Kiri

Estonian Public Broadcasting | F. R. Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn | phone 628 4100 | e-mail [email protected] | registry code 74002322 | www.err.ee

Kultuuriministeerium Teie 02.09.2025 nr

Meie 29.09.2025 nr 1.1-7/44-25-1

Arvamus Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Eesti Rahvusringhääling (ERR) tutvus Kultuuriministeeriumi poolt ministeeriumidele

kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse andmiseks saadetud Eesti Rahvusringhäälingu

seaduse (ERRS) muutmise seaduse eelnõuga.

ERRile on oluline ERRi tegevust reguleeriva seaduse kaaasajastamine. Eelnõus on kaetud

teemad, mida Kultuuriministeerium esitas 2024. aastal koostatud Eesti Rahvusringhäälingu

seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses (ERHS VTK) ja mida ERR ka toetas.

ERR peab oluliseks, et eelnõuga on sõnaselgelt väljendatud ERRi tegutsemine erinevatel

meediaplatvormidel ja erinevate meediateenuste osutamine raadio- ja teleteenuse kõrval.

ERR avaliku ülesande määratlus on ka kehtivas seaduses olnud kõikehõlmav, kuid teadaolevalt

on tänane regulatsioon andnud võimaluse mitmetimõistetavuseks ja toonud kaasa Euroopa

Komisjonini jõudnud tarbetu ja kurnava vaidluse. Seaduse muutmine on kindlasti oluliseks

faktoriks vaidluse lahendamisel. On äärmiselt oluline, et ERRi ülesanne on määratletud nii, et

see vastaks auditooriumi ootustele, oleks avaliku huvi seisukohast laiapõhjaline ja jõuaks

avalikkuseni tehnilistel platvormidel, kuhu on liikunud auditoorium.

Kuigi teiste meediateenuste mõiste alla loetakse meediateenuste seaduse ja EMFA kohaselt ka

meediateenuse osutaja veebiteenused, pooldaksime seaduses selle sõnaselgemat väljatoomist või

meediateenuste mõiste avamist.

ERR toetab mehhanismi loomist avalike teenuste hindamiseks, mis esmakordselt arvestab juba

2009. aastal vastuvõetud Euroopa Komisjoni teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta

avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01 (nn Ringhäälinguteatis) toodud soovitusi

liikmesriikidele. Uute avalike teenuste hindamine annab kindluse ERRile, et osutatavad teenused

vastavad ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele vajadustele ja välistavad

konkurentsimoonutused meediasektoris.

2024. aasta 7. mail jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse1 (EMFA) artikkel 5 sätestab

kohustuse liikmesriikidele tagada, et avalik-õiguslike meediateenuse osutajate

rahastamismenetlused põhinevad eelnevalt kehtestatud läbipaistvatel ja objektiivsetel

kriteeriumidel ning et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad, kestlikud ja

prognoositavad rahalised vahendid, mis vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele ja

võimele selle raames areneda.

Määruse põhjenduspunkt 31 rõhutab, et on vaja tagada, et avalik-õiguslikud meediateenuse

osutajad saaksid kasu läbipaistvatest ja objektiivsetest rahastamismenetlustest, mis tagavad

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401083

piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid nende avaliku teenuse osutamiseks, võimaldavad

planeerimise prognoositavust ja lubavad neil avaliku teenuse osutamise raames areneda.

Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses

kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamisega, et vältida iga-

aastaste eelarveläbirääkimiste lubamatu mõju riski.

ERR jääb jätkuvalt eelistama Kultuuriministeeriumi koostatud ERHS VTKs väljapakutud

finantseerimismudelit, mille kohaselt oleks riigieelarve toetuse aluseks valem, mis vastab teatud

protsendile üle-eelneva kalendriaasta laekunud aktsiisimaksudest ja füüsilise isiku tulumaksust.

Nimetatud rahastamismudel tagaks täielikult vastavuse Euroopa meediavabaduse määrusega ja

välistaks täitevvõimu sekkumise ning poliitilised mõjutused riigieearvest eraldatava toetuse

kujundamisel.

Nagu märkisime ka oma ERHS VTKle antud arvamuses, on avalik-õiguslikul

meediaorganisatsioonil eriline roll demokraatlikus ühiskonnas kvaliteetse, erapooletu ja

tasakaalustatud informatsiooni andmisel kodanikele, mis tingib tema tegevuse aluste mõnevõrra

teistsuguse regulatsiooni ja vajab täielikku poliitilist sõltumatust. Seda ka rahastamise aluste

sätestamisel.

Ehkki eelnõu seletuskirjas on läbivalt märgitud, et eelnõus pakutud finantseerimisskeem tagab

ERRi rahastamise sõltumatuse, ei saa sellega täielikult nõustuda. Mööname, et võrreldes

kehtivas seaduses oleva mehhanismiga, mille kohaselt määratakse ERRile riigieelarveline toetus

iga-aastaselt, on eelnõus pakutu näol siiski liigutud rahastamise aluse stabiilsuse poole.

Paraku aga võimaldab eelnõu sõnastus siiski ebastabiilsust ja prognoosimatust ka pakutud nelja-

aastase perioodi vältel.

Eelnõus sätestatud seaduse § 10 lõige 6 jätab võimaluse vähendada järgmiseks nelja-aastaseks

perioodiks ettenähtud summat, kui see on tingitud märkimisväärsest majanduslangusest,

riigikaitselistest vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest. Antud lahtine loetelu jätab

võimaluse väga laiaks tõlgendamiseks ja summa vähendamiseks.

Riigieelarve seaduse § 331 lõike 2 kohaselt muudetakse eelmise perioodi eelarvestrateegias

esitatud teavet eelseisvate aastate kohta uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on

muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi

eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane

õigusakt.

Rahandusministeeriumi veebilehel kirjeldatakse rahandusprognoos sisu järgnevalt:

Maksutulude prognoos põhineb makroprognoosil, mis lähtub globaalsest majandusolukorrast,

Eesti väliskaubanduspartnerite väljavaadetest, meie majanduse arengufaasist ning planeeritud

maksumuudatustest. Prognoositakse kõiki tähtsamaid makronäitajaid, nagu sisemajanduse

kogutoodang, inflatsioon, tööpuudus ja hõive, tarbimine ja investeeringud jne.

Majandusprognoosi kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning

ettevõtjad oma strateegiliste plaanide koostamisel. Prognoosi seletuskiri annab ka laiemale

avalikkusele ülevaate viimasest majandusarengust ning väljavaatest järgnevaks neljaks aastaks.2

Eelnõu seletuskirjas võiks täpsemalt lahti kirjutada, kuidas kujunevad kavandatavad toetuse

summad nelja aastaseks perioodiks iga aasta kohta eraldi ning milliseid näitajaid võetakse

arvesse makromajandus ja rahandusprognoosist toetussummade kujunemisel. Selgusetuks jääb,

2 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-

majandusprognoos

kas summade kujunemisel arvestatakse nelja aasta inflatsiooni prognoosiga, mis tagaks ERRi

toimekindluse ja jätkusuutlikkuse teenuste osutamisel.

Eelnõus sätestatud seaduse § 10 lõikes 5 on märgitud, et ERRile võib lisaks iga-aastasele

riigieelarvelisele toetusele eraldada sihtotstarbelisi eraldisi riigikaitseliste ülesannete täitmiseks,

elutähtsate teenuste osutamiseks ja muudel juhtudel, kui see on vajalik ERRile seadusega pandud

ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks. Selline loetelu on positiivne, arvestades, et pakutud

regulatsioon ei paku täielikku kindlust nelja-aastase perioodi jooksul määratud toetuse summa

suuruse kujunemise osas. Teisalt aga ei anna see ka kindlust, et näiteks valdkondlikel

palgaläbirääkimistel (antud juhul kultuuritöötajad) saavutatud töötasu tõusuks eraldatavad

vahendid jõuavad ka ERRi toetuse hulka. Seletuskirjas küll on toodud, et sihtotstarbeliste

toetuste abil saab katta vajalikke personaliressursse, kuid nagu eelpool märgitud jääb pakutud

regulatsiooni valguses ERR riigieearvest eraldatavate toetuste saamisel siiski täielikult sõltuma

täitevvõimu igakordsetest otsustest. Nimetatud lisavahendite eraldamise peaks eraldi seaduse

tekstis välja tooma.

Seega ei saa ERR nõustuda seletuskirjas läbivalt rõhutatuga, et väljapakutud rahastamisskeem on

täielikult vastavuses EMFA artikliga 5 liikmeriigile pandud kohustusega luua avalik-õiguslikule

meediateenuse osutajale kestlikud, piisavad ja prognoositavad rahastamise alused, mis tagaks

nende sõltumatuse. Teeme ettepaneku väljapakutud nelja-aastases rahastamisskeemis

toetussumma kujunemise alused veelkord läbi vaadata ja sätestada need kujul, mis vähendaks

poliitilise otsusega sekkumise võimalust perioodi kestel ja seeläbi prognoosimatust ning

sõltumatust.

Eelnõu punktis 26 toodud rakendusättega kirjeldatakse esimese raamlepingu sõlmimise

mehhanism. Rakendussätte kohaselt sõlmitakse esimene raamleping hiljemalt 2026. aasta 30.

septembriks ja see kehtib 1.01.2028. - 21.12.2031. Seletuskirjas on raamlepingu algusaastat

põhjendatud sellega, et selline ajastus võimaldab raamlepingu kehtivuse loogilist sidumist

Riigikogu valimistsükliga ning loob ajapuhvri toetuse suuruse prognoosimiseks ja

kavandamiseks. ERR ei toeta esimese raamlepingu algusaasta edasilükkamist aasta võrra

võrreldes seaduse jõustumisega.

Vastavalt riigieelarve seaduse §le 341 kinnitatakse riigieelarvestrateegia arvestusega, et

riigieelarve eelnõu esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne järgmise eelarveaasta algust

st hiljemalt 1. oktoobriks. Riigieelarvestateegia koostamine toimub seega ajal, mil muudatused

ERHSis juba on jõustunud (1. juuni 2026). Seega on võimalik planeerida järgmine nelja-aastane

tsükkel juba algusega aastal 2027. Ei ole põhjendatud, et seaduse jõustumise järel peaks ERRi

tegevuse kavandamine sarnaselt tänasele ebastabiilsele rahalisele seisule olema pärsitud veel ühe

aasta. Juhul, kui pakutud nelja-aastane rahastamisskeem rakenduks, oleks ERRil juba võimalus

oma tegevust planeerida pikemas ajavahemikus kui seda on eelarveaasta.

ERR on jätkuvalt avatud diskussiooniks ka kooskõlastamise ja arvamuste esitamise käigus

laekunud ettepanekute läbiarutamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Roose

juhatuse esimees

Liina Sulg, 6 28 41 67, [email protected]