Leping

KOOSTÖÖKOKKULEPPE NR 1.8-2/1603-1//1.8-3/21/173

MUUTMISE KOKKULEPE nr 2 Sotsiaalministeerium, registrikood 7001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsler Maarjo Mändmaa, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud “Tellija”) ja Statistikaamet, registrikood 70000332, asukoht Tatari 51, 10134 Tallinn, mida esindab peadirektor Urmet Lee, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud „Teostaja”), edaspidi nimetatud koos ja eraldi „Pooled” või „Pool”,

võttes arvesse, et: (i) Pooled sõlmisid 22.12.2021 koostöökokkuleppe nr 1.8-2/1603-1//1.8-3/21/173 (edaspidi „Koostöölepe“), mille Lisas 1 lepiti kokku tööpoliitika seirekeskkonnas (edaspidi nimetatud „TöpS“) tööturu ja teiste andmete majutuse ja uuendamise tingimused ja maksumus;

(ii) Teostaja on vastavalt Koostööleppe punktidele 6.3 ja 11.1 ning Lisa 1 punktile 1.2 teavitanud Tellijat TöpS- iga seotud asjaoludest uute näitajate lisamisel;

(iii) Koostööleppe Lisa 1 punkti 2.1 kohaselt lepitakse TöpS-i lisatavate näitajatega seotud Ülahoiutööd ning nende maksumus kokku eraldi, täiendades käesolevat Koostööleppe Lisa 1,

leppisid kokku Koostööleppe muutmises alljärgnevalt: 1. Muudetakse Koostööleppe Lisa 1 punkti 1 ja lisatakse punkti 1.3 tööturu andmete TöpS-is avaldamisega 2023.aastal seotud kulude hüvitamise sõnastus järgnevalt: 1. Tööturu ja pensionirakenduse andmete majutus ja uuendamine TöpS-is: „1.3 Aastal 2023 kuulub hüvitamisele vastavalt punktis 4 esitatud tabelites loetletud andmetega seotud töödele 1120 (tuhat ükssada kakskümmend) eurot.“ 2. Täiendatakse Koostööleppe Lisa 1 punktiga 1.4 järgnevas sõnastuses: „1.4 Tellija hüvitab vastavalt Teostaja kehtivale hinnakirjale pensioni andmete pensionirakenduse avaldamisega seotud kulud. Aastal 2023 kuulub hüvitamisele 1680 (tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot.“ 3. Täiendatakse Koostööleppe Lisa 1 punktiga 3 järgnevas sõnastuses: 3. Uute tööturu näitajate lisamine TöpS-i 3.1 TöpS-i lisatakse Tellijaga eelnevalt kokku lepitud uued tööturu näitajad, sealhulgas hoolduskoormuse näitajad, nelja kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui 30.aprilliks 2024. Kulud hüvitatakse Teostajale pärast tööturu näitajate loeteluga täiendatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist Poolte poolt ja pärast Teostaja poolse arve esitamist. Vastavalt Teostaja kehtivale hinnakirjale kuulub pärast töö üle andmist hüvitamisele 8120 (kaheksa tuhat ükssada kakskümmend) eurot.“ 4. Täiendatakse Koostööleppe Lisa 1 punktiga 4, milles esitatakse tabelite kujul punktis 4.1 pensionirakenduses ja punktis 4.2 tööturu rakenduses arvutatavate indikaatorite ja taustatunnuste loetelu seisuga 25.oktoober 2023. 4. Pensionirakenduses ja tööturu rakenduses arvutatavad indikaatorid ja taustatunnused

4.1 Pensionirakenduses ja tööturu rakenduses arvutatavad indikaatorid ja taustatunnused

Indikaatori nimetus Selgitus Uuendamise sagedus

Keskmine vanaduspension (€)

Nende vanaduspensioniikka jõudnud isikute pensioni keskmine suurus eurodes, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension sisaldab lisaks erisusteta vanaduspensionile ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ning eripensionit vanaduse ja väljateenitud aastate korral ja rahvapensionit vanaduse korral (RPKSi alusel).

kvartal

Vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Vanaduspensioni saajate arv. Vanaduspensioni saamiseks peab isikul olema vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension sisaldab lisaks erisusteta vanaduspensionile ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ning eripensionit vanaduse ja väljateenitud aastate korral ja rahvapensionit vanaduse korral (RPKSi alusel).

kvartal

Uute vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute vanaduspensioni saajate arv. Vanaduspensioni saamiseks peab isikul olema vähemalt 15- aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension sisaldab lisaks erisusteta vanaduspensionile ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ning eripensionit vanaduse ja väljateenitud aastate korral ja rahvapensionit vanaduse korral (RPKSi alusel).

kvartal

Keskmine erisusteta vanaduspension (€)

Nende vanaduspensioniikka jõudnud isikute erisusteta vanaduspensioni keskmine suurus eurodes ühes kuus, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension ei sisalda ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni.

kvartal

Erisusteta vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Eristusteta vanaduspensioni saajate arv. Vanaduspensioni saamiseks peab isikul olema vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension ei sisalda ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni,

kvartal

soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni.

Uute erisusteta vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute erisusteta vanaduspensioni saajate arv. Vanaduspensioni saamiseks peab isikul olema vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension ei sisalda ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni.

kvartal

Keskmine ennetähtaegne vanaduspension (€)

Keskmine määratud ennetähtaegne vanaduspensioni summa eurodes ühes kuus. Ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks ei tohi isik töötada, isikul peab olema jäänud 3 või vähem aastat vanaduspensioni eani ning tal peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Alates aastast 2026 seda pensioniliiki enam ei määrata. Selle asemel on võimalus jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist paindlikule vanaduspensionile.

kvartal

Ennetähtaegse vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Ennetähtaegse vanaduspensioni saajate arv. Ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks ei tohi isik töötada, isikul peab olema jäänud 3 või vähem aastat vanaduspensioni eani ning tal peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Alates aastast 2026 seda pensioniliiki enam ei määrata. Selle asemel on võimalus jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist paindlikule vanaduspensionile.

kvartal

Uute ennetähtaegse vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute ennetähtaegse vanaduspensioni saajate arv. Ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks ei tohi isik töötada, isikul peab olema jäänud 3 või vähem aastat vanaduspensioni eani ning tal peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Alates aastast 2026 seda pensioniliiki enam ei määrata. Selle asemel on võimalus jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist paindlikule vanaduspensionile.

kvartal

Keskmine edasilükatud vanaduspension (€)

Keskmine määratud edasilükatud vanaduspensioni suurus eurodes ühes kuus. Pensioni saamist edasi lükates suureneb isiku vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka. Vanaduspensioniealisel isikul, kellel oli õigus saada vanaduspensioni enne 2021. aastat, kuid kes ei ole seda taotlenud, on õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud RPKSi alusel.

kvartal

Edasilükatud vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Edasilükatud vanaduspensioni saajate arv. Pensioni saamist edasi lükates suureneb isiku vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka. Vanaduspensioniealisel isikul, kellel oli õigus saada vanaduspensioni enne 2021. aastat, kuid kes ei ole seda taotlenud, on õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud RPKSi alusel.

kvartal

Uute edasilükatud vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute edasilükatud vanaduspensioni saajate arv. Pensioni saamist edasi lükates suureneb isiku vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka. Vanaduspensioniealisel isikul, kellel oli õigus saada vanaduspensioni enne 2021. aastat, kuid kes ei ole seda taotlenud, on õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud RPKSi alusel.

kvartal

Keskmine paindlik vanaduspension

Keskmine paindliku vanaduspensioni suurus eurodes ühes kuus. Paindlik vanaduspension on alates 2021. aastast kehtima hakanud uus pensioniliik, mis võimaldab jääda pensionile kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Paindlik vanaduspension vahetab lähiaastatel välja senise ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni.

kvartal

Paindliku vanaduspensioni saajate arv

Paindliku vanaduspensioni saajate arv. Paindlik vanaduspension on alates 2021. aastast kehtima hakanud uus pensioniliik, mis võimaldab jääda pensionile kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Paindlik vanaduspension vahetab lähiaastatel välja senise ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni.

kvartal

Uute paindliku vanaduspensioni saajate arv

Perioodi jooksul lisandunud uute paindliku vanaduspensioni saajate arv. Paindlik vanaduspension on alates 2021. aastast kehtima hakanud uus pensioniliik, mis võimaldab jääda pensionile kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Paindlik vanaduspension vahetab lähiaastatel välja senise ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni.

kvartal

Keskmine soodustingimustel vanaduspension (€)

Keskmine soodustingimustel määratud vanaduspensioni suurus eurodes ühes kuus. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni: 1) isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel; 2) isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel.

kvartal

Soodustingimustel vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Soodustingimustel vanaduspensioni saajate arv. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni: 1) isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel; 2) isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja

kvartal

ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25- aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel.

Uute soodustingimustel vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute soodustingimustel vanaduspensioni saajate arv. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni: 1) isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel; 2) isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel.

kvartal

Keskmine lasterikaste vanaduspension (€)

Keskmine määratud lasterikaste vanaduspensioni suurus eurodes ühes kuus. Isik saab minna soodustingimustel varem vanaduspensionile, kui ta on ema, isa, lapsevanema abikaasa, eestkostja või hooldaja. 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last; 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud viit või enamat last; 3 aastat varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud nelja last; 1 aasta varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud kolme last.

kvartal

Lasterikaste vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Lasterikaste vanaduspensioni saajate arv. Isik saab minna soodustingimustel varem vanaduspensionile, kui ta on ema, isa, lapsevanema abikaasa, eestkostja või hooldaja. 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last; 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud viit või enamat last; 3 aastat varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud nelja last; 1 aasta varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud kolme last.

kvartal

Uute lasterikaste vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute lasterikaste vanaduspensioni saajate arv. Isik saab minna soodustingimustel varem vanaduspensionile, kui ta on ema, isa, lapsevanema abikaasa, eestkostja või hooldaja. 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last; 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud viit või enamat last; 3 aastat varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud nelja last; 1 aasta varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud kolme last.

kvartal

Keskmine represseeritute vanaduspension (€)

Keskmine määratud represseeritute vanaduspensioni suurus eurodes ühes kuus. Kui isik on tunnistatud õigusvastaselt represseeritud isikuks, siis on tal õigus minna varem pensionile, saada represseeritu staaži (kinnipidamiskohas/asumisel viibitud aeg kolmekordselt) ning saada pensionilisa. Pensionile võib minna nii mitu aastat varem, kui mitu täisaastat viibiti kinnipidamiskohas/asumisel, kuid mitte rohkem kui 5 aastat enne vanaduspensioni iga.

kvartal

Represseeritute vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Represseeritute vanaduspensioni saajate arv. Kui isik on tunnistatud õigusvastaselt represseeritud isikuks, siis on tal õigus minna varem pensionile, saada represseeritu staaži (kinnipidamiskohas/asumisel viibitud aeg kolmekordselt) ning saada pensionilisa. Pensionile võib minna nii mitu aastat varem, kui mitu täisaastat viibiti kinnipidamiskohas/asumisel, kuid mitte rohkem kui 5 aastat enne vanaduspensioni iga.

kvartal

Uute represseeritute vanaduspensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute represseeritute vanaduspensioni saajate arv. Kui isik on tunnistatud õigusvastaselt represseeritud isikuks, siis on tal õigus minna varem pensionile, saada represseeritu staaži (kinnipidamiskohas/asumisel viibitud aeg kolmekordselt) ning saada pensionilisa. Pensionile võib minna nii mitu aastat varem, kui mitu täisaastat viibiti kinnipidamiskohas/asumisel, kuid mitte rohkem kui 5 aastat enne vanaduspensioni iga.

kvartal

Keskmine väljateenitud aastate pension (€)

Keskmine määratud väljateenitud aastate pensioni suurus eurodes ühes kuus. Väljateenitud aastate pensionile on õigus, kui on töötatud kutsealal, millega kaasneb enne pensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mistõttu ei saa enam sellel kutsealal või ametikohal töötada. Õigus saada väljateenitud aastate pensionit on nt politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel; tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel; allmaa- ja pealmaamäetöölistel; mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisude töötajatel; tekstiilitööstuse töötajatel; asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel; riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi artistidel; AIDSi nakatunud meditsiinitöötajatel; linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel.

kvartal

Väljateenitud aastate pensioni saajate arv (tuhat)

Väljateenitud aastate pensioni saajate arv. Väljateenitud aastate pensionile on õigus, kui on töötatud kutsealal, millega kaasneb enne pensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mistõttu ei saa enam sellel kutsealal või ametikohal töötada. Õigus saada väljateenitud aastate pensionit on nt politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel; tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel; allmaa- ja pealmaamäetöölistel; mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisude töötajatel; tekstiilitööstuse töötajatel; asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel; riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi artistidel; AIDSi

kvartal

nakatunud meditsiinitöötajatel; linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel.

Uute väljateenitud aastate pensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute väljateenitud aastate pensioni saajate arv. Väljateenitud aastate pensionile on õigus, kui on töötatud kutsealal, millega kaasneb enne pensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mistõttu ei saa enam sellel kutsealal või ametikohal töötada. Õigus saada väljateenitud aastate pensionit on nt politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel; tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel; allmaa- ja pealmaamäetöölistel; mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisude töötajatel; tekstiilitööstuse töötajatel; asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel; riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi artistidel; AIDSi nakatunud meditsiinitöötajatel; linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel.

kvartal

Keskmine eripension (€)

Keskmine määratud eripensioni (kutsealade sooduspensioni) suurus eurodes. Kutsealade sooduspensionid on: politseiametniku pension, prokuröri pension, kaitseväelase pension, kohtuniku pension, riigikontrolli pension, õiguskantsleri pension ja parlamendiliikme pension.

kvartal

Eripensioni saajate arv (tuhat)

Eripensioni (kutseala sooduspensioni) saajate arv. Kutsealade sooduspensionid on: politseiametniku pension, prokuröri pension, kaitseväelase pension, kohtuniku pension, riigikontrolli pension, õiguskantsleri pension ja parlamendiliikme pension.

kvartal

Uute eripensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uued eripensioni (kutseala sooduspensioni) saajate arv. Kutsealade sooduspensionid on: politseiametniku pension, prokuröri pension, kaitseväelase pension, kohtuniku pension, riigikontrolli pension, õiguskantsleri pension ja parlamendiliikme pension.

kvartal

Keskmine toitjakaotuspension (€)

Keskmine määratud toitjakaotuspension suurus eurodes ühes kuus. Toitjakaotuspensionit saab isik, kui ta on surnud pereliikme: alla 18-aastane laps või kuni 24-aastaseks saamiseni juhul, kui isik õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel; lesk ja isiku töövõime on vähenenud; vanaduspensioniealine lesk; vanaduspensioniealine vanem; vanem ja isiku töövõime on vähenenud; mittetöötav lesk ja isik on rase; kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja isik ei tööta. Kahe toitjaga isikud on joonisel kahekordselt.

kvartal

Toitjakaotuspensioni saajate arv (tuhat)

Toitjakaotuspensioni saavate pereliikmete arv. Toitjakaotuspensionit saab isik, kui ta on surnud pereliikme: alla 18-aastane laps või kuni 24-aastaseks saamiseni juhul, kui isik õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel; lesk ja isiku töövõime on vähenenud; vanaduspensioniealine lesk; vanaduspensioniealine vanem; vanem ja isiku töövõime on vähenenud; mittetöötav lesk ja isik on rase; kuni kolmeaastase

kvartal

lapse vanem või eestkostja ja isik ei tööta. Kahe toitjaga isikud on joonisel kahekordselt.

Uute toitjakaotuspensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute toitjakaotuspensioni saavate pereliikmete arv. Toitjakaotuspensionit saab isik, kui ta on surnud pereliikme: alla 18-aastane laps või kuni 24-aastaseks saamiseni juhul, kui isik õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel; lesk ja isiku töövõime on vähenenud; vanaduspensioniealine lesk; vanaduspensioniealine vanem; vanem ja isiku töövõime on vähenenud; mittetöötav lesk ja isik on rase; kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja isik ei tööta. Kahe toitjaga isikud on joonisel kahekordselt.

kvartal

Keskmine töövõimetuspension (€)

Keskmine töövõimetuspensioni suurus eurodes ühes kuus. Töövõimetuspensionit saab isik, kes ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla täielik (100%) või osaline (10-90%). Töövõimetuspensionit saab, kui töövõime kaotus on 40–100% ja kui isikule on enne 1. juulit 2016 väljastatud selle kohta ekspertiisiotsus. 2016. aastal toimus töövõimereform ja sellega seoses alates 1. juulist 2016 sotsiaalkindlustusamet töövõimetust enam ei hinda.

kvartal

Töövõimetuspensioni saajate arv (tuhat)

Töövõimetuspensioni saajate arv. Töövõimetuspensionit saab isik, kes ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla täielik (100%) või osaline (10-90%). Töövõimetuspensionit saab, kui töövõime kaotus on 40–100% ja kui isikule on enne 1. juulit 2016 väljastatud selle kohta ekspertiisiotsus. 2016. aastal toimus töövõimereform ja sellega seoses alates 1. juulist 2016 Sotsiaalkindlustusamet töövõimetust enam ei hinda.

kvartal

Keskmine rahvapension (€)

Rahvapensioni suurus eurodes ühes kuus. Rahvapension määratakse isikule, kel puudub vanaduspensioni saamiseks vajalik pensionistaaž. Õigus rahvapensionile on ka toitjakaotuse korral, kui surnud perekonnaliikmel puudus pensioni taotlemiseks vajalik pensionistaaž.

kvartal

Rahvapensioni saajate arv (tuhat)

Rahvapensioni saajate arv. Rahvapension määratakse isikule, kel puudub vanaduspensioni saamiseks vajalik pensionistaaž. Õigus rahvapensionile on ka toitjakaotuse korral, kui surnud perekonnaliikmel puudus pensioni taotlemiseks vajalik pensionistaaž.

kvartal

Uute rahvapensioni saajate arv (tuhat)

Perioodi jooksul lisandunud uute rahvapensioni saajate arv. Rahvapension määratakse isikule, kel puudub vanaduspensioni saamiseks vajalik pensionistaaž. Õigus rahvapensionile on ka toitjakaotuse korral, kui surnud perekonnaliikmel puudus pensioni taotlemiseks vajalik pensionistaaž.

kvartal

Eesti pensioni saajate arv välismaal

Välismaal elavad Eesti pensioni saajad, kellele on määratud pension nii riiklike õigusaktide kui ka Euroopa Liidu määruste või kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute alusel.

aasta

Lepingute alusel pensioni saajate arv kokku

Kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute alusel määratud pensioni saajate arv, kes võivad elada nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

aasta

Pensionilisa saajate arv lapse kasvatamise eest (tuhat)

Täiendava pensionilisa lapse kasvatamise eest makstakse: vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat, 2 pensioni aastahinde suuruses; vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat, 1 pensioni aastahinde suuruses; vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat, 3 pensioni aastahinde suuruses.

kvartal

Üksi elava pensionäri toetuse saajate arv (tuhat)

Üksi elava pensionäri toetust makstakse üks kord aastas kõigile vanaduspensionieas olevatele inimestele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ning kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension.

aasta

Keskmine pensioniõiguslik staaž pensionäridel (aasta)

Keskmise pensioniõigusliku staaži suurus pensionäridel. Pensioniõigusliku staaži (kuni 31.12.1998) hulka kuuluvad järgmised tegevused: 1. töötamine; 2. töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksid sotsiaalmaksu; 3. teenistus Eesti kaitseväes; 4. õppimine kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis statsionaarses õppes; 5. väikelapse eest hoolitsemine kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (ühele lapse kasvatajatest); 6. lapse kasvatamine vähemalt 8 aastat (ühele lapse kasvatajatest 2 aastat iga lapse kohta); 7. tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolitusel osalemine ja aeg, mil said töötu abiraha; 8. I grupi invaliidi või alla 18- aastase invaliidist lapse eest hoolitsemine; 9. loomeliitude ja kutseühingute liikmena tegutsemine; 10. töötamine talus, kui talu oli maksude maksmisest vabastatud; 11. tingimisi vabadusekaotusega karistatud isikuna kohustuslikus korras töötamine, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötamine või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamine.

aasta

Keskmine pensionikindlustusstaaž pensionäridel (aasta)

Keskmise pensionikindlustusstaaži suurus pensionäridel. Alates 1. jaanuarist 1999 on pensionikindlustusstaaži arvestamise aluseks sotsiaalmaks. Pensionikindlustusstaaži alusel kontrollitakse isiku tööaastaid ja seda, kas isikul on õigus pensionile. Pensionikindlustusstaaž ei ole aluseks pensioni suuruse arvutamisel. Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse, kui isiku eest on arvestatud või makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses.

aasta

Keskmine pensionistaaž pensionäridel (aasta)

Keskmise pensionistaaži suurus pensionäridel. Pensionistaaž kujuneb isiku eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kasvatamine, töötamine, sõjaväes teenimine. Pensionistaaž jaguneb kaheks: pensioniõiguslik staaž kuni 31.12.1998, mida arvestatakse tööraamatu ja dokumentide alusel; ning pensionikindlustusstaaž alates 01.01.1999, mida arvestatakse isiku eest makstud sotsiaalmaksu alusel.

aasta

Pensionistaaž võib koosneda ka ainult pensioniõiguslikust staažist või ainult pensionikindlustusstaažist.

Töötavate pensionäride arv (tuhat)

Pensioni saajate arv, kes töötavad töötamise registri (TÖR) ja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) alusel. Aastatel 2012–2014 on töötamine määratud TSD alusel, alates 2015. aastast on arvesse võetud isikud, kes TÖRi alusel vähemalt ühe kuu valitud aastast töötasid. Keskmine töötasu on leitud TSD alusel. Tabel sisaldab unikaalseid isikuid. Kui ühel isikul on ühe aasta jooksul mitu töösuhet, on neist arvesse võetud pikema kestusega töösuhe. Kui ühel isikul on korraga mitu kehtivat pensioniliiki, on neist arvesse võetud suurima määratud summaga pensioniliik. Seoses töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekuga alates 1.jaanuarist 2017 ei ole töövõimetuspensioniäre graafikul ka varasematel aastatel.

aasta

65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määr (%)

65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, kelle sissetulekute tase jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, milleks on Euroopa Liidus kokkulepitud metoodika kohaselt 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhteline vaesus väljendab sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas ja sellest tulenevat võimaluste (suhtelist) ebavõrdsust elanikkonna eri rühmade vahel.

aasta

65-aastaste ja vanemate ilmajäetuse määr (%)

llmajäetuse määr näitab nende 65-aastaste ja vanemate isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist.

aasta

Vanaduspensionäride suhtelise vaesuse määr (%)

Vanaduspensionäride (hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui 6 kuul) osatähtsus, kelle sissetulekute tase jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, milleks on Euroopa Liidus kokkulepitud metoodika kohaselt 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhteline vaesus väljendab sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas ja sellest tulenevat võimaluste (suhtelist) ebavõrdsust elanikkonna eri rühmade vahel.

aasta

Üksikute vanemaealiste suhtelise vaesuse määr (%)

Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane. Üksikute 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, kelle sissetulekute tase jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, milleks on Euroopa Liidus kokkulepitud metoodika kohaselt 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhteline vaesus väljendab sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas ja

aasta

sellest tulenevat võimaluste (suhtelist) ebavõrdsust erinevate elanikkonnarühmade vahel.

65+ aastaste kvintiilide suhte kordaja

Kordaja näitab, kui palju madalaima ja kõrgeima sissetulekuga elanike sissetulekud erinevad. Kvintiilide suhte kordaja 65- aastastel ja vanematel – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis. Sissetuleku järgi jaotatakse elanikud viide kvintiili – esimeses on madalaima sissetulekuga ja viiendas kõrgeima sissetulekuga elanikud. Sissetulekukvintiili aluseks on ekvivalentnetosissetulek, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14- aastaste kaal 0,3), ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

aasta

Kuni 64-aastaste kvintiilide suhte kordaja

Kordaja näitab, kui palju madalaima ja kõrgeima sissetulekuga elanike sissetulekud erinevad. Kvintiilide suhte kordaja 0 kuni 64-aasteastel ja vanematel – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis. Sissetuleku järgi jaotatakse elanikud viide kvintiili – esimeses on madalaima sissetulekuga ja viiendas kõrgeima sissetulekuga elanikud. Sissetulekukvintiili aluseks on ekvivalentnetosissetulek, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14- aastaste kaal 0,3), ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

aasta

Kvintiilide suhte kordaja Kordaja näitab, kui palju madalaima ja kõrgeima sissetulekuga elanike sissetulekud erinevad. Kvintiilide suhte kordaja kogu elanikkonnal – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis. Sissetuleku järgi jaotatakse elanikud viide kvintiili – esimeses on madalaima sissetulekuga ja viiendas kõrgeima sissetulekuga elanikud. Sissetulekukvintiili aluseks on ekvivalentnetosissetulek, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14- aastaste kaal 0,3), ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

aasta

Suhtelise vaesuse piir (€)

Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3), ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

aasta

Rahvapensioni määra suhe keskmisesse brutopalka

Keskmine brutopalk ja rahvapensioni määr ning nende põhjal arvutatult, kui suure osa rahvapension keskmisest brutopalgast moodustab.

aasta

Rahvapensioni määra suhe töötasu alammäära

Töötasu alammäär ja rahvapensioni määr ning nende põhjal arvutatult, kui suure osa rahvapension töötasu alammäärast moodustab.

aasta

Rahvapensioni määra suhe elatusmiinimumi

Arvestusliku elatusmiinimumi suurus ja rahvapensioni määr ning nende põhjal arvutatult, kui suure osa rahvapension arvestuslikust elatusmiinimumi suurusest moodustab.

aasta

Keskmise brutovanaduspensioni suhe keskmisesse brutopalka

Keskmine brutopalk ja keskmine brutovanaduspension statistikaameti andmetel (tegelik tase) ning nende põhjal arvutatult, kui suure osa keskmine brutovanaduspension keskmisest brutopalgast moodustab.

aasta

Pensioniindeks (indeks) Igal aastal 1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionite indekseerimine, et hoida neid proportsioonis palkade ja hindade muutustega. Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80% ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20% ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus. Nende muutuste alusel arvutatakse indeks, mille kinnitab valitsus. Indeksiga korrutatakse riiklike pensionite arvutamise aluseks olevaid näitajaid – pensioni baasosa ja aastahinnet, samuti rahvapensioni määra. Rahvapensionimäära indekseeritakse indeksiga, pensioni baasosa 10% suurendatud indeksiga ja pensioni aastahinnet 10% vähendatud indeksiga.

aasta

Pensioni baasosa määr (€)

Pensioni baasosa on pensioni solidaarne komponent, mis on kõikidel inimestel ühesugune.

aasta

Pensioni aastahinne (€) Pensioni aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus.

aasta

Teoreetiline vanaduspension (44- aastasese staažiga) (€)

44-aastase pensioniõigusliku staažiga isiku teoreetiline vanaduspensioni suurus eurodes arvutatakse pensionivalemi alusel: pensioni baasosa + 44 * pensioni aastahinne.

aasta

Teoreetiline vanaduspension (33- aastase staažiga) (€)

33-aastase pensioniõigusliku staažiga isiku teoreetiline vanaduspensioni suurus eurodes arvutatakse pensionivalemi alusel: pensioni baasosa + 33 * pensioni aastahinne.

aasta

Rahvapensioni määr (€) Rahvapensioni määra suurus eurodes. Arvutatakse igal aastal 1. aprilli seisuga.

aasta

Keskmine isikustatud sotsiaalmaks (€)

Keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurus eurodes (see on aluseks pensioniindeksi arvutamisel). Keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kalendrikuu tulu (arvutatakse sotsiaalkindlustusameti poolt iga aasta 1. aprilliks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel).

aasta

Arvestuslik isikustatud sotsiaalmaks (€)

Arvestusliku sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kalendrikuu tulu suurus eurodes rahandusministeeriumi majandusprognoosi alusel.

aasta

Alampalk (€) Alampalk ehk palga alammäär on brutokuupalk, mille kinnitab valitsus ja millest madalamat töötasu ei või töötajale maksta.

aasta

Keskmine palk (€) Keskmine palk on kõigi täisajaga töötavate inimeste palkade summa, mis on jagatud palgasaajate arvuga, ehk töötasude aritmeetiline keskmine. 2022.aastal toimus metoodikamuutus keskmise palga arvutamisel - võrreldes varasemate küsitlusuuringu andmetega on keskmise palga leidmiseks kasutatud maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid.

aasta

Sotsiaalmaksu kuumäär (€)

Sotsiaalmaksu kuumäära suurus eurodes. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär, mida on kohustatud maksma: tööandja (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel), riik (sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 loetletud isikute eest) ja füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustuludelt (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 5 alusel).

aasta

Oodatav eluiga sünnimomendil (aasta)

Oodatav eluiga sünnimomendil – 0 aasta vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutu.

aasta

Elada jäänud aastad 65 aasta vanuses (aasta)

Elada jäänud aastad – keskmiselt elada jäävate aastate arv 65 aasta vanuses, kui suremus ei muutu.

aasta

Mittetöötavate vanaduspensionäride ja hõivatute suhtarv

Pensioniea tõttu mitteaktiivsete ja hõivatute (15–74-aastased) suhtarv.

aasta

Riigi sissemaksed II sambasse lapse kasvatamsie eest: summa (tuhat €)

Riigipoolsete II samba sissemaksete summa lapse kasvatamise eest. 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II pensionisambasse). Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse sotsiaalkindlustusameti poolt iga aasta 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). II pensionisamba sissemakseid teeb sotsiaalkindlustusamet isikule, kes on kogumispensioniga liitunud ja kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni 3-aastast last. Last kasvatavaks isikuks, kel on õigus vanemapensioni saada, on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavatele sissemaksetele tekib alates lapse sünnist ning kehtib kuni tema 3-aastaseks saamiseni sõltumata sellest, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte.

aasta

Riigi sissemaksed II sambasse lapse kasvatamsie eest: laste arv (tuhat)

Laste arv, kelle eest on tehtud II samba riigipoolseid sissemakseid. 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II pensionisambasse). Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse sotsiaalkindlustusameti poolt iga aasta 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). 2017. aastal lisandus pensionikontole 38.76 eurot. II pensionisamba sissemakseid teeb sotsiaalkindlustusamet isikule, kes on kogumispensioniga liitunud ja kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni 3-aastast last. Last kasvatavaks isikuks, kel on õigus vanemapensioni saada, on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavatele sissemaksetele tekib alates lapse sünnist ning kehtib kuni tema 3-aastaseks saamiseni sõltumata sellest, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte.

aasta

Riigi sissemaksed II sambasse lapse

Inimeste arv, kes on saanud II samba riigipoolseid sissemakseid lapse kasvatamise eest. 1. jaanuaril 2013 ja

aasta

Taustatunnuse nimetus Selgitus

Uuendamise sagedus

Sugu Mees; Naine Kvartal

Vanuserühm (10- aastane)

0-4; 5-9; 10-14; 15-19; 20-24; 25-29; 30-34; 35-39; 40-44; 45-49; 50-54; 55-59; 60-64; 65-69; 70-74; 75-79; 80-84; 85-89; 90+ Kvartal

Vanuserühm (5- aastane) 0-9; 10-19; 20-29; 30-39; 40-49; 50-59; 60-69; 70-79; 80-89; 90+ Kvartal

Vanus Paindlik, kasutaja valib soovitud vanusevahemiku Kvartal

Haridus (3-ne jaotus) esimese taseme haridus; teise taseme haridus; kolmanda taseme haridus; määramata Kvartal

Haridus (8-ne jaotus)

madalam kui põhiharidus; põhiharidus; kutseharidus; üldkeskharidus; kutsekesk- või keskeriharidus põhihariduse baasil; kutsekeskharidus keskhariduse baasil; keskeriharidus keskhariduse baasil; kõrgharidus; määramata Kvartal

Elukoha piirkond (NUTS3)

Põhja-Eesti (Harjumaa); Kesk-Eesti (Järva-; Lääne-Viru- ja Raplamaa); Kirde-Eesti (Ida-Virumaa); Lääne-Eesti (Hiiu-; Lääne-; Saare- ja Pärnumaa); Lõuna-Eesti (Jõgeva-; Tartu-; Põlva-; Valga-; Viljandi- ja Võrumaa); Välismaa; määramata Kvartal

Elukoha maakond

Harju maakond; Hiiu maakond; Ida-Viru maakond; Jõgeva maakond; Järva maakond; Lääne maakond; Lääne-Viru maakond; Põlva maakond; Pärnu maakond; Rapla maakond; Saare maakond; Tartu maakond; Välismaa; määramata Kvartal

Rahvus (2-ne jaotus) Eestlane; Mitte-eestlane Kvartal

Rahvus (3-ne jaotus) Eestlane; Venelane; Muu Kvartal

Kodakondsus (2-ne jaotus) Eesti kodakondsus; Muu või määramata kodakondsus Kvartal

Kodakondsus (4-ne jaotus)

Eesti kodakondsus; Venemaa kodakondsus; Muu kodakondsus; Määramata kodakondsus Kvartal

Kodakondsus (5-ne jaotus)

Eesti kodakondsus; Venemaa kodakondsus; EL liikmesriigi v.a Eesti kodakondsus; Kolmanda riigi v.a Venemaa kodakondsus; Määramata kodakondsus Kvartal

kasvatamsie eest: isikute arv (tuhat)

hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II pensionisambasse). Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse sotsiaalkindlustusameti poolt iga aasta 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). 2017. aastal lisandus pensionikontole 38.76 eurot. II pensionisamba sissemakseid teeb sotsiaalkindlustusamet isikule, kes on kogumispensioniga liitunud ja kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni 3-aastast last. Last kasvatavaks isikuks, kel on õigus vanemapensioni saada, on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavatele sissemaksetele tekib alates lapse sünnist ning kehtib kuni tema 3-aastaseks saamiseni sõltumata sellest, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte.

Keskmise vanaduspensioni tausttunnus:

Pensioniõiguslik staaž Paindlik, kasutaja valib soovitud aastate vahemiku Kvartal

Uute ennetähtaegse vanaduspensioni saajate taustatunnus:

Ennetähtaegse pensioni aeg kuni 12 kuud varem; 13-24 kuud varem; 25-36 kuud varem Kvartal

Rahvapensioni taustatunnus:

Rahvapensioni saamise alus Vanaduse alusel; töövõimetuse alusel; toitjakaotuse alusel Kvartal

Üksi elava pensionäri toetuse saajate, töötavate pensionäride või staaži näitajate taustatunnused

Pensioni summa kuni 400 eurot; 400-500 eurot; 500-600 eurot; üle 600 euru Aasta

Vanaduspensioni summa

kuni 450 eurot; 450 kuni 500 eurot; 500 kuni 550 eurot; 550 kuni 600 eurot; üle 600 euro Aasta

Töötasu suurus

alla 300 euro; 300-500 eurot; 500-700 eurot; 700-900 eurot; 900- 1100 eurot; 1100-1300 eurot; 1300-1500 eurot; 1500-1700 eurot; 1700-1900 eurot; 1900-2100 eurot; 2100-2300 eurot; 2300-2500 eurot; üle 2500 euro Aasta

Pensioni liik

Erisusteta vanaduspension; Ennetähtaegne vanaduspension; Edasilükatud vanaduspension; Paindlik vanaduspension; Soodustingimustel määratud vanaduspension; Lasterikaste vanaduspension; Represseeritute vanaduspension; Väljateenitud aastate pension; Eripension; Toitjakaotuspension; Töövõimetuspension; Rahvapension Aasta

Lepingu liik Palgatöö; Juhatuse liikme tasu; Töövõtuleping; FIE Aasta

Aasta jooksul töötatud kuude arv Kuni 3 kuud; 4-6 kuud; 7-9 kuud; 10-12 kuud Aasta

Toitjakaotuspensioni saajate taustatunnus:

Toitjate arv Üks toitja; kaks toitjat Kvartal

4.2 Tööturu rakenduses arvutatavad indikaatorid ja taustatunnused

Indikaatori nimetus Selgitus

Uuendamis e sagedus

Tööealised (tuhat) Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased). kvatal

Tööjõud (tuhat) Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal

Hõivatud (tuhat)

Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal

Alakasutatud tööjõud (tuhat)

Alakasutatud tööjõud – vaeghõivatute, töötute ja mitteaktiivsete töösoovijate summa. (OECD definitsioon) Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Mitteaktiivne töösoovija kvatal

– isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd.

Vaeghõivatud (tuhat)

Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal

Põhitööl osaajaga töötavad hõivatud (tuhat)

Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal

Tähtajalise tööga palgatöötajad (tuhat)

Tähtajaline ehk ajutine töö – suhteliselt lühikeseks ajaks võetud töö. Töö lõpptähtpäev võib olla määratud töölepinguga, suulise kokkuleppega või muul viisil (näiteks kui tegemist on hooajatööga, teise töötaja asendamisega tema äraolekul või tööga valitaval ametikohal). Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras. kvatal

Ületunnitööd teinud palgatöötajad (tuhat)

Ületunnitööd teinud palgatöötaja – palgatöötaja, kes uuringunädalal tegi põhitööl tasustatud või tasustamata ületunnitööd. Ületunnitöö – töötamine üle kokkulepitud tööaja normi. Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras. kvatal

Vähemalt 48 tundi nädalas töötavad palgatöötajad (tuhat)

Vähemalt 48 tundi nädalas töötav palgatöötaja – palgatöötaja, kes tavaliselt töötab nädalas põhitöökohal 48 tundi või rohkem. Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras. kvatal

Kaugtööd tegevad hõivatud (tuhat)

Kaugtööd tegev hõivatu – hõivatu, kes kasutas viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) põhitööl kaugtöö võimalust. Kaugtöö – töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus või kaugbüroos), olles samal ajal tööandjaga ühenduses tänapäevaste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahenditega. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud kvatal

puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu.

Hõivatud kõrgtehnoloogiliste s sektorites (tuhat)

Kõrgtehnoloogilised sektorid – kõrgtehnoloogiline tööstus ja teadmistemahukas kõrgtehnoloogiline teenindus. Nendesse sektoritesse kuuluvad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi tegevusalad 21 „Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine“, 26 „Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine“, 59 „Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine, helisalvestiste ja muusika kirjastamine“, 60 „Meediateenused“, 61 „Elektroonilise side teenus“, 62 „Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevus“, 63 „Infoalane tegevus“ ning 72 „Teadus- ja arendustegevus“. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal

Töötud (tuhat)

Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. kvatal

Pikaajalised töötud (tuhat)

Pikaajaline töötu – töötu, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. kvatal

Registreeritud töötud tööjõu- uuringu järgi (tuhat)

Registreeritud töötu tööjõu-uuringu järgi – isik, kes on uuringunädala viimase päeva seisuga töötukassas töötuna registreeritud. Registreeritud töötute andmed on lingitud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist (EMPIS). Joonisel kuvatakse andmeid alates aastast 2012. kvatal

NEET-noored (tuhat)

NEET-noor – 15–34-aastane isik, v.a ajateenija ja institutsioonis viibija, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (Neither in Employment nor in Education and Training). kvatal

Mitteaktviised (tuhat)

Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. kvatal

Mitteaktviised töösoovijad (tuhat)

Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Viimane tingimus eristab teda töötust (ILO definitsiooni järgi). kvatal

Mitteaktiivsed tööotsijad (tuhat)

Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustada. Viimane tingimus eristab teda töötust (ILO definitsiooni järgi). kvatal

Potsentsiaalne tööjõud kokku (tuhat)

Potentsiaalne tööjõud – mitteaktiivsete töösoovijate ja mitteaktiivsete tööotsijate summa. (Eurostati definitsioon) Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala kvatal

jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustada.

Elukestvas õppes osalenud (tuhat)

Elukestvas õppes osalenud isik – viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) formaalharidussüsteemis õppinud või koolitusel osalenud isik. kvatal

Tööalasel koolitusel osalenud (tuhat)

Tööalasel koolitusel osalenud isik – viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) tööga seotud täiendus- või ümberõppekursusel, konverentsil või seminaril osalenud isik. kvatal

Tööjõus osalemise määr (%)

Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr – tööjõu osatähtsus rahvastikus. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal

Tööhõive määr (%)

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus rahvastikus. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal

Täistööajale taandatud tööhõive määr (%)

Täistööajale taandatud tööhõive määr – tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus rahvastikus korrutatud tavalise nädala keskmise töötundide arvuga (põhi- ja kõrvaltöödel kokku) hõivatu kohta ja jagatud 40-ga. (OECD definitsioon) Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal

Tööjõu alakasutuse määr (%)

Tööjõu alakasutuse määr – alakasutatud tööjõu osatähtsus tööjõus. Alakasutatud tööjõud – vaeghõivatute, töötute ja mitteaktiivsete töösoovijate summa. (OECD definitsioon) Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal

Vaeghõivatute osatähtsus hõivatute hulgas (%)

Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, kvatal

hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu.

Põhitööl osaajaga töötavate hõivatute osatähtsus (%)

Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal

Tähtajalise tööga palgatöötajate osatähtsus (%)

Tähtajaline ehk ajutine töö – suhteliselt lühikeseks ajaks võetud töö. Töö lõpptähtpäev võib olla määratud töölepinguga, suulise kokkuleppega või muul viisil (näiteks kui tegemist on hooajatööga, teise töötaja asendamisega tema äraolekul või tööga valitaval ametikohal). Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras. kvatal

Ületunnitööd teinud palgatöötajate osatähtsus (%)

Ületunnitööd teinud palgatöötaja – palgatöötaja, kes uuringunädalal tegi põhitööl tasustatud või tasustamata ületunnitööd. Ületunnitöö – töötamine üle kokkulepitud tööaja normi. Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras. kvatal

Vähemalt 48 tundi nädalas töötavate palgatöötajate osatähtsus (%)

Vähemalt 48 tundi nädalas töötav palgatöötaja – palgatöötaja, kes tavaliselt töötab nädalas põhitöökohal 48 tundi või rohkem. Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras. kvatal

Kaugtööd tegevate hõivatute osatähtsus (%)

Kaugtööd tegev hõivatu – hõivatu, kes kasutas viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) põhitööl kaugtöö võimalust. Kaugtöö – töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus või kaugbüroos), olles samal ajal tööandjaga ühenduses tänapäevaste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahenditega. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal

Töötuse määr (%)

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal

Pikaajalise töötuse määr (%)

Pikaajalise töötuse määr – pikaajaliste (12 kuud või kauem tööd otsinud) töötute osatähtsus tööjõus. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal

Töötukassa kaudu tööd otsivate töötute osatähtsus (%)

Töötukassa kaudu tööd otsiv töötu – töötu, kes otsis viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) tööd töötukassa kaudu. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. kvatal

Töötukassa osalusel töö saanute osatähtsus (%)

Töötukassa osalusel töö saanute osatähtsus – viimase 12 kuu jooksul töötukassa osalusel töö saanute osatähtsus kõigi viimase 12 kuu jooksul töö saanud hõivatute hulgas. kvatal

NEET-noorte määr (%)

NEET-noorte määr – NEET-noorte osatähtsus rahvastikus. NEET-noor – 15–34-aastane isik, v.a ajateenija ja institutsioonis viibija, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (Neither in Employment nor in Education and Training). kvatal

Mitteaktiivsete töösoovijate osatähtsus tööjõus (%)

Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Viimane tingimus eristab teda töötust (ILO definitsiooni järgi). Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal

Mitteaktiivsete töösoovijate osatähtsus mitteaktiivsete hulgas (%)

Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Viimane tingimus eristab teda töötust (ILO definitsiooni järgi). Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. kvatal

Mitteaktiivsete tööotsijate osatähtsus tööjõus (%)

Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustada. Viimane tingimus eristab teda töötust (ILO definitsiooni järgi). Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal

Mitteaktiivsete tööotsijate osatähtsus mitteaktiivsete hulgas (%)

Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustada. Viimane tingimus eristab teda töötust (ILO definitsiooni järgi). Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. kvatal

Potentsiaalse tööjõu osatähtsus tööjõus (%)

Potentsiaalne tööjõud – mitteaktiivsete töösoovijate ja mitteaktiivsete tööotsijate summa. (Eurostati definitsioon) Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustada. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal

Potentsiaalse tööjõu osatähtsus mitteaktiivsete hulgas (%)

Potentsiaalne tööjõud – mitteaktiivsete töösoovijate ja mitteaktiivsete tööotsijate summa. (Eurostati definitsioon) Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustada. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. kvatal

Teise või kolmanda taseme haridusega isikute osatähtsus (%)

Teise või kolmanda taseme haridusega isik – formaalharidussüsteemis üldkesk-, kutsekesk-, keskeri- või kõrghariduse (ISCED 2011 klassifikaatori järgi haridustase 3–8) omandanud isik. kvatal

Eri- ja kutsealase hariduseta isikute osatähtsus (%)

Eri- ja kutsealase hariduseta isik – vähem kui põhiharidusega, põhi- või üldkeskharidusega (ISCED 2011 klassifikaatori järgi haridustase 0, 10, 24 või 34) isik, kes ei ole formaalharidussüsteemis omandanud eri- ega kutsealast haridust. kvatal

Elukestvas õppes osalemise määr (%)

Elukestvas õppes osalemise määr – elukestvas õppes osalenud isikute osatähtsus rahvastikus. Elukestvas õppes osalenud isik – viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) formaalharidussüsteemis õppinud või koolitusel osalenud isik. kvatal

Tööalasel koolitusel osalenute määr (%)

Tööalasel koolitusel osalemise määr – tööalasel koolitusel osalenud isikute osatähtsus rahvastikus. Tööalasel koolitusel osalenud isik – viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) tööga seotud täiendus- või ümberõppekursusel, konverentsil või seminaril osalenud isik. kvatal

Taustatunnuse nimetus Selgitus

Uuendamise sagedus

Sugu Mees; Naine Kvartal

Vanuserühm (3-ne jaotus) 15–24; 25–49; 50–74 Kvartal

Vanuserühm (10- aastane) 15–24; 25–34; 35–44; 45–54; 55–64; 65–74 Kvartal

Vanuserühm (5- aastane)

15–19; 20–24; 25–29; 30–34; 35–39; 40–44; 45–49; 50–54; 55– 59; 60–64; 65–69; 70–74 Kvartal

Vanus Paindlik, kasutaja valib soovitud vanusevahemiku Kvartal

Elukoha piirkond (NUTS3)

Põhja-Eesti (Harjumaa); Kesk-Eesti (Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa); Kirde-Eesti (Ida-Virumaa); Lääne-Eesti (Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa); Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa) Kvartal

Elukoha maakond

Harju maakond; Hiiu maakond; Ida-Viru maakond; Jõgeva maakond; Järva maakond; Lääne maakond; Lääne-Viru maakond; Põlva maakond; Pärnu maakond; Rapla maakond; Saare maakond; Tartu maakond; Valga maakond; Viljandi maakond; Võru maakond Kvartal

Tallinn Elukoht Tallinnas Kvartal

Tartu Elukoht Tartus Kvartal

Rahvus (2-ne jaotus) Eestlane; Mitte-eestlane Kvartal

Rahvus (3-ne jaotus) Eestlane; Venelane; Muu Kvartal

Kodakondsus (2- ne jaotus) Eesti kodakondsus; Muu või määramata kodakondsus Kvartal

Kodakondsus (4- ne jaotus)

Eesti kodakondsus; Venemaa kodakondsus; Muu kodakondsus; Määramata kodakondsus Kvartal

Kodakondsus (5- ne jaotus)

Eesti kodakondsus; Venemaa kodakondsus; EL liikmesriigi v.a Eesti kodakondsus; Kolmanda riigi v.a Venemaa kodakondsus; Määramata kodakondsus Kvartal

Eesti keele oskus

Eesti keel on kodune keel; Oskab eesti keeles rääkida ja kirjutada; Oskab eesti keeles igapäevase suhtlemise piires rääkida; Saab eesti keelest igapäevase suhtlemise piires aru; Ei oska eesti keelt Kvartal

Haridustase (3-ne jaotus)

Esimese taseme haridus (ISCED2011 järgi 0–2); Teise taseme haridus (3–4); Kolmanda taseme haridus (5–8) Kvartal

Haridustase (ISCED2011)

Põhiharidus (põhikooli 6 klassi) või madalam; Põhiharidus (põhikooli 9 klassi); Põhiharidusenõudeta kutseharidus, kutseharidus põhihariduse baasil; Üldkeskharidus; Kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil; Kutsekeskharidus keskhariduse baasil; Keskeriharidus keskhariduse baasil; Kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad Kvartal

Kõrgharidus (ISCED2011 järgi 6–8) Bakalaureus või sellega võrdsustatud; Magistri-ja doktorikraad Kvartal

Alla 18-aastaste laste olemasolu (samas leibkonnas) On alla 18-aastaseid lapsi; Ei ole alla 18-aastaseid lapsi Kvartal

Noorima lapse vanus (samas leibkonnas) 0–2; 3–6; 7–17; Ei ole alla 18-aastaseid lapsi Kvartal

Vähenenud töövõime (SKA+Töötukassa) Ei ole vähenenud töövõimega; On vähenenud töövõimega Aasta

Töövõimetuse % (SKA; 2-ne jaotus) 10–30%; 40–100% Aasta

Töövõimetuse % (SKA; 3-ne jaotus) 10–30%; 40–70%; 80–100% Aasta

Töövõime ulatus (Töötukassa) Osaline töövõime; Puuduv töövõime Aasta

Puude olemasolu On puue; Ei ole puuet Aasta

Puude raskusaste Keskmine puue; Raske puue, Sügav puue Aasta

Vähenenud töövõime ja puue

Vähenenud töövõime ja puue; Ainult vähenenud töövõime; Ainult puue, Ei ole vähenenud töövõimet ega puuet Aasta

Hõiveseisund Hõivatud; Töötu; Mitteaktiivne Kvartal

Tööturu vood

Hõivatu-hõivatu (sama töö); Hõivatu-hõivatu (vahetas tööd); Hõivatu-töötu; Hõivatu-mitteaktiivne; Töötu-töötu; Töötu- hõivatu; Töötu-mitteaktiivne; Mitteaktiivne-mitteaktiivne; Mitteaktiivne-hõivatu; Mitteaktiivne-töötu Kvartal

Leibkonna tüüp Üheliikmeline; Üksikvanem kuni 25-aastaste lastega; Kuni 25- aastaste lasteta paar; Kuni 25-aastaste lastega paar; Muu kuni Kvartal

25-aastaste lasteta leibkond; Muu kuni 25-aastaste lastega leibkond

Leibkonnaliikme netosissetulek I kvartiil; II kvartiil; III kvartiil; IV kvartiil Aasta

Hõivatute taustatunnused:

Majandussektor Primaarsektor (EMTAK 2008 järgi A); Sekundaarsektor (B–F); Tertsiaarsektor (G–S) Kvartal

Tegevusala (6-ne jaotus)

Põllumajandus, jahindus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 järgi A); Mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia, gaasi- ja veevarustus (B–E); Ehitus (F); Hulgi- ja jaekaubandus, hotellid ja restoranid, veondus, laondus, side (G–J); Finantsvahendus, kinnisvara, rentimine ja äritegevus (K–N); Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus, palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine (O–S) Kvartal

Tegevusala (EMTAK 2008)

A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; B Mäetööstus; C Töötlev tööstus; D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; E Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; F Ehitus; G Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; H Veondus ja laondus; I Majutus ja toitlustus; J Info ja side; K Finants- ja kindlustustegevus; L Kinnisvaraalane tegevus; M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; N Haldus- ja abitegevused; O Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; P Haridus; Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg; S Muud tegevusalad Kvartal

Ametiala (ISCO 08)

Sõjaväelased; Juhid; Tippspetsialistid; Tehnikud ja keskastme spetsialistid; Ametnikud; Teenindus- ja müügitöötajad; Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajad; Käsitöölised ja oskustöötajad; Seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad; Lihttöölised Kvartal

Töö ja hariduse vastavus Jah; Ei Kvartal

Töö ja hariduse vastavus (3-ne jaotus)

Jah; Ei, töö eeldab kõrgemat haridustaset; Ei, töö eeldab madalamat haridustaset Kvartal

Töötute taustatunnused:

Töötuse kestus (2- ne jaotus)

Lühiajalised töötud (kuni 12 kuud); Pikaajalised töötud (12 kuud või kauem) Kvartal

Töötuse kestus (4- ne jaotus) Vähem kui 6 kuud; 6–11 kuud; 12–23 kuud; 24 kuud või kauem Kvartal

Mitteaktiivsete taustatunnus:

Mitteaktiivsuse põhjus

Õpingud; Ajateenistus; Haigus või vigastus; Rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus; Vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest; Pensioniiga; Heitunud (kaotanud lootuse tööd leida); Muu põhjus Kvartal

5. Jätta Koostööleppe ülejäänud punktid muutmata. 6. Kokkulepe jõustub selle allkirjastamisest mõlema Poole poolt.

7. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt.

Teostaja Tellija (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmet Lee Maarjo Mändmaa Peadirektor Kantsler Statistikaamet Sotsiaalministeerium