1

VARIRAPORT

vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise juhendi järgimisest

perioodil 2023-2025

Koostanud: Maarja-Liisa Kapaun

www.heakodanik.ee

2

SISUKORD

SISUKORD ....................................................................................................................................................... 2

KASUTATAVAD MÕISTED .............................................................................................................................. 3

SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4

METOODIKA ................................................................................................................................................... 6

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 7

MINISTEERIUMIDE PRAKTIKAD .................................................................................................................... 8

Haridus- ja Teadusministeerium ............................................................................................................... 8

Justiits- ja Digiministeerium ..................................................................................................................... 9

Kaitseministeerium.................................................................................................................................. 10

Kliimaministeerium .................................................................................................................................. 11

Kultuuriministeerium ............................................................................................................................... 12

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ...................................................................................... 13

Rahandusministeerium ........................................................................................................................... 14

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ............................................................................................ 15

Siseministeerium ..................................................................................................................................... 16

Sotsiaalministeerium............................................................................................................................... 17

Välisministeerium .................................................................................................................................... 18

2023. AASTA RAHASTUSANDMED ............................................................................................................. 19

HINNANGUD ................................................................................................................................................. 20

Ministeeriumidele antud hinnangud ....................................................................................................... 20

2016 ja 2025 keskmiste hinnangute võrdlus ......................................................................................... 21

Valdkondade keskmised tulemused 2023-2025 ................................................................................... 22

ANALÜÜS ...................................................................................................................................................... 24

SOOVITUSED ................................................................................................................................................ 26

Toetuste saajate soovitused ja mõtted .................................................................................................. 28

LISAD ............................................................................................................................................................ 30

Lisa 1. Hindamiskriteeriumid .................................................................................................................. 30

Lisa 2. Ministeeriumidesse saadetud küsimused ................................................................................. 32

Lisa 3. Toetusi saanud vabaühenduste küsimustik .............................................................................. 34

Lisa 4. Vabaühenduste rahastamine 2023. aastal ................................................................................ 36

Lisa 5. Hinnangute võrdlev koondtabel .................................................................................................. 37

VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................... 38

3

KASUTATAVAD MÕISTED Avalik huvi – (public interest) kuigi mõiste tähendus sõltub kontekstist (juriidiline definitsioon on seotud erahuvide või põhiõiguste piiramise argumendiga, kui sellega saavutatav ühine hüve on olulisem), oleme selles raportis ja hindamiskriteeriumides avaliku huvi all silmas pidanud üldisemat sõnastust, mis kät- keb võimalikult laia hulga ühiskonnaliikmete ootusi. Avalik huvi on üldine hüve ja kahju vältimine ühis- kondlikule hüvele. Riigieelarvest vabaühendustele toetuste jagamise kontekstis vaatleme raportis, kas ministeeriumide haldusalade toetusmeetmete juures on raha avalikus huvis kasutamise nõue arusaa- davalt välja toodud. Selle nõude olemasolu koos avaliku huvi edendamise eesmärkide ja viidetega riik- likele arengukavadele on avalikus huvis tegutsevate vabaühenduste jaoks oluline, kuna tagab mittetu- lundusorganisatsioonide suurema ligipääsu meetmetele, välistades raha jagamise erahuvides tegutse- vatele organisatsioonidele.

• Avaliku huvi näidetena saab välja tuua ühiskonnaliikmete ootused seaduste täidetuse, turva- tunde, loodus- ja finantsressursside mõistliku kasutamise, otsuste läbipaistvuse, kultuuri hoid- mise ja püsimise ning hea elukeskkonna osas. Lisaks on iga terve ja demokraatliku ühiskonna huvi ka see, et selles eksisteerivate vähemuste huvid oleks kuuldaval ja otsuste tegemisel esin- datud.

Erahuvi – (private interest) mõistet käsitletakse finants- või juriidilisest aspektist laiemalt. See hõlmab nii materiaalset (rahaline, varaline) kui ka sotsiaalset, maine- ja eneseteostuslikku kasu. Mõnikord võib erahuvi üldsuse ja/või avaliku sektori huviga kattuda, teinekord aga neile ka vastanduda, põhjustades konflikte ja korruptsiooni. Vabaühendus – vabatahtlikkuse alusel moodustunud valitsusväline, aga avalikus huvis tegutsev organi- satsioon, mis on loodud mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Vabaühendused täidavad ühis- konnas olulist rolli näiteks kättesaadavate ja vajalike teenuste või ühistegevuste pakkumise näol, aga on ka demokraatia hoidmise lahutamatuks osaks avalikkuse teadlikkuse edendamise, avalikus elus osa- lemise ning riigiasutuste läbipaistvuse ja vastutuse tagamise kaudu.

Strateegiline partnerlus – pikemaajalise koostööleppe näol sõlmitud koostöövorm, mis tähistab avaliku sektori asutuse ja vabaühenduse püsivat koostööd probleemide kaardistamisel, arengueesmärkide seadmisel, lahenduste leidmisel, otsuste tegemisel ja ka ühiste eesmärkide elluviimisel. Strateegilise partnerluse eesmärk on kaasata neid organisatsioone, kellel on võimekus, oskused ja legitiimsus prot- sessi panustada. Strateegilise partnerluse lepet iseloomustavad üks või mitu järgmist tunnust:

• Strateegilise partnerluse leppe raames jagatakse ülesandeid, liikumaks tihedas koostöös vald- konna arenguks oluliste eesmärkide poole.

• Leppega kaasneb tegevustoetus, mille alusel pannakse paika teostatavate tegevuste tulemus- määrad ja ajakava. Eesmärk ei ole rahastada pelgalt konkreetset tegevust, vaid kokku lepitud eesmärgi saavutamist.

• Strateegilise partnerluse pooled on pea alati ministeerium ja vabakonna katusorganisatsioon, võrgustik või ekspertorganisatsioon.

Ligipääsetavuse spekter - kirjeldab, kui laia vabaühenduste ringkonna jõustamisele ministeeriumis kes-

kendutakse. Raportis on mõiste kasutusel üldjuhul siis, kui ligipääs meetme(te)le oli võimalik väga kit-

sale ringile vabaühendustele (stiilis „ligipääsetavuse spekter on kitsas“).

4

SISSEJUHATUS 2016. aastal avaldas Vabaühenduste Liit varira-

porti, et anda ülevaade vabaühenduste riigi-

eelarvest rahastamise juhendmaterjali järgi-

mise praktikatest erinevates ministeeriumides.

Tuvastati, et juhendit järgis toona 6 ministeeriu-

mit 11-st. Juhendi järgimisel võeti selles toodud

nõuandeid eeskujuks enamasti osaliselt. Mit-

metes valdkondades said vabaühendused tege-

vusteks toetusi taotleda kohalike omavalit-

suste, riigiasutuste ja ettevõtete kõrval. See

suurendas ebavõrdsust, kuna konkurssidel

eelistati ministeeriumi enda või selle haldusala

projekte. Vabaühendustele jagati mh Riigikogu

eraldatud otsetoetusi ehk „katuserahasid“

(nende toetuste osakaal oli tõusutrendis). See

praktika ei olnud kooskõlas ühenduste rahasta-

mise põhimõtetega, milleks on seotus riigi stra-

teegiliste eesmärkidega, läbipaistvus, ligipääse-

tavus ja tulemuste mõõdetavus. Lisaks puudus

vabaühenduste rahastamise teemal sisuline

omanik, kellel oleks rahastamise kohta ülev-

aade ja standardiseeritud (ava)andmed. Kõik

eelnev hinnati sektori potentsiaali ärakasuta-

mist halvavaks.

Arusaam vabaühenduste rahastamisest on võr-

reldes eelmise variraporti koostamise ajaga lä-

bipaistvaid kihte juurde saanud. Kaasa on aida-

nud näiteks 2017. aastal Vabaühenduste Liidu

ja Tartu Ülikooli koostöös loodud veebikesk-

konna MTÜ-raha iga-aastane rikastamine riik-

liku rahastamise andmetega. Samuti ka riigi sal-

doandmike avaandmete kättesaadavaks muu-

tumine alates 2021. aastast. Need tegurid on ai-

danud üsna täpselt sisse vaadata summa-

desse, mis vabaühendustele riigieelarvest või-

maldatakse. Samuti ka sellesse, millises osa-

kaalus saadakse summasid teenuste pakku-

mise eest ning millises mahus toetustena.

Arusaam vabaühenduste

rahastamisest on 10 aasta

tagusega võrreldes

läbipaistvaid kihte

juurde saanud

Teisest küljest on riigieelarve kärbetest ja 2022.

aastal eskaleerunud Ukraina sõjast tuleneva

kaitse-eelarve suurendamise vajaduse tõttu en-

diselt aktuaalne ka vabaühenduste suunal nä-

puga näitamine. Põhjuseks väärarusaam, et kol-

mandasse sektorisse liigub ebaproportsionaal-

selt suuri summasid, mille kasutegur ühiskon-

nale on samas minimaalne, lisaks toimub see

kõik veel ka justkui läbipaistmatult. Läbipaist-

vuse püüdluse ja avaliku üldisema arvamuse va-

hel püsib endiselt dissonants, kuna vabaühen-

duste panus ja roll ühiskonnas ei ole piisavalt

tunnustatud ja mõistetav. Jätkuvalt esineb ka

ebaselgust rahastuse eesmärkide osas. Ühis-

konnas ei ole päris selge, miks vabaühendusi

riigi poolt rahastatakse ja milliste strateegiliste

eesmärkide elluviimisse neid seeläbi kaasa-

takse. Viimane puudutab negatiivses mõttes

näiteks ka laiapindse julgeoleku valdkonda, mil-

lest agressiivse idanaabri tõttu igapäevaselt

rääkima peame.

Vabaühendused on võimelised

riigist agiilsemalt kriisidele

reageerima

Raporti valmimise hetkel on maailmas veelgi

konflikte ja allhoovusi, mis ühiskonnakorraldust

laiemalt mõjutavad. Sõjaliste konfliktide eska-

leerumine on toonud kaasa fookuse nihkumise

kliimakriisilt sõjalis-poliitilistele teemadele. Nii

jaotab Iisraeli ja Palestiina vahelise konflikti ha-

ripunkt üldise arvamuse kahte leeri. Samuti on

eri riikides aina enam kanda kinnitamas pare-

määrmuslike vaadetega poliitilised jõud. Nende

populaarsuse taga on erinevad põhjuseid,

eesotsas sõdade ja halveneva kliima põhjusta-

tud pagulaskriisidega ja keskmise inimese toi-

metuleku langusega, mis tekitavad ühiskonnas

usalduse kriisi ja sellest tulenevat polariseeru-

mist. Lühidalt, ka demokraatiat ähvardab mure-

nemine.

Vabaühendustes on vajalikud oskused mainitud

kriiside ja probleemide, aga ka teiste ühiskond-

like kitsaskohtade leevendamiseks. Samuti on

vabaühendused võimelised riigist agiilsemalt

5

kriisidele reageerima. Näiteks korraldasid täie-

mahulise sõja alguses Ukrainast Eestisse liiku-

nud sõjapõgenike esmase ja kiire vastuvõtu just

vabaühendused. Ka erineva humanitaar- ning

tehnilise abi saatmisel sõjapiirkondadesse on

tegusad olnud vabaühendused ja -tahtlikud.

Usalduskriisiga toimetulekuks on just demok-

raatia ning kaasamispraktikatega tegelevate va-

baühenduste panus väga oluline, mistõttu neid

riigi arengukavade elluviimisel partneritena kaa-

satakse.

Usalduskriisiga toimetulekuks

on just demokraatia ning

kaasamispraktikatega

tegelevate vabaühenduste

panus väga oluline

Euroopa Liidu tasandil elavnes 2025. aasta ap-

rillis taas vabaühenduste rahastamise teema-

line arutelu, kui Euroopa kontrollikoda avaldas

selleteemalise raporti, milles ühenduste rahas-

tamist killustatuks ja läbipaistmatuks nimetas.

Kontrollikoja sõnul on puudulik näiteks piisava

ülevaate saamine rahastatavatest organisat-

sioonidest, mis võimaldab vabaühendustele

mõeldud toetusi taotleda ka erahuve esindava-

tel organisatsioonidel (enamikes ELi riikides, sh

Eestis puudub vabaühenduse õiguslik definit-

sioon). See omakorda õõnestab vabaühen-

duste avaliku huvi esindamise põhimõtteid, toi-

tes segase või olematu vabaühenduste rolli nar-

ratiivi ühiskonnakorralduses. Kontrollikoja poolt

raportis esitletud probleemide seas toodi välja

ka kontrolli puudumist selle üle, kas rahastami-

seks korraldatakse avatud (ligipääsetavaid)

taotlusvoore ning kas rahastatavate tegevus on

kooskõlas Euroopa Liidu väärtustega.

Vabaühenduste rahastamist puudutab ka ül-

dine riigisiseste toetuste jagamise kultuur Ees-

tis. 2025. aasta suvel avaldas Riigikontroll kont-

rollaruande 2024. aasta kohta, milles tõi esile,

et riigisiseste toetuste jagamine tuleb muuta lä-

bipaistvamaks. Riigikontrolli hinnangul ei ole

seni riigisiseste toetuste jagamise üldisi reeg-

leid paika pandud, projektipõhiste toetuste

tunnustega toetusi on paigutatud tegevustoe-

tuste alla ja järelevalve neile puudulik.

Muuhulgas samade üldiste toetuste jagamise

reeglite paikapaneku eesmärgil on Rahandus-

ministeerium 2025. aasta sügise hakul kokku

võtmas riigieelarve seaduse muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastusringi, millega täpsusta-

takse ka riigisiseste toetustega seonduvat. Sea-

dusemuudatusega soovitakse muuta va-

baühendustele jagatavad toetused täielikult

projektipõhiseks. Ministeeriumidele plaani-

takse anda veidi enam kui aasta, et toetuste

andmist reguleerivad õigusaktid vajalike muu-

datustega sisustada. Meie hinnangul avaldavad

eelnõuga planeeritavad muudatused negatiiv-

set mõju vabaühenduste rahastamise üldisele

läbipaistvusele ja ligipääsetavusele. Seda põh-

jusel, et strateegilise partnerluse praktika kasu-

tusele võtnud ministeeriumides, kus vabaühen-

duste rahastamise üldine kontseptsioon juba

läbimõeldum on, tuleb sellega tegelema asuda

otsast peale.

Läbipaistvuse suurendamiseks ja vabaühen-

duste rolli selgitamiseks on mõistlik üle vaa-

data, millisel moel vabaühenduste rahastamise

praktikad 8-10 aasta taguse ajaga võrreldes

muutunud on. Seepärast valisime variraporti

koostamise eesmärgiks pea 10 aasta taguste

praktikate võrdlemise praegustega, lähtudes

selleks nii uutest kogutud andmetest kui ka

2016. aastal avaldatud vabaühenduste rahasta-

mise variraportist.

Keskendume uues raportis eelkõige 2023. aas-

tale, kuid kajastame ka sellest hiljem aset leid-

nud või planeeritavaid muudatusi. Seda põhju-

sel, et valitsuse otsusega ei jaotata 2024. aas-

tast alates riigieelarve II ja III lugemise vahel po-

liitikute poolt enam otsetoetusi ehk „katusera-

hasid“. Samuti on mitmes ministeeriumis paari

viimase aasta jooksul toimunud suured (sh hal-

dusalade vahelised) ümberkorraldused, mille

kajastamata jätmine annaks olukorrast eba-

tõese pildi.

Variraporti koostas Maarja-Liisa Kapaun, Va-

baühenduste Liidu huvikaitsespetsialist.

6

METOODIKA Kogu raporti hinnangute aluseks on ühenduste

rahastamise juhendmaterjal, milles olevate soo-

vituste ja põhimõtete järgimist ministeeriumi-

des ka 2016. aastal koostatud rahastamise va-

riraportis vaadeldi.

Järjekorras teise vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise variraporti koostamisel püstita-

sime eesmärgiks, et ministeeriumide praeguste

praktikate hinnanguid oleks võimalik eelmis-

tega võrrelda. Selleks andsime hinnangu sama-

dele kriteeriumitele, mida kasutati 2016. aasta

variraportis (vaata hindamiskriteeriume lk 30).

Hindamiskriteeriumid paigutuvad kuude tee-

magruppi: avalik huvi; tulemuslikkus; kaasatus;

läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga kri-

teeriumi täidetuse korral sai ministeerium ühe

plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinus-

punkti. Osalisel täidetusel märgiti tulemuseks

„nii või naa“ ehk „+/-“. Valdkonna hinde kujune-

misel mängis rolli plusspunktide arv. Miinus- ja

poolpunktid olid kaalukausiks.

2016. aasta variraportis anti teemagruppide tu-

lemused edasi värvikoodidega, kus punane oli

kõige kehvem tulemus ning järgnesid paremuse

suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima

tulemuse värvina tumeroheline. Hall värv tähis-

tas olukorda, kus hindamine polnud info vähe-

suse tõttu võimalik. Värvikoodide sisuline tä-

hendus on teemagrupi sisulise täidetuse osa-

kaalu näitamine (0%-100%). Säilitasime võrrel-

davuse eesmärgil värvikoodid ja andsime hin-

nangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodi-

dega hinnangute valmimist kodeerisime need

ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõige keh-

vem tulemus ja 5 kõige kõrgem (vt paremal).

Info hinnangute andmiseks kogusime kirjalikul

teel. Selleks saatsime ministeeriumidele raporti

koostamise eesmärki ja tausta avava kirja koos

küsimuste ankeediga (vaata esitatud küsimusi

lk 32). Avaldame tänu kirja adressaatidele: Britt

Saarsen Haridus- ja Teadusministeeriumist;

Kairi Sirkel Justiits- ja Digiministeeriumist; Ma-

rika Tuusis Kaitseministeeriumist; Kadri Land

Kliimaministeeriumist; Reelika Väljaru

Kultuuriministeeriumist; Joonas Pärenson Ma-

jandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist;

Merle Küngas Rahandusministeeriumist; Silver

Salla Regionaal- ja Põllumajandusministeeriu-

mist; Minna Harjo Siseministeeriumist; Marilin

Sternhof Sotsiaalministeeriumist; Kairi Saar-

Isop Välisministeeriumist; Tanel Oppi Keskkon-

nainvesteeringute Keskusest (KIK); Andrea Kivi

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Kesku-

sest (ESTDEV).

Ministeeriumide praktikaid kirjeldavate peatük-

kide valmimisel saatsime need samadele ad-

ressaatidele tagasisidestamiseks. Tagasisidet

ei andnud Justiitsministeerium. Ülejäänud mi-

nisteeriumide tagasiside abil parandasime vaja-

dusel peatükkide sõnastust või (vajadusel) sel-

gitasime soovitustele tuginedes paremini mi-

nisteeriumide praktikaid.

Korraldasime ka rahastatavatele vabaühendus-

tele võimaluse rahastuspraktikate suunal kaasa

rääkida (küsimustik lk 34), lootuses, et nii

saame iga ministeeriumi kohta ka vabaühen-

duste endi antud tagasisidet kajastada. Kaasa-

rääkimise aktiivsus oli paraku väga madal, mis-

tõttu avaldasime kogutud mõtted eraldiseisvas

peatükis soovitustena (vaata peatükki lk 28).

Numbri- line hinne 2025

Värvi- kood 2016

Selgitus (2016 ja 2025)

5

Rahastamispraktika vastab hea ra- hastamise põhimõttele (juhendma- terjalile). Eeskujulik!

4

Rahastamispraktikas on põhimõtte järgimiseks üksikuid arendamisvõi- malusi. Hea!

3

Rahastamispraktika vastab põhi- mõttele mõningal määral, paran- dused on võimalikud!

2

Rahastamispraktika arvestab hea rahastamise põhimõttega mini- maalselt. Parandused on vajalikud!

1 Rahastamispraktika ei vasta hea rahastamise põhimõttele.

-

Rahastamispraktika vastavust kri- teeriumile ei saa või on raske info puudumise tõttu hinnata.

7

KOKKUVÕTE Võrreldes eelmises variraportis vaadeldud pe-

rioodiga on ministeeriumide tulemused va-

baühenduste rahastamisega seoses enamasti

paranenud. Endiselt peetakse vabaühenduste

rahastamispraktikate kujundamisel enim sil-

mas ligipääsetavust ja avaliku huvi eest seis-

mist (mõni ministeerium vähem, teine rohkem).

Hinnang rahastamispraktikate läbipaistvale

korraldatusele paranes samuti, kuid võrreldes

eelmise raportiga on näha teatavat fookuse ni-

het spetsiifilisemalt rahastatud tegevuste tule-

muslikkuse hindamise suunal. Ministeeriumiti

on suuremat rõhku hakatud pöörama rahastata-

vate ühingute kaasamisele voorude planeeri-

misse.

Probleemid, mis 2023.-2025. aastatel ilmnesid,

viitasid samas endiselt rahastusvoorude pla-

neerimisel ja avaliku huvi eest seismisel va-

baühenduste kaasamise strateegia nõrkusele.

See mõjutas otseselt toetuste jagamise läbi-

paistvust ja ligipääsetavust, muutes protsessi

kohati kaootiliseks ja halduskoormuse poolest

ministeeriumidele üle jõu käivaks. Ministeeriu-

mid, mille haldusalades toimus viimastel aasta-

tel ümbermängimisi, uute valdkondade liitumisi

või kus loodi sootuks uus ministeerium, on

siiani mujalt kaasa tulnud praktikate ja võima-

like vajaduste vahelises vaakumis.

Mitmed ministeeriumid on jõudnud otsusele, et

taotluste menetlemise keskkond on kõige kulu-

tõhusam ja mugavam taotluste ning aruandluse

koondamise keskkond. Samas ei pruugi taoli-

seks otstarbeks loodud keskkonnad võimal-

dada avalikku juurdepääsu koondatud aruand-

lusele. Ministeeriumi poolt rahastatute tege-

vuse tulemused võivad jääda arusaamatuks.

Sellisel juhul puudub avalik teadmine rahastuse

üldiste eesmärkide saavutamisest, mis oma-

korda sillutab teed usaldamatusele ja va-

baühenduste ning ministeeriumi suunal näpuga

näitamisele. Kui pole selge, kuhu ja miks raha

läheb, või kui peab seda infot iga rahastatu vee-

bist eraldi otsima, pole tegemist läbipaistva

praktikaga. Viimast on välja toonud ka Euroopa

Kontrollikoda.

Vaadeldud perioodil ei jagatud rahastust alati

avalike konkursside kaudu. Sealjuures ei olnud

konkursivaba finantseerimine ka rahastamise

üldist korda reguleerivais dokumentides regu-

leeritud. Kui konkursse korraldati, siis sageli

vaid käskkirjade alusel, ilma ühtse ministeeriu-

miülese kontseptsiooni või õigusraamita. Osalt

puudusid sõnastatud reeglid, mis tagaksid läbi-

paistvuse ja välistaksid rahastuse abil erahuvi-

des tegutsemise võimaluse. Rahastatu avalikus

huvis tegutsemise nõue ei seisa kõigi ministee-

riumide vabaühenduste rahastamise kordades.

Ministeeriumi vaatevinklist on avalike huvide

teenimine loomulik asjade käik ja vabaühendus-

tele suunatud rahastuse taotlejad peaksid seda

iseenesestmõistetavalt teadma. Nõude puudu-

mine võib rahale kandideerima tuua ka organi-

satsioone, mis on pigem kasumi teenimise suu-

nitlusega.

Ühest küljest paistavad positiivselt välja nende

ministeeriumide hindamistulemused, kus stra-

teegilise partnerluse praktikat rakendatakse.

Teisalt esines enam kui pooltel ministeeriumi-

del vabaühenduste rahastamise korralduses

suuremaid või väiksemaid probleeme, mis ka-

jastuvad ka hinnangutes. Rahastuse tulemuste

hindamiseks puudusid näiteks selged indikaa-

torid ja ligipääs aruannetele oli ebapiisav. Voore

kokkuvõtvaid koondanalüüse sageli ei koosta-

tud ega avalikustatud. Rahastatud vabaühen-

duste võimekuse kasvatamise eesmärk ei ol-

nud samuti piisavalt hinnatav, sest puudusid so-

bivad mõõdikud.

Esines probleeme ka vabaühenduste kaasami-

sega voorude planeerimisse. Kaasamine ei toi-

munud piisavalt varakult (planeerimise etapis)

ning voorude kohta tagasiside kogumisel ei näi-

danud osad ministeeriumid üles soovi, proak-

tiivsust või süsteemsust.

Lahendus peitub läbipaistva ministeeriu-

miülese vabaühenduste rahastamise kontsept-

siooni loomises, mis võimaldaks toetusi jagada

eesmärgipärasemalt, kontrollitavalt ja avalikke

huve paremini teenides.

8

MINISTEERIUMIDE PRAKTIKAD Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumis on 2025. a

sügisel käimas strateegilise partnerluse kolmas

voor. Toetuse andmise tingimused on edaspidi

kehtestatud käskkirja asemel määrusega.

Avalik huvi HTM-i vabaühenduste toeta-

mise tingimustes ja korrason selgelt määratle-

tud, et rahastuse taotleja peab olema avalikke

huve edendav vabaühendus. Antavad toetused

on määruses seotud arengukavade ja program-

midega. Veebist on rahastamise eesmärgid ja

valikukriteeriumid lihtsasti leitavad. 2022-2024

jaotusid partnerid poliitikakujundajateks ja ellu-

viijateks, kuid 2025–2027 kärbete tõttu ei jät-

kata eraldi poliitikakujundamise partnerlusega.

Tulemuslikkus Rahastamise tingimused toeta-

vad eesmärkide saavutamist ja arengukavade

elluviimist. Tulemuslikkuse hindamisel peavad

kõik partnerid ühe tegevusena mõõtma ja ana-

lüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust

ning mõju. Kinnitatud on kesksed hindamiskri-

teeriumid (§ 4 lõiked 2-4 seavad osades vald-

kondades lisakriteeriumid), mille kasutamisele

on kehtestatud metoodika ja kord. Rahastatud

tegevuste aruandlus asub taotluste menetle-

mise keskkonnas (ei ole avalik). Veebis on kirjas

rakendustegevused, eelnevate voorude koonda-

tud tulemuslikkuse analüüsid mitte. Raha jaga-

mise kulutõhusust parandatakse ministeeriumi

sõnul samm-sammult. Viimane muudatus on

hindamiskomisjoni üheastmeliseks muutmine.

Muudatusvajadusi ja -ettepanekuid on minis-

teerium otsinud partnerite aruandlusest, samuti

strateegilise partnerlusega rahulolu uuringust.

Kaasatus Ministeerium kaasab va-

baühendusi rahastamise tingimuste väljatööta-

misse erinevatel viisidel. Rahastamisperioodi

lõppedes küsitakse ka tagasisidet.

Läbipaistvus Veebis on rahastamist puudu-

tav info lihtsasti leitav. Rahastamise korra põhi-

mõtted on kooskõlas vabaühenduste rahasta-

mise juhendmaterjaliga. Olemas on ka majasi-

sene riigieelarveliste toetuste andmise kord.

Toetusi eraldatakse avaliku konkursi alusel. Rii-

gieelarve seletuskirjast (RES) leiab toetatavad

tegevusvaldkonnad, ministri käskkirjast ka toe-

tuse saajad koos toetatavate tegevustega. Toe-

tuste kasutamise aruanded ei ole avalikud (taot-

luste menetlemise keskkonnas). Hindamisko-

misjoni koosseis on samas nimeliselt avalik.

Samast on leitav ka komisjoni töökord. Hinda-

miskriteeriumid kirjeldatakse määruses. Peale

võimalike puuduste kõrvaldamist (kui neid esi-

neb) ja hindamist antakse taotlejaile komisjoni

tagasisidest ja otsusest kirjalikult teada.

Ligipääsetavus Toetuse andmise tingimused

on eesmärkidega kooskõlas. Kehtestatud on

selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriu-

mid. Erandid (nt sihtfinantseerimine) on korras

selgitatud ja peavad olema põhjendatud. Kaas-

finantseeringu osakaalu ja nõuet ministeeriu-

mis ei ole.

Võimekus Ühenduste võimekuse kasv on

seatud eesmärgiks. Abikõlbulikud kulud toeta-

vad professionaalsuse kasvu. Toetuste mõju-

hindamist ühenduste võimekusele ei tehta.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 5 Avalikus huvis tegutsemise nõue on selgelt väljendatud.

Tulemuslikkus 4 4 Koondatud tulemuste analüüsi lõppenud voorude kohta veel pole.

Kaasatus 5 5 Partnerite kaasamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.

Läbipaistvus 3 4 Toetuste kasutamise aruanded ei ole avalikult kättesaadavad.

Ligipääsetavus 4 5 Ligipääsetavus on võrdselt tagatud.

Võimekus 4 4 Tingimused võimekuse kasvuks on loodud. Toetusmeetmete mõju ühenduste võimekusele ministeeriumi poolt ei hinnata.

9

Justiits- ja Digiministeerium Justiitsministeerium rahastab kahele sihtrüh-

male (puuetega inimesed ja pensionärid) täien-

dava õigusabi pakkumise eesmärgi täitmiseks

vabaühendusi läbi avaliku konkursi. Kvalifitsee-

runuks loetakse vaid sellised organisatsioonid,

mis on vähemalt 2 aastat tegutsenud ja vastava

sihtrühma esindusorganisatsioonid.

Tuginedes riigi avaandmetele andis Justiitsmi-

nisteerium näiteks 2023. aastal lisaks eelnime-

tatud esindusorganisatsioonidele toetusi veel

19 organisatsioonile summas 3,7 mln eurot,

kuid rahastamise eesmärgid ja tingimused ei

ole üheselt ja läbipaistvalt välja toodud. Ühen-

duste rahastamise läbipaistvus on seega vä-

hene ja ligipääsetavuse spekter väga kitsas.

Avalik huvi Rahastamise tingimused ei sä-

testa, et toetatakse vaid avalikes huvides tegut-

sevaid organisatsioone. Strateegilise partner-

luse praktikat sisse seatud ei ole. Veebilehelt on

võimalik leida informatsiooni rahastamise ees-

märgi kohta.

Tulemuslikkus Hindamisel on ministeerium

laiemaks sihiks seadnud eesmärgi, et inimesed

ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõ-

husalt lahendatud (JM programm 2023-2026).

Vabaühendusi puudutava osas aga, et eakate

ning puuetega inimeste õigusnõustamise kätte-

saadavust on parandatud. Tulemuslikkuse hin-

damiseks puuduvad metoodika ja kord. Tule-

muslikkust mõõdetakse aruandluses esitatud

õigusnõustamise tundide arvu, nõustatute arvu,

territoriaalse kaetuse jms alusel.

Kaasatus Rahastatavate ühenduste kaa-

samine alusdokumentide, rahastustingimuste,

protsessi ja rahastaja töökultuuri osas ei ole

Justiitsministeeriumis aktuaalne. Kaasamiseks

loetakse kooskõlastusringil arvamuse esita-

mise võimaluse pakkumist.

Läbipaistvus Avaliku konkursi info on leitav

ministeeriumi veebilehel. Taotluste hindamise

korra ja hindamiskriteeriumid sätestab ministri

määrus. Hindamiskomisjoni koosseis on avalik.

Konkursi tulemused avalikustatakse ministri

käskkirjaga, mille lisas olev komisjoni otsuse

protokoll loetakse tagasisideks taotlejaile. Or-

ganisatsioonide aruandlust rahastatud tege-

vuste kohta ei avalikustata. 2023. aastal kon-

kursside väliselt jagatud toetuste kohta on infot

keeruline leida.

Ligipääsetavus Rahastamistingimustes kirjel-

datud valikukriteeriumeid järgitakse. Erandeid

ei kirjeldata, kuna määrus reguleerib kitsast

valdkonda. Konkurss kitsendab loomulikul teel

vastava võimekusega organisatsioonide ringi.

Kitsas valdkonnas diskrimineerimist ei esine,

kuid pole arusaadav, mis viis (nt 2023. aastal)

nende toetamise otsusteni, mida riigi toetatava

õigusnõustamise rahastamise kord ei reguleeri.

Üldine ligipääsetavuse spekter on väga kitsas.

Võimekus Rahastuse saanud organisat-

sioonidel on osaline võimalus toetustest orga-

nisatsiooni üldkulusid katta. Ministeeriumi hin-

nangul toetab rahastus ühenduste professio-

naalsust ja tegevuste jätkusuutlikkust. Va-

baühenduste võimekusi hinnatakse kitsalt (tele-

foni ja veebi teel vastamise kiirus). Samamoodi

ka seda, millisel määral toetusesaajate võime-

kus rahastamise tulemusel kasvas.

Põhimõte Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus, põhjendus (kui hinne on muutunud)

Avalik huvi 3 3 Eraldi vabaühenduste toetamise kontseptsioon puudub.

Tulemuslikkus 2 2 Kasutusel on väljundindikaatorid ning üldisi koondanalüüse ei tehta.

Kaasatus 1 1 Sisuline vabaühenduste kaasamine toetamise tingimuste koostami- seks või tagasisidestamiseks pole aktuaalne.

Läbipaistvus 3 2 Pole selge, millistel alustel muid toetusi jagati (lisaks konkursile).

Ligipääsetavus 3 3 Rahastusvoorud puudutavad lisaks õigusbüroodele väga kitsast osa vabaühendusi.

Võimekus 3 3 Kuna rahastus on ministeeriumi konkreetse eesmärgi täitmisele (täiendav õigusabi) suunatud, siis vabaühenduste võimekusi toeta- takse vaid selles kitsas osas.

10

Kaitseministeerium Avalik huvi Rahastamise kord ei kirjelda ot-

sesõnu, et rahastatakse avalikus huvis tegutse-

vaid organisatsioone. Toetuste seotus minis-

teeriumi strateegiliste eesmärkidega on koos

toetuse andmise eesmärkidega korras välja

toodud. Rahastamise eesmärkide kohta on või-

malik lisainformatsiooni saada ministeeriumi

veebilehelt. Strateegilise partnerluse kokkulep-

peid ei seota.

Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul või-

maldavad toetuste taotlejaile seatud tingimu-

sed (lepingutes) hinnata üldist rahastamise tu-

lemuslikkust. Seda tehakse aruannetest leita-

vate mõõdetavate eesmärkide täidetuse kirjel-

duste pinnalt. Toetuste kasutamise aruanded

on avalikus dokumendiregistris. Nende pinnalt

koostatakse ka koondülevaade, millega hinna-

takse omakorda toetuste tulemuslikkust. Koge-

muse pinnalt täiendatakse menetlusdokumen-

tide vorme ja koostatud on ka juhis toetuse taot-

lejale. Ministeerium plaanib kulutõhususe pa-

randamiseks üle minna taotluste menetlemise

infosüsteemi kasutamisele. Tingituna kaitse-

valdkonnas üha suurenevast konkurentsist saa-

vad projektitoetust (voorus äriühingud koos va-

baühendustega) alla 50% taotlustest, üldjuhul

kõik osalises mahus.

Kaasatus Vabaühendustega ei konsultee-

rita rahastamise tingimuste väljatöötamisel.

Eesmärgid tulenevad otseselt Kaitseministee-

riumi strateegiast. Ministeerium kaalub kaasa-

rääkimise võimaluse andmist, kui rahastamise

alusdokumentide kaasajastamine päevakorda

tõuseb.

Läbipaistvus Ministeeriumi strateegilised

eesmärgid on konkursside juures avalikustatud

ja veebilehel rahastamise põhimõtete ja tingi-

muste info kättesaadav. Toetusi jagatakse ava-

liku konkursi alusel. Toetuste kasutamise

aruanded on avalikult kättesaadavad ministee-

riumi dokumendiregistris. Ka hindamiskomisjo-

nide moodustamise käskkirjad on samast leita-

vad (koosseis ametikohtade põhiselt kirjelda-

tud). Vabaühendused saavad enne lõplikku ra-

hastamise kohta tehtavat otsust esitada oma-

poolse seisukoha.

Ligipääsetavus Kehtestatud rahastamise reeg-

lid on selged ning rahastamise korras erista-

takse projekti- ja tegevustoetust. Tegevustoe-

tust loeb ministeerium vabaühenduse tervikliku

arengu ja tegevuse toetuseks ja projektitoetust

eesmärkide täitmiseks läbiviidavate tegevuste

korraldamise rahastuseks. Teenuse delegeeri-

mist korraldatakse halduslepinguga. Hetkel

kehtiv määrus lubab erandkorras antavat toe-

tust, mis on põhjendatud ja strateegilisi ees-

märke toetav. Reeglina jagatakse toetusi läbi

konkursside. Projektitoetuste puhul tuleb arves-

tada, et ministeerium toetab projekte kaasfi-

nantseeringuga kuni 45%.

Võimekus Ministeerium ei teosta oma

valdkonnas tegutsevate vabaühenduste vaja-

duste hindamist. Tegevustoetusi samas mõtes-

tatakse ühenduste professionaalsuse ja jätku-

suutlikkuse hoidmise toetustena. Tegevustoe-

tustest on ühendustel võimalik osaliselt ka üld-

kulusid katta. Ühenduste võimekusi ja nende

arengut ministeerium ei mõõda.

Põhimõte Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 4 Avalikus huvis tegutsemise nõue määruses puudub (sõnastus pigem välistab toetuse erahuvides kasutamise). Sõlmitakse pikaajalisi tege- vustoetuse lepinguid.

Tulemuslikkus 4 5 Rahastamise tulemuslikkust hinnatakse ka üldises plaanis.

Kaasatus 4 1 Ministeerium ei konsulteeri vabaühendustega rahastamistingimuste osas (2016 variraport viitab, et toona konsulteeriti).

Läbipaistvus 4 4 Hindamiskriteeriumid ja punktide jaotamise põhimõtted pole kätte- saadavad.

Ligipääsetavus 3 5 Rahastamise eesmärk on avalikustatud ja toetuse andmise tingimuste asjakohasust on võimalik hinnata.

Võimekus 3 3 Rahastuse mõju hindamisi ühenduste võimekusele ei tehta.

11

Kliimaministeerium 2023. aasta 1. juulist korraldati endine Keskkon-

naministeerium ja oluline osa Majandusminis-

teeriumist ümber Kliimaministeeriumiks, mil-

lega kaasnes ka uue ministeeriumi struktuuride

korrastamine ning käivitamine. Vabaühenduste

rahastamise üldisi tingimusi välja töötatud ei

ole. Kasutusel on meetmepõhised õigusaktid.

Toetuste andmine on delegeeritud erinevate ra-

kendusasutuste juurde.

Avalik huvi Meetmepõhistes toetuse and-

mise tingimustes ei ole otsest nõuet toetuse

saaja avalikus huvis tegutsemisele. Üldjuhul vii-

datakse voorude korralduslikes dokumentides

arengukavadele, millesse toetus panustab (EL

toetuste puhul kõige enam; sihtfinantseerimise

lepingutes samas mitte). Ministeeriumi veebis

ei ole rahastamisega seonduv informatsioon

koondatult leitav. Meetmepõhiselt saab infot ot-

sida rakendusüksuste kodulehtedelt (KIK, RTK,

EIS). Strateegilise partnerluse praktikat ei ole

kasutusele võetud.

Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul toeta-

vad esitatud tingimused eesmärkide saavuta-

mist (eriti EL struktuuritoetuste puhul). Sihtfi-

nantseeringute (2023. aasta) juures laiemat

eesmärki ei defineeritud. EL struktuuritoetuste

osas on rahastamise tulemuslikkuse hindamine

võimalik. Selleks on kokku lepitud kriteeriumid

ja kord. Aruandluse vormid sisaldavad ka tule-

musindikaatoreid (kui pole EL rahastus, siis sõl-

tub sõnastatud nõuetest). Rahastatud tege-

vuste tulemuste kohta on info leitav RTK või KIK

veebis. Tulemuste põhjal tehakse koondana-

lüüse ja saadud teabe alusel muudetakse vaja-

dusel meetmeid. Nii KliM kui KIK esindaja hin-

davad raha jagamise protsessi kulutõhusaks.

Kaasatus EL toetuste puhul on sidusgrup-

pide kaasamine kohustuslik. Kõigil soovijatel on

võimalus arvamust avaldada Eelnõude infosüs-

teemis. KIK korraldab kliendiküsitlusi, andes tu-

lemused ka ministeeriumile (kaasatuse vald-

konna suhteliselt kõrge hinde põhjendus).

Läbipaistvus Rakendusüksuste veebilehte-

del on toetusmeetmete info leitav (KIK, RTK,

EIS). KliM veebis viited välisrahastusele. Erine-

vate meetmepõhiste dokumentide kooskõla va-

baühenduste riigieelarvest rahastamise juhend-

materjaliga pole võimalik täielikult hinnata. Kõik

taotlejad saavad ministeeriumilt tagasisidet.

Toetuste kasutamise aruandeid saab otsida mi-

nisteeriumi dokumendiregistrist. Toetusi ei ja-

gata alati avaliku konkursi korras.

Ligipääsetavus Dokumentides kehtestatud ra-

hastamise reegleid järgitakse. Ühtse vabaühen-

duste rahastamise korra puudumise tõttu ei

esine rahastusliikide eristamist ühes konkreet-

ses dokumendis ja erandid on selgituseta. Kui

kehtestatud, on toetamise tingimused objektiiv-

sed, mittediskrimineerivad ja eesmärgi suhtes

asjakohased. Kaasfinantseeringu nõuded

mõistlikud (KIK tõi välja, et ühingutele on need

mõistlikumad kui KOV-idele või ettevõtetele).

Võimekus Ministeerium hindab vabaühen-

duste vajadusi seoses EU struktuuritoetustega.

Rakendusüksused jagavad taotlejate huvi ja ta-

gasiside kohta infot. Ühenduste pädevuse ja

jätkusuutlikkuse hoidmise kontekstis toob mi-

nisteerium eeskujuna esile EU struktuurifondide

toetused. Toetuste mõju hindamine ühenduste

võimekusele üldiselt ebaselge. Organisatsiooni

üldkulude katmise võimalus sõltub meetmest.

Põhimõte

Hinne 2016 Keskkonna/ majandusmin

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 3/4 3 Ministeeriumi veebist teavet keeruline leida, strateegilise partner- luse praktikat pole kasutusele võetud.

Tulemuslikkus 3/3 4 Tulemuslikkuse hindamine pole ühtlaselt reguleeritud.

Kaasatus 3/3 4 EU toetuste puhul on kaasamine kohustuslik. Lõppenud voorusid saab tagasisidestada. KIK korraldab kliendiküsitlusi.

Läbipaistvus 2/3 2 Toetusi ei jagata alati avaliku konkursi korras.

Ligipääsetavus 3/3 3 Takistavaks teguriks osutub konkursita toetuste jagamine.

Võimekus 3/3 3 Rahastuse toel võimekuse kasvu hindamine üldiselt ebaselge.

12

Kultuuriministeerium Avalik huvi Kultuuriministeeriumi toetusi

reguleerivad määrused (1, 2, 3, 4, 5, 6) ei viita ot-

sesõnu rahastatavate ühenduste avalikus huvis

tegutsemise nõudele. Seos peitub rahastata-

vate tegevuste eesmärgis. Samas viitavad õigu-

saktid arengukavadele ja eesmärkidele, mil-

lesse toetused panustavad. Rahastamise ees-

märgid on ka veebist leitavad. 2024. aastal sea-

dis ministeerium MUMURA (muuseumide,

muinsuskaitse ja raamatukogude) valdkonnas

sisse strateegilise partnerluse.

Tulemuslikkus Tulemuslikkuse hindamine toi-

mub valdkonniti erinevalt ja ebaühtlaselt. Kohati

loetakse mõõdikuteks sündmuste, materjalide

ja koostööpartnerite arvu, kohati riigi ootuste

täitmist. Toetussummade jaotumine võib ole-

nevalt voorust toimuda võimekuse alusel. Sa-

mamoodi võib katusorganisatsioonide toetus

oleneda liikmete arvust. Näiteks MUMURA vald-

konnas esines ministeeriumi esindaja sõnul

2023. aasta hindamisel üsna suur subjektiivsus

ja puudus konkreetne hindamismetoodika, kuid

2024. aastal muudeti MUMURA valdkonnas ra-

hastamise korda, mis aitab valdkonnas tule-

muste hindamist objektiivsemalt korraldada.

Kaasatus Huvirühmasid on olenemata

valdkonnast läbiva praktikana rahastamise tin-

gimuste ja alusdokumentide väljatöötamisse

kaasatud. Ka raha kasutamise järel küsitakse

ühendustelt tagasisidet. Samuti planeeritakse

regulaarseid tagasiside küsimisi rahastusvoo-

rude keskele (v.a. spordivaldkonnas).

Läbipaistvus Toetusi eraldatakse avaliku

konkursi alusel. Ministeeriumi veebist leiab liht-

sasti informatsiooni eri valdkondade toetuste

kohta. Toetuste kasutamise aruanded on toe-

tuste menetlemise süsteemis, võimalik on ot-

sida ka dokumendihaldusest. Ministeerium

kaalub nende koondamist enda veebi (voorude

alamlehtedele). Taotluste hindamise korra ja

hindamiskriteeriumid sätestavad valdkondlikud

määrused. Hindamiskomisjoni koosseis nimeli-

selt avalik (MUMURA valdkonnas ka punktisüs-

teem). Taotlusvooru tulemuste kohta jagatakse

vabaühendustele tagasisidet.

Ligipääsetavus Valdkondades on kehtestatud

selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriu-

mid. Kultuurilise mitmekesisuse toetuste puhul

eristatakse määruses tegevus- ja projektitoe-

tus. MUMURA valdkonnas antakse uue rahasta-

mise korra alusel samuti tegevustoetust (polii-

tika kujundajatele) ja projektitoetust (poliitika

rakendajatele). Erandeid (nt sihtfinantseeri-

mine) määrused ei selgita. Toetuse andmise

tingimused on objektiivsed, mittediskrimineeri-

vad ja asjakohased. Valdkonniti on kehtestatud

erinevad kaasfinantseeringu piirmäärad.

Võimekus Rahastamisega soovitakse toe-

tada ühenduste professionaalsust ja jätkusuut-

likkust. Samas võimekuse kasvu hindamiseks

metoodikat hetkel kasutusel ei ole (MUMURA

valdkonna esindaja hinnangul ei ole võimekuse

kasvu praegu võimalik objektiivselt hinnata,

kuid süsteemi loomiseks planeeritakse samme;

kultuurilise mitmekesisuse, rahvakultuuri ja

spordivaldkonna esindajate hinnangul saab või-

mekuse kasvu ka praegu hinnata). Ühenduste

vajadusi hinnatakse kas taotluste põhjal või ot-

sesuhtluses. Osadest toetustest on võimalik

katta ka organisatsioonide üldkulusid.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 3 4 Toetuste seosed strateegiliste dokumentidega on enamasti leitavad, ühes valdkonnas võeti kasutusele strat. partnerluse praktika.

Tulemuslikkus 3 3 Toetuste tulemuslikkuse teave paikneb killustatult, mitte koondatult. Tulemuslikkuse hindamine ebaühtlane.

Kaasatus 2 5 Ühenduste kaasamist nähakse tööriistana meetmete valideerimisel.

Läbipaistvus 4 4 Aruandlusest hetkel keeruline avalikku ülevaadet saada, kuna see paikneb killustatult.

Ligipääsetavus 4 5 Avalikud konkursid, tagatud ligipääs, selged nõuded.

Võimekus 3 3 Toetuste mõju ühenduste võimekuse kasvule ei ole hetkel võimalik mõõta, kuna selleks puuduvad sobivad mõõdikud ja metoodika.

13

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ühtne vabaühenduste rahastamise kord puu-

dub. Meetmeti erinevaid rahastamise tingimusi

reguleeritakse erinevais aktides (määrused,

käskkirjad). Võrdsuspoliitikate valdkonnaga

koos tuli Sotsiaalministeeriumist üle strateegi-

line partnerlus.

Avalik huvi Vabaühenduste rahastamis-

meetmeid reguleerivates aktides (1, 2) ei vii-

data otseselt toetuse taotleja avalikus huvis te-

gutsemise nõudele (taotlejaile seatud tingimu-

sed samas välistavad toetuste erahuvides kasu-

tamise). Enamasti viidatakse aktides arenguka-

vadele, millesse meetmetega panustatakse. Al-

gamas on uus võrdsuspoliitikate valdkonna

strateegilise partnerluse voor.

Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul toeta-

vad rahastamistingimused eesmärkide saavu-

tamist ja võimaldavad hinnata rahastamise tu-

lemuslikkust (eriti EL toetuste puhul). Uue stra-

teegilise partnerluse perioodiga alustava võrd-

suspoliitikate valdkonna ja 1.01.2024 Regio-

naal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusa-

lasse liikunud maakondlike arenduskeskuste

(MAK) voorudes on tulemusindikaatorid kasu-

tusel. Tarbijakaitsetegevuste tulemuslikkuse

hindamisel näiteks mõõdikuid kokku lepitud ei

ole (lühiajalised toetused tegevuste aktuaalsu-

sest põhjal). Sestap analüüsitakse seal tule-

muslikkust silmas pidades toetatute aruandeid.

Rahastamismeetmeid koondanalüüsi tulemu-

sel seni muudetud ei ole. Toetatud tegevuste tu-

lemusaruannetele kogumina ei viidata (tuleb

eraldi otsida rakendusasutuse dokumendire-

gistrist ja/või äriregistrist).

Kaasatus Alusdokumentide väljatöötami-

sel jälgitakse tavapärast õigusloome tava.

Toetuste kasutamise järgselt ühendustelt prot-

sessi kohta tagasiside küsimine erineb meet-

meti. Strateegilise partnerluse uue vooru välja-

töötamisse on vabaühendused kaasatud.

Läbipaistvus Ministeeriumi veebilehel puu-

duvad viited vabaühenduste osalusvõimalu-

sega toetusmeetmeid puudutavale informat-

sioonile. Võrdsuspoliitikate valdkonna meetme

info on leitav RTK veebist. Tarbijakaitsetege-

vuste taotlusvooru teemad TTJA veebist. Toe-

tuse taotluste hindamiskriteeriumid ja hinda-

miskomisjoni puudutav on leitav reguleerivatest

määrustest. Näiteks tarbijakaitse valdkonnas

saavad taotlejad hindamise sisust ülevaate

käskkirjaga, kuhu on lisatud hindamiskomisjoni

otsus ja seisukohad (tagasiside). 2023. aasta

seisuga olid tegevustoetuse saajad RES-is välja

toodud.

Ligipääsetavus Antavate toetuse liigid on vald-

kondlikes õigusaktides määratletud. Toetuse

andmise tingimused on ministeeriumi hinnan-

gul olnud objektiivsed ja mittediskrimineerivad

(arvestades toetuse eesmärke). Kaasfinantsee-

ringu nõuet 2023-25 perioodil ministeeriumi sõ-

nul ei kohaldatud.

Võimekus Viimastel aastatel pole vald-

kondades tegutsevate vabaühenduste vajadusi

hinnatud. Samas on toetused võimaldanud

katta organisatsioonide üldkulusid (MAK-ide ja

tarbijakaitse kontekstis). Ministeerium on het-

kel teatavas vaheetapis, kus mujalt ülevõetud

partnerluse uut perioodi käivitatakse ja vana pu-

hul võimekuse hindamise kohta palju öelda pole

võimalik.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 4 Muudatused haldusalas tingisid teabe killustatult paigutumise.

Tulemuslikkus 3 4 Meetmete tulemuslikkusest puudub avalik (koond)ülevaade. Võrdsus- poliitikate valdkonnas on kasutusel tulemusindikaatorid.

Kaasatus 3 4 Strateegilise partnerluse väljatöötamisel panustatakse kaasamisse.

Läbipaistvus 3 3 Ministeeriumi veebilehel haldusala toetusi koondav ülevaade puudub

Ligipääsetavus 3 4 Üldise vabaühenduste rahastamise korrani pole veel jõutud

Võimekus 3 3 Võimekuse kasvu hindamist hetkel otseselt ei toimu.

14

Rahandusministeerium Rahandusministeerium on Euroopa Liidu ühte-

kuuluvuspoliitika fondide tehnilise abi toetuse

rakendusasutuseks (RTK rakendusüksuseks).

Läbivalt on näitena vaadeldud just selle meet-

mega seonduvat, kuna ministeeriumis üldiselt

vabaühenduste toetamise kontseptsioon puu-

dub.

Avalik huvi Tehnilise abi TAT ei viita otse-

selt toetuse taotleja avalikus huvis tegutsemise

nõudele (taotlejaile seatud tingimused samas

välistavad toetuste erahuvides kasutamise). Vii-

datud on, millise rakenduskava elluviimisse toe-

tus panustab. Ministeeriumi veebis on välisra-

hastuse info üldine selgitus, RTK veebis detail-

sem info meetmetest ja eesmärkidest. Stratee-

gilist partnerlust sisse seatud ei ole.

Tulemuslikkus Tehnilise abi toetuse taotlejaile

seatud tingimused toetavad rahastamise ees-

märkide saavutamist, kuivõrd eesmärkidena on

toodud poliitikakujundamises kaasarääkimise

ja toetuste kasutamise võimekuse suurenda-

mine. Kriteeriumid võimaldavad hinnata tule-

muslikkust ja ülevaadet tulemusindikaatoreist

oodatakse ka aruandluses. Tegevustoetuste

saajate tegevuste tulemusi puudutav info ei ole

samas avalikult kättesaadav. Aruannete pinnalt

koondanalüüsi ei tehta ega selle tulemustele

toetudes meetmeid ei muudeta. Voorulist taot-

lemist ei toimu. Ministeerium hindab raha jaga-

mise ja kasutamise protsessi kulutõhusaks.

Kaasatus Ministeeriumi hinnangul toi-

mub vabaühendustega rahastamise tingimuste

ja -protsessi alane konsulteerimine piisavalt va-

rajases etapis ja piisaval hulgal. Kaasarääki-

mise võimalus antakse kõigile asjast

huvitunutele. Suhtlus partneritega toimub seire-

kohtumistel, millest saadav tagasiside on olnud

positiivne.

Läbipaistvus Ministeeriumi veebis on välisra-

hastust puudutav info suhteliselt kergesti leitav.

Tehnilise abi toetuste eraldamine ei käi avaliku

konkursi alusel ega vooruliselt. Meetme olemu-

sest tulenevalt haldab RTK andmeid rahastatud

projektide, tegevuste ja indikaatorite kohta

struktuuritoetuste registris (ei ole avalik). Taot-

lejad saavad toetuse andmise või mitteandmise

otsuse kohta tagasisidet. Toetuse saajaid ei ole

nimeliselt RES-is välja toodud.

Ligipääsetavus Üldine vabaühenduste toetus-

tele ligipääsu spekter on rahandusministeeriu-

mis väga kitsas (väljaspool tehnilise abi mee-

det). Tehnilise abi toetuse andmise tingimused

on selged. Meetme eripärast tulenevalt ei ole

TAT-is kirjeldatud erandeid. Toetuse eesmärgist

tulenevalt on ligipääsetavusel piirangud (raken-

duskava elluviijad: administratsioon, sotsiaal-

partnerid, partnerid ja kodanikuühiskonna orga-

nisatsioonid (kohalike omavalitsuste riigi ta-

sandi esindusorganisatsioon, kodanikuühis-

konda esindav organisatsioon)). Kaasfinant-

seeringu nõue on 27,8%.

Võimekus Tehnilise abi toetuse abikõlb-

like kulude spekter toetab ühenduse professio-

naalsuse kasvu ja jätkusuutlikkust. Toetatavad

tegevused on täpselt loetletud, vabaühenduste

vajadusi eelnevalt hinnatud. Võimekuse kasvu

hinnatakse rahastuse toel läbi viidud tegevuste

pinnalt ning toetatav ühendus on ka ise seireko-

misjoni liige. Võimekuse püsima jäämise kon-

tekst ei ole samas selge.

Põhimõte Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 3 3 Eraldi vabaühenduste toetamise kontseptsioon puudub.

Tulemuslikkus 3 4 Tulemuste info ei ole avalikult kättesaadav ning selle pinnalt ei tehta koondanalüüsi. Mõõdikud läbi mõeldud (ELi toetus).

Kaasatus 3 4 Konkreetse tehnilise abi meetme alane koostöö on läbimõeldud/toimib.

Läbipaistvus 3 3 Toetusi jagatakse meetmest tulenevalt konkursiväliselt, aruandlus ei ole avalikult kättesaadav.

Ligipääsetavus 3 3 Meetmepõhiselt esinevad eesmärgist tulenevad piirangud. Üldine (meet- meväline) ligipääsetavus madal.

Võimekus 3 4 Võimekuse püsima jäämise kontekst ei ole selge.

15

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Avalik huvi Toetuse andmise korras viida-

takse toetuse saaja avalikus huvis tegutsemise

nõudele. Toetused on seotud arengukavaga,

millesse need panustavad. Ministeeriumi vee-

bis on rahastamise eesmärgid osaliselt leita-

vad. Strateegilist partnerlust sisse seatud ei ole.

Ministeerium nimetab enda vahenditest anta-

vaid toetusi sihtotstarbelisteks toetusteks: „Re-

gionaal- ja Põllumajandusministeerium annab

oma valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste

andmiseks ettenähtud eelarvest tegevustoetusi

ja projektitoetusi“.

Tulemuslikkus Toetuse taotlejaile seatavad

üldtingimused toetavad eesmärkide saavuta-

mist. Tulemuslikkuse hindamiseks kokku lepi-

tud läbivaid indikaatoreid samas ei ole (need

sõltuvad suuresti konkreetsest toetusest).

Aruande vormid ei sisalda tulemusindikaato-

reid. Aruanded on ministeeriumi dokumendihal-

duses avalikult kättesaadavad, kuid nende pin-

nalt ei tehta koondanalüüsi. Ministeeriumi esin-

daja kirjelduse kohaselt eelistatakse projekti-

toetuste andmise puhul selliseid organisat-

sioone, mille poolt kavandatavad tegevused on

suurema tõenäosusega saavutatavad ja sobitu-

vad paremini arengukava eesmärkidega. Tege-

vustoetuse taotluste hindamisel eelistatakse

suurema haarde ja huvikaitsevõimekusega or-

ganisatsioone.

Kaasatus Rahastamise tingimuste ja

ühenduste vajaduste osas on ministeerium

teadlik, kuna suhtlus teadaolevate partneritega

käib aastaringselt. Kõigile asjast huvitatutele

toetuse andmise tingimuste jm osas

kaasarääkimise võimalust ei ole antud. Hetkel

pole läbi viidud ka raha kasutamise järgset ta-

gasiside küsimise protsessi.

Läbipaistvus Rahastamise korda uuendati

2024. aastal. Toetusi antakse avaliku konkursi

alusel. Informatsioon konkursi jm rahastusa-

lase teabe kohta on leitav ministeeriumi vee-

bist. Aruandeid on võimalik otsida avalikust do-

kumendihalduse süsteemist. Rahastamise

korra § 10 lõige 7 sätestab: "Taotluste hindami-

seks võib moodustada hindamiskomisjoni, mis

koosneb vähemalt kolmest sellisest liikmest, kel-

lel on head teadmised strateegilistest dokumen-

tidest või ministeeriumi konkreetse valdkonna

eesmärkidest". Hindamiskomisjoni moodusta-

mise ja/või koosseisu kohta ei õnnestunud do-

kumente leida. Kõik taotlejad saavad taotlusele

tagasisidet.

Ligipääsetavus Kehtestatud rahastamise reeg-

lid on selged. Eristatud on projekti- ja tegevus-

toetus. Toetuse andmise tingimused on objek-

tiivsed, mittediskrimineerivad ja rahastamise

eesmärgi suhtes asjakohased. Kaasfinantsee-

ringu nõudeid ei kohaldu.

Võimekus Otsest valdkonna vabaühen-

duste vajaduste hindamist ei toimu - ollakse

kursis läbi partneritega suhtluse. Ministeeriumi

hinnangul toetab rahastus suure tõenäosusega

ühenduste professionaalsust ja jätkusuut-

likkust. Toetuse tulemusena tekkinud või-

mekuse kasvu ministeerium samas ei hinda. Te-

gevustoetused võimaldavad katta organisat-

siooni üldkulusid.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi - 4 Strateegilise partnerluse praktikat veel kasutusele pole võetud.

Tulemuslikkus - 3 Tulemuslikkuse hindamise kontekst sõltub palju toetuse iseloomust. Ra- hastamise tulemuslikkuse koondanalüüsi ei tehta.

Kaasatus - 2 Laiemat kaasamist või tagasiside küsimist ei toimu. Partneritega suhel- dakse siiski jooksvalt ja aastaringselt.

Läbipaistvus - 3 Rahastuse taotluste hindamise kord on ebaselge. Ja meetme tulemuste pool ei kajastu koondatult.

Ligipääsetavus - 4 Pole selge, kas ministeeriumil on haldusala tegusana hoidmiseks kont- septsioon ka nende ühenduste tarbeks, mis § 2 (4) alusel toetustele ei kvalifitseeru. Võib muuta ligipääsetavuse spektri kitsaks.

Võimekus - 3 Ühenduste vajaduste ja võimekuse kasvu hindamise protsess puudu.

16

Siseministeerium Siseministeeriumi haldusalas jagatavad stra-

teegilise partnerluse toetused on ministeeriumi

enda hallata. Muid kodanikuühiskonnale suuna-

tud taotlusvoore korraldab haldusüksusena SA

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Avalik huvi Toetuse andmist reguleerivates

õigusaktides (1 ja 2025. aastast alates 2) on sä-

testatud, et rahastatakse avalikus huvis tegut-

sevaid organisatsioone ja rahastamisotsused

on kooskõlas avalike huvidega. Seotavad rahas-

tamislepingud ja ministeeriumi veebileht viita-

vad, millistesse arengukavadesse rahastatud

ühenduste tegevus panustab (lepingus kirjas

ka, milliste tegevuste kaudu). Sisse on seatud

strateegilise partnerluse praktika.

Tulemuslikkus Toetusele kvalifitseerumise

hindamisel keskendutakse enim taotleja kom-

petentsile. Taotlusele lisatud mõõdikud ja

aruande vorm kirjeldavad ka tulemusindikaato-

reid. Toetuse tulemuslikkuse hindamiseks ei ole

rahastamistingimustes samas läbivaid indikaa-

toreid ja metoodikat kokku lepitud. Summade

jaotumus taotlejate vahel oleneb suuresti toeta-

vast eesmärgist. Tulemusaruanded on minis-

teeriumi dokumendiregistris lepingute juurest

leitavad. Esitatud aruannete kohta ei tehta tule-

muste koondanalüüsi.

Kaasatus Tagasiside küsimist lõppenud

voorude kohta ei tehta. Voorude väljatöötamisel

on asjast huvitatud pooltel võimalus esitada

enda arvamus, millega tegeldakse jooksvalt.

2025. aastal planeeritakse strateegilistele part-

neritele mõõdikute seadmise töötubasid, kaa-

sates vabaühendusi.

Läbipaistvus Rahastamise lehekülg minis-

teeriumi veebis on üsna askeetlikult sisustatud.

Rahastamist reguleerivad dokumendid tugine-

vad rahastamise juhendmaterjalile. Toetusi ja-

gatakse konkursi korras. Selgitatud on erandid.

2023. aasta RES seletuskirjas on rahastatavad

(osaliselt nimepidi, osaliselt valdkonniti) välja

toodud. Taotluste hindamisel antakse taotle-

jaile tagasisidet ja võimalus kõrvaldada vormili-

sed puudused. Hindamiskomisjoni koosseis

avalik. Otsus osaliseks rahastamiseks tehakse

dialoogis taotlejaga. Toetuste kasutamise

aruannetele saab ministeeriumi dokumendire-

gistrist ligi.

Ligipääsetavus Rahastamise reeglid (kriteeriu-

mid) on selgelt välja toodud koos nende eest

saadavate punktide summadega. Punktide jao-

tumust kriteeriumide sees pole selgitatud. Ra-

hastamise korras on eristatud tegevus- ja pro-

jektitoetus. Erandid (sihtfinantseerimine) on

selgitatud ja ilma selge eesmärgita keelatud.

Toetuse taotlejaile esitatud nõuded ei ole disk-

rimineerivad ja tulenevad rahastamise eesmär-

gist. Omafinantseeringu nõue puudub.

Võimekus Ühenduste vajaduste eraldi-

seisvat hindamist ei tehta. Samuti ei ole seatud

mõõdikuid taotleja võimekuse kasvu hindami-

seks seoses saadud toetustega. Ministeeriumi

hinnangul on taotluse hindamise kriteeriumide

seas paar, mis võimaldavad võimekust pinna-

pealselt mõõta (panus valdkonna arengusse ja

vastutavate isikute kompetents). Rahastus või-

maldab katta ekspertsuse tõstmise kulusid

(strateegialoome, ekspertide kaasamine jne).

Toetustega on võimalik katta ka üldkulusid.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 5 Toetuste eest avalike huvide esindamise nõue ja seotud arengukavad ning eesmärgid on selgelt välja toodud.

Tulemuslikkus 3 3 Tulemuslikkust ja mõju on võimalik hinnata, kuid meetme tulemusi kokku võtvas koondvaates seda veel ei tehta.

Kaasatus 4 Ministeeriumi initsiatiivil suhtlust vähe, vajaks enam proaktiivsust (2025. käimas mõõdikute seadmise töötoad, kaasates vabaühendusi).

Läbipaistvus 3 5 Veebis leiduv info vajaks rikastamist ja rohkem omavahel sidumist.

Ligipääsetavus 5 5 Eeskujulik praktika.

Võimekus 3 4 Rõhku on vaja pöörata sellele, kuidas toetuse mõju vabaühenduste võimekuse tagamise suunal edukamalt mõõta/hinnata.

17

Sotsiaalministeerium Avalik huvi Määruses „Sotsiaal- ja tervise-

valdkonna vabaühenduste toetamine“ ei ole ot-

seselt toetuse saaja avalikus huvis tegutsemise

nõuet rõhutatud (taotlejaile seatud tingimused

samas välistavad toetuste erahuvides kasuta-

mise). Määrusest leiab seosed arengukavade ja

nendest tulenevate valdkondlike eesmärkidega.

Rahastamise eesmärk on ka veebis avalikusta-

tud. Sisse on seatud strateegiline partnerlus.

Tulemuslikkus Toetuse tingimused ja hinda-

miskriteeriumid määratakse taotlusvooru pla-

neerimisel. Taotluse vormid sisaldavad väljund-

ja tulemusindikaatoreid, mis tehakse avalikult

kättesaadavaks. Hindamiskriteeriumid toeta-

vad rahastuse eesmärke ning võimaldavad hin-

nata taotluses toodud mõjuhinnangut. Esitatud

aruannete põhjal ei tehta taotlusvooru kokku-

võtvat koonanalüüsi. 2024. aastal vastu võetud

määruse alusel on toetuste jagamise ja kontrol-

liprotsesside fookus rohkem tulemuste saavu-

tamisel.

Kaasatus Uute rahastamistingimuste väl-

jatöötamisele eelnevalt konsulteeritakse ja kü-

sitakse ühenduste tagasisidet, et saada sisen-

dit taotlusvoorude planeerimisse. Otsest prot-

sessi selleks välja töötatud ei ole (pisteline ta-

gasiside küsimine). Tagasiside all peetakse sil-

mas kirjalikku eelnõu kooskõlastusringi. On or-

ganiseeritud ka kohtumisi raha kasutamise ja

mõõdikute teemal.

Läbipaistvus Rahastamise põhimõtete, tingi-

muste ja protsessi ning selle tulemuste kohta

on info kodulehelt lihtsasti leitav. Rahastamise

kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterja-

liga. Toetusi jagatakse avaliku konkursi alusel.

Taotlusvoorude kohta käivate infopäevade ma-

terjalid on kättesaadavad hilisemaks järelvaata-

miseks. Taotluste hindamise juhend on minis-

teeriumi veebilehel üleval. Selles on selgelt välja

toodud hinnatavad kriteeriumeid ja punktide

jaotamise põhimõtted. Taotluse mitterahulda-

misel põhjendatakse seda taotlejale. Projektide

vahe- ja lõpparuanded ei ole avalikult kättesaa-

davad - need paiknevad e-taotluste keskkonnas.

Ligipääsetavus Kehtestatud on selged rahasta-

mise reeglid ja kriteeriumid. Rahastamise kor-

ras on eristatud tegevus- ja projektitoetus. Tee-

nuse delegeerimist eraldi välja toodud ei ole.

Määrustes kasutatakse eelkõige tehnilistel põh-

justel mõisteid "taotlus" ja "projekt", kuid see ei

defineeri strateegilise partnerluse olemust sisu-

liselt. Rahastamise kord ei reguleeri erandeid

(sihtfinantseerimist). Toetuse andmise tingimu-

sed ei ole diskrimineerivad ning tulenevad ra-

hastamise eesmärgist. Omafinantseeringu mi-

nimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest ku-

ludest.

Võimekus Kui ühenduste professionaal-

suse ja pädevuse arendamine on seatud toe-

tuse andmise eesmärgiks, siis seda ka toeta-

takse. Ministeeriumi hinnangul ei pruugi see

olla jätkusuutlik, kuna toetustest võib tekkida

sõltuvus. Toetuse saaja võimekuse kasvu hin-

damiseks ei ole metoodikat kasutusele võetud.

Määruses puudub nimekiri abikõlblikest kulu-

dest. Loetletud on konkreetsed abikõlbmatud

kulud (nt investeeringud kinnisvarasse, kapita-

lirent, trahvid). Teised projekti elluviimisega

seotud kulud abikõlblikud, eeldusel et need on

tegevusteks vajalikud ja põhjendatud.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 4 Puudub otsene nõue toetusi avaliku huvi tagamiseks kasutada.

Tulemuslikkus 3 4 Toetatute aruannete põhjal ei tehta vooru kokkuvõtvat koondanalüüsi

Kaasatus 2 4 Kaasatakse strateegilisi partnereid, korraldatakse kohtumisi, kogu- takse eelnõudele tagasisidet.

Läbipaistvus 3 4 Toetuste kasutamise aruandlust ei avalikustata.

Ligipääsetavus 4 5 Ligipääsetavus on tagatud.

Võimekus 3 3 Toetuste mõju hindamist ühenduste võimekusele ei tehta.

18

Välisministeerium Humanitaarabi andmise osas on ministeerium

sisse seadnud süsteemi, kus iga 2 aasta tagant

valitakse koostööks kindlad partnerid. Toetuste

jagamisel on rakendusüksuseks ESTDEV.

Avalik huvi Toetuste andmist arenguabi ja

humanitaarvaldkonnas reguleerib valitsuse

määrus. Toetuse taotlusvoorusid reguleerisid

vaadeldaval perioodil erinevad määrused (1, 2,

3). Neis on selgelt välja toodud taotleja avalikus

huvis tegutsemise nõue. Viide arengukavale,

millesse toetatav tegevus panustab, tehakse ta-

valiselt taotlusvooru tingimustes. Ministeeriumi

veebis on toetuste andmise eesmärgid nähta-

val. Ministeerium on sisse seadnud 2-aastase

kestvusega humanitaarabi partnerite süsteemi.

Tulemuslikkus Toetuse andmise tingimused

toetavad eesmärkide saavutamist. Sisulise hin-

damise kriteeriumid aitavad hinnata taotleja pä-

devust eesmärkideni liikumisel. Tulemuste hin-

damiseks on kasutusel hindamise strateegia

ning tulemuste ja indikaatorite raamistik koos

definitsioonidega. Rahastatavate ühenduste

arvu osas tehakse otsus kaalutletult ja pingerea

alusel (alus on, et rahastamise eesmärgid saak-

sid täidetud). Tegevustoetuse saajate tulemu-

saruandeid ministeerium enda veebis ei avalda.

Halduskulude osalt on protsess aega ja spetsii-

filisi teadmisi nõudev. Meetme tulemusi kokku-

võtvat koondanalüüsi ei ole veel tehtud. Eelne-

nud perioodi/aasta kohta tehakse siiski ülev-

aade seoses välispoliitika eesmärkide ja

eelarve muutustega.

Kaasatus Hetkel uuendatakse arengu-

koostöö ja humanitaarabi andmise korda, mille

raames toimusid konsultatsioonid osapool-

tega. Kaasarääkimise võimalus püüti anda kõi-

gile, kes valdkonnas tegutsevad. Tagasisidet

küsitakse ka pideva suhtluse läbi.

Läbipaistvus Rahastamise põhimõtteid, tin-

gimusi ja protsessi kirjeldav info paikneb minis-

teeriumi veebis killustatult. Toetuste abil saavu-

tatud tulemused pole veebis kajastatud. Tege-

vusaruanded ei ole dokumendihaldussüstee-

mis avalikult kättesaadavad. Toetusi eralda-

takse avaliku konkursi alusel. Taotluste hinda-

mise kord (küll taotlusvooru tingimuste punkti-

dena) on avalik, selgelt mõistetav ja detailne.

Taotlejad saavad tagasisidet olenemata otsu-

sest. Alates 2025. aastast menetletakse toe-

tuse elektroonilises keskkonnas.

Ligipääsetavus Kehtestatud reeglid ja kriteeriu-

mid on selged. Eristatakse tegevus- ja projekti-

toetused. Toetuste andmise tingimused on ob-

jektiivsed, mittediskrimineerivad ja asjakoha-

sed (lähtuvalt eesmärgist). Kaasfinantseeringu

nõuded ei sea piiranguid ligipääsule.

Võimekus Ministeerium hindab humani-

taarabi partnerite võimekust partnerite valimise

protsessis. ESTDEV korraldab Arengukoostöö

projektides osalevatele vabaühendustele või-

mekust tõstvaid voore. Rahastamine toetab

ühenduste professionaalsust ja jätkusuut-

likkust. Ministeeriumi hinnangul on toetuste

saajate võimekuse kasvu rahvusvaheliselt keh-

testatud standardite järgi võimalik hinnata. Nii

projekti- kui tegevustoetustest on lubatud katta

organisatsiooni üldkulusid.

Põhimõte Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 3 5 Toetuste avalikus huvis kasutamise nõue on selgelt väljendatud.

Tulemuslikkus 3 4 Meetme tulemusi kokkuvõtvat avalikku koondanalüüsi veel ei tehta.

Kaasatus 3 5 Kaasamõtlemiseks ja -rääkimiseks on võimalused loodud.

Läbipaistvus 4 4 Toetustegevustega seotud info paikneb ministeeriumi veebis killusta- tult. Tulemusaruanded taotlejate veebilehtedel.

Ligipääsetavus 3 5 Ligipääsetavus voorudele on vabaühendustele tagatud (lähtuvalt voo- rude eesmärkidest).

Võimekus 3 5 On võetud samme toetusele kvalifitseerunud ühenduste võimekuse tõstmiseks ja hoidmiseks.

19

2023. AASTA RAHASTUSANDMED 2023. aastal maksti vabaühendustele kõigi mi-

nisteeriumide haldusalade peale kokku

230 615 914,35 eurot. Sellest 84% nelja minis-

teeriumi haldusalades (Joonis 1 ja Tabel 4 lk

36). Nendeks olid kahanevas järjestuses Kul-

tuuriministeeriumi (31%), Haridus- ja Teadusmi-

nisteeriumi (26%), Sotsiaalministeeriumi (14%)

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(12%) haldusalad. Ülejäänud 16% vabaühen-

dusteni jõudnud rahastusest jagunes

kahanevas järjekorras Siseministeeriumi (5,2%),

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(3,3%), Kliimaministeeriumi (3%), Justiits- ja

Digiministeeriumi (1,9%), Välisministeeriumi

(1,4%), Rahandusministeeriumi (1,3%) ja Kaitse-

ministeeriumi (0,6%) haldusalade vahel. Koond-

summast ligi 49% jagasid vabaühendustele eri-

nevates haldusalades tegutsevad organisat-

sioonid ja haldusüksused (sh ESTDEV, RTK, KIK,

EIS jne).

Joonis 1. 2023. aastal ministeeriumide haldusalades makstud toetused/teenustasud (Allikas: riigi sal-

doandmike avaandmeile tuginev portaal mtyraha.heakodanik.ee)

Otse rahastasid ministeeriumid 2023. aastal va-

baühendusi koondsummas 118 005 407,73 €.

See tähendab, et 51% rahastusest liikus minis-

teeriumidest otse vabaühendusteni (Joonis 1 ja

Tabel 4 lk 36). Sellest 45 mln € Haridus- ja Tea-

dusministeeriumi ning 39,5 mln € Kultuuriminis-

teeriumi vahendusel. Oma haldusala rahastust

haldas pea täielikult Justiits- ja Digiminis-

teerium, jagades laiali 96% oma haldusalas va-

baühendusteni liikunud rahastusest. Pea sa-

mas mahus haldas vabaühendustele liikunud

rahastust ka Rahandusministeerium, jagades

laiali 95% haldusala summast. Vastukaaluks ja-

gas näiteks Siseministeerium otse vabaühen-

dustele vaid 18,4% haldusala summast.

20

HINNANGUD

Ministeeriumidele antud hinnangud Ministeeriumidele eraldiseisvalt antud hinnan-

gud koondasime ülevaatlikku tabelisse (Tabel

1), et märgata tekkivaid mustreid. Näiteks on

nendes ministeeriumides, kus kasutusele on

võetud strateegilise partnerluse praktika, 2023.-

2025. aastate kohta saadud keskmine hinne ül-

disest keskmisest (3,7 punkti) kõrgem. Nende

sekka kuuluvad Haridus- ja Teadusministee-

rium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium ja

Sotsiaalministeerium. Erandina paistab kõige

kõrgema keskmise hindega (4,7 punkti) silma

Välisministeerium, kus vabaühenduste suunal

strateegilise partnerluse praktikat otseselt ei vil-

jeleta. Samas tingivad kõige kõrgema keskmise

hinde kaasatuse, toetuste tulemuslikkuse ja va-

baühenduste võimekusele avalduva mõju hin-

damise läbimõeldus, mis mitmetel teistel minis-

teeriumidel keskmist punktisummat allapoole

viisid.

Tabel 1. Ministeeriumidele hindamiskriteeriumide alusel antud hinnangud (periood 2023-2025).

Ministeerium 2025

Avalik huvi

Tulemuslik- kus

Kaasatus Läbipaist-

vus Ligipääse-

tavus Võimekus

Keskmine hinne 2025

VÄM 5 4 5 4 5 5 4,7

HTM 5 4 5 4 5 4 4,5

SIM 5 3 4 5 5 4 4,3

KUM 4 3 5 4 5 3 4,0

SOM 4 4 4 4 5 3 4,0

KAM 4 5 1 4 5 3 3,7

MKM 4 4 4 3 4 3 3,7

RAM 3 4 4 3 3 4 3,5

KLIM 3 4 4 2 3 3 3,2

RPM 4 3 2 3 4 3 3,2

JUM 3 2 1 2 3 3 2,3

Valdkondade keskmised

4,00 3,64 3,55 3,45 4,27 3,45 3,7

Kaitseministeerium ning Majandus- ja Kommu-

nikatsiooniministeerium jäid 2023-2025 perioo-

dile antud hinnangutega täpselt üldkeskmisega

(3,7 punkti) võrdsele tasemele. Ministeeriumide

keskmise hinde moodustanud valdkondlikud

hinded on kahel ministeeriumil samas üsna eri-

nevad. Nii saab Kaitseministeeriumi puhul välja

tuua valdkondlike hinnete suuremat kõikumist

(madalaim hinne 1 ja kõrgeim 5), aga Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi puhul pi-

gem stabiilset tulemust.

Üldkeskmisest (3,7 punkti) madalamate kesk-

miste hinnangutega ministeeriumid on 2023-

2025 perioodile antud hinnangute alusel Rahan-

dusministeerium, Kliimaministeerium, Regio-

naal- ja Põllumajandusministeerium ning Jus-

tiits- ja Digiministeerium. Madalama valdkonda-

deülese koondhinde tingisid toetuste jagamise

ja/või tulemustele läbipaistvusega ja toetus-

meetmetele ligipääsetavuse tagamisega seon-

duvad kitsaskohad, puudujäägid toetuste mõju

ja ühenduste võimekuse kasvu seoste hindami-

sel.

21

2016 ja 2025 keskmiste hinnangute võrdlus 2016. aasta keskmised hinded on arvutatud eel-

mise variraporti andmetele tuginedes ja vald-

kondlikke hindeid saab vaadata ministeeriu-

mide peatükkidest eespool või koondatuna Lisa

5 Tabel 5.

Üldine pilt näitab liikumist paranemise suunas.

Kõigi strateegilise partnerluse praktika kasutu-

sele võtnud ministeeriumide valdkondadeülene

koondhinne on paranenud 0,5 või enama punkti

võrra. Teistel ministeeriumidel on samuti mär-

gata kerget tõusu või vähemasti koondhinde pü-

simist 10 aasta tagusega võrreldes samal tase-

mel. Eranditena paistavad silma kaks ministee-

riumi, millest ühe osas ei antud eelmises varira-

portis hinnangut ja teise tulemus on 0,2 punkti

võrra langenud.

Tabel 2. 2016. ja 2025. aastal antud keskmiste hinnete võrdlus.

Ministeerium 2025

Keskmine hinne 2016

Keskmine hinne 2025

Muutus

VÄM 3,2 4,7 1,5

KUM 3,2 4,0 0,8

SOM 3,2 4,0 0,8

SIM 3,6 4,3 0,7

HTM 4,0 4,5 0,5

MKM 3,2 3,7 0,5

RAM 3,0 3,5 0,5

KLIM* 3,0 3,2 0,2

KAM 3,7 3,7 0,0

JUM 2,5 2,3 -0,2

PRM - 3,2 Kaalutud keskmine 3,2 3,7 0,5

* 2016. aasta keskmine hinne koosneb kahe ministeeriumi keskmisest

22

Valdkondade keskmised tulemused 2023-2025 Peatükis toome välja ministeeriumideülesed

valdkondade keskmised tulemused (Tabel 3)

ning nendes esinenud peamised kitsaskohad.

Märgime, et välja toodavad kitsaskohad ei esi-

nenud kõigis ministeeriumides, vaid on valdkon-

napõhiselt iseloomulikud.

Iga ministeeriumi valdkondlikku hinnangut on

võimalik lugeda raporti ministeeriumide peatük-

kidest (eespool). Analüüs üldiste kitsaskohtade

ja nendega seotud probleemide osas on kirjas

järgmises peatükis „Analüüs“.

Tabel 3. Valdkondade keskmised hinded (periood 2023-2025)

Hinnatav valdkond

Avalik huvi Tulemuslikkus Kaasatus Läbipaistvus Ligipääsetavus Võimekus Keskmine

hinne 2025

Keskmine hinne

2023-2025 4,00 3,64 3,55 3,45 4,27 3,45

3,7

Avalik huvi Valdkonna koondhindeks kuju-

nes 4,0 punkti (Tabel 3), mida saab nimetada üle

keskmise tulemuseks. Vaadates valdkonda

sisse saab siiski välja tuua mõned probleemid,

mis vähemal või rohkemal määral ministeeriu-

mide seas esinesid.

• Toetuste jagamist reguleerivais doku-

mentides ei olnud kirjas tingimust, mille

alusel jagatakse toetusi vaid avalikke

huve esindavatele organisatsioonidele.

• Üle poolte ministeeriumidest ei ole veel

kasutusele võtnud ja läbi mõelnud stra-

teegilise partnerluse praktikat va-

baühendustega.

• Mõnel juhul puudusid reguleerivates

dokumentides seosed strateegiliste do-

kumentidega, mille eesmärkidesse toe-

tus panustab (näiteks arengukava-

dega).

Tulemuslikkus Valdkonna koondhindeks kuju-

nes 3,64 punkti (Tabel 3), mis jääb veidi alla

keskmise. Probleemseid kriteeriume oli selles

valdkonnas rohkem ning nende omavaheline

seotus tingis aluseks oleva kriteeriumi mittetäi-

detuse korral madalama hinde ka teistele kritee-

riumidele.

• Toetuste jagamist reguleerivates doku-

mentides ei olnud kokku lepitud läbi-

vaid indikaatoreid, mille alusel toetuse

saaja ja/või vooru üldist tulemuslikkust

hinnata.

• Mõnel juhul olid paika pandud vaid väl-

jundindikaatorid, kuid puudusid tulemu-

sindikaatorid.

• Toetatud tegevuste tulemuste kohta ei

leidunud kättesaadavat infot või see

paiknes killustatult.

• Tulemuste kohta ei tehtud vooru kokku-

võtvat koondanalüüsi.

• Meetme tulemuslikkuse hindamise ta-

gajärjel ei saa seega ka voorude planee-

rimises ja/või korralduses vajalikke

muudatusi ette võtta.

Kaasatus Valdkonna koondhindeks kuju-

nes 3,55 punkti (Tabel 3), mis jääb alla kesk-

mise. Valdkonda iseloomustab muster, kus

osad ministeeriumid on kaasamisprotsessi läbi

mõelnud ja enda tulemust eelmise variraportiga

võrreldes parandanud, teised ei ole teemat

veel/enam fookusesse võtnud. Valdkonna

hinde moodustasid kolm kriteeriumit, millest

kõigi puhul leidus väga vähe panustavaid minis-

teeriume ja samas ka väga palju kaasamisse

panustavaid ministeeriume. Peamised kitsas-

kohad:

• Tagasisidet voorude kohta küll kogu-

takse, kuid jooksvalt. Planeeritud taga-

siside küsimist küll esineb, kuid mitte

läbivalt.

23

• Ühendusi ei kaasata võimalusel vara-

kult (meetme/vooru planeerimise eta-

pis).

Läbipaistvus Valdkonna koondhindeks kuju-

nes 3,45 punkti (Tabel 3), mis on valdkondade

madalaim (samal pulgal valdkonnaga „Võime-

kus“). Kitsaskohad liigitusid paljudel ministee-

riumidel esinevateks ja vaid osadel esinevateks,

kuid samas olulisteks probleemideks. Loetleme

need sageduselt kahanevas järjekorras järgmi-

selt:

• Ministeeriumide veebilehtedel ei leidu-

nud piisavalt vabaühenduste (või üldse

toetusmeetmete) rahastamisega seon-

duvat informatsiooni. Kui leidus, siis

see paiknes killustatult ja seda oli kee-

ruline üles otsida.

• Toetuste kasutamise aruandlus oli mit-

teavalikus keskkonnas ja aruannetega

ei olnud võimalik tutvuda.

• Toetuse taotluste hindamise kord oli

vähe sisustatud. Näiteks puudus am-

mendav hindamiskriteeriumide selgi-

tus ja/või punktide kujunemise kirjel-

dus. Hindamiskomisjoni koosseis ei ol-

nud alati avalik.

• Esines vaid käskkirjade alusel toetuste

andmise reguleerimist. Vabaühenduste

toetamise tingimused ja põhimõtted

laiemalt olid samas paika panemata.

• Esines raha eraldamist ilma avaliku

konkursita (ka peale 2023. aastat).

Ligipääsetavus Valdkonna koondhinnanguks

kujunes 4,27 punkti (Tabel 3), mis on kõrgeim

valdkonna keskmine hinne. Siiski esines ka sel-

les valdkonnas kitsaskohti:

• Selged rahastamise reeglid olid kehtes-

tatud vaid üksiku(te) meetme(te) osas,

kuid ülejäänud rahastamise alused ja

nendega koos ka teadmine kuidas toe-

tusi taotleda, võisid jääda arusaama-

tuks.

• Rahastamise korras polnud selgitatud

erandeid, mida põhjendati asjaoluga, et

meede ei näe erandeid ette. Osutus

probleemiks, kui meetmeteüleselt ei ek-

sisteerinud ühte dokumenti ja killusta-

tud käskkirjades reguleerimata erandid

realiseerusid.

• Toetustele ligipääsetavuse spekter oli

liialt kitsas, mis tähendab, et meede oli

ette nähtud väga spetsiifilisele osale

vabaühendustest. Samuti ei olnud foo-

kuses teistsuguste voorude väljakuulu-

tamine, vaid toetusi jagati näiteks eba-

selgetel alustel (kui üldse).

Võimekus Valdkonna koondhinnanguks

kujunes 3,45 punkti (Tabel 3), mis on valdkon-

dade madalaim (samal pulgal valdkonnaga „Lä-

bipaistvus“). Selle valdkonna peamiseks prob-

leemiks kujunes:

• Ministeeriumid ei tegelenud isegi selli-

sel juhul toetatavate vabaühenduste

võimekuse kasvu ehk toetuste mõju

hindamisega, kui toetused olid selleks

otstarbeks määratud. Põhjuseks ena-

masti, et selleks ei olnud kasutusel so-

bivat metoodikat ega paika pandud va-

jalikke mõõdikuid.

24

ANALÜÜS Peatükis arutleme tuvastatud probleemide

omavaheliste seoste üle. Loodavate seoste

juurde ei saa ühelgi korral kinnitada kõikide mi-

nisteeriumide nimesilti. Peatükki lugedes ei

tasu mõelda enam konkreetsele ministeeriu-

mile, vaid vabaühendustele toetuste jagamise

hügieenile Eestis tervikuna.

Valdkondlikke koondhindeid mõjutavad prob-

leemid moodustavad mustri, mis koondub ra-

hastusvoorude planeerimise ja strateegia

nõrkuse katusnimetaja alla. See omakorda mõ-

jutab toetuste jagamise läbipaistvust ja nendele

ligipääsetavust.

Vabaühenduste toetamise strateegia nõrkusele

või puudumisele viitas näiteks protsesside kor-

raldus ministeeriumides, mille alusel toetuste

jagamine sai kas osaliselt või suures mahus või-

malikuks ilma avaliku konkursita. Seda ka aas-

tatel, mil üldise läbipaistvuse kokkuleppe alusel

vabaühendustele katuserahasid enam ei eralda-

tud. Rahastamist reguleeriti näiteks käskkirja-

dega ja puudus õiguslik ministeeriumi- või vald-

konnaülene vabaühendustele toetuste jaga-

mise kontseptsioon, milles oleks sätestatud

peamised läbipaistvust ja ligipääsetavust taga-

vad reeglid.

Avaliku raha jagamisel tuleb

tagada selle

eesmärgipärane

kasutamine ja vältida

toetussummade

erahuvides kulutamist

Ministeeriumiülese vabaühenduste toetamist

reguleeriva korra olemasolu ei peetud mõnel ju-

hul vajalikuks, vaid pigem bürokraatlikuks liial-

duseks. Seonduvalt esines arusaamatust, miks

peaks rahastust reguleerivais dokumentides

olema otseselt viidatud toetuse saaja avalikes

huvides tegutsemise nõudele, kui ministeeriumi

tegevused ja eesmärgid avalikke huve niikuinii

teenivad. Ununes asjaolu, et avaliku raha

jagamisel tuleb tagada selle eesmärgipärane

kasutamine ja vältida toetussummade erahuvi-

des kulutamist. Nõue on seega vajalik, mitte nii-

võrd ministeeriumi avalike huvide esindamise

kinnitamiseks, vaid raha taotlejate tegevuse re-

guleerimiseks. Euroopa Kontrollikoja raportis

toodi samuti ühena peamistest probleemidest

välja toetuste erahuvides taotlemise ohu võima-

lusele suurema tähelepanu pööramise vaja-

likkust. Kontrollikoja poolt tõdeti ka, et puudub

kontroll raha jagamise üle väljaspool kon-

kursse.

Viimasega seonduvalt esines meiegi ministee-

riumide praktikates seda, et kitsastes meetme-

põhistes dokumentides puudus rahastustami-

sel erandite tegemise korra regulatsioon. Laias

laastus viitab see augule õigusruumis.

Strateegilise partnerluse

praktika tõestab enda

vajalikkust suurema

läbimõelduse ja läbipaistvuse

kontekstides

Planeerimise ja strateegia puudujääkidele viitab

ka teine probleemide klaster, mis hõlmab va-

baühenduste tegevuste sidumist ministeeriumi

arengukavadega ja strateegiaga. Kuigi sageli

olid toetuse andmise tingimustes olemas viited

arengukavadele, millesse toetatavad tegevused

panustasid, esines ka vastupidiseid olukordi

(enamasti seotud konkursivälise toetuste jaga-

misega). Üle poole ministeeriumidest ei ole seni

kasutusse võtnud strateegilise partnerluse

praktikat vabaühendustega, mis selle raporti

hindamistulemustele tuginedes enda vaja-

likkust tõestab, kuna on abiks rahastuse suu-

rema läbimõelduse ja läbipaistvuse saavutami-

sel.

Vabaühendustega seotavate strateegilise part-

nerluse kokkulepete praktika toomine ministee-

riumisse eeldab toetuste andmise süvitsi läbi-

mõtlemist, eesmärgistamist ja planeerimist –

strateegialoomet. Teisalt ka üldist soovi

25

vabaühendusi nende tegevuse läbi oma hal-

dusala edendamisel kaasata ja võimestada,

mitte lihtsalt raha nende suunal „loopida“.

Puudujäägid rahastust reguleerivate dokumen-

tide sisus on samuti vähese läbimõelduse taga-

järg. Näiteks ei olnud kokku lepitud piisavaid

ja/või läbivaid indikaatoreid, mille alusel rahas-

tamise tulemuslikkust ehk toetatud vabaühen-

duse tegevuste vilju hinnata. Oodatavad väljun-

did olid ebapiisavad, näiteks stiilis „ministee-

riumi ootused on täidetud“. Halvemal juhul puu-

dus või oli killustatud ka ligipääs ühenduste

aruannetele, mis raskendab oluliselt rahastuse

kasutamise avalikku kontrolli.

Üldiselt kehtestatud nõue, mille alusel toetuse

saajad peavad aruandluse enda veebilehtedel

avalikuks tegema, ei lihtsusta kontrolliprotsessi

oluliselt. Probleemi võimendab hetkel näiteks

ministeeriumide halduskoormust vähendav

taotluste menetlemise süsteemide kasutusele-

võtt, kuna avalik ligipääs neis olevatele doku-

mentidele puudub (andmeid tuleb eraldi kü-

sida). Paljuski ei ole sobivate kriteeriumide või

aja puuduse tõttu jõutud ka voorusid kokkuvõt-

vate koondanalüüside tegemiseni, veel enam

nende avalikustamiseni. Seega ei ole tulemus-

likkuse hindamise (sh koondhinnangu) alusel

võimalik ei raha kasutamise otstarbekust avali-

kult kontrollida ega ka ministeeriumil endal po-

tentsiaalselt vajalikke muudatusi uute voorude

korraldusse teha, teisisõnu targemini planee-

rida.

Rahastatud tegevuste tulemuslikkuse hindami-

sega tihedalt seotud vabaühenduste võimekuse

toetamise puhul olid samuti nõrgaks kohaks

mõõdikud. Ministeeriumide kommentaaride

põhjal saab tõdeda, et isegi siis, kui vabaühen-

duste võimestamine on seatud toetuse eesmär-

giks, on võimekuse kasvu hindamine sageli ko-

mistuskiviks. Sellisel juhul võib saada riivatud

avalikkuse huvi, kuivõrd toetuste põhjendatus ei

leia piisavat kinnitust. Probleemile aitab kaasa

ka avalikkusele suunatud informatsiooni vähe-

sus. Näiteks esines ministeeriumi veebilehtedel

(vabaühendustele) jagatavate toetuste kohta

info killustatult või oli väga askeetlik ega või-

maldanud huvilistel või üldsusel rahastamise

korraldusest ja eesmärkidest piisaval määral

aru saada. Ühest küljest suurendab avaliku in-

formatsiooni puudumine rahastamise läbipaist-

matuse probleemi. Teisalt piirab ka meetmetest

või koostööst huvitatud vabaühenduste ligi-

pääsu. Piiramist võimendab ka toetuse taot-

luste hindamise korra vähene sisustatus, kus

näiteks taotluste hindamise kriteeriumid või

punktisummade kujunemine ei ole piisavalt

lahti selgitatud. Seega jõuame ringiga tagasi va-

baühenduste rahastamise strateegia ja läbi-

mõeldud planeerimise vajalikkuse juurde.

Strateegialoome juurde käib ka kaasamise prot-

sess, mis on edukas ja sisukas, kui sellega alus-

tatakse varakult (planeerimise etapis). Vaadel-

dud perioodil kaasamisega esinenud problee-

mid on seotud eelkõige ministeeriumiülese va-

baühenduste rahastamise kontseptsiooni puu-

dumisega ja/või halduskoormuse reguleerimi-

sega. Näiteks ei leitud võimalust korraldada ta-

gasiside küsimist, vaid seda koguti jooksvalt.

Probleemid on samas tihedalt omavahel seo-

tud, kuna läbimõeldud ja strateegiliselt planee-

ritud protsess vähendab ka halduskoormust.

Kaootiline ning alles muutustes olev protsess

samas suurendab seda.

26

SOOVITUSED

Vabaühendustele toetuste jagamise üldine

reeglistik vajab paljudes ministeeriumides

paika panemist ning strateegilist läbimõtlemist.

Ministeeriumideüleselt on vaja rahastusalane

mõistete kasutamine ühtlustada, kuna prae-

gune toetuse liikide ja mõistete segamini kasu-

tamine takistab adekvaatse ja selge avaliku

pildi kujunemist.

• Reeglite ühtlustamisel on vaja silmas

pidada juba strateegilise partnerluse

praktika kasutusele võtnud ministeeriu-

mide rahastuspraktikate edukat korral-

datust ja läbimõeldust, et mitte toimi-

vaid praktikaid lammutada.

• Vabaühenduste seisukohalt on oluline,

et muutused toetuste jagamise üldises

reeglistikus ei tooks kaasa ligipääseta-

vuse ja läbipaistvuse vähenemist ning

toimivate süsteemide välja vahetamist

logisevate stardipakkude vastu.

Avalik huvi

Toetuste jagamist reguleerivatesse õigusakti-

desse on läbipaistvuse huvides vaja nõuet, et

raha jagatakse avalikes huvides tegutsemiseks.

Vabaühenduste rahastamise praktikate eduka-

maks planeerimiseks ja sisukamaks läbimõtle-

miseks on vaja lähtuda ühenduste rahastamise

juhendmaterjalist ning tutvuda strateegilise

partnerluse põhimõtetega (neis ministeeriumi-

des, kus seda veel kasutusele ei ole võetud). Nii

on võimalik ministeeriumiülene vabaühenduste

rahastamise kontseptsioon läbipaistvalt ja ligi-

pääsetavalt paika panna ning samuti olla koos-

kõlas muude rahastamist reguleerivate õigu-

saktidega (nt RES).

Tulemuslikkus

Rahastamist reguleerivates ja voorude tingi-

musi täpsustavates õigusaktides on:

• vaja viidata strateegilistele dokumenti-

dele, mille eesmärkidesse antav toetus

panustab

• kokku leppida läbivad indikaatorid,

mille alusel toetuse saaja ja/või vooru

üldist tulemuslikkust hinnata

Koos rahastuse saajaga on vaja seada mõõde-

tavad tulemusindikaatorid, mis toetavad sisuka-

mat tulemuste hindamist, mitte rahulduda vaid

väljundindikaatoritega (kui üldise strateegia ja

väljundite seos ei ole selgitatud ning väljundite

saavutamise meetodid ja mõju hinnatud).

Toetatud tegevuste tulemuste kohta on vaja esi-

tada kõigile kättesaadaval ehk avalikul kujul in-

formatsioon, millest saab teha järeldusi rahas-

tamise üldise tulemuslikkuse kohta (näiteks

koondatud viited tulemusaruannetele ministee-

riumi veebilehel koos ministeeriumi üldise

vooru kokkuvõtva koondülevaatega).

Voorude tulemusi kokkuvõtvate koondanalüü-

side pinnalt võiks eelnevalt kirjeldatud soovi-

tuste alusel saada teha järeldusi osas, mis va-

jab muutmist uute voorude planeerimisel ja/või

korralduses. Hetkel esineb jooksvat suhtlemist,

mis võib küll vajalike muudatusettepanekute ja

vajaduste märkamiseni viia, kuid kindlust sel-

leks ei ole piisavalt.

Kaasatus

Eelmise soovituse jätkuks on ministeeriumides

vaja rohkem eesmärgistatud kaasamist vooru-

desse. Seda nii varajases planeerimise etapis

kui ka vooru vältel ning lõppedes.

27

Läbipaistvus

Vabaühendustele toetuste jagamine peab toi-

muma avaliku konkursi alusel. Esinevad võima-

likud erandid peavad olema haldusala toetuste

jagamise üldistes tingimustes välja toodud ja

põhjendatud.

Toetuste jagamine peab olema reguleeritud vä-

hemasti määruse tasemel üldise korraga, mida

vooruti saavad täiendada näiteks täpsustavad

käskkirjad.

Ministeeriumide veebilehtedele on vaja koon-

dada haldusalas jagatavaid toetusi puudutav in-

formatsioon isegi juhul, kui voorude haldamine

on delegeeritud haldusüksuse juurde. Hal-

dusala rahastusprotsessid on vaja esitleda ava-

likkusele arusaadaval, lihtsasti leitaval ja koon-

datud viisil.

Taotluste ja toetuste menetlemise keskkon-

dade miinuseks olev ligipääsu piiramine on vaja

lahendada. Läbipaistev lahendus, kus toetuste

aruandlusele on tagatud avalik ligipääs peab ek-

sisteerima.

Samuti on nii toetuste jagamise läbipaistvuse

aga ka ühenduste toetustele ligipääsu suuren-

damiseks vaja detailset ning avalikult kättesaa-

davat taotluste hindamise korda (võib olla ka

vooru tingimusi reguleeriva dokumendi osa, mil-

les on täpselt hindamissüsteem lahti selgita-

tud). Juba praegu on häid näiteid, kus ministee-

riumid avaldavad enda veebilehtedel taotluste

hindamise ja punktisüsteemi kirjelduse koos ni-

melise hindamiskomisjoni koosseisuga. See

võimaldab avalikkusel tuvastada, mis alustel

toetusi jagatakse. Samuti ka, ega hindamisko-

misjonis võimalikke huvide konflikte ei esine.

Ligipääsetavus

Toetuste jagamise üldised ja ka voorusid täp-

sustavad tingimused on vaja sõnastada

piisavalt selgelt, siduda valdkondlike stratee-

giate ja/või arengukavadega, et taotlejail oleks

võimalik avalikul konkursil kandideerides kon-

kurentsivõimelisi taotlusi esitada.

Vabaühenduste kaasamine (toetustega tege-

vustele võimestamise tähenduses) on vaja veel

paljudes ministeeriumides strateegiliselt läbi

mõelda. Vältida tuleks kaootilist, ebaselgetel

asjaoludel toetamist lihtsalt seetõttu, et nii on

alati tehtud. Ootus on, et valdkonnas tegutse-

vad vabaühendused saavad avaliku huvi eden-

damisel ja eesmärkide suunal strateegiliselt

kaasa mõelda ja tegutseda, olles seejuures

adekvaatsete meetodite valikul vabad ja tuues

avaliku huvi eest seismisse vajadusel sot-

siaalse innovatsiooni olulist tõuget.

Võimekus

Strateegilise partnerluse raames jagatavad toe-

tused on avaliku huvi edendamisel kasutuses

kahes mõõtmes. Esiteks otseses valdkondliku

arengukava toetamise mõõtmes, mille alusel

viivad strateegilised partnerid põhjendatud,

adekvaatsete ja heakskiidu saanud meetodi-

tega ellu valdkondliku arengukava eesmärke.

Teiseks ka selles mõõtmes, mis viib edasi üldist

sotsiaalset innovatsiooni ühiskonnas. Seetõttu

toetatakse strateegiliseks partneriks valitud va-

baühendusi ka nende üldise võimekuse kasvus.

Vabaühenduste võimestamise ja partneritena

kaasamise mõtestamisel ning planeerimisel on

vaja seada ka vabaühenduste võimekuse kasvu

indikaatorid. Suures plaanis ei saa vabaühen-

duste võimekuse hindamine olla vaid ministee-

riumi ülesanne. Kitsalt toetuste jagamise kon-

tekstis aga on vaja baastase ja toetuste mõju

võimekusele siiski ära mõõta, sest toetuste tu-

lemuslikkuse näitamine on avaliku raha kasuta-

misel oluline aspekt.

28

Toetuste saajate soovitused ja mõtted

#võimekusekasvatamine

„Rahastamine on meie koosluse kujunemisel to-

hutuks abiks olnud. Saadud toetuste abil on loo-

dud ruum. Meeskond on saanud uusi teadmisi,

mõtteid ja vaateid. Ka valdkond ning võrgustikud

on partnerlusest tõuke saanud. Soovime kind-

lasti oma tegevusega jätkata ka vooru lõppedes.“

#eesmärgidjatulemused

Voorudele sihiks seatavate eesmärkide puhul

oodatakse läbimõeldust tasandil, mis võimal-

daks arengukavast lähtuvalt enda tegevuse

eesmärkide seadmist. „Eesmärgid peaksid pi-

gem abistama, mitte niivõrd piirama. Üldsuunad

on olulised, kuid saavutamise meetodite osas

võiks jääda võimalusi.“

Toodi välja, et vabaühenduste pingutusest üksi

ei pruugi eesmärkide saavutamisel küllalt olla,

kui need puudutavad suuremahuliste ühiskond-

like muutuste esilekutsumist. Oodatakse koos

eesmärgi suunal liikumist ja koordineeritud

meetodeid, mis ei ole niivõrd kinni üksikute per-

soonide suhtumises. Suurem oma- ja sektorite

vaheline koostöö avaliku huvi edendamisel an-

nab eesmärgi suunal liikudes toekama tunde.

Strateegilises partnerluses olevad organisat-

sioonid jälgivad partnerlusaastate jooksul ka

teisi organisatsioone, kes sama eesmärgi nimel

tegustema on valitud. Ebavõrdne partnerite

kohtlemine (näiteks soodsamate tingimuste

andmine, osade partnerite vigadele läbi sõr-

mede vaatamine) põhjustab ühest küljest

ebaõigluse tunnet, teisalt valvsust ja usaldama-

tust nii ministeeriumi kui ka teise partneri osas.

Sisuliselt kaob seeläbi võimalus meetme raa-

mes koostöös maksimaalseid tulemusi saavu-

tada.

„Kui indikaatorid on pandud, siis peaks neid

aasta-aastalt ka jälgima ja kontrollima. Tundub,

et osadele antakse raha ja vaadatakse tegemata

tegevustele läbi sõrmede.“

#projektipõhinementaliteet

„Vabaühenduste säilenõtkuse ja pikaajalise

arengu toetamise eesmärgil võiks strateegiline

partnerlus toimuda muul viisil kui projektipõhi-

selt. Projektipõhine lähenemine võimaldab toe-

tust küsida vaid konkreetsete selgepiiriliste tege-

vuste jaoks, millele on võimalik seada lühiajali-

sed tulemusnäitajad“

„Lõviosa oluliselt valdkonna arengusse panusta-

vast tööst on atraktiivse projekti jaoks liiga pi-

kaajaline, raskesti mõõdetav või „nähtamatu“,

mis tähendab et selline tegevus jääb projektipõ-

hise lähenemise puhul tihti toetamata.“

Vabaühenduste puhul on

paindlikkus ja kiire

reageerimine oluline võime-

kus, mida edendada

„Projektipõhise rahastuse tõttu on piiratud va-

baühenduste võimekust operatiivselt ühiskonnas

toimuvale reageerida, kuid stabiilne 3-aastane ra-

hastus annab seevastu võimaluse seatud huvi-

kaitse-eesmärkidele keskenduda ilma igapäe-

vase toimetuleku pärast muretsemata.“

„Projektipõhine rahastus katab sageli vaid projek-

tiga seotud kulusid ning organisatsiooni enda te-

gevust ja pikaajalise kestvusega rutiinset tausta-

tööd või korduvaid tegevusi on keerulisem finant-

seerida.“

„Organisatsiooni üldkulude toetus peaks olema

suurem ning tasub mõelda ka mil moel saaks ra-

hastus toetada projekti keskel eesmärkide ümber

seadmist. Vabaühenduste puhul on paindlikkus

ja kiire reageerimine oluline võimekus, mida

edendada.“

#hangetekorraldamine

„/…/Näiteks on ülekoormatud väikestel va-

baühendustel keeruline lisaks projekti sisuliste

eesmärkide täitmise tegeleda ka hankeseaduse

29

alusel korrektsete hangete läbi viimise jt tegevus-

tega. Ministeeriumidel, kus on vastavate valdkon-

dade eksperdid, võiks olla võimekus vabaühen-

dustele selles tuge, ekspertiisi ja partnerlust pak-

kuda.“

Uued voorud võiks

avaneda juba enne

eelmiste lõppemist, et

vabaühendustel oleks

võimalus oma tegevusi

selgemalt planeerida

#läbipaistmatus

Ministeeriumide halduskoormus on suur, mis-

tõttu võtavad voorude korralduslikud nüansid

enamasti oodatust rohkem aega. Vabaühendu-

sed hindavad voorude käivitumise protsessi

liiga pikaks, mõistes samas, et finantskatte

leidmine ja muud korralduslikud küsimused on

ajakulukad.

„Jätkusuutliku strateegilise partnerluse alusta-

laks võiks olla usaldus, et rahastus ootamatult ja

päeva pealt ei kao. Uued voorud võiks avaneda

juba enne eelmiste lõppemist, et vabaühendustel

oleks selgus, mis võimalused järgmisel koostöö-

perioodil ees ootavad ning planeerida oma tege-

vusi.“

„Kui taotlusvoor avalikustatakse alles aasta tei-

ses kvartalis, siis ei ole aastaplaanis võimalik

toetusega arvestavaid planeeringud teha.“

Rahastusvoorude vahe- või koondtulemuste

kommunikeerimine ministeeriumi poolt aitaks

valdkonnas tegutsejate missiooni üldsuse sil-

mis põhjendada ja tugevdada. Sedaviisi leviks

informatsioon valdkonnas läbi viidavaist tege-

vustest ka nendeni, kes konkreetse vabaühen-

duse veebilehelt seda otsima minna ei oska. Tu-

lemuste kirjeldamine aitaks tagada suurema lä-

bipaistvuse.

30

LISAD

Lisa 1. Hindamiskriteeriumid

Avalik huvi

1. Rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organi-

satsioone.

2. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega.

3. Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk.

4. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab.

5. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste praktika. See indikee-

rib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega.

Tulemuslikkus

1. Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad planeeritud ees-

märkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust tervikuna.

2. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on kehtestanud nende

mõõtmise/hindamise metoodika ja korra.

3. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja võimalusel ka tule-

musindikaatoreid.

4. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul) ja ei tekita

ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud, kuid protsess on haldus-

koormuse mõttes tasakaalus).

5. Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise (meetme/programmi) tu-

lemuslikkust.

6. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või seda, mille ellu-

viimiseks toetusi antakse.

Kaasatus

1. Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamistingimuste väl-

jatöötamisel konsulteeritakse pühendustega võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püs-

titamise etapis.

2. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele, valdkonnas või piirkon-

nas tegutsevatele ühendustele.

3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja töökultuuri kohta.

Läbipaistvus

1. Rahastaja veebilehel on olemas avalik teave ühenduste rahastamise põhimõtete ja tingimuste,

rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on lihtsasti leitav.

2. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga (maksi-

maalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas rahastamise korras (kesktase); on tehtud

väikeseid muudatusi olemasolevas korras (miinimum).

3. Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused rahastusprotsessi läbi-

paistvuse tagamiseks.

4. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud).

31

5. Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja kriteeriumid on

avalikud.

6. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet.

Ligipääsetavus

1. On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida rahastamisel järgitakse

sh. on selgitatud erandid.

2. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus.

3. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Konkursi tingimused

ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale.

4. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põh-

jendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad tulenema rahastamise eesmärgist.

5. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud.

Võimekus

1. Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja pädevust ning te-

gevuse jätkusuutlikkust.

2. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata.

3. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid.

32

Lisa 2. Ministeeriumidesse saadetud küsimused Iga valdkonna juurde oli ministeeriumidel võimalik kirjeldada ka muudatusi, mis 2023. ja 2025. aasta vahel valdkonnas aset on leidnud või planeerimisel.

1. Avalik huvi Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste ees- märkidega.

1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid orga- nisatsioone?

1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega? 1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab? 1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?

1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?

2. Tulemuslikkus Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik. 2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud

valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist? 2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust? 2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indi-

kaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord? 2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt

väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid? 2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suu-

ruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millis- tel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?

2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta? 2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad? 2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meet-

mete/programmide tulemuslikkust? 2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?

3. Kaasatus Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled. 3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste

väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)? 3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasa-

rääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele? 3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?

4. Läbipaistvus Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev 4.1. Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tin-

gimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi. 4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga? 4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel? 4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja

toodud RES-is? 4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded? 4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid),

hindamiskomisjoni koosseis avalik? 4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?

5. Ligipääsetavus Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus). 5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse? 5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine? 5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?

33

5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühen- duste rühmale.)

5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.

5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule? 6. Võimekus Rahastamine edendab ühenduste võimekust.

6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi? 6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse

jätkusuutlikkust? 6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise

tulemusena on võimalik hinnata? 6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?

34

Lisa 3. Toetusi saanud vabaühenduste küsimustik 1. Vastaja nimi

2. Esindatav organisatsioon

3. Ministeerium (haldusala), millele tagasisidet annad?

4. Aasta, mille kohta tagasisidet annad?

a. 2023

b. 2024

c. muu

5. Kui on võimalik, siis kirjuta taotlusvooru/meetme nimi, millest tagasisides juttu on

6. Avalik huvi Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste

eesmärkidega.

Märksõnad:

• rahastamise korras/TAT-is viited arengukavadele;

• rahastamise eesmärk leitav (veebis/rahastamise korras);

• pikaaegse ja/või strateegilise partnerluse praktika, milles vabaühenduste roll on läbimõel-

dud ja seostatud valdkonna arenguga.

7. Tulemuslikkus Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.

Märksõnad:

• TAT ja kriteeriumid toetavad eesmärkide saavutamist;

• kriteeriumid on võimaldanud hinnata tegevuse tulemuslikkust;

• ministeeriumil on vabaühendusega kokku lepitud tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid -

hindamiseks on oma metoodika ja kord;

• aruande vormid sisaldavad väljund- ja ka tulemusindikaatoreid;

• raha kasutamise halduskulud on tõhusad;

• ministeerium on analüüsinud lõppenud voorude rahastusprogramme ja meetmeid - teinud

vajadusel tulemustest lähtuvalt muudatusi tulevastes/käimasolevates meetmetes ja

programmides.

8. Kaasatus Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.

Märksõnad:

• olulisemate rahastamise alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse

vabaühendustega;

• kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatutele;

• raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleeri-

vate alusdokumentide, rahastamistingimuste, protsessi ja rahastaja töökultuuri kohta.

9. Läbipaistvus Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev

Märksõnad:

• ministeeriumi veebilehel on rahastamise põhimõtted, protsess ja tingimused ning varase-

mad tulemused arusaadavalt kättesaadavad;

• rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga;

35

• toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel;

• toetuse saaja tegevusaruanded peavad olema leitavad (kust?)

• taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid

avalikud);

• vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise/mitteandmise kohta.

10. Ligipääsetavus Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).

Märksõnad:

• kehtestatud on selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid;

• rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine;

• erandid (katuseraha või sihtfinantseerimine) on rahastamise korras selgitatud;

• TAT-d on objektiivsed ja taotlejaid mittediskrimineerivad - konkursi tingimused ei loo eeli-

seid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale;

• TAT-d on rahastamise eesmärgi suhtes asjakohased ja põhjendatud;

• kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule.

11. Võimekus Rahastamine edendab ühenduste võimekust.

Märksõnad:

• ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi;

• rahastamine toetab ühenduste professionaalsust ja pädevust, tegevuse jätkusuutlikkust;

• toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi strateegilise partnerina on võimalik hinnata;

• projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid.

36

Lisa 4. Vabaühenduste rahastamine 2023. aastal

Tabel 4. 2023. aastal ministeeriumide haldusalades vabaühendustele makstud toetused/teenustasud.

(Allikas: riigi saldoandmike avaandmeile tuginev portaal mtyraha.heakodanik.ee)

Ministeerium Lühend

2023. aasta rahastus vabaühendustele ministeeriumide haldusalades

Osakaal (%) haldusala- des kokku jagatud rahastusest

Muud toetused (kogu haldusala rahastusest)

Teenuse rahastus (kogu haldusala rahastusest)

Rahas- tust saa- nud ühen- duste arv

2023. aastal ministeeriumi poolt otse vabaühendustele makstud rahastus

Muud toetused (kogu ministeeriumi rahastusest)

Teenuse rahastus (kogu ministeeriumi rahastusest)

Ministeeriumi osakaal (%) haldusalas jagatud rahastusest

Ministeeriumi osakaal (%) haldusalades kokku jagatud rahastusest

Kultuuriministeerium KUM 72 168 340,43 € 31,29 66 623 330,08 € 5 545 010,35 € 2438 39 555 304,36 € 38 422 567,90 € 1 132 736,46 € 54,81 17,15

Haridus- ja Teadusministeerium HTM 59 950 057,15 € 26,00 54 820 654,92 € 5 129 402,23 € 1278 45 039 504,08 € 44 693 813,28 € 345 690,80 € 75,13 19,53

Sotsiaalministeerium SOM 32 713 177,19 € 14,19 7 896 445,56 € 24 816 731,63 € 370 7 958 588,93 € 5 815 111,02 € 2 143 477,91 € 24,33 3,45

Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium RPM 26 994 174,38 € 11,71 26 176 752,32 € 817 422,06 € 877 5 922 273,04 € 5 746 929,67 € 175 343,37 € 21,94 2,57

Siseministeerium SIM 12 098 153,40 € 5,25 8 549 612,48 € 3 548 540,92 € 551 2 228 048,00 € 2 145 613,27 € 82 434,73 € 18,42 0,97

Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium MKM 7 639 424,14 € 3,31 4 966 783,68 € 2 672 640,46 € 163 4 899 448,06 € 4 679 155,68 € 220 292,38 € 64,13 2,12

Kliimaministeerium KLM 7 021 157,60 € 3,04 6 046 225,60 € 974 932,00 € 230 3 610 634,64 € 3 430 974,25 € 179 660,39 € 51,43 1,57

Justiits- ja Digi- ministeerium JUM 4 293 691,36 € 1,86 3 471 600,00 € 822 091,36 € 96 4 108 829,66 € 3 468 600,00 € 640 229,66 € 95,69 1,78

Välisministeerium VÄM 3 329 979,48 € 1,44 3 248 417,11 € 81 562,37 € 60 1 351 666,44 € 1 271 956,47 € 79 709,97 € 40,59 0,59

Rahandusministeerium RAM 2 942 365,81 € 1,28 2 788 263,42 € 154 102,39 € 317 2 795 951,02 € 2 788 263,42 € 7 687,60 € 95,02 1,21

Kaitseministeerium KAM 1 465 393,41 € 0,64 708 799,50 € 756 593,91 € 287 535 158,50 € 530 301,50 € 4 857,00 € 36,52 0,23

Koond: 230 615 914,35 € 100,00 185 296 884,67 € 45 319 029,68 € - 118 005 406,73 € 112 993 286,46 € 5 012 120,27 € - 51,17

37

Lisa 5. Hinnangute võrdlev koondtabel

Tabel 5. 2016 ja 2025 aastatel ministeeriumidele antud hinnanguid võrdlev koondtabel.

* 2016 hinnang koosneb kahe ministeeriumi keskmisest

Ministeerium 2025

Avalik huvi 2016

Avalik huvi 2025

Tulemus- likkus 2016

Tulemus- likkus 2025

Kaasa- tus

2016

Kaasa- tus 2025

Läbipaist- vus 2016

Läbipaist- vus 2025

Ligipää- setavus

2016

Ligipää- setavus

2025

Võime- kus

2016

Võime- kus

2025

Keskmine hinne 2016

Keskmine hinne 2025

Muutus

VÄM 3 5 3 4 3 5 4 4 3 5 3 5 3,2 4,7 1,5

HTM 4 5 4 4 5 5 3 4 4 5 4 4 4,0 4,5 0,5

SIM 4 5 3 3 4 3 5 5 5 3 4 3,6 4,3 0,7

KUM 3 4 3 3 2 5 4 4 4 5 3 3 3,2 4,0 0,8

SOM 4 4 3 4 2 4 3 4 4 5 3 3 3,2 4,0 0,8

KAM 4 4 4 5 4 1 4 4 3 5 3 3 3,7 3,7 0,0

MKM 4 4 3 4 3 4 3 3 3 4 3 3 3,2 3,7 0,5

RAM 3 3 3 4 3 4 3 3 3 3 3 4 3,0 3,5 0,5

KLIM* 3,5 3 3 4 3 4 2,5 2 3 3 3 3 3,0 3,2 0,2

PRM 4 3 2 3 4 3 3,2

JUM 3 3 2 2 1 1 3 2 3 3 3 3 2,5 2,3 -0,2

Valdkondade keskmised

3,55 4,00 3,10 3,64 2,89 3,55 3,25 3,45 3,50 4,27 3,10 3,45 3,2 3,7 0,5

II III IV V-VI I V-VI I IV-V VI III II IV-V

38

VIIDATUD ALLIKAD Tekstis viidatud allikad koondasime peatükkide kaupa viidatud allikate loetelusse. Allikad on peatük- kide alla paigutatud tekstis esinemise järjekorras.

Kasutatud mõisted Rammo, A. (2014). Mis on avalik huvi? Hea kodanik 1(59): 8-9. https://heakodanik.ee/sites/default/fi-

les/files/Hea%20Kodanik%201-2014.pdf Fisher, J., Gunz, S., & McCutcheon, J. (2001). Private/public interest and the enforcement of a code of

professional conduct. Journal of Business Ethics, 31(2), 191–207. public_or_private-libre.pdf

OECD. (2003). OECD guidelines for managing conflict of interest in the public service. Organisation for

Economic Co-operation and Development. https://legalinstruments.oecd.org/en/instruments/130

Sissejuhatus Lauring, M., Jemmer, H., Mätlik, M., Tuisk, S. ja Hinno, R. (2016). Variraport vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. Tallinn:Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/sites/de-

fault/files/files/variraport.pdf

Matt, J., Uus, M., Hinsberg, H., Kaarna, R. ja Aps, J. (2013). Ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Tal-

linn: Poliitikauuringute keskus Praxis. www.siseministeerium.ee/media/390/download

Vabaühenduste riigieelarvest rahastamise veebirakendus MTÜ-raha. (2025). Vabaühenduste Liit. Kasu-

tatud 18.09.2025. https://heakodanik.shinyapps.io/vabayhendused_2022/

Valner, V. (toim). (2025). Euroopa kontrollikoda: vabaühenduste rahastamine on läbipaistmatu. ERR, 14.

aprill. Kasutatud 28.07.2025, Euroopa Kontrollikoda: vabaühenduste rahastamine on läbipaistmatu | Vä-

lismaa | ERR

European Court of Auditors. (2025). Transparency of EU funding granted to NGOs – Despite progress, the

overview is still not reliable. Special report 11/2025. Publications Office of the European Union. Kasutatud

28.07.2025. https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-11/SR-2025-11_EN.pdf

Riigikontroll. (2025). Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus.

Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 28. august 2025. Kasutatud 25.09.2025, Riigi 2024. aasta raa-

matupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus*

Eelnõude infosüsteem. (2025). Riigieelarve seaduse muutmise seaduseelnõu. Kasutatud 25.09.2025, Rii-

gieelarve seaduse muutmise seadus – EIS

Metoodika Matt, J., Uus, M., Hinsberg, H., Kaarna, R. ja Aps, J. (2013). Ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Tal-

linn: Poliitikauuringute keskus Praxis. www.siseministeerium.ee/media/390/download

Kokkuvõte European Court of Auditors. (2025). Transparency of EU funding granted to NGOs – Despite progress, the

overview is still not reliable. Special report 11/2025. Publications Office of the European Union. Kasutatud

28.07.2025. https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-11/SR-2025-11_EN.pdf

39

Haridus- ja Teadusministeerium Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord. (12.02.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud 13.06.2025, Va-

baühenduste toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja

Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 13.06.2025, Vabaühenduste toeta-

mine | Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeeriumi vabaühenduste taotluste menetlemise komisjoni moodustamine ning

töökorra kinnitamine. (17.02.2025). Ministri käskkiri. Kasutatud 13.06.2025, Vabaühenduste taotlus-

vooru komisjoni moodustamine ning töökorra kinnitamine

Strateegiliste partnerite seminar. (8.07.2021). Haridus- ja Teadusministeeriumi Youtube kanal. Kasutatud

14.06.2025, Strateegiliste partnerite seminar 08.07.2021 - YouTube

Haridus- ja Teadusministeerium. (1.06.2023). Ministeeriumi strateegilised partnerid kohtusid partnerlus-

päeval. Kasutatud 14.06.2025, Ministeeriumi strateegilised partnerid kohtusid partnerluspäeval | Hari-

dus- ja Teadusministeerium

Riigieelarvelise toetuse andmise kord. (21.08.2024). Ministri käskkiri. Kasutatud 14.06.2025, Avalik do-

kumendiregister

Haridus- ja Teadusministeeriumi vabaühenduste taotlusvooru tulemuste kinnitamine. (2025). Ministri

käskkiri. Kasutatud 22.08.2025, https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-

04/2025.04.01_Vaba%C3%BChenduste%20toetused_ministri%20KK.pdf

Justiits- ja Digiministeerium Riigi toetatav õigusnõustamine. (21.03.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud 12.05.2025, Riigi toetatav õigus-

nõustamine–Riigi Teataja

Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 12.05.2025, Õigusabi | Justiits- ja Digimi-

nisteerium

Justiits- ja Digiministeerium. (2022). Justiitsministeeriumi programm 2023-2026: Usaldusväärne ja tule-

muslik õigusruum. Kasutatud 13.05.2025, JM programm 2023-2026.pdf

Eakate õigusnõu toetamise konkursi komisjon. (29.12.2022). Ministri käskkiri. Kasutatud 20.06.2025,

Eakate isikute õigusnõu toetamise konkursi komisjon .pdf

Erivajadustega isikute õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks toetuse eraldamine.

(7.03.2022). Ministri käskkiri. Kasutatud 20.06.2025, Erivajadustega isikute õigusnõustamise kättesaa-

davuse parandamiseks toetuse eraldamine.pdf

Kaitseministeerium Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord. (7.03.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 3.06.2025,

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja

Kaitseministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 3.06.2025, Toetused riigikaitselistele projektidele

| Kaitseministeerium

Kaitseministeeriumi dokumendiregister. (2025). Kasutatud 3.06.2025, Kaitseministeeriumi avalik doku-

mendiregister

40

Kaitseministeerium. (2024). Juhis kaitseministeeriumi projektitoetuste konkursil osalejale. Kasutatud

4.06.2025, https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/juhis_kaitseministeeriumi_projektitoe-

tuse_konkursil_osalejale_2025.pdf

Tegevus- ja projektitoetuse taotluste hindamiskomisjoni moodustamine. (19.12.2023). Kantsleri käsk-

kiri. Kasutatud 4.06.2025, https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/14961677

Lauring, M., Jemmer, H., Mätlik, M., Tuisk, S. ja Hinno, R. (2016). Variraport vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. Tallinn:Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/sites/de-

fault/files/files/variraport.pdf

Kliimaministeerium Kliimaministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.07.2025, Avaleht | Kliimaministeerium

Kliimaministeeriumi dokumendiregister. (2025). Kasutatud 1.07.2025, https://adr.envir.ee/

Keskkonnainvesteeringute keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 2.07.2025, Toetatavad tegevused

| Keskkonnainvesteeringute keskus

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 2.07.2025, Avatud ja suletud taotlusvoorud

| Riigi Tugiteenuste keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 2.07.2025, Finantseerimise

leidmine - EIS

Struktuuritoetuste kasutamise seire ja hindamise tingimused ja kord (15.07.2005). Riigi Teataja I. Kasu-

tatud 28.08.2025. https://www.riigiteataja.ee/akt/924229?leiaKehtiv

Eelnõude infosüsteem. (2025). Kasutatud 28.08.2025, Avaleht – EIS

Kultuuriministeerium Tekstis nummerdatult toodud Kultuuriministeeriumis toetuste jagamist reguleerivad dokumendid:

1. Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste

partnerite toetamise tingimused ja kord. (26.09.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025,

https://www.riigiteataja.ee/akt/126092024012

2. Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord. (15.02.2019). Riigi

Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/105122024003.

3. Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord. (4.01.2019). Riigi teataja I.

Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/131122022014.

4. Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord (20.02.2019). Riigi Teataja I. Kasuta-

tud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024010.

5. Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taot-

lemise ja andmise kord. (26.09.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigitea-

taja.ee/akt/126092024008.

6. Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile

ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise,

tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord. (25.10.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025,

https://www.riigiteataja.ee/akt/125102024005?leiaKehtiv.

41

Kultuuriministeeriumi veebileht. (2025). Kasutatud 18.07.2025, Toetused | Kultuuriministeerium Kultuuriministeeriumi dokumendiregister. (2025). Kasutatud 18.07.2025, Kultuuriministeeriumi avalik

dokumendiregister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tekstis nummerdatult toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuste jagamist regulee-

rivad dokumendid:

1. Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus. (1.04.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud

1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/101042025010.

2. Tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord. (19.02.2019). Riigi Teataja

I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019032?leiaKehtiv.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Avaleht |

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Võrdsete võimaluste ja soolise

võrdsuse edendamise toetamine | Riigi Tugiteenuste keskus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Vabaühendu-

sed saavad taotleda tarbijakaitselist tegevustoetust | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Rahandusministeerium Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused. (12.11.2024). Riigi Teataja I. Kasuta-

tud 5.09.2025, Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused–Riigi Teataja

Rahandusministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 3.09.2025, Ülevaade välistoetustest ja prog-

rammidest | Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 3.09.2025, 2021-2027 rakendusperiood |

Riigi Tugiteenuste keskus

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuste andmise tingimused

ja kord. (28.12.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigitea-

taja.ee/akt/102042024003?leiaKehtiv

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Tegevus- ja pro-

jektitoetusi 2025. aastaks saab taotleda 9. märtsini | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (2024). Tegevusaruande vorm riigieelarvelise toetuse kasuta-

mise kohta. Kasutatud 1.09.2023, eraldised-2024-vorm-tegevusaruanne.docx

Siseministeerium Tekstis nummerdatult toodud Siseministeeriumi toetuste jagamist reguleerivad õigusaktid:

1. Riigieelarvelise toetuse andmise kord. (14.07.2021). Siseministri käskkiri. Kasutatud 3.09.2025,

https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-11/riigieelarvelise_toe-

tuse_andmise_kord_2021.pdf.

42

2. Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse tingimused ja kord. (28.03.2025). Riigi Teataja I. Kasu-

tatud 3.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/128032025017.

Siseministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 14.07.2025, Kodanikuühiskond | Siseministeerium

Strateegiliste partnerite konkursi hindamiskomisjoni moodustamine. (29.03.2021). Ministri käskkiri. Ka-

sutatud 14.07.2025, https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/1028427

Siseministeeriumi avalik dokumendiregister. (2025). Kasutatud 14.07.2025, Siseministeeriumi avalik

dokumendiregister

Sotsiaalministeerium Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine. (2.07.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud

20.07.2025, Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine–Riigi Teataja

Sotsiaalministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 20.07.2025, Strateegilise partnerluse rahaline

toetamine | Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium. (2025). Taotluse sisestamise juhend. Kasutatud 20.07.2025, Taotluse sisesta-

mise juhend – muudetud 22.09.2023.doc

Sotsiaalministeerium. (19.09.2023). Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamise taotlusvooru

infotund. Kasutatud 20.07. 2025, 2023. aasta taotlusvooru Infotunni slaidid.pptx

Sotsiaalministeerium (7.08.2023). Hindamisjuhend. Sotsiaalkaitseministri määruse lisa. Kasutatud

21.07.2025, Hindamisjuhend.pdf

Välisministeerium Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuseveebilehekülg. (2025). Kasutatud 12.06.2025, Voorud ja

hanked | ESTDEV

Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord. (18.12.2021). Riigi Teataja I. Kasutatud

4.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/118122021002?leiaKehtiv

Tekstis nummerdatult toodud Välisministeeriumi toetuste jagamist reguleerivad õigusaktid:

1. Tegevus-, projektitoetuse ja stipendiumi andmise ning humanitaarabi partneri valiku kord.

(15.06.2022). Kantsleri käskkiri nr 133. Kasutatud 4.09.2025, link

2. Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord. (28.06.2024). Riigi Teataja I. Kasu-

tatud 4.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062024024

3. Tegevustoetuse „NATO ning laiema välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud mittetulundustegevuste toe-

tamine“ konkursi tingimused ja kutse. (29.11.2024). Välisministeeriumi veebileht. Kasutatud 4.09.2025,

link.

Välisministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 24.08.2025, Välisministeerium kuulutab välja tege-

vustoetuse konkursi arengukoostööga seotud mittetulundustegevuse toetamiseks | Välisministeerium

Välisministeerium. (2024). Arengukoostöö ja humanitaarabi tulemuste hindamise strateegia ning tegevus-

kava. Kasutatud 4.09.2025, Microsoft Word - Arengukoostöö ja humanitaarabi tulemuste hindamise

strateegia ning tegevuskava puhas

43

Välisministeerium. (2024). Indikaatorite raamistik. Kasutatud 4.09.2025, https://view.offi-

ceapps.live.com/op/view.aspx?src=https://www.vm.ee/sites/default/files/documents/2024-

11/Lisa%202.%20hindamisraamistik.xlsx&&wdOrigin=BROWSELINK

Välisministeerium (2024). Indikaatorite definitsioonid. Kasutatud 4.09.2025, Microsoft Word - Lisa 3.

Indikaatorite definitsioonid

2023. aasta rahastusandmed Vabaühenduste riigieelarvest rahastamise veebirakendus MTÜ-raha. (2025). Vabaühenduste Liit. Kasu-

tatud 18.09.2025. https://heakodanik.shinyapps.io/vabayhendused_2022/

2016 ja 2025 keskmiste hinnangute võrdlus Lauring, M., Jemmer, H., Mätlik, M., Tuisk, S. ja Hinno, R. (2016). Variraport vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. Tallinn:Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/sites/de-

fault/files/files/variraport.pdf

Analüüs European Court of Auditors. (2025). Transparency of EU funding granted to NGOs – Despite progress, the

overview is still not reliable. Special report 11/2025. Publications Office of the European Union. Kasutatud

28.07.2025. https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-11/SR-2025-11_EN.pdf

1

VARIRAPORT

vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise juhendi järgimisest

perioodil 2023-2025

Koostanud: Maarja-Liisa Kapaun

www.heakodanik.ee

2

SISUKORD

SISUKORD ....................................................................................................................................................... 2

KASUTATAVAD MÕISTED .............................................................................................................................. 3

SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4

METOODIKA ................................................................................................................................................... 6

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 7

MINISTEERIUMIDE PRAKTIKAD .................................................................................................................... 8

Haridus- ja Teadusministeerium ............................................................................................................... 8

Justiits- ja Digiministeerium ..................................................................................................................... 9

Kaitseministeerium.................................................................................................................................. 10

Kliimaministeerium .................................................................................................................................. 11

Kultuuriministeerium ............................................................................................................................... 12

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ...................................................................................... 13

Rahandusministeerium ........................................................................................................................... 14

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ............................................................................................ 15

Siseministeerium ..................................................................................................................................... 16

Sotsiaalministeerium............................................................................................................................... 17

Välisministeerium .................................................................................................................................... 18

2023. AASTA RAHASTUSANDMED ............................................................................................................. 19

HINNANGUD ................................................................................................................................................. 20

Ministeeriumidele antud hinnangud ....................................................................................................... 20

2016 ja 2025 keskmiste hinnangute võrdlus ......................................................................................... 21

Valdkondade keskmised tulemused 2023-2025 ................................................................................... 22

ANALÜÜS ...................................................................................................................................................... 24

SOOVITUSED ................................................................................................................................................ 26

Toetuste saajate soovitused ja mõtted .................................................................................................. 28

LISAD ............................................................................................................................................................ 30

Lisa 1. Hindamiskriteeriumid .................................................................................................................. 30

Lisa 2. Ministeeriumidesse saadetud küsimused ................................................................................. 32

Lisa 3. Toetusi saanud vabaühenduste küsimustik .............................................................................. 34

Lisa 4. Vabaühenduste rahastamine 2023. aastal ................................................................................ 36

Lisa 5. Hinnangute võrdlev koondtabel .................................................................................................. 37

VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................... 38

3

KASUTATAVAD MÕISTED Avalik huvi – (public interest) kuigi mõiste tähendus sõltub kontekstist (juriidiline definitsioon on seotud erahuvide või põhiõiguste piiramise argumendiga, kui sellega saavutatav ühine hüve on olulisem), oleme selles raportis ja hindamiskriteeriumides avaliku huvi all silmas pidanud üldisemat sõnastust, mis kät- keb võimalikult laia hulga ühiskonnaliikmete ootusi. Avalik huvi on üldine hüve ja kahju vältimine ühis- kondlikule hüvele. Riigieelarvest vabaühendustele toetuste jagamise kontekstis vaatleme raportis, kas ministeeriumide haldusalade toetusmeetmete juures on raha avalikus huvis kasutamise nõue arusaa- davalt välja toodud. Selle nõude olemasolu koos avaliku huvi edendamise eesmärkide ja viidetega riik- likele arengukavadele on avalikus huvis tegutsevate vabaühenduste jaoks oluline, kuna tagab mittetu- lundusorganisatsioonide suurema ligipääsu meetmetele, välistades raha jagamise erahuvides tegutse- vatele organisatsioonidele.

• Avaliku huvi näidetena saab välja tuua ühiskonnaliikmete ootused seaduste täidetuse, turva- tunde, loodus- ja finantsressursside mõistliku kasutamise, otsuste läbipaistvuse, kultuuri hoid- mise ja püsimise ning hea elukeskkonna osas. Lisaks on iga terve ja demokraatliku ühiskonna huvi ka see, et selles eksisteerivate vähemuste huvid oleks kuuldaval ja otsuste tegemisel esin- datud.

Erahuvi – (private interest) mõistet käsitletakse finants- või juriidilisest aspektist laiemalt. See hõlmab nii materiaalset (rahaline, varaline) kui ka sotsiaalset, maine- ja eneseteostuslikku kasu. Mõnikord võib erahuvi üldsuse ja/või avaliku sektori huviga kattuda, teinekord aga neile ka vastanduda, põhjustades konflikte ja korruptsiooni. Vabaühendus – vabatahtlikkuse alusel moodustunud valitsusväline, aga avalikus huvis tegutsev organi- satsioon, mis on loodud mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Vabaühendused täidavad ühis- konnas olulist rolli näiteks kättesaadavate ja vajalike teenuste või ühistegevuste pakkumise näol, aga on ka demokraatia hoidmise lahutamatuks osaks avalikkuse teadlikkuse edendamise, avalikus elus osa- lemise ning riigiasutuste läbipaistvuse ja vastutuse tagamise kaudu.

Strateegiline partnerlus – pikemaajalise koostööleppe näol sõlmitud koostöövorm, mis tähistab avaliku sektori asutuse ja vabaühenduse püsivat koostööd probleemide kaardistamisel, arengueesmärkide seadmisel, lahenduste leidmisel, otsuste tegemisel ja ka ühiste eesmärkide elluviimisel. Strateegilise partnerluse eesmärk on kaasata neid organisatsioone, kellel on võimekus, oskused ja legitiimsus prot- sessi panustada. Strateegilise partnerluse lepet iseloomustavad üks või mitu järgmist tunnust:

• Strateegilise partnerluse leppe raames jagatakse ülesandeid, liikumaks tihedas koostöös vald- konna arenguks oluliste eesmärkide poole.

• Leppega kaasneb tegevustoetus, mille alusel pannakse paika teostatavate tegevuste tulemus- määrad ja ajakava. Eesmärk ei ole rahastada pelgalt konkreetset tegevust, vaid kokku lepitud eesmärgi saavutamist.

• Strateegilise partnerluse pooled on pea alati ministeerium ja vabakonna katusorganisatsioon, võrgustik või ekspertorganisatsioon.

Ligipääsetavuse spekter - kirjeldab, kui laia vabaühenduste ringkonna jõustamisele ministeeriumis kes-

kendutakse. Raportis on mõiste kasutusel üldjuhul siis, kui ligipääs meetme(te)le oli võimalik väga kit-

sale ringile vabaühendustele (stiilis „ligipääsetavuse spekter on kitsas“).

4

SISSEJUHATUS 2016. aastal avaldas Vabaühenduste Liit varira-

porti, et anda ülevaade vabaühenduste riigi-

eelarvest rahastamise juhendmaterjali järgi-

mise praktikatest erinevates ministeeriumides.

Tuvastati, et juhendit järgis toona 6 ministeeriu-

mit 11-st. Juhendi järgimisel võeti selles toodud

nõuandeid eeskujuks enamasti osaliselt. Mit-

metes valdkondades said vabaühendused tege-

vusteks toetusi taotleda kohalike omavalit-

suste, riigiasutuste ja ettevõtete kõrval. See

suurendas ebavõrdsust, kuna konkurssidel

eelistati ministeeriumi enda või selle haldusala

projekte. Vabaühendustele jagati mh Riigikogu

eraldatud otsetoetusi ehk „katuserahasid“

(nende toetuste osakaal oli tõusutrendis). See

praktika ei olnud kooskõlas ühenduste rahasta-

mise põhimõtetega, milleks on seotus riigi stra-

teegiliste eesmärkidega, läbipaistvus, ligipääse-

tavus ja tulemuste mõõdetavus. Lisaks puudus

vabaühenduste rahastamise teemal sisuline

omanik, kellel oleks rahastamise kohta ülev-

aade ja standardiseeritud (ava)andmed. Kõik

eelnev hinnati sektori potentsiaali ärakasuta-

mist halvavaks.

Arusaam vabaühenduste rahastamisest on võr-

reldes eelmise variraporti koostamise ajaga lä-

bipaistvaid kihte juurde saanud. Kaasa on aida-

nud näiteks 2017. aastal Vabaühenduste Liidu

ja Tartu Ülikooli koostöös loodud veebikesk-

konna MTÜ-raha iga-aastane rikastamine riik-

liku rahastamise andmetega. Samuti ka riigi sal-

doandmike avaandmete kättesaadavaks muu-

tumine alates 2021. aastast. Need tegurid on ai-

danud üsna täpselt sisse vaadata summa-

desse, mis vabaühendustele riigieelarvest või-

maldatakse. Samuti ka sellesse, millises osa-

kaalus saadakse summasid teenuste pakku-

mise eest ning millises mahus toetustena.

Arusaam vabaühenduste

rahastamisest on 10 aasta

tagusega võrreldes

läbipaistvaid kihte

juurde saanud

Teisest küljest on riigieelarve kärbetest ja 2022.

aastal eskaleerunud Ukraina sõjast tuleneva

kaitse-eelarve suurendamise vajaduse tõttu en-

diselt aktuaalne ka vabaühenduste suunal nä-

puga näitamine. Põhjuseks väärarusaam, et kol-

mandasse sektorisse liigub ebaproportsionaal-

selt suuri summasid, mille kasutegur ühiskon-

nale on samas minimaalne, lisaks toimub see

kõik veel ka justkui läbipaistmatult. Läbipaist-

vuse püüdluse ja avaliku üldisema arvamuse va-

hel püsib endiselt dissonants, kuna vabaühen-

duste panus ja roll ühiskonnas ei ole piisavalt

tunnustatud ja mõistetav. Jätkuvalt esineb ka

ebaselgust rahastuse eesmärkide osas. Ühis-

konnas ei ole päris selge, miks vabaühendusi

riigi poolt rahastatakse ja milliste strateegiliste

eesmärkide elluviimisse neid seeläbi kaasa-

takse. Viimane puudutab negatiivses mõttes

näiteks ka laiapindse julgeoleku valdkonda, mil-

lest agressiivse idanaabri tõttu igapäevaselt

rääkima peame.

Vabaühendused on võimelised

riigist agiilsemalt kriisidele

reageerima

Raporti valmimise hetkel on maailmas veelgi

konflikte ja allhoovusi, mis ühiskonnakorraldust

laiemalt mõjutavad. Sõjaliste konfliktide eska-

leerumine on toonud kaasa fookuse nihkumise

kliimakriisilt sõjalis-poliitilistele teemadele. Nii

jaotab Iisraeli ja Palestiina vahelise konflikti ha-

ripunkt üldise arvamuse kahte leeri. Samuti on

eri riikides aina enam kanda kinnitamas pare-

määrmuslike vaadetega poliitilised jõud. Nende

populaarsuse taga on erinevad põhjuseid,

eesotsas sõdade ja halveneva kliima põhjusta-

tud pagulaskriisidega ja keskmise inimese toi-

metuleku langusega, mis tekitavad ühiskonnas

usalduse kriisi ja sellest tulenevat polariseeru-

mist. Lühidalt, ka demokraatiat ähvardab mure-

nemine.

Vabaühendustes on vajalikud oskused mainitud

kriiside ja probleemide, aga ka teiste ühiskond-

like kitsaskohtade leevendamiseks. Samuti on

vabaühendused võimelised riigist agiilsemalt

5

kriisidele reageerima. Näiteks korraldasid täie-

mahulise sõja alguses Ukrainast Eestisse liiku-

nud sõjapõgenike esmase ja kiire vastuvõtu just

vabaühendused. Ka erineva humanitaar- ning

tehnilise abi saatmisel sõjapiirkondadesse on

tegusad olnud vabaühendused ja -tahtlikud.

Usalduskriisiga toimetulekuks on just demok-

raatia ning kaasamispraktikatega tegelevate va-

baühenduste panus väga oluline, mistõttu neid

riigi arengukavade elluviimisel partneritena kaa-

satakse.

Usalduskriisiga toimetulekuks

on just demokraatia ning

kaasamispraktikatega

tegelevate vabaühenduste

panus väga oluline

Euroopa Liidu tasandil elavnes 2025. aasta ap-

rillis taas vabaühenduste rahastamise teema-

line arutelu, kui Euroopa kontrollikoda avaldas

selleteemalise raporti, milles ühenduste rahas-

tamist killustatuks ja läbipaistmatuks nimetas.

Kontrollikoja sõnul on puudulik näiteks piisava

ülevaate saamine rahastatavatest organisat-

sioonidest, mis võimaldab vabaühendustele

mõeldud toetusi taotleda ka erahuve esindava-

tel organisatsioonidel (enamikes ELi riikides, sh

Eestis puudub vabaühenduse õiguslik definit-

sioon). See omakorda õõnestab vabaühen-

duste avaliku huvi esindamise põhimõtteid, toi-

tes segase või olematu vabaühenduste rolli nar-

ratiivi ühiskonnakorralduses. Kontrollikoja poolt

raportis esitletud probleemide seas toodi välja

ka kontrolli puudumist selle üle, kas rahastami-

seks korraldatakse avatud (ligipääsetavaid)

taotlusvoore ning kas rahastatavate tegevus on

kooskõlas Euroopa Liidu väärtustega.

Vabaühenduste rahastamist puudutab ka ül-

dine riigisiseste toetuste jagamise kultuur Ees-

tis. 2025. aasta suvel avaldas Riigikontroll kont-

rollaruande 2024. aasta kohta, milles tõi esile,

et riigisiseste toetuste jagamine tuleb muuta lä-

bipaistvamaks. Riigikontrolli hinnangul ei ole

seni riigisiseste toetuste jagamise üldisi reeg-

leid paika pandud, projektipõhiste toetuste

tunnustega toetusi on paigutatud tegevustoe-

tuste alla ja järelevalve neile puudulik.

Muuhulgas samade üldiste toetuste jagamise

reeglite paikapaneku eesmärgil on Rahandus-

ministeerium 2025. aasta sügise hakul kokku

võtmas riigieelarve seaduse muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastusringi, millega täpsusta-

takse ka riigisiseste toetustega seonduvat. Sea-

dusemuudatusega soovitakse muuta va-

baühendustele jagatavad toetused täielikult

projektipõhiseks. Ministeeriumidele plaani-

takse anda veidi enam kui aasta, et toetuste

andmist reguleerivad õigusaktid vajalike muu-

datustega sisustada. Meie hinnangul avaldavad

eelnõuga planeeritavad muudatused negatiiv-

set mõju vabaühenduste rahastamise üldisele

läbipaistvusele ja ligipääsetavusele. Seda põh-

jusel, et strateegilise partnerluse praktika kasu-

tusele võtnud ministeeriumides, kus vabaühen-

duste rahastamise üldine kontseptsioon juba

läbimõeldum on, tuleb sellega tegelema asuda

otsast peale.

Läbipaistvuse suurendamiseks ja vabaühen-

duste rolli selgitamiseks on mõistlik üle vaa-

data, millisel moel vabaühenduste rahastamise

praktikad 8-10 aasta taguse ajaga võrreldes

muutunud on. Seepärast valisime variraporti

koostamise eesmärgiks pea 10 aasta taguste

praktikate võrdlemise praegustega, lähtudes

selleks nii uutest kogutud andmetest kui ka

2016. aastal avaldatud vabaühenduste rahasta-

mise variraportist.

Keskendume uues raportis eelkõige 2023. aas-

tale, kuid kajastame ka sellest hiljem aset leid-

nud või planeeritavaid muudatusi. Seda põhju-

sel, et valitsuse otsusega ei jaotata 2024. aas-

tast alates riigieelarve II ja III lugemise vahel po-

liitikute poolt enam otsetoetusi ehk „katusera-

hasid“. Samuti on mitmes ministeeriumis paari

viimase aasta jooksul toimunud suured (sh hal-

dusalade vahelised) ümberkorraldused, mille

kajastamata jätmine annaks olukorrast eba-

tõese pildi.

Variraporti koostas Maarja-Liisa Kapaun, Va-

baühenduste Liidu huvikaitsespetsialist.

6

METOODIKA Kogu raporti hinnangute aluseks on ühenduste

rahastamise juhendmaterjal, milles olevate soo-

vituste ja põhimõtete järgimist ministeeriumi-

des ka 2016. aastal koostatud rahastamise va-

riraportis vaadeldi.

Järjekorras teise vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise variraporti koostamisel püstita-

sime eesmärgiks, et ministeeriumide praeguste

praktikate hinnanguid oleks võimalik eelmis-

tega võrrelda. Selleks andsime hinnangu sama-

dele kriteeriumitele, mida kasutati 2016. aasta

variraportis (vaata hindamiskriteeriume lk 30).

Hindamiskriteeriumid paigutuvad kuude tee-

magruppi: avalik huvi; tulemuslikkus; kaasatus;

läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga kri-

teeriumi täidetuse korral sai ministeerium ühe

plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinus-

punkti. Osalisel täidetusel märgiti tulemuseks

„nii või naa“ ehk „+/-“. Valdkonna hinde kujune-

misel mängis rolli plusspunktide arv. Miinus- ja

poolpunktid olid kaalukausiks.

2016. aasta variraportis anti teemagruppide tu-

lemused edasi värvikoodidega, kus punane oli

kõige kehvem tulemus ning järgnesid paremuse

suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima

tulemuse värvina tumeroheline. Hall värv tähis-

tas olukorda, kus hindamine polnud info vähe-

suse tõttu võimalik. Värvikoodide sisuline tä-

hendus on teemagrupi sisulise täidetuse osa-

kaalu näitamine (0%-100%). Säilitasime võrrel-

davuse eesmärgil värvikoodid ja andsime hin-

nangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodi-

dega hinnangute valmimist kodeerisime need

ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõige keh-

vem tulemus ja 5 kõige kõrgem (vt paremal).

Info hinnangute andmiseks kogusime kirjalikul

teel. Selleks saatsime ministeeriumidele raporti

koostamise eesmärki ja tausta avava kirja koos

küsimuste ankeediga (vaata esitatud küsimusi

lk 32). Avaldame tänu kirja adressaatidele: Britt

Saarsen Haridus- ja Teadusministeeriumist;

Kairi Sirkel Justiits- ja Digiministeeriumist; Ma-

rika Tuusis Kaitseministeeriumist; Kadri Land

Kliimaministeeriumist; Reelika Väljaru

Kultuuriministeeriumist; Joonas Pärenson Ma-

jandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist;

Merle Küngas Rahandusministeeriumist; Silver

Salla Regionaal- ja Põllumajandusministeeriu-

mist; Minna Harjo Siseministeeriumist; Marilin

Sternhof Sotsiaalministeeriumist; Kairi Saar-

Isop Välisministeeriumist; Tanel Oppi Keskkon-

nainvesteeringute Keskusest (KIK); Andrea Kivi

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Kesku-

sest (ESTDEV).

Ministeeriumide praktikaid kirjeldavate peatük-

kide valmimisel saatsime need samadele ad-

ressaatidele tagasisidestamiseks. Tagasisidet

ei andnud Justiitsministeerium. Ülejäänud mi-

nisteeriumide tagasiside abil parandasime vaja-

dusel peatükkide sõnastust või (vajadusel) sel-

gitasime soovitustele tuginedes paremini mi-

nisteeriumide praktikaid.

Korraldasime ka rahastatavatele vabaühendus-

tele võimaluse rahastuspraktikate suunal kaasa

rääkida (küsimustik lk 34), lootuses, et nii

saame iga ministeeriumi kohta ka vabaühen-

duste endi antud tagasisidet kajastada. Kaasa-

rääkimise aktiivsus oli paraku väga madal, mis-

tõttu avaldasime kogutud mõtted eraldiseisvas

peatükis soovitustena (vaata peatükki lk 28).

Numbri- line hinne 2025

Värvi- kood 2016

Selgitus (2016 ja 2025)

5

Rahastamispraktika vastab hea ra- hastamise põhimõttele (juhendma- terjalile). Eeskujulik!

4

Rahastamispraktikas on põhimõtte järgimiseks üksikuid arendamisvõi- malusi. Hea!

3

Rahastamispraktika vastab põhi- mõttele mõningal määral, paran- dused on võimalikud!

2

Rahastamispraktika arvestab hea rahastamise põhimõttega mini- maalselt. Parandused on vajalikud!

1 Rahastamispraktika ei vasta hea rahastamise põhimõttele.

-

Rahastamispraktika vastavust kri- teeriumile ei saa või on raske info puudumise tõttu hinnata.

7

KOKKUVÕTE Võrreldes eelmises variraportis vaadeldud pe-

rioodiga on ministeeriumide tulemused va-

baühenduste rahastamisega seoses enamasti

paranenud. Endiselt peetakse vabaühenduste

rahastamispraktikate kujundamisel enim sil-

mas ligipääsetavust ja avaliku huvi eest seis-

mist (mõni ministeerium vähem, teine rohkem).

Hinnang rahastamispraktikate läbipaistvale

korraldatusele paranes samuti, kuid võrreldes

eelmise raportiga on näha teatavat fookuse ni-

het spetsiifilisemalt rahastatud tegevuste tule-

muslikkuse hindamise suunal. Ministeeriumiti

on suuremat rõhku hakatud pöörama rahastata-

vate ühingute kaasamisele voorude planeeri-

misse.

Probleemid, mis 2023.-2025. aastatel ilmnesid,

viitasid samas endiselt rahastusvoorude pla-

neerimisel ja avaliku huvi eest seismisel va-

baühenduste kaasamise strateegia nõrkusele.

See mõjutas otseselt toetuste jagamise läbi-

paistvust ja ligipääsetavust, muutes protsessi

kohati kaootiliseks ja halduskoormuse poolest

ministeeriumidele üle jõu käivaks. Ministeeriu-

mid, mille haldusalades toimus viimastel aasta-

tel ümbermängimisi, uute valdkondade liitumisi

või kus loodi sootuks uus ministeerium, on

siiani mujalt kaasa tulnud praktikate ja võima-

like vajaduste vahelises vaakumis.

Mitmed ministeeriumid on jõudnud otsusele, et

taotluste menetlemise keskkond on kõige kulu-

tõhusam ja mugavam taotluste ning aruandluse

koondamise keskkond. Samas ei pruugi taoli-

seks otstarbeks loodud keskkonnad võimal-

dada avalikku juurdepääsu koondatud aruand-

lusele. Ministeeriumi poolt rahastatute tege-

vuse tulemused võivad jääda arusaamatuks.

Sellisel juhul puudub avalik teadmine rahastuse

üldiste eesmärkide saavutamisest, mis oma-

korda sillutab teed usaldamatusele ja va-

baühenduste ning ministeeriumi suunal näpuga

näitamisele. Kui pole selge, kuhu ja miks raha

läheb, või kui peab seda infot iga rahastatu vee-

bist eraldi otsima, pole tegemist läbipaistva

praktikaga. Viimast on välja toonud ka Euroopa

Kontrollikoda.

Vaadeldud perioodil ei jagatud rahastust alati

avalike konkursside kaudu. Sealjuures ei olnud

konkursivaba finantseerimine ka rahastamise

üldist korda reguleerivais dokumentides regu-

leeritud. Kui konkursse korraldati, siis sageli

vaid käskkirjade alusel, ilma ühtse ministeeriu-

miülese kontseptsiooni või õigusraamita. Osalt

puudusid sõnastatud reeglid, mis tagaksid läbi-

paistvuse ja välistaksid rahastuse abil erahuvi-

des tegutsemise võimaluse. Rahastatu avalikus

huvis tegutsemise nõue ei seisa kõigi ministee-

riumide vabaühenduste rahastamise kordades.

Ministeeriumi vaatevinklist on avalike huvide

teenimine loomulik asjade käik ja vabaühendus-

tele suunatud rahastuse taotlejad peaksid seda

iseenesestmõistetavalt teadma. Nõude puudu-

mine võib rahale kandideerima tuua ka organi-

satsioone, mis on pigem kasumi teenimise suu-

nitlusega.

Ühest küljest paistavad positiivselt välja nende

ministeeriumide hindamistulemused, kus stra-

teegilise partnerluse praktikat rakendatakse.

Teisalt esines enam kui pooltel ministeeriumi-

del vabaühenduste rahastamise korralduses

suuremaid või väiksemaid probleeme, mis ka-

jastuvad ka hinnangutes. Rahastuse tulemuste

hindamiseks puudusid näiteks selged indikaa-

torid ja ligipääs aruannetele oli ebapiisav. Voore

kokkuvõtvaid koondanalüüse sageli ei koosta-

tud ega avalikustatud. Rahastatud vabaühen-

duste võimekuse kasvatamise eesmärk ei ol-

nud samuti piisavalt hinnatav, sest puudusid so-

bivad mõõdikud.

Esines probleeme ka vabaühenduste kaasami-

sega voorude planeerimisse. Kaasamine ei toi-

munud piisavalt varakult (planeerimise etapis)

ning voorude kohta tagasiside kogumisel ei näi-

danud osad ministeeriumid üles soovi, proak-

tiivsust või süsteemsust.

Lahendus peitub läbipaistva ministeeriu-

miülese vabaühenduste rahastamise kontsept-

siooni loomises, mis võimaldaks toetusi jagada

eesmärgipärasemalt, kontrollitavalt ja avalikke

huve paremini teenides.

8

MINISTEERIUMIDE PRAKTIKAD Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumis on 2025. a

sügisel käimas strateegilise partnerluse kolmas

voor. Toetuse andmise tingimused on edaspidi

kehtestatud käskkirja asemel määrusega.

Avalik huvi HTM-i vabaühenduste toeta-

mise tingimustes ja korrason selgelt määratle-

tud, et rahastuse taotleja peab olema avalikke

huve edendav vabaühendus. Antavad toetused

on määruses seotud arengukavade ja program-

midega. Veebist on rahastamise eesmärgid ja

valikukriteeriumid lihtsasti leitavad. 2022-2024

jaotusid partnerid poliitikakujundajateks ja ellu-

viijateks, kuid 2025–2027 kärbete tõttu ei jät-

kata eraldi poliitikakujundamise partnerlusega.

Tulemuslikkus Rahastamise tingimused toeta-

vad eesmärkide saavutamist ja arengukavade

elluviimist. Tulemuslikkuse hindamisel peavad

kõik partnerid ühe tegevusena mõõtma ja ana-

lüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust

ning mõju. Kinnitatud on kesksed hindamiskri-

teeriumid (§ 4 lõiked 2-4 seavad osades vald-

kondades lisakriteeriumid), mille kasutamisele

on kehtestatud metoodika ja kord. Rahastatud

tegevuste aruandlus asub taotluste menetle-

mise keskkonnas (ei ole avalik). Veebis on kirjas

rakendustegevused, eelnevate voorude koonda-

tud tulemuslikkuse analüüsid mitte. Raha jaga-

mise kulutõhusust parandatakse ministeeriumi

sõnul samm-sammult. Viimane muudatus on

hindamiskomisjoni üheastmeliseks muutmine.

Muudatusvajadusi ja -ettepanekuid on minis-

teerium otsinud partnerite aruandlusest, samuti

strateegilise partnerlusega rahulolu uuringust.

Kaasatus Ministeerium kaasab va-

baühendusi rahastamise tingimuste väljatööta-

misse erinevatel viisidel. Rahastamisperioodi

lõppedes küsitakse ka tagasisidet.

Läbipaistvus Veebis on rahastamist puudu-

tav info lihtsasti leitav. Rahastamise korra põhi-

mõtted on kooskõlas vabaühenduste rahasta-

mise juhendmaterjaliga. Olemas on ka majasi-

sene riigieelarveliste toetuste andmise kord.

Toetusi eraldatakse avaliku konkursi alusel. Rii-

gieelarve seletuskirjast (RES) leiab toetatavad

tegevusvaldkonnad, ministri käskkirjast ka toe-

tuse saajad koos toetatavate tegevustega. Toe-

tuste kasutamise aruanded ei ole avalikud (taot-

luste menetlemise keskkonnas). Hindamisko-

misjoni koosseis on samas nimeliselt avalik.

Samast on leitav ka komisjoni töökord. Hinda-

miskriteeriumid kirjeldatakse määruses. Peale

võimalike puuduste kõrvaldamist (kui neid esi-

neb) ja hindamist antakse taotlejaile komisjoni

tagasisidest ja otsusest kirjalikult teada.

Ligipääsetavus Toetuse andmise tingimused

on eesmärkidega kooskõlas. Kehtestatud on

selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriu-

mid. Erandid (nt sihtfinantseerimine) on korras

selgitatud ja peavad olema põhjendatud. Kaas-

finantseeringu osakaalu ja nõuet ministeeriu-

mis ei ole.

Võimekus Ühenduste võimekuse kasv on

seatud eesmärgiks. Abikõlbulikud kulud toeta-

vad professionaalsuse kasvu. Toetuste mõju-

hindamist ühenduste võimekusele ei tehta.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 5 Avalikus huvis tegutsemise nõue on selgelt väljendatud.

Tulemuslikkus 4 4 Koondatud tulemuste analüüsi lõppenud voorude kohta veel pole.

Kaasatus 5 5 Partnerite kaasamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.

Läbipaistvus 3 4 Toetuste kasutamise aruanded ei ole avalikult kättesaadavad.

Ligipääsetavus 4 5 Ligipääsetavus on võrdselt tagatud.

Võimekus 4 4 Tingimused võimekuse kasvuks on loodud. Toetusmeetmete mõju ühenduste võimekusele ministeeriumi poolt ei hinnata.

9

Justiits- ja Digiministeerium Justiitsministeerium rahastab kahele sihtrüh-

male (puuetega inimesed ja pensionärid) täien-

dava õigusabi pakkumise eesmärgi täitmiseks

vabaühendusi läbi avaliku konkursi. Kvalifitsee-

runuks loetakse vaid sellised organisatsioonid,

mis on vähemalt 2 aastat tegutsenud ja vastava

sihtrühma esindusorganisatsioonid.

Tuginedes riigi avaandmetele andis Justiitsmi-

nisteerium näiteks 2023. aastal lisaks eelnime-

tatud esindusorganisatsioonidele toetusi veel

19 organisatsioonile summas 3,7 mln eurot,

kuid rahastamise eesmärgid ja tingimused ei

ole üheselt ja läbipaistvalt välja toodud. Ühen-

duste rahastamise läbipaistvus on seega vä-

hene ja ligipääsetavuse spekter väga kitsas.

Avalik huvi Rahastamise tingimused ei sä-

testa, et toetatakse vaid avalikes huvides tegut-

sevaid organisatsioone. Strateegilise partner-

luse praktikat sisse seatud ei ole. Veebilehelt on

võimalik leida informatsiooni rahastamise ees-

märgi kohta.

Tulemuslikkus Hindamisel on ministeerium

laiemaks sihiks seadnud eesmärgi, et inimesed

ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõ-

husalt lahendatud (JM programm 2023-2026).

Vabaühendusi puudutava osas aga, et eakate

ning puuetega inimeste õigusnõustamise kätte-

saadavust on parandatud. Tulemuslikkuse hin-

damiseks puuduvad metoodika ja kord. Tule-

muslikkust mõõdetakse aruandluses esitatud

õigusnõustamise tundide arvu, nõustatute arvu,

territoriaalse kaetuse jms alusel.

Kaasatus Rahastatavate ühenduste kaa-

samine alusdokumentide, rahastustingimuste,

protsessi ja rahastaja töökultuuri osas ei ole

Justiitsministeeriumis aktuaalne. Kaasamiseks

loetakse kooskõlastusringil arvamuse esita-

mise võimaluse pakkumist.

Läbipaistvus Avaliku konkursi info on leitav

ministeeriumi veebilehel. Taotluste hindamise

korra ja hindamiskriteeriumid sätestab ministri

määrus. Hindamiskomisjoni koosseis on avalik.

Konkursi tulemused avalikustatakse ministri

käskkirjaga, mille lisas olev komisjoni otsuse

protokoll loetakse tagasisideks taotlejaile. Or-

ganisatsioonide aruandlust rahastatud tege-

vuste kohta ei avalikustata. 2023. aastal kon-

kursside väliselt jagatud toetuste kohta on infot

keeruline leida.

Ligipääsetavus Rahastamistingimustes kirjel-

datud valikukriteeriumeid järgitakse. Erandeid

ei kirjeldata, kuna määrus reguleerib kitsast

valdkonda. Konkurss kitsendab loomulikul teel

vastava võimekusega organisatsioonide ringi.

Kitsas valdkonnas diskrimineerimist ei esine,

kuid pole arusaadav, mis viis (nt 2023. aastal)

nende toetamise otsusteni, mida riigi toetatava

õigusnõustamise rahastamise kord ei reguleeri.

Üldine ligipääsetavuse spekter on väga kitsas.

Võimekus Rahastuse saanud organisat-

sioonidel on osaline võimalus toetustest orga-

nisatsiooni üldkulusid katta. Ministeeriumi hin-

nangul toetab rahastus ühenduste professio-

naalsust ja tegevuste jätkusuutlikkust. Va-

baühenduste võimekusi hinnatakse kitsalt (tele-

foni ja veebi teel vastamise kiirus). Samamoodi

ka seda, millisel määral toetusesaajate võime-

kus rahastamise tulemusel kasvas.

Põhimõte Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus, põhjendus (kui hinne on muutunud)

Avalik huvi 3 3 Eraldi vabaühenduste toetamise kontseptsioon puudub.

Tulemuslikkus 2 2 Kasutusel on väljundindikaatorid ning üldisi koondanalüüse ei tehta.

Kaasatus 1 1 Sisuline vabaühenduste kaasamine toetamise tingimuste koostami- seks või tagasisidestamiseks pole aktuaalne.

Läbipaistvus 3 2 Pole selge, millistel alustel muid toetusi jagati (lisaks konkursile).

Ligipääsetavus 3 3 Rahastusvoorud puudutavad lisaks õigusbüroodele väga kitsast osa vabaühendusi.

Võimekus 3 3 Kuna rahastus on ministeeriumi konkreetse eesmärgi täitmisele (täiendav õigusabi) suunatud, siis vabaühenduste võimekusi toeta- takse vaid selles kitsas osas.

10

Kaitseministeerium Avalik huvi Rahastamise kord ei kirjelda ot-

sesõnu, et rahastatakse avalikus huvis tegutse-

vaid organisatsioone. Toetuste seotus minis-

teeriumi strateegiliste eesmärkidega on koos

toetuse andmise eesmärkidega korras välja

toodud. Rahastamise eesmärkide kohta on või-

malik lisainformatsiooni saada ministeeriumi

veebilehelt. Strateegilise partnerluse kokkulep-

peid ei seota.

Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul või-

maldavad toetuste taotlejaile seatud tingimu-

sed (lepingutes) hinnata üldist rahastamise tu-

lemuslikkust. Seda tehakse aruannetest leita-

vate mõõdetavate eesmärkide täidetuse kirjel-

duste pinnalt. Toetuste kasutamise aruanded

on avalikus dokumendiregistris. Nende pinnalt

koostatakse ka koondülevaade, millega hinna-

takse omakorda toetuste tulemuslikkust. Koge-

muse pinnalt täiendatakse menetlusdokumen-

tide vorme ja koostatud on ka juhis toetuse taot-

lejale. Ministeerium plaanib kulutõhususe pa-

randamiseks üle minna taotluste menetlemise

infosüsteemi kasutamisele. Tingituna kaitse-

valdkonnas üha suurenevast konkurentsist saa-

vad projektitoetust (voorus äriühingud koos va-

baühendustega) alla 50% taotlustest, üldjuhul

kõik osalises mahus.

Kaasatus Vabaühendustega ei konsultee-

rita rahastamise tingimuste väljatöötamisel.

Eesmärgid tulenevad otseselt Kaitseministee-

riumi strateegiast. Ministeerium kaalub kaasa-

rääkimise võimaluse andmist, kui rahastamise

alusdokumentide kaasajastamine päevakorda

tõuseb.

Läbipaistvus Ministeeriumi strateegilised

eesmärgid on konkursside juures avalikustatud

ja veebilehel rahastamise põhimõtete ja tingi-

muste info kättesaadav. Toetusi jagatakse ava-

liku konkursi alusel. Toetuste kasutamise

aruanded on avalikult kättesaadavad ministee-

riumi dokumendiregistris. Ka hindamiskomisjo-

nide moodustamise käskkirjad on samast leita-

vad (koosseis ametikohtade põhiselt kirjelda-

tud). Vabaühendused saavad enne lõplikku ra-

hastamise kohta tehtavat otsust esitada oma-

poolse seisukoha.

Ligipääsetavus Kehtestatud rahastamise reeg-

lid on selged ning rahastamise korras erista-

takse projekti- ja tegevustoetust. Tegevustoe-

tust loeb ministeerium vabaühenduse tervikliku

arengu ja tegevuse toetuseks ja projektitoetust

eesmärkide täitmiseks läbiviidavate tegevuste

korraldamise rahastuseks. Teenuse delegeeri-

mist korraldatakse halduslepinguga. Hetkel

kehtiv määrus lubab erandkorras antavat toe-

tust, mis on põhjendatud ja strateegilisi ees-

märke toetav. Reeglina jagatakse toetusi läbi

konkursside. Projektitoetuste puhul tuleb arves-

tada, et ministeerium toetab projekte kaasfi-

nantseeringuga kuni 45%.

Võimekus Ministeerium ei teosta oma

valdkonnas tegutsevate vabaühenduste vaja-

duste hindamist. Tegevustoetusi samas mõtes-

tatakse ühenduste professionaalsuse ja jätku-

suutlikkuse hoidmise toetustena. Tegevustoe-

tustest on ühendustel võimalik osaliselt ka üld-

kulusid katta. Ühenduste võimekusi ja nende

arengut ministeerium ei mõõda.

Põhimõte Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 4 Avalikus huvis tegutsemise nõue määruses puudub (sõnastus pigem välistab toetuse erahuvides kasutamise). Sõlmitakse pikaajalisi tege- vustoetuse lepinguid.

Tulemuslikkus 4 5 Rahastamise tulemuslikkust hinnatakse ka üldises plaanis.

Kaasatus 4 1 Ministeerium ei konsulteeri vabaühendustega rahastamistingimuste osas (2016 variraport viitab, et toona konsulteeriti).

Läbipaistvus 4 4 Hindamiskriteeriumid ja punktide jaotamise põhimõtted pole kätte- saadavad.

Ligipääsetavus 3 5 Rahastamise eesmärk on avalikustatud ja toetuse andmise tingimuste asjakohasust on võimalik hinnata.

Võimekus 3 3 Rahastuse mõju hindamisi ühenduste võimekusele ei tehta.

11

Kliimaministeerium 2023. aasta 1. juulist korraldati endine Keskkon-

naministeerium ja oluline osa Majandusminis-

teeriumist ümber Kliimaministeeriumiks, mil-

lega kaasnes ka uue ministeeriumi struktuuride

korrastamine ning käivitamine. Vabaühenduste

rahastamise üldisi tingimusi välja töötatud ei

ole. Kasutusel on meetmepõhised õigusaktid.

Toetuste andmine on delegeeritud erinevate ra-

kendusasutuste juurde.

Avalik huvi Meetmepõhistes toetuse and-

mise tingimustes ei ole otsest nõuet toetuse

saaja avalikus huvis tegutsemisele. Üldjuhul vii-

datakse voorude korralduslikes dokumentides

arengukavadele, millesse toetus panustab (EL

toetuste puhul kõige enam; sihtfinantseerimise

lepingutes samas mitte). Ministeeriumi veebis

ei ole rahastamisega seonduv informatsioon

koondatult leitav. Meetmepõhiselt saab infot ot-

sida rakendusüksuste kodulehtedelt (KIK, RTK,

EIS). Strateegilise partnerluse praktikat ei ole

kasutusele võetud.

Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul toeta-

vad esitatud tingimused eesmärkide saavuta-

mist (eriti EL struktuuritoetuste puhul). Sihtfi-

nantseeringute (2023. aasta) juures laiemat

eesmärki ei defineeritud. EL struktuuritoetuste

osas on rahastamise tulemuslikkuse hindamine

võimalik. Selleks on kokku lepitud kriteeriumid

ja kord. Aruandluse vormid sisaldavad ka tule-

musindikaatoreid (kui pole EL rahastus, siis sõl-

tub sõnastatud nõuetest). Rahastatud tege-

vuste tulemuste kohta on info leitav RTK või KIK

veebis. Tulemuste põhjal tehakse koondana-

lüüse ja saadud teabe alusel muudetakse vaja-

dusel meetmeid. Nii KliM kui KIK esindaja hin-

davad raha jagamise protsessi kulutõhusaks.

Kaasatus EL toetuste puhul on sidusgrup-

pide kaasamine kohustuslik. Kõigil soovijatel on

võimalus arvamust avaldada Eelnõude infosüs-

teemis. KIK korraldab kliendiküsitlusi, andes tu-

lemused ka ministeeriumile (kaasatuse vald-

konna suhteliselt kõrge hinde põhjendus).

Läbipaistvus Rakendusüksuste veebilehte-

del on toetusmeetmete info leitav (KIK, RTK,

EIS). KliM veebis viited välisrahastusele. Erine-

vate meetmepõhiste dokumentide kooskõla va-

baühenduste riigieelarvest rahastamise juhend-

materjaliga pole võimalik täielikult hinnata. Kõik

taotlejad saavad ministeeriumilt tagasisidet.

Toetuste kasutamise aruandeid saab otsida mi-

nisteeriumi dokumendiregistrist. Toetusi ei ja-

gata alati avaliku konkursi korras.

Ligipääsetavus Dokumentides kehtestatud ra-

hastamise reegleid järgitakse. Ühtse vabaühen-

duste rahastamise korra puudumise tõttu ei

esine rahastusliikide eristamist ühes konkreet-

ses dokumendis ja erandid on selgituseta. Kui

kehtestatud, on toetamise tingimused objektiiv-

sed, mittediskrimineerivad ja eesmärgi suhtes

asjakohased. Kaasfinantseeringu nõuded

mõistlikud (KIK tõi välja, et ühingutele on need

mõistlikumad kui KOV-idele või ettevõtetele).

Võimekus Ministeerium hindab vabaühen-

duste vajadusi seoses EU struktuuritoetustega.

Rakendusüksused jagavad taotlejate huvi ja ta-

gasiside kohta infot. Ühenduste pädevuse ja

jätkusuutlikkuse hoidmise kontekstis toob mi-

nisteerium eeskujuna esile EU struktuurifondide

toetused. Toetuste mõju hindamine ühenduste

võimekusele üldiselt ebaselge. Organisatsiooni

üldkulude katmise võimalus sõltub meetmest.

Põhimõte

Hinne 2016 Keskkonna/ majandusmin

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 3/4 3 Ministeeriumi veebist teavet keeruline leida, strateegilise partner- luse praktikat pole kasutusele võetud.

Tulemuslikkus 3/3 4 Tulemuslikkuse hindamine pole ühtlaselt reguleeritud.

Kaasatus 3/3 4 EU toetuste puhul on kaasamine kohustuslik. Lõppenud voorusid saab tagasisidestada. KIK korraldab kliendiküsitlusi.

Läbipaistvus 2/3 2 Toetusi ei jagata alati avaliku konkursi korras.

Ligipääsetavus 3/3 3 Takistavaks teguriks osutub konkursita toetuste jagamine.

Võimekus 3/3 3 Rahastuse toel võimekuse kasvu hindamine üldiselt ebaselge.

12

Kultuuriministeerium Avalik huvi Kultuuriministeeriumi toetusi

reguleerivad määrused (1, 2, 3, 4, 5, 6) ei viita ot-

sesõnu rahastatavate ühenduste avalikus huvis

tegutsemise nõudele. Seos peitub rahastata-

vate tegevuste eesmärgis. Samas viitavad õigu-

saktid arengukavadele ja eesmärkidele, mil-

lesse toetused panustavad. Rahastamise ees-

märgid on ka veebist leitavad. 2024. aastal sea-

dis ministeerium MUMURA (muuseumide,

muinsuskaitse ja raamatukogude) valdkonnas

sisse strateegilise partnerluse.

Tulemuslikkus Tulemuslikkuse hindamine toi-

mub valdkonniti erinevalt ja ebaühtlaselt. Kohati

loetakse mõõdikuteks sündmuste, materjalide

ja koostööpartnerite arvu, kohati riigi ootuste

täitmist. Toetussummade jaotumine võib ole-

nevalt voorust toimuda võimekuse alusel. Sa-

mamoodi võib katusorganisatsioonide toetus

oleneda liikmete arvust. Näiteks MUMURA vald-

konnas esines ministeeriumi esindaja sõnul

2023. aasta hindamisel üsna suur subjektiivsus

ja puudus konkreetne hindamismetoodika, kuid

2024. aastal muudeti MUMURA valdkonnas ra-

hastamise korda, mis aitab valdkonnas tule-

muste hindamist objektiivsemalt korraldada.

Kaasatus Huvirühmasid on olenemata

valdkonnast läbiva praktikana rahastamise tin-

gimuste ja alusdokumentide väljatöötamisse

kaasatud. Ka raha kasutamise järel küsitakse

ühendustelt tagasisidet. Samuti planeeritakse

regulaarseid tagasiside küsimisi rahastusvoo-

rude keskele (v.a. spordivaldkonnas).

Läbipaistvus Toetusi eraldatakse avaliku

konkursi alusel. Ministeeriumi veebist leiab liht-

sasti informatsiooni eri valdkondade toetuste

kohta. Toetuste kasutamise aruanded on toe-

tuste menetlemise süsteemis, võimalik on ot-

sida ka dokumendihaldusest. Ministeerium

kaalub nende koondamist enda veebi (voorude

alamlehtedele). Taotluste hindamise korra ja

hindamiskriteeriumid sätestavad valdkondlikud

määrused. Hindamiskomisjoni koosseis nimeli-

selt avalik (MUMURA valdkonnas ka punktisüs-

teem). Taotlusvooru tulemuste kohta jagatakse

vabaühendustele tagasisidet.

Ligipääsetavus Valdkondades on kehtestatud

selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriu-

mid. Kultuurilise mitmekesisuse toetuste puhul

eristatakse määruses tegevus- ja projektitoe-

tus. MUMURA valdkonnas antakse uue rahasta-

mise korra alusel samuti tegevustoetust (polii-

tika kujundajatele) ja projektitoetust (poliitika

rakendajatele). Erandeid (nt sihtfinantseeri-

mine) määrused ei selgita. Toetuse andmise

tingimused on objektiivsed, mittediskrimineeri-

vad ja asjakohased. Valdkonniti on kehtestatud

erinevad kaasfinantseeringu piirmäärad.

Võimekus Rahastamisega soovitakse toe-

tada ühenduste professionaalsust ja jätkusuut-

likkust. Samas võimekuse kasvu hindamiseks

metoodikat hetkel kasutusel ei ole (MUMURA

valdkonna esindaja hinnangul ei ole võimekuse

kasvu praegu võimalik objektiivselt hinnata,

kuid süsteemi loomiseks planeeritakse samme;

kultuurilise mitmekesisuse, rahvakultuuri ja

spordivaldkonna esindajate hinnangul saab või-

mekuse kasvu ka praegu hinnata). Ühenduste

vajadusi hinnatakse kas taotluste põhjal või ot-

sesuhtluses. Osadest toetustest on võimalik

katta ka organisatsioonide üldkulusid.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 3 4 Toetuste seosed strateegiliste dokumentidega on enamasti leitavad, ühes valdkonnas võeti kasutusele strat. partnerluse praktika.

Tulemuslikkus 3 3 Toetuste tulemuslikkuse teave paikneb killustatult, mitte koondatult. Tulemuslikkuse hindamine ebaühtlane.

Kaasatus 2 5 Ühenduste kaasamist nähakse tööriistana meetmete valideerimisel.

Läbipaistvus 4 4 Aruandlusest hetkel keeruline avalikku ülevaadet saada, kuna see paikneb killustatult.

Ligipääsetavus 4 5 Avalikud konkursid, tagatud ligipääs, selged nõuded.

Võimekus 3 3 Toetuste mõju ühenduste võimekuse kasvule ei ole hetkel võimalik mõõta, kuna selleks puuduvad sobivad mõõdikud ja metoodika.

13

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ühtne vabaühenduste rahastamise kord puu-

dub. Meetmeti erinevaid rahastamise tingimusi

reguleeritakse erinevais aktides (määrused,

käskkirjad). Võrdsuspoliitikate valdkonnaga

koos tuli Sotsiaalministeeriumist üle strateegi-

line partnerlus.

Avalik huvi Vabaühenduste rahastamis-

meetmeid reguleerivates aktides (1, 2) ei vii-

data otseselt toetuse taotleja avalikus huvis te-

gutsemise nõudele (taotlejaile seatud tingimu-

sed samas välistavad toetuste erahuvides kasu-

tamise). Enamasti viidatakse aktides arenguka-

vadele, millesse meetmetega panustatakse. Al-

gamas on uus võrdsuspoliitikate valdkonna

strateegilise partnerluse voor.

Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul toeta-

vad rahastamistingimused eesmärkide saavu-

tamist ja võimaldavad hinnata rahastamise tu-

lemuslikkust (eriti EL toetuste puhul). Uue stra-

teegilise partnerluse perioodiga alustava võrd-

suspoliitikate valdkonna ja 1.01.2024 Regio-

naal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusa-

lasse liikunud maakondlike arenduskeskuste

(MAK) voorudes on tulemusindikaatorid kasu-

tusel. Tarbijakaitsetegevuste tulemuslikkuse

hindamisel näiteks mõõdikuid kokku lepitud ei

ole (lühiajalised toetused tegevuste aktuaalsu-

sest põhjal). Sestap analüüsitakse seal tule-

muslikkust silmas pidades toetatute aruandeid.

Rahastamismeetmeid koondanalüüsi tulemu-

sel seni muudetud ei ole. Toetatud tegevuste tu-

lemusaruannetele kogumina ei viidata (tuleb

eraldi otsida rakendusasutuse dokumendire-

gistrist ja/või äriregistrist).

Kaasatus Alusdokumentide väljatöötami-

sel jälgitakse tavapärast õigusloome tava.

Toetuste kasutamise järgselt ühendustelt prot-

sessi kohta tagasiside küsimine erineb meet-

meti. Strateegilise partnerluse uue vooru välja-

töötamisse on vabaühendused kaasatud.

Läbipaistvus Ministeeriumi veebilehel puu-

duvad viited vabaühenduste osalusvõimalu-

sega toetusmeetmeid puudutavale informat-

sioonile. Võrdsuspoliitikate valdkonna meetme

info on leitav RTK veebist. Tarbijakaitsetege-

vuste taotlusvooru teemad TTJA veebist. Toe-

tuse taotluste hindamiskriteeriumid ja hinda-

miskomisjoni puudutav on leitav reguleerivatest

määrustest. Näiteks tarbijakaitse valdkonnas

saavad taotlejad hindamise sisust ülevaate

käskkirjaga, kuhu on lisatud hindamiskomisjoni

otsus ja seisukohad (tagasiside). 2023. aasta

seisuga olid tegevustoetuse saajad RES-is välja

toodud.

Ligipääsetavus Antavate toetuse liigid on vald-

kondlikes õigusaktides määratletud. Toetuse

andmise tingimused on ministeeriumi hinnan-

gul olnud objektiivsed ja mittediskrimineerivad

(arvestades toetuse eesmärke). Kaasfinantsee-

ringu nõuet 2023-25 perioodil ministeeriumi sõ-

nul ei kohaldatud.

Võimekus Viimastel aastatel pole vald-

kondades tegutsevate vabaühenduste vajadusi

hinnatud. Samas on toetused võimaldanud

katta organisatsioonide üldkulusid (MAK-ide ja

tarbijakaitse kontekstis). Ministeerium on het-

kel teatavas vaheetapis, kus mujalt ülevõetud

partnerluse uut perioodi käivitatakse ja vana pu-

hul võimekuse hindamise kohta palju öelda pole

võimalik.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 4 Muudatused haldusalas tingisid teabe killustatult paigutumise.

Tulemuslikkus 3 4 Meetmete tulemuslikkusest puudub avalik (koond)ülevaade. Võrdsus- poliitikate valdkonnas on kasutusel tulemusindikaatorid.

Kaasatus 3 4 Strateegilise partnerluse väljatöötamisel panustatakse kaasamisse.

Läbipaistvus 3 3 Ministeeriumi veebilehel haldusala toetusi koondav ülevaade puudub

Ligipääsetavus 3 4 Üldise vabaühenduste rahastamise korrani pole veel jõutud

Võimekus 3 3 Võimekuse kasvu hindamist hetkel otseselt ei toimu.

14

Rahandusministeerium Rahandusministeerium on Euroopa Liidu ühte-

kuuluvuspoliitika fondide tehnilise abi toetuse

rakendusasutuseks (RTK rakendusüksuseks).

Läbivalt on näitena vaadeldud just selle meet-

mega seonduvat, kuna ministeeriumis üldiselt

vabaühenduste toetamise kontseptsioon puu-

dub.

Avalik huvi Tehnilise abi TAT ei viita otse-

selt toetuse taotleja avalikus huvis tegutsemise

nõudele (taotlejaile seatud tingimused samas

välistavad toetuste erahuvides kasutamise). Vii-

datud on, millise rakenduskava elluviimisse toe-

tus panustab. Ministeeriumi veebis on välisra-

hastuse info üldine selgitus, RTK veebis detail-

sem info meetmetest ja eesmärkidest. Stratee-

gilist partnerlust sisse seatud ei ole.

Tulemuslikkus Tehnilise abi toetuse taotlejaile

seatud tingimused toetavad rahastamise ees-

märkide saavutamist, kuivõrd eesmärkidena on

toodud poliitikakujundamises kaasarääkimise

ja toetuste kasutamise võimekuse suurenda-

mine. Kriteeriumid võimaldavad hinnata tule-

muslikkust ja ülevaadet tulemusindikaatoreist

oodatakse ka aruandluses. Tegevustoetuste

saajate tegevuste tulemusi puudutav info ei ole

samas avalikult kättesaadav. Aruannete pinnalt

koondanalüüsi ei tehta ega selle tulemustele

toetudes meetmeid ei muudeta. Voorulist taot-

lemist ei toimu. Ministeerium hindab raha jaga-

mise ja kasutamise protsessi kulutõhusaks.

Kaasatus Ministeeriumi hinnangul toi-

mub vabaühendustega rahastamise tingimuste

ja -protsessi alane konsulteerimine piisavalt va-

rajases etapis ja piisaval hulgal. Kaasarääki-

mise võimalus antakse kõigile asjast

huvitunutele. Suhtlus partneritega toimub seire-

kohtumistel, millest saadav tagasiside on olnud

positiivne.

Läbipaistvus Ministeeriumi veebis on välisra-

hastust puudutav info suhteliselt kergesti leitav.

Tehnilise abi toetuste eraldamine ei käi avaliku

konkursi alusel ega vooruliselt. Meetme olemu-

sest tulenevalt haldab RTK andmeid rahastatud

projektide, tegevuste ja indikaatorite kohta

struktuuritoetuste registris (ei ole avalik). Taot-

lejad saavad toetuse andmise või mitteandmise

otsuse kohta tagasisidet. Toetuse saajaid ei ole

nimeliselt RES-is välja toodud.

Ligipääsetavus Üldine vabaühenduste toetus-

tele ligipääsu spekter on rahandusministeeriu-

mis väga kitsas (väljaspool tehnilise abi mee-

det). Tehnilise abi toetuse andmise tingimused

on selged. Meetme eripärast tulenevalt ei ole

TAT-is kirjeldatud erandeid. Toetuse eesmärgist

tulenevalt on ligipääsetavusel piirangud (raken-

duskava elluviijad: administratsioon, sotsiaal-

partnerid, partnerid ja kodanikuühiskonna orga-

nisatsioonid (kohalike omavalitsuste riigi ta-

sandi esindusorganisatsioon, kodanikuühis-

konda esindav organisatsioon)). Kaasfinant-

seeringu nõue on 27,8%.

Võimekus Tehnilise abi toetuse abikõlb-

like kulude spekter toetab ühenduse professio-

naalsuse kasvu ja jätkusuutlikkust. Toetatavad

tegevused on täpselt loetletud, vabaühenduste

vajadusi eelnevalt hinnatud. Võimekuse kasvu

hinnatakse rahastuse toel läbi viidud tegevuste

pinnalt ning toetatav ühendus on ka ise seireko-

misjoni liige. Võimekuse püsima jäämise kon-

tekst ei ole samas selge.

Põhimõte Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 3 3 Eraldi vabaühenduste toetamise kontseptsioon puudub.

Tulemuslikkus 3 4 Tulemuste info ei ole avalikult kättesaadav ning selle pinnalt ei tehta koondanalüüsi. Mõõdikud läbi mõeldud (ELi toetus).

Kaasatus 3 4 Konkreetse tehnilise abi meetme alane koostöö on läbimõeldud/toimib.

Läbipaistvus 3 3 Toetusi jagatakse meetmest tulenevalt konkursiväliselt, aruandlus ei ole avalikult kättesaadav.

Ligipääsetavus 3 3 Meetmepõhiselt esinevad eesmärgist tulenevad piirangud. Üldine (meet- meväline) ligipääsetavus madal.

Võimekus 3 4 Võimekuse püsima jäämise kontekst ei ole selge.

15

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Avalik huvi Toetuse andmise korras viida-

takse toetuse saaja avalikus huvis tegutsemise

nõudele. Toetused on seotud arengukavaga,

millesse need panustavad. Ministeeriumi vee-

bis on rahastamise eesmärgid osaliselt leita-

vad. Strateegilist partnerlust sisse seatud ei ole.

Ministeerium nimetab enda vahenditest anta-

vaid toetusi sihtotstarbelisteks toetusteks: „Re-

gionaal- ja Põllumajandusministeerium annab

oma valitsemisalas sihtotstarbeliste toetuste

andmiseks ettenähtud eelarvest tegevustoetusi

ja projektitoetusi“.

Tulemuslikkus Toetuse taotlejaile seatavad

üldtingimused toetavad eesmärkide saavuta-

mist. Tulemuslikkuse hindamiseks kokku lepi-

tud läbivaid indikaatoreid samas ei ole (need

sõltuvad suuresti konkreetsest toetusest).

Aruande vormid ei sisalda tulemusindikaato-

reid. Aruanded on ministeeriumi dokumendihal-

duses avalikult kättesaadavad, kuid nende pin-

nalt ei tehta koondanalüüsi. Ministeeriumi esin-

daja kirjelduse kohaselt eelistatakse projekti-

toetuste andmise puhul selliseid organisat-

sioone, mille poolt kavandatavad tegevused on

suurema tõenäosusega saavutatavad ja sobitu-

vad paremini arengukava eesmärkidega. Tege-

vustoetuse taotluste hindamisel eelistatakse

suurema haarde ja huvikaitsevõimekusega or-

ganisatsioone.

Kaasatus Rahastamise tingimuste ja

ühenduste vajaduste osas on ministeerium

teadlik, kuna suhtlus teadaolevate partneritega

käib aastaringselt. Kõigile asjast huvitatutele

toetuse andmise tingimuste jm osas

kaasarääkimise võimalust ei ole antud. Hetkel

pole läbi viidud ka raha kasutamise järgset ta-

gasiside küsimise protsessi.

Läbipaistvus Rahastamise korda uuendati

2024. aastal. Toetusi antakse avaliku konkursi

alusel. Informatsioon konkursi jm rahastusa-

lase teabe kohta on leitav ministeeriumi vee-

bist. Aruandeid on võimalik otsida avalikust do-

kumendihalduse süsteemist. Rahastamise

korra § 10 lõige 7 sätestab: "Taotluste hindami-

seks võib moodustada hindamiskomisjoni, mis

koosneb vähemalt kolmest sellisest liikmest, kel-

lel on head teadmised strateegilistest dokumen-

tidest või ministeeriumi konkreetse valdkonna

eesmärkidest". Hindamiskomisjoni moodusta-

mise ja/või koosseisu kohta ei õnnestunud do-

kumente leida. Kõik taotlejad saavad taotlusele

tagasisidet.

Ligipääsetavus Kehtestatud rahastamise reeg-

lid on selged. Eristatud on projekti- ja tegevus-

toetus. Toetuse andmise tingimused on objek-

tiivsed, mittediskrimineerivad ja rahastamise

eesmärgi suhtes asjakohased. Kaasfinantsee-

ringu nõudeid ei kohaldu.

Võimekus Otsest valdkonna vabaühen-

duste vajaduste hindamist ei toimu - ollakse

kursis läbi partneritega suhtluse. Ministeeriumi

hinnangul toetab rahastus suure tõenäosusega

ühenduste professionaalsust ja jätkusuut-

likkust. Toetuse tulemusena tekkinud või-

mekuse kasvu ministeerium samas ei hinda. Te-

gevustoetused võimaldavad katta organisat-

siooni üldkulusid.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi - 4 Strateegilise partnerluse praktikat veel kasutusele pole võetud.

Tulemuslikkus - 3 Tulemuslikkuse hindamise kontekst sõltub palju toetuse iseloomust. Ra- hastamise tulemuslikkuse koondanalüüsi ei tehta.

Kaasatus - 2 Laiemat kaasamist või tagasiside küsimist ei toimu. Partneritega suhel- dakse siiski jooksvalt ja aastaringselt.

Läbipaistvus - 3 Rahastuse taotluste hindamise kord on ebaselge. Ja meetme tulemuste pool ei kajastu koondatult.

Ligipääsetavus - 4 Pole selge, kas ministeeriumil on haldusala tegusana hoidmiseks kont- septsioon ka nende ühenduste tarbeks, mis § 2 (4) alusel toetustele ei kvalifitseeru. Võib muuta ligipääsetavuse spektri kitsaks.

Võimekus - 3 Ühenduste vajaduste ja võimekuse kasvu hindamise protsess puudu.

16

Siseministeerium Siseministeeriumi haldusalas jagatavad stra-

teegilise partnerluse toetused on ministeeriumi

enda hallata. Muid kodanikuühiskonnale suuna-

tud taotlusvoore korraldab haldusüksusena SA

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Avalik huvi Toetuse andmist reguleerivates

õigusaktides (1 ja 2025. aastast alates 2) on sä-

testatud, et rahastatakse avalikus huvis tegut-

sevaid organisatsioone ja rahastamisotsused

on kooskõlas avalike huvidega. Seotavad rahas-

tamislepingud ja ministeeriumi veebileht viita-

vad, millistesse arengukavadesse rahastatud

ühenduste tegevus panustab (lepingus kirjas

ka, milliste tegevuste kaudu). Sisse on seatud

strateegilise partnerluse praktika.

Tulemuslikkus Toetusele kvalifitseerumise

hindamisel keskendutakse enim taotleja kom-

petentsile. Taotlusele lisatud mõõdikud ja

aruande vorm kirjeldavad ka tulemusindikaato-

reid. Toetuse tulemuslikkuse hindamiseks ei ole

rahastamistingimustes samas läbivaid indikaa-

toreid ja metoodikat kokku lepitud. Summade

jaotumus taotlejate vahel oleneb suuresti toeta-

vast eesmärgist. Tulemusaruanded on minis-

teeriumi dokumendiregistris lepingute juurest

leitavad. Esitatud aruannete kohta ei tehta tule-

muste koondanalüüsi.

Kaasatus Tagasiside küsimist lõppenud

voorude kohta ei tehta. Voorude väljatöötamisel

on asjast huvitatud pooltel võimalus esitada

enda arvamus, millega tegeldakse jooksvalt.

2025. aastal planeeritakse strateegilistele part-

neritele mõõdikute seadmise töötubasid, kaa-

sates vabaühendusi.

Läbipaistvus Rahastamise lehekülg minis-

teeriumi veebis on üsna askeetlikult sisustatud.

Rahastamist reguleerivad dokumendid tugine-

vad rahastamise juhendmaterjalile. Toetusi ja-

gatakse konkursi korras. Selgitatud on erandid.

2023. aasta RES seletuskirjas on rahastatavad

(osaliselt nimepidi, osaliselt valdkonniti) välja

toodud. Taotluste hindamisel antakse taotle-

jaile tagasisidet ja võimalus kõrvaldada vormili-

sed puudused. Hindamiskomisjoni koosseis

avalik. Otsus osaliseks rahastamiseks tehakse

dialoogis taotlejaga. Toetuste kasutamise

aruannetele saab ministeeriumi dokumendire-

gistrist ligi.

Ligipääsetavus Rahastamise reeglid (kriteeriu-

mid) on selgelt välja toodud koos nende eest

saadavate punktide summadega. Punktide jao-

tumust kriteeriumide sees pole selgitatud. Ra-

hastamise korras on eristatud tegevus- ja pro-

jektitoetus. Erandid (sihtfinantseerimine) on

selgitatud ja ilma selge eesmärgita keelatud.

Toetuse taotlejaile esitatud nõuded ei ole disk-

rimineerivad ja tulenevad rahastamise eesmär-

gist. Omafinantseeringu nõue puudub.

Võimekus Ühenduste vajaduste eraldi-

seisvat hindamist ei tehta. Samuti ei ole seatud

mõõdikuid taotleja võimekuse kasvu hindami-

seks seoses saadud toetustega. Ministeeriumi

hinnangul on taotluse hindamise kriteeriumide

seas paar, mis võimaldavad võimekust pinna-

pealselt mõõta (panus valdkonna arengusse ja

vastutavate isikute kompetents). Rahastus või-

maldab katta ekspertsuse tõstmise kulusid

(strateegialoome, ekspertide kaasamine jne).

Toetustega on võimalik katta ka üldkulusid.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 5 Toetuste eest avalike huvide esindamise nõue ja seotud arengukavad ning eesmärgid on selgelt välja toodud.

Tulemuslikkus 3 3 Tulemuslikkust ja mõju on võimalik hinnata, kuid meetme tulemusi kokku võtvas koondvaates seda veel ei tehta.

Kaasatus 4 Ministeeriumi initsiatiivil suhtlust vähe, vajaks enam proaktiivsust (2025. käimas mõõdikute seadmise töötoad, kaasates vabaühendusi).

Läbipaistvus 3 5 Veebis leiduv info vajaks rikastamist ja rohkem omavahel sidumist.

Ligipääsetavus 5 5 Eeskujulik praktika.

Võimekus 3 4 Rõhku on vaja pöörata sellele, kuidas toetuse mõju vabaühenduste võimekuse tagamise suunal edukamalt mõõta/hinnata.

17

Sotsiaalministeerium Avalik huvi Määruses „Sotsiaal- ja tervise-

valdkonna vabaühenduste toetamine“ ei ole ot-

seselt toetuse saaja avalikus huvis tegutsemise

nõuet rõhutatud (taotlejaile seatud tingimused

samas välistavad toetuste erahuvides kasuta-

mise). Määrusest leiab seosed arengukavade ja

nendest tulenevate valdkondlike eesmärkidega.

Rahastamise eesmärk on ka veebis avalikusta-

tud. Sisse on seatud strateegiline partnerlus.

Tulemuslikkus Toetuse tingimused ja hinda-

miskriteeriumid määratakse taotlusvooru pla-

neerimisel. Taotluse vormid sisaldavad väljund-

ja tulemusindikaatoreid, mis tehakse avalikult

kättesaadavaks. Hindamiskriteeriumid toeta-

vad rahastuse eesmärke ning võimaldavad hin-

nata taotluses toodud mõjuhinnangut. Esitatud

aruannete põhjal ei tehta taotlusvooru kokku-

võtvat koonanalüüsi. 2024. aastal vastu võetud

määruse alusel on toetuste jagamise ja kontrol-

liprotsesside fookus rohkem tulemuste saavu-

tamisel.

Kaasatus Uute rahastamistingimuste väl-

jatöötamisele eelnevalt konsulteeritakse ja kü-

sitakse ühenduste tagasisidet, et saada sisen-

dit taotlusvoorude planeerimisse. Otsest prot-

sessi selleks välja töötatud ei ole (pisteline ta-

gasiside küsimine). Tagasiside all peetakse sil-

mas kirjalikku eelnõu kooskõlastusringi. On or-

ganiseeritud ka kohtumisi raha kasutamise ja

mõõdikute teemal.

Läbipaistvus Rahastamise põhimõtete, tingi-

muste ja protsessi ning selle tulemuste kohta

on info kodulehelt lihtsasti leitav. Rahastamise

kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterja-

liga. Toetusi jagatakse avaliku konkursi alusel.

Taotlusvoorude kohta käivate infopäevade ma-

terjalid on kättesaadavad hilisemaks järelvaata-

miseks. Taotluste hindamise juhend on minis-

teeriumi veebilehel üleval. Selles on selgelt välja

toodud hinnatavad kriteeriumeid ja punktide

jaotamise põhimõtted. Taotluse mitterahulda-

misel põhjendatakse seda taotlejale. Projektide

vahe- ja lõpparuanded ei ole avalikult kättesaa-

davad - need paiknevad e-taotluste keskkonnas.

Ligipääsetavus Kehtestatud on selged rahasta-

mise reeglid ja kriteeriumid. Rahastamise kor-

ras on eristatud tegevus- ja projektitoetus. Tee-

nuse delegeerimist eraldi välja toodud ei ole.

Määrustes kasutatakse eelkõige tehnilistel põh-

justel mõisteid "taotlus" ja "projekt", kuid see ei

defineeri strateegilise partnerluse olemust sisu-

liselt. Rahastamise kord ei reguleeri erandeid

(sihtfinantseerimist). Toetuse andmise tingimu-

sed ei ole diskrimineerivad ning tulenevad ra-

hastamise eesmärgist. Omafinantseeringu mi-

nimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest ku-

ludest.

Võimekus Kui ühenduste professionaal-

suse ja pädevuse arendamine on seatud toe-

tuse andmise eesmärgiks, siis seda ka toeta-

takse. Ministeeriumi hinnangul ei pruugi see

olla jätkusuutlik, kuna toetustest võib tekkida

sõltuvus. Toetuse saaja võimekuse kasvu hin-

damiseks ei ole metoodikat kasutusele võetud.

Määruses puudub nimekiri abikõlblikest kulu-

dest. Loetletud on konkreetsed abikõlbmatud

kulud (nt investeeringud kinnisvarasse, kapita-

lirent, trahvid). Teised projekti elluviimisega

seotud kulud abikõlblikud, eeldusel et need on

tegevusteks vajalikud ja põhjendatud.

Põhimõte

Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 4 4 Puudub otsene nõue toetusi avaliku huvi tagamiseks kasutada.

Tulemuslikkus 3 4 Toetatute aruannete põhjal ei tehta vooru kokkuvõtvat koondanalüüsi

Kaasatus 2 4 Kaasatakse strateegilisi partnereid, korraldatakse kohtumisi, kogu- takse eelnõudele tagasisidet.

Läbipaistvus 3 4 Toetuste kasutamise aruandlust ei avalikustata.

Ligipääsetavus 4 5 Ligipääsetavus on tagatud.

Võimekus 3 3 Toetuste mõju hindamist ühenduste võimekusele ei tehta.

18

Välisministeerium Humanitaarabi andmise osas on ministeerium

sisse seadnud süsteemi, kus iga 2 aasta tagant

valitakse koostööks kindlad partnerid. Toetuste

jagamisel on rakendusüksuseks ESTDEV.

Avalik huvi Toetuste andmist arenguabi ja

humanitaarvaldkonnas reguleerib valitsuse

määrus. Toetuse taotlusvoorusid reguleerisid

vaadeldaval perioodil erinevad määrused (1, 2,

3). Neis on selgelt välja toodud taotleja avalikus

huvis tegutsemise nõue. Viide arengukavale,

millesse toetatav tegevus panustab, tehakse ta-

valiselt taotlusvooru tingimustes. Ministeeriumi

veebis on toetuste andmise eesmärgid nähta-

val. Ministeerium on sisse seadnud 2-aastase

kestvusega humanitaarabi partnerite süsteemi.

Tulemuslikkus Toetuse andmise tingimused

toetavad eesmärkide saavutamist. Sisulise hin-

damise kriteeriumid aitavad hinnata taotleja pä-

devust eesmärkideni liikumisel. Tulemuste hin-

damiseks on kasutusel hindamise strateegia

ning tulemuste ja indikaatorite raamistik koos

definitsioonidega. Rahastatavate ühenduste

arvu osas tehakse otsus kaalutletult ja pingerea

alusel (alus on, et rahastamise eesmärgid saak-

sid täidetud). Tegevustoetuse saajate tulemu-

saruandeid ministeerium enda veebis ei avalda.

Halduskulude osalt on protsess aega ja spetsii-

filisi teadmisi nõudev. Meetme tulemusi kokku-

võtvat koondanalüüsi ei ole veel tehtud. Eelne-

nud perioodi/aasta kohta tehakse siiski ülev-

aade seoses välispoliitika eesmärkide ja

eelarve muutustega.

Kaasatus Hetkel uuendatakse arengu-

koostöö ja humanitaarabi andmise korda, mille

raames toimusid konsultatsioonid osapool-

tega. Kaasarääkimise võimalus püüti anda kõi-

gile, kes valdkonnas tegutsevad. Tagasisidet

küsitakse ka pideva suhtluse läbi.

Läbipaistvus Rahastamise põhimõtteid, tin-

gimusi ja protsessi kirjeldav info paikneb minis-

teeriumi veebis killustatult. Toetuste abil saavu-

tatud tulemused pole veebis kajastatud. Tege-

vusaruanded ei ole dokumendihaldussüstee-

mis avalikult kättesaadavad. Toetusi eralda-

takse avaliku konkursi alusel. Taotluste hinda-

mise kord (küll taotlusvooru tingimuste punkti-

dena) on avalik, selgelt mõistetav ja detailne.

Taotlejad saavad tagasisidet olenemata otsu-

sest. Alates 2025. aastast menetletakse toe-

tuse elektroonilises keskkonnas.

Ligipääsetavus Kehtestatud reeglid ja kriteeriu-

mid on selged. Eristatakse tegevus- ja projekti-

toetused. Toetuste andmise tingimused on ob-

jektiivsed, mittediskrimineerivad ja asjakoha-

sed (lähtuvalt eesmärgist). Kaasfinantseeringu

nõuded ei sea piiranguid ligipääsule.

Võimekus Ministeerium hindab humani-

taarabi partnerite võimekust partnerite valimise

protsessis. ESTDEV korraldab Arengukoostöö

projektides osalevatele vabaühendustele või-

mekust tõstvaid voore. Rahastamine toetab

ühenduste professionaalsust ja jätkusuut-

likkust. Ministeeriumi hinnangul on toetuste

saajate võimekuse kasvu rahvusvaheliselt keh-

testatud standardite järgi võimalik hinnata. Nii

projekti- kui tegevustoetustest on lubatud katta

organisatsiooni üldkulusid.

Põhimõte Hinne 2016

Hinne 2025

Kirjeldus

Avalik huvi 3 5 Toetuste avalikus huvis kasutamise nõue on selgelt väljendatud.

Tulemuslikkus 3 4 Meetme tulemusi kokkuvõtvat avalikku koondanalüüsi veel ei tehta.

Kaasatus 3 5 Kaasamõtlemiseks ja -rääkimiseks on võimalused loodud.

Läbipaistvus 4 4 Toetustegevustega seotud info paikneb ministeeriumi veebis killusta- tult. Tulemusaruanded taotlejate veebilehtedel.

Ligipääsetavus 3 5 Ligipääsetavus voorudele on vabaühendustele tagatud (lähtuvalt voo- rude eesmärkidest).

Võimekus 3 5 On võetud samme toetusele kvalifitseerunud ühenduste võimekuse tõstmiseks ja hoidmiseks.

19

2023. AASTA RAHASTUSANDMED 2023. aastal maksti vabaühendustele kõigi mi-

nisteeriumide haldusalade peale kokku

230 615 914,35 eurot. Sellest 84% nelja minis-

teeriumi haldusalades (Joonis 1 ja Tabel 4 lk

36). Nendeks olid kahanevas järjestuses Kul-

tuuriministeeriumi (31%), Haridus- ja Teadusmi-

nisteeriumi (26%), Sotsiaalministeeriumi (14%)

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

(12%) haldusalad. Ülejäänud 16% vabaühen-

dusteni jõudnud rahastusest jagunes

kahanevas järjekorras Siseministeeriumi (5,2%),

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(3,3%), Kliimaministeeriumi (3%), Justiits- ja

Digiministeeriumi (1,9%), Välisministeeriumi

(1,4%), Rahandusministeeriumi (1,3%) ja Kaitse-

ministeeriumi (0,6%) haldusalade vahel. Koond-

summast ligi 49% jagasid vabaühendustele eri-

nevates haldusalades tegutsevad organisat-

sioonid ja haldusüksused (sh ESTDEV, RTK, KIK,

EIS jne).

Joonis 1. 2023. aastal ministeeriumide haldusalades makstud toetused/teenustasud (Allikas: riigi sal-

doandmike avaandmeile tuginev portaal mtyraha.heakodanik.ee)

Otse rahastasid ministeeriumid 2023. aastal va-

baühendusi koondsummas 118 005 407,73 €.

See tähendab, et 51% rahastusest liikus minis-

teeriumidest otse vabaühendusteni (Joonis 1 ja

Tabel 4 lk 36). Sellest 45 mln € Haridus- ja Tea-

dusministeeriumi ning 39,5 mln € Kultuuriminis-

teeriumi vahendusel. Oma haldusala rahastust

haldas pea täielikult Justiits- ja Digiminis-

teerium, jagades laiali 96% oma haldusalas va-

baühendusteni liikunud rahastusest. Pea sa-

mas mahus haldas vabaühendustele liikunud

rahastust ka Rahandusministeerium, jagades

laiali 95% haldusala summast. Vastukaaluks ja-

gas näiteks Siseministeerium otse vabaühen-

dustele vaid 18,4% haldusala summast.

20

HINNANGUD

Ministeeriumidele antud hinnangud Ministeeriumidele eraldiseisvalt antud hinnan-

gud koondasime ülevaatlikku tabelisse (Tabel

1), et märgata tekkivaid mustreid. Näiteks on

nendes ministeeriumides, kus kasutusele on

võetud strateegilise partnerluse praktika, 2023.-

2025. aastate kohta saadud keskmine hinne ül-

disest keskmisest (3,7 punkti) kõrgem. Nende

sekka kuuluvad Haridus- ja Teadusministee-

rium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium ja

Sotsiaalministeerium. Erandina paistab kõige

kõrgema keskmise hindega (4,7 punkti) silma

Välisministeerium, kus vabaühenduste suunal

strateegilise partnerluse praktikat otseselt ei vil-

jeleta. Samas tingivad kõige kõrgema keskmise

hinde kaasatuse, toetuste tulemuslikkuse ja va-

baühenduste võimekusele avalduva mõju hin-

damise läbimõeldus, mis mitmetel teistel minis-

teeriumidel keskmist punktisummat allapoole

viisid.

Tabel 1. Ministeeriumidele hindamiskriteeriumide alusel antud hinnangud (periood 2023-2025).

Ministeerium 2025

Avalik huvi

Tulemuslik- kus

Kaasatus Läbipaist-

vus Ligipääse-

tavus Võimekus

Keskmine hinne 2025

VÄM 5 4 5 4 5 5 4,7

HTM 5 4 5 4 5 4 4,5

SIM 5 3 4 5 5 4 4,3

KUM 4 3 5 4 5 3 4,0

SOM 4 4 4 4 5 3 4,0

KAM 4 5 1 4 5 3 3,7

MKM 4 4 4 3 4 3 3,7

RAM 3 4 4 3 3 4 3,5

KLIM 3 4 4 2 3 3 3,2

RPM 4 3 2 3 4 3 3,2

JUM 3 2 1 2 3 3 2,3

Valdkondade keskmised

4,00 3,64 3,55 3,45 4,27 3,45 3,7

Kaitseministeerium ning Majandus- ja Kommu-

nikatsiooniministeerium jäid 2023-2025 perioo-

dile antud hinnangutega täpselt üldkeskmisega

(3,7 punkti) võrdsele tasemele. Ministeeriumide

keskmise hinde moodustanud valdkondlikud

hinded on kahel ministeeriumil samas üsna eri-

nevad. Nii saab Kaitseministeeriumi puhul välja

tuua valdkondlike hinnete suuremat kõikumist

(madalaim hinne 1 ja kõrgeim 5), aga Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi puhul pi-

gem stabiilset tulemust.

Üldkeskmisest (3,7 punkti) madalamate kesk-

miste hinnangutega ministeeriumid on 2023-

2025 perioodile antud hinnangute alusel Rahan-

dusministeerium, Kliimaministeerium, Regio-

naal- ja Põllumajandusministeerium ning Jus-

tiits- ja Digiministeerium. Madalama valdkonda-

deülese koondhinde tingisid toetuste jagamise

ja/või tulemustele läbipaistvusega ja toetus-

meetmetele ligipääsetavuse tagamisega seon-

duvad kitsaskohad, puudujäägid toetuste mõju

ja ühenduste võimekuse kasvu seoste hindami-

sel.

21

2016 ja 2025 keskmiste hinnangute võrdlus 2016. aasta keskmised hinded on arvutatud eel-

mise variraporti andmetele tuginedes ja vald-

kondlikke hindeid saab vaadata ministeeriu-

mide peatükkidest eespool või koondatuna Lisa

5 Tabel 5.

Üldine pilt näitab liikumist paranemise suunas.

Kõigi strateegilise partnerluse praktika kasutu-

sele võtnud ministeeriumide valdkondadeülene

koondhinne on paranenud 0,5 või enama punkti

võrra. Teistel ministeeriumidel on samuti mär-

gata kerget tõusu või vähemasti koondhinde pü-

simist 10 aasta tagusega võrreldes samal tase-

mel. Eranditena paistavad silma kaks ministee-

riumi, millest ühe osas ei antud eelmises varira-

portis hinnangut ja teise tulemus on 0,2 punkti

võrra langenud.

Tabel 2. 2016. ja 2025. aastal antud keskmiste hinnete võrdlus.

Ministeerium 2025

Keskmine hinne 2016

Keskmine hinne 2025

Muutus

VÄM 3,2 4,7 1,5

KUM 3,2 4,0 0,8

SOM 3,2 4,0 0,8

SIM 3,6 4,3 0,7

HTM 4,0 4,5 0,5

MKM 3,2 3,7 0,5

RAM 3,0 3,5 0,5

KLIM* 3,0 3,2 0,2

KAM 3,7 3,7 0,0

JUM 2,5 2,3 -0,2

PRM - 3,2 Kaalutud keskmine 3,2 3,7 0,5

* 2016. aasta keskmine hinne koosneb kahe ministeeriumi keskmisest

22

Valdkondade keskmised tulemused 2023-2025 Peatükis toome välja ministeeriumideülesed

valdkondade keskmised tulemused (Tabel 3)

ning nendes esinenud peamised kitsaskohad.

Märgime, et välja toodavad kitsaskohad ei esi-

nenud kõigis ministeeriumides, vaid on valdkon-

napõhiselt iseloomulikud.

Iga ministeeriumi valdkondlikku hinnangut on

võimalik lugeda raporti ministeeriumide peatük-

kidest (eespool). Analüüs üldiste kitsaskohtade

ja nendega seotud probleemide osas on kirjas

järgmises peatükis „Analüüs“.

Tabel 3. Valdkondade keskmised hinded (periood 2023-2025)

Hinnatav valdkond

Avalik huvi Tulemuslikkus Kaasatus Läbipaistvus Ligipääsetavus Võimekus Keskmine

hinne 2025

Keskmine hinne

2023-2025 4,00 3,64 3,55 3,45 4,27 3,45

3,7

Avalik huvi Valdkonna koondhindeks kuju-

nes 4,0 punkti (Tabel 3), mida saab nimetada üle

keskmise tulemuseks. Vaadates valdkonda

sisse saab siiski välja tuua mõned probleemid,

mis vähemal või rohkemal määral ministeeriu-

mide seas esinesid.

• Toetuste jagamist reguleerivais doku-

mentides ei olnud kirjas tingimust, mille

alusel jagatakse toetusi vaid avalikke

huve esindavatele organisatsioonidele.

• Üle poolte ministeeriumidest ei ole veel

kasutusele võtnud ja läbi mõelnud stra-

teegilise partnerluse praktikat va-

baühendustega.

• Mõnel juhul puudusid reguleerivates

dokumentides seosed strateegiliste do-

kumentidega, mille eesmärkidesse toe-

tus panustab (näiteks arengukava-

dega).

Tulemuslikkus Valdkonna koondhindeks kuju-

nes 3,64 punkti (Tabel 3), mis jääb veidi alla

keskmise. Probleemseid kriteeriume oli selles

valdkonnas rohkem ning nende omavaheline

seotus tingis aluseks oleva kriteeriumi mittetäi-

detuse korral madalama hinde ka teistele kritee-

riumidele.

• Toetuste jagamist reguleerivates doku-

mentides ei olnud kokku lepitud läbi-

vaid indikaatoreid, mille alusel toetuse

saaja ja/või vooru üldist tulemuslikkust

hinnata.

• Mõnel juhul olid paika pandud vaid väl-

jundindikaatorid, kuid puudusid tulemu-

sindikaatorid.

• Toetatud tegevuste tulemuste kohta ei

leidunud kättesaadavat infot või see

paiknes killustatult.

• Tulemuste kohta ei tehtud vooru kokku-

võtvat koondanalüüsi.

• Meetme tulemuslikkuse hindamise ta-

gajärjel ei saa seega ka voorude planee-

rimises ja/või korralduses vajalikke

muudatusi ette võtta.

Kaasatus Valdkonna koondhindeks kuju-

nes 3,55 punkti (Tabel 3), mis jääb alla kesk-

mise. Valdkonda iseloomustab muster, kus

osad ministeeriumid on kaasamisprotsessi läbi

mõelnud ja enda tulemust eelmise variraportiga

võrreldes parandanud, teised ei ole teemat

veel/enam fookusesse võtnud. Valdkonna

hinde moodustasid kolm kriteeriumit, millest

kõigi puhul leidus väga vähe panustavaid minis-

teeriume ja samas ka väga palju kaasamisse

panustavaid ministeeriume. Peamised kitsas-

kohad:

• Tagasisidet voorude kohta küll kogu-

takse, kuid jooksvalt. Planeeritud taga-

siside küsimist küll esineb, kuid mitte

läbivalt.

23

• Ühendusi ei kaasata võimalusel vara-

kult (meetme/vooru planeerimise eta-

pis).

Läbipaistvus Valdkonna koondhindeks kuju-

nes 3,45 punkti (Tabel 3), mis on valdkondade

madalaim (samal pulgal valdkonnaga „Võime-

kus“). Kitsaskohad liigitusid paljudel ministee-

riumidel esinevateks ja vaid osadel esinevateks,

kuid samas olulisteks probleemideks. Loetleme

need sageduselt kahanevas järjekorras järgmi-

selt:

• Ministeeriumide veebilehtedel ei leidu-

nud piisavalt vabaühenduste (või üldse

toetusmeetmete) rahastamisega seon-

duvat informatsiooni. Kui leidus, siis

see paiknes killustatult ja seda oli kee-

ruline üles otsida.

• Toetuste kasutamise aruandlus oli mit-

teavalikus keskkonnas ja aruannetega

ei olnud võimalik tutvuda.

• Toetuse taotluste hindamise kord oli

vähe sisustatud. Näiteks puudus am-

mendav hindamiskriteeriumide selgi-

tus ja/või punktide kujunemise kirjel-

dus. Hindamiskomisjoni koosseis ei ol-

nud alati avalik.

• Esines vaid käskkirjade alusel toetuste

andmise reguleerimist. Vabaühenduste

toetamise tingimused ja põhimõtted

laiemalt olid samas paika panemata.

• Esines raha eraldamist ilma avaliku

konkursita (ka peale 2023. aastat).

Ligipääsetavus Valdkonna koondhinnanguks

kujunes 4,27 punkti (Tabel 3), mis on kõrgeim

valdkonna keskmine hinne. Siiski esines ka sel-

les valdkonnas kitsaskohti:

• Selged rahastamise reeglid olid kehtes-

tatud vaid üksiku(te) meetme(te) osas,

kuid ülejäänud rahastamise alused ja

nendega koos ka teadmine kuidas toe-

tusi taotleda, võisid jääda arusaama-

tuks.

• Rahastamise korras polnud selgitatud

erandeid, mida põhjendati asjaoluga, et

meede ei näe erandeid ette. Osutus

probleemiks, kui meetmeteüleselt ei ek-

sisteerinud ühte dokumenti ja killusta-

tud käskkirjades reguleerimata erandid

realiseerusid.

• Toetustele ligipääsetavuse spekter oli

liialt kitsas, mis tähendab, et meede oli

ette nähtud väga spetsiifilisele osale

vabaühendustest. Samuti ei olnud foo-

kuses teistsuguste voorude väljakuulu-

tamine, vaid toetusi jagati näiteks eba-

selgetel alustel (kui üldse).

Võimekus Valdkonna koondhinnanguks

kujunes 3,45 punkti (Tabel 3), mis on valdkon-

dade madalaim (samal pulgal valdkonnaga „Lä-

bipaistvus“). Selle valdkonna peamiseks prob-

leemiks kujunes:

• Ministeeriumid ei tegelenud isegi selli-

sel juhul toetatavate vabaühenduste

võimekuse kasvu ehk toetuste mõju

hindamisega, kui toetused olid selleks

otstarbeks määratud. Põhjuseks ena-

masti, et selleks ei olnud kasutusel so-

bivat metoodikat ega paika pandud va-

jalikke mõõdikuid.

24

ANALÜÜS Peatükis arutleme tuvastatud probleemide

omavaheliste seoste üle. Loodavate seoste

juurde ei saa ühelgi korral kinnitada kõikide mi-

nisteeriumide nimesilti. Peatükki lugedes ei

tasu mõelda enam konkreetsele ministeeriu-

mile, vaid vabaühendustele toetuste jagamise

hügieenile Eestis tervikuna.

Valdkondlikke koondhindeid mõjutavad prob-

leemid moodustavad mustri, mis koondub ra-

hastusvoorude planeerimise ja strateegia

nõrkuse katusnimetaja alla. See omakorda mõ-

jutab toetuste jagamise läbipaistvust ja nendele

ligipääsetavust.

Vabaühenduste toetamise strateegia nõrkusele

või puudumisele viitas näiteks protsesside kor-

raldus ministeeriumides, mille alusel toetuste

jagamine sai kas osaliselt või suures mahus või-

malikuks ilma avaliku konkursita. Seda ka aas-

tatel, mil üldise läbipaistvuse kokkuleppe alusel

vabaühendustele katuserahasid enam ei eralda-

tud. Rahastamist reguleeriti näiteks käskkirja-

dega ja puudus õiguslik ministeeriumi- või vald-

konnaülene vabaühendustele toetuste jaga-

mise kontseptsioon, milles oleks sätestatud

peamised läbipaistvust ja ligipääsetavust taga-

vad reeglid.

Avaliku raha jagamisel tuleb

tagada selle

eesmärgipärane

kasutamine ja vältida

toetussummade

erahuvides kulutamist

Ministeeriumiülese vabaühenduste toetamist

reguleeriva korra olemasolu ei peetud mõnel ju-

hul vajalikuks, vaid pigem bürokraatlikuks liial-

duseks. Seonduvalt esines arusaamatust, miks

peaks rahastust reguleerivais dokumentides

olema otseselt viidatud toetuse saaja avalikes

huvides tegutsemise nõudele, kui ministeeriumi

tegevused ja eesmärgid avalikke huve niikuinii

teenivad. Ununes asjaolu, et avaliku raha

jagamisel tuleb tagada selle eesmärgipärane

kasutamine ja vältida toetussummade erahuvi-

des kulutamist. Nõue on seega vajalik, mitte nii-

võrd ministeeriumi avalike huvide esindamise

kinnitamiseks, vaid raha taotlejate tegevuse re-

guleerimiseks. Euroopa Kontrollikoja raportis

toodi samuti ühena peamistest probleemidest

välja toetuste erahuvides taotlemise ohu võima-

lusele suurema tähelepanu pööramise vaja-

likkust. Kontrollikoja poolt tõdeti ka, et puudub

kontroll raha jagamise üle väljaspool kon-

kursse.

Viimasega seonduvalt esines meiegi ministee-

riumide praktikates seda, et kitsastes meetme-

põhistes dokumentides puudus rahastustami-

sel erandite tegemise korra regulatsioon. Laias

laastus viitab see augule õigusruumis.

Strateegilise partnerluse

praktika tõestab enda

vajalikkust suurema

läbimõelduse ja läbipaistvuse

kontekstides

Planeerimise ja strateegia puudujääkidele viitab

ka teine probleemide klaster, mis hõlmab va-

baühenduste tegevuste sidumist ministeeriumi

arengukavadega ja strateegiaga. Kuigi sageli

olid toetuse andmise tingimustes olemas viited

arengukavadele, millesse toetatavad tegevused

panustasid, esines ka vastupidiseid olukordi

(enamasti seotud konkursivälise toetuste jaga-

misega). Üle poole ministeeriumidest ei ole seni

kasutusse võtnud strateegilise partnerluse

praktikat vabaühendustega, mis selle raporti

hindamistulemustele tuginedes enda vaja-

likkust tõestab, kuna on abiks rahastuse suu-

rema läbimõelduse ja läbipaistvuse saavutami-

sel.

Vabaühendustega seotavate strateegilise part-

nerluse kokkulepete praktika toomine ministee-

riumisse eeldab toetuste andmise süvitsi läbi-

mõtlemist, eesmärgistamist ja planeerimist –

strateegialoomet. Teisalt ka üldist soovi

25

vabaühendusi nende tegevuse läbi oma hal-

dusala edendamisel kaasata ja võimestada,

mitte lihtsalt raha nende suunal „loopida“.

Puudujäägid rahastust reguleerivate dokumen-

tide sisus on samuti vähese läbimõelduse taga-

järg. Näiteks ei olnud kokku lepitud piisavaid

ja/või läbivaid indikaatoreid, mille alusel rahas-

tamise tulemuslikkust ehk toetatud vabaühen-

duse tegevuste vilju hinnata. Oodatavad väljun-

did olid ebapiisavad, näiteks stiilis „ministee-

riumi ootused on täidetud“. Halvemal juhul puu-

dus või oli killustatud ka ligipääs ühenduste

aruannetele, mis raskendab oluliselt rahastuse

kasutamise avalikku kontrolli.

Üldiselt kehtestatud nõue, mille alusel toetuse

saajad peavad aruandluse enda veebilehtedel

avalikuks tegema, ei lihtsusta kontrolliprotsessi

oluliselt. Probleemi võimendab hetkel näiteks

ministeeriumide halduskoormust vähendav

taotluste menetlemise süsteemide kasutusele-

võtt, kuna avalik ligipääs neis olevatele doku-

mentidele puudub (andmeid tuleb eraldi kü-

sida). Paljuski ei ole sobivate kriteeriumide või

aja puuduse tõttu jõutud ka voorusid kokkuvõt-

vate koondanalüüside tegemiseni, veel enam

nende avalikustamiseni. Seega ei ole tulemus-

likkuse hindamise (sh koondhinnangu) alusel

võimalik ei raha kasutamise otstarbekust avali-

kult kontrollida ega ka ministeeriumil endal po-

tentsiaalselt vajalikke muudatusi uute voorude

korraldusse teha, teisisõnu targemini planee-

rida.

Rahastatud tegevuste tulemuslikkuse hindami-

sega tihedalt seotud vabaühenduste võimekuse

toetamise puhul olid samuti nõrgaks kohaks

mõõdikud. Ministeeriumide kommentaaride

põhjal saab tõdeda, et isegi siis, kui vabaühen-

duste võimestamine on seatud toetuse eesmär-

giks, on võimekuse kasvu hindamine sageli ko-

mistuskiviks. Sellisel juhul võib saada riivatud

avalikkuse huvi, kuivõrd toetuste põhjendatus ei

leia piisavat kinnitust. Probleemile aitab kaasa

ka avalikkusele suunatud informatsiooni vähe-

sus. Näiteks esines ministeeriumi veebilehtedel

(vabaühendustele) jagatavate toetuste kohta

info killustatult või oli väga askeetlik ega või-

maldanud huvilistel või üldsusel rahastamise

korraldusest ja eesmärkidest piisaval määral

aru saada. Ühest küljest suurendab avaliku in-

formatsiooni puudumine rahastamise läbipaist-

matuse probleemi. Teisalt piirab ka meetmetest

või koostööst huvitatud vabaühenduste ligi-

pääsu. Piiramist võimendab ka toetuse taot-

luste hindamise korra vähene sisustatus, kus

näiteks taotluste hindamise kriteeriumid või

punktisummade kujunemine ei ole piisavalt

lahti selgitatud. Seega jõuame ringiga tagasi va-

baühenduste rahastamise strateegia ja läbi-

mõeldud planeerimise vajalikkuse juurde.

Strateegialoome juurde käib ka kaasamise prot-

sess, mis on edukas ja sisukas, kui sellega alus-

tatakse varakult (planeerimise etapis). Vaadel-

dud perioodil kaasamisega esinenud problee-

mid on seotud eelkõige ministeeriumiülese va-

baühenduste rahastamise kontseptsiooni puu-

dumisega ja/või halduskoormuse reguleerimi-

sega. Näiteks ei leitud võimalust korraldada ta-

gasiside küsimist, vaid seda koguti jooksvalt.

Probleemid on samas tihedalt omavahel seo-

tud, kuna läbimõeldud ja strateegiliselt planee-

ritud protsess vähendab ka halduskoormust.

Kaootiline ning alles muutustes olev protsess

samas suurendab seda.

26

SOOVITUSED

Vabaühendustele toetuste jagamise üldine

reeglistik vajab paljudes ministeeriumides

paika panemist ning strateegilist läbimõtlemist.

Ministeeriumideüleselt on vaja rahastusalane

mõistete kasutamine ühtlustada, kuna prae-

gune toetuse liikide ja mõistete segamini kasu-

tamine takistab adekvaatse ja selge avaliku

pildi kujunemist.

• Reeglite ühtlustamisel on vaja silmas

pidada juba strateegilise partnerluse

praktika kasutusele võtnud ministeeriu-

mide rahastuspraktikate edukat korral-

datust ja läbimõeldust, et mitte toimi-

vaid praktikaid lammutada.

• Vabaühenduste seisukohalt on oluline,

et muutused toetuste jagamise üldises

reeglistikus ei tooks kaasa ligipääseta-

vuse ja läbipaistvuse vähenemist ning

toimivate süsteemide välja vahetamist

logisevate stardipakkude vastu.

Avalik huvi

Toetuste jagamist reguleerivatesse õigusakti-

desse on läbipaistvuse huvides vaja nõuet, et

raha jagatakse avalikes huvides tegutsemiseks.

Vabaühenduste rahastamise praktikate eduka-

maks planeerimiseks ja sisukamaks läbimõtle-

miseks on vaja lähtuda ühenduste rahastamise

juhendmaterjalist ning tutvuda strateegilise

partnerluse põhimõtetega (neis ministeeriumi-

des, kus seda veel kasutusele ei ole võetud). Nii

on võimalik ministeeriumiülene vabaühenduste

rahastamise kontseptsioon läbipaistvalt ja ligi-

pääsetavalt paika panna ning samuti olla koos-

kõlas muude rahastamist reguleerivate õigu-

saktidega (nt RES).

Tulemuslikkus

Rahastamist reguleerivates ja voorude tingi-

musi täpsustavates õigusaktides on:

• vaja viidata strateegilistele dokumenti-

dele, mille eesmärkidesse antav toetus

panustab

• kokku leppida läbivad indikaatorid,

mille alusel toetuse saaja ja/või vooru

üldist tulemuslikkust hinnata

Koos rahastuse saajaga on vaja seada mõõde-

tavad tulemusindikaatorid, mis toetavad sisuka-

mat tulemuste hindamist, mitte rahulduda vaid

väljundindikaatoritega (kui üldise strateegia ja

väljundite seos ei ole selgitatud ning väljundite

saavutamise meetodid ja mõju hinnatud).

Toetatud tegevuste tulemuste kohta on vaja esi-

tada kõigile kättesaadaval ehk avalikul kujul in-

formatsioon, millest saab teha järeldusi rahas-

tamise üldise tulemuslikkuse kohta (näiteks

koondatud viited tulemusaruannetele ministee-

riumi veebilehel koos ministeeriumi üldise

vooru kokkuvõtva koondülevaatega).

Voorude tulemusi kokkuvõtvate koondanalüü-

side pinnalt võiks eelnevalt kirjeldatud soovi-

tuste alusel saada teha järeldusi osas, mis va-

jab muutmist uute voorude planeerimisel ja/või

korralduses. Hetkel esineb jooksvat suhtlemist,

mis võib küll vajalike muudatusettepanekute ja

vajaduste märkamiseni viia, kuid kindlust sel-

leks ei ole piisavalt.

Kaasatus

Eelmise soovituse jätkuks on ministeeriumides

vaja rohkem eesmärgistatud kaasamist vooru-

desse. Seda nii varajases planeerimise etapis

kui ka vooru vältel ning lõppedes.

27

Läbipaistvus

Vabaühendustele toetuste jagamine peab toi-

muma avaliku konkursi alusel. Esinevad võima-

likud erandid peavad olema haldusala toetuste

jagamise üldistes tingimustes välja toodud ja

põhjendatud.

Toetuste jagamine peab olema reguleeritud vä-

hemasti määruse tasemel üldise korraga, mida

vooruti saavad täiendada näiteks täpsustavad

käskkirjad.

Ministeeriumide veebilehtedele on vaja koon-

dada haldusalas jagatavaid toetusi puudutav in-

formatsioon isegi juhul, kui voorude haldamine

on delegeeritud haldusüksuse juurde. Hal-

dusala rahastusprotsessid on vaja esitleda ava-

likkusele arusaadaval, lihtsasti leitaval ja koon-

datud viisil.

Taotluste ja toetuste menetlemise keskkon-

dade miinuseks olev ligipääsu piiramine on vaja

lahendada. Läbipaistev lahendus, kus toetuste

aruandlusele on tagatud avalik ligipääs peab ek-

sisteerima.

Samuti on nii toetuste jagamise läbipaistvuse

aga ka ühenduste toetustele ligipääsu suuren-

damiseks vaja detailset ning avalikult kättesaa-

davat taotluste hindamise korda (võib olla ka

vooru tingimusi reguleeriva dokumendi osa, mil-

les on täpselt hindamissüsteem lahti selgita-

tud). Juba praegu on häid näiteid, kus ministee-

riumid avaldavad enda veebilehtedel taotluste

hindamise ja punktisüsteemi kirjelduse koos ni-

melise hindamiskomisjoni koosseisuga. See

võimaldab avalikkusel tuvastada, mis alustel

toetusi jagatakse. Samuti ka, ega hindamisko-

misjonis võimalikke huvide konflikte ei esine.

Ligipääsetavus

Toetuste jagamise üldised ja ka voorusid täp-

sustavad tingimused on vaja sõnastada

piisavalt selgelt, siduda valdkondlike stratee-

giate ja/või arengukavadega, et taotlejail oleks

võimalik avalikul konkursil kandideerides kon-

kurentsivõimelisi taotlusi esitada.

Vabaühenduste kaasamine (toetustega tege-

vustele võimestamise tähenduses) on vaja veel

paljudes ministeeriumides strateegiliselt läbi

mõelda. Vältida tuleks kaootilist, ebaselgetel

asjaoludel toetamist lihtsalt seetõttu, et nii on

alati tehtud. Ootus on, et valdkonnas tegutse-

vad vabaühendused saavad avaliku huvi eden-

damisel ja eesmärkide suunal strateegiliselt

kaasa mõelda ja tegutseda, olles seejuures

adekvaatsete meetodite valikul vabad ja tuues

avaliku huvi eest seismisse vajadusel sot-

siaalse innovatsiooni olulist tõuget.

Võimekus

Strateegilise partnerluse raames jagatavad toe-

tused on avaliku huvi edendamisel kasutuses

kahes mõõtmes. Esiteks otseses valdkondliku

arengukava toetamise mõõtmes, mille alusel

viivad strateegilised partnerid põhjendatud,

adekvaatsete ja heakskiidu saanud meetodi-

tega ellu valdkondliku arengukava eesmärke.

Teiseks ka selles mõõtmes, mis viib edasi üldist

sotsiaalset innovatsiooni ühiskonnas. Seetõttu

toetatakse strateegiliseks partneriks valitud va-

baühendusi ka nende üldise võimekuse kasvus.

Vabaühenduste võimestamise ja partneritena

kaasamise mõtestamisel ning planeerimisel on

vaja seada ka vabaühenduste võimekuse kasvu

indikaatorid. Suures plaanis ei saa vabaühen-

duste võimekuse hindamine olla vaid ministee-

riumi ülesanne. Kitsalt toetuste jagamise kon-

tekstis aga on vaja baastase ja toetuste mõju

võimekusele siiski ära mõõta, sest toetuste tu-

lemuslikkuse näitamine on avaliku raha kasuta-

misel oluline aspekt.

28

Toetuste saajate soovitused ja mõtted

#võimekusekasvatamine

„Rahastamine on meie koosluse kujunemisel to-

hutuks abiks olnud. Saadud toetuste abil on loo-

dud ruum. Meeskond on saanud uusi teadmisi,

mõtteid ja vaateid. Ka valdkond ning võrgustikud

on partnerlusest tõuke saanud. Soovime kind-

lasti oma tegevusega jätkata ka vooru lõppedes.“

#eesmärgidjatulemused

Voorudele sihiks seatavate eesmärkide puhul

oodatakse läbimõeldust tasandil, mis võimal-

daks arengukavast lähtuvalt enda tegevuse

eesmärkide seadmist. „Eesmärgid peaksid pi-

gem abistama, mitte niivõrd piirama. Üldsuunad

on olulised, kuid saavutamise meetodite osas

võiks jääda võimalusi.“

Toodi välja, et vabaühenduste pingutusest üksi

ei pruugi eesmärkide saavutamisel küllalt olla,

kui need puudutavad suuremahuliste ühiskond-

like muutuste esilekutsumist. Oodatakse koos

eesmärgi suunal liikumist ja koordineeritud

meetodeid, mis ei ole niivõrd kinni üksikute per-

soonide suhtumises. Suurem oma- ja sektorite

vaheline koostöö avaliku huvi edendamisel an-

nab eesmärgi suunal liikudes toekama tunde.

Strateegilises partnerluses olevad organisat-

sioonid jälgivad partnerlusaastate jooksul ka

teisi organisatsioone, kes sama eesmärgi nimel

tegustema on valitud. Ebavõrdne partnerite

kohtlemine (näiteks soodsamate tingimuste

andmine, osade partnerite vigadele läbi sõr-

mede vaatamine) põhjustab ühest küljest

ebaõigluse tunnet, teisalt valvsust ja usaldama-

tust nii ministeeriumi kui ka teise partneri osas.

Sisuliselt kaob seeläbi võimalus meetme raa-

mes koostöös maksimaalseid tulemusi saavu-

tada.

„Kui indikaatorid on pandud, siis peaks neid

aasta-aastalt ka jälgima ja kontrollima. Tundub,

et osadele antakse raha ja vaadatakse tegemata

tegevustele läbi sõrmede.“

#projektipõhinementaliteet

„Vabaühenduste säilenõtkuse ja pikaajalise

arengu toetamise eesmärgil võiks strateegiline

partnerlus toimuda muul viisil kui projektipõhi-

selt. Projektipõhine lähenemine võimaldab toe-

tust küsida vaid konkreetsete selgepiiriliste tege-

vuste jaoks, millele on võimalik seada lühiajali-

sed tulemusnäitajad“

„Lõviosa oluliselt valdkonna arengusse panusta-

vast tööst on atraktiivse projekti jaoks liiga pi-

kaajaline, raskesti mõõdetav või „nähtamatu“,

mis tähendab et selline tegevus jääb projektipõ-

hise lähenemise puhul tihti toetamata.“

Vabaühenduste puhul on

paindlikkus ja kiire

reageerimine oluline võime-

kus, mida edendada

„Projektipõhise rahastuse tõttu on piiratud va-

baühenduste võimekust operatiivselt ühiskonnas

toimuvale reageerida, kuid stabiilne 3-aastane ra-

hastus annab seevastu võimaluse seatud huvi-

kaitse-eesmärkidele keskenduda ilma igapäe-

vase toimetuleku pärast muretsemata.“

„Projektipõhine rahastus katab sageli vaid projek-

tiga seotud kulusid ning organisatsiooni enda te-

gevust ja pikaajalise kestvusega rutiinset tausta-

tööd või korduvaid tegevusi on keerulisem finant-

seerida.“

„Organisatsiooni üldkulude toetus peaks olema

suurem ning tasub mõelda ka mil moel saaks ra-

hastus toetada projekti keskel eesmärkide ümber

seadmist. Vabaühenduste puhul on paindlikkus

ja kiire reageerimine oluline võimekus, mida

edendada.“

#hangetekorraldamine

„/…/Näiteks on ülekoormatud väikestel va-

baühendustel keeruline lisaks projekti sisuliste

eesmärkide täitmise tegeleda ka hankeseaduse

29

alusel korrektsete hangete läbi viimise jt tegevus-

tega. Ministeeriumidel, kus on vastavate valdkon-

dade eksperdid, võiks olla võimekus vabaühen-

dustele selles tuge, ekspertiisi ja partnerlust pak-

kuda.“

Uued voorud võiks

avaneda juba enne

eelmiste lõppemist, et

vabaühendustel oleks

võimalus oma tegevusi

selgemalt planeerida

#läbipaistmatus

Ministeeriumide halduskoormus on suur, mis-

tõttu võtavad voorude korralduslikud nüansid

enamasti oodatust rohkem aega. Vabaühendu-

sed hindavad voorude käivitumise protsessi

liiga pikaks, mõistes samas, et finantskatte

leidmine ja muud korralduslikud küsimused on

ajakulukad.

„Jätkusuutliku strateegilise partnerluse alusta-

laks võiks olla usaldus, et rahastus ootamatult ja

päeva pealt ei kao. Uued voorud võiks avaneda

juba enne eelmiste lõppemist, et vabaühendustel

oleks selgus, mis võimalused järgmisel koostöö-

perioodil ees ootavad ning planeerida oma tege-

vusi.“

„Kui taotlusvoor avalikustatakse alles aasta tei-

ses kvartalis, siis ei ole aastaplaanis võimalik

toetusega arvestavaid planeeringud teha.“

Rahastusvoorude vahe- või koondtulemuste

kommunikeerimine ministeeriumi poolt aitaks

valdkonnas tegutsejate missiooni üldsuse sil-

mis põhjendada ja tugevdada. Sedaviisi leviks

informatsioon valdkonnas läbi viidavaist tege-

vustest ka nendeni, kes konkreetse vabaühen-

duse veebilehelt seda otsima minna ei oska. Tu-

lemuste kirjeldamine aitaks tagada suurema lä-

bipaistvuse.

30

LISAD

Lisa 1. Hindamiskriteeriumid

Avalik huvi

1. Rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organi-

satsioone.

2. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega.

3. Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk.

4. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab.

5. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste praktika. See indikee-

rib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega.

Tulemuslikkus

1. Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad planeeritud ees-

märkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust tervikuna.

2. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on kehtestanud nende

mõõtmise/hindamise metoodika ja korra.

3. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja võimalusel ka tule-

musindikaatoreid.

4. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul) ja ei tekita

ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud, kuid protsess on haldus-

koormuse mõttes tasakaalus).

5. Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise (meetme/programmi) tu-

lemuslikkust.

6. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või seda, mille ellu-

viimiseks toetusi antakse.

Kaasatus

1. Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamistingimuste väl-

jatöötamisel konsulteeritakse pühendustega võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püs-

titamise etapis.

2. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele, valdkonnas või piirkon-

nas tegutsevatele ühendustele.

3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja töökultuuri kohta.

Läbipaistvus

1. Rahastaja veebilehel on olemas avalik teave ühenduste rahastamise põhimõtete ja tingimuste,

rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on lihtsasti leitav.

2. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga (maksi-

maalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas rahastamise korras (kesktase); on tehtud

väikeseid muudatusi olemasolevas korras (miinimum).

3. Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused rahastusprotsessi läbi-

paistvuse tagamiseks.

4. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud).

31

5. Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja kriteeriumid on

avalikud.

6. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet.

Ligipääsetavus

1. On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida rahastamisel järgitakse

sh. on selgitatud erandid.

2. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus.

3. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Konkursi tingimused

ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale.

4. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põh-

jendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad tulenema rahastamise eesmärgist.

5. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud.

Võimekus

1. Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja pädevust ning te-

gevuse jätkusuutlikkust.

2. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata.

3. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid.

32

Lisa 2. Ministeeriumidesse saadetud küsimused Iga valdkonna juurde oli ministeeriumidel võimalik kirjeldada ka muudatusi, mis 2023. ja 2025. aasta vahel valdkonnas aset on leidnud või planeerimisel.

1. Avalik huvi Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste ees- märkidega.

1.1. Kas rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid orga- nisatsioone?

1.2. Kas rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega? 1.3. Kas korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab? 1.4. Kas veebilehelt on leitav, mis on rahastamise eesmärk?

1.5. Kas sisse on seatud strateegilise partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega?

2. Tulemuslikkus Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik. 2.1. Kas rahastamise tingimused ja kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud

valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist? 2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust? 2.3. Kas rahastamistingimustes on kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamiseks läbivad indi-

kaatorid, ministeeriumil on nende mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja kord? 2.4. Kas rahastamise taotluse ja toetusraha kasutamise aruande vormid sisaldavad minimaalselt

väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid? 2.5. Milline on tavapraktika toetusele kvalifitseeruvaile taotlejatele eraldatava toetussumma suu-

ruse otsustamisel (pigem kõigile midagi või suurem summa kõige võimakamale)? Kas ja millis- tel puhkudel esineb kõrvalekaldeid tavapraktikast?

2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku infot tegevustoetuste saajate tegevuse tulemuste kohta? 2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise halduskulud on kulutõhusad? 2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata meet-

mete/programmide tulemuslikkust? 2.9. Kas hindamise tulemustest on muudetud rahastamisprogramme/meetmeid?

3. Kaasatus Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled. 3.1. Kas olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamise tingimuste

väljatöötamisel konsulteeritakse ühendustega (sh varakult eesmärkide püstitamise etapis)? 3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel on kaasa-

rääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud ühendustele? 3.3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide; rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?

4. Läbipaistvus Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev 4.1. Palun linkige ministeeriumi veebilehel olevale infole, mis kirjeldab rahastamise põhimõtteid, tin-

gimusi, rahastamisprotsessi ja selle tulemusi. 4.2. Kas ministeeriumis kehtiv rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga? 4.3. Kas toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel? 4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja

toodud RES-is? 4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse saajate tegevusaruanded? 4.6. Kas taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid),

hindamiskomisjoni koosseis avalik? 4.7. Kas vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise ja mitteandmise otsuste kohta?

5. Ligipääsetavus Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus). 5.1. Kas on kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida järgitakse? 5.2. Kas rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine? 5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või sihtfinantseerimine) on korras selgitatud?

33

5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Teie hinnangul objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühen- duste rühmale.)

5.5. Kas toetuse andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist.

5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule? 6. Võimekus Rahastamine edendab ühenduste võimekust.

6.1. Kas ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi? 6.2. Kas rahastamine toetab Teie hinnangul ühenduse professionaalsust ja pädevust ning tegevuse

jätkusuutlikkust? 6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise

tulemusena on võimalik hinnata? 6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid?

34

Lisa 3. Toetusi saanud vabaühenduste küsimustik 1. Vastaja nimi

2. Esindatav organisatsioon

3. Ministeerium (haldusala), millele tagasisidet annad?

4. Aasta, mille kohta tagasisidet annad?

a. 2023

b. 2024

c. muu

5. Kui on võimalik, siis kirjuta taotlusvooru/meetme nimi, millest tagasisides juttu on

6. Avalik huvi Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste

eesmärkidega.

Märksõnad:

• rahastamise korras/TAT-is viited arengukavadele;

• rahastamise eesmärk leitav (veebis/rahastamise korras);

• pikaaegse ja/või strateegilise partnerluse praktika, milles vabaühenduste roll on läbimõel-

dud ja seostatud valdkonna arenguga.

7. Tulemuslikkus Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.

Märksõnad:

• TAT ja kriteeriumid toetavad eesmärkide saavutamist;

• kriteeriumid on võimaldanud hinnata tegevuse tulemuslikkust;

• ministeeriumil on vabaühendusega kokku lepitud tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid -

hindamiseks on oma metoodika ja kord;

• aruande vormid sisaldavad väljund- ja ka tulemusindikaatoreid;

• raha kasutamise halduskulud on tõhusad;

• ministeerium on analüüsinud lõppenud voorude rahastusprogramme ja meetmeid - teinud

vajadusel tulemustest lähtuvalt muudatusi tulevastes/käimasolevates meetmetes ja

programmides.

8. Kaasatus Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.

Märksõnad:

• olulisemate rahastamise alusdokumentide ja tingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse

vabaühendustega;

• kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatutele;

• raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleeri-

vate alusdokumentide, rahastamistingimuste, protsessi ja rahastaja töökultuuri kohta.

9. Läbipaistvus Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev

Märksõnad:

• ministeeriumi veebilehel on rahastamise põhimõtted, protsess ja tingimused ning varase-

mad tulemused arusaadavalt kättesaadavad;

• rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga;

35

• toetusi eraldatakse vabaühendustele avaliku konkursi alusel;

• toetuse saaja tegevusaruanded peavad olema leitavad (kust?)

• taotluste hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav (hindamiskomisjon, kriteeriumid

avalikud);

• vabaühendused saavad tagasisidet toetuse andmise/mitteandmise kohta.

10. Ligipääsetavus Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).

Märksõnad:

• kehtestatud on selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid;

• rahastamise korras on eristatud projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse delegeerimine;

• erandid (katuseraha või sihtfinantseerimine) on rahastamise korras selgitatud;

• TAT-d on objektiivsed ja taotlejaid mittediskrimineerivad - konkursi tingimused ei loo eeli-

seid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale;

• TAT-d on rahastamise eesmärgi suhtes asjakohased ja põhjendatud;

• kaasfinantseeringu nõuded on mõistlikud ja ei sea piiranguid ligipääsule.

11. Võimekus Rahastamine edendab ühenduste võimekust.

Märksõnad:

• ministeerium hindab valdkondlikult rahastatavate vabaühenduste vajadusi;

• rahastamine toetab ühenduste professionaalsust ja pädevust, tegevuse jätkusuutlikkust;

• toetuse saaja võimekuse kasvu ministeeriumi strateegilise partnerina on võimalik hinnata;

• projekti- ja tegevustoetused võimaldavad katta ka organisatsiooni üldkulusid.

36

Lisa 4. Vabaühenduste rahastamine 2023. aastal

Tabel 4. 2023. aastal ministeeriumide haldusalades vabaühendustele makstud toetused/teenustasud.

(Allikas: riigi saldoandmike avaandmeile tuginev portaal mtyraha.heakodanik.ee)

Ministeerium Lühend

2023. aasta rahastus vabaühendustele ministeeriumide haldusalades

Osakaal (%) haldusala- des kokku jagatud rahastusest

Muud toetused (kogu haldusala rahastusest)

Teenuse rahastus (kogu haldusala rahastusest)

Rahas- tust saa- nud ühen- duste arv

2023. aastal ministeeriumi poolt otse vabaühendustele makstud rahastus

Muud toetused (kogu ministeeriumi rahastusest)

Teenuse rahastus (kogu ministeeriumi rahastusest)

Ministeeriumi osakaal (%) haldusalas jagatud rahastusest

Ministeeriumi osakaal (%) haldusalades kokku jagatud rahastusest

Kultuuriministeerium KUM 72 168 340,43 € 31,29 66 623 330,08 € 5 545 010,35 € 2438 39 555 304,36 € 38 422 567,90 € 1 132 736,46 € 54,81 17,15

Haridus- ja Teadusministeerium HTM 59 950 057,15 € 26,00 54 820 654,92 € 5 129 402,23 € 1278 45 039 504,08 € 44 693 813,28 € 345 690,80 € 75,13 19,53

Sotsiaalministeerium SOM 32 713 177,19 € 14,19 7 896 445,56 € 24 816 731,63 € 370 7 958 588,93 € 5 815 111,02 € 2 143 477,91 € 24,33 3,45

Regionaal- ja Põllumajandus- ministeerium RPM 26 994 174,38 € 11,71 26 176 752,32 € 817 422,06 € 877 5 922 273,04 € 5 746 929,67 € 175 343,37 € 21,94 2,57

Siseministeerium SIM 12 098 153,40 € 5,25 8 549 612,48 € 3 548 540,92 € 551 2 228 048,00 € 2 145 613,27 € 82 434,73 € 18,42 0,97

Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium MKM 7 639 424,14 € 3,31 4 966 783,68 € 2 672 640,46 € 163 4 899 448,06 € 4 679 155,68 € 220 292,38 € 64,13 2,12

Kliimaministeerium KLM 7 021 157,60 € 3,04 6 046 225,60 € 974 932,00 € 230 3 610 634,64 € 3 430 974,25 € 179 660,39 € 51,43 1,57

Justiits- ja Digi- ministeerium JUM 4 293 691,36 € 1,86 3 471 600,00 € 822 091,36 € 96 4 108 829,66 € 3 468 600,00 € 640 229,66 € 95,69 1,78

Välisministeerium VÄM 3 329 979,48 € 1,44 3 248 417,11 € 81 562,37 € 60 1 351 666,44 € 1 271 956,47 € 79 709,97 € 40,59 0,59

Rahandusministeerium RAM 2 942 365,81 € 1,28 2 788 263,42 € 154 102,39 € 317 2 795 951,02 € 2 788 263,42 € 7 687,60 € 95,02 1,21

Kaitseministeerium KAM 1 465 393,41 € 0,64 708 799,50 € 756 593,91 € 287 535 158,50 € 530 301,50 € 4 857,00 € 36,52 0,23

Koond: 230 615 914,35 € 100,00 185 296 884,67 € 45 319 029,68 € - 118 005 406,73 € 112 993 286,46 € 5 012 120,27 € - 51,17

37

Lisa 5. Hinnangute võrdlev koondtabel

Tabel 5. 2016 ja 2025 aastatel ministeeriumidele antud hinnanguid võrdlev koondtabel.

* 2016 hinnang koosneb kahe ministeeriumi keskmisest

Ministeerium 2025

Avalik huvi 2016

Avalik huvi 2025

Tulemus- likkus 2016

Tulemus- likkus 2025

Kaasa- tus

2016

Kaasa- tus 2025

Läbipaist- vus 2016

Läbipaist- vus 2025

Ligipää- setavus

2016

Ligipää- setavus

2025

Võime- kus

2016

Võime- kus

2025

Keskmine hinne 2016

Keskmine hinne 2025

Muutus

VÄM 3 5 3 4 3 5 4 4 3 5 3 5 3,2 4,7 1,5

HTM 4 5 4 4 5 5 3 4 4 5 4 4 4,0 4,5 0,5

SIM 4 5 3 3 4 3 5 5 5 3 4 3,6 4,3 0,7

KUM 3 4 3 3 2 5 4 4 4 5 3 3 3,2 4,0 0,8

SOM 4 4 3 4 2 4 3 4 4 5 3 3 3,2 4,0 0,8

KAM 4 4 4 5 4 1 4 4 3 5 3 3 3,7 3,7 0,0

MKM 4 4 3 4 3 4 3 3 3 4 3 3 3,2 3,7 0,5

RAM 3 3 3 4 3 4 3 3 3 3 3 4 3,0 3,5 0,5

KLIM* 3,5 3 3 4 3 4 2,5 2 3 3 3 3 3,0 3,2 0,2

PRM 4 3 2 3 4 3 3,2

JUM 3 3 2 2 1 1 3 2 3 3 3 3 2,5 2,3 -0,2

Valdkondade keskmised

3,55 4,00 3,10 3,64 2,89 3,55 3,25 3,45 3,50 4,27 3,10 3,45 3,2 3,7 0,5

II III IV V-VI I V-VI I IV-V VI III II IV-V

38

VIIDATUD ALLIKAD Tekstis viidatud allikad koondasime peatükkide kaupa viidatud allikate loetelusse. Allikad on peatük- kide alla paigutatud tekstis esinemise järjekorras.

Kasutatud mõisted Rammo, A. (2014). Mis on avalik huvi? Hea kodanik 1(59): 8-9. https://heakodanik.ee/sites/default/fi-

les/files/Hea%20Kodanik%201-2014.pdf Fisher, J., Gunz, S., & McCutcheon, J. (2001). Private/public interest and the enforcement of a code of

professional conduct. Journal of Business Ethics, 31(2), 191–207. public_or_private-libre.pdf

OECD. (2003). OECD guidelines for managing conflict of interest in the public service. Organisation for

Economic Co-operation and Development. https://legalinstruments.oecd.org/en/instruments/130

Sissejuhatus Lauring, M., Jemmer, H., Mätlik, M., Tuisk, S. ja Hinno, R. (2016). Variraport vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. Tallinn:Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/sites/de-

fault/files/files/variraport.pdf

Matt, J., Uus, M., Hinsberg, H., Kaarna, R. ja Aps, J. (2013). Ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Tal-

linn: Poliitikauuringute keskus Praxis. www.siseministeerium.ee/media/390/download

Vabaühenduste riigieelarvest rahastamise veebirakendus MTÜ-raha. (2025). Vabaühenduste Liit. Kasu-

tatud 18.09.2025. https://heakodanik.shinyapps.io/vabayhendused_2022/

Valner, V. (toim). (2025). Euroopa kontrollikoda: vabaühenduste rahastamine on läbipaistmatu. ERR, 14.

aprill. Kasutatud 28.07.2025, Euroopa Kontrollikoda: vabaühenduste rahastamine on läbipaistmatu | Vä-

lismaa | ERR

European Court of Auditors. (2025). Transparency of EU funding granted to NGOs – Despite progress, the

overview is still not reliable. Special report 11/2025. Publications Office of the European Union. Kasutatud

28.07.2025. https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-11/SR-2025-11_EN.pdf

Riigikontroll. (2025). Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus.

Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn, 28. august 2025. Kasutatud 25.09.2025, Riigi 2024. aasta raa-

matupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus*

Eelnõude infosüsteem. (2025). Riigieelarve seaduse muutmise seaduseelnõu. Kasutatud 25.09.2025, Rii-

gieelarve seaduse muutmise seadus – EIS

Metoodika Matt, J., Uus, M., Hinsberg, H., Kaarna, R. ja Aps, J. (2013). Ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Tal-

linn: Poliitikauuringute keskus Praxis. www.siseministeerium.ee/media/390/download

Kokkuvõte European Court of Auditors. (2025). Transparency of EU funding granted to NGOs – Despite progress, the

overview is still not reliable. Special report 11/2025. Publications Office of the European Union. Kasutatud

28.07.2025. https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-11/SR-2025-11_EN.pdf

39

Haridus- ja Teadusministeerium Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord. (12.02.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud 13.06.2025, Va-

baühenduste toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja

Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 13.06.2025, Vabaühenduste toeta-

mine | Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeeriumi vabaühenduste taotluste menetlemise komisjoni moodustamine ning

töökorra kinnitamine. (17.02.2025). Ministri käskkiri. Kasutatud 13.06.2025, Vabaühenduste taotlus-

vooru komisjoni moodustamine ning töökorra kinnitamine

Strateegiliste partnerite seminar. (8.07.2021). Haridus- ja Teadusministeeriumi Youtube kanal. Kasutatud

14.06.2025, Strateegiliste partnerite seminar 08.07.2021 - YouTube

Haridus- ja Teadusministeerium. (1.06.2023). Ministeeriumi strateegilised partnerid kohtusid partnerlus-

päeval. Kasutatud 14.06.2025, Ministeeriumi strateegilised partnerid kohtusid partnerluspäeval | Hari-

dus- ja Teadusministeerium

Riigieelarvelise toetuse andmise kord. (21.08.2024). Ministri käskkiri. Kasutatud 14.06.2025, Avalik do-

kumendiregister

Haridus- ja Teadusministeeriumi vabaühenduste taotlusvooru tulemuste kinnitamine. (2025). Ministri

käskkiri. Kasutatud 22.08.2025, https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-

04/2025.04.01_Vaba%C3%BChenduste%20toetused_ministri%20KK.pdf

Justiits- ja Digiministeerium Riigi toetatav õigusnõustamine. (21.03.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud 12.05.2025, Riigi toetatav õigus-

nõustamine–Riigi Teataja

Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 12.05.2025, Õigusabi | Justiits- ja Digimi-

nisteerium

Justiits- ja Digiministeerium. (2022). Justiitsministeeriumi programm 2023-2026: Usaldusväärne ja tule-

muslik õigusruum. Kasutatud 13.05.2025, JM programm 2023-2026.pdf

Eakate õigusnõu toetamise konkursi komisjon. (29.12.2022). Ministri käskkiri. Kasutatud 20.06.2025,

Eakate isikute õigusnõu toetamise konkursi komisjon .pdf

Erivajadustega isikute õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks toetuse eraldamine.

(7.03.2022). Ministri käskkiri. Kasutatud 20.06.2025, Erivajadustega isikute õigusnõustamise kättesaa-

davuse parandamiseks toetuse eraldamine.pdf

Kaitseministeerium Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord. (7.03.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 3.06.2025,

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja

Kaitseministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 3.06.2025, Toetused riigikaitselistele projektidele

| Kaitseministeerium

Kaitseministeeriumi dokumendiregister. (2025). Kasutatud 3.06.2025, Kaitseministeeriumi avalik doku-

mendiregister

40

Kaitseministeerium. (2024). Juhis kaitseministeeriumi projektitoetuste konkursil osalejale. Kasutatud

4.06.2025, https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/juhis_kaitseministeeriumi_projektitoe-

tuse_konkursil_osalejale_2025.pdf

Tegevus- ja projektitoetuse taotluste hindamiskomisjoni moodustamine. (19.12.2023). Kantsleri käsk-

kiri. Kasutatud 4.06.2025, https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/14961677

Lauring, M., Jemmer, H., Mätlik, M., Tuisk, S. ja Hinno, R. (2016). Variraport vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. Tallinn:Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/sites/de-

fault/files/files/variraport.pdf

Kliimaministeerium Kliimaministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.07.2025, Avaleht | Kliimaministeerium

Kliimaministeeriumi dokumendiregister. (2025). Kasutatud 1.07.2025, https://adr.envir.ee/

Keskkonnainvesteeringute keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 2.07.2025, Toetatavad tegevused

| Keskkonnainvesteeringute keskus

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 2.07.2025, Avatud ja suletud taotlusvoorud

| Riigi Tugiteenuste keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 2.07.2025, Finantseerimise

leidmine - EIS

Struktuuritoetuste kasutamise seire ja hindamise tingimused ja kord (15.07.2005). Riigi Teataja I. Kasu-

tatud 28.08.2025. https://www.riigiteataja.ee/akt/924229?leiaKehtiv

Eelnõude infosüsteem. (2025). Kasutatud 28.08.2025, Avaleht – EIS

Kultuuriministeerium Tekstis nummerdatult toodud Kultuuriministeeriumis toetuste jagamist reguleerivad dokumendid:

1. Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste

partnerite toetamise tingimused ja kord. (26.09.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025,

https://www.riigiteataja.ee/akt/126092024012

2. Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord. (15.02.2019). Riigi

Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/105122024003.

3. Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord. (4.01.2019). Riigi teataja I.

Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/131122022014.

4. Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord (20.02.2019). Riigi Teataja I. Kasuta-

tud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024010.

5. Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taot-

lemise ja andmise kord. (26.09.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigitea-

taja.ee/akt/126092024008.

6. Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile

ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise,

tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord. (25.10.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025,

https://www.riigiteataja.ee/akt/125102024005?leiaKehtiv.

41

Kultuuriministeeriumi veebileht. (2025). Kasutatud 18.07.2025, Toetused | Kultuuriministeerium Kultuuriministeeriumi dokumendiregister. (2025). Kasutatud 18.07.2025, Kultuuriministeeriumi avalik

dokumendiregister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tekstis nummerdatult toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuste jagamist regulee-

rivad dokumendid:

1. Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus. (1.04.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud

1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/101042025010.

2. Tarbijakaitsetegevuse riigieelarvelise toetuse andmise tingimused ja kord. (19.02.2019). Riigi Teataja

I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/119022019032?leiaKehtiv.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Avaleht |

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Võrdsete võimaluste ja soolise

võrdsuse edendamise toetamine | Riigi Tugiteenuste keskus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Vabaühendu-

sed saavad taotleda tarbijakaitselist tegevustoetust | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Rahandusministeerium Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused. (12.11.2024). Riigi Teataja I. Kasuta-

tud 5.09.2025, Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused–Riigi Teataja

Rahandusministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 3.09.2025, Ülevaade välistoetustest ja prog-

rammidest | Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehekülg. (2025). Kasutatud 3.09.2025, 2021-2027 rakendusperiood |

Riigi Tugiteenuste keskus

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuste andmise tingimused

ja kord. (28.12.2024). Riigi Teataja I. Kasutatud 1.09.2025, https://www.riigitea-

taja.ee/akt/102042024003?leiaKehtiv

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 1.09.2025, Tegevus- ja pro-

jektitoetusi 2025. aastaks saab taotleda 9. märtsini | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (2024). Tegevusaruande vorm riigieelarvelise toetuse kasuta-

mise kohta. Kasutatud 1.09.2023, eraldised-2024-vorm-tegevusaruanne.docx

Siseministeerium Tekstis nummerdatult toodud Siseministeeriumi toetuste jagamist reguleerivad õigusaktid:

1. Riigieelarvelise toetuse andmise kord. (14.07.2021). Siseministri käskkiri. Kasutatud 3.09.2025,

https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-11/riigieelarvelise_toe-

tuse_andmise_kord_2021.pdf.

42

2. Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse tingimused ja kord. (28.03.2025). Riigi Teataja I. Kasu-

tatud 3.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/128032025017.

Siseministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 14.07.2025, Kodanikuühiskond | Siseministeerium

Strateegiliste partnerite konkursi hindamiskomisjoni moodustamine. (29.03.2021). Ministri käskkiri. Ka-

sutatud 14.07.2025, https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/1028427

Siseministeeriumi avalik dokumendiregister. (2025). Kasutatud 14.07.2025, Siseministeeriumi avalik

dokumendiregister

Sotsiaalministeerium Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine. (2.07.2025). Riigi Teataja I. Kasutatud

20.07.2025, Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine–Riigi Teataja

Sotsiaalministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 20.07.2025, Strateegilise partnerluse rahaline

toetamine | Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium. (2025). Taotluse sisestamise juhend. Kasutatud 20.07.2025, Taotluse sisesta-

mise juhend – muudetud 22.09.2023.doc

Sotsiaalministeerium. (19.09.2023). Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamise taotlusvooru

infotund. Kasutatud 20.07. 2025, 2023. aasta taotlusvooru Infotunni slaidid.pptx

Sotsiaalministeerium (7.08.2023). Hindamisjuhend. Sotsiaalkaitseministri määruse lisa. Kasutatud

21.07.2025, Hindamisjuhend.pdf

Välisministeerium Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuseveebilehekülg. (2025). Kasutatud 12.06.2025, Voorud ja

hanked | ESTDEV

Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord. (18.12.2021). Riigi Teataja I. Kasutatud

4.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/118122021002?leiaKehtiv

Tekstis nummerdatult toodud Välisministeeriumi toetuste jagamist reguleerivad õigusaktid:

1. Tegevus-, projektitoetuse ja stipendiumi andmise ning humanitaarabi partneri valiku kord.

(15.06.2022). Kantsleri käskkiri nr 133. Kasutatud 4.09.2025, link

2. Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord. (28.06.2024). Riigi Teataja I. Kasu-

tatud 4.09.2025, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062024024

3. Tegevustoetuse „NATO ning laiema välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud mittetulundustegevuste toe-

tamine“ konkursi tingimused ja kutse. (29.11.2024). Välisministeeriumi veebileht. Kasutatud 4.09.2025,

link.

Välisministeeriumi veebilehekülg. (2025). Kasutatud 24.08.2025, Välisministeerium kuulutab välja tege-

vustoetuse konkursi arengukoostööga seotud mittetulundustegevuse toetamiseks | Välisministeerium

Välisministeerium. (2024). Arengukoostöö ja humanitaarabi tulemuste hindamise strateegia ning tegevus-

kava. Kasutatud 4.09.2025, Microsoft Word - Arengukoostöö ja humanitaarabi tulemuste hindamise

strateegia ning tegevuskava puhas

43

Välisministeerium. (2024). Indikaatorite raamistik. Kasutatud 4.09.2025, https://view.offi-

ceapps.live.com/op/view.aspx?src=https://www.vm.ee/sites/default/files/documents/2024-

11/Lisa%202.%20hindamisraamistik.xlsx&&wdOrigin=BROWSELINK

Välisministeerium (2024). Indikaatorite definitsioonid. Kasutatud 4.09.2025, Microsoft Word - Lisa 3.

Indikaatorite definitsioonid

2023. aasta rahastusandmed Vabaühenduste riigieelarvest rahastamise veebirakendus MTÜ-raha. (2025). Vabaühenduste Liit. Kasu-

tatud 18.09.2025. https://heakodanik.shinyapps.io/vabayhendused_2022/

2016 ja 2025 keskmiste hinnangute võrdlus Lauring, M., Jemmer, H., Mätlik, M., Tuisk, S. ja Hinno, R. (2016). Variraport vabaühenduste riigieelarvest

rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. Tallinn:Vabaühenduste Liit. https://heakodanik.ee/sites/de-

fault/files/files/variraport.pdf

Analüüs European Court of Auditors. (2025). Transparency of EU funding granted to NGOs – Despite progress, the

overview is still not reliable. Special report 11/2025. Publications Office of the European Union. Kasutatud

28.07.2025. https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-11/SR-2025-11_EN.pdf