Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 12.09.2025 nr 16-6/24-06617-041

[email protected] Meie: 29.09.2025 nr 9.3-4/25/6225-8

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kabli – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ keskkonnamõju

hindamise (KMH) aruanne

Teavitasite Terviseameti lääne regionaalosakonda Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kabli – Eesti

Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikust väljapanekust ja

avaliku arutelu toimumisest ning küsisite ameti seisukohta KMH aruande, sealhulgas ekspertrühma

koosseisu, asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Kavandatav tegevus on kiire raudtee (Rail Balticu) rajamine ja kasutamine Pärnu maakonna lõunaosas

12,7 km pikkusel lõigul Kablist kuni Eesti-Läti piirini. KMH-s käsitlev lõik on osa Eesti territooriumil

kulgevast trassist, mille kogupikkus on 213 km.

Vaadeldav trass kulgeb Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti piiri lähistel hajusa asustusega

piirkonnas. Põhjast lõuna suunas liikudes läbib trass Penu, Majaka, Orajõe, Treimani, Metsapoole ja

Ikla külasid. Raudtee trass kulgeb vaadeldavas lõigus asustamata metsastel aladel. Lähimad

majapidamised asuvad Penu külas Kabli jõe ääres, Majaka külas Lemmejõe ääres ja Metsapoole külas.

Raudteest 200-500 m kaugusele jääb 5 õueala.

KMH viidi läbi raudtee ehitusprojektile, mille käigus koostati nimetatud lõigule täpsem lahendus.

Raudtee projekteeriti projekteerimisjuhistes ja ekspluatatsioonikavas kirjeldatud nõuete alusel. KMH

käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasnevat ehitus- ja kasutusaegset keskkonnamõju, samuti

hinnati kavandatavast tegevusest tulenevaid nii otseseid, kaudseid kui kumulatiivseid, nii lühi- kui

pikaajalisi mõjusid nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.

Kuna raudtee rajamise ja kasutamisega kaasneb piirkonna mürataseme tõus, siis viidi mürataseme

prognoosimiseks KMH raames läbi müra hajumise arvutimodelleerimine.

Rongiliikluse intensiivsuse määramisel võeti arvutuste alusaastaks 2056, kui raudteel on saavutatud

planeeritud maksimaalne liiklussagedus, ehk halvim võimalik olukord. Koosmõju leidmiseks arvestati

modelleerimisel ka autoliikluse müraga.

Müratundlikud alad ehk elamud ja nende õuealad jäävad käsitletavas lõigus raudtee lähedusse ja kõrge

müratasemega piirkonda kahes asukohas – Majaka külas (elamud paiknevad mõlemal pool raudteed)

ning Metsapoole külas (elamud paiknevad raudteest läänes). Rajades antud asukohtades raudtee äärde

müratõkked, on müranormidele vastavus prognoositava maksimaalse liiklussageduse juures tagatud

ning oluline ebasoodne mõju välditud. Teistel piirkonna elamualadel jääb müratase ka täiendavaid

leevendusmeetmeid rakendamata alla liiklusmüra sihtväärtust, mille puhul saab eeldada, et olulist

mürahäiringut ei esine.

KMH aruandes on esitatud ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise,

leevendamise ja heastamise meetmete kirjeldus, sealhulgas meetmete rakendamise eeldatava tõhususe

hinnang. Kokkuvõttes kaasneb raudtee rajamise ja kasutamisega ebasoodne mõju nii inimestele kui

looduskeskkonnale, kuid RB väärtusprojekteerimise lahendusse integreeritud keskkonnameetmete

2(2)

ning KMH aruandes välja toodud täiendavate keskkonnameetmete rakendamisel on oluline ebasoodne

keskkonnamõju välditud.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu

„Kabli – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ KMH aruandega ning täiendavaid ettepanekuid

KMH aruandele ja ekspertrühma koosseisule ametil ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht