Vastus pöördumisele seoses pangasaladusega

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Eesti Pangaliit MTÜ

[email protected]

Vastus pöördumisele seoses

pangasaladusega

Täname teid seisukohtade ja ettepanekute eest, mis on väärtuslikuks sisendiks Õiguskantsleri

tõstatatud probleemide lahendamisel seoses täitmisregistri kaudu pankadele tehtud

päringutega.

Konkreetse murekoha lahendamiseks on Rahandusministeerium välja töötanud eelnõu1. Muus

osas on ministeeriumil kavas astuda samme, mis suurendaksid pangasaladusega kaetud

andmete kolmandatele isikutele edastamise osas õigusselgust kõikide osapoolte jaoks.

Pangasaladus on pangandusõiguse keskne põhimõte, mis tugineb usaldussuhtel

krediidiasutuse (edaspidi ka panga) ja kliendi vahel. Selle usalduse kaitse on oluline, kuna see

võimaldab kliendil kasutada talle põhiseadusega tagatud põhiõigusi ja -vabadusi – eeskätt

õigust eraelu puutumatusele (§ 26) ning õigust vabale eneseteostusele (§ 19). Pangasaladus

väljendub krediidiasutuse kohustuses hoida konfidentsiaalsena kogu teave, mis on neile

teatavaks saanud kliendiga sõlmitud tehingulise suhte raames.

Krediidiasutuste seaduse kohaselt käsitatakse pangasaladusena kõiki andmeid ja hinnanguid,

mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta (§ 88

lõike 1). Teatud eranditega (§ 88 lõige 2) hõlmab pangasaladus seega kõiki kliendi andmeid,

mis pangateenuseid kasutades krediidiasutusele teatavaks saavad, sh kliendi maksekonto

tehingute andmed ja nende väljavõtted ehk pangakonto väljavõtted. Nende andmete põhjal

võib teha ulatuslikke järeldusi mitte ainult kliendi finantsseisu, vaid ka tema elulaadi, isiklike

suhete või koguni veendumuste kohta. Tegemist on teabega, mis oma tundliku iseloomu tõttu

kujutaksid kolmandatele isikutele teatavaks saamisel suurt ja olulist riivet kliendi eraelu

puutumatusele.

1 Maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ec551f4-54a2-49f4-9dbe-a5db33c78699

Teie 11.09.2025 nr 35

Meie 29.09.2025 nr 13-1.1/4021-2

2

Pangasaladuse aluseks ongi kliendi eraelu puutumatuse kaitse. Pangasaladuse reguleerimisega

krediidiasutuste seaduses tagatakse kliendile kõrgetasemeline kaitse usaldussuhtes pangaga.

See kaitse ei ole siiski absoluutne – kliendil on põhiseaduslik õigus eraelu puutumatusele ja

vabale eneseteostusele niivõrd kuivõrd sellega ei riivata ebaproportsionaalselt kolmandate

isikute põhiseadusega tagatud õigusi või vabadusi.

Kolmandate isikute põhjendatud vajadusi ja õigusselguse põhimõtet silmas pidades sätestab

krediidiasutuste seadus juhud, mil krediidiasutus võib avaldada või koguni peab avaldama

pangasaladuse. Kehtiva regulatsiooni keskseks põhimõtteks on, et krediidiasutuste seadus

reguleerib pankade tegevust – nende õigusi ja kohustusi pangasaladusega kaetud andmete

edastamisel (§ 88 lõiked 3¹ ja järgnevad).

Panga kohustus vastata asutuste päringutele (sõltumata päringu esitamise viisist) tugineb

konkreetsele asutusele tema tegevust reguleerivas eriseaduses sätestatud volitusele. See

tähendab, et asutuse õigus päringut teha ja sellise päringuga hõlmatud andmete ulatus peavad

olema tuletatavad konkreetses eriseaduses asutusele antud volitustest. Lihtsustatult öeldes:

eriseadus annab asutusele õiguse päringut teha, krediidiasutuste seadus paneb pangale

kohustuse sellele vastata.

Soovime täiendavalt selgitada ka Rahapesu Andmebüroole (edaspidi ka büroo) rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (edaspidi RahaPTS) tulenevaid volitusi

pangasaladusega kaetud andmete kontekstis.

Kehtiva RahaPTS § 58 lg 1 kohaselt on Rahapesu Andmebürool õigus saada seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks enda poolt määratud tähtajaks teavet pädevatelt

järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse

alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Krediidiasutused on RahaPTSi järgi kohustatud

isikud. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et ettekirjutuse adressaat on kohustatud

ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe

ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

Ülaltoodust tulenevalt järeldub, et krediidiasutuste seadus kohustab panka vastama Rahapesu

Andmebüroo päringule ja avaldama pangasaladust, sh andmeid, mida sisaldavad pangakonto

väljavõtted, kui büroo vajadus selliste andmete järele on põhjendatud ja on tuletatav

RahaPTS-ist tulenevatele volitustele. Krediidiasutuste seaduse § 88 lg 42 punkt 1 ei ole

Rahapesu Andmebüroole eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks andmeid küsida, vaid sätestab

krediidiasutuse kohustuse büroole põhjendatud juhtudel andmeid edastada või avaldada.

Krediidiasutuste seaduse § 88 lg 42 lõike 1 alusel on krediidiasutusel kohustus avaldada

Rahapesu Andmebüroole seoses talle seadusest tulenevate ülesannete täitmisega

pangasaladust sisaldavaid andmeid. Pangale seadusest tulenev ülesanne antud juhul on

sätestatud eelkõige RahaPTS § 58 lõikes 2, mille kohaselt krediidiasutus kui ettekirjutuse

adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust

sisaldava teabe ettekirjutuses määratud tähtajaks.

3

Seega on Rahapesu Andmebürool õigus küsida ja saada krediidiasutuselt tema kliendi

pangakonto väljavõtteid. Täpsustame, et eelnimetatud käsitlus eeldab RahaPTS § 58 lg 2

kohase ettekirjutuse esitamist krediidiasutustele andmete saamiseks, mida peab krediidiasutus

kohustuslikus korras täitma.

Eeltoodud käsitlus on kooskõlas ka ajaloolise tõlgenduse ja Euroopa Liidu õigusega.

Nimelt, sarnaselt hetkel kehtivale RahaPTS § 58 lg 1 ja 2 sõnastusele, kehtis büroo õigus

saada pangasaladuse andmeid samas sõnastuses 2008. a jõustunud RahaPTS (mis kehtis kuni

31.12.2017.a) § 41 lõigete 1 ja 2 alusel. Rahapesu Andmebüroo on küsinud ja saanud

krediidiasutustelt ettekirjutuse alusel muu hulgas pangakonto väljavõtteid vähemalt 2008. a

jõustunud RahaPTS-ist alates ning sellise õiguse omamises ei ole siiani kahelnud ükski

krediidiasutus, riigiasutus ega ka kohus. Kui seadusandjal oleks olnud eesmärgiks piirata

RAB-i õigusi pangakonto väljavõtete saamisel, oleks seadusandja sellise piirangu ka selgelt

sätestanud.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 art 32 punkti 3 kohaselt vastutab

rahapesu andmebüroo (ingl. k. Financial Intelligence Unit), kui keskne riigisisene üksus,

kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete ning rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi

rahastamise seisukohast asjakohase muu teabe vastuvõtmise ja analüüsimise eest. Vastav

andmebüroo vastutab oma analüüsi tulemuste ja asjakohase lisateabe pädevatele asutustele

teatavakstegemise eest, kui on alust kahtlustada rahapesu, sellega seotud eelkuritegusid või

terrorismi rahastamist. Ta peab olema võimeline saama kohustatud isikutelt täiendavat teavet.

Ning art 33 p 1 alapunkt b täiendab, et kohustatud isik peab esitama rahapesu andmebüroole

selle taotluse korral vahetult või kaudselt kogu vajaliku teabe kohaldatavas õiguses sätestatud

korras.

Lihtsustatult – rahapesu andmebürood on oma olemuselt põhimõtteliselt finantsluureasutused

ja nende büroode volitused teabe saamisel peavad olema võrdlemisi ulatuslikud tulenevalt

nende tegevuse eesmärgist. Muu hulgas on RahaPTS § 54 lg 1 punkti 1 alusel büroo üheks

ülesandeks vajaliku teabe väljanõudmine. Rahapesu Andmebüroo põhifunktsiooni täitmine ei

ole sisuliselt võimalik, kui vastavat tehinguinfot ei edastata.

Eeltoodust tulenevalt on RahaPTS § 58 lõiked 1 ja 2 kooskõlas viidatud direktiivi artiklite 32

ja 33 nõuetega. Direktiiv on Eesti õigusesse korrektselt üle võetud, et tagada Rahapesu

Andmebüroole õigus saada pangakontode väljavõtteid ning kohustatud isiku kohustus neid

andmeid väljastada.

Lisaks kirja alguses viidatud eelnõule plaanib Rahandusministeerium Õiguskantsleri tõstatud

küsimuste valguses täiendava meetmena analüüsida krediidiasutuste seaduse §-i 88 tervikuna.

Analüüsi eesmärk on kaardistada kõikide selles paragrahvis nimetatud asutuste vajadused

kooskõlas nende tegevust reguleerivate eriseadustega ning vajadusel täpsustada norme viisil,

mis muudab panga kohustused päringute vastamisel selgemaks ja konkreetsemaks.

Analüüsi käigus hinnatakse asjaomaste asutuste, Finantsinspektsiooni ja Pangaliidu arvamusi

kehtiva regulatsiooni kitsaskohtade osas. Analüüsi tulemused valmivad 2026. aasta alguseks.

4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Mirjam Rannula 5646 7227

[email protected]

Rainer Osanik 5398 2054

[email protected]