| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/4259-1 |
| Registreeritud | 29.09.2025 |
| Sünkroonitud | 30.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit |
| Vastutaja | Aet Külasalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Rahandusministeerium
MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit edastab ministeeriumile selgitustaotluse, mille eesmärgiks on käibemaksuseaduse sätete tõlgendamise osas saada ministeeriumi seisukoht.
Manuses on digitaalselt allkirjastatud pdf formaadis fail nimega V2502.pdf.
Lugupidamisega
Martin Huberg
Juhatuse liige
Eesti Maksumaksjate Liit
Ahtri 6a
10151 Tallinn
Telefon 626 4195
Faks 626 4199
Eeltoodu on MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit tõlgendus (õigusaktidest, teo tehioludest jm), mis on antud meie parimate teadmiste kohaselt. Maksu- ja Tolliamet ei pruugi meie tõlgendusega nõustuda.
Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule. Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud.
Eesti Maksumaksjate Liit Registrikood 80005900
Ahtri 6a, 10151 Tallinn
Tel +372 626 4190, faks +372 626 4199 E-post [email protected]
www.maksumaksjad.ee
Rahandusministeerium [email protected] Meie 29.09.2025 nr 2502
Selgitustaotlus
MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit pöördub Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega selgitamaks käibemaksuseaduse § 29 lg 1 sisu. KMS § 29 lg 1 sätestab: 1) Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16) ja teises liikmesriigis §-s 191 sätestatud tingimustel käibemaksust vabastatud tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud (avaldatud koos muude materjalidega: https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/maksu-ja-tollipoliitika/maksud#kaibemaks) kommenteeritud käibemaksuseaduse (seisuga 1.7.2025) § 29 lg 1 kommentaarides on muuhulgas järgmine selgitus: (1) Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16) ja teises liikmesriigis §-s 191 sätestatud tingimustel käibemaksust vabastatud tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Saame sellest selliselt aru, et juhul, kui välisriigis toimuv on ettevõtlus (KMS § 2 lg 2), seejuures kui tegemist ei ole Eesti käibemaksuseaduse § 16 mõistes maksuvaba käibega, siis selle tarbeks Eestist kaupade ja teenuste soetamisel saab Eesti käibemaksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata. Ja see õigus ei sõltu sellest, millises konkreetses maailma riigis ettevõtlusega tegelemine toimub. Palun kinnitage seda seisukohta või lükake ümber. Eelkõige on küsimus sellistes riikides toimuvas ettevõtluses, kus puudub Euroopa Liidus kehtivale käibemaksule sarnane lisandväärtusmaks (nt USA, kus on hoopis müügimaksud). Näiteks, kui USA-s toimuva ettevõtluse tarbeks (näiteks e-pood) kasutatakse Eesti
2
raamatupidamisbüroolt saadavat raamatupidamisteenust või näiteks on soetatud Google või Meta vms kaudu reklaamiteenust, mille osas tekib pöördmaksustamise kohustus, kuid kuna sisend on suunatud välisriigis toimuva ettevõtluse tarbeks, siis võiks eelduslikult sisendkäibemaksu maha arvata. Samasugune olukord võib tekkida ka Euroopa Liidu siseselt, kus nt Eestis registreeritud isiku ettevõtlus toimub küll teises liikmesriigis, kuid seal võib teenuse või kauba soetaja selle pöördmaksustada ning ettevõtjal endal maksukohustusi ei teki. Kokkuvõtvalt, palun selgitada, kas (arvestades eelpool toodud kirjeldusi) Eesti käibemaksukohustuslase õigus saab välisriigis toimuva ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasutavat käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata on mingil viisil piiratud. Vastus palun edastada e-posti teel aadressil: [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Martin Huberg Juhatuse liige
Eesti Maksumaksjate Liit Registrikood 80005900
Ahtri 6a, 10151 Tallinn
Tel +372 626 4190, faks +372 626 4199 E-post [email protected]
www.maksumaksjad.ee
Rahandusministeerium [email protected] Meie 29.09.2025 nr 2502
Selgitustaotlus
MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit pöördub Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega selgitamaks käibemaksuseaduse § 29 lg 1 sisu. KMS § 29 lg 1 sätestab: 1) Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16) ja teises liikmesriigis §-s 191 sätestatud tingimustel käibemaksust vabastatud tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud (avaldatud koos muude materjalidega: https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/maksu-ja-tollipoliitika/maksud#kaibemaks) kommenteeritud käibemaksuseaduse (seisuga 1.7.2025) § 29 lg 1 kommentaarides on muuhulgas järgmine selgitus: (1) Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16) ja teises liikmesriigis §-s 191 sätestatud tingimustel käibemaksust vabastatud tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Saame sellest selliselt aru, et juhul, kui välisriigis toimuv on ettevõtlus (KMS § 2 lg 2), seejuures kui tegemist ei ole Eesti käibemaksuseaduse § 16 mõistes maksuvaba käibega, siis selle tarbeks Eestist kaupade ja teenuste soetamisel saab Eesti käibemaksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata. Ja see õigus ei sõltu sellest, millises konkreetses maailma riigis ettevõtlusega tegelemine toimub. Palun kinnitage seda seisukohta või lükake ümber. Eelkõige on küsimus sellistes riikides toimuvas ettevõtluses, kus puudub Euroopa Liidus kehtivale käibemaksule sarnane lisandväärtusmaks (nt USA, kus on hoopis müügimaksud). Näiteks, kui USA-s toimuva ettevõtluse tarbeks (näiteks e-pood) kasutatakse Eesti
2
raamatupidamisbüroolt saadavat raamatupidamisteenust või näiteks on soetatud Google või Meta vms kaudu reklaamiteenust, mille osas tekib pöördmaksustamise kohustus, kuid kuna sisend on suunatud välisriigis toimuva ettevõtluse tarbeks, siis võiks eelduslikult sisendkäibemaksu maha arvata. Samasugune olukord võib tekkida ka Euroopa Liidu siseselt, kus nt Eestis registreeritud isiku ettevõtlus toimub küll teises liikmesriigis, kuid seal võib teenuse või kauba soetaja selle pöördmaksustada ning ettevõtjal endal maksukohustusi ei teki. Kokkuvõtvalt, palun selgitada, kas (arvestades eelpool toodud kirjeldusi) Eesti käibemaksukohustuslase õigus saab välisriigis toimuva ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasutavat käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata on mingil viisil piiratud. Vastus palun edastada e-posti teel aadressil: [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Martin Huberg Juhatuse liige