Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25284050183

1 / 4

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.09.2025, Viljandi

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristiina Uus

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25284050183

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxx Xxxxx, ik xxxxxxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 23.08.2025

Kriminaalasjas toimetati menetlust KarS § 424 lg 1 järgi joobeseisundis mootorsõiduki

juhtimise uurimiseks. Menetluse käigus tuvastati, et kahtlustatav juhtis 23.08.2025 kella 05.56

paiku xxxxxxxx maakonnas xxxxx-xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxx-xxxxx-xxxxx-

xxxxxx tee x. km mopeedi xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xx registreerimismärgiga xxxx, olles

alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,88 mg/l.

Arvestades toime pandud tegu, kahtlustatava isikut ja ka õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab

prokurör, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 sätete kohaldamisega.

KrMS § 6 sätestatud kriminaalmenetluse alustamine kohustus ei sea aga obligatoorseks

süüdimõistva kohtuotsuse taotlemist. Kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada otstarbekuse

kaalutlusel KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamise

eelduseks on teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasus, süü)

tuvastamine kahtlustatava käitumises.

Kahtlustatava toimepandud kuritegu on tõendatud tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse

väljatrükiga, xxxx xxxxx juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja juhtimiselt kõrvaldanud

patrullpolitseiniku ülekuulamisega. Oma süüd tunnistas xxxx xxxxx nii patrullpolitseinikule

kohapeal kui ka hiljem kahtlustatavana ülekuulamisel. Seega on prokuröri hinnangul

süüteokoosseis, teo õigusvastasus ja süü tuvastatud ehk üks formaalsetest KrMS § 202

kohaldamise eeldustest täidetud.

Teiseks tuleb KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel hinnata toimepanija süü suurust talle

etteheidetavas teos, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, aga ka seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäära (väiksem sanktsioonimäär viitab väiksemal süüle). KarS § 424 lg 1 puhul on

tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on seadusandja näinud ette rahalise

karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kuna seadusandja on selle kuriteo eest ette näinud ka

rahalise karistuse, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille toimepannuna võib isiku

süüd pidada väikseks.

Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on abstraktne ohudelikt, mille süü suuruse hindamisel

tuleb vaadata, kui suure potentsiaalse liiklusõnnetuse tekitamise ohu isik oma teoga lõi. Esiteks

on asjakohane vaadata isiku joobeseisundi suurust, sest sellest sõltub sõiduki liikluses juhtimise

võime. Praegusel juhul oli xxxx xxxxx alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus 0,88 mg/l,

,

,

,

,

2 / 4

mis ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud joobeseisundi piirmäära (0,75 mg/l) võrdlemisi vähe.

xxxx xxxxx sõnul tundis ta end mootorsõidukit juhtima asudes normaalselt ning miski ei

viidanud talle, et tal võiks veel organismis alkoholi olla. Varahommikul enne kella 6 maanteel

sõites ei kujutanud ta ka eriti suurt ohtu ümbritsevatele liiklejatele, sest liiklus on sellisel ajal ja

kohas pea olematu, mistõttu on ka liiklusõnnetuse põhjustamise tõenäosus väiksem. Lisaks ei

ületa LS § 2 p 42 järgi mopeedi valmistajakiirus 45 km/h, mistõttu võrdlemisi madala

sõidukiiruse tõttu oli liiklusõnnetuse põhjustamise tõenäosus veelgi väiksem. Süü suuruse

hindamisel tuleb arvesse võtta ka KarS §-is 57 loetletut. Kahtlustatavana ülekuulamise

protokollist on näha, et isik tunnistab oma süüd, samuti tegi ta seda ka kohe patrullpolitseiniku

küsimise peale kohapeal. Need asjaolud muudavad süü väiksemaks. Kokkuvõtteks saabki

järeldada, et täidetud on ka KrMS § 202 teine eeldus, et xxxx xxxxx süü ei ole suur.

Kolmandaks – KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi

puudumise. Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega

väga lähedalt seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas

kriminaalmenetluse jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust

ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Eripreventiivsetel kaalutlustel pole prokuröri hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras

karistamine vajalik, kuivõrd tema teoeelne ega -järgne käitumine ei anna alust arvata, et ta võiks

jätkata kuritegude toimepanemist või mitte käituda õiguskuulekalt. xxxx xxxxxx puuduvad

kehtivad kriminaalkaristused. Tal on vaid üks kehtiv väärteokaristus LKindlS § 81 ja LS § 224

lg 2 järgi ehk liikluskindlustuseta ja lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest.

Selle teo pani ta toime käesoleva aasta aprillis. Sellele eelnevalt on ta elanud peamiselt

õiguskuulekat elu, ka arhiveeritud väärteokaristuste hulgas on vaid üks karistus LS § 224 lg 1.

Niisiis on varasemad väärteod kui ka praegu kõne all olev kuritegu alkoholijoobes toimepandud

süüteod, mistõttu on antud olukorras märksa asjakohasem kahtlustatavat mõjutada läbi

lõpetamisega kaasnevate kohustuste. Seatavate kohustusega on võimalik vähendada

kahtlustatava alkoholitarvitamise harjumisi. Läbi selle väheneb ka olulisel määral tõenäosus, et

xxxx xxxxx tulevikus taolist tegu toime paneks.

Kokkuvõttes leiab prokurör, et kuna kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu,

kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

ja KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada

kahtlustatavat kriminaalvastutusele võtmata, saab käesolevas kriminaalasjas kohaldada KrMS

§ 202 sätteid ning kriminaalasi lõpetada.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega võib prokuratuur antud juhul kriminaalasjas

menetluse lõpetada.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-dest 1, 2 ja 7 ning §-st 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 25284050183.

2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel määrata xxxx xxxxxxx järgmised kohustused:

2.1.Mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit,

trammi või maastikusõidukit käesoleva määruse allkirjastamisest kuni 22.09.2026.

3 / 4

2.2.Alates käesoleva määruse allkirjastamisest ühe aasta jooksul, määruses näidatud

tähtaegadel, alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks, andma kuuel korral alkoholi

biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Kui kolmanda ja neljanda analüüsi

tulemused on olnud kuni 20 ng/ml, siis viiendat ja kuuendat analüüsi andma ei pea.

a. Hiljemalt 29.09.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille tulemused edastada

prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 13.10.2025. Nimetatud vereanalüüsil

nõutav näit puudub.

b. Ajavahemikul 15.11.2025-22.11.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 06.12.2025

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 110 ng/ml.

c. Ajavahemikul 15.01.2026-22.01.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 05.02.2026

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

d. Ajavahemikul 15.03.2026-22.03.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 05.04.2026.

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

e. Ajavahemikul 15.05.2026-22.05.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 05.06.2026.

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

f. Ajavahemikul 15.07.2026-22.07.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 05.08.2026.

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

2.3.Hiljemalt 22.03.2026 läbida vaimse tervise õe esmane vastuvõtt alkoholitarvitamise häire

ravi teenuse raames (täpsem info infolehes). Kui vastuvõtt ei toimu SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla Psühhiaatria polikliinikus, edastada nimetatud vastuvõtu läbimise kohta

prokuratuurile tervishoiuasutuse poolt väljastatud õiend e-posti teel või kirjalikult hiljemalt

22.03.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei kustutata.

4. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia koos infolehega, milles kohustuste

täitmiseks vajalikud toimingud ja õiguslikud tagajärjed on üksikasjalikult kirjeldatud, on

kahtlustatavale määruse allkirjastamise hetkel prokuratuuris üle antud.

Kristiina Uus

abiprokurör

4 / 4

Määruse koopia olen kätte saanud. Käesolevaga olen nõus, et prokuratuur ja tervishoiu teenust

osutav asutus vahetavad omavahel mind puudutavat infot sh. terviseinfot, mis on vajalik

kriminaalmenetluse lõpetamiseks seatud kohustuste täitmise hindamiseks. Olen nõus täitma

minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused. Kinnitan, et olen kätte

saanud info ja nõusoleku lehe, milles on üksikasjalikult selgitatud minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimused ja õiguslikud tagajärjed. Mulle

on selgitatud, et PEth tulemuste võltsimine on kuritegu. Saan aru, et eelpool loetletud

tingimuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas

uuendamisele.

Olen kohustusega nõus.

xxxx xxxxx 22.09.2025 _____________________________

Tel: xxxxxxxx

E-mail: [email protected]