Seisukoha küsimine

Seisukoha küsimine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Kairit Pihlak PNOEE-46902165227 2025-09-26 08:02:48

Dendroloogiline hinnang.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

OLEV ABNER PNOEE-36607025222 2025-07-07 03:13:20

Ekspertarvamus Kadrinas Uus tn 42 kinnistul paikneva dendropargi väärtustest.doc

Ekspertarvamus Kadrina alevikus Uus tn 42 kinnistul paikneva dendropargi väärtustest
Sissejuhatus
Käesolev ekspertarvamus on koostatud Kadrina Vallavalitsuse soovil, et anda hinnang Uus tn 42 kinnistul paikneva dendropargi väärtustele.
Piirkonnas on planeerimisel uued ehituskrundid ja planeeritava ala hulka kuulub ka Uus tn 42 kinnistu.
Dendropark Uus tn 42 kinnistule on rajatud metsakasvataja Ilmar Paali eestvõttel viimase 15 aasta vältel põlisele põllumaale, mida veel 1990. aastate keskpaiku hariti.
Ekspertarvamuse koostamiseks viidi 20. mail 2025 läbi Kadrina alevikus Uus tn 42 (27202:001:0376) kinnistul ja tema lähistel Uus tn 30 (27202:001:0375) kinnistul, samuti Uus tn 38 (27305:003:0050) kinnistul, Uus tn 40 (27305:003:0045) kinnistul ja Pikk tn 44 (27202:001:0377) kinnistu edelaosas läbi puittaimestiku inventuur. Kokku inventeeriti puittaimestikku u 4.2 ha suurusel alal. Inventuuriala on toodud lisas 1 „Inventuuriala piirid“.
Metoodika
Inventuuri käigus määrati võimaluste piires puittaimede liigid ja sordid, puudel mõõdeti tüvede või harude rinnasläbimõõdud (läbimõõdud 1.3 m kõrgusel maapinnast) või puude ridades ja rühmades rinnasläbimõõtude vahemik sentimeetrites, hinnati visuaalselt kõrgus meetrites; märgiti üles kahjustused ja puude kasvu iseärasused; anti hinnang puu haruldusele.
Välitööde käigus kanti alusplaanile visuaalselt juurde sealt puudu olevate üksikute puittaimede võrade või puittaimede rühmade võrastike kontuurid. Vajadusel tuleb geodeedil nende taimede asukohta täpsustada.
Nimede lühendamiseks tähistati epiteeti “harilik” lühendiga “h.”.
Ühtlasi jagati iga haljastuslik objekt haljastuslikku väärtusklassi vastavalt ning anti puudele haljastuslik väärtushinnang lähtudes Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 15 10.06.2020 “Haljastuse inventeerimise kord” § 8 (puud) või § 10 (põõsad) toodud tunnustele. Puittaimede haljastuslik väärtus on inventuurijoonisel ära toodud vastavate värvidega:
I klass – punase värviga;
II klass – sinise värviga;
III klass – rohelise värviga;
IV klass – kollase värviga;
V klass – pruuni värviga.
Inventuurijoonisele kanti puude võrade projektsiooni kontuur ja unikaalne number.
Inventuuri andmed on toodud lisas 2 „Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala inventeeritud puittaimede tabel“ ja lisas 3 „Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala puittaimede nimekiri“ ning koostatud inventuurijoonis lisas 4.
Kogutud andmete põhjal koostati ülevaade dendropargi liigilisest ja sordilisest ning vanuselisest koosseisust, dendropargis kasvavate puittaimede haruldusest ning tervislikust seisundist, puittaimede paigutusest ning sellest lähtuvalt toodi esile dendropargi väärtused ning anti soovitused puittaimede säilitamiseks või likviderimiseks ja hoolduseks nii dendropargis kui selle lähiümbruses.
Välitööd teostasid dendroloogid Olev Abner ja Tõnu Rähn, tabelid ja ekspertarvamuse koostas Olev Abner ning inventuurijoonise vormistas dendroloog Tõnu Rähn.
Uus tn 42 dendropargi paiknemine, liigiline ja sordiline koosseis, puude ja põõsaste asetus, vanus, mõõtmed ja tervislik seisund
Dendropark on aianduse terminibaasi järgi „paljude puu- ja põõsaliikide ning -vormidega kollektsiooniaed või -park, ka botaanikaaia osa“.
Uus tn 42 dendropark paikneb Kadrina aleviku lõunaservas, hoonestatud ala ja põldude vahel.
Dendropark kui rühmade ja ridadena istutatud puittaimede kollektsioon hõlmab suurema osa Uus tn 42 kinnistust, jättes välja keskpinge elektriõhuliinist ID 168194429 edela poole jääva kinnistu osa. Nii piiritletuna on dendropargi ala suurus u 1.66 ha.
Kui kogu inventuurialal suudeti eristada 65 nimetust puittaimi, siis eespool piiritletud alal kasvab 54 nimetust puittaimi, peamiselt puid. Puittaime tunnuseks on vähemalt maapinna lähedal puitunud tüvi või harud ja juurestik. Enamasti puituvad ka oksad, osadel juhtudel lehed (okkad, igihaljaste taimede lehed), käbide ja õite osad ja viljad ning seemnekestad. Puitumine on rakkude seinte kattumine ligniiniga, varieeruva struktuuriga biopolümeeriga. Puu tunnuseks on võra algus maapinnast kõrgemal ja enamasti vaid ühe, harvem mõne tüve olemasolu. Põõsa tunnuseks on tüvede harunemine maapinna lähedalt ja seetõttu ka võra algus maapinna lähedalt. Siiski ei ole puu ja põõsa vahel selget piiri ja ka ühe ja sama puittaime erinevad isendid võivad olla nii puu- kui põõsakujulised.
Uus tn 42 dendropargis on ülekaalus okaspuud perekondadest kuusk (Picea), mänd (Pinus), lehis (Larix) ja nulg (Abies). Lehtpuudest on enim istutatud kaski (Betula) ja harilikke tammesid (Quercus robur), rajatud on mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) istandik.
Erinevaid kuuse liike, hübriide, vorme ja sorte eristati 15. Neist kõige haruldasemad on 3 karedat kuuske (Picea asperata) nr 238, 239 ja 240 (foto 1). Tegemist on Hiina lääneosast pärit liigiga, kelle okkad meenutavad hõbekuuse okkaid, kuid käbid on oma ümara servaga seemnesoomuste tõttu sarnased siberi kuuse käbidega. Karedat kuuske kohtab suuremate isenditena ainult botaanika- ja kollektsiooniaedades. Avalikus ruumis on väga haruldased hariliku kuuse (Picea abies) sammasja võraga sordi ’Cupressina’ isendid nr 203, 204, 205 ja 206 (foto 2). Seda sorti kohtab harva era- ja kollektsiooniaedades. Teiseks avalikus ruumis väga haruldaseks kuuseks on ussikuusk – vähe arenenud ja pikkade juurdekasvudega okstega hariliku kuuse vorm virgata – kellest on dendropargis 8 puud, nr 218, 219, 220, 221, 222, 223, 224 ja 225. Ussikuusest on esindatud kaks klooni – ühel kloonil paiknevad maapinna lähedal oksad tihedamalt ja ladvapool hõredalt (foto 3), teisel paiknevad oksad üle võra hõredalt (foto 4). Dendropargis esindatud hariliku kuuse sorte ’Barryi’ (foto 5), keda on dendropargis 4 isendit – puud nr 216, 228, 229, 230, ’Frohburg’, keda on 1 isend – puu nr 217 (foto 6), ’Luua’ – puu nr 231 (foto 7) ja ’Luua Pärl’ – puu nr 227 (foto 8) kohtab avalikus ruumis harva. Viimast kahte sorti kohtab eelkõige liigi- ja sordirikkamates koduaedades.
Ainult käbi poolest erineb hariliku kuuse tüüpvormist tagasikäändunud tipuga seemnesoomustega hariliku kuuse vorm deflexa (foto 9), puu nr 181. Seda vormi kohtab harva hajali metsas. Liht- ja näärmekarvaste võrsetega soome kuusk (Picea ×fennica) – dendropargis puud nr 182, 183, 184 – on Põhja-Eestis metsades üsna sage. Rippuvate külgokstega vitskuuske (Picea abies f. viminalis) – dendropargis puu nr 175 – esineb Eesti metsades hajali üsna tihti.
Dendropargis esindatud serbia kuusk (Picea amorika) on haljastuses sage, kanada kuusk (Picea laxa) ja alberta kuusk (Picea ×albertiana) aga on haljastuses küllaltki haruldased, alberta kuuse sort ’Conica’ aga aedades väga sage.
Mändidest on dendropargis esindatud haljastuses laialdaselt kasutatud liigid – kodumaine harilik mänd (Pinus sylvestris) – puud nr 108, 110, 111, 200, 201, 202 ning võõramaised alpi seedermänd (Pinus cembra) – puud nr 241, 243 (foto 10) ja siberi seedermänd (Pinus sibirica) – puud nr 99, 100, 101, 102, 103 (foto 11) ning lookjas mägimänd (Pinus mugo subsp. mugo) – põõsad rühmas nr 242.
Nulgudest on dendropargis esindatud mõlemad Eestis sagedased nululiigid – palsamnulg (Abies balsamea) – puud nr 207, 211, 215, 236 ja siberi nulg (Abies sibirica) – puu nr 208, 213. Esindatud on ka nende kahe liigi haruldane hübriidid (Abies balsamea × Abies sibirica) – puud nr 212 ja 214 (foto 12), keda peetakse iseloomulikuks just Balti riikidele. Palsam- ja siberinululu hübriidile on iseloomulik korrapärane laikooniline võra, mis sarnaneb palsamnulu võrale, kuid kitsamad ja pehmemad okkad, mis on päritud siberi nulult. Värdnulg (Abies ×phanerolepis) – puud nr 209 ja 210 – on eristatav palsamnulust eelkõige käbide poolest, millel küpsetel käbidel on kattesoomuse tipud seemnesoomuste vahelt hästi jälgitavad. Korea nulg (Abies koreana) – puu nr 232 – on väikeaedades üsna sage, levitatud Eestis viimasel 30 aastal.
Lehistest on teistest dendropargis esindatud lehistest haruldasem jaapani lehis (Larix kaempferi) nr 268 (foto 13). Seda liiki kohtab avalikus haljastuses suuremate isenditena harva. Euroopa lehis (Larix decidua) ja vene lehis (Larix russica) on Eestis haljastuses nii mõisate parkides kui linnade parkides ja aedades ning ka metsakultuurides kasutusel olnud üle 200 aasta ja on esindatud paljude erivanuseliste isenditena. Kuriili lehis (Larix gmelinii var. japonica) on avalikus haljastuses suhteliselt haruldane, kuna võrreldes teiste lehiseliikidega eelistab niiskemaid kasvupaiku, mida asulates on vähe. Praegu laialdaselt nii metsakultuuridesse kui haljastusse istutatav on kiirekasvuline eurojaapani lehis (Larix ×marschlinsii).
Hall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. caesia) – dendropargis puud nr 234, 235 ja sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) – dendropargis puu nr 233, on haljastuses üsna sagedased, mõlemat teisendit on katsetatud ka metsakultuurides.
Kased (Betula) on esindatud dendropargis nii ise kasvama hakanud arukaskedega (Betula pendula) – puud nr 145, 244, 245, 246 ja sookaskedega (Betula pubescens) – puud nr 105, 106, 107 kui istutatud arukase ja sookase vahelise hübriidi kuldkasega (Betula ×aurata) – puu nr 251 ning karjala kasega (Betula pendula var. carelica) – puud nr 61, 62, 64, 65, 66, 68, 69, 151, 153, 170 (foto 14) ja arukase lõhislehise vormiga crispa – puu nr 250. Dendropargi karjala kased esindavad seda tüüpi teisendist, kes moodustavad ühe läbiva tüve.
Enamik harilikke tammesid (Quercus robur) on istutatud dendropargi idaossa. Osa tammesid paikneb kuuskede vahel idaservas, osa aga rühmana kuuskede reast lääne pool.
Eestis hajusalt nii looduses kui haljastuses esinevatest lehtpuudest kasvab dendropargis künnapuu (Ulmus laevis) – puud nr 189, 192, 193, 194. Praegu on eestis veel haruldane hõbepärn (Tilia tomentosa) – puu nr 248. Hõbepärn paistab silma hilise õitsemisega, mis teeb temast tolmeldajatele tähtsa toidutaime.
Dendropargi kirdeossa on rajatud mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) istandik nr 104 (foto 15). Välitööde ajal ei olnud pähklipuude määramistunnuseid välja kujunenud. Võimalik, et lisaks mandžuuria pähklipuule kasvab seal ka teisi sarnaseid pähklipuid, näiteks ussuuri pähklipuu (Juglans stenocarpa). Mandžuuria pähklipuu istandikud on haruldased.
Dendroparki Uus tn 42 kinnistul ümbritseb edelast, lõunast ja idast harilike kuuskede rida. Kuuskede vahele on istutatud edela- ja idaküljel karjala kaski, idaküljel ka harilikke tammesid. Kuuskede rida pakub kaitset tuulte eest. Algselt on harilikud kuused istutatud vahekaugusega 5 m. Praegu ei ole kuused ridades veel külgepidi liitunud.
Enamik puid on istutatud dendroparki rühmadena jättes puude vahekauguseks rühmas 2.5–5 m ja rühmade vahele 6–20 m. Arvestades puude prognoositavaid mõõtmeid täiskasvanuna on liiga tihe noorte harilike tammede (Quercus robur) rühm dendropargi idaosas, kus puude vahekaugus on 3.5–5 m.
Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide rakendusest ortofotosid uurides ilmneb, et dendropargi lõunaserva istutati kuuskede rida aastatel 2010–2011, ka dendropargi puude rühmade istutamist alustati samal ajavahemikul, vanemad istutused on suurelehised pärnad (Tilia platyphyllos) nr 196 ja 198, hariliku kuuse (Picea abies) sammasja võraga sordi ’Cupressina’ isendid nr 203, 204, 205 ja 206, palsamnulud (Abies balsamea) nr 207 ja 211, samuti palsamnulu ja siberi nulu hübriid (Abies balsamea × Abies sibirica) nr 212, siberi nulg (Abies sibirica) nr 208, vanemad ussikuused (Picea abies f. virgata) nr 219 ja 222, hall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. caesia) nr 234, serbia kuused (Picea omorika) nr 263, 264, 265, 266, jaapani lehis (Larix kaempferi) nr 268, vene lehis (Larix russica) nr 269 ja eurojaapani lehis (Larix ×marschlinsii) nr 270.
Tervislik seisund on peaaegu kõigil okaspuudel ja vanematel lehtpuudel hea. Noortel lehtpuudel ja mõnel nõrga kasvuga okaspuul on konkurentsis ümbritsevate murukamarat moodustavate taimedega põua-aastail juurdekasvud olnud väikesed, mis viitab veepuudusele ja puude nõrgestumisele.
Dendropargi lähedal Uus tn 42 kinnistu lääneosas kasvavatel noortel harilikel pihlakatel ja aed-õunapuudel on soku tekitatud koorevigastusi ja neid puid on ka metskitsede poolt kärbitud.
Vanemad raagremmelgad dendropargi lähedal nii Uus tn 42 kinnistu lääneosas kui Pikk tn 44 kinnistu edelaosas on peaaegu kõik kahjustatud kas liblika pajumailase (Cossus cossus) röövikute või suure haavasiku (Saperda carcharias) tõukude poolt, kuid puidukahjustused praegu veel puude harude seisukindlust ei mõjuta, küll aga soodustavad käigud harude puidus tüvemädanike levikut ja tulevikus ka harude lahti rebenemist.
Palsamnulgudel oli näha välitööde ajal üksikuid musta pahktäi (Aphrastasia pectinatae) isendeid. Must pahktäi kahjustab okkaid - need osaliselt kolletuvad, kestvama kahjustamise tagajärjel pruunistuvad ja varisevad. Ka uued okkad võib putukas masspaljunemise korral hävitada. Kahjustus algab võra alaosast. Must pahktäi on valge vahase karvasusega väike putukas. Osa põlvkondi elab kuuskedel, kus tekitab pahkasid.

Foto 1. Kareda kuuse (Picea abies) nr 238 oksad ja käbid. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 2. Hariliku kuuse (Picea abies) sammasja sordi ’Cupressina’ rühm – puud nr 203, 206, 204 ja 205. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 3. Ussikuuse (Picea abies f. virgata) kloon, millel on võra alusel oksi tihedamalt. Puu nr 222. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 4. Ussikuuse (Picea abies f. virgata) kloon, millel üle võra paiknevad oksad hõredalt. Puu nr 219. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 5. Hariliku kuuse (Picea abies) sordi ’Barryi’ isendid nr 228, 229 ja 230. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 6. Hariliku kuuse (Picea abies) sordi ’Frohburg’ isend nr 217. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 7. Hariliku kuuse (Picea abies) sordi ’Luua’ isend nr 231. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 8. Hariliku kuuse (Picea abies) sordi ’Luua Pärl’ isend nr 227. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 9. Hariliku kuuse (Picea abies) vormi deflexa isendi nr 181 käbi. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 10. Alpi seedermännid (Pinus cembra) nr 241 ja 243. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 11. Siberi seedermännid (Pinus sibirica) nr 100 ja 101. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 12. Palsamnulu ja siberi nulu hübriid (Abies balsamea × Abies sibirica) nr 214. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 13. Jaapani lehis (Larix kaempferi) nr 268. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 14. Ühetüveline tüüpiliste mügarikega tüvel karjala kask (Betula pendula var. carelica) nr 69. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 15. Mandžuuria pähklipuude (Juglans mandshurica) istandik nr 104. 20.05.2025. Olev Abner

Uus tn 42 kinnistul paikneva dendropargi väärtused
• Dendropark tekitab haljastatud puhverala põllumaa ja hoonestatud kruntide vahel.
• Dendropark on avalik, kõigile liigipääsetav hästi hooldatud haljasala, kus enamik puid on istutatud asjatundlikult, jättes neile piisavalt kasvuruumi.
• Dendropark mitmekesistab maastikku ja pakub oma igihaljaste okaspuuliikidega aastaringselt haljastusefekti.
• Dendropark omab mitmete haruldaste okaspuude tõttu teaduslikku väärtust – võimalik on jälgida vähelevinud puude kasvukäiku.
• Dendropargis kasvab hulk metsanduses ja haljastuses kasutatavaid puid, keda saab kasutada loodushariduses õppematerjalina.
Soovitused
• Arvestades istutatud puude head tervislikku seisundit ja prognoositavat järele jäänud eluiga, sobivat istutustihedust, mitmekesist liigilist ja sordilist koosseisu, dendroloogiliste harulduste olemasolu, on otstarbekas eelpool piiritletud ulatuses Uus tn 42 kinnistul paiknev dendropark säilitada ehituskruntide vahel kui avalik haljasala.
• Avalikul haljasalal tuleb tähelepanu pöörata puudele ka edaspidi soodsate kasvutingimuste tagamisele. Eelkõige tuleb noortel puudel vähendada murutaimede konkurentsi. Selleks on soovitav puude ümbert vähemalt võra ulatuses, aga parem kui 0.5–1 m võra väliskontuurist kaugemalt, ettevaatlikult murukamar koorida, vajadusel lisada juurde uut mulda ja puude ümbrus multšida kas koorepuru või hakkepuiduga.
• Dendropargis kasvavate palsamnulgude okastel elava musta-pahktäi arvukust tuleb jälgida. Kui pahktäide arvukus suureneb, siis tuleb neid tõrjuda.
• Dendropargi idaosas paiknevate tammede rühmas tuleb osa puid ümber istutada, et puudele oleks rohkem kasvuruumi.
• Jätkata tuleb dendropargi niitmist.
• Suurekasvuliste puude juurde istutusteks eespool dendropargina piiritletud alal on ruumi vähe, sest tuleb tagada ka puude vaadeldavus. Vaba ruum puude rühmade vahel võiks olla vähemalt võrdne rühma moodustavate puude kõrgusega täiskasvanuna.
• Juurde istutustes on soovitav kasutada eelistatult lehtpuid ja -põõsaid, et veelgi mitmekesistada dendropargi liigilist ja sordilist koosseisu. Kogumise peamiseks põhimõtteks või jätkuvalt olla haljastuses ja metsanduses oluliste puittaimede kogumine.
• Kui jätkata aga dendropargis okaspuude kogumist ja lähtuda okaspuude kollektsiooni täiuslikkuse taotlusest, siis okaspuudest võiks juurde istutada kuuskedest musta kuuse (Picea mariana), punase kuuse (Picea rubens), ajaani kuuse (Picea jezoensis), Glehni kuuse (Picea glehnii), korea kuuse (Picea koraiensis) ja Engelmanni kuuse (Picea engelmannii) ning hõbekuuse (Picea pungens f. glauca), nulgudest jaapani nulu (Abies veitchii), mandžuuria nulu (Abies holophylla), amuuri nulu (Abies nephrolepis), sahhalini nulu (Abies sachalinensis) ja halli nulu (Abies concolor), mändidest korea seedermänni (Pinus koraiensis), rumeelia männi (Pinus peuce), austria männi (Pinus nigra subsp. nigra), halli männi (Pinus banksiana) ja keerdmänni (Pinus contorta), rohelise ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii), tsuugadest kanada tsuuga (Tsuga canadensis), jugapuudest hariliku jugapuu (Taxus baccata) ja ida-jugapuu (Taxus cuspidata), elupuudest hariliku elupuu (Thuja occidentalis) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), ebaküpressidest mõne vastupidavama kalifornia ebaküpressi (Chamaecyparis lawsoniana) sordi.
Kokkuvõte
Kadrina aleviku Uus tn 42 kinnistul paikneb u 1.66 ha suurune dendropark, kus ülekaalus on okaspuud – kuused, männid, lehised ja nulud. Lehtpuudest on dendropargis enam kaski ja harilikke tammesid. Kokku suudeti eristada dendropargis 54 nimetust puittaimi. Istutatud taimede hulgas on haruldusi nagu karedad kuused (Picea asperata) nr 238, 239 ja 240; hariliku kuuse (Picea abies) sammasja võraga sordi ’Cupressina’ isendid nr 203, 204, 205 ja 206; ussikuused ehk hariliku kuuse vormi virgata isendid nr 218, 219, 220, 221, 222, 223, 224 ja 225.
Arvestades dendropargi tähtsust maastiku mitmekesistajana, istutatud puude head tervislikku seisundit ja prognoositavat järele jäänud eluiga, sobilikku istutustihedust, on otstarbekas dendropark planeeritavate ehituskruntide vahel säilitada kui avalik haljasala ning jätkata dendropargi hooldust ning soovi korral ka täiendamist.
Ekspertarvamuse juurde on lisatud inventuurijoonis nii dwg- kui pdf-vormingus, inventeeritud puittaimede tabel MS Exceli ja pdf-vormingus.

Tallinnas, 07.07.2025.
Koostaja,
Olev Abner,
dendroloog, tel. 6062675, 56651312, [email protected]
Lisa 1. Inventuuriala piirid

Lisa 2. Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala inventeeritud puittaimede tabel
Jrk. nr.
Taime nimetus
Hindamise objekt
Rinnas-diameeter (dia-meeter 1,3 m kõrguselt maa-pinnast), cm
Kõrgus / kõrguste vahemik, m
Võra suurim läbi-mõõt, m
Haljas-tuslik väärtus-klass
Märkused
1
harilik jalakas
järelkasvu isend
8 & 6

5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline; halva harunemisega, mis tulevikus võib soodustada ühe või teise haru lahti rebenemist
2
arukask
üksikpuu
30
11
8
II

3
harilik kuusk
puude rida

4.5–5

III
õhuliini all ladvad ära seatud; laius u 5 m
4
harilik kuusk
puude rida

10–12

II
laius u 6 (7) m; idaosas sees ka mõni h. mänd; all lõunaküljel h. haava juurevõsud, V; põhjaküljel väike igihali II
5
harilik haab
juurevõsude kogumik

5–7

V

6
arukask
üksikpuu
31
10
8
II

7
raagremmelgas
üksikpuu
11 & 14 & 23

7
IV
3-haruline; emastaim
8
raagremmelgas
üksikpuu
15 & 19 & 19 & 26 & 13 & 20 & 16

7
IV
7-haruline; harud kahjustatud liblika pajumailase röövikute poolt - näha pruun näripuru; emastaim
9
raagremmelgas
üksikpuu
23 & 16 & 36 & 17

9
IV
4-haruline; harud kahjustatud liblika pajumailase röövikute poolt - näha pruun näripuru; isastaim
10
must pihlaroonia
põõsas

1
1.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
11
aed-õunapuu
üksikpuu

3
4
III

12
kuldkask
üksikpuu
18

4.5
II

13
raagremmelgas
järelkasvu isend
10 & 11 & 11 & 11 & 12 & 12 & 8 & 8

7
IV
8-haruline; isastaim
14
raagremmelgas
üksikpuu
12 & 14 & 17 & 16 & 14 & 13 & 9 & 10

7
IV
8-haruline; harud kahjustatud haavasiku poolt - näha hele valkjas näripuru; emastaim
15
üheemakane viirpuu
üksikpuu

2.5
2.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
16
üheemakane viirpuu
üksikpuu

2
2.5
III

17
aed-õunapuu
üksikpuu

2.5
2
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; kujundamata võraga
18
aed-õunapuu
üksikpuu

1.1
1.5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; kujundamata võraga; varem saanud ulukikahjustusi
19
aed-õunapuu
üksikpuu

4
3
IV
kujundamata võraga
20
harilik pihlakas
üksikpuu

2.5
1.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
21
aed-õunapuu
üksikpuu

2
1.5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; tüvel koorevigastused
22
harilik pihlakas
üksikpuu

2.5
1.5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; tüve koor soku poolt maha hõõrutud
23
harilik lodjapuu
põõsas

1.1
2
III

24
harilik türnpuu
järelkasvu isend

1.5
1.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
25
harilik türnpuu
üksikpuu

2.2
2.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
26
harilik türnpuu
üksikpuu

2
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
27
harilik pihlakas
üksikpuu

2.5
2.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
28
üheemakane viirpuu
üksikpuu

4
4.5
II
mitmeharuline
29
aed-õunapuu
puude rühm

1.3–2.2
u 3.5 × 1.5
IV
puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 4 puud; kõigil erineva suuruse ja vanusega koorevigastused
30
mage sõstar
põõsas

1.6
2
III

31
arukask
üksikpuu
22

5
III
kahvelharudega; all aed-õunapuu, H=2 m, IV
32
aed-õunapuu
üksikpuu

2.5
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
33
harilik pihlakas
üksikpuu

3
1
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
34
aed-õunapuu
üksikpuu

2.1
1.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
35
harilik pihlakas
üksikpuu

2
2
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; põõsasjas; kasvab õhuliini all; soovitav ümber istutada
36
aed-õunapuu
üksikpuu

3.5
2.5
III

37
harilik lodjapuu
põõsas

1
1.5
III
põõsa sümbol puudub alusplaanilt
38
harilik pihlakas
üksikpuu

2.2
1.5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; kasvab õhuliini all; soovitav ümber istutada
39
harilik pihlakas
üksikpuu

3.5
2.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
40
aed-õunapuu
üksikpuu

2
1.5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; kujundamata võraga; kasvab õhuliini all
41
harilik vaarikas
põõsaste rühm

1–1.4

III
põõsa sümbol puudub alusplaanilt

Lamarcki toompihlakas
põõsaste rühm

1.4–1.7

III
põõsa sümbol puudub alusplaanilt

mets-kibuvits
põõsaste rühm

1.2–1.5

III
põõsa sümbol puudub alusplaanilt
42
harilik pihlakas
üksikpuu

2.4
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
43
harilik pihlakas
üksikpuu

4.2
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
44
harilik türnpuu
üksikpuu

2.1
1.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
45
aed-õunapuu
üksikpuu

2.5
1.5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; kujundamata võraga
46
raagremmelgas
üksikpuu
9 & 14 & 7 & 9 & 8
8
6
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; 5-haruline; halva harunemisega, mis tulevikus võib soodustada ühe või teise haru lahti rebenemist; emastaim
47
harilik pihlakas
üksikpuu

2
1
III

48
harilik pihlakas
puude rühm

2.5–4
u 13 × 6
IV
puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 10 puud; kasvavad õhuliini all; soovitav ümber istutada
49
raagremmelgas
üksikpuu
11 & 14 & 14 & 15 & 21 & 12 & 8
9
9
IV
7-haruline; halva harunemisega; isastaim
50
raagremmelgas
üksikpuu
8 & 14 & 10 & 10 & 10 & 11 & 14
8
6
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; 7-haruline; halva harunemisega; isastaim
51
harilik pihlakas
puude ring

4–5

III
puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 11 puud; ringi välisläbimõõt u 7 m; osa puid paikneb õhuliini all
52
raagremmelgas
järelkasvu isend

6
2.5
V
varjab istutatud h. pihlakaid nr 51; paikneb õhuliini all
53
üheemakane viirpuu
üksikpuu

4
3
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; paikneb õhuliini all
54
harilik pihlakas
üksikpuu

4.5
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
55
karvaseviljaline pappel
üksikpuu
5
5
2.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; suuremaks kasvades hakkab varjama h. kuuskede rida nr 67
56
aed-õunapuu
üksikpuu

4
2.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
57
üheemakane viirpuu
üksikpuu

4.2
3.5
II

58
raagremmelgas
järelkasvu isend
9

3
V
puu sümbol puudub alusplaanilt; isastaim; hakkab varjama haljastuslikult väärtuslikumat üheemakast viirpuud nr 57
59
raagremmelgas
järelkasvu isend
8 & 9

3
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline; emastaim
60
harilik kuusk
puude rida

6–7

II
6 puud; istutatud 5 m vahedega; võrade läbimõõt 2.5–3.5 m; võrad ei ole veel külgepidi liitunud
61
karjala kask
üksikpuu
14
7.5
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
62
karjala kask
üksikpuu
11 & 10
5
3
II
puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline
63
harilik kuusk
puude rida

4.5–5

II
5 puud; võrade läbimõõt 2–3.5 m
64
karjala kask
üksikpuu
6
5
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
65
karjala kask
üksikpuu
6 & 6
4.5
3.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline
66
karjala kask
üksikpuu
14
7
4.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
67
harilik kuusk
puude rida

3–6.5

II
erivanuseliste puude rida; 20 puud; võrade läbimõõu 1.5–3.5 m; enamusel h. kuuskedel võrad ei ole veel külgepidi liitunud
68
karjala kask
üksikpuu
4
4.5
2
II

69
karjala kask
üksikpuu
6
5
2.5
II

70
punane sõstar
põõsaste rühm

1.5
3 × 2
III
2 põõsast; paikneb h. pihlakast nr 38 kagu pool
71
sookask
üksikpuu
25

5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud põhja
72
harilik tamm
järelkasvu isend
16

4.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; tüvest kagu pool kaitstavate metsakuklaste pesakuhila
73
harilik tamm
üksikpuu
13

4.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud lõunasse
74
arukask
üksikpuu
21

4.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud põhja
75
harilik tamm
üksikpuu
14

6
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud lõunasse
76
harilik kuusk
puude rida

5–6
u 10 × 3.5 (4)
III
paikneb Uus tn 38 kinnistul
77
hapu kirsipuu
juurevõsude kogumik

3
u 12 × 5
III
puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; all h. vaarikas, IV
78
kuldkask
üksikpuu
29
8
6
III

79
must pihlaroonia
põõsas

2
4
III
põõsa sümbol puudub alusplaanilt
80
kuldkask
üksikpuu
28
8
6
II
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud kagusse
81
arukask
üksikpuu
29
8
7
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud itta
82
arukask
üksikpuu
14
7
3.5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; kasvus alla jäänud puu
83
arukask
üksikpuu
36
12
7
II
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud kirdesse
84
arukask
üksikpuu
25
8
5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
85
kuldkask
üksikpuu
25
8
6
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud põhja
86
arukask
üksikpuu
30
12
7
II
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud loodesse; all põhja pool h. kuusk, H=1.5 m, III
87
kuldkask
üksikpuu
23
8
6
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
88
arukask
üksikpuu
28
8
7
II
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud edelasse
89
kuldkask
üksikpuu
24
8
7
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
90
arukask
üksikpuu
32
10
7
II
paikneb Uus tn 38 kinnistul
91
arukask
puude rida
20–27
8–11
u 40 × 6 (7)
II
7 puud; paiknevad Uus tn 40 kinnistu lääneservas
92
ussikuusk
puude rühm

2
2
II
paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

harilik kuusk 'Barryi'
puude rühm

1.4
1
II
paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

harilik kuusk 'Luua Pärl'
puude rühm

0.7
0.6
II
paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

kääbus-mägimänd
puude rühm

0.6
0.8
II
paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

hariliku elupuu
puude rühm

2
0.9
II
paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

Pfitzeri kadakas 'Wilhelm Pfitzer'
puude rühm

0.4
1
II
paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas
93
suurelehine pärn
puude rida

2

III
7 puud; pügatavad; paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas
94
tähk-toompihlakas
põõsas

4
3.5
II
paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas
95
harilik kuusk
hekk

1

II
pügatav; kõrval lõuna pool alberta kuusk 'Conica', harilik kuusk 'Barryi', H01.3 m; paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas
96
harilik mänd
üksikpuu
30
9
7
III
alusplaanil lehtpuu sümbol
97
püramiidjas tamm
üksikpuu
11
8
2
II
paikneb Uus tn 40 kinnistu kaguosas
98
euroopa lehis
puude rida
27; 29; 25; 20; 24; 15; 24; 23
6.5–9

II
8 puud; võrade läbimõõt u 6 m

vene lehis
puude rida
15; 21
7

II
2 puud; võrade läbimõõt u 6 m

kuriili lehis
puude rida
29
8
6
II

eurojaapani lehis
puude rida
19; 22
7.5

II
2 puud; võrade läbimõõt u 6 m
99
siberi seedermänd
üksikpuu
13
5.5
3
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
100
siberi seedermänd
üksikpuu
13
5.5
3.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
101
siberi seedermänd
üksikpuu
12
5
3.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
102
siberi seedermänd
üksikpuu
13
6
3.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
103
siberi seedermänd
üksikpuu
13
6
4
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
104
mandžuuria pähklipuu
istandik

4.5–5.5

II
33 puud; paigutatud 5 ritta; võimalik, et sees ka mõni hall pähklipuu
105
sookask
üksikpuu
24
10
8
III

106
sookask
puude rühm
25
9
8
III

107
sookask
üksikpuu
22 & 21
9
8
III
2-haruline
108
harilik mänd
üksikpuu
19
8
4
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; okastik hõre
109
suurelehine pärn
üksikpuu
34 & 20
8
6
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline
110
harilik mänd
üksikpuu
32
8
7
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud itta
111
harilik mänd
puude rühm
21; 22
7
6
III
puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 2 lähestikku kasvavat puud; võrad liitunud
112
harilik kuusk
puude rida
8–14
8–9

III
võrade läbimõõt 5–6 m; võrad külgepidi liitunud
113
raagremmelgas
puude rühm
27; 29; 21 & 23
8
u 13 × 7
V
puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 3 lähestikku kasvavat puud; kahjustunud liblika pajumailase röövikute poolt; võrad liitunud
114
raagremmelgas
üksikpuu
27 & 15 & 8 & 18 & 25
7
7
III
5-haruline; emastaim
115
harilik kuusk
üksikpuu
23
7
7
III
Uus tn 40 kinnistu hoovis
116
harilik kuusk
üksikpuu
18
7
5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
117
kuldkask
üksikpuu
38
13
12
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
118
raagremmelgas
üksikpuu
7 & 10 & 14 & 8 & 8 & 7
6
7
IV
6-haruline; kahjustatud liblika pajumailase röövikute poolt; emastaim
119
arukask
üksikpuu
15
8
4
III
kagu pool võra servas h. mänd, H=1.7 m, IV
120
sookask
järelkasvu isend
7
7
3.5
III

121
raagremmelgas
üksikpuu
14 & 12 & 14 & 8 & 14 & 15 & 12
7
7
IV
7-haruline; osa haruühendusi nõrgad; emastaim
122
raagremmelgas
järelkasvu isend
9 & 9 & 8
5
4.5
V
puu sümbol puudub alusplaanilt; 3-haruline; harudevahelised ühendused nõrgad; emastaim
123
raagremmelgas
üksikpuu
11 & 8 & 9 & 7 & 11 & 9 & 8 & 17 & 8 & 9
7
7
IV
10-haruline; emastaim
124
raagremmelgas
üksikpuu
12 & 9 & 13 & 11 & 9 & 14 & 13 & 11 & 9 & 11 & 11
6
8
IV
11-haruline; emastaim
125
harilik pihlakas
üksikpuu

6.5
2.5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud põhja
126
arukask
järelkasvu isend
12
7
3.5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud loodesse
127
raagremmelgas
üksikpuu
13 & 8 & 17 & 7 & 14 & 10 & 11 & 9 & 9 & 7 & 16 & 11 & 13
8
8
IV
13-haruline; emastaim; all aed-õunapuu, IV
128
raagremmelgas
järelkasvu isend
6 & 12
5
3.5
IV
2-haruline; isastaim
129
raagremmelgas
üksikpuu
10 & 7 & 14 & 12 & 12 & 8 & 11 & 10 & 12 & 13
7
7
IV
10-haruline; emastaim
130
raagremmelgas
üksikpuu
16
7
4.5
IV
tüve läbimõõt mõõdetud 0.5 m kõrguselt; puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud kagusse
131
raagremmelgas
üksikpuu
13 & 11 & 19 & 7 & 11 & 13 & 14 & 13 & 8 & 12 & 10 & 15 & 10
9
8
IV
13-haruline; harude vahel liblika pajumailase rööviku tekitatud näripuru; emastaim
132
harilik pihlakas
järelkasvu isend

4.2
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
133
harilik pihlakas
järelkasvu isend

4.5
3.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
134
raagremmelgas
järelkasvu isend
11 & 11 & 11 & 11 & 9
6
6
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; 5-haruline; võra ühekülgne, suunatud edelasse; emastaim
135
arukask
järelkasvu isend
7
8
2.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
136
harilik pihlakas
järelkasvu isend

3
1.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
137
harilik pihlakas
järelkasvu isend

3.5
1.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
138
raagremmelgas
järelkasvu isend
6 & 9 & 8
4.5
4
V
puu sümbol puudub alusplaanilt; 3-haruline; kõik harud kaldu kagu suunda ja võivad tulevikus maha vajuda; emastaim
139
raagremmelgas
üksikpuu
16 & 7 & 7
5
5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; 3-haruline; harud kaldu ida suunda ja võra ühekülgne, suunatud itta; emastaim
140
arukask
üksikpuu
30
10
6
II

141
arukask
järelkasvu isend
12
5
4
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
142
raagremmelgas
järelkasvu isend
7 & 7 & 8 & 8
5
5
V
4-haruline; harude vahel tugev liblika pajumailase rööviku kahjustus; emastaim
143
raagremmelgas
üksikpuu
19 & 14 & 11 & 12
7
5
IV
puu sümbol puudub alusplaanilt; 4-haruline
144
raagremmelgas
üksikpuu
12 & 11 & 9 & 13 & 12 & 8
7
6
V
6-haruline; varjab istutatud h. kuuski; emastaim
145
arukask
üksikpuu
28
11
7
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
146
harilik kuusk
üksikpuu
3
2.5
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt; on arukase nr 145 võra all ja kasvuruum väike
147
harilik kuusk
üksikpuu
4
5
3
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
148
harilik kuusk
üksikpuu
4
5.1
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
149
harilik kuusk
üksikpuu
5
5.4
3
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
150
harilik kuusk
üksikpuu
5
5.4
3
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
151
karjala kask
üksikpuu
6
4.8
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
152
harilik kuusk
üksikpuu
6
5.7
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
153
karjala kask
üksikpuu
9
4.5
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
154
harilik kuusk
üksikpuu
4
2,8
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
155
harilik tamm
üksikpuu
6
6
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
156
harilik kuusk
üksikpuu
4
2.5
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
157
harilik tamm
üksikpuu
3
3
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
158
harilik kuusk
üksikpuu
6
5
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
159
harilik tamm
üksikpuu

0.8
0.8
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
160
harilik kuusk
üksikpuu
5
4.3
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
161
harilik tamm
üksikpuu
3
1.9
1.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
162
harilik tamm
üksikpuu
2
1
1
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
163
harilik kuusk
üksikpuu
4
2.3
1.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
164
harilik kuusk
üksikpuu
3
1.9
1.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
165
harilik kuusk
üksikpuu
3
1.7
1.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
166
harilik tamm
üksikpuu
4
4
1.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
167
harilik kuusk
üksikpuu
10
6.5
3
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
168
harilik kuusk
üksikpuu
7
6
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
169
harilik kuusk
üksikpuu
5
5
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
170
karjala kask
üksikpuu
8
6
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
171
harilik kuusk
üksikpuu
8
5
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
172
harilik kuusk
puude rida
6–8
4.5–6

II
5 puud; võrade läbimõõt 2–3.5 m; võrad ei ole veel külgepidi liitunud
173
serbia kuusk
üksikpuu

3.5
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
174
harilik kuusk
puude rida
6–9
4.5–6.5

II
7 puud; võrade läbimõõt 2–3.5 (4) m; võrad ei ole veel külgepidi liitunud
175
vitskuusk
üksikpuu
12
6.3
4
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
176
serbia kuusk
üksikpuu
7
5
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
177
harilik kuusk
puude rida
6–9
4.5–6.5

II
13 puud; võrade läbimõõt 2–3.5 (4) m; võrad ei ole veel külgepidi liitunud
178
serbia kuusk
üksikpuu
7
4.3
2.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
179
harilik kuusk
üksikpuu
8
6
3.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
180
alberta kuusk
üksikpuu

1
1.3
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
181
hariliku kuuse vorm deflexa
üksikpuu

2.4
1
I
puu sümbol puudub alusplaanilt; dendroloogiline haruldus
182
soome kuusk
üksikpuu

2.2
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt; määrang vajab kontrolli käbide järgi
183
soome kuusk
üksikpuu

2
1.5
II
puu sümbol puudub alusplaanilt; määrang vajab kontrolli käbide järgi
184
soome kuusk
üksikpuu

2
1.3
II
puu sümbol puudub alusplaanilt; määrang vajab kontrolli käbide järgi
185
alberta kuusk
üksikpuu

1.9
1.4
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
186
kanada kuusk
üksikpuu

1.2
1.1
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
187
amuuri toomingas
üksikpuu
6 & 5 & 4
6.5
3.5
II
3-haruline
188
harilik hobukastan
üksikpuu
6
4.2
3
III

189
künnapuu
üksikpuu
4
3
2.5
II

190
harilik hobukastan
üksikpuu

2.8
2
III

191
harilik hobukastan
üksikpuu

0.4
0.4
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
192
künnapuu
üksikpuu
4
2.6
1.5
II

193
künnapuu
üksikpuu

1.5
1.5
III
hiljapuhkev
194
künnapuu
üksikpuu
3
3
1.5
II

195
suurelehine pärn
üksikpuu
4
2.5
2
III

196
suurelehine pärn
üksikpuu

3
3
III

197
suurelehine pärn
üksikpuu

2.1
2.5
III

198
suurelehine pärn
üksikpuu

4
3.5
III
4-haruline
199
harilik jalakas
üksikpuu
2
1.3
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
200
harilik mänd
üksikpuu
9
4
2.5
II

201
harilik mänd
üksikpuu
9
4
3
III
kaksikladvaga
202
harilik mänd
üksikpuu
10
4.2
4
II

203
harilik kuusk 'Cupressina'
üksikpuu
10
5
1.3
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
204
harilik kuusk 'Cupressina'
üksikpuu
12
5
1.3
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
205
harilik kuusk 'Cupressina'
üksikpuu
10
5
1.3
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
206
harilik kuusk 'Cupressina'
üksikpuu
10
5
1.3
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
207
palsamnulg
üksikpuu
9
5.2
4
II

208
siberi nulg
üksikpuu
4
2.8
2.5
II

209
värdnulg
üksikpuu
5
3
2.3
II

210
värdnulg
üksikpuu
4
2.4
2
II

211
palsamnulg
üksikpuu
11
5
3.5
II

212
palsamnulu ja siberi nulu hübriid
üksikpuu
10
6
3.5
I
dendroloogiline haruldus
213
siberi nulg
üksikpuu
5
3.2
2.5
II

214
palsamnulu ja siberi nulu hübriid
üksikpuu
8
4.5
2.5
I
dendroloogiline haruldus; määrang vajab küpsete käbide järgi kontrolli
215
palsamnulg
üksikpuu
5
3.1
2.5
II

216
harilik kuusk 'Barryi'
üksikpuu

1.7
1.3
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
217
harilik kuusk 'Frohburg'
üksikpuu

1.3
3
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
218
ussikuusk
üksikpuu

1.7
2
I
puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm
219
ussikuusk
üksikpuu

2.2
3.5
I
puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm
220
ussikuusk
üksikpuu

2.1
2.6
I
puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm
221
ussikuusk
üksikpuu

1.3
2
I
puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm; kõrval alberta kuusk 'Conica', H=0.45 m, III
222
ussikuusk
üksikpuu
3
3.2
4
I
puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm
223
ussikuusk
üksikpuu

1.7
2
I
puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm
224
ussikuusk
üksikpuu

2.5
3.5
I
puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm
225
ussikuusk
üksikpuu

1.8
2.5
I
puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm
226
harilik elupuu 'Miky'
üksikpuu

0.35
0.3
IV
on kannatanud päikesepõletuse all; sordimäärang vajab kontrolli
227
harilik kuusk 'Luua Pärl'
üksikpuu

0.6
0.6
II

228
harilik kuusk 'Barryi'
üksikpuu

1.3
1.1
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
229
harilik kuusk 'Barryi'
üksikpuu

1.5
1.1
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
230
harilik kuusk 'Barryi'
üksikpuu

1.6
1.2
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
231
harilik kuusk 'Luua'
üksikpuu

1
1
I
avalikus ruumis väga haruldane sort
232
korea nulg
üksikpuu
2
1.7
1.4
II

233
sinihall ebatsuuga
üksikpuu
6
3
2.5
II

234
hall ebatsuuga
üksikpuu
11
6.3
4.5
II

235
hall ebatsuuga
üksikpuu
11
3
3.5
III
läbimõõt mõõdetud 0.9 m kõrguselt; kaksikladvaga
236
palsamnulg
üksikpuu
8
4.2
3
II

237
serbia kuusk
üksikpuu
10
6
3.5
II

238
kare kuusk
üksikpuu
9
5
4.5
I
dendroloogiline haruldus
239
kare kuusk
üksikpuu
8
4.5
3
I
dendroloogiline haruldus
240
kare kuusk
üksikpuu
8
5
3.5
I
dendroloogiline haruldus
241
alpi seedermänd
üksikpuu
9
4.2
3.5
II

242
lookjas mägimänd
põõsaste rühm

1.1
4
III
põõsaste sümbol puudub alusplaanilt; 2 põõsast; võrad liitunud
243
alpi seedermänd
üksikpuu
11
4.5
3.5
II

244
arukask
üksikpuu
27
9
7
II

245
arukask
üksikpuu
27
9.5
7
II

246
arukask
üksikpuu
23
9
6
II

247
arukask
üksikpuu
4
4
2.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
248
hõbepärn
üksikpuu
13
4.3
4
II

249
suurelehine pärn
üksikpuu
16
4.5
6
III
tüve läbimõõt mõõdetud 0.8 m kõrguselt, sest tüvi haruneb u 0.9 m kõrguselt
250
arukase vorm crispa
üksikpuu
4
4
3
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
251
kuldkask
üksikpuu
5
4.5
2.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
252
harilik tamm
üksikpuu

1.5
1
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
253
harilik tamm
üksikpuu
3
2.5
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
254
harilik tamm
üksikpuu

0.5
0.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
255
harilik tamm
üksikpuu
4
3
2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
256
harilik tamm
üksikpuu

1.2
1
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
257
harilik tamm
üksikpuu
2
2.2
1.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
258
harilik tamm
üksikpuu

0.3
0.4
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
259
harilik tamm
üksikpuu

1.7
1.5
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
260
harilik tamm
üksikpuu
2
2.3
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
261
harilik tamm
üksikpuu

1.8
1.2
III
puu sümbol puudub alusplaanilt
262
harilik tamm
üksikpuu
3
4.5
2
II
puu sümbol puudub alusplaanilt
263
serbia kuusk
üksikpuu
5
3.3
2
III

264
serbia kuusk
üksikpuu
7
4.3
2
II

265
serbia kuusk
üksikpuu
6
3.3
1.7
II

266
serbia kuusk
üksikpuu
4
3.2
1.7
III

267
kanada kuusk
üksikpuu
2
2.5
1.8
II

268
jaapani lehis
üksikpuu
16
5.5
6
I
alusplaanil lehtpuu sümbol; avalikus haljastuses haruldane liik
269
vene lehis
üksikpuu
17
7.5
6
II
alusplaanil lehtpuu sümbol
270
eurojaapani lehis
üksikpuu
17
7.5
5
II
alusplaanil lehtpuu sümbol
Lisa 3. Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala puittaimede nimekiri
Jrk. nr.
Kodu-maisus
Puittaime eestikeelne nimetus
Puittaime teaduslik nimetus
Kasvab Uus tn 42 dendro-pargis
1

ebatsuuga, hall
Pseudotsuga menziesii var. caesia
+
2

ebatsuuga, sinihall
Pseudotsuga menziesii var. glauca
+
3

elupuu, harilik
Thuja occidentalis

4

elupuu, harilik, 'Miky'
Thuja occidentalis 'Miky'
+
5
+
haab, harilik
Populus tremula

6

hobukastan, harilik
Aesculus hippocastanum
+
7

igihali, väike
Vinca minor

8
+
jalakas, harilik
Ulmus glabra
+
9

kadakas, Pfitzeri, 'Wilhelm Pfitzer'
Juniperus ×pfitzeriana 'Wilhelm Pfitzer'

10
+
kask, aru-
Betula pendula
+
11
+
kask, aru-, vorm crispa (lõhilehine arukask)
Betula pendula f. crispa
+
12
+
kask, karjala (maarjakask)
Betula pendula var. carelica
+
13
+
kask, kuld- (arukase ja sookase hübriid)
Betula ×aurata (=Betula pendula × Betula pubescens)
+
14
+
kask, soo-
Betula pubescens
+
15
+
kibuvits, mets-
Rosa majalis
+
16

kirsipuu, hapu
Cerasus vulgaris (=Prunus cerasus)

17

kuusk, alberta (kanada kuuse ja Engelmanni kuuse hübriid)
Picea ×albertiana (=Picea laxa × Picea engelmannii)
+
18

kuusk, alberta, 'Conica'
Picea ×albertiana 'Conica'
+
19
+
kuusk, harilik
Picea abies
+
20

kuusk, harilik, 'Barryi'
Picea abies 'Barryi'
+
21

kuusk, harilik, 'Cupressina'
Picea abies 'Cupressina'
+
22
+
kuusk, harilik, vorm deflexa (käbid tagasi käändunud seemnesoomuste tippudega)
Picea abies f. deflexa
+
23

kuusk, harilik, 'Frohburg'
Picea abies 'Frohburg'
+
24
+
kuusk, harilik, 'Luua'
Picea abies 'Luua'
+
25
+
kuusk, harilik, 'Luua Pärl'
Picea abies 'Luua Pärl'
+
26

kuusk, kanada
Picea laxa (=Picea glauca)
+
27

kuusk, kare
Picea asperata
+
28

kuusk, serbia
Picea omorika
+
29
+
kuusk, soome (hariliku kuuse ja siberi kuuse hübriid)
Picea ×fennica (=Picea abies × Picea obovata)
+
30
+
kuusk, ussi-
Picea abies f. virgata
+
31
+
kuusk, vits-
Picea abies f. viminalis
+
32
+
künnapuu
Ulmus laevis
+
33

lehis, eurojaapani (värdlehis)
Larix ×marschlinsii (=Larix ×eurolepis)
+
34

lehis, euroopa
Larix decidua
+
35

lehis, jaapani
Larix kaempferi
+
36

lehis, kuriili
Larix gmelinii var. japonica (=Larix kurilensis)
+
37

lehis, vene
Larix russica
+
38
+
lodjapuu, harilik
Viburnum opulus
+
39
+
mänd, harilik-
Pinus sylvestris
+
40

mänd, mägi-, lookjas
Pinus mugo subsp. mugo
+
41

mänd, seeder-, alpi
Pinus cembra
+
42

mänd, seeder-, siberi
Pinus sibirica
+
43

nulg, korea
Abies koreana
+
44

nulg, palsam-
Abies balsamea
+
45

nulg, palsamnulu ja siberi nulu hübriid ("balti nulg")
Abies balsamea × Abies sibirica
+
46

nulg, siberi
Abies sibirica
+
47

nulg, värd- (palsamnulu ja Fraseri nulu hübriid)
Abies ×phanerolepis (=Abies balsamea × Abies fraseri)
+
48

pappel, karvaseviljaline
Populus trichocarpa
+
49
+
pihlakas, harilik
Sorbus aucuparia
+
50

pihlaroonia, must (must aroonia)
×Sorbaronia mitschurinii

51

pähklipuu, mandžuuria
Juglans mandshurica
+
52

pärn, hõbe-
Tilia tomentosa
+
53

pärn, suurelehine
Tilia platyphyllos
+
54
+
remmelgas, raag-
Salix caprea
+
55
+
sõstar, mage
Ribes alpinum

56

sõstar, punane
Ribes rubrum

57
+
tamm, harilik
Quercus robur
+
58

tamm, püramiidjas
Quercus robur f. fastigiata

59

toomingas, amuuri
Padus maackii (=Prunus maackii)
+
60

toompihlakas, Lamarcki
Amelanchier lamarckii
+
61

toompihlakas, tähk-
Amelanchier spicata

62
+
türnpuu, harilik
Rhamnus cathartica

63
+
vaarikas, harilik
Rubus idaeus
+
64

viirpuu, üheemakane
Crataegus monogyna
+
65

õunapuu, aed-
Malus domestica
+
Lisa 4. Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala inventuurijoonis

Ekspertarvamus Kadrinas Uus tn 42 kinnistul paikneva dendropargi väärtustest.pdf

1

Ekspertarvamus Kadrina alevikus Uus tn 42 kinnistul paikneva dendropargi väärtustest

Sissejuhatus Käesolev ekspertarvamus on koostatud Kadrina Vallavalitsuse soovil, et anda hinnang Uus tn 42 kinnistul paikneva dendropargi väärtustele.

Piirkonnas on planeerimisel uued ehituskrundid ja planeeritava ala hulka kuulub ka Uus tn 42 kinnistu.

Dendropark Uus tn 42 kinnistule on rajatud metsakasvataja Ilmar Paali eestvõttel viimase 15 aasta vältel põlisele põllumaale, mida veel 1990. aastate keskpaiku hariti.

Ekspertarvamuse koostamiseks viidi 20. mail 2025 läbi Kadrina alevikus Uus tn 42 (27202:001:0376) kinnistul ja tema lähistel Uus tn 30 (27202:001:0375) kinnistul, samuti Uus tn 38 (27305:003:0050) kinnistul, Uus tn 40 (27305:003:0045) kinnistul ja Pikk tn 44 (27202:001:0377) kinnistu edelaosas läbi puittaimestiku inventuur. Kokku inventeeriti puittaimestikku u 4.2 ha suurusel alal. Inventuuriala on toodud lisas 1 „Inventuuriala piirid“.

Metoodika Inventuuri käigus määrati võimaluste piires puittaimede liigid ja sordid, puudel mõõdeti tüvede või harude rinnasläbimõõdud (läbimõõdud 1.3 m kõrgusel maapinnast) või puude ridades ja rühmades rinnasläbimõõtude vahemik sentimeetrites, hinnati visuaalselt kõrgus meetrites; märgiti üles kahjustused ja puude kasvu iseärasused; anti hinnang puu haruldusele. Välitööde käigus kanti alusplaanile visuaalselt juurde sealt puudu olevate üksikute puittaimede võrade või puittaimede rühmade võrastike kontuurid. Vajadusel tuleb geodeedil nende taimede asukohta täpsustada.

Nimede lühendamiseks tähistati epiteeti “harilik” lühendiga “h.”. Ühtlasi jagati iga haljastuslik objekt haljastuslikku väärtusklassi vastavalt ning anti puudele haljastuslik väärtushinnang lähtudes Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 15 10.06.2020 “Haljastuse inventeerimise kord” § 8 (puud) või § 10 (põõsad) toodud tunnustele. Puittaimede haljastuslik väärtus on inventuurijoonisel ära toodud vastavate värvidega: I klass – punase värviga; II klass – sinise värviga; III klass – rohelise värviga; IV klass – kollase värviga; V klass – pruuni värviga.

2

Inventuurijoonisele kanti puude võrade projektsiooni kontuur ja unikaalne number. Inventuuri andmed on toodud lisas 2 „Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala inventeeritud puittaimede tabel“ ja lisas 3 „Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala puittaimede nimekiri“ ning koostatud inventuurijoonis lisas 4. Kogutud andmete põhjal koostati ülevaade dendropargi liigilisest ja sordilisest ning vanuselisest koosseisust, dendropargis kasvavate puittaimede haruldusest ning tervislikust seisundist, puittaimede paigutusest ning sellest lähtuvalt toodi esile dendropargi väärtused ning anti soovitused puittaimede säilitamiseks või likviderimiseks ja hoolduseks nii dendropargis kui selle lähiümbruses. Välitööd teostasid dendroloogid Olev Abner ja Tõnu Rähn, tabelid ja ekspertarvamuse koostas Olev Abner ning inventuurijoonise vormistas dendroloog Tõnu Rähn.

Uus tn 42 dendropargi paiknemine, liigiline ja sordiline koosseis, puude ja põõsaste asetus, vanus, mõõtmed ja tervislik seisund Dendropark on aianduse terminibaasi järgi „paljude puu- ja põõsaliikide ning - vormidega kollektsiooniaed või -park, ka botaanikaaia osa“.

Uus tn 42 dendropark paikneb Kadrina aleviku lõunaservas, hoonestatud ala ja põldude vahel.

Dendropark kui rühmade ja ridadena istutatud puittaimede kollektsioon hõlmab suurema osa Uus tn 42 kinnistust, jättes välja keskpinge elektriõhuliinist ID 168194429 edela poole jääva kinnistu osa. Nii piiritletuna on dendropargi ala suurus u 1.66 ha.

Kui kogu inventuurialal suudeti eristada 65 nimetust puittaimi, siis eespool piiritletud alal kasvab 54 nimetust puittaimi, peamiselt puid. Puittaime tunnuseks on vähemalt maapinna lähedal puitunud tüvi või harud ja juurestik. Enamasti puituvad ka oksad, osadel juhtudel lehed (okkad, igihaljaste taimede lehed), käbide ja õite osad ja viljad ning seemnekestad. Puitumine on rakkude seinte kattumine ligniiniga, varieeruva struktuuriga biopolümeeriga. Puu tunnuseks on võra algus maapinnast kõrgemal ja enamasti vaid ühe, harvem mõne tüve olemasolu. Põõsa tunnuseks on tüvede harunemine maapinna lähedalt ja seetõttu ka võra algus maapinna lähedalt. Siiski ei ole puu ja põõsa vahel selget piiri ja ka ühe ja sama puittaime erinevad isendid võivad olla nii puu- kui põõsakujulised.

Uus tn 42 dendropargis on ülekaalus okaspuud perekondadest kuusk (Picea), mänd (Pinus), lehis (Larix) ja nulg (Abies). Lehtpuudest on enim istutatud kaski (Betula) ja harilikke tammesid (Quercus robur), rajatud on mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) istandik.

Erinevaid kuuse liike, hübriide, vorme ja sorte eristati 15. Neist kõige haruldasemad on 3 karedat kuuske (Picea asperata) nr 238, 239 ja 240 (foto 1). Tegemist on Hiina

3

lääneosast pärit liigiga, kelle okkad meenutavad hõbekuuse okkaid, kuid käbid on oma ümara servaga seemnesoomuste tõttu sarnased siberi kuuse käbidega. Karedat kuuske kohtab suuremate isenditena ainult botaanika- ja kollektsiooniaedades. Avalikus ruumis on väga haruldased hariliku kuuse (Picea abies) sammasja võraga sordi ’Cupressina’ isendid nr 203, 204, 205 ja 206 (foto 2). Seda sorti kohtab harva era- ja kollektsiooniaedades. Teiseks avalikus ruumis väga haruldaseks kuuseks on ussikuusk – vähe arenenud ja pikkade juurdekasvudega okstega hariliku kuuse vorm virgata – kellest on dendropargis 8 puud, nr 218, 219, 220, 221, 222, 223, 224 ja 225. Ussikuusest on esindatud kaks klooni – ühel kloonil paiknevad maapinna lähedal oksad tihedamalt ja ladvapool hõredalt (foto 3), teisel paiknevad oksad üle võra hõredalt (foto 4). Dendropargis esindatud hariliku kuuse sorte ’Barryi’ (foto 5), keda on dendropargis 4 isendit – puud nr 216, 228, 229, 230, ’Frohburg’, keda on 1 isend – puu nr 217 (foto 6), ’Luua’ – puu nr 231 (foto 7) ja ’Luua Pärl’ – puu nr 227 (foto 8) kohtab avalikus ruumis harva. Viimast kahte sorti kohtab eelkõige liigi- ja sordirikkamates koduaedades.

Ainult käbi poolest erineb hariliku kuuse tüüpvormist tagasikäändunud tipuga seemnesoomustega hariliku kuuse vorm deflexa (foto 9), puu nr 181. Seda vormi kohtab harva hajali metsas. Liht- ja näärmekarvaste võrsetega soome kuusk (Picea ×fennica) – dendropargis puud nr 182, 183, 184 – on Põhja-Eestis metsades üsna sage. Rippuvate külgokstega vitskuuske (Picea abies f. viminalis) – dendropargis puu nr 175 – esineb Eesti metsades hajali üsna tihti.

Dendropargis esindatud serbia kuusk (Picea amorika) on haljastuses sage, kanada kuusk (Picea laxa) ja alberta kuusk (Picea ×albertiana) aga on haljastuses küllaltki haruldased, alberta kuuse sort ’Conica’ aga aedades väga sage.

Mändidest on dendropargis esindatud haljastuses laialdaselt kasutatud liigid – kodumaine harilik mänd (Pinus sylvestris) – puud nr 108, 110, 111, 200, 201, 202 ning võõramaised alpi seedermänd (Pinus cembra) – puud nr 241, 243 (foto 10) ja siberi seedermänd (Pinus sibirica) – puud nr 99, 100, 101, 102, 103 (foto 11) ning lookjas mägimänd (Pinus mugo subsp. mugo) – põõsad rühmas nr 242.

Nulgudest on dendropargis esindatud mõlemad Eestis sagedased nululiigid – palsamnulg (Abies balsamea) – puud nr 207, 211, 215, 236 ja siberi nulg (Abies sibirica) – puu nr 208, 213. Esindatud on ka nende kahe liigi haruldane hübriidid (Abies balsamea × Abies sibirica) – puud nr 212 ja 214 (foto 12), keda peetakse iseloomulikuks just Balti riikidele. Palsam- ja siberinululu hübriidile on iseloomulik korrapärane laikooniline võra, mis sarnaneb palsamnulu võrale, kuid kitsamad ja pehmemad okkad, mis on päritud siberi nulult. Värdnulg (Abies ×phanerolepis) – puud nr 209 ja 210 – on eristatav palsamnulust eelkõige käbide poolest, millel küpsetel käbidel on kattesoomuse tipud seemnesoomuste vahelt hästi jälgitavad. Korea nulg

4

(Abies koreana) – puu nr 232 – on väikeaedades üsna sage, levitatud Eestis viimasel 30 aastal.

Lehistest on teistest dendropargis esindatud lehistest haruldasem jaapani lehis (Larix kaempferi) nr 268 (foto 13). Seda liiki kohtab avalikus haljastuses suuremate isenditena harva. Euroopa lehis (Larix decidua) ja vene lehis (Larix russica) on Eestis haljastuses nii mõisate parkides kui linnade parkides ja aedades ning ka metsakultuurides kasutusel olnud üle 200 aasta ja on esindatud paljude erivanuseliste isenditena. Kuriili lehis (Larix gmelinii var. japonica) on avalikus haljastuses suhteliselt haruldane, kuna võrreldes teiste lehiseliikidega eelistab niiskemaid kasvupaiku, mida asulates on vähe. Praegu laialdaselt nii metsakultuuridesse kui haljastusse istutatav on kiirekasvuline eurojaapani lehis (Larix ×marschlinsii).

Hall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. caesia) – dendropargis puud nr 234, 235 ja sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) – dendropargis puu nr 233, on haljastuses üsna sagedased, mõlemat teisendit on katsetatud ka metsakultuurides.

Kased (Betula) on esindatud dendropargis nii ise kasvama hakanud arukaskedega (Betula pendula) – puud nr 145, 244, 245, 246 ja sookaskedega (Betula pubescens) – puud nr 105, 106, 107 kui istutatud arukase ja sookase vahelise hübriidi kuldkasega (Betula ×aurata) – puu nr 251 ning karjala kasega (Betula pendula var. carelica) – puud nr 61, 62, 64, 65, 66, 68, 69, 151, 153, 170 (foto 14) ja arukase lõhislehise vormiga crispa – puu nr 250. Dendropargi karjala kased esindavad seda tüüpi teisendist, kes moodustavad ühe läbiva tüve.

Enamik harilikke tammesid (Quercus robur) on istutatud dendropargi idaossa. Osa tammesid paikneb kuuskede vahel idaservas, osa aga rühmana kuuskede reast lääne pool.

Eestis hajusalt nii looduses kui haljastuses esinevatest lehtpuudest kasvab dendropargis künnapuu (Ulmus laevis) – puud nr 189, 192, 193, 194. Praegu on eestis veel haruldane hõbepärn (Tilia tomentosa) – puu nr 248. Hõbepärn paistab silma hilise õitsemisega, mis teeb temast tolmeldajatele tähtsa toidutaime.

Dendropargi kirdeossa on rajatud mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) istandik nr 104 (foto 15). Välitööde ajal ei olnud pähklipuude määramistunnuseid välja kujunenud. Võimalik, et lisaks mandžuuria pähklipuule kasvab seal ka teisi sarnaseid pähklipuid, näiteks ussuuri pähklipuu (Juglans stenocarpa). Mandžuuria pähklipuu istandikud on haruldased.

Dendroparki Uus tn 42 kinnistul ümbritseb edelast, lõunast ja idast harilike kuuskede rida. Kuuskede vahele on istutatud edela- ja idaküljel karjala kaski, idaküljel ka harilikke tammesid. Kuuskede rida pakub kaitset tuulte eest. Algselt on harilikud kuused istutatud vahekaugusega 5 m. Praegu ei ole kuused ridades veel külgepidi liitunud.

5

Enamik puid on istutatud dendroparki rühmadena jättes puude vahekauguseks rühmas 2.5–5 m ja rühmade vahele 6–20 m. Arvestades puude prognoositavaid mõõtmeid täiskasvanuna on liiga tihe noorte harilike tammede (Quercus robur) rühm dendropargi idaosas, kus puude vahekaugus on 3.5–5 m.

Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide rakendusest ortofotosid uurides ilmneb, et dendropargi lõunaserva istutati kuuskede rida aastatel 2010–2011, ka dendropargi puude rühmade istutamist alustati samal ajavahemikul, vanemad istutused on suurelehised pärnad (Tilia platyphyllos) nr 196 ja 198, hariliku kuuse (Picea abies) sammasja võraga sordi ’Cupressina’ isendid nr 203, 204, 205 ja 206, palsamnulud (Abies balsamea) nr 207 ja 211, samuti palsamnulu ja siberi nulu hübriid (Abies balsamea × Abies sibirica) nr 212, siberi nulg (Abies sibirica) nr 208, vanemad ussikuused (Picea abies f. virgata) nr 219 ja 222, hall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. caesia) nr 234, serbia kuused (Picea omorika) nr 263, 264, 265, 266, jaapani lehis (Larix kaempferi) nr 268, vene lehis (Larix russica) nr 269 ja eurojaapani lehis (Larix ×marschlinsii) nr 270.

Tervislik seisund on peaaegu kõigil okaspuudel ja vanematel lehtpuudel hea. Noortel lehtpuudel ja mõnel nõrga kasvuga okaspuul on konkurentsis ümbritsevate murukamarat moodustavate taimedega põua-aastail juurdekasvud olnud väikesed, mis viitab veepuudusele ja puude nõrgestumisele.

Dendropargi lähedal Uus tn 42 kinnistu lääneosas kasvavatel noortel harilikel pihlakatel ja aed-õunapuudel on soku tekitatud koorevigastusi ja neid puid on ka metskitsede poolt kärbitud.

Vanemad raagremmelgad dendropargi lähedal nii Uus tn 42 kinnistu lääneosas kui Pikk tn 44 kinnistu edelaosas on peaaegu kõik kahjustatud kas liblika pajumailase (Cossus cossus) röövikute või suure haavasiku (Saperda carcharias) tõukude poolt, kuid puidukahjustused praegu veel puude harude seisukindlust ei mõjuta, küll aga soodustavad käigud harude puidus tüvemädanike levikut ja tulevikus ka harude lahti rebenemist.

Palsamnulgudel oli näha välitööde ajal üksikuid musta pahktäi (Aphrastasia pectinatae) isendeid. Must pahktäi kahjustab okkaid - need osaliselt kolletuvad, kestvama kahjustamise tagajärjel pruunistuvad ja varisevad. Ka uued okkad võib putukas masspaljunemise korral hävitada. Kahjustus algab võra alaosast. Must pahktäi on valge vahase karvasusega väike putukas. Osa põlvkondi elab kuuskedel, kus tekitab pahkasid.

6

Foto 1. Kareda kuuse (Picea abies) nr 238 oksad ja käbid. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 2. Hariliku kuuse (Picea abies) sammasja sordi ’Cupressina’ rühm – puud nr 203, 206, 204 ja 205. 20.05.2025. Olev Abner

7

Foto 3. Ussikuuse (Picea abies f. virgata) kloon, millel on võra alusel oksi tihedamalt. Puu nr 222. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 4. Ussikuuse (Picea abies f. virgata) kloon, millel üle võra paiknevad oksad hõredalt. Puu nr 219. 20.05.2025. Olev Abner

8

Foto 5. Hariliku kuuse (Picea abies) sordi ’Barryi’ isendid nr 228, 229 ja 230. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 6. Hariliku kuuse (Picea abies) sordi ’Frohburg’ isend nr 217. 20.05.2025. Olev Abner

9

Foto 7. Hariliku kuuse (Picea abies) sordi ’Luua’ isend nr 231. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 8. Hariliku kuuse (Picea abies) sordi ’Luua Pärl’ isend nr 227. 20.05.2025. Olev Abner

10

Foto 9. Hariliku kuuse (Picea abies) vormi deflexa isendi nr 181 käbi. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 10. Alpi seedermännid (Pinus cembra) nr 241 ja 243. 20.05.2025. Olev Abner

11

Foto 11. Siberi seedermännid (Pinus sibirica) nr 100 ja 101. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 12. Palsamnulu ja siberi nulu hübriid (Abies balsamea × Abies sibirica) nr 214. 20.05.2025. Olev Abner

12

Foto 13. Jaapani lehis (Larix kaempferi) nr 268. 20.05.2025. Olev Abner

Foto 14. Ühetüveline tüüpiliste mügarikega tüvel karjala kask (Betula pendula var. carelica) nr 69. 20.05.2025. Olev Abner

13

Foto 15. Mandžuuria pähklipuude (Juglans mandshurica) istandik nr 104. 20.05.2025. Olev Abner

Uus tn 42 kinnistul paikneva dendropargi väärtused  Dendropark tekitab haljastatud puhverala põllumaa ja hoonestatud kruntide

vahel.

 Dendropark on avalik, kõigile liigipääsetav hästi hooldatud haljasala, kus enamik puid on istutatud asjatundlikult, jättes neile piisavalt kasvuruumi.

 Dendropark mitmekesistab maastikku ja pakub oma igihaljaste okaspuuliikidega aastaringselt haljastusefekti.

 Dendropark omab mitmete haruldaste okaspuude tõttu teaduslikku väärtust – võimalik on jälgida vähelevinud puude kasvukäiku.

 Dendropargis kasvab hulk metsanduses ja haljastuses kasutatavaid puid, keda saab kasutada loodushariduses õppematerjalina.

Soovitused  Arvestades istutatud puude head tervislikku seisundit ja prognoositavat järele

jäänud eluiga, sobivat istutustihedust, mitmekesist liigilist ja sordilist koosseisu, dendroloogiliste harulduste olemasolu, on otstarbekas eelpool piiritletud ulatuses Uus tn 42 kinnistul paiknev dendropark säilitada ehituskruntide vahel kui avalik haljasala.

14

 Avalikul haljasalal tuleb tähelepanu pöörata puudele ka edaspidi soodsate kasvutingimuste tagamisele. Eelkõige tuleb noortel puudel vähendada murutaimede konkurentsi. Selleks on soovitav puude ümbert vähemalt võra ulatuses, aga parem kui 0.5–1 m võra väliskontuurist kaugemalt, ettevaatlikult murukamar koorida, vajadusel lisada juurde uut mulda ja puude ümbrus multšida kas koorepuru või hakkepuiduga.

 Dendropargis kasvavate palsamnulgude okastel elava musta-pahktäi arvukust tuleb jälgida. Kui pahktäide arvukus suureneb, siis tuleb neid tõrjuda.

 Dendropargi idaosas paiknevate tammede rühmas tuleb osa puid ümber istutada, et puudele oleks rohkem kasvuruumi.

 Jätkata tuleb dendropargi niitmist.

 Suurekasvuliste puude juurde istutusteks eespool dendropargina piiritletud alal on ruumi vähe, sest tuleb tagada ka puude vaadeldavus. Vaba ruum puude rühmade vahel võiks olla vähemalt võrdne rühma moodustavate puude kõrgusega täiskasvanuna.

 Juurde istutustes on soovitav kasutada eelistatult lehtpuid ja -põõsaid, et veelgi mitmekesistada dendropargi liigilist ja sordilist koosseisu. Kogumise peamiseks põhimõtteks või jätkuvalt olla haljastuses ja metsanduses oluliste puittaimede kogumine.

 Kui jätkata aga dendropargis okaspuude kogumist ja lähtuda okaspuude kollektsiooni täiuslikkuse taotlusest, siis okaspuudest võiks juurde istutada kuuskedest musta kuuse (Picea mariana), punase kuuse (Picea rubens), ajaani kuuse (Picea jezoensis), Glehni kuuse (Picea glehnii), korea kuuse (Picea koraiensis) ja Engelmanni kuuse (Picea engelmannii) ning hõbekuuse (Picea pungens f. glauca), nulgudest jaapani nulu (Abies veitchii), mandžuuria nulu (Abies holophylla), amuuri nulu (Abies nephrolepis), sahhalini nulu (Abies sachalinensis) ja halli nulu (Abies concolor), mändidest korea seedermänni (Pinus koraiensis), rumeelia männi (Pinus peuce), austria männi (Pinus nigra subsp. nigra), halli männi (Pinus banksiana) ja keerdmänni (Pinus contorta), rohelise ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii), tsuugadest kanada tsuuga (Tsuga canadensis), jugapuudest hariliku jugapuu (Taxus baccata) ja ida-jugapuu (Taxus cuspidata), elupuudest hariliku elupuu (Thuja occidentalis) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), ebaküpressidest mõne vastupidavama kalifornia ebaküpressi (Chamaecyparis lawsoniana) sordi.

15

Kokkuvõte Kadrina aleviku Uus tn 42 kinnistul paikneb u 1.66 ha suurune dendropark, kus ülekaalus on okaspuud – kuused, männid, lehised ja nulud. Lehtpuudest on dendropargis enam kaski ja harilikke tammesid. Kokku suudeti eristada dendropargis 54 nimetust puittaimi. Istutatud taimede hulgas on haruldusi nagu karedad kuused (Picea asperata) nr 238, 239 ja 240; hariliku kuuse (Picea abies) sammasja võraga sordi ’Cupressina’ isendid nr 203, 204, 205 ja 206; ussikuused ehk hariliku kuuse vormi virgata isendid nr 218, 219, 220, 221, 222, 223, 224 ja 225.

Arvestades dendropargi tähtsust maastiku mitmekesistajana, istutatud puude head tervislikku seisundit ja prognoositavat järele jäänud eluiga, sobilikku istutustihedust, on otstarbekas dendropark planeeritavate ehituskruntide vahel säilitada kui avalik haljasala ning jätkata dendropargi hooldust ning soovi korral ka täiendamist.

Ekspertarvamuse juurde on lisatud inventuurijoonis nii dwg- kui pdf-vormingus, inventeeritud puittaimede tabel MS Exceli ja pdf-vormingus.

Tallinnas, 07.07.2025.

Koostaja,

Olev Abner,

dendroloog, tel. 6062675, 56651312, [email protected]

16

Lisa 1. Inventuuriala piirid

Lisa 2. Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala inventeeritud puittaimede tabel

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

1 harilik jalakas järelkasvu isend

8 & 6 5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline; halva harunemisega, mis tulevikus võib soodustada ühe või teise haru lahti rebenemist

2 arukask üksikpuu 30 11 8 II

3 harilik kuusk puude rida 4.5–5 III õhuliini all ladvad ära seatud; laius u 5 m

4 harilik kuusk puude rida 10–12 II laius u 6 (7) m; idaosas sees ka mõni h. mänd; all lõunaküljel h. haava juurevõsud, V; põhjaküljel väike igihali II

5 harilik haab juurevõsude kogumik

5–7 V

6 arukask üksikpuu 31 10 8 II

7 raagremmelgas üksikpuu 11 & 14 & 23

7 IV 3-haruline; emastaim

8 raagremmelgas üksikpuu 15 & 19 & 19 & 26 & 13 & 20 &

16

7 IV 7-haruline; harud kahjustatud liblika pajumailase röövikute poolt - näha pruun näripuru; emastaim

9 raagremmelgas üksikpuu 23 & 16 & 36 &

17

9 IV 4-haruline; harud kahjustatud liblika pajumailase röövikute poolt - näha pruun näripuru; isastaim

10 must pihlaroonia põõsas 1 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

17

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

11 aed-õunapuu üksikpuu 3 4 III

12 kuldkask üksikpuu 18 4.5 II

13 raagremmelgas järelkasvu isend

10 & 11 & 11 & 11 & 12

& 12 & 8 & 8

7 IV 8-haruline; isastaim

14 raagremmelgas üksikpuu 12 & 14 & 17 & 16 & 14

& 13 & 9 & 10

7 IV 8-haruline; harud kahjustatud haavasiku poolt - näha hele valkjas näripuru; emastaim

15 üheemakane viirpuu üksikpuu 2.5 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

16 üheemakane viirpuu üksikpuu 2 2.5 III

17 aed-õunapuu üksikpuu 2.5 2 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; kujundamata võraga

18 aed-õunapuu üksikpuu 1.1 1.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; kujundamata võraga; varem saanud ulukikahjustusi

19 aed-õunapuu üksikpuu 4 3 IV kujundamata võraga

20 harilik pihlakas üksikpuu 2.5 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

21 aed-õunapuu üksikpuu 2 1.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; tüvel koorevigastused

22 harilik pihlakas üksikpuu 2.5 1.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; tüve koor soku poolt maha hõõrutud

23 harilik lodjapuu põõsas 1.1 2 III

24 harilik türnpuu järelkasvu isend

1.5 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

25 harilik türnpuu üksikpuu 2.2 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

26 harilik türnpuu üksikpuu 2 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

27 harilik pihlakas üksikpuu 2.5 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

28 üheemakane viirpuu üksikpuu 4 4.5 II mitmeharuline

29 aed-õunapuu puude rühm 1.3–2.2 u 3.5 × 1.5

IV puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 4 puud; kõigil erineva suuruse ja vanusega koorevigastused

30 mage sõstar põõsas 1.6 2 III

31 arukask üksikpuu 22 5 III kahvelharudega; all aed- õunapuu, H=2 m, IV

32 aed-õunapuu üksikpuu 2.5 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

33 harilik pihlakas üksikpuu 3 1 III puu sümbol puudub alusplaanilt

34 aed-õunapuu üksikpuu 2.1 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

35 harilik pihlakas üksikpuu 2 2 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; põõsasjas; kasvab õhuliini all; soovitav ümber istutada

36 aed-õunapuu üksikpuu 3.5 2.5 III

37 harilik lodjapuu põõsas 1 1.5 III põõsa sümbol puudub

18

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

alusplaanilt

38 harilik pihlakas üksikpuu 2.2 1.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; kasvab õhuliini all; soovitav ümber istutada

39 harilik pihlakas üksikpuu 3.5 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

40 aed-õunapuu üksikpuu 2 1.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; kujundamata võraga; kasvab õhuliini all

41 harilik vaarikas põõsaste rühm 1–1.4 III põõsa sümbol puudub alusplaanilt

Lamarcki toompihlakas põõsaste rühm 1.4–1.7 III põõsa sümbol puudub alusplaanilt

mets-kibuvits põõsaste rühm 1.2–1.5 III põõsa sümbol puudub alusplaanilt

42 harilik pihlakas üksikpuu 2.4 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

43 harilik pihlakas üksikpuu 4.2 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

44 harilik türnpuu üksikpuu 2.1 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

45 aed-õunapuu üksikpuu 2.5 1.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; kujundamata võraga

46 raagremmelgas üksikpuu 9 & 14 & 7 & 9 &

8

8 6 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; 5-haruline; halva harunemisega, mis tulevikus võib soodustada ühe või teise haru lahti rebenemist; emastaim

47 harilik pihlakas üksikpuu 2 1 III

48 harilik pihlakas puude rühm 2.5–4 u 13 × 6 IV puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 10 puud; kasvavad õhuliini all; soovitav ümber istutada

49 raagremmelgas üksikpuu 11 & 14 & 14 & 15 & 21

& 12 & 8

9 9 IV 7-haruline; halva harunemisega; isastaim

50 raagremmelgas üksikpuu 8 & 14 & 10 & 10 & 10 & 11 & 14

8 6 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; 7-haruline; halva harunemisega; isastaim

51 harilik pihlakas puude ring 4–5 III puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 11 puud; ringi välisläbimõõt u 7 m; osa puid paikneb õhuliini all

52 raagremmelgas järelkasvu isend

6 2.5 V varjab istutatud h. pihlakaid nr 51; paikneb õhuliini all

53 üheemakane viirpuu üksikpuu 4 3 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; paikneb õhuliini all

54 harilik pihlakas üksikpuu 4.5 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

55 karvaseviljaline pappel üksikpuu 5 5 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt; suuremaks kasvades hakkab varjama h. kuuskede rida nr 67

56 aed-õunapuu üksikpuu 4 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

57 üheemakane viirpuu üksikpuu 4.2 3.5 II

58 raagremmelgas järelkasvu 9 3 V puu sümbol puudub

19

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

isend alusplaanilt; isastaim; hakkab varjama haljastuslikult väärtuslikumat üheemakast viirpuud nr 57

59 raagremmelgas järelkasvu isend

8 & 9 3 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline; emastaim

60 harilik kuusk puude rida 6–7 II 6 puud; istutatud 5 m vahedega; võrade läbimõõt 2.5–3.5 m; võrad ei ole veel külgepidi liitunud

61 karjala kask üksikpuu 14 7.5 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

62 karjala kask üksikpuu 11 & 10 5 3 II puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline

63 harilik kuusk puude rida 4.5–5 II 5 puud; võrade läbimõõt 2– 3.5 m

64 karjala kask üksikpuu 6 5 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

65 karjala kask üksikpuu 6 & 6 4.5 3.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline

66 karjala kask üksikpuu 14 7 4.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

67 harilik kuusk puude rida 3–6.5 II erivanuseliste puude rida; 20 puud; võrade läbimõõu 1.5– 3.5 m; enamusel h. kuuskedel võrad ei ole veel külgepidi liitunud

68 karjala kask üksikpuu 4 4.5 2 II

69 karjala kask üksikpuu 6 5 2.5 II

70 punane sõstar põõsaste rühm 1.5 3 × 2 III 2 põõsast; paikneb h. pihlakast nr 38 kagu pool

71 sookask üksikpuu 25 5 III puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud põhja

72 harilik tamm järelkasvu isend

16 4.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt; tüvest kagu pool kaitstavate metsakuklaste pesakuhila

73 harilik tamm üksikpuu 13 4.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud lõunasse

74 arukask üksikpuu 21 4.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud põhja

75 harilik tamm üksikpuu 14 6 III puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud lõunasse

76 harilik kuusk puude rida 5–6 u 10 × 3.5 (4)

III paikneb Uus tn 38 kinnistul

77 hapu kirsipuu juurevõsude kogumik

3 u 12 × 5 III puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; all h. vaarikas, IV

78 kuldkask üksikpuu 29 8 6 III

79 must pihlaroonia põõsas 2 4 III põõsa sümbol puudub alusplaanilt

80 kuldkask üksikpuu 28 8 6 II puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud kagusse

81 arukask üksikpuu 29 8 7 III puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud itta

82 arukask üksikpuu 14 7 3.5 IV puu sümbol puudub

20

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

alusplaanilt; kasvus alla jäänud puu

83 arukask üksikpuu 36 12 7 II puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud kirdesse

84 arukask üksikpuu 25 8 5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

85 kuldkask üksikpuu 25 8 6 III puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud põhja

86 arukask üksikpuu 30 12 7 II puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud loodesse; all põhja pool h. kuusk, H=1.5 m, III

87 kuldkask üksikpuu 23 8 6 III puu sümbol puudub alusplaanilt

88 arukask üksikpuu 28 8 7 II puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud edelasse

89 kuldkask üksikpuu 24 8 7 II puu sümbol puudub alusplaanilt

90 arukask üksikpuu 32 10 7 II paikneb Uus tn 38 kinnistul

91 arukask puude rida 20–27 8–11 u 40 × 6 (7)

II 7 puud; paiknevad Uus tn 40 kinnistu lääneservas

92 ussikuusk puude rühm 2 2 II paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

harilik kuusk 'Barryi' puude rühm 1.4 1 II paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

harilik kuusk 'Luua Pärl'

puude rühm 0.7 0.6 II paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

kääbus-mägimänd puude rühm 0.6 0.8 II paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

hariliku elupuu puude rühm 2 0.9 II paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

Pfitzeri kadakas 'Wilhelm Pfitzer'

puude rühm 0.4 1 II paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

93 suurelehine pärn puude rida 2 III 7 puud; pügatavad; paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

94 tähk-toompihlakas põõsas 4 3.5 II paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

95 harilik kuusk hekk 1 II pügatav; kõrval lõuna pool alberta kuusk 'Conica', harilik kuusk 'Barryi', H01.3 m; paikneb Uus tn 40 kinnistu põhjaservas

96 harilik mänd üksikpuu 30 9 7 III alusplaanil lehtpuu sümbol

97 püramiidjas tamm üksikpuu 11 8 2 II paikneb Uus tn 40 kinnistu kaguosas

98 euroopa lehis puude rida 27; 29; 25; 20; 24; 15; 24; 23

6.5–9 II 8 puud; võrade läbimõõt u 6 m

vene lehis puude rida 15; 21 7 II 2 puud; võrade läbimõõt u 6 m

kuriili lehis puude rida 29 8 6 II

eurojaapani lehis puude rida 19; 22 7.5 II 2 puud; võrade läbimõõt u 6 m

99 siberi seedermänd üksikpuu 13 5.5 3 II puu sümbol puudub alusplaanilt

100 siberi seedermänd üksikpuu 13 5.5 3.5 II puu sümbol puudub

21

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

alusplaanilt

101 siberi seedermänd üksikpuu 12 5 3.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

102 siberi seedermänd üksikpuu 13 6 3.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

103 siberi seedermänd üksikpuu 13 6 4 II puu sümbol puudub alusplaanilt

104 mandžuuria pähklipuu istandik 4.5–5.5 II 33 puud; paigutatud 5 ritta; võimalik, et sees ka mõni hall pähklipuu

105 sookask üksikpuu 24 10 8 III

106 sookask puude rühm 25 9 8 III

107 sookask üksikpuu 22 & 21 9 8 III 2-haruline

108 harilik mänd üksikpuu 19 8 4 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; okastik hõre

109 suurelehine pärn üksikpuu 34 & 20 8 6 III puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline

110 harilik mänd üksikpuu 32 8 7 III puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud itta

111 harilik mänd puude rühm 21; 22 7 6 III puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 2 lähestikku kasvavat puud; võrad liitunud

112 harilik kuusk puude rida 8–14 8–9 III võrade läbimõõt 5–6 m; võrad külgepidi liitunud

113 raagremmelgas puude rühm 27; 29; 21 & 23

8 u 13 × 7 V puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 3 lähestikku kasvavat puud; kahjustunud liblika pajumailase röövikute poolt; võrad liitunud

114 raagremmelgas üksikpuu 27 & 15 & 8 & 18

& 25

7 7 III 5-haruline; emastaim

115 harilik kuusk üksikpuu 23 7 7 III Uus tn 40 kinnistu hoovis

116 harilik kuusk üksikpuu 18 7 5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

117 kuldkask üksikpuu 38 13 12 III puu sümbol puudub alusplaanilt

118 raagremmelgas üksikpuu 7 & 10 & 14 & 8 &

8 & 7

6 7 IV 6-haruline; kahjustatud liblika pajumailase röövikute poolt; emastaim

119 arukask üksikpuu 15 8 4 III kagu pool võra servas h. mänd, H=1.7 m, IV

120 sookask järelkasvu isend

7 7 3.5 III

121 raagremmelgas üksikpuu 14 & 12 & 14 & 8

& 14 & 15 & 12

7 7 IV 7-haruline; osa haruühendusi nõrgad; emastaim

122 raagremmelgas järelkasvu isend

9 & 9 & 8

5 4.5 V puu sümbol puudub alusplaanilt; 3-haruline; harudevahelised ühendused nõrgad; emastaim

123 raagremmelgas üksikpuu 11 & 8 & 9 & 7 &

11 & 9 & 8 & 17 &

8 & 9

7 7 IV 10-haruline; emastaim

124 raagremmelgas üksikpuu 12 & 9 & 6 8 IV 11-haruline; emastaim

22

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

13 & 11 & 9 & 14

& 13 & 11 & 9 &

11 & 11 125 harilik pihlakas üksikpuu 6.5 2.5 IV puu sümbol puudub

alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud põhja

126 arukask järelkasvu isend

12 7 3.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud loodesse

127 raagremmelgas üksikpuu 13 & 8 & 17 & 7 &

14 & 10 & 11 & 9

& 9 & 7 & 16 & 11 & 13

8 8 IV 13-haruline; emastaim; all aed-õunapuu, IV

128 raagremmelgas järelkasvu isend

6 & 12 5 3.5 IV 2-haruline; isastaim

129 raagremmelgas üksikpuu 10 & 7 & 14 & 12

& 12 & 8 & 11 & 10 & 12

& 13

7 7 IV 10-haruline; emastaim

130 raagremmelgas üksikpuu 16 7 4.5 IV tüve läbimõõt mõõdetud 0.5 m kõrguselt; puu sümbol puudub alusplaanilt; võra ühekülgne, suunatud kagusse

131 raagremmelgas üksikpuu 13 & 11 & 19 & 7

& 11 & 13 & 14

& 13 & 8 & 12 & 10 & 15

& 10

9 8 IV 13-haruline; harude vahel liblika pajumailase rööviku tekitatud näripuru; emastaim

132 harilik pihlakas järelkasvu isend

4.2 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

133 harilik pihlakas järelkasvu isend

4.5 3.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

134 raagremmelgas järelkasvu isend

11 & 11 & 11 & 11 & 9

6 6 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; 5-haruline; võra ühekülgne, suunatud edelasse; emastaim

135 arukask järelkasvu isend

7 8 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

136 harilik pihlakas järelkasvu isend

3 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

137 harilik pihlakas järelkasvu isend

3.5 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

138 raagremmelgas järelkasvu isend

6 & 9 & 8

4.5 4 V puu sümbol puudub alusplaanilt; 3-haruline; kõik harud kaldu kagu suunda ja võivad tulevikus maha vajuda; emastaim

139 raagremmelgas üksikpuu 16 & 7 & 5 5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; 3-haruline; harud

23

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

7 kaldu ida suunda ja võra ühekülgne, suunatud itta; emastaim

140 arukask üksikpuu 30 10 6 II

141 arukask järelkasvu isend

12 5 4 III puu sümbol puudub alusplaanilt

142 raagremmelgas järelkasvu isend

7 & 7 & 8 & 8

5 5 V 4-haruline; harude vahel tugev liblika pajumailase rööviku kahjustus; emastaim

143 raagremmelgas üksikpuu 19 & 14 & 11 &

12

7 5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; 4-haruline

144 raagremmelgas üksikpuu 12 & 11 & 9 & 13 & 12 & 8

7 6 V 6-haruline; varjab istutatud h. kuuski; emastaim

145 arukask üksikpuu 28 11 7 II puu sümbol puudub alusplaanilt

146 harilik kuusk üksikpuu 3 2.5 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt; on arukase nr 145 võra all ja kasvuruum väike

147 harilik kuusk üksikpuu 4 5 3 II puu sümbol puudub alusplaanilt

148 harilik kuusk üksikpuu 4 5.1 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

149 harilik kuusk üksikpuu 5 5.4 3 II puu sümbol puudub alusplaanilt

150 harilik kuusk üksikpuu 5 5.4 3 II puu sümbol puudub alusplaanilt

151 karjala kask üksikpuu 6 4.8 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

152 harilik kuusk üksikpuu 6 5.7 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

153 karjala kask üksikpuu 9 4.5 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

154 harilik kuusk üksikpuu 4 2,8 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

155 harilik tamm üksikpuu 6 6 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

156 harilik kuusk üksikpuu 4 2.5 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

157 harilik tamm üksikpuu 3 3 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

158 harilik kuusk üksikpuu 6 5 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

159 harilik tamm üksikpuu 0.8 0.8 III puu sümbol puudub alusplaanilt

160 harilik kuusk üksikpuu 5 4.3 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

161 harilik tamm üksikpuu 3 1.9 1.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

162 harilik tamm üksikpuu 2 1 1 III puu sümbol puudub alusplaanilt

163 harilik kuusk üksikpuu 4 2.3 1.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

164 harilik kuusk üksikpuu 3 1.9 1.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

165 harilik kuusk üksikpuu 3 1.7 1.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

166 harilik tamm üksikpuu 4 4 1.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

167 harilik kuusk üksikpuu 10 6.5 3 II puu sümbol puudub alusplaanilt

24

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

168 harilik kuusk üksikpuu 7 6 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

169 harilik kuusk üksikpuu 5 5 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

170 karjala kask üksikpuu 8 6 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

171 harilik kuusk üksikpuu 8 5 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

172 harilik kuusk puude rida 6–8 4.5–6 II 5 puud; võrade läbimõõt 2– 3.5 m; võrad ei ole veel külgepidi liitunud

173 serbia kuusk üksikpuu 3.5 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

174 harilik kuusk puude rida 6–9 4.5–6.5 II 7 puud; võrade läbimõõt 2– 3.5 (4) m; võrad ei ole veel külgepidi liitunud

175 vitskuusk üksikpuu 12 6.3 4 II puu sümbol puudub alusplaanilt

176 serbia kuusk üksikpuu 7 5 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

177 harilik kuusk puude rida 6–9 4.5–6.5 II 13 puud; võrade läbimõõt 2– 3.5 (4) m; võrad ei ole veel külgepidi liitunud

178 serbia kuusk üksikpuu 7 4.3 2.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

179 harilik kuusk üksikpuu 8 6 3.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt

180 alberta kuusk üksikpuu 1 1.3 II puu sümbol puudub alusplaanilt

181 hariliku kuuse vorm deflexa

üksikpuu 2.4 1 I puu sümbol puudub alusplaanilt; dendroloogiline haruldus

182 soome kuusk üksikpuu 2.2 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt; määrang vajab kontrolli käbide järgi

183 soome kuusk üksikpuu 2 1.5 II puu sümbol puudub alusplaanilt; määrang vajab kontrolli käbide järgi

184 soome kuusk üksikpuu 2 1.3 II puu sümbol puudub alusplaanilt; määrang vajab kontrolli käbide järgi

185 alberta kuusk üksikpuu 1.9 1.4 II puu sümbol puudub alusplaanilt

186 kanada kuusk üksikpuu 1.2 1.1 II puu sümbol puudub alusplaanilt

187 amuuri toomingas üksikpuu 6 & 5 & 4

6.5 3.5 II 3-haruline

188 harilik hobukastan üksikpuu 6 4.2 3 III

189 künnapuu üksikpuu 4 3 2.5 II

190 harilik hobukastan üksikpuu 2.8 2 III

191 harilik hobukastan üksikpuu 0.4 0.4 III puu sümbol puudub alusplaanilt

192 künnapuu üksikpuu 4 2.6 1.5 II

193 künnapuu üksikpuu 1.5 1.5 III hiljapuhkev

194 künnapuu üksikpuu 3 3 1.5 II

195 suurelehine pärn üksikpuu 4 2.5 2 III

196 suurelehine pärn üksikpuu 3 3 III

197 suurelehine pärn üksikpuu 2.1 2.5 III

198 suurelehine pärn üksikpuu 4 3.5 III 4-haruline

199 harilik jalakas üksikpuu 2 1.3 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

25

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

200 harilik mänd üksikpuu 9 4 2.5 II

201 harilik mänd üksikpuu 9 4 3 III kaksikladvaga

202 harilik mänd üksikpuu 10 4.2 4 II

203 harilik kuusk 'Cupressina'

üksikpuu 10 5 1.3 I avalikus ruumis väga haruldane sort

204 harilik kuusk 'Cupressina'

üksikpuu 12 5 1.3 I avalikus ruumis väga haruldane sort

205 harilik kuusk 'Cupressina'

üksikpuu 10 5 1.3 I avalikus ruumis väga haruldane sort

206 harilik kuusk 'Cupressina'

üksikpuu 10 5 1.3 I avalikus ruumis väga haruldane sort

207 palsamnulg üksikpuu 9 5.2 4 II

208 siberi nulg üksikpuu 4 2.8 2.5 II

209 värdnulg üksikpuu 5 3 2.3 II

210 värdnulg üksikpuu 4 2.4 2 II

211 palsamnulg üksikpuu 11 5 3.5 II

212 palsamnulu ja siberi nulu hübriid

üksikpuu 10 6 3.5 I dendroloogiline haruldus

213 siberi nulg üksikpuu 5 3.2 2.5 II

214 palsamnulu ja siberi nulu hübriid

üksikpuu 8 4.5 2.5 I dendroloogiline haruldus; määrang vajab küpsete käbide järgi kontrolli

215 palsamnulg üksikpuu 5 3.1 2.5 II

216 harilik kuusk 'Barryi' üksikpuu 1.7 1.3 I avalikus ruumis väga haruldane sort

217 harilik kuusk 'Frohburg'

üksikpuu 1.3 3 I avalikus ruumis väga haruldane sort

218 ussikuusk üksikpuu 1.7 2 I puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm

219 ussikuusk üksikpuu 2.2 3.5 I puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm

220 ussikuusk üksikpuu 2.1 2.6 I puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm

221 ussikuusk üksikpuu 1.3 2 I puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm; kõrval alberta kuusk 'Conica', H=0.45 m, III

222 ussikuusk üksikpuu 3 3.2 4 I puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm

223 ussikuusk üksikpuu 1.7 2 I puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm

224 ussikuusk üksikpuu 2.5 3.5 I puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane vorm

225 ussikuusk üksikpuu 1.8 2.5 I puu sümbol puudub alusplaanilt; avalikus ruumis väga haruldane

26

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

vorm

226 harilik elupuu 'Miky' üksikpuu 0.35 0.3 IV on kannatanud päikesepõletuse all; sordimäärang vajab kontrolli

227 harilik kuusk 'Luua Pärl'

üksikpuu 0.6 0.6 II

228 harilik kuusk 'Barryi' üksikpuu 1.3 1.1 I avalikus ruumis väga haruldane sort

229 harilik kuusk 'Barryi' üksikpuu 1.5 1.1 I avalikus ruumis väga haruldane sort

230 harilik kuusk 'Barryi' üksikpuu 1.6 1.2 I avalikus ruumis väga haruldane sort

231 harilik kuusk 'Luua' üksikpuu 1 1 I avalikus ruumis väga haruldane sort

232 korea nulg üksikpuu 2 1.7 1.4 II

233 sinihall ebatsuuga üksikpuu 6 3 2.5 II

234 hall ebatsuuga üksikpuu 11 6.3 4.5 II

235 hall ebatsuuga üksikpuu 11 3 3.5 III läbimõõt mõõdetud 0.9 m kõrguselt; kaksikladvaga

236 palsamnulg üksikpuu 8 4.2 3 II

237 serbia kuusk üksikpuu 10 6 3.5 II

238 kare kuusk üksikpuu 9 5 4.5 I dendroloogiline haruldus

239 kare kuusk üksikpuu 8 4.5 3 I dendroloogiline haruldus

240 kare kuusk üksikpuu 8 5 3.5 I dendroloogiline haruldus

241 alpi seedermänd üksikpuu 9 4.2 3.5 II

242 lookjas mägimänd põõsaste rühm 1.1 4 III põõsaste sümbol puudub alusplaanilt; 2 põõsast; võrad liitunud

243 alpi seedermänd üksikpuu 11 4.5 3.5 II

244 arukask üksikpuu 27 9 7 II

245 arukask üksikpuu 27 9.5 7 II

246 arukask üksikpuu 23 9 6 II

247 arukask üksikpuu 4 4 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

248 hõbepärn üksikpuu 13 4.3 4 II

249 suurelehine pärn üksikpuu 16 4.5 6 III tüve läbimõõt mõõdetud 0.8 m kõrguselt, sest tüvi haruneb u 0.9 m kõrguselt

250 arukase vorm crispa üksikpuu 4 4 3 II puu sümbol puudub alusplaanilt

251 kuldkask üksikpuu 5 4.5 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

252 harilik tamm üksikpuu 1.5 1 III puu sümbol puudub alusplaanilt

253 harilik tamm üksikpuu 3 2.5 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

254 harilik tamm üksikpuu 0.5 0.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

255 harilik tamm üksikpuu 4 3 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

256 harilik tamm üksikpuu 1.2 1 III puu sümbol puudub alusplaanilt

257 harilik tamm üksikpuu 2 2.2 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

258 harilik tamm üksikpuu 0.3 0.4 III puu sümbol puudub alusplaanilt

259 harilik tamm üksikpuu 1.7 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

260 harilik tamm üksikpuu 2 2.3 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

27

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

261 harilik tamm üksikpuu 1.8 1.2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

262 harilik tamm üksikpuu 3 4.5 2 II puu sümbol puudub alusplaanilt

263 serbia kuusk üksikpuu 5 3.3 2 III

264 serbia kuusk üksikpuu 7 4.3 2 II

265 serbia kuusk üksikpuu 6 3.3 1.7 II

266 serbia kuusk üksikpuu 4 3.2 1.7 III

267 kanada kuusk üksikpuu 2 2.5 1.8 II

268 jaapani lehis üksikpuu 16 5.5 6 I alusplaanil lehtpuu sümbol; avalikus haljastuses haruldane liik

269 vene lehis üksikpuu 17 7.5 6 II alusplaanil lehtpuu sümbol

270 eurojaapani lehis üksikpuu 17 7.5 5 II alusplaanil lehtpuu sümbol

28

Lisa 3. Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala puittaimede nimekiri

Jrk. nr.

Kodu- maisus

Puittaime eestikeelne nimetus Puittaime teaduslik nimetus Kasvab Uus tn 42 dendro- pargis

1 ebatsuuga, hall Pseudotsuga menziesii var. caesia + 2 ebatsuuga, sinihall Pseudotsuga menziesii var. glauca + 3 elupuu, harilik Thuja occidentalis 4 elupuu, harilik, 'Miky' Thuja occidentalis 'Miky' + 5 + haab, harilik Populus tremula 6 hobukastan, harilik Aesculus hippocastanum + 7 igihali, väike Vinca minor 8 + jalakas, harilik Ulmus glabra + 9 kadakas, Pfitzeri, 'Wilhelm Pfitzer' Juniperus ×pfitzeriana 'Wilhelm Pfitzer'

10 + kask, aru- Betula pendula + 11 + kask, aru-, vorm crispa (lõhilehine

arukask) Betula pendula f. crispa

+

12 + kask, karjala (maarjakask) Betula pendula var. carelica + 13 + kask, kuld- (arukase ja sookase

hübriid) Betula ×aurata (=Betula pendula × Betula pubescens) +

14 + kask, soo- Betula pubescens + 15 + kibuvits, mets- Rosa majalis + 16 kirsipuu, hapu Cerasus vulgaris (=Prunus cerasus) 17 kuusk, alberta (kanada kuuse ja

Engelmanni kuuse hübriid) Picea ×albertiana (=Picea laxa × Picea engelmannii) +

18 kuusk, alberta, 'Conica' Picea ×albertiana 'Conica' + 19 + kuusk, harilik Picea abies + 20 kuusk, harilik, 'Barryi' Picea abies 'Barryi' + 21 kuusk, harilik, 'Cupressina' Picea abies 'Cupressina' + 22 + kuusk, harilik, vorm deflexa (käbid

tagasi käändunud seemnesoomuste tippudega)

Picea abies f. deflexa +

23 kuusk, harilik, 'Frohburg' Picea abies 'Frohburg' + 24 + kuusk, harilik, 'Luua' Picea abies 'Luua' + 25 + kuusk, harilik, 'Luua Pärl' Picea abies 'Luua Pärl' + 26 kuusk, kanada Picea laxa (=Picea glauca) + 27 kuusk, kare Picea asperata + 28 kuusk, serbia Picea omorika + 29 + kuusk, soome (hariliku kuuse ja siberi

kuuse hübriid) Picea ×fennica (=Picea abies × Picea obovata) +

30 + kuusk, ussi- Picea abies f. virgata + 31 + kuusk, vits- Picea abies f. viminalis + 32 + künnapuu Ulmus laevis + 33 lehis, eurojaapani (värdlehis) Larix ×marschlinsii (=Larix ×eurolepis) + 34 lehis, euroopa Larix decidua + 35 lehis, jaapani Larix kaempferi + 36 lehis, kuriili Larix gmelinii var. japonica (=Larix

kurilensis) +

37 lehis, vene Larix russica + 38 + lodjapuu, harilik Viburnum opulus +

29

Jrk. nr.

Kodu- maisus

Puittaime eestikeelne nimetus Puittaime teaduslik nimetus Kasvab Uus tn 42 dendro- pargis

39 + mänd, harilik- Pinus sylvestris + 40 mänd, mägi-, lookjas Pinus mugo subsp. mugo + 41 mänd, seeder-, alpi Pinus cembra + 42 mänd, seeder-, siberi Pinus sibirica + 43 nulg, korea Abies koreana + 44 nulg, palsam- Abies balsamea + 45 nulg, palsamnulu ja siberi nulu hübriid

("balti nulg") Abies balsamea × Abies sibirica

+

46 nulg, siberi Abies sibirica + 47 nulg, värd- (palsamnulu ja Fraseri

nulu hübriid) Abies ×phanerolepis (=Abies balsamea × Abies fraseri) +

48 pappel, karvaseviljaline Populus trichocarpa + 49 + pihlakas, harilik Sorbus aucuparia + 50 pihlaroonia, must (must aroonia) ×Sorbaronia mitschurinii 51 pähklipuu, mandžuuria Juglans mandshurica + 52 pärn, hõbe- Tilia tomentosa + 53 pärn, suurelehine Tilia platyphyllos + 54 + remmelgas, raag- Salix caprea + 55 + sõstar, mage Ribes alpinum 56 sõstar, punane Ribes rubrum 57 + tamm, harilik Quercus robur + 58 tamm, püramiidjas Quercus robur f. fastigiata 59 toomingas, amuuri Padus maackii (=Prunus maackii) + 60 toompihlakas, Lamarcki Amelanchier lamarckii + 61 toompihlakas, tähk- Amelanchier spicata 62 + türnpuu, harilik Rhamnus cathartica 63 + vaarikas, harilik Rubus idaeus + 64 viirpuu, üheemakane Crataegus monogyna + 65 õunapuu, aed- Malus domestica +

30

Lisa 4. Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistute ning lähiala inventuurijoonis

Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 ning lähialal paikneva dendropargi inventeeritud puittaimede tabel.pdf

Tabel 1. Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistutel ning lähialal paikneva dendropargi inventeeritud objektide tabel

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

1 harilik jalakas järelkasvu isend

8 & 6 5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; 2-haruline; halva harunemisega, mis tulevikus võib soodustada ühe või teise haru lahti rebenemist

2 arukask üksikpuu 30 11 8 II 3 harilik kuusk puude rida 4.5–5 III õhuliini all ladvad ära seatud;

laius u 5 m

4 harilik kuusk puude rida 10–12 II laius u 6 (7) m; idaosas sees ka mõni h. mänd; all lõunaküljel h. haava juurevõsud, V; põhjaküljel väike igihali II

5 harilik haab juurevõsude kogumik

5–7 V

6 arukask üksikpuu 31 10 8 II 7 raagremmelgas üksikpuu 11 & 14 &

23 7 IV 3-haruline; emastaim

8 raagremmelgas üksikpuu 15 & 19 & 19 & 26 & 13 & 20 &

16

7 IV 7-haruline; harud kahjustatud liblika pajumailase röövikute poolt - näha pruun näripuru; emastaim

9 raagremmelgas üksikpuu 23 & 16 & 36 & 17

9 IV 4-haruline; harud kahjustatud liblika pajumailase röövikute poolt - näha pruun näripuru; isastaim

10 must pihlaroonia põõsas 1 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

11 aed-õunapuu üksikpuu 3 4 III 12 kuldkask üksikpuu 18 4.5 II 13 raagremmelgas järelkasvu

isend 10 & 11 & 11 & 11 & 12 & 12 &

8 & 8

7 IV 8-haruline; isastaim

14 raagremmelgas üksikpuu 12 & 14 & 17 & 16 & 14 & 13 &

9 & 10

7 IV 8-haruline; harud kahjustatud haavasiku poolt - näha hele valkjas näripuru; emastaim

15 üheemakane viirpuu üksikpuu 2.5 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

16 üheemakane viirpuu üksikpuu 2 2.5 III 17 aed-õunapuu üksikpuu 2.5 2 IV puu sümbol puudub

alusplaanilt; kujundamata võraga

18 aed-õunapuu üksikpuu 1.1 1.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; kujundamata võraga; varem saanud ulukikahjustusi

19 aed-õunapuu üksikpuu 4 3 IV kujundamata võraga

20 harilik pihlakas üksikpuu 2.5 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

Tabel 1. Kadrina aleviku Uus tn 30 ja Uus tn 42 kinnistutel ning lähialal paikneva dendropargi inventeeritud objektide tabel

Jrk. nr.

Taime nimetus Hindamise objekt

Rinnas- diameeter

(dia-meeter 1,3 m

kõrguselt maa-

pinnast), cm

Kõrgus / kõrguste

vahemik, m

Võra suurim

läbi-mõõt, m

Haljas- tuslik

väärtus- klass

Märkused

21 aed-õunapuu üksikpuu 2 1.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; tüvel koorevigastused

22 harilik pihlakas üksikpuu 2.5 1.5 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; tüve koor soku poolt maha hõõrutud

23 harilik lodjapuu põõsas 1.1 2 III 24 harilik türnpuu järelkasvu

isend 1.5 1.5 III puu sümbol puudub

alusplaanilt

25 harilik türnpuu üksikpuu 2.2 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

26 harilik türnpuu üksikpuu 2 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

27 harilik pihlakas üksikpuu 2.5 2.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

28 üheemakane viirpuu üksikpuu 4 4.5 II mitmeharuline

29 aed-õunapuu puude rühm 1.3–2.2 u 3.5 × 1.5

IV puude sümbolid puuduvad alusplaanilt; 4 puud; kõigil erineva suuruse ja vanusega koorevigastused

30 mage sõstar põõsas 1.6 2 III 31 arukask üksikpuu 22 5 III kahvelharudega; all aed-

õunapuu, H=2 m, IV

32 aed-õunapuu üksikpuu 2.5 2 III puu sümbol puudub alusplaanilt

33 harilik pihlakas üksikpuu 3 1 III puu sümbol puudub alusplaanilt

34 aed-õunapuu üksikpuu 2.1 1.5 III puu sümbol puudub alusplaanilt

35 harilik pihlakas üksikpuu 2 2 IV puu sümbol puudub alusplaanilt; põõsasjas; kasvab õhuliini all; soovitav ümber istutada

36 aed-õunapuu üksikpuu 3.5 2.5 III 37 harilik lodjapuu põõsas 1 1.5 III põõsa sümbol puudub