Seisukohtade esitamine

1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja september 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta ELi väärtpaberistamise

raamistiku muutmiseks

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste Euroopa Komisjoni

õiguslike algatuste kohta:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse krediidiasutuste suhtes

kohaldatavaid usaldatavusnõudeid käsitlevat määrust (EL) nr 575/2013 seoses

väärtpaberistamise positsioonide suhtes kohaldatavate nõuetega;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise

üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid;

- Komisjoni dokumendis Ares (2025) 4808223 avalikuks konsultatsiooniks esitatud ettepanek

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte

nõudega, muutmiseks.

1.1. Toetame üldiselt väärtpaberistamise raamistikku tehtavaid muudatusi, mis aitavad

muuta väärtpaberistamist atraktiivsemaks nii investoritele kui ka väärtpabreristamise

emitentidele ning seeläbi elavdada väärtpaberistamise turgu ja luua paremaid võimalusi

ettevõtete rahastamiseks.

1.2. Toetame pankade kapitali- ja likviidsusraamistiku muutmist tingimusel, et

finantsstabiilsuse riskid ei suurene. Kapitali- ja likviidsusnõuete muudatused peavad olema

riskipõhised ja väärtpaberistamise positsioonide käsitlemine riske arvestav. Riskitundlikkust

võib suurendada kooskõlas finantsstabiilsuse ja investorite kaitsega. Pankade ja

kindlustusseltside kapitalinõuete raamistiku muutmisel on oluline terviklikult arvestada

väärtpaberistamisega seotud riskidega.

1.3. Toetame turuosaliste halduskoormust ning kulusid kahandavaid muudatusi

väärtpaberistamise määruses. Samas on oluline säilitada väärtpaberistamise piisav läbipaistvus

ja usaldusväärsus ning tagada tõhus järelevalve väärtpaberistamise turu üle.

1.4. Toetame väärtpaberistamise paremat integreerimist pankade likviidsuskatte nõuetesse

tingimusel, et finantsstabiilsuse riskid ei suurene. Euroopa Komisjoni pakutud leevendused ei

pruugi selle põhimõttega kooskõlas olla ja võivad kaasa tuua reguleerimata kõrvalmõjusid,

mida mõjuanalüüsid piisavalt ei käsitle.

2

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes

olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud

ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

12.09.2025

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta ELi väärtpaberistamise raamistiku

muutmiseks

1. Sissejuhatus

1.1.Lühikokkuvõte

Seletuskiri ja Eesti seisukohad on koostatud Euroopa Komisjoni (komisjon) 17. juunil 2025 esitatud

ELi väärtpaberistamise raamistiku muutmise ettepanekute kohta.

Komisjoni eesmärk on muuta ELi väärtpaberistamise raamistik lihtsamaks ja eesmärgipärasemaks

ning hõlbustada väärtpaberistamist ELis, tagades samal ajal jätkuvalt finantsstabiilsuse. Tugevam ja

lihtsam väärtpaberistamise raamistik võib aidata suunata rohkem investeeringuid reaalmajandusse,

toetades majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomist kogu ELis.

Väärtpaberistamine hõlmab pankade ja finantsasutuste laenude ning võlgade koondamist ühte

kogumisse ja selle kohta väärtpaberi emiteerimist, mida investorid saavad osta. See võimaldab

pankadel vabastada kapitali uuteks laenudeks kodumajapidamistele ja ettevõtjatele ning jagada samal

ajal krediidiriski laiemalt väljapoole pangandussüsteemi.

Väärtpaberistamise praegust raamistikku hakati kohaldama 2019. aastal ja sellega kehtestati nõuded

mis tugevdavad investorite kaitset, läbipaistvust ja finantsstabiilsust. Tuginedes raamistiku

rakendamisel viimase kuue aasta jooksul saadud kogemustele, on komisjon jõudnud seisukohale, et

kehtivate nõuete mõned elemendid takistavad väärtpaberistamise turu arengut. Komisjoni esitatud

õiguslike muudatuste eesmärk on kõrvaldada need takistused ja anda seeläbi ELi väärtpaberistamise

turule uut hoogu. Emiteerimist ja investeerimist takistavate põhjendamatute tõkete kõrvaldamine

peaks võimaldama finantsasutustel tegeleda aktiivsemalt väärtpaberistamisega ning kasutada

vabanenud kapitali täiendavate laenude andmiseks nii ELi kodumajapidamistele kui ettevõtjatele.

Eestis väärtpaberistamist eriti ei kasutata. Pangad emiteerivad Eestis pandikirju, mis on üldreeglina

madalama riskitasemega võrreldes väärtpaberistamisega. Seega hetkeseisuga olulist mõju

väärtpaberistamise raamistiku muudatustega Eestis ei kaasne. Samas muudab ettepanek ka Eesti

investoritele väärtpaberistamise toodetesse investeerimist atraktiivsemaks, mis avardab seega

investeerimise võimalusi ning on täiendav positiivne meede ka Eesti väikese kapitalituru

kasvatamiseks.

Väärtpaberistamise paketi muudatustega riigisektorile täiendavat olulist mõju ega riigieelarve

kulusid ei kaasne.

1.2.Üldine sissejuhatus

Euroopa Komisjon (komisjon) on esitanud ettepanekute paketi ELi väärtpaberistamise raamistiku

muutmiseks, mis sisaldab järgnevaid õiguslikke ettepanekuid:

- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse

krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid käsitlevat määrust (EL) nr 575/2013

seoses väärtpaberistamise positsioonide suhtes kohaldatavate nõuetega COM(2025) 8251

(pankade kapitalinõuete määrus),

1 https://eur-lex.europa.eu/

2

- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2402, millega

kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud

väärtpaberistamise erinormid COM(2025) 8262 (väärtpaberistamise määrus),

- Likviidsuskattekordajat käsitleva delegeeritud määruse avalikuks konsultatsiooniks esitatud

ettepanek3 (likviidsuskattekordaja delegeeritud määrus).

Komisjoni vastu võetud ettepanekute paketis nähakse ette muudatused väärtpaberistamise määruses,

millega on kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse kõigi väärtpaberistamise tehingutes osalevate

isikute suhtes. Nende kohanduste eesmärk on vähendada ELi väärtpaberistatud toodete emitentide ja

investorite suuri tegevuskulusid ning lihtsustada teatavaid hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõudeid.

Lisaks tehakse ettepanek muuta pankade kapitalinõuete määrust, millega on määratud kindlaks

pankade usaldatavusraamistik ja see, kui palju kapitali peavad pangad väärtpaberistamise

positsioonide puhul hoidma. Nende meetmete eesmärk on suurendada väärtpaberistatud tooteid

emiteerivate pankade usaldatavusraamistiku riskitundlikkust. Kokkuvõttes on ELi väärtpaberistamise

raamistiku läbivaatamise eesmärk kõrvaldada põhjendamatud tõkked, mis takistavad ELi

väärtpaberistamise turu kasvu ja arengut, kuid teha seda nii, see ei ohustaks finantsstabiilsust, turu

usaldusväärsust või investorite kaitset. Võrreldes USA turuga on Euroopas väärtpaberistamise turu

mahud oluliselt väiksemad. Samas on Euroopas väärtpaberistamine oluliselt tugevamalt reguleeritud

võrreldes USAga, mis on aidanud ühtlasi Euroopa turul vältida sama suuri tagajärgi, kui olid USAs

väärtpaberistamisest tekkinud finantskriisis.

Pakett sisaldab ühtlasi likviidsuskattekordajat käsitleva delegeeritud määruse muudatusettepanekuid,

mis avaldati avalikuks konsulteerimiseks. Likviidsuskattekordaja näitab likviidsete varade summat,

mis pangal peab olema oma lühiajaliste likviidsusvajaduste rahuldamiseks. Likviidsuskattekordaja

delegeeritud määruse muudatusettepanekute eesmärk on kõrvaldada ebakõlad kehtivates nõuetes,

millele väärtpaberistamine peab vastama, et selle saaks lisada panga likviidsuspuhvrisse.

Komisjon on ühtlasi esitanud avalikule konsultatsioonile komisjoni delegeeritud määruse (EL)

nr 2015/35 (edaspidi Solventsus II määruse)4 muudatusettepanekud, millega muudetakse

kindlustusandjate väärtpaberistamise positsioonide hinnavaheriski kapitalinõude arvutamist. Eesmärk

on võtta paremini arvesse väärtpaberistamise tegelikke riske ja kõrvaldada kindlustusandjate

põhjendamatud usaldatavusnõuetega seotud kulud väärtpaberistatud toodetesse investeerimisel.

Pankade kapitalinõuete määruse ja väärtpaberistamise määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikkel 114, mis on ka nendes muudetavate otsekohalduvate määruste õiguslikuks

aluseks. Likviidsuskattekordaja delegeeritud määruse õiguslikuks aluseks on määruse (EL) nr

575/2013 artikkel 460.

Eesti täpsemate seisukohtade kujundamisel oleme lähtunud muuhulgas

 Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 29.09.2020 istungitel kinnitatud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu taastepaketi kohta5;

 Vabariigi Valitsuse 08.05.2025 ning Riigikogu EL asjade komisjoni 09.05.2025 istungitel

kinnitatud Eesti seisukohtadest 12. mail 2025 toimuval eurorühma kohtumisel ja 13. mail 2025

2 https://eur-lex.europa.eu/ 3 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14443-Amendments-to-the-treatment-of-securitisation- exposures-under-the-Liquidity-Coverage-Ratio-Delegated-Regulation_en 4 Insurance and reinsurance firms - review of technical rules (Solvency II) 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/dfd63f84-2f20-4ca2-958c-06b031410f5c/

3

toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil seoses säästude ja investeeringute liidu

loomisega6;

 Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2025-2027.

Eesti on juba kinnitatud seisukohtades:

 olnud seisukohal, et ELi ettevõtlusreeglid vajavad reaalsuskontrolli. Euroopa Liidu

konkurentsivõime parandamiseks on vaja õiguskeskkonda lihtsustada. Selleks tuleb vähendada

ELi õigusloome mahtu, keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele ning õigusaktides

killustatuse, dubleerimise ja aruandluskohustuse vähendamisele;

Leidnud, et panganduses tuleb vähendada ülereguleerimist, pöörates eelkõige tähelepanu

aruandluskohustuse vähendamisele;

 nentinud, et väärtpaberistamise edendamisel on oluline arvestada sellega tervikuna kaasnevaid

riske ja analüüsida võimalikke lihtsustamise ning pankade ja kindlustusseltside kapitalinõuete

muutmisega kaasnevaid mõjusid.

Väärtpaberistamise paketi raames tehtavad muudatused ei vaja esmasel hinnangul Eesti õigusaktide

muutmist, kuna tegu on otsekohalduvate sätetega.

1.3. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna

nõunikud Valner Lille ([email protected]), Kadri Martin ([email protected]) ja Kristiina Kubja

([email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn

Liivamägi, finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas Auväärt.

2. Üldine kohaldamisala ja mõistete sisu, võrdlev analüüs ning seisukohad

ELi väärtpaberistamise raamistiku muutmise ettepanekud moodustavad meetmete paketi, mis püüab

väärtpaberistamise turul eemaldada võimalikke väärtpaberistamise turu arengu takistusi ning

suurendada turul nii pakkumist kui nõudlust. Väärtpaberistamise raamistik kohaldub kõigile

väärtpaberistamisega ELis tegelevatele turuosalistele.

Üldise kohaldumisala ja mõistete juures selgitatakse väärtpaberistamise määruse ettepanekus

selgitatakse täiendavalt lahti erinevaid termineid. Mh, et nõudehaldaja on üksus, kes igapäevaselt

haldab ostetud nõuete või aluseks olevate krediidiriski positsioonide kogumit ja kuulub

väärtpaberistamise määruse kohaldamisalasse. Muudatus on selgitus ja selle eesmärk ei ole

kohaldamisala laiendamine, kuna nõudehaldaja suhtes juba kohaldatakse väärtpaberistamise määrust.

Ühtlasi selgitatakse lahti avaliku ja börsivälise väärtpaberistamise määratlused, mis on oluline

muudetavate läbipaistvusnõuete kohaldamiseks. Avaliku väärtpaberistamisega on tegemist siis, kui

see vastab ühele järgmistest tingimustest:

i) tuleb koostada prospekt;

ii) väärtpaberistamise positsioone moodustavad võlakirjad on lubatud kauplemisele konkreetsetes

kauplemiskohtades;

iii) väärtpaberistamist turustatakse üldiselt investoritele ja konkreetsed tingimused ei ole osapoolte

vahel läbiräägitavad, mis tähendab, et tehinguid pakutakse investoritele põhimõttel „võta või jäta“.

6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/1f689c45-670d-4c25-ae12-9ab5c8ffbec5/eesti- seisukohad-euroruhma-12.-mai-2025.-a-kohtumisel-ja-euroopa-liidu-majandus--ja-rahanduskusimuste-noukogu-13.- mai-2025.-a-istungil/

4

Börsiväline väärtpaberistamine on see, mis ei vasta ühelegi eespool nimetatud kriteeriumile - sellel

puudub prospekt, see ei ole kauplemisele lubatud ning väärtpaberistamise tehingu algataja ja väike

investorite rühm peavad tingimuste üle kahepoolseid läbirääkimisi.

Seisukoht 1: Toetame üldiselt väärtpaberistamise raamistikku tehtavaid muudatusi, mis aitavad

muuta väärtpaberistamist atraktiivsemaks nii investoritele kui ka väärtpabreristamise

emitentidele ning seeläbi elavdada väärtpaberistamise turgu ja luua paremaid võimalusi

ettevõtete rahastamiseks.

Selgitus:

Väärtpaberistamise atraktiivsemaks muutmine aitab seda turgu elavdada, kuna suureneb nii

väärtpaberistamise toodete pakkumine, kui nõudlus (investorite huvi). Väärtpaberistamine võimaldab

pankadel vabastada enam kapitali rahastamise pakkumiseks ettevõtetele. See omakorda aitab

ettevõtetel toota enam lisandväärtust, elavdada majandust ning luua majanduskasvu. Eestis

väärtpaberistamise turgu seni sisuliselt ei ole. Eestis emiteerivad pangad pandikirju (pandikirjaseaduse

alusel kehtestatud nõuete kohaselt erinevate laenude kogumiga tagatud võlakirju), mis on üldreeglina

madalama riskitasemega võrreldes väärtpaberistamisega.

3. Pankade kapitalinõuete määrus sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad

Pankade kapitalinõuete määruses tehakse sihistatud muudatused, et saavutada järgmised eesmärgid:

i) suurendada olemasoleva raamistiku riskitundlikkust;

ii) vähendada kapitali põhjendamatut mitteneutraalsust;

iii) eristada väärtpaberistamise usaldatavusnõuetes väärtpaberistamise tehingute algatajaid /

sponsoreid ja investoreid;

iv) vähendada väärtpaberistamiste kapitalinõuete arvutamisel väärtpaberistamise standardmeetodi

(SEC-SA) ja väärtpaberistamise sisereitingu meetodi (SEC-IRBA) põhjendamatuid erinevusi;

v) muuta riski olulise osa ülekandmise raamistik tugevamaks ja prognoositavamaks.

Kapitalinõuete määruses kavandatavad muudatused puudutavad kahte valdkonda:

i) mitteneutraalsuse taset määrava ja regulatiivse kapitali arvutamisel väärtpaberistamise olemuslike

riskide kajastamiseks kasutatava kahe põhiparameetri kalibreerimist (st kõrgema nõudeõiguse järguga

väärtpaberistamise positsioonide riskikaalu alampiir ja pankade väärtpaberistamise riskipositsioonide

suhtes võrreldes aluspositsioonidega kohaldatavate kapitalinõuete mitteneutraalsust väljendav tegur

p); ning

ii) riski olulise osa ülekandmise raamistikku. Raamistiku tehniliste vastuolude kõrvaldamiseks tehakse

muudatused, mida Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee 2022. aasta aruandes soovitas ja mille

sidusrühmad tõid esile komisjoni konsultatsiooni käigus.

Kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonide riskikaalude alampiiride muutmine (artiklid 259-264)

Riskikaalude alampiirid on minimaalsed riskikaalud, mida väärtpaberistamisi emiteerivad ja neisse

investeerivad pangad peavad oma väärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide suhtes

kohaldama, isegi kui väärtpaberistamise standardmeetodi ja väärtpaberistamise sisereitingu meetodi

kohastest kapitalinõuete arvutusest tuleneb väiksem riskikaal. Nendega tagatakse kapitalinõuete

miinimumtase. Praegune raamistik võimaldab kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonide puhul

kohaldada ainult kahte fikseeritud riskikaalu alampiiri: lihtsa, läbipaistva ja standarditud

väärtpaberistamise (edaspidi „standardväärtpaberistamine“) tehingute kõrgema nõudeõiguse järguga

positsiooniga seotud riskipositsiooni puhul 10% ja muude kui standardväärtpaberistamise tehingute

kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooniga seotud riskipositsiooni puhul 15%.

5

Ettepanekuga nähakse ette riskitundliku riskikaalu alampiiri uus kontseptsioon, milles kõrgema

nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide riskikaalude alampiirid on proportsionaalsed

aluspositsioonide kogumi riskitasemega (st keskmise riskikaaluga). Uus kontseptsioon suurendab

väärtpaberistamise kapitalinõuete raamistiku riskitundlikkust ja vähendab väikese riskikaaluga

portfellide väärtpaberistamist pärssivaid tegureid. Liiga madalate riskikaalude alampiiride vältimiseks

ja rahvusvaheliste standarditega kooskõla säilitamiseks nähakse ette riskikaalude alampiiride

miinimumtase.

Kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni riskikaalu alampiiri arvutamisel eristatakse

standardväärtpaberistamist ja muud kui standardväärtpaberistamist, kasutades kummagi

väärtpaberistamise puhul erinevat korrigeerimistegurit, et võtta arvesse standardväärtpaberistamisele

omast paremat kvaliteeti, mis tuleneb standardväärtpaberistamise üksikasjalikest kriteeriumidest ja

spetsiaalsest järelevalvest. Korrigeerimistegurite kalibreerimisel on püütud säilitada kapitalinõuete

konservatiivsuse.

Teguri p muutmine (artiklid 259-264)

Tegur p on parameeter, millest tuleneb pankade väärtpaberistamise riskipositsioonide suhtes

kohaldatavate kapitalinõuete mitteneutraalsus. See on üks väärtpaberistamise riskikaalude arvutamise

valemites kasutatavaid parameetreid, millest tulenevalt on väärtpaberistamise positsioonide puhul

nõutav kapitalisumma suurem summast, mis oleks nõutav aluspositsioonide puhul, kui neid ei

väärtpaberistataks. Kui tegur p on 1, tuleks seda mõista kui 100% suuremat kapitalinõuet ehk

kapitalinõude kahekordistamist kõigi väärtpaberistamise positsioonide puhul võrreldes

väärtpaberistamata alusvarade puhul kehtiva kapitalinõudega; kui tegur p on 0,3, siis on nõutav kapital

30% suurem. Tegurit p kasutatakse ainult valemipõhiste meetodite puhul (väärtpaberistamise

sisereitingu meetod ja väärtpaberistamise standardmeetod), ent mitte väärtpaberistamise

välisreitingute meetodi (SEC-ERBA) puhul (selle meetodi puhul on riskikaalud otseselt määratletud

kapitalinõuete määruses, et kajastada väärtpaberistamise standardmeetodi valemi alusel arvutatavaid

riskikaale).

Kehtiva raamistiku hindamise ja sidusrühmadega konsulteerimise üks peamisi järeldusi on olnud see,

et teguri p tasemed on liiga kõrged ja põhjustavad väärtpaberistamise mõnede tehingute puhul tarbetut

ülekapitaliseerimist. Lisaks on kapitalinõuete mitteneutraalsus eriti suur väärtpaberistamise

standardmeetodi kasutamisel ning põhjustab väärtpaberistamise sisereitingu meetodi ja

väärtpaberistamise standardmeetodi alusel arvutatavate kapitalinõuete vahel erinevusi. Seetõttu

muudetakse väärtpaberistamise sisereitingu meetodi ja väärtpaberistamise standardmeetodi puhul

kasutatavat tegurit p selleks, et i) suurendada riskitundlikkust; ii) vähendada liigset mitteneutraalsust;

iii) vähendada väärtpaberistamise standardmeetodi liigset konservatiivsust; iv) säilitada meetodite

hierarhia põhimõte (st et hierarhia tipus oleva väärtpaberistamise sisereitingu meetodi puhul peaksid

kapitalinõuded põhimõtteliselt olema väiksemad kui hierarhia keskel oleva väärtpaberistamise

standardmeetodi puhul, ning hierarhia alumises osas oleva väärtpaberistamise välisreitingute meetodi

puhul peaksid tulemused olema kõige konservatiivsemad).

Muudatuste tegemisel eristatakse standardväärtpaberistamise ja muu kui standardväärtpaberistamise

positsioone, väärtpaberistamise tehingu algatajate/sponsorite ja investorite positsioone ning kõrgema

nõudeõiguse järguga ja madalama nõudeõiguse järguga positsioone. Üldiselt keskendutakse teguri p

vähendamisel kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonidele, väärtpaberistamise tehingu

algatajate/sponsorite positsioonidele ning standardväärtpaberistamisele. Teisisõnu ei peaks tegurit p

vähendama investorite riskipositsioonide puhul, mis on seotud muu kui standardväärtpaberistamisega

või standardväärtpaberistamise madalama nõudeõiguse järguga positsioonidega, kuna pankade

investeeringud väärtpaberistamise madalama nõudeõiguse järguga positsioonidesse ei ole soovitavad

ja neid ei peaks toetama.

6

Väärtpaberistamise sisereitingu meetodi (kus tegur p tuleb arvutada konkreetse valemi alusel) puhul

kohaldatakse teguri p suhtes vähendatud korrigeerimistegurit, vähendatud alampiiri ja uut ülempiiri.

Nende muudatuste puhul keskendutakse kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonidele ja teguri p

arvutamise valem samaks. Väärtpaberistamise standardmeetodi (kus on kehtestatud teguri p kindlad

väärtused, eristades ainult standardväärtpaberistamist ja muud kui standardväärtpaberistamist) puhul

vähendatakse tegurit p kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonide puhul. Väärtpaberistamise

välisreitingute meetodi puhul on riskikaalud ümber kalibreeritud, et kajastada väärtpaberistamise

sisereitingu meetodi ja väärtpaberistamise standardmeetodi riskikaalu alampiiri ja teguri p puhul

kavandatud muudatusi, säilitades samal ajal meetodite hierarhia (st põhimõtte, et kõige

konservatiivsemate tulemusteni peaks neist kolmest meetodist viima väärtpaberistamise välisreitingute

meetod).

Kokkuvõttes on kavandatud muudatuste eesmärk tagada konservatiivsed tulemused ning võtta arvesse

Euroopa Pangandusjärelevalve ja järelevalveasutuste hinnanguid ja vältida seda, et teguri p

vähendamise tulemuseks võib olla mezzanine-positsioonide alakapitaliseerimine ja nn kaljuefekt (st

olukord, kus teguri p väikesed muutused toovad kaasa suured muutused kapitalinõuetes ja suured

erinevused eri positsioonide puhul kohaldatavate kapitalinõuete vahel).

Vastupidavad positsioonid (artikkel 243)

Võetakse kasutusele uus mõiste „vastupidavad väärtpaberistamise positsioonid“, mis on

väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid, millel on väike agendi- ja mudelirisk

ning suur kahjumi katmise suutlikkus (võrreldes standardväärtpaberistamisega lisakriteeriumid).

Vastupidavate väärtpaberistamise positsioonide kriteeriumid põhinevad Euroopa järelevalveasutuste

ühiskomitee soovitustel, kuid neid on kohandatud nii, et hõlmata suuremat osa väärtpaberistamise

positsioonidest ja tagada samal ajal konservatiivsus. Kriteeriumidele vastavate väärtpaberistamise

positsioonide puhul on lubatud riskikaalu alampiiri täiendav vähendamine ja teatavate investorite

positsioonide puhul ka teguri p vähendamine.

Kokkuvõttes on uues raamistikus kaks kriteeriumide kogumit diferentseeritud kapitalikäsitluseks:

esiteks standardväärtpaberistamise kapitalikäsitluseks kvalifitseeruvate standardväärtpaberistamiste

senised kriteeriumid ja teiseks uued nn vastupidavust määratlevad kriteeriumid, millele

väärtpaberistamise positsioonid peavad vastama, et kvalifitseeruda soodsamaks kapitalikäsitluseks kui

muud (mittevastupidavad) positsioonid.

Õigusliku arbitraaži riski (kui väärtpaberistamise tehingu algatanud pangal oleks stiimul struktureerida

põhjendamatult paksu kõrgema nõudeõiguse järguga positsioon, et saada võimalus kasutada väiksemat

tegurit p ja väiksemaid riskikaale) maandatakse järgmiselt: vastupidavate positsioonide puhul

vastupidavuse nõude kaudu, mis puudutab kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni maksimaalset

paksust; muude positsioonide puhul riski olulise osa ülekandmise raamistiku kaudu, milles uus test

takistab õiguslikku arbitraaži. Samuti võivad standardväärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse

järguga positsioonidesse investeerivad pangad kasutada väiksemat tegurit p üksnes juhul, kui

positsioon on vastupidav ja vastab seega positsiooni paksuse nõudele.

Riski olulise osa ülekandmine (artiklid 244-245)

Euroopa Pangandusjärelevalve 2020. aasta aruande järgi on riski olulise osa ülekandmist reguleerival

praegusel raamistikul puudused kolmes valdkonnas: a) riski olulise osa ülekandmise mehaanilistes

testides kasutatavate kvantitatiivsete künniste ja näitajate tõlgendamisel ning üldiselt kvalitatiivse nn

vastavuse testis, mille jaoks on kapitalinõuete määruses antud ainult üldised kriteeriumid, b) protsess,

mida pädevad asutused kohaldavad riski olulise osa ülekandmise hindamiseks, ning c)

väärtpaberistamise tehingute spetsiifilised struktuursed elemendid, mis võivad pärssida riski olulise

osa ülekandmise nõuete pidevat täitmist ja seega mõjutada riski tegelikku ülekandmist.

7

Need puudused on suurendanud turu ebakindlust ja viivitusi väärtpaberistamise tehingute hindamisel

pädevate asutuste poolt. Mõnel juhul on need tinginud ka liikmesriikide vahelisi põhjendamatuid

ebakõlasid võrreldavate tunnustega väärtpaberistamiste puhul riski olulise osa ülekandmise tulemustes

ja riski olulise osa ülekandmise käsitlemisel tehtud kapitaliarvutustes.

Riski olulise osa ülekandmise raamistiku muudatuste eesmärk on kõrvaldada puudused, mis on seotud

riski olulise osa ülekandmise praeguste testidega, väärtpaberistamiste struktuursete elementidega ja

järelevalveprotsessidega ning muuta riski olulise osa ülekandmise raamistik ühtsemaks ja

prognoositavamaks. Riski olulise osa ülekandmise prognoositavuse suurendamiseks nähakse ette riski

olulise osa ülekandmise hindamise põhielemendid, sealhulgas riski olulise osa ülekandmise uue testi

üldine ülesehitus. Testi tehnilised üksikasjad ning järelevalvelise hindamisprotsessi

struktuurielementidega seotud nõuded ja põhimõtted määratakse kindlaks Euroopa

Pangandusjärelevalve regulatiivsetes tehnilistes standardites.

Praeguste mehaaniliste testide asendamine uue põhimõttelise lähenemisviisi kohase testiga

Kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve soovitustega ja eesmärgiga kõrvaldada praeguste

mehaaniliste testide puudused, võetakse kasutusele uus põhimõttelise lähenemisviisi põhine test,

millega asendatakse kaks senist mehaanilist testi. Põhimõttelise lähenemisviisi põhine test eeldab, et

väärtpaberistamise tehingu algataja kannab vähemalt 50% väärtpaberistamise tehingu alusportfelli

riskipositsioonide ettenägematutest kahjudest üle kolmandatele isikutele.

Teiseks kehtestatakse väärtpaberistamise tehingu algatajale uus nõue esitada pädevale asutusele

enesehindamine, mis peaks näitama, et riski olulise osa ülekandmise nõue on täidetud, sealhulgas

stressitingimustes. Enesehindamine peaks võimaldama järelevalveasutusel hinnata, kas keerukate või

uuenduslike elementidega väärtpaberistamisel vabaneb ülekantud riskiga võrreldes

ebaproportsionaalselt palju kapitali. Enesehindamine lihtsustaks seega pädevatel asutustel

väärtpaberistamise tehingute suuremat järelevalvealast tähelepanu nõudvate elementide

kindlakstegemist. Väärtpaberistamise tehingute algatajatel võimaldaks hindamine tagada suurema

läbipaistvuse ja prognoositavuse ning ühtlustada riski olulise osa ülekandmise hindamist.

Kuna mehaanilised testid asendatakse, jäetakse välja ka väärtpaberistamise tehingu mezzanine-

positsiooni määratlus. Euroopa Pangandusjärelevalvele antakse mandaat regulatiivse tehnilise

standardi väljaandmiseks põhimõttelise lähenemisviisi põhise testi ühetaoliseks rakendamiseks ja

sidusrühmade viidatud probleemide kõrvaldamiseks. Standardis peaks esitama i) täiendavad

üksikasjad selliste tingimuste kohta, mille alusel pädevad asutused peavad kohaldama põhimõttelise

lähenemisviisi põhist testi, ning ii) enesehindamise ja rahavoogude modelleerimise tehnilised

üksikasjad (sealhulgas kehtivusajal oodatavate ja ettenägematute kahjude positsioonidele jaotamise

normid). Standardis peaks käsitlema ka struktuurseid elemente, mis võivad takistada riski olulise osa

ülekandmist.

Kapitalinõuete määrusest jäetakse välja praegune harva kasutatav loapõhine meetod (st riski olulise

osa ülekandmise saavutamine pädeva asutuse antud loa kaudu ei ole enam lubatud).

Järelevalve paindlikkuse säilitamine

Seega säilitatakse pädevate asutuste paindlikkus riski olulise osa ülekandmise hindamisel, samuti

nende pädevus vaadata põhjalikult läbi riski olulise osa ülekandmist hõlmavad tehingud, kui tegemist

on keerukate ja uuenduslike tehingutega. Tingimusi, mille alusel pädevad asutused peavad riski olulise

osa ülekandmise põhjalikult läbi vaatama, käsitletakse täpsemalt Euroopa Pangandusjärelevalve

väljatöötatavas regulatiivses tehnilises standardis,

Riski olulise osa ülekandmise järelevalvelise hindamise protsess

Praegu ei reguleeri kapitalinõuete määrus riski olulise osa ülekandmise järelevalvelise hindamise

protsessi, kuid riski olulise osa ülekandmise järelevalvelise hindamise üldpõhimõtted peaksid tõhusaks

8

rakendamiseks olema ELi tasandil ühtlustatud. peaks sõnastama Need üldpõhimõtted sõnastatakse

samuti Euroopa Pangandusjärelevalve regulatiivses tehnilises standardis, kus hõlmatakseka

kvalifitseeruvate väärtpaberistamiste kiirendatud menetlemise üldpõhimõtted, võttes arvesse Euroopa

Pangandusjärelevalve soovitusi ja tuginedes kogemustele kiirmenetlusega, mida pankade ühtne

järelevalvemehhanism praegu koostöös Euroopa Pangandusföderatsiooniga välja töötab.

Minimaalse väljundmääraga seotud üleminekumeede (artiklid 270, 465, 506b ja 506d )

Kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonide teguri p ja riskikaalude alampiiride muudatused on

kalibreeritud nii, et hoida ära minimaalse väljundmäära näitaja liiga suuri tulemusi, mis on tingitud

konservatiivsest käsitlusest väärtpaberistamise standardmeetodi alusel ning ebaproportsionaalsetest

erinevustest väärtpaberistamise sisereitingu meetodi ja väärtpaberistamise standardmeetodi vahel.

Seega on artikli 465 lõikes 13 sätestatud üleminekumeetme kehtestamiseni viinud vajadused suures

osas täidetud, mis viitab ka sellele, et üleminekumeede, mis igal juhul kaotab kehtivuse pärast 31.

detsembrit 2032, ei ole samas ulatuses vajalik.

Muud tehnilised parandused ja täpsustused (artiklid 238, 243, 248, 254, 255, 256, 259, 261 ja 268)

Läbivaatamisel tehakse ka mitu tehnilist muudatust ja parandust, mida Euroopa Pangandusjärelevalve

ja sidusrühmad soovitasid komisjoni konsultatsiooni käigus. Need muudatused on järgmised:

1. Lisatakse täpsustus, et positiivne stiimul lõpptähtaegade mittevastavuse kindlakstegemisel on

ajaliste ostuoptsioonide korral olemas ainult siis, kui lepingus on väärtpaberistamise tehingu

algatamisel tingimused, mille ilmne eesmärk on suurendada tähtajalise ostuoptsiooni

kasutamise kasulikkust (näiteks astmeline intressimäär, võimalus kasutada tähtajalist

ostuoptsiooni harvem kui kord aastas pärast esimest aktsepteeritavat tagasiostukuupäeva või

kaitse ostja nõudeid tagava tagatise vabastamine esimesel aktsepteeritaval tagasiostukuupäeval

või pärast seda).

2. Diferentseeritud kapitalikäsitluseks kvalifitseeruvate standardväärtpaberistamiste

kriteeriumeid kohandatakse, et viia väärtpaberistamise raamistik kooskõlla krediidiriski

raamistiku alusel teatavat liiki riskipositsioonide suhtes kohaldatavate riskikaalude

muudatustega kapitalinõuete määruses. Esiteks jäetakse välja jaenõuete puhul kehtiv 75%

riskikaalu piirmäära nõue üksikute riskipositsioonide alusel ja see ühendatakse kõigi muude

positsioonide puhul maksimaalselt 100% riskikaalu nõudega üksikute riskipositsioonide alusel.

Teiseks suurendatakse ärikinnisvarale seatud hüpoteekide riskikaalu 50% suurust piirmäära

60%ni. Seeläbi säiliks kapitalinõuete määruse kohane varasem lähenemisviis, mille kohaselt

on tulu mittetekitava ärikinnisvaraga seotud riskipositsioonide puhul kohaldatud laenusumma

ja tagatisvara väärtuse piirmäär 50%.

3. Jäetakse välja Euroopa Pangandusjärelevalvele antud likviidsuslimiidi kasutamata osa

nimiväärtuse arvutamise konservatiivse meetodi regulatiivsete tehniliste standardite mandaat.

4. Laiendatakse spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste mahaarvamise võimalus ka

seeriatele, millele on määratud riskikaal alla 1250%.

5. Sünteetilise ületulu riskipositsiooni väärtuse arvutamisel tehakse tehnilised täpsustused.

6. Muudetakse selgemaks juhud, mil väärtpaberistamise standardmeetodit ei tohi kasutada

(väärtpaberistamise välisreitingute meetodile kohustusliku ülemineku tingimused ja olukorrad,

milles asjaomane pädev asutus keelab väärtpaberistamise standardmeetodi kasutamise).

7. Selgitatakse, et sisehinnangu meetodiga ei saa asendada väärtpaberistamise sisereitingu

meetodi kohustuslikku kohaldamist, vaid seda võib kasutada üksnes alternatiivina muude

meetodite, st väärtpaberistamise standardmeetodi, väärtpaberistamise välisreitingute meetodi

või 1250% riskikaalu kohaldamisele. Muudetakse selgemaks väärtpaberistamise

standardmeetodi kohaldamine ja maakseviivituses olevate riskipositsioonide käsitlemine. Eri

liiki aluspositsioonidest koosnevate kogumite puhul näitajate arvutamise valemeid

9

asendatakse. Täpsustatakse väärtpaberistamise positsiooni kapitalinõuete üldise ülempiiri

arvutamist.

8. Lisatakse võimalus jätta (finantsinstitutsiooni huvide suurim osakaal asjaomastes seeriates)

arvutusest täielikult välja sellised väärtpaberistamise seeriad, mille suhtes väärtpaberistamise

tehingu algataja kohaldab riskikaalu 1250% või mis arvatakse maha esimese taseme

põhiomavahenditest.

9. Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve bilansilise standardväärtpaberistamise aruande

esitamise kohustus asendatakse Euroopa Pangandusjärelevalve kohustusega esitada üldisem

järelevalvearuanne ja komisjoni kohustusega esitada üldisem aruanne.

Läbivaatamine (artikkel 506d)

Raamistik tuleks uuesti läbi vaadata nelja aasta möödudes selle jõustumisest, et hinnata raamistiku

asjakohasust ja kaaluda, kas riskikaalude valemite ja funktsioonide põhjalikum muutmine võiks

suurendada riskitundlikkust ja kapitali mitteneutraalsuse proportsionaalsust, leevendada kaljuefekti ja

kõrvaldada praeguse raamistiku struktuursed puudused. Kaks aastat pärast jõustumist peaks Euroopa

Pangandusjärelevalve esitama järelevalvearuande, mis käsitleb ELi väärtpaberistamise turu arengut ja

dünaamikat pärast muudetud usaldatavusraamistiku kehtestamist.

Seotus kindlustuse solventsus II valdkonnaga

Pankade kapitalinõuete määruse muudatustega on seotud ka kindlustusandjate usaldatavusnõuded.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 (edaspidi Solventsus II määruse) artikkel 178

reguleerib kindlustusandjate väärtpaberistamise positsioonide hinnavaheriski kapitalinõude

arvutamist, sealjuures on CRR määruse artikkel 243 aluseks hindamaks, kas STS-väärtpaberistamiste

positsioonid vastavad viidatud artiklis sätestatud nõuetele. Kui need vastavad CRRis sätestatud

nõuetele, määratakse olenevalt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteedi astmest ja kestusest

riskitegur vastavalt Solventsus II määruses artiklis 178 sätestatule.

17. juulil esitas Euroopa Komisjon avalikule konsultatsioonile7 Solventsus II määruse muudatused,

milles muudetakse mh artiklis 178 sätestatud riskitegureid. Muudatusettepanekute eesmärk on

tõhustada kindlustuse usaldatavusraamistikku, et võtta paremini arvesse väärtpaberistamise tegelikke

riske ja kõrvaldada kindlustusandjate põhjendamatud usaldatavusnõuetega seotud kulud

väärtpaberistatud toodetesse investeerimisel. Väärtpaberistamine moodustab endiselt vähem kui 1%

kindlustusandjate investeerimisportfellidest.

STS väärtpaberistamise muudatusettepanekud:

- kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid – kuigi on juba madalad kapitalinõuded, on

kindlustussektoris nõudlus nende järele nõrk;

o ettepanek - kapitalinõuded (riskitegurid) rohkem kooskõlas sellega, mis

ettevõtjavõlakirjade ja pandikirjade puhul; eesmärk kapitalinõude vähendamine 10–30%,

olenevalt krediidireitingust.

- madalama nõudeõiguse järguga positsioonid – juba üle märgitud erinevate investorite (samas mitte

kindlustusandjate) poolt;

o ettepanek: kapitalinõude vähenemine samal määral kui õrgema nõudeõiguse järguga

positsioonide puhul.

Mitte-STS väärtpaberistamise muudatusettepanekud:

- kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid – ei ole hetkel erikohtlemist, Solventsus II-s puudub

riskitundlikkus;

o ettepanek – uus riskitegurite komplekt; kapitalinõude vähendamine 60–80% võrra;

7 Insurance and reinsurance firms - review of technical rules (Solvency II)

10

- madalama nõudeõiguse järguga positsioonid – hetkel väga konservatiivsed kapitalinõuded,

mistõttu riskitegureid vähendatakse (sõltub krediidireitingust), et tagada senior- ja non-seniot

trantšide kapitalinõuete suhe, mis oleks paremini kooskõlas panganduse reeglitega8.

Seisukoht 2: Toetame pankade kapitali- ja likviidsusraamistiku muutmist tingimusel, et

finantsstabiilsuse riskid ei suurene. Kapitali- ja likviidsusnõuete muudatused peavad olema

riskipõhised ja väärtpaberistamise positsioonide käsitlemine riske arvestav. Riskitundlikkust

võib suurendada kooskõlas finantsstabiilsuse ja investorite kaitsega. Pankade ja

kindlustusseltside kapitalinõuete raamistiku muutmisel on oluline terviklikult arvestada

väärtpaberistamisega seotud riskidega

Selgitus:

Oleme ettevaatlikud pankade kapitalinõuete määruse mõnede muudatuste suhtes. Pankade

kapitalinõuete muudatused peavad olema riskipõhised ega tohi tuua kaasa uusi finantsstabiilsusele

riske. Lisaks puudub mõnel kavandatud muudatusel järjepidevus peamiste poliitiliste prioriteetidega,

nagu lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine. Kõik kavandatud lihtsustused ei pruugi olla

kooskõlas nende poliitiliste prioriteetidega ja võivad kaasa tuua reguleerimata kõrvalmõjusid. On

oluline tagada, et reaalmajandus saaks algatusest kasu, st rohkem investeeringuid ja pankade laenudele

ligipääsu paranemine, ja et pangad ei oleks ainsad, kes leevendatud kapitalinõuetest kasu saavad

(täiendav mõjuanalüüs on teretulnud ja vajalik). Väärtpaberistamise süsteemset mõju tuleks

kokkuvõttes hinnata põhjalikult ja säilitada läbipaistvus. Väärtpaberistamise raamistiku lõplike

muudatustega tuleb saavutada reaalne halduskoormuse vähenemine pankadele (eriti väiksematele),

tegelik riskide liikumine pangandussektorist välja (mitte lihtsalt pankade vahel) ja turu laiendamine

ning läbi selle ka pankade laenu andmise võime reaalne suurenemine kooskõlas eesmärgiga

suurendada laenupakkumist majapidamistele ja ettevõttele.

Oleme kavandatava uue vastupidavate positsioonide kontseptsiooni suhtes avatud, kuid suhtume

ettevaatlikult mitte-STS väärtpaberistamise positsioonide sooduskäsitlemisse, kuna see ei arvesta

piisavalt tekkida võivaid riske. Lisanduv keerukus tundub olevat õigustatud suurema riskitundlikkuse

saavutamiseks.

Kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonide riskikaalude alampiiride muutmine paistab liiga

keeruline ja põhjendamatult leebe (mitte riskipõhine). Me ei ole veendunud, et riskitundliku riskikaalu

alampiiri lähenemisviis on õigustatud. Lisaks ei ole seda finantskriisi kontekstis testitud.

Oleme p-tegurite üldise vähendamise suhtes ettevaatlikud, kuna ei ole veendunud, et p-teguri

kalibreerimine on õige ja põhjendatud. Seni esitatud mõjuanalüüsid ei ole meie vaates kriitilistes

küsimustes piisavalt veenvad.

4. Väärtpaberistamise määruse ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad

Hoolsuskohustus (artikkel 5)

Väärtpaberistamise toodetesse investeerimise atraktiivsemaks muutmiseks lihtsustatakse artiklis 5 ette

nähtud hoolsuskohustuse kontrollinõudeid (artikli 5 lõige 1 ja artikli 5 lõike 3 punkt c). Investorite

kontrollinõuded jäetakse välja, kui müügipoole osaline, kes vastutab asjakohaste müügipoolt

käsitlevate sätete järgimise eest, on asutatud ja järelevalve all Euroopa Liidus. Peale selle muudetakse

artikli 5 lõike 3 punktis a ja artikli 5 lõike 3 punktis b sätestatud riskihindamine põhimõttelisemaks,

jättes välja üksikasjaliku loetelu struktuursetest näitajatest, mida investorid peavad kontrollima, ning

8 kindlustusandjate kapitalinõuete erinevus STS- ja mitte-STS väärtpaberistamiste puhul on märksa suurem kui krediidiasutustele kohaldatavad erinevused.

11

selgitatakse põhjenduspunktides, et hoolsuskohustuse hindamine peaks olema proportsionaalne

väärtpaberistamise riskiga. Artikli 5 lõike 4 kohased kirjalikud protseduurid on muudetud

põhimõttelisemaks, jättes välja sama lõike punkti a teises lõigus esitatud üksikasjaliku teabe loetelu.

Järelturul tehtavatele tehingutele antakse hoolsuskohustuse dokumenteerimiseks veel 15 päeva. Artikli

5 lõike 5 kohane hoolsuskohustuse delegeerimine on kooskõlas muude valdkondlike õigusaktidega,

kus ülesannete delegeerimine ei too kaasa õigusliku vastutuse üleminekut. Ühtlasi loobutakse

hoolsuskohustuse nõuetest, kui mitmepoolsed arengupangad tagavad väärtpaberistamise positsiooni

täielikult, mistõttu on selle risk väga väike. See tähendab, et investorid saavad sellistesse

positsioonidesse investeerida ilma ulatuslikku kontrolli tegemata.

Kui väärtpaberistamine hõlmab esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriat, mida tagavad või

hoiavad kitsalt piiritletud avaliku sektori asutused, ja kui see seeria moodustab vähemalt 15 %

väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, on ette nähtud kergem hoolsuskohustus, eelkõige

kontrolli- ja dokumenteerimisnõuetest loobumise kaudu.

Kolmandate riikide emitentide emiteeritud positsioonidesse investeerimisel peavad investorid

jätkuvalt kontrollima, kas konkreetne tehing vastab ELis kehtestatud nõuetele.

Riski säilitamine (artikkel 6)

Kehtiva artikli 6 kohaselt peab väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja

säilitama väärtpaberistamises pidevalt olulise majandusliku netohuvi, mis ei tohi olla väiksem kui 5 %

(nö riski säilitamine). Muudatustega sellisest riski säilitamise nõudest loobutakse, kui

väärtpaberistamine hõlmab esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriat, mida tagavad või

hoiavad kitsalt piiritletud avaliku sektori asutused, ja kui see seeria moodustab vähemalt 15 %

väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest.

Läbipaistvus (artikkel 7)

Emitentide aruandluskoormust kahandatakse aruandlusvormide lihtsustamise kaudu ning nähakse

börsivälise väärtpaberistamise korral ette lihtsustatum aruandlus võrreldes avaliku

väärtpaberistamisega.

Sellega seonduvalt kavandatakse ühtlasi läbi vaadata komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/1224

ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1225 esitatud aruandevormid. Eelkõige plaanitakse

märkimisväärselt vähendada kohustuslike väljade arvu – võimaluse korral vähemalt 35 % või rohkem.

Aruandvate üksuste regulatiivse koormuse edasiseks vähendamiseks kaalutakse läbivaatamisel

kohustuslike ja vabatahtlike väljade eristamist. Lisaks sellele ei tohiks aruandevormides nõuda

laenuteavet, kui aluspositsioonid on väga kontsentreeritud ja lühiajalised (nt krediitkaardi

riskipositsioonid või teatavad tarbimislaenud). Börsivälise väärtpaberistamise aruandluse vormis

plaanitakse emitentide kulude kandamist silmas pidades hoolikalt järgida olemasolevaid

teavitamisvorme, eelkõige ühtse järelevalvemehhanismi juhendit väärtpaberistamise tehingutest

teatamise kohta. Selleks et tagada turu suurem läbipaistvus ning hõlbustada eraturu järelevalvet ja

seiret, tuleb see börsivälise väärtpaberistamise spetsiaalne vorm esitada väärtpaberistamise registritele.

Aruandevormid vaatab, võttes arvesse eespool nimetatud põhimõtteid, läbi Euroopa

järelevalveasutuste ühiskomitee väärtpaberistamise allkomitee Euroopa Pangandusjärelevalve

Asutuse juhtimisel koostöös teiste Euroopa järelevalveasutustega.

Väärtpaberistamise register (artiklid 10 ja 17)

Artikli 10 muudatustega parandatakse vale viide määruse artiklile 5, mis tuleks asendada viitega

artiklile 7.

Artikli 17 muudatusettepanekud tehakse seoses artikli 7 muudatustega, millega laiendatakse

aruandluskohustust registrile ka börsivälise väärtpaberistamise suhtes. Neid muudatusi arvesse võttes

12

täpsustatakse viivitamatut ja tasuta juurdepääsu registrile. Selline juurdepääs tuleks ühtlasi anda

taotluse korral komisjonile. Kui seni on juurdepääs olnud ette nähtud kõigile investoritele ja

potentsiaalsetele investoritele, siis edaspidi saab neil olema juurdepääs vaid avaliku väärtpaberistamise

korral. Investorite ja potentsiaalsete investorite juurdepääsu piiramine börsivälistele

väärtpaberistamistele on mõeldud selleks, et kaitsta nende väärtpaberistamistega seotud teabe

konfidentsiaalsust.

Standardväärtpaberistamise nõuded (artiklid 20, 26b, 26c, 26e)

Selleks et hõlbustada VKEde laenude väärtpaberistamist lihtsa, läbipaistva ja standarditud

väärtpaberistamise raames, muudetakse artikli 20 lõikes 8 ning artikli 26b lõikes 8 sätestatud

homogeensusnõuet ja sätestatakse, et väärtpaberistamine, mille aluspositsioonide kogumist vähemalt

70 % moodustavad VKEde laenud, loetakse sellele nõudele vastavaks. 70 % künnis on madalam kui

praegune 100 % nõue.

Selleks et kindlustus- ja edasikindlustusandjad saaksid sisuliselt osaleda bilansilise

standardväärtpaberistamise turul, muudetakse määruse artikli 26e lõikes 8 sätestatud

krediidiriskikaitse sobivuskriteeriume, et lisada ka kindlustus- või edasikindlustusandja poolt antav

kaudne garantii, mis vastab teatavatele stabiilsuse, maksevõime ja hajutatuse kriteeriumidele.

Standardväärtpaberistamise kriteeriumide rakendamist hõlbustavad ühtlasi mitmed muud tehnilisemad

muudatused.

Kolmandatest isikutest kontrollijad (artikkel 28)

Ettepanekus sätestatakse, et standardväärtpaberistamise nõuete täitmist kontrollivate kolmandate

isikute üle tuleb teostada ka järelevalvet lisaks nendele vastava riikliku pädeva asutuse poolt

tegevusloa väljastamisele.

Järelevalve (artiklid 29, 30, 32 ja 36)

Järelevalvealase ühtsuse edendamiseks ning killustumise ja erinevate regulatiivsete tõlgenduste

vältimiseks tugevdatakse artiklis 36 Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee väärtpaberistamise

allkomitee rolli. Eelkõige on väärtpaberistamise allkomiteel õigus võtta vastu suunised, et kehtestada

ühised järelevalvemenetlused ja töötada välja artiklis 7 osutatud aruandevormid. Suurema vastutuse

ning järjepidevuse tagamiseks juhib väärtpaberistamise allkomitee tööd Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutus (koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega ning

Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega), tagab selle alalise sekretariaadi ja eesistuja

asetäitja, toetab eesistujat tema ülesannete täitmisel ning täidab eesistuja ülesandeid tema äraolekul

alaliselt. Väärtpaberistamise allkomitee töötab hiljemalt 12 kuud pärast vastuvõtmist välja suunised

ühiste järelevalvemenetluste kehtestamiseks. Pärast pädevate asutuste teavitamist vastavalt artikli 7

lõikele 1 määravad tehinguga seotud müügipoole üksuste pädevad asutused juhtiva järelevalveasutuse,

kes koordineerib tegevust ja väldib lahknevusi käesoleva määruse kohaldamisel tehingute puhul, mis

hõlmavad rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste pädevusse kuuluvaid müügipoole üksusi.

Pädev asutus võib delegeerida mõne või kõigi käesolevas määruses osutatud ülesannete ja volituste

täitmise juhtivale järelevalveasutusele. Kui müügipoole üksuste pädevad asutused ei jõua juhtiva

järelevalveasutuse määramises kokkuleppele, määrab juhtiva järelevalveasutuse lõike 3 kohaselt

loodud väärtpaberistamise allkomitee

Artikli 29 muudatustega nähakse standardväärtpaberistamise (STS) kriteeriumide tõhusa ja järjepideva

järelevalve tagamiseks ette, et pankade algatatud väärtpaberistamiste korral teostavad

standardväärtpaberistamise kriteeriumite (artiklid 18 – 27) kohaldamise üle järelevalvet

pangandusvaldkonna järelevalveasutused. Suuremate pankade üle teostab järelevalvet Euroopa

Keskpank.

13

Euroopas on erinevaid hinnanguid/arvamusi, kas Euroopa Keskpangale antavad pädevused on

kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega9. Euroopa Keskpank on varasemalt leidnud, et STS

kriteeriumid ja STS nõuete järgimise kord on seotud väärtpaberistamisturgude järelevalvega, mis jääb

pankade usaldatavusnõuete järelevalvega seotud ülesannetest väljapoole10. Euroopa Keskpanga

ametlikku arvamust ELi väärtpaberistamise raamistiku muutmise, sealhulgas hinnangut pädevuse

täpse sisu ja ulatuse, kohta on esialgse info põhjal oodata oktoobris. Artiklis 5 sätestatud

hoolsuskohustuse nõuete täitmised üle finantsjärelevalve asutustele järelevalve teostamiseks volituste

andmiseks lisatakse artikli 32 lõikes 1 esitatud rikkumiste loetellu ka olukord, kus institutsionaalne

investor, kes ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja, on jätnud

täitmata artiklis 5 sätestatud nõuded.

Aruanded ja läbivaatamine (artiklid 44 ja 46)

Artiklis 44 sätestatud Euroopa järelevalveasutuste iga kolme aasta tagant koostatavasse määruse (EL)

2017/2402 rakendamist käsitlevasse aruandesse lisatakse väärtpaberistamise eriotstarbeliste

ettevõtjate geograafiline asukoha käsitlemise asemele nõue hinnata väärtpaberistamise panust ELi

äriühingute ja majanduse rahastamisse.

Komisjonile antakse volitus vaadata väärtpaberistamise määruse toimimine läbi viis aastat pärast selle

kohaldamise kuupäeva. Kui seda peetakse asjakohaseks, lisatakse läbivaatamisele seadusandlik

ettepanek.

Seisukoht 3: Toetame turuosaliste halduskoormust ning kulusid kahandavaid muudatusi

väärtpaberistamise määruses. Samas on oluline säilitada väärtpaberistamise piisav läbipaistvus

ja usaldusväärsus ning tagada tõhus järelevalve väärtpaberistamise turu üle.

Selgitus:

Väärtpaberistamise määrusega tehakse mitmeid lihtsustusi emitentidele ning investoritele seoses

hoolsuskohustusega ja väärtpaberistamise läbipaistvusega. Need aitavad kahandada

väärtpaberistamisega seonduvaid kulusid ning halduskoormust ja seeläbi muuta väärtpaberistamist

atraktiivsemaks ka väiksematele turgudele (nagu Eesti). Samas on oluline tagada ka piisav

väärtpaberistamise läbipaistvus, mistõttu ei saa aruandluse nõudeid täilikult eemaldada, vaid need

tuleb siiski mõistlikul tasemel säilitada ning tagada piisav ligipääs väärtpaberistamisega seonduvale

teabele. Ühtlasi on oluline jälgida, et väärtpaberistamise nõuete (art 20 ja 26b) juures VKEdele antud

laenudega seonduva homogeensuskriteeriumi lõdvendamisel 100% pealt 70% peale ei eksitaks

alusvaradesse kaasama laene, mille kvaliteet ja/või tunnused erinevad oluliselt VKE-de laenudest.

Üheks väärtpaberiks liidetavad alusvarad peavad olema võrreldavad (s.t sarnase riskiprofiiliga), et

hoida läbipaistvust ning õiglast riskihinnangu kujunemist väärtpaberistatud finantsvarade puhul.

Järelevalve teemal on plaanitud tugevdada EL järelevalveasutuste (eelkõige Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutuse) rolli väärtpaberistamise üle järelevalve teostamisel, eelkõige läbi

suurema koordineerimise liikmesriikide järelevalvajate vahel. Meie hinnangul tagab see piisava

tõhususe ja me võime sellega üldiselt nõustuda, kuid selle juures on oluline jälgida, et oleks piisavalt

9 NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1024 10 EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS, 11. märts 2016, seoses ettepanekutega, mis käsitlevad a) määrust, millega kehtestatakse ühised eeskirjad väärtpaberistamise kohta ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise Euroopa raamistik, ja b) määrust, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016AB0011&from=RO

14

arvestatud ka kohalike järelevalveasutuste huvid ning Euroopa Keskpanga teostatava otsejärelevalve

korral pankade üle ei ületataks Euroopa Keskpangale antud pädevusi.

5. Likviidsuskattekordaja delegeeritud määruse ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja

seisukohad

Väärtpaberistamise raamistiku läbivaatamise paketi osana avaldas komisjon

konsultatsioonidokumendi likviidsuskattekordaja11 delegeeritud määruse muudatuste kohta.

Delegeeritud määruse eelnõu on väärtpaberistamise paketi lahutamatu osa ja seda tuleks vaadelda koos

pankade kapitalinõuete määruse ja väärtpaberistamise määruse muudatusettepanekutega.

Ettepaneku kohaselt jäävad väärtpaberistamise positsioonid likviidsete varade kategooriasse, mille

puhul kõlblikud väärtpaberistamised võivad pärast väärtuskärpeid ikkagi moodustada kuni 15% panga

likviidsuspuhvri likviidsetest varadest. Kõlblikkus piirdub endiselt STS-väärtpaberistamiste kõrgema

järgu positsioonidega (seeriatega). Kõlblike väärtpaberistamiste minimaalset krediidikvaliteeti

laiendatakse ja väärtpaberistamiste lõpptähtaja nõuded kaovad. Lisaks saavad väärtpaberistamise

kõrgema nõudeõiguse järguga vastupidavad positsioonid kasu madalamatest väärtuskärpetest ehk

praegune minimaalne väärtuskärbe 25% tasemel alandataks nimetatud positsioonide puhul 15%le.

Lisaks laiendatakse kõlblikkust igat tüüpi varadele (ja see ei piirdu enam kommertslaenude,

autolaenude ja isiklikuks tarbimiseks mõeldud laenudega). Komisjoni eelnõu eesmärk on veelgi

stimuleerida pankade likviidsuspuhvrite mitmekesistamist ning toetada ELi väärtpaberistamise

turgude likviidsust ja sügavust, säilitades samal ajal kõrgetasemelised usaldatavusnõuded.

Seisukoht 4: Toetame väärtpaberistamise paremat integreerimist pankade likviidsuskatte

nõuetesse tingimusel, et finantsstabiilsuse riskid ei suurene. Euroopa Komisjoni pakutud

leevendused ei pruugi selle põhimõttega kooskõlas olla ja võivad kaasa tuua reguleerimata

kõrvalmõjusid, mida mõjuanalüüsid piisavalt ei käsitle.

Selgitus:

Kapitali- ja likviidsusnõuete muudatused peavad jääma rangelt riskipõhiseks.

Oleme skeptilised krediidikvaliteedi astmega 5 kuni 7 (A+ kuni A-) väärtpaberistamiste

likviidsuspuhvri kõlblikuks klassifitseerimise suhtes. Samuti ei pea me asjakohaseks

väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga vastupidavatele positsioonidele 15%lise

väärtuskärpe kehtestamist, mis oleks samaväärne likviidsete varade, näiteks pandikirjade ja ettevõtete

sarnase suurusega võlakirjade omaga. Need muudatused ei tundu olevat õigustatud (puudub piisav

empiiriline analüüs) ja neid ei ole finantskriisi kontekstis testitud (ebaõnnestumise korral maksumus

teadmata).

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et väärtpaberistamise süsteemset mõju hinnatakse põhjalikult ja

säilitatakse läbipaistvus.

6. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud

Muudetavad määrused puudutavad eelkõige Krediidiasutuste seadust, Väärtpaberituru seadust ja

Finantsinspektsiooni seadust, mille muutmise vajalikkus täpsustub edasise menetluse käigus. Esmase

hinnanguna ei ole nende õigusaktide muutmine vajalik, kuna väärtpaberistamise paketi muudatused

on otsekohalduvate määrustena.

11 Likviidsuskattekordaja näitab likviidsete varade summat, mis pangal peab olema oma lühiajaliste likviidsusvajaduste rahuldamiseks. Komisjon on soovinud muudatussettepanekutega kõrvaldada ebakõlad kehtivates nõuetes, millele väärtpaberistamine peab vastama, et selle saaks lisada panga likviidsuspuhvrisse.

15

7. Sihtrühm ja mõjude analüüsi kokkuvõte

Määruste otsesed sihtrühmad on:

 nn väärtpaberistajad, kelleks on üldjuhul pangad, investeerimisühingud või eriotstarbeliselt

selleks loodud ettevõtjad;

 Investorid, kes investeerivad väärtpaberistamisse;

 Järelevalveasutus, kes kontrollib väärtpaberistamise nõuete täitmist.

Komisjon on koos väärtpaberistamise paketi muudatustega esitanud ühtlasi oma mõjuhinnangu12 ning

selle kokkuvõtte13, kus on hinnatud võimalikke mõjusid seoses eelistatud poliitikavariantide paketiga.

Erinevate poliitikavariantide mõju hindamisel keskenduti peamiselt nende majanduslikule ja

regulatiivsele mõjule. Mõju sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja põhiõigustega seotud küsimustele

hinnati üksnes kaudseks. Kaudselt parandataks ettepanekuga eelkõige äriühingute ning VKEde

juurdepääsu krediidi- ja finantsteenustele, edendades seeläbi sotsiaalset kaasatust, töökohtade loomist

ja majanduskasvu. Kuigi see ei ole peamine eesmärk, võidakse ettepanekuga kaudselt toetada

keskkonnakestlikkust, hõlbustades keskkonnahoidlikke investeeringuid parema kapitalile juurdepääsu

ja olemasolevate keskkonnahoidlike väärtpaberistamise raamistikega vastavusse viimise kaudu. Sellel

ei ole otsest mõju põhiõigustele, kuid algatus toetab finantsstabiilsust ja on kooskõlas

andmekaitsealaste õigusaktidega, tugevdades seeläbi kaudselt majanduslikke õigusi ning eraelu

puutumatuse kaitsemeetmeid.

Väärtpaberistamise määrusega seotud muudatused hõlmavad hoolsuskohustuste lihtsustamist

ettevõtjate jaoks ja tõhusamat läbipaistvusraamistikku. Nende kohustuste vähendamise tulemusel

vähenevad ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulud, mis võimaldab eraldada rohkem vahendeid

põhitegevuseks. Kuigi emitentidel võivad tekkida mõned ühekordsed kohanemiskulud, peaks

halduskoormuse korduv vähendamine olema suurem kui algsed kulud. Sihipäraste kohanduste ja

strateegilise lihtsustamise kaudu aitavad need meetmed tugevdada turu suutlikkust, meelitada ligi

laiemat investorite baasi ja soodustada majanduskasvu, säilitades samal ajal vastupidava ning

läbipaistva finantsökosüsteemi.

Muudatustega kaasnevad komisjoni hinnangul ühtlasi mitu positiivset mõju VKEde rahastamisele ja

konkurentsivõimele (vt komisjoni mõjuhinnangu aruande VII ja VIII lisa).

Suurte tegevuskulude kahandamisega seonduvalt peaks komisjoni hinnangul kaasnema kulude

kokkuhoid 310 miljonit eurot aastas.

Kuna Eestis toimiv väärtpaberistamise turg sisuliselt puudub, on väärtpaberistamise paketi muudatuste

vahetu mõju Eestis minimaalne. Potentsiaalsete mõjude hindamine on keeruline ja saab olla ainult

hüpoteetiline. Samas võivad muudatused innustada ka Eestis väärtpaberistamise turu teket.

Väärtpaberistamise paketi muudatusteta mõju Eesti riigieelarvele ei kaasne.

8. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Euroopa Komisjoni ettepanekute eesmärk on muuta ELi väärtpaberistamise raamistik vähem

koormavaks ja rohkem põhimõtetele tuginevaks. Selle eesmärgi saavutamine tähendab komisjoni

hinnangul, et finantseerimisasutused kogu ELis saavad paremini kasutada väärtpaberistamist

vahendina ELi kapitaliturgude süvendamiseks, oma riskiprofiili mitmekesistamiseks ning pankade

bilansimahu vabastamiseks täiendavate laenude andmiseks ELi kodumajapidamistele ja ettevõtjatele.

12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52025SC0825 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025SC0826&filename=250617-summary-impact- assessment_en.pdf

16

ELi tasandi meetmed tagavad ka kõrge finantsstabiilsuse taseme kogu ELis. Üldiselt on selle eesmärk

aidata kaasa ELi majanduse konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamisele. Väärtpaberistamine

toimib nii erinevate sektorite üleselt (erinevate finantseerimisasutustega ning finantsturgudega), kui

piiriüleselt (erinevate liikmesriikidega ja ELi väliste jurisdiktsioonidega). Ühtlasi võib see ohustada

finantsstabiilsust, kui väärtpaberistamist nõuetekohaselt ei reguleerita. Kokkuvõttes võib

väärtpaberistamise reguleerimist EL tasandil pidada põhjendatuks.

Proportsionaalsuse põhimõtte järgimist on analüüsitud komisjoni mõjuhinnangus, sh

proportsionaalsuse eesmärgi seisukohast. Ettepanekus sisalduvaid poliitilisi valikuid peetakse

proportsionaalseks, kuna need on suunatud sellistele põhivaldkondadele nagu läbipaistvuse ja

hoolsuskohustuse nõuete ühtlustamine, ohustamata finantsstabiilsust või turu usaldusväärsust.

Meetmed on kalibreeritud selliselt, et muuta väärtpaberistamise raamistik praegusest

proportsionaalsemaks ning kehtestada sihipärane ja tasakaalustatud lähenemisviis, mis soodustab

väärtpaberite emiteerimist ja investeeringuid ning suurendab turu usaldust. Ettepaneku

proportsionaalsust kinnitab ka komisjoni mõjuhinnang, milles hinnatakse võimalikke kulusid ja

kaasnevat kasu ning leitakse, et valitud meetmed on üldiste eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja

tõhusad .

Oleme arvamusel, et Euroopa Komisjoni ettepanekud ELi väärtpaberistamise raamistiku

muutmiseks ei lähe kokkuvõttes üldiselt kaugemale sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne

ettepanekute eesmärkide saavutamiseks.

Euroopa Komisjoni ettepanekud ELi väärtpaberistamise raamistiku muutmiseks on

põhjendatud ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas.

9. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevate mõjude kaardistamiseks on palutud sisendit

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonil ja erinevatelt

turuosalistelt ning nende esindajatelt: Eesti Pangaliit, FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liit.

Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

samadele asutustele. Tagasisidet (vt Lisa) esitasid Finantsinspektsioon ja Eesti Pank, kelle

kommentaaride ning ettepanekutega on arvestatud.

17

Lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta ELi väärtpaberistamise raamistiku

muutmiseks ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta

Nr Sisu Arvestatud/

mittearvestatud/

selgitatud/

teadmiseks

võetud

Eesti Pank

1 Tunneme natuke muret SME-de laenude pool’i võimaliku „solkimise“ üle

väärtpaberistamisel. Nimelt, SME-de väärtpaberistamise

homogeensuskriteerumi lõdvendamine hõlmab SecRi (Regulation (EU)

2017/2402) artiklit 20 paragrahv 8, kuhu lisatakse järgnev lõik: ‘A pool of

underlying exposures shall be deemed to comply with the first

subparagraph where at least 70% of the exposures in the pool at origination

consists of exposures to SMEs.’

Täpsustuse vajadust näeme põhjusel, et praegune para 8 sõnastuse

täiendus ei eksitaks alusvaradesse kaasama laene, mille kvaliteet ja/või

tunnused erinevad oluliselt SME-de laenudest. Rõhutame, et üheks

väärtpaberiks liidetavad alusvarad peavad olema võrreldavad (s.t sarnase

riskiprofiiliga), et hoida läbipaistvust ning õiglast riskihinnangu

kujunemist väärtpaberistatud finantsvarade puhul.

Arvestatud

2 Sisendina võimalike mõjude kohta võiks välja tuua, et kuigi

väärtpaberistamise eesmärk on suurendada laenupakkumist

majapidamistele ja ettevõttele, ei saa kindlusega väita, et vabastatud

kapital uute laenude andmiseks läheb (selles kaheldi ka EFC aruteludel).

Muus osas raske võimalikke mõjusid hinnata, kui täna sisuliselt Eestis

väärtpaberistamise positsioonid puuduvad.

Arvestatud/selgita

tud

Finantsinspektsioon

1 Nagu ka seletuskirjas märgitud, siis Eestis väärtpaberistamist eriti ei

kasutata, mistõttu on puuduva praktika pinnalt keeruline üheselt välja

tuua, mis muutmist vajaks. Nõustume seletuskirjas esitatud

seisukohtadega ning toetame väärtpaberistamise raamistiku muudatusi,

kuid peame oluliseks, et arvesse oleks võetud kõik võimalikud riskikohad

selliselt, et riskid ei suureneks.

Arvestatud

2 Täpsustusena märgime, et meie hinnangul tuleks kaaluda, kas järgnev

lause on ikka korrektne: „Oleme skeptilised krediidikvaliteedi astmega 5

kuni 7 (A+ kuni A-) väärtpaberistamiste likviidsuspuhvri kõlblikuks

klassifitseerimise ja 15% väärtuskärpe suhtes – see oleks samaväärne

likviidsete varade, näiteks pandikirjade ja ettevõtete sarnase suurusega

võlakirjade omaga.“ – Komisjoni dokument räägib „While maintaining all

other eligibility conditions for credit institutions’ liquidity buffers, a

haircut of 50% will apply to securitisations with CQS5 to CQS7“.

Mõistame, et krediidikvaliteedi astmega 5 kuni 7 väärtpaberistamiste

haircut oleks 50%, mitte 15%.

Level 2B likviidsed varad (kuhu väärtpaberistamised kuuluvad) võivad

moodustada kuni 15% kõikidest LCR kõlbulikest varadest. Ettepanek

puudutab varasid ja haircute, mis on nende 15% sees (nii aktsepteeritavad

Arvestatud/selgita

tud

18

varad kui ka nende haircutid). Lisatakse, et praegu Euroopa pankade

väärtpaberistamised moodustavad 1% kõikidest LCR kõlbulikest varadest

(maksimum siis 15%). Küsimus taandub poliitilisele otsusele, kas ja kui

palju on tarvis elavdada väärtpaberistamise turgu Euroopas. Meie

hinnangul on pakutud muudatuste mõju vaid Level 2B varade piires (mis

moodustavad kuni 15% kõikidest likviidsetest varadest), seega väga suurt

(negatiivset) mõju see ei tohiks kaasa tuua.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohtade esitamine

Euroopa Komisjoni ettepanekute

kohta ELi väärtpaberistamise

raamistiku muutmiseks

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute

kohta ELi väärtpaberistamise raamistiku muutmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta

ELi väärtpaberistamise raamistiku muutmiseks

2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde

Valner Lille 5885 1491

[email protected]

Teie 07.07.2025 nr 2-5/25-01318

Meie 26.09.2025 nr 11-3.1/3160-2