (reg. nr 013TLT), Volkswagen Crafter (reg. nr 816BTR) ja Volkswagen Passat (reg. nr 603TKB). Hageja kutsus kohale politsei, kes tegi kohapeal süüdlase kindlaks ning kuna süüdlane tunnistas süüd, siis ei algatanud politsei menetlust ega viinud läbi menetlustoiminguid. Politsei aitas kohapeal vormistada liiklusõnnetuse blanketid. Hiljem esitas kohapeal süüd tunnistanud isik Merlis Orgma lisaavalduse kindlustusseltsile. Kindlustusselts tellis ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt Raul Põdersalult. Eelnimetatud arvamusele tuginedes keeldus kindlustusselts hageja auto esiosa vigastusi kompenseerimast. Hageja esitas Eesti Liikluskindlustus Fondile (LKF) lepitusavalduse. LKF-i lepitusmenetlus lõpetati kokkulepet saavutamata. Hageja esitas kohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks EKEI-lt (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) ekspertarvamuse saamiseks. EKEI koostas ekspertiisiakti.
Hageja toob esile, et liiklusõnnetus ei toimunud nii nagu riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu või EKEI ekspertiisiaktis kirjeldatud. Mõlemad ekspertiisiaktid on jõudnud järeldusele, et esmalt sõitis hageja auto eesseisvale autole otsa ja seejärel sõitis hageja taga sõitnud auto otsa hageja autole. Tegelikult toimus õnnetus selliselt, nagu on kirjeldatud kohapeal vormistatud liiklusõnnetuse blankettidel – hageja pidurdas, mille tulemusena hageja sõiduk jäi seisma, seejärel sõitis hageja sõidukile tagant otsa Volkswagen Passat, mille tulemusel põrkas hageja sõiduk eesolevale sõidukile otsa.
EKEI arvamuses on ka kasutatud pilte, kus mõõtelatt on viltu maapinna suhtes. Samuti ei ole piltidelt täpselt aru saada, mis pidi mõõtelatt üldse on. Arusaamatuks jääb ka EKEI akti lisa, kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks näitama autode kokkupõrke kõrguse võrdlust. Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid maapinna suhtes, mis seda võrdlust võimaldaksid. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa kahjuks võrrelda üheselt, kuna need on erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid mõõte.
Hageja leiab, et olgu otsasõit ükskõik millise jõuga (nõrgajõuline või mitte) seda on alati tunda nii eesolevas autos, kellele otsa sõidetakse, kui ka selles autos, mis otsa sõidab.
See, et Volkswagen Golfi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei tähenda ilmtingimata, et Volkswagen Golfi ja Volkswagen Crafteri vaheline kokkupuude pidi olema oluliselt tugevam kui Volkswagen Golfi ja Volkswagen Passati vahel. Esi- ja taguosa vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside erinevusest (Golf ja Crafter vs Golf ja Passat). Golfi ja Passati kokkupõrkel läks suur osa jõust Golfi edasi liikumisse. Seevastu Golfi ja Crafteri kokkupõrke puhul tulenevalt Crafteri suurest massist sumbus liikumisenergia Golfi esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Golfi ja Passati kokkupõrkepunkt oli täpselt nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad ongi disainitud ja mõeldud võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks. Seevastu Crafteri ja Golfi kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Golfi põrkeraud. Nii öelda Golfile nõrgas kohas (stange ülaserv, esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk), mis ei ole disainitud ega mõeldud kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks. Sellepärast olidki Golfi esiosa vigastused ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused ja likvideerimise maksumus. Isegi Golfi esituled jäid väliselt terveks kuigi need on tehtud plastmassist. Murdusid vaid esitulede plastmassist kinnitused ja tuled tuli ikkagi välja vahetada.
Sirk&Saareväli arvel on välja toodud, mille eest arve on esitatud: Õigusalane konsultatsioon seoses Volkswagen Golf numbrimärgiga 013TLT osalusel 03.01.2020 toimunud liiklusõnnetuses. COBALT arvel ei ole see nii täpselt välja toodud. On kirjas lihtsalt: Kindlustusvaidlus (liiklusõnnetus). Kui sellest ei piisa, siis vajadusel saan küsida ja esitada COBALTi poolse sellekohase kinnituse, et see on konkreetselt just antud avarii kohta antud õigusabikulude arve.
Hageja tõi veel täiendavalt esile, et õnnetuse hetkel viibis autos Emili Kopolovets, kes oli tollel ajal hageja tütre Ida Lill Põllu klassiõde. Hageja leiab, et tegemist on isikuga, kes saab õnnetuse kohta tunnistusi anda.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Antud juhtumi osas on teostatud kaks ekspertiisi, mille hageja on kohtule ka esitanud. Üks ekspertiisidest (käesolevas menetluses käsitletav kui eriteadmistega isiku arvamus) on koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt ja teine ekspertiis on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt. Mõlemas ekspertiisis on jõutud samale järeldusele ehk sellele, et esimene kokkupõrge toimus hageja sõiduki ja VW Crafteri vahel ja teine kokkupõrge toimus VW Passati ja hageja vahel. Ei ole eluliselt usutav, et kaks eraldiseisvat kogenud eksperti jõuavad teineteisest sõltumatult samale valele järeldusele.
Kindlustusõiguses jaotub tõendamiskoormis selliselt, et kindlustusvõtja (antud vaidluses kui kahjustatud isik) peab kindlustusjuhtumi toimumise ja ning juhul, kui kindlustusandja soovib keelduda kahju hüvitamisest muul alusel, peab hüvitamiskohustuse puudumist tõendama kindlustusandja. Seega kuivõrd hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud, mis tõendaksid, et liiklusõnnetuse tehiolud olid teistsugused kui on ekspertide järeldused, on hageja väited tõendamata.
Hageja sõiduki esiotsa remondi maksumuse ja eeltõendamismenetluse maksumuse üle pooltel vaidlust ei ole. Samas nähtub eeltõendamismenetluse avaldusest, et selle on esitanud ja allkirjastanud hageja, mitte advokaat. Seega ei nähtu eeltõendamismenetluse materjalidest, et väidetavat õigusabi oleks tegelikult osutatud. Samuti ei ole kostja poole pöördunud hageja nimel ka advokaadibüroo Sirk&Saareväli, seega ei ole jälgitav, millist õigusabi ja millises mahus oleks kumbki advokaadibüroo hagejale seoses antud juhtumiga pakkunud. Seega isegi kui hagi kuulub rahuldamisele sõiduki remondimaksumuse osas, ei ole tõendatud, et kumbki advokaadibüroo oleks pakkunud õigusabi või esindanud hagejat seoses 03.01.2020 toimunud liiklusõnnetusega.
Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50% hageja juhitud sõiduki esiosa taastusremondi kulust summas 2756,70 eurot ning hageja kohtuvälise õigusabi kulu 942,42 eurot. Hagi jäi rahuldamata 2756,70 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
Vaidlus on selles, et hageja on lähtunud LÕ toimumise hetkel fikseeritust ja VW Passati juhi Merlis Orgma allkirjastatud LÕ teatest, mis vormistati sündmuse toimumise järgselt selle kohas ja millega Merlis Orgma tunnistas, et tema põhjustas õnnetuse ja on selles süüdi. Selle tõttu lahkus sündmuskohalt ka politsei ega algatanud menetlust. Kostja tugineb aga pärast sündmuse toimumist läbi viidud ekspertiisile, mille kohaselt toimus ahelavarii sellises järjekorras: esmalt sõitis VW Golf otsa VW Crafterile ja seejärel VW Passat VW Golfile. Seega VW Passat vastutab VW Golfile otsasõidu eest ja VW Golf VW Crafterile otsasõidu eest.
Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa asja materjalidele lisatud tõendite alusel kohus teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, millises järjekorras ahelkokkupõrkes osalenud autod üksteisele otsa sõitsid. Selliseid tõendeid ole võimalik täna enam koguda.
Kohtu ette toodud tõendid on vastuolulised: VW Passati juht andis sündmuskohal selgituse, et ta ei tea, millises järjekorras LÕ-s osalenud sõidukid kokku põrkasid, kuid ta on allkirjaga LÕ teatisel kinnitanud, et ta sõitis otsa sõidukile VW Passat. Mõlemad eksperdid on jõudnud järeldusele, et esmalt toimus kokkupõrge VW Golfi ja VW Crafteri vahel. Tunnistajad Põllu ja Kopolovets kinnitavad, et esmalt sõitis VW Golfile tagant otsa VW Passat ja seetõttu tekkis ka kokkupõrge VW Crafteriga.
Ka Liikluskindlustuse Fondi lepituskomisjoni lepitusmenetluse lõpetamise otsuses on sedastatud, et tegelikult ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud kumbki liiklusõnnetuse tekkemehhanism. Sellele järeldusele jõuab ka kohus.
Sõiduki esiosa vigastuste hüvitamata jätmise aluseks saab olla LKS 33 p 7 ehk hüvitamisele ei kuulu iseendale tekitatud kahju.
Kohus leiab, et kostja otsus jätta tervikuna VW Golfi esiosale LÕ tõttu tekkinud kahju hüvitamata, et ole eeltoodud kohtu põhjenduste tõttu õige. Kui LÕ tekkemehhanismi ei ole kogutud tõendite alusel võimalik üheselt kindlaks teha, tuleks lähtuda Riigikohtu lahendites seni väljendatud seisukohtadest (Selleks, et lugeda õnnetuses osalenud juhtide osalus õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdseks, ei tule tuvastada kummagi poole vastutuse täpset määra (vt ka RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15 p 13). Kui mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, on kohtul alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%. (RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-15 p 11).
Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejale tuleb hüvitada 50% sõiduki VW Golf esiosale tekkinud kahjust. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2 756,7 eurot (5 513,4 : 2).
Hageja on tõendanud, et Advokaadibüroo COBALT 11.05.2020 arve alusel on ta saanud LÕ-ga seoses õigusalast nõu maksumusega 829,92 eurot ja Advokaadibüroolt Sirk ja Saareväli OÜ 05.03.2021 arve alusel õigusalast nõu maksumusega 112,50 eurot. Osundatud arvetest ilmneb õigusnõu seotus vaatlusaluse LÕ-ga. Kostja ei ole õigusalase nõu maksumuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega kohus rahuldab hageja nõude kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise osas.
Hageja nõude eeltõendamismenetluse kulude hüvitamiseks 507 eurot loeb kohus menetluskulude jaotamise taotluseks, sest hagimenetluse esemeks ei saa TsMS § 174 lg-st 7 tulenevalt olla menetluskulude väljamõistmine (vt ka RK 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 27). VÕS § 170 lg 3 kohaselt eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. Seega tuleb eeltõendamismenetluse kulud määrata käesoleva menetluse menetluskulude jaotamisel Hagi osalise rahuldamise tõttu ja TsMS § 163 lg 1 alusel, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaks määramiseks.
Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega rahuldati hageja kahju hüvitamise nõue summas 2756,70 eurot ning õigusabikulude nõue summas 942,42 eurot ning jätta nimetatud osas hagi rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Apellant on seisukohal, et kohus on jätnud hindamata tõendina esitatud EKEI ekspertiisi akti, mis on asja lahendamise seisukohast oluline, kohus pole analüüsinud nimetatud tõendit ega põhjendanud sellega sisuliselt arvestamata jätmist otsuse tegemisel. EKEI ekspertiisi akt on maakohtus jäetud põhjendamatult tähelepanuta. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ning TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Maakohtus esitati tõenditena kaks ekspertiisi liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta: Raul Põdersalu kui asjatundja 25.01.2020 koostatud arvamus sõiduki Volkswagen Golf esiosa vigastuse tekkemehanismi kohta ning EKEI eksperdi Urmas Lõivu 10.02.2021 liiklustehnilise ekspertiisi akt. Mõlemad dokumendid puudutavad oma sisult sama küsimust: millises järjekorras toimusid vaidluse all olevas liiklusõnnetuses kokkupõrked sõidukite vahel ehk kas keskmine auto (hageja) sõitis esimesele tagant sisse või paiskus keskmine auto vastu esimest autot kolmanda sõiduki löögist. Maakohus käsitles Raul Põdersalu arvamust ja EKEI ekspertiisi akti koos. Kohus on otsuse punktis 34 märkinud, etekspertiiside osas on kriitikat esitanud nii hageja kui LKF-i lepitaja. Kohtuotsuse punktis 39 märgib kohus, et mõlemad eksperdid on jõudnud järeldusele, et esmalt toimus kokkupõrge hageja ja esimese sõiduki vahel. Seejärel märgib kohus, et nõustub LKF-i lepitaja lepitusmenetluse lõpetamise otsuses toodud kriitikaga ja kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud liiklusõnnetuse tekkemehhanism.
Apellant rõhutab, et LKF-i lepitaja sai lepitusmenetluse lõpetamise 25.03.2020 otsuses kritiseerida üksnes Raul Põdersalu arvamust, kuna EKEI ekspertiisi akt koostati alles aasta pärast lepitusmenetluse lõpetamist ehk 10.02.2021. Apellant leiab, et kohus on omistanud R. Põdersalu arvamuse suhtes tehtud kriitika ekslikult ka EKEI ekspertiisi aktile üksnes seetõttu, et ekspertiiside tulemused olid üldjoontes samad. See on viinud olukorrani, kus maakohus ei ole otsuses EKEI ekspertiisi akti eraldi analüüsinud. Veelgi enam, kohus ei ole põhjendanud, miks peaks EKEI ekspertiisi akti sisuliselt tähelepanuta jätma.
Apellandi arvates on EKEI ekspertiisi akt jälgitav ja loogiline, oleks vale ignoreerida selle tulemust või omistada sellele sama kriitikat, mida on LKF-i lepitaja teinud R. Põdersalu arvamuse kohta. LKF-i lepitaja kritiika tuleneb alusandmestiku puudulikkusest, ta väidab, et sõidukite vigastuste kõrgused pole õigesti mõõdetud, mõõdupuu on olnud viltu või väidetavad kokkupuute kohad ei kattu. EKEI ekspert U. Lõiv on tuginenud sõidukite vigastuste iseloomule, paiknemisele ja ulatusele, hinnangu andmisel on lähtutud pikaaegsest ekspertiisipraktikast. Ekspert on lähenenud küsimusele hinnates sõidukite vigastuste põhjal nende tekitamiseks vajalikku liikumisenergiat. Sisuliselt selgitab EKEI ekspert, et minimaalsete esiosa vigastustega järjekorras viimase sõiduki liikumisenergia polnud piisav keskmise sõiduki ettepoole paiskamiseks niivõrd tugeva löögiga, et tekiksid ulatuslikud kahjustused keskmise sõiduki esiosas. Praegu on kohtu ette toodud tõendite hulgas kaks liiklustehnilist ekspertiisi, mis - mõnevõrra erinevaid teid pidi - tuvastavad, et hageja juhitud sõiduki esiosa kahjustused tekkisid hageja poolt ees paiknenud sõidukile tagant otsasõidu tulemusel. Lisaks ekspertiisidele on tõendite hulgas kahe õnnetuse ajal alaealise lapse üle nelja aasta hiljem tunnistajana antud ütlused. Tunnistajate ütluste osas on kohus märkinud, et nad üldiselt liiklusõnnetuse asjaoludest midagi enam ei mäleta, kuid teavad tõsikindlalt kinnitada, et nende auto ees olevale autole tagant otsa ei sõitnud.
Hageja vastuapellatsioonkaebus
6.Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtule esitatud tõendite kaal erinev ja kohus ei ole piisavalt analüüsinud esitatud tõendeid ning on arvestanud ilmselgelt valel või ebatäpsel infol põhinenud tõendeid.

Nii R.Põdersalu, kui ka U.Lõivu antud arvamuste aluseks olevad andmed on suures osas puudulikud. Ekspertarvamused on koostatud ebatäpsete andmete põhjal. Seda tõendavad LKFi lepitusmenetluse kokkuvõte, ekspertide arvamustele lisatud pildid, kus on selgelt näha, et mõõtelatid on viltu või tagurpidi või ei saa üldse aru mis pidi mõõtelatid piltidel on, osade andmete mitte arvestamine (ei kontrollitud autode koormatust avarii hetkel ja peale avariid pildistamise hetkel). Samuti näiteks ei hinnatud autode tehnilist seisukorda peale avariid jne. Arusaamatuks jääb ka EKEI akti lisa, kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks näitama autode kokkupõrke kõrguse võrdlust. Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid maapinna suhtes, mis seda võrdlust võimaldaks. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa kahjuks võrrelda üheselt, kuna need on erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid mõõte.

Samuti ei ole kohus minu hinnangul arvestanud või omistanud erilist kaalu otsuse tegemisel Eesti Politsei tõendile mis kinnitab, et õnnetusjärgselt sündmuspaigal tehti õnnetuse põhjustaja kindlaks. Kohtu otsuses ei ole sellekohast põhjendust miks ei arvesta kohus seda, kui olulist tõendit.

Ka õnnetusjärgselt täidetud liikluskindlustuse vorme milles VW Passati juht kinnitab kirjalikult oma süüd õnnetuse põhjustamisel ei ole kohus pidanud oluliseks tõendiks. Tekib küsimus, et milleks neid liikluskindlustuse vorme siis üldse vormistada, kui nendes leiduvat ja allkirjastatud infot ei arvestata.

Õnnetuse põhjustaja tunnistas oma süüd peale avariid politseile ja kinnitas seda ka liikluskindlustuse vormidel, mille tulemusena politsei menetlust ei algatanud ja ei teinud ka näiteks pidurdusteekondade mõõtmisi ja muid toiminguid õnnetusejärgselt kohapeal. Neid mõõteandmeid ei ole mitte kuidagi võimalik tagantjärgi leida. Nende mõõteandmete alusel oleks saanud arvutada välja autode täpsed sõidukiirused ja oleks andnud mulle parema võimaluse ennast alusetu süüdistuse, nagu ma oleksin avarii põhjustaja, eest kaitsta.

EKEI ekspertiisiakti lõppjäreldus tugineb suuresti vaid põhjendusel, et VW Golfil olid esiosa vigastused oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused. Nagu olen varasemalt maakohtule välja toonud, siis ei pea olema liiklustehniline ekspert, et aru saada miks olid VW Golfi esiosa vigastused oluliselt suuremad, kui tagaosa vigastused.

See, et Volkswagen Golfi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei tähenda ilmtingimata, et Volkswagen Golfi ja Volkswagen Crafteri vaheline kokkupuude pidi olema oluliselt tugevam kui Volkswagen Golfi ja Volkswagen Passati vahel. Esi- ja taguosa vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside erinevusest (Golf ja Crafter vs Golf ja Passat). Golfi ja Passati kokkupõrkel läks suur osa jõust Golfi edasi liikumisse. Seevastu Golfi ja Crafteri kokkupõrke puhul tulenevalt Crafteri suurest massist sumbus liikumisenergia Golfi esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Golfi ja Passati kokkupõrkepunkt oli täpselt nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad ongi disainitud ja mõeldud võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks. Seevastu Crafteri ja Golfi kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Golfi põrkeraud. Nii öelda Golfile nõrgas kohas (stange ülaserv; esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk), mis ei ole disainitud ega mõeldud kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks. Sellepärast olidki Golfi esiosa vigastused ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt suuremad kui tagaosa vigastused ja likvideerimise maksumus
Maakohus on jätnud minu eeltoodud argumendid läbi analüüsimata ja tähelepanuta.

Mõlemad otsesed tunnistajad, kes viibisid õnnetuse hetkel hagejaga koos autos, tunnistasid üheselt kohtus, et VW Golf ei sõitnud esimesena eesolevale VW Crafterile otsa ja otsasõit oli põhjustatud tagant tagant tulnud auto otsasõidust.

Vastused apellatsioonkaebustele
7.Vastustajad vaidlesid teineteise kaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu otsus
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, anda uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:
• 03.01.2020 toimus liiklusõnnetus (LÕ) Paides Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 93.kilomeetril, milles osales kolm sõidukit: VW Passat, VW Golf ja VW Crafter.
• Sõidukite VW Passat ja VW Golf valdaja tsiviilvastutuse leping (kohustuslik liikluskindlustuse leping) oli sõlmitud kostjaga.
• Hageja oli LÕ ajal VW Golf valdaja.
• LÕ toimunud ahelkokkupõrkes oli VW Golf keskmine sõiduk, saades vigastusi nii sõiduki esi- kui ka tagaosale. Ahelkokkupõrke esimene sõiduk oli VW Crafter (kaubik) ja viimane sõiduk ahelas oli VW Passat.
• VW Golfi tagaosa vigastuste kõrvaldamise maksumuse kostja kindlustusandjana hüvitas.
• VW Golfi esiosa vigastuste kõrvaldamise maksumus on 5 513,4 eurot.
10. Kostja keeldus hagejale sõiduki VW Golf esiosa vigastuste kõrvaldamise maksumuse hüvitamisest põhjusel, et kostja arvates tekkisid VW Golfi vigastused hageja kui sõidukijuhi suutmatusest sõiduk peatada eesoleva sõiduki VW Crafteri pidurdamisel. Sisuliselt tugineb kostja sellele, et VW Golfi juht ei hoidnud piisavat pikivahet eessõitva sõidukiga.
11. Maakohus asus seisukohale, et kohaldamisele kuulub LKindlS § 33 p 7, mille järgi ei hüvitata kahju, mis on tekitatud iseendale. Ringkonnakohus osutab, et Riigikohus on 20. mail 2022 tsiviilasjas nr 2-19-19203 leidnud, et iseendale tekitatud kahjuna LKindlS § 33 p 7 mõttes ei ole põhjendatud käsitada kahju, mis tekkis mitme sõiduki liikluses osalemise riski realiseerumisel. Seda isegi juhul, kui neil sõidukitel oli sama omanik või kui need sõidukid olid ühe isiku, sh liisinguvõtja, valduses. Seega käesoleval juhul LKindlS § 33 p 7 kohaldamisele ei kuulu.
12. Kostja kindlustusandjana pole menetluses esitatud dokumentides viidanud ühelegi VÕS või LKS sättele, mis õigustaksid hageja nõutud hüvitise maksmisest keeldumist. Ringkonnakohus saab poolte vaidluses esiletoodud asjaoludest aru nii, et kostja arvates ei ole hageja tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Ringkonnakohtu arvates kuulub kohaldamisele VÕS § 510, mille järgi vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Seega, kuna kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel peab kindlustusandja hüvitama vaid kindlustusvõtja asemel kolmandale isikule tekitatud kahju, siis juhul, kui asjas leiab tõendamist, et VW Golf esiosa vigastused tekitas VW Golfi juht ise, ei pea kostja kindlustusandjana VW Golf esiosa vigastuste kõrvaldamise maksumust hüvitama.
13. Maakohus asus tõendeid analüüsides seisukohale, et esitatud tõendite alusel ei saa kohus teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, millises järjekorras ahelkokkupõrkes osalenud autod üksteisele otsa sõitsid ning tulenevalt sellest ja juhindudes otsuses viidatud Riigikohtu lahendites väljendatust leidis maakohus, et kuna LÕ tekkemehhanismi ei ole kogutud tõendite alusel võimalik üheselt kindlaks teha, tuleb lugeda õnnetuses osalenud juhtide osalus õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdseks. Maakohus leidis, et kuna mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, on alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, et juhtide osaluse teadmatuks jäämine saab tulla kõne alla üksnes erandjuhtudel. Riigikohus on leidnud, et kuigi sageli võivad liiklusõnnetuse osaliste arusaamad liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta lahku minna, ei saa sellest veel üldjuhul järeldada, et juhtide osalus õnnetuse põhjustamises on teadmata (Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15, p 13). Ringkonnakohtu arvates tuleb selle juhisega arvestada ka käesoleva asja lahendamisel. Asjas tuleb esitatud tõendite alusel tuvastada, kas kahju põhjustanud kausaalne ahel oli selline nagu väidab hageja või nagu väidab kostja.
15. Asjas esitati LÕ tehiolude tuvastamiseks eelkõige järgmised tõendid:
- Politsei- Piirivalveameti 11.03.2020 kiri (tlk 4), milles avaldatakse, et käsitlemise all oleva LÕ ahelkokkupõrke põhjustas sõiduki VW Passat juht. Täpsustatakse, et esimene sõiduk pidurdas, teine sai pidama, põhjustaja teise taga mitte, tekkis ahelkokkupõrge.
-Liiklusõnnetuse blanketil on hageja kirjeldanud LÕ järgselt koheselt ahelkokkupõrget nii nagu ta väidab selle toimunud olevat ka hagis (tlk 13, 16).
-Liiklusõnnetuse blanketil kirjeldas VW Crafter juht, et tema jäi ringristmikul seisma kui taga sõitnud auto sõitis tagant otsa ja temale omakorda kolmas auto.
-Liiklusõnnetuse järgselt avaldas VW Passat juht kindlustusandjale 03.01.2020, et ta ei tea mis järjekorras kokkupõrked olid, rohkem kui kuu aega hiljem, so 06.02.2020 teatas VW Passat juht kindlustusandjale, et ilmselt soovib VW Golfi juht läbi viia kindlustuspettust ning tema võttis LÕ-ses süü omaks, kuna pole varem sellise asjaga kokku puutunud, nõustus mis öeldi ja täitis paberid.
-Ahelkokkupõrkes osalenud esimeses sõidukis VW Crafter olnud 2 sõitjat avaldasid, et nad tundsid ühekordset otsasõitu sõidukile (tlk 27-28).
-Kostja tellis liiklusõnnetuse asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt Raul Põdersalult (edaspidi ka asjatundja arvamus). Asjatundja avaldas kokkuvõttes, et sõiduki VW Golf esiosa vigastused tekkisid VW Golf tagant otsasõidul ees peatunud sõidukile VW Crafter. Seejärel sõitis ees ootamatult peatunud sõidukile VW Golf tagant otsa VW Passat, lükates sõiduki VW Golf veelkord vastu ees seisnud sõidukit VW Crafter.
-Tunnistajatena ülekuulatud Põllu ja Kopolovets, kes viibisid LÕ toimumise ajal sõiduautos VW Golf kinnitasid, et kui VW Crafter ees pidurdas, siis VW Golf tema järel sai pidama ja kokkupõrge VW Crafteriga toimus alles pärast seda, kui VW Passat oli VW Golfile otsa sõitnud.
-Kohtu poolt määratud ekspertiisi läbiviinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert U.Lõiv avaldas ekspertiisiaktis nr 20E-LL0038 (edaspidi ka eksperdi arvamus), et esimesena toimus sõiduauto VW Golf reg.märk 013TLT tagant otsasõit kaubikule VW Crafter reg.märk 816BTR ja seejärel toimus sõiduauto VW Passat reg.märk 603TKB nõrgajõuline kontakt sõiduautoga VW Golf reg.märk 013TLT.
16.Nagu eelpooltoodust nähtub on asjas esitatud vastuolulisi tõendeid. Seejuures on asjas kostja poolt esitatud asjatundja arvamus ning hiljem on kohtu määruse alusel teostatud veel ekspertiis. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud, et asjatundja arvamusel ja/või eksperdiarvamusel on ette kindlaksmääratud jõud on ebaõige kostja arvamus, et nimelt need tõendid tuleb aluseks võtta LÕ tehiolude tuvastamiseks. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud dokumentaalseid tõendeid hinnata lähtudes TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise nõuetest, sest hageja on need arvamused vaidlustanud.
17.Asjatundja ja eksperdi arvamused kattuvad selles, et lõpptulemusena jõudsid mõlemad järeldusele, et VW Golf paiskus eessõitvale VW Crafterile otsa seetõttu, et ta ei saanud VW Crafteri pidurdamisel tema järel pidama. Asjatundja ja eksperdi arvamused lahknevad selles, kas VW Golf põrkas VW Crafteriga kokku üks või kaks korda. Asjatundja arvamusest nähtub nimelt, et ja VW Passati tõukejõud oli piisav, et lükata VW Golf veelkord vastu tema ees seisnud VW Crafterit. Ekspert on samas avaldanud arvamuse, et VW Passati kontakt kokkupõrkel VW Golfiga oli niivõrd väike, et välistatud on VW Passati tõukejõu tõttu VW Golfi esiosa vigastused, st teistkordne kokkupõrge VW Golfi ja VW Crafteri vahel.
18. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et kohus peab eksperdiarvamust hindama ja kriitiliselt analüüsima koos teiste tõenditega (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 14) ning kui asjatundja või eksperdi koostatud arvamusest ei nähtu piisava põhjalikkusega, miks on asjatundja/ekspert ühele või teisele järeldusele jõudnud, on kohtul õigus lõppastmes otsustada, et vastav asjaolu ei ole arvamusega tõendatud (Riigikohtu 13.detsembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-12098).
19.Ringkonnakohus leiabki, et käesoleval juhul ei ole eksperdiarvamusega võimalik veenvalt tõendada LÕ tehiolusid. Esiteks ei saa veenvaks pidada eksperdi lõppjäreldusi LÕ tõenäoliste tehiolude kohta põhjusel, et eksperdiarvamuses antud hinnangut põhjendab ekspert pikaaegse ekspertiisipraktikaga. Selliselt avaldatud seisukohta ei ole võimalik ringkonnakohtu arvates kontrollida.
20.Hageja on esile toonud, et eksperdi arvamusest ei nähtu, et ekspert oleks arvestanud LÕ osalenud sõidukite massidega kokkupõrke ajal, sh sellega, kui palju inimesi oli autodes, samuti ei ole arvestatud sellega, et VW Golf ja VW Passati kokkupõrge toimus stangede/kaitseraudade (mis ongi selleks disainitud, et võtta vastu suurem löögijõud) vahel, kuid VW Crafteri ja VW Golfi vaheline kokkupuude toimus kõrgemal kui VW Golfi stange/kaitseraud.
21.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja kriitika asjatundja arvamusele selles, et kuigi arvamus tugineb suures osas vigastuste mõõtmistulemustele on mõõtmisel mõõtelatid viltu ning suvalisest kohast kokkumurtud (tlk 8 pöördel ja 10 pöördel). Paraku on ka ekspert võtnud ekspertiisi tegemisel aluseks samad fotod (tlk 19 ja pöördel). Eksperdiarvamuse lisaks on ka fototabel (tlk 29), millest eksperdi arvates peaks ka nähtuma vigastuste paiknemine, kuid fotodelt ei nähtu, et sõidukitest oleks tehtud fotod samal kõrgusel.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna sõidukite vigastuste mõõtmistulemused on tehtud lohakalt ning sõidukite masside erinevust kokkupõrgete ajal ei ole asjatundja ega ka ekspert arvestanud, ei ole võimalik veenvalt asjas esitatud arvamustega tõendada seda, et VW Golf põrkas VW Crafteriga kokku enne kui VW Passat põrkas kokku VW Golfiga. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et kuna arvamuste aluseks olevad lähteandmed on puudulikud, ei ole nende andmete alusel esitatud järeldused veenvad.
23. Asjas on tõendamist leidnud, et VW Passati juht võttis sündmuskohal omaks, et LÕ põhjustajaks oli tema. Kohale kutsutud politsei sõidukijuhtide vahel vaidluse puudumisel seetõttu mingeid täiendavaid tõendeid ei kogunud, kontrollis vaid juhtide kainust. VW Golfis olnud sõitjad andsid käesolevas asjas tunnistajatena ütlusi, et kõigepealt põrkas VW Passat vastu VW Golfi ja selle tõukejõust paiskus VW Golf vastu VW Crafterit.
24.Eelkirjeldatud tõendite alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et veenvamad on hageja väited liiklusõnnetuse tehiolude kohta. Asjas ei ole leidnud veenvalt tõendamist, et VW Golfi esiosa vigastuste põhjuseks oli VW Golfi suutmatus sõiduk peatada eesoleva VW Crafteri pidurdamisel. Kostjal tuleb hagejale hüvitada VW Golfi esiosa remondimaksumus. Apellatsioonkaebuses pole eraldi põhjendustega vaidlustatud kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist, kaebuses viidatakse vaid, et kuna hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata ei kuulu hüvitamisele ka kohtueelsed õigusabikulud. Kuna eeltoodu alusel tuleb kostjal hüvitada sõiduki esiosa remondimaksumus täies ulatuses, tuleb ka kohtueelsed õigusabikulud kostjal hagejale hüvitada.
Menetluskulude jaotus
25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse ning kokkuvõttes kuulub ka hagi rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.


/allkirjastatud digitaalselt/

Järelpäring.

Soovin saada infot mis toimub peale seda kui kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg on möödunud?
Ma mõtlen seda kuidas toimub kohtuotsuse jõustamise protsess?
Et kas näiteks keegi kohtu töötajates peab sellised kohtuotsused üle vaatama ja kuidagi registreerima vms?



03.09.2025 Hannes Põllu
/ allkirjastatud digitaalselt /

Järelpäring 2

Sain kätte teie selgitused kohtuotsuse jõustamise osas. Sellest tulenevalt on mul edasised küsimused:
Kui jõustumismärge on tehtud asja lahendanud maakohtu kantselei poolt ja kohtuotsuses on kellegile pandud mingid kohustused. Näiteks kui ringkonnakohtu otsuses on sees, et maakohus peab tegema midagi, siis kas kantselei töötaja kes tegi jõustumismärke peab sellest kedagi teavitama? Või kuidas muidu maakohtu kohtunikud sellest teada saavad?

03.09.2025 Hannes Põllu
/ allkirjastatud digitaalselt /

Taotlus

Palun algatada teenistuslik järelevalve Harju Maakohtu kohtuniku Helina Luksepp ja istungisekretär Sandra Braun osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku1 47.peatüki §452 (4);(5) alusel.
Asjade käik:
24.05.2024 toimus Harju Maakohtuistung tsiviilasjas number 2-23-53/i3 mille lõpus kell 01:12:55 märgib kohus, et kohtulahend on kätte saadav 14.06.2024 ( lisa 1 tehtud kollaseks )
Käesolevaks hetkeks ei ole antud kohtuasjas lahendit tehtud. Vähemalt ei ole e-toimikus sellekohane otsus leitav ega ei ole ka muul viisil mulle selle kohta mitte mingit infot laekunud.
Helistasin ise juulis 2024 kohtute infotelefonile. Sealt öeldi, et kohtunik on puhkusel ja nemad ei oska midagi selle kohta öelda.
Arvan, et olen olnud piisavalt kannatlik ja oodanud kohtulahendit kaua. Minu hinnangul kohtunik venitab oma tegevusega põhjendamatult kohtumenetlust ja ei ole minu silmis enam usaldusväärne.

Samuti palun ministril algatada teenistuslik järelevalve Harju Maakohtu esimehe suhtes vastavalt Kohtute Seaduse 6.peatüki § 45 (2) alusel. Ta ei ole minu hinnangul teostanud piisavalt seaduses ettenähtud järelvalvet mis on talle pandud antud seaduse alusel kohustuseks.

26.09.2024 Hannes Põllu
/ allkirjastatud digitaalselt /

Tere.
Sain kätte Teie vastuse nr 13-5/6910-4 milles viitate, et Te saite 16.10.2024 kuupäeval Harju Maakohtu esimehelt omakorda vastuse enda järelpäringule.
Kirjutate, et esimehe selgitustest ei nähtu, et kohtu esimees oleks jätnud täitmata Kohtuteseaduse (edaspidi KS ) § 12 lg 3 sätestatud ülesanded ja seetõttu ei ole alust tema suhtes järelvalvemenetlust algatada.
Minule jääb arusaamatuks sellekohane Teie otsus. Selle tõttu soovin ma tutvuda Harju Maakohtu esimehe vastusega täies ulatuses.
Sooviks teada mille alusel/mis asjaoludel, siis ministeerium üldse algatab järelvalvemenetlusi?
KS § 45 toob välja täpse info mille kohta kohtu esimees peab järelvalvet teostama ja mida tegema. Muuhulgas tuleb järelvalvet teostada kohtunike kohustuste täitmise ning kohtu infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle. Samuti tagama õigusmõistmise korrakohane toimimine. Sama § sätestab, et ka ringkonnakohtu esimees teostab järelvalvet esimese astme kohtu kohtunike üle. Ehk siis ka temal oli/on järelvalve kohustus. Kuna minu hinnangul on rikkumised toimunud, siis järeldan ma seda, et ka ringkonnakohtu esimees ei teostanud piisavalt järelvalvet.
Kui kohtu esimees teostas järelvalvet vastavalt seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, siis kuidas sai juhtuda see, et menetlust läbiviiv kohtunik rikkus Täitevkohtumenetluse seadustiku §452 (4). Kohtuotsus tehti ja avalikustati pea 4 kuud hiljem, kui viimase kohtuistungi protokolli märgiti. Samuti ei teavitatud menetlusosapooli vastavalt. Sellega rikkus asja menetlev kohtunik ka Täitevkohtumenetluse seadustiku §. 452 (3). Jah, kohtunik kirjutas 07.10.2024 kuupäeval, vabandas ning teatas, et otsus tehakse avalikuks 08.10.2024, aga see oli tingitud ilmselt Teie poolt saadetud kirjast kohtule.
Mida siis kohtu esimees tegi selleks, et vältida olukorda kus kohtunik, kelle üle ta peab teostama järelvalvet vastavalt KS § 12 lg 3 ja KS § 45 lg 1; (11) lg 1;2;3;4, ei oleks rikkunud Täitevkohtumenetluse seadustiku § 452 (3;4)?
Samuti loen Teie vastusest välja, et kohtuniku selgituste kohaselt on etteheited istungi sekretärile põhjendamatud. Ma ei tea kuidas käib täpselt tööjaotus antud kohtus. Ma eeldasin ja arvan seda ka praegu, et kõik vastavad menetlustähtajad märgib toimikusse sekretär mitte kohtunik ise.
Ma arvan, et me kõik saame aru, et tegemist oli lihtsalt inimliku eksitusega kohtuniku ja sekretäri poolt. Ma eeldan, et keegi oleks pidanud menetlustähtaja toimikusse märkima. Ja kui seda nõuet ei ole või seda nõuet ei rikutud, siis läks lihtsalt nii kohtunikul kui ka sekretäril see tähtaeg meelest ära.
Mulle ei meeldi selle asja juures hämamine – väidetavalt oli kohtunikul isiklikud põhjused ja suur töökoormus mille tõttu tekkis minetus. Võibolla tõesti, aga kui palju võtab aega ühe lause kirjutamine ja selle edastamine menetlusosalistele mis oleks pidanud toimuma vastavalt Täitevkohtumenetluse seadustiku § 452 (3)? Et pea nelja kuu jooksul ei olnud kohtunikul aega seda teha ei ole minu arvates adekvaatne jutt! Kas Teie arvates on see usutav?
Kohtunikud kes peaks olema ülima aususe kehastused, sõltumatud ja erapooletud peaksid julgema ausalt ka välja öelda kui on eksinud, et jah unustasime ära ja kõik mitte ajama mingisugust pläma!
09.11.2024 Hannes Põllu
/digiallkirjastatud/