Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.2-3/25/7414-2 |
Registreeritud | 29.09.2025 |
Sünkroonitud | 30.09.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.2 Vee terviseohutus |
Sari | 9.2-3 Vee terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
Toimik | 9.2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kobras OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Kobras OÜ |
Vastutaja | Laura Kikkas (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
TÜRI TEHISJÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL
Türi, Järvamaa
Koostatud: 02.2011 Ülevaadatud: 04.2020
Järgmine ülevaatamine vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel
Türi Tehisjärve supluskoha suplusvee profiili koostab Terviseamet, s.h. kogudes vajalikke andmeid ning koordineerib tööd erinevate ametkondade vahel.
2
Pädeva asutuse kontaktandmed:
Terviseamet: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn Tel: 7 943 500
E-post: [email protected]
Profiili koostamises osalesid:
Terviseamet
Türi Vallavalitsus
3
Sisukord 1. TÜRI TEHISJÄRVE SUPLUSKOHA, SELLE VEEKOGU JA VALGALA KIRJELDUS 4
1.1. SUPLUSKOHA ANDMED ............................................................................................ 4
1.2. SUPLUSKOHA KIRJELDUS ........................................................................................ 5
1.3. SUPLUSVEE KVALITEET ........................................................................................... 5
1.4. TÜRI TEHISJÄRVE JA SELLE PIIRKONNA KIRJELDUS ....................................... 6
1.5. POTENTSIAALSED REOSTUSALLIKAD, MIS VÕIVAD MÕJUTADA SUPLUSVEE KVALITEETI ................................................................................................. 6
2. REOSTUSOHU HINNANG .................................................................................................. 8
2.1. LÜHIAJALINE JA MUU REOSTUS ............................................................................ 8
2.2. POTENTSIAALSELT TOKSILISTE TSÜANOBAKTERITE POOLT PÕHJUSTATUD ÕITSENGUD ............................................................................................ 8
2.3. MAKROVETIKAD JA FÜTOPLANKTON .................................................................. 9
KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 10
4
1. TÜRI TEHISJÄRVE SUPLUSKOHA, SELLE VEEKOGU JA VALGALA KIRJELDUS
1.1. SUPLUSKOHA ANDMED
Supluskoha ID: EE00201016TYRIJ
Asukoht: Järvamaa, Türi vald, Türi linn
Koordinaadid (ETRS89): IP: 25,5838 PL: 58,80566
Veekogu nimi: Türi tehisjärv
Veekogum: Türi tehisjärv
Veekogu liik: Tehisjärv
Veekogu ID: -
Veekogu riiklik registrikood: VEE2083710
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond
Vesikonna ID: EE01
Alamvesikond: Pärnu alamvesikond
Alamvesikonna ID: EE1SU3
Hinnatav suurim külastatavate inimeste arv (tipphooajal): 200 inimest päevas
Supluskoha rannajoone pikkus: Kalda pikkus 100 m
Supluskoha maksimaalne ja keskmine sügavus:
Keskmine sügavus 3,2 m, supluskohas kuni 1,8 m
Supluskoha omanik/valdaja: Türi vallavalitsus
Supluskoha omanik/valdaja kontaktandmed:
Türi Vallavalitsus - Kohtu tänav 2, Türi linn 72213 Tel: 384 8200, [email protected]
5
Kaart 1. Türi tehisjärv ja supluskoht : — rannaala piir, ● suplusvee seirepunktid
1.2. SUPLUSKOHA KIRJELDUS Türi tehisjärv asub Türi linna idaservas, Türi linna ja Pärnu jõe vahelisel alal. Valdav osa tehisjärve ümbritsevast alast on planeeritud avaliku kasutusega puhkealaks. Supluskoht asub laululava-ranna teenindushoone taga järve läänepoolsel kaldal (kaart 1). Ilusatel suvepäevadel võib ranna külastajate arv olla ca 200 inimest. Ranna-ala on kaetud liivaga.
Ujuvsilla kaldaäärne osa on eelkõige mõeldud lastele (laste supluskoht), kuna selles piirkonnas on järve põhja langus laugjam, samuti on seal olemas mänguväljak ja kiiged. Ujuvsilla järvepoolne osa on sügavam, võimaldades hüppetornist hüppamist.
Lauluväljaku ja suplusala vahele jääb vetelpääste valvetorn. Vallavalitsus tagab rannavalve olemasolu kahe kuu vältel.
Supluskohas on olemas riietuskabiinid, prügikastid, WC asub lauluväljaku ranna teenindushoone-poolses osas. Lisaks on ranna puhketsoonis varjualused ja istepingid.
Tehisjärve ääres korraldatakse tihti erinevaid õppepäevi ja vabaõhuüritusi.
1.3. SUPLUSVEE KVALITEET Türi Tehisjärve suplusvee kvaliteet on 2019. aastal hinnatud heaks. Suplusvee kvaliteeti on kontrollitud regulaarselt kogu suplushooaja vältel. Suplusvees uuritakse soole enterokokkide ja Escherichia coli sisaldust. Suplusveele antakse hinnang peale iga suplushooaja lõppu arvestades viimase nelja aasta suplusvee proovide tulemustega. Suplushooaja jooksul võetud proovide väärtustest arvutatakse protsentiilid. Viimased andmed suplusvee kvaliteedi kohta leiab http://vtiav.sm.ee/.
6
Kvaliteediklass Arvestatud suplusvee proovide periood
Hea 05.2016 - 09.2019
Hea 05.2015 - 09.2018
Väga hea 05.2014 - 09.2017
Väga hea 05.2013 - 09.2016
Väga hea 05.2012 - 09.2015
Tabel 1: Türi Tehisjärve ranna suplusvee kvaliteet aastatel 2015-2019.
1.4. TÜRI TEHISJÄRVE JA SELLE PIIRKONNA KIRJELDUS Tehisjärve rajamise eesmärgiks oli linnalähedase maastiku ilmestamine ja linna elanikkonnale puhkevõimaluste loomine liivarannaga ujumiskoha näol. Tehisjärv on rajatud aastatel 1989- 1992 Kirna kolhoosi veehoidla nime all Türi linna idaservale, Pärnu jõe sängi ja lammialale, kusjuures jõgi on juhitud kanaliga ida poolt mööda. Tehisjärv toitub allikavetest, Pärnu jõest eraldab tehisjärve massiivne piirdetamm laiusega 9 m ja pikkusega 840 m.
Tehisjärve vee peegelpind normaal-paisutuse juures on 5,5 ha ning keskmise sügavuse 3,2 m juures on järve maht 176 000 m3. Järve keskel on tehissaar pindalaga 0,3 ha. Käesoleval ajal on tehisjärv Türi linna puhketsooni üks osa, olles nii linna kui ka lähiümbruse elanikele ainuke arvestatav avalik supluspiirkond. 2005. aastal käivitati Türi linna laululava ranna teenindushoone ning ranna puhkeala rekonstrueerimise projekt. Projekti eesmärgiks oli muuta tehisjärve ümbrus atraktiivseks linna elanikele, külastajatele, turistidele ning Pärnu jõel matkajatele. Projekti käigus rekonstrueeriti laululava-ranna teenindushoone, rajati maabumissild kanuu- ning paadimatkajatele, samuti telkimis- ja lõkkeplatsid, paigaldati turvakaamerad, piknikulauad, riietuskabiinid, prügikastid ning lastele erinevad atraktsioonid, ehitati korvpalliväljak, paadisild ja ujuvsild, laiendati liivaranda.
Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Türi valla territooriumi suurus on ca 600 km². Valda läbivad mitu suurt maanteed ja Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee. Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, jaekaubandus, töötlev tööstus, metsamajandus. Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähiümbrusesse. Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (nn. Lõuna- Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn.
Türi tehisjärv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Tegemist on Eesti olulisema veelahkmealaga, kust saavad alguse mitmed suuremad ja veerikkamad jõed, nagu Pärnu, Põltsamaa, Jägala, Pedja, Kunda jt.
1.5. POTENTSIAALSED REOSTUSALLIKAD, MIS VÕIVAD MÕJUTADA SUPLUSVEE KVALITEETI Türi tehisjärve lähedal puuduvad sellised reostusallikad, mis võiksid oluliselt mõjutada suplusvee kvaliteeti. Heitvee suublaid Türi tehisjärves ega selle lähedal ei ole. Reoveepuhasti, mille heitvesi suunatakse Pärnu jõkke, asub Türi linna lõunaosas. 1400 m kaugusel asub üks suurfarm ja 1300 m kaugusel remondikoda. Linna ühiskanalisatsioon koosneb seitsmeteistkümnest reovee ülepumplast ja kanalisatsioonitorustikest kogupikkusega 41,1 km. Türi järve supluskoha lähedal asuvad elamud, mille territooriumil on lokaalne kanalisatsioon kogumismahutiga, kuhu kogutakse
7
reoveed. Suured keskkonnaohtlikud tööstusobjektid Türi vallas puuduvad, kuid märkimist vääriva keskkonnariskiga ettevõteteks on Türi linnas paiknev AS Edelaraudtee tootmiskompleks ja linna läbiv raudtee ning Türi linnas ja Laupal toimetav Farm Plant AS väetisetehas.
8
2. REOSTUSOHU HINNANG
2.1. LÜHIAJALINE JA MUU REOSTUS Tõenäosus lühiajalise või muu reostuse esinemiseks on väike. Lühiajalised reostused on 2018. aasta juulis ja 2019. aasta juunis leitud laste supluskoha proovivõtukohast. Samal ajal on hüppesilla proovivõtukohas võetud proovides suplusvee kvaliteedinäitajate tulemused jäänud reostuse kontrollväärtuse tasemest alla poole. Pikaajalist või muud reostust võib esineda õnnetusjuhtumite või muude erakorraliste sündmuste tagajärjel.
Lühiajalise reostuse esinemisel võetakse kasutusele järgmised meetmed:
• Avalikkuse teavitamine suplusvee kvaliteedist – Terviseamet teavitab avalikkust suplusvee kvaliteedist, ohtudest ja lühiajalisest reostusest oma kodulehel. Türi vallavalitsus supluskoha valdajana on kohustatud tagama üldsusele ettenähtud teabe supluskohas infotahvlite, kaartide, signaallippude jm teavitusvahendite abil, mis on kõigile suplejatele kättesaadav. Lühiajalise reostuse puhul peab kindlasti olema supluskohas vastav teade ja hoiatus ning päevade arv, mille jooksul sellise reostuse tõttu oli eelmisel suplushooajal suplemine keelatud või soovitati mitte supelda. Suplemiskeelu või soovituse mitte supelda kehtestamise korral, peab samuti olema vastav teave koos asjakohaste selgitustega.
• Suplusvett mõjutada ja suplejate tervist ohustada võiva reostuse hindamine ning võimalike põhjuste väljaselgitamine – suplusvee ohutuse tagamiseks suplushooaja jooksul hindab Terviseamet võetud proovide alusel veekvaliteeti. Teostatakse pidevat järelevalvet ning visuaalset kontrolli, mille käigus tehakse kindlaks mineraalõlide, pindaktiivsete ainete ja fenoolide esinemine ning veepinna puhtus. Kui tuvastatakse reostus, siis hiljemalt 72 h jooksul pärast reostuse algust, võetakse lisaproovid kontrollimaks reostuse lõppu. Määratakse kindlaks reostuse ulatus ja oht suplejate tervisele ning seejärel otsustab Terviseamet reostunud suplusvee kasutamise üle.
• Koostöö – terviseohtude avastamiseks ja kõrvaldamiseks on vajalik Terviseameti, Türi vallavalitsuse ja keskkonnajärelevalveasutuste koostöö. Lühiajalise reostuse avastamisel teavitatakse sellest üksteist ning avalikkust. Reostuse põhjuse ja ulatuse kindlaks tegemisel on oluline keskkonnajärelevalveasutuste tegevus.
2.2. POTENTSIAALSELT TOKSILISTE TSÜANOBAKTERITE POOLT PÕHJUSTATUD ÕITSENGUD Potentsiaalselt toksiliste sinivetikate õitsengute esinemine Türi tehisjärve supluskohas on võimalik, kuid väikese tõenäosusega.
Võimalikke sinivetikate õitsenguid on uuritud 2011. aasta suvel, 2012. aasta juulis ja 2016. aasta juulis. Terviseamet koostöös TÜ Mereinstituudiga teostab sellistel juhtudel Türi tehisjärve veeohutuse määramiseks sinivetikaproovi, mille tulemused näitavad võimalikku veeõitsengut. Õitsengute piirmäära praegu ei ole, kuid viimastel aastatel on lähtutud Mereinstituudi soovitusest.
Näiteks aastal 2012 kahtlustatud õitsengu puhul näitasid veeproovid, et potentsiaalselt toksiliste sinivetikate kogus vees oli üsna väike, mis tähendab, et sinivetikate õitsenguga tegemist ei olnud. Peamiselt domineerisid veekogus väikesed flagellaadid, potentsiaalseid toksilisi sinivetikaid oli väga vähe.
9
Türi tehisjärve rannas jälgitakse regulaarselt veepinna puhtust. Vetikate poolt põhjustatud õitsegu tuvastamisel võetakse kasutusele järgmised abinõud:
- Terviseamet võtab kohe proovid ja saadab need laborisse liikide määramiseks. - Sinivetikate esinemise korral heisatakse rannas punane lipp, lisaks hoiatatakse ranna
külastajaid ka rannas olevate infotahvlite kaudu. - Türi Vallavalitsus ja Terviseamet teavitavad avalikkust.
2.3. MAKROVETIKAD JA FÜTOPLANKTON
Türi tehisjärves esineb erinevaid makrovetikate ja fütoplanktonite liike. Makrovetikad ja fütoplankton (v.a. potentsiaalselt toksilised sinivetikad) ei kujuta ohtu suplejate tervisele.
10
KASUTATUD ALLIKAD
1. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava, 10. märts 2005. http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/static/files/172.Parnu%20alamvesikonna%20v eemajanduskava.pdf
2. Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2022: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4220/2201/3036/Tyri_YVK_arengukava2022.pdf#
3. Türi vallavalitsuse kodulehekülg (2011): www.tyri.ee
4. Keskkonnaregister, (2013) http://register.keskkonnainfo.ee
5. Terviseameti kodulehekülg www.terviseamet.ee
6. Järvamaa , loodus, aeg, inimene,1…2007.
7. Terviseameti Põhja talituse Järvamaa esinduse 2008.-2012. a riikliku järelevalve andmed.
From: Laura Kikkas
Sent: Mon, 29 Sep 2025 07:40:58 +0000
To: 'Maris Palo' <[email protected]>
Subject: Vs: Türi tehisjärve uuring
Lugupeetud Maris Palo
Soovisite andmeid ja infot seoses uuringuga, mida koostate Türi tehisjärve kohta.
Terviseameti poolt Türi tehisjärve kohta kogutud andmed on Exceli failina kirja manuses.
Türi tehisjärve veeproovidest on lisaks soole enterokokkidele ja Escherichia colile määratud 2016. a ja 2012. a sinivetikaid. Muid näitajaid uuritud ei ole, kuna suplusvee vastavust nõuetele määratakse kahe mikrobioloogilise näitaja ja visuaalse kontrolli alusel.
Türi tehisjärve suplusvee profiil on koostatud 2011. aastal ning viimati üle vaadatud 2020. aastal. 2020. a versioon on lisatud kirja manusesse.
Kui vajate täiendavat infot, andke palun teada.
Lugupidamisega
Laura Kikkas
inspektor (keskkonnatervis)
lääne regionaalosakond
+372 520 8257
Terviseamet +372 794 3500 [email protected] Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn |
Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.
Saatja: Maris Palo <[email protected]>
Saatmisaeg: teisipäev, 23. september 2025 09:29
Adressaat: TA Info <[email protected]>
Teema: Türi tehisjärve uuring
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere!
Kobras OÜ tegeleb Türi tehisjärve uuringu koostamisega ja sellega seoses tekkis paar küsimust.
Lugupidamisega
Maris Palo
Kobras OÜ keskkonnaekspert
Riia 35, Tartu
e-post: [email protected]
tel: 5647 9173
-------------------------------------
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid.
E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada.
Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
1
TÜRI TEHISJÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL
Türi, Järvamaa
Koostatud: 02.2011 Ülevaadatud: 04.2020
Järgmine ülevaatamine vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel
Türi Tehisjärve supluskoha suplusvee profiili koostab Terviseamet, s.h. kogudes vajalikke andmeid ning koordineerib tööd erinevate ametkondade vahel.
2
Pädeva asutuse kontaktandmed:
Terviseamet: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn Tel: 7 943 500
E-post: [email protected]
Profiili koostamises osalesid:
Terviseamet
Türi Vallavalitsus
3
Sisukord 1. TÜRI TEHISJÄRVE SUPLUSKOHA, SELLE VEEKOGU JA VALGALA KIRJELDUS 4
1.1. SUPLUSKOHA ANDMED ............................................................................................ 4
1.2. SUPLUSKOHA KIRJELDUS ........................................................................................ 5
1.3. SUPLUSVEE KVALITEET ........................................................................................... 5
1.4. TÜRI TEHISJÄRVE JA SELLE PIIRKONNA KIRJELDUS ....................................... 6
1.5. POTENTSIAALSED REOSTUSALLIKAD, MIS VÕIVAD MÕJUTADA SUPLUSVEE KVALITEETI ................................................................................................. 6
2. REOSTUSOHU HINNANG .................................................................................................. 8
2.1. LÜHIAJALINE JA MUU REOSTUS ............................................................................ 8
2.2. POTENTSIAALSELT TOKSILISTE TSÜANOBAKTERITE POOLT PÕHJUSTATUD ÕITSENGUD ............................................................................................ 8
2.3. MAKROVETIKAD JA FÜTOPLANKTON .................................................................. 9
KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 10
4
1. TÜRI TEHISJÄRVE SUPLUSKOHA, SELLE VEEKOGU JA VALGALA KIRJELDUS
1.1. SUPLUSKOHA ANDMED
Supluskoha ID: EE00201016TYRIJ
Asukoht: Järvamaa, Türi vald, Türi linn
Koordinaadid (ETRS89): IP: 25,5838 PL: 58,80566
Veekogu nimi: Türi tehisjärv
Veekogum: Türi tehisjärv
Veekogu liik: Tehisjärv
Veekogu ID: -
Veekogu riiklik registrikood: VEE2083710
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond
Vesikonna ID: EE01
Alamvesikond: Pärnu alamvesikond
Alamvesikonna ID: EE1SU3
Hinnatav suurim külastatavate inimeste arv (tipphooajal): 200 inimest päevas
Supluskoha rannajoone pikkus: Kalda pikkus 100 m
Supluskoha maksimaalne ja keskmine sügavus:
Keskmine sügavus 3,2 m, supluskohas kuni 1,8 m
Supluskoha omanik/valdaja: Türi vallavalitsus
Supluskoha omanik/valdaja kontaktandmed:
Türi Vallavalitsus - Kohtu tänav 2, Türi linn 72213 Tel: 384 8200, [email protected]
5
Kaart 1. Türi tehisjärv ja supluskoht : — rannaala piir, ● suplusvee seirepunktid
1.2. SUPLUSKOHA KIRJELDUS Türi tehisjärv asub Türi linna idaservas, Türi linna ja Pärnu jõe vahelisel alal. Valdav osa tehisjärve ümbritsevast alast on planeeritud avaliku kasutusega puhkealaks. Supluskoht asub laululava-ranna teenindushoone taga järve läänepoolsel kaldal (kaart 1). Ilusatel suvepäevadel võib ranna külastajate arv olla ca 200 inimest. Ranna-ala on kaetud liivaga.
Ujuvsilla kaldaäärne osa on eelkõige mõeldud lastele (laste supluskoht), kuna selles piirkonnas on järve põhja langus laugjam, samuti on seal olemas mänguväljak ja kiiged. Ujuvsilla järvepoolne osa on sügavam, võimaldades hüppetornist hüppamist.
Lauluväljaku ja suplusala vahele jääb vetelpääste valvetorn. Vallavalitsus tagab rannavalve olemasolu kahe kuu vältel.
Supluskohas on olemas riietuskabiinid, prügikastid, WC asub lauluväljaku ranna teenindushoone-poolses osas. Lisaks on ranna puhketsoonis varjualused ja istepingid.
Tehisjärve ääres korraldatakse tihti erinevaid õppepäevi ja vabaõhuüritusi.
1.3. SUPLUSVEE KVALITEET Türi Tehisjärve suplusvee kvaliteet on 2019. aastal hinnatud heaks. Suplusvee kvaliteeti on kontrollitud regulaarselt kogu suplushooaja vältel. Suplusvees uuritakse soole enterokokkide ja Escherichia coli sisaldust. Suplusveele antakse hinnang peale iga suplushooaja lõppu arvestades viimase nelja aasta suplusvee proovide tulemustega. Suplushooaja jooksul võetud proovide väärtustest arvutatakse protsentiilid. Viimased andmed suplusvee kvaliteedi kohta leiab http://vtiav.sm.ee/.
6
Kvaliteediklass Arvestatud suplusvee proovide periood
Hea 05.2016 - 09.2019
Hea 05.2015 - 09.2018
Väga hea 05.2014 - 09.2017
Väga hea 05.2013 - 09.2016
Väga hea 05.2012 - 09.2015
Tabel 1: Türi Tehisjärve ranna suplusvee kvaliteet aastatel 2015-2019.
1.4. TÜRI TEHISJÄRVE JA SELLE PIIRKONNA KIRJELDUS Tehisjärve rajamise eesmärgiks oli linnalähedase maastiku ilmestamine ja linna elanikkonnale puhkevõimaluste loomine liivarannaga ujumiskoha näol. Tehisjärv on rajatud aastatel 1989- 1992 Kirna kolhoosi veehoidla nime all Türi linna idaservale, Pärnu jõe sängi ja lammialale, kusjuures jõgi on juhitud kanaliga ida poolt mööda. Tehisjärv toitub allikavetest, Pärnu jõest eraldab tehisjärve massiivne piirdetamm laiusega 9 m ja pikkusega 840 m.
Tehisjärve vee peegelpind normaal-paisutuse juures on 5,5 ha ning keskmise sügavuse 3,2 m juures on järve maht 176 000 m3. Järve keskel on tehissaar pindalaga 0,3 ha. Käesoleval ajal on tehisjärv Türi linna puhketsooni üks osa, olles nii linna kui ka lähiümbruse elanikele ainuke arvestatav avalik supluspiirkond. 2005. aastal käivitati Türi linna laululava ranna teenindushoone ning ranna puhkeala rekonstrueerimise projekt. Projekti eesmärgiks oli muuta tehisjärve ümbrus atraktiivseks linna elanikele, külastajatele, turistidele ning Pärnu jõel matkajatele. Projekti käigus rekonstrueeriti laululava-ranna teenindushoone, rajati maabumissild kanuu- ning paadimatkajatele, samuti telkimis- ja lõkkeplatsid, paigaldati turvakaamerad, piknikulauad, riietuskabiinid, prügikastid ning lastele erinevad atraktsioonid, ehitati korvpalliväljak, paadisild ja ujuvsild, laiendati liivaranda.
Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Türi valla territooriumi suurus on ca 600 km². Valda läbivad mitu suurt maanteed ja Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee. Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, jaekaubandus, töötlev tööstus, metsamajandus. Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähiümbrusesse. Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (nn. Lõuna- Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn.
Türi tehisjärv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Tegemist on Eesti olulisema veelahkmealaga, kust saavad alguse mitmed suuremad ja veerikkamad jõed, nagu Pärnu, Põltsamaa, Jägala, Pedja, Kunda jt.
1.5. POTENTSIAALSED REOSTUSALLIKAD, MIS VÕIVAD MÕJUTADA SUPLUSVEE KVALITEETI Türi tehisjärve lähedal puuduvad sellised reostusallikad, mis võiksid oluliselt mõjutada suplusvee kvaliteeti. Heitvee suublaid Türi tehisjärves ega selle lähedal ei ole. Reoveepuhasti, mille heitvesi suunatakse Pärnu jõkke, asub Türi linna lõunaosas. 1400 m kaugusel asub üks suurfarm ja 1300 m kaugusel remondikoda. Linna ühiskanalisatsioon koosneb seitsmeteistkümnest reovee ülepumplast ja kanalisatsioonitorustikest kogupikkusega 41,1 km. Türi järve supluskoha lähedal asuvad elamud, mille territooriumil on lokaalne kanalisatsioon kogumismahutiga, kuhu kogutakse
7
reoveed. Suured keskkonnaohtlikud tööstusobjektid Türi vallas puuduvad, kuid märkimist vääriva keskkonnariskiga ettevõteteks on Türi linnas paiknev AS Edelaraudtee tootmiskompleks ja linna läbiv raudtee ning Türi linnas ja Laupal toimetav Farm Plant AS väetisetehas.
8
2. REOSTUSOHU HINNANG
2.1. LÜHIAJALINE JA MUU REOSTUS Tõenäosus lühiajalise või muu reostuse esinemiseks on väike. Lühiajalised reostused on 2018. aasta juulis ja 2019. aasta juunis leitud laste supluskoha proovivõtukohast. Samal ajal on hüppesilla proovivõtukohas võetud proovides suplusvee kvaliteedinäitajate tulemused jäänud reostuse kontrollväärtuse tasemest alla poole. Pikaajalist või muud reostust võib esineda õnnetusjuhtumite või muude erakorraliste sündmuste tagajärjel.
Lühiajalise reostuse esinemisel võetakse kasutusele järgmised meetmed:
• Avalikkuse teavitamine suplusvee kvaliteedist – Terviseamet teavitab avalikkust suplusvee kvaliteedist, ohtudest ja lühiajalisest reostusest oma kodulehel. Türi vallavalitsus supluskoha valdajana on kohustatud tagama üldsusele ettenähtud teabe supluskohas infotahvlite, kaartide, signaallippude jm teavitusvahendite abil, mis on kõigile suplejatele kättesaadav. Lühiajalise reostuse puhul peab kindlasti olema supluskohas vastav teade ja hoiatus ning päevade arv, mille jooksul sellise reostuse tõttu oli eelmisel suplushooajal suplemine keelatud või soovitati mitte supelda. Suplemiskeelu või soovituse mitte supelda kehtestamise korral, peab samuti olema vastav teave koos asjakohaste selgitustega.
• Suplusvett mõjutada ja suplejate tervist ohustada võiva reostuse hindamine ning võimalike põhjuste väljaselgitamine – suplusvee ohutuse tagamiseks suplushooaja jooksul hindab Terviseamet võetud proovide alusel veekvaliteeti. Teostatakse pidevat järelevalvet ning visuaalset kontrolli, mille käigus tehakse kindlaks mineraalõlide, pindaktiivsete ainete ja fenoolide esinemine ning veepinna puhtus. Kui tuvastatakse reostus, siis hiljemalt 72 h jooksul pärast reostuse algust, võetakse lisaproovid kontrollimaks reostuse lõppu. Määratakse kindlaks reostuse ulatus ja oht suplejate tervisele ning seejärel otsustab Terviseamet reostunud suplusvee kasutamise üle.
• Koostöö – terviseohtude avastamiseks ja kõrvaldamiseks on vajalik Terviseameti, Türi vallavalitsuse ja keskkonnajärelevalveasutuste koostöö. Lühiajalise reostuse avastamisel teavitatakse sellest üksteist ning avalikkust. Reostuse põhjuse ja ulatuse kindlaks tegemisel on oluline keskkonnajärelevalveasutuste tegevus.
2.2. POTENTSIAALSELT TOKSILISTE TSÜANOBAKTERITE POOLT PÕHJUSTATUD ÕITSENGUD Potentsiaalselt toksiliste sinivetikate õitsengute esinemine Türi tehisjärve supluskohas on võimalik, kuid väikese tõenäosusega.
Võimalikke sinivetikate õitsenguid on uuritud 2011. aasta suvel, 2012. aasta juulis ja 2016. aasta juulis. Terviseamet koostöös TÜ Mereinstituudiga teostab sellistel juhtudel Türi tehisjärve veeohutuse määramiseks sinivetikaproovi, mille tulemused näitavad võimalikku veeõitsengut. Õitsengute piirmäära praegu ei ole, kuid viimastel aastatel on lähtutud Mereinstituudi soovitusest.
Näiteks aastal 2012 kahtlustatud õitsengu puhul näitasid veeproovid, et potentsiaalselt toksiliste sinivetikate kogus vees oli üsna väike, mis tähendab, et sinivetikate õitsenguga tegemist ei olnud. Peamiselt domineerisid veekogus väikesed flagellaadid, potentsiaalseid toksilisi sinivetikaid oli väga vähe.
9
Türi tehisjärve rannas jälgitakse regulaarselt veepinna puhtust. Vetikate poolt põhjustatud õitsegu tuvastamisel võetakse kasutusele järgmised abinõud:
- Terviseamet võtab kohe proovid ja saadab need laborisse liikide määramiseks. - Sinivetikate esinemise korral heisatakse rannas punane lipp, lisaks hoiatatakse ranna
külastajaid ka rannas olevate infotahvlite kaudu. - Türi Vallavalitsus ja Terviseamet teavitavad avalikkust.
2.3. MAKROVETIKAD JA FÜTOPLANKTON
Türi tehisjärves esineb erinevaid makrovetikate ja fütoplanktonite liike. Makrovetikad ja fütoplankton (v.a. potentsiaalselt toksilised sinivetikad) ei kujuta ohtu suplejate tervisele.
10
KASUTATUD ALLIKAD
1. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava, 10. märts 2005. http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/static/files/172.Parnu%20alamvesikonna%20v eemajanduskava.pdf
2. Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2022: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4220/2201/3036/Tyri_YVK_arengukava2022.pdf#
3. Türi vallavalitsuse kodulehekülg (2011): www.tyri.ee
4. Keskkonnaregister, (2013) http://register.keskkonnainfo.ee
5. Terviseameti kodulehekülg www.terviseamet.ee
6. Järvamaa , loodus, aeg, inimene,1…2007.
7. Terviseameti Põhja talituse Järvamaa esinduse 2008.-2012. a riikliku järelevalve andmed.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|