Väljaminev kiri

Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee

Stella Vogt

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 05.06.2025 nr 6-3/25-640-1

Meie 29.09.2025 nr 6-3/25-640-2

Tartu Maakohtu arvamus töölepingu seaduse (TLS) kitsaskohtade kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas palve, et aitaksime kaardistada töölepingu

seaduse praktikas ilmnenud kitsaskohti ning sätteid või küsimusi, mis võiksid vajada seaduses

täpsustamist, muutmist või täiendavat reguleerimist.

Tartu Maakohtu ettepanekud ja tähelepanekud on järgmised.

1. Töövaidluskomisjonile esitatud liitjuhtumite menetlemine

Praegu esitavad pooled kaebuse töövaidluskomisjoni otsuse peale otse kohtule. See tekitab

liitjuhtumite puhul aga olukorra, kus poolte avaldused töövaidluskomisjoni otsuse

ülevaatamiseks registreeritakse eraldi menetlusse (jaotatakse erinevatele kohtunikele). Selleks,

et neid asju liita, tuleb mõlemad avaldused (eraldi menetlustes) menetlusse võtta ja seejärel liita.

Lihtsam oleks avaldusi kohe koos menetleda, kui need esitatakse töövaidluskomisjoni kaudu

selliselt, et töövaidluskomisjon võtab kaebused vastu ja edastab need koos kohtule. Selliselt

saaks töövaidluskomisjon saata kohtule korraga nii mõlema poole taotlused kui ka

töövaidluskomisjoni toimiku (mida hetkel tuleb kohtul eraldi töövaidluskomisjonilt küsida).

2. Segadus riigilõivudega

Riigilõivuseaduses (RLS) on säte, mis ütleb, milliste töövaidlustega seotud nõuete esitamisel ei

tasuta riigilõivu. RLS § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse

formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamiselt riigilõivu.

Nimetatud säte võiks olla sõnastatud konkreetsemalt ehk selgemalt võiks olla kirjas, millistelt

nõuetelt võetakse riigilõivu ja millistelt mitte.

Näiteks on kohtupraktika erinev TLS §-de 100 lg 4 ja 109 järgsete hüvitisnõuete korral.

Täpsema seaduse sõnastusega saaks reguleerida, kas need hüvitisnõuded on riigilõivuvabad või

mitte.

Riigilõivude osas on ka kohtupraktikat, milliste nõuete esitamisel tuleks riigilõivu tasuda:

valvetasu (TlnRnKo 30. november 2017, 2-15-18489/91), välislähetuse päevaraha (TrtRnKm

1. detsember 2021, 2-21-10274/15; TrtRnKo 10. mai 2024, 2-22-17005/25), saamata jäänud

sõidukulude kompensatsioon (TlnRnKm 30. juuni 2017, 3-14-53171/18), varaline kahju ja

mittevaraline kahju (va kui kohaldub RLS § 22 lg 1 p 12).

Kokkuvõttes on ettepanek vaadata üle töövaidlusasjades riigilõivudega seonduv.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

kohtu esimees