Urmas Kaarlep
Audiitortegevuse järelevalve nõukogu
Teie 24.09.2025 nr 852
Meie: 29.09.2025 nr F-4.1/109-1
Vastuseks ametlikule tähelepanu juhtimisele
26.06.2025 sain e-maili, millega Audiitortegevuse järelvalve nõukogu nõudis küsimustiku täitmist ja esitamist, millele vastamise tähtaeg oli 20.06.2025. Selle kohta saatsin oma küsimused Audiitortegevuse järelvalve nõukogule 27.06.2025. Osutan:
Tere,
Vastuseks Teie e-mailile 26.06.2025 Auditikomiteede küsimustiku täitmise kohustus tulenevalt Audiitortegevuse seaduse § 98 vajame küsimustiku õigusliku analüüsi läbiviimiseks täiendavat Audiitortegevuse järelvalve nõukogu poolset informatsiooni.
1. Millise õigusakti alusel on kehtestatud esitamise tähtaeg 20.06.2025?
2. Millise õigusakti alusel on määratud periood 01.06.2024-31.05.2025?
3. Miks ei ühti määratud periood auditeeritava majandusaastaga?
4. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EL nr. 537/2014 Artikkel 20 punkt 1 c) alusel on pädevaks asutuseks Audiitortegevuse järelvalve nõukogu lähtuvalt direktiivist 2006/43/EÜ. Direktiivi 2006/43/EÜ Artikkel 32 sätestab avaliku järelvalve põhimõtted ja punkt 2 sätestab järelvalve subjektid. Missuguste õigusaktide alusel tegutseb Audiitortegevuse järelvalve nõukogu Audiitortegevuse seaduse § 98 lg 32 sätte rakendamisel?
Kahjuks sisulist vastust ma oma küsimustele ei ole siiani saanud. Ma sooviksin teada, missuguse õigusakti alusel on kehtestatud tähtaeg 20.06.2025 ja küsimustikus määratud periood 01.06.2024-31.05.2025 (Audiitortegevuse seaduse paragrahv 98 lg 32 jõustus 17.01.2025), kuigi Audiitortegevuse seaduse paragrahv 98 lg 32 seda ei sätesta.
Audiitortegevuse järelvalve nõukogu (edaspidi AJN) vastus viitab küll Audiitortegevuse seaduse § 98 lg 32 ja EL Määrusele 537/2014, mis ei anna aga vastuseid minu küsimustele. Osutan:
Tere,
Audiitortegevuse seaduse § 98 lg 32 sätte rakendamisel lähtume Audiitortegevuse seadusest ning EL Määrusest 537/2014.
Audiitortegevuse seadus kohustab Audiitortegevuse järelevalve nõukogul hinnata avaliku huvi üksuste auditikomiteede tulemuslikkust. Selleks, et seadusest tulenevat kohustust täita oleme küsimustiku perioodi valikul lähtunud avaliku huvi üksuste auditeerimise perioodist. Avaliku huvi üksuste puhul on reeglina audiitori aruanded väljastatud 31. maiks ning esmased auditeerimise protseduurid algavad II poolaastal vaheauditi raames. Sellest tulenevalt on ka küsimustiku täitmise tähtaeg 20.06.2025.
AudS § 124 lõike 1 punkt 33 kohaselt on Järelevalvenõukogu pädevuses turul valitseva kvaliteedi ja konkurentsi seiramine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27. EL Määruse 537/2014 artikkel 27 lõige 1 punkt c kohustab artikli 20 lõike 1 alusel määratud pädevaid asutuseid jälgima korrapäraselt avalikuhuvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamisel turul toimuvat arengut ja hindama sealhulgas ka auditikomiteede tegevuse tulemuslikkust. Selle kohustuse täitmise võimaldamiseks on seadus ette näinud auditikomiteedele kohustuse esitada Audiitortegevuse järelvalve nõukogule andmeid (AudS § 98 lg 32)
AS Tallink Grupp ja AS Infortar ei pea eraldi küsimustikke täitma. Piisab AS Tallink Grupist.
Lugupidamisega,
Grete Hallikvee
Kuna AJN vastus mind ei rahuldanud ja ei toonud selgust nende õiguste ja meie kohustuste osas, siis pidasin vajalikuks analüüsida kehtivaid õigusakte ja esitada oma seisukohad.
1. Auditikomiteede tööd reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EL nr. 537/2014 ja Eesti Vabariigi Audiitortegevuse seadus. 17.01.2025 jõustus Audiitortegevuse seaduse muudatus, millega avaliku huvi üksuse auditikomitee esitab järelevalvenõukogule andmed oma tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks (Par.98 lg 32).
Kuna seadus ei sätesta missuguseid andmeid ja millal peab auditikomitee esitama ning puuduvad rakendussätted, siis on küsimus millised on õiguslikud alused küsimuste sisu ja tähtaegade osas.
Missugustest õigusaktidest on AJN lähtunud kehtestades tähtaegu ja koostades küsimustikke?
2.EL määrus nr. 537/2014 Artikkel 20 lõige 1 sätestab Pädevate asutuste määramise, mille alusel pädevad asutused on Finantsinspektsioon (määratud direktiivi 2004/109/EÜ lõike 1 alusel) ja Audiitortegevuse järelvalve nõukogu (edaspidi AJN) (määratud direktiivi 2006/43/EÜ artikli 32 alusel). EL määrus nr. 537/2014 Artikkel 20 lõige3 sätestab, et kui lõigete 1 ja 2 kohaselt on määratud rohkem kui üks pädev asutus, korraldatakse nende asutuste töö nii, et nende ülesanded on selgelt jaotatud.
Missuguse seaduse alusel on Finantsinspektsiooni ja AJN ülesanded selgelt jaotatud auditikomioteede järelvalve osas?
3.AJN Eestis on loodud audiitorite ja audiitorühingute tõhusa avaliku järelvalve tagamiseks Direktiivi 2006/43/EÜ alusel. Direktiivi 2006/43/EÜ Artikkel 32 sätestab avaliku järelvalve põhimõtted. Osutan:
Artikkel 32
Avaliku järelevalve põhimõtted
1. Liikmesriigid loovad lõigetes 2–7 sätestatud põhimõtetele tugineva vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tõhusa avaliku järelevalve süsteemi ning määravad niisuguse järelevalve eest vastutava pädeva asutuse.
2. Kõik vannutatud audiitorid ja audiitorühingud alluvad avalikule järelevalvele.
3. Pädevat asutust juhivad mittepraktiseerivad isikud, kellel on teadmised kohustusliku auditi ja kohaldatavuse korral kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli seisukohast olulistes valdkondades. Need isikud valitakse vastavalt sõltumatule ja läbipaistvale ametisse nimetamise menetlusele.
Pädev asutus võib eriülesannete täitmiseks võtta tööle praktiseerivaid isikuid ning võib samuti paluda ekspertide abi, kui see on tema ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks oluline. Niisugustel juhtudel ei kaasata praktiseerivat isikut ega eksperti pädeva asutuse otsuste tegemisse.
4. Pädeval asutusel on lõplik vastutus järgmise järelevalve üle:
a) vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine ja registreerimine;
b) standardite vastuvõtmine audiitorühingute kutse-eetika, sisemise kvaliteedikontrolli ning finantsaruannete kohustusliku auditi ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohta, välja arvatud juhul, kui need standardid võtavad vastu või kiidavad heaks muud liikmesriigi asutused;
c) jätkuõpe;
d) kvaliteedi tagamise süsteemid;
e) uurimis- ja halduslikud distsiplinaarsüsteemid.
4a. Liikmesriigid nimetavad ühe või mitu pädevat asutust käesolevas direktiivis ettenähtud ülesannete täitmiseks. Liikmesriigid nimetavad üksnes ühe pädeva asutuse, kellel lasub lõplik vastutus käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmise eest, välja arvatud ühistute, hoiupankade või samalaadsete üksuste kohustusliku auditi läbiviimiseks, nagu on osutatud direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45, või ühistute, hoiupankade või samalaadsete üksuste tütarettevõtjate või õigusjärglaste kohustusliku auditi läbiviimiseks, nagu on osutatud direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45.
Liikmesriigid teavitavad nimetamisest komisjoni.
Pädevad asutused peaksid olema korraldatud nii, et ei tekiks huvide konflikti.
4b. Liikmesriigid võivad delegeerida või lubada pädeval asutusel delegeerida mis tahes ülesandeid teistele ametiasutustele või organitele, kes on seaduse alusel määratud selliseid ülesandeid täitma või kes on seaduse alusel volitatud neid ülesandeid täitma.
Delegeerimise puhul täpsustatakse delegeeritud ülesanded ning tingimused, mille kohaselt neid tuleb täita. Asutused või organid on korraldatud nii, et puudub huvide konflikt.
Juhul kui pädev asutus delegeerib ülesannete täitmise teistele asutustele või organitele, saab ta need delegeeritud ülesanded ja õigused juhtumipõhiselt tagasi võtta.
5. Pädeval asutusel on vajaduse korral õigus algatada ja korraldada uurimine seoses vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega ning õigus võtta asjakohaseid meetmeid.
Kui pädev asutus sõlmib konkreetsete ülesannete täitmiseks lepingu ekspertidega, tagab pädev asutus, et nende ekspertide ja uurimise all oleva vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel ei esineks huvide konflikte. Need eksperdid peavad täitma samu nõudeid, mis on ette nähtud artikli 29 lõike 2 punktiga a.
Pädevale asutusele antakse vajalikud õigused käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks.
6. Pädev asutus peab olema läbipaistev. See hõlmab iga-aastaste tööprogrammide ja tegevusaruannete avaldamist.
7. Avaliku järelevalve süsteemi tuleb piisavalt rahastada ning sellele tuleb tagada piisavad ressursid lõikes 5 osutatud uurimise algatamiseks ja korraldamiseks. Avaliku järelevalve süsteemi rahastamine peab olema kindel ning vaba vannutatud audiitorite või audiitorühingute mis tahes
Direktiivi 2006/43/EÜ artikkel 32 lõige 1 ja 5 sätestab väga selgelt avaliku järelvalve subjektid, kelleks on audiitorid ja audiitorühingud, mitte emitendi järelvalve organid – auditikomiteed.
Audiitortegevuse seaduse Paragrahv 10 lg. 1 alusel on pädeva asutuse ülesanne vandeaudiitorite või audiitorühingute tegevuse reguleerimine või järelevalve. Osutan:
§ 10. Pädev asutus
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on pädev asutus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) või kolmanda riigi organ, mille ülesanne on vandeaudiitorite või audiitorühingute tegevuse reguleerimine või järelevalve.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on kolmas riik iga riik, mis ei ole lepinguriik.
(3) Eestis on pädevaks asutuseks audiitortegevuse järelevalve nõukogu.
Kas AJN lähtub ikka oma ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi Audiitortegevuse seadus Paragrahv 10 ja Euroopa Liidu Direktiivist 2006/43/EÜ? Kui jah, siis missuguste sätete alusel?
4.EÜ direktiivide, mille alusel on pädevad asutused määratud, mõte ja sisu seisneb selles, et direktiiv 2004/109/EÜ reguleerib nõudeid teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele ja direktiiv 2006/43/EÜ käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit.
AJN viitas oma vastuses, et lähtub EL määruse 537/2014 Artikkel 27.
Osutan:
EL määrus nr. 537/2014 Artikkel 27 “Turul valitseva kvaliteedi ja konkurentsi seire” lõige 1 sätestab, et Artikli 20 lõike 1 alusel määratud pädevad asustused ja, kui see on asjakohane, Euroopa konkurentsivõrgustik jälgivad korrapäraselt avaliku huvi üksustele kohustusliku auditi teenuste osutamise turul toimuvat arengut ja hindavad auditikomiteede tulemuslikkust. Sama määruse Artikkel 26 “Kvaliteeditagamine” sätestab tegevused, kohustused, ülesanded, vastutuse pädevale asutusele kvaliteedisüsteemi korraldamiseks. Nimetatud artiklis ei ole sätestatud kohustust, protseduure, ülesandeid ja tingimusi auditikomiteede töö kvaliteedi tagamiseks. Seire, kui millegi seisundi pidev jälgimine on võimalik audiitorite ja audiitorfirmade kontrollimisel AJN’le teatavaks saanud informatsiooni põhjal.
Kuidas on muutunud EL määruse 537/2014 Artikkel 27sätestatud kvaliteedi ja konkurentsi seire AJN küsimustikuks; millistest õigusaktidest on lähtutud?
Lähtuvalt ülaltoodust olen seisukohal, et AS-i Tallink Grupp Auditikomitee ei ole kohustatud vastama Audiitortegevuse järelvalve nõukogu küsimustikule.
Ühtlasi palun selguse saamiseks vastuseid minu poolt esitatud küsimustele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Asi
Audit Committee Chairman
Meelis Asi
+3726409802
[email protected]