| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-2/25/7335-2 |
| Registreeritud | 29.09.2025 |
| Sünkroonitud | 30.09.2025 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
| Toimik | 9.3-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Otepää Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Otepää Vallavalitsus |
| Vastutaja | Liis Kukk (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Terviseamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet
27.09.2025
Märgukiri
19.09.2025 po o rdus Otepa a vallavalitsus teie poole ku sides seisukohta Otepa a vallasises linnas asuva
Tehase ja Rummu katastriu ksuste detailplaneeringu keskkonnamo ju strateegilise hindamise
algatamata ja tmise korralduse eelno ule, mille juurde oli lisatud Tehase ja Rummu katastriu ksuste
detailplaneeringu keskkonnamo ju strateegilise hindamise eelhinnang.1
Kohalik omavalitsus peab uute planeeringute koostamisel tagama, et nende elluviimisel ei u letataks
piirkonnale kehtestatud mu ra normtaset. Riigikohus on 2016. aasta lahendites ka sitlenud kohaliku
omavalitsuse rolli mu ra tekitavate objektide planeerimisel. Lahendi 3-3-1-88-1516 punktis 16
selgitas kohus, et isiku o igused vo ivad saada rikutud juba mu rarikka tegevuse aluseks oleva
detailplaneeringuga, mitte alles selle elluviimise etapis. Seega, kui planeeringust huvitatud isik on
kohustatud tagama, et mu ranorme ei u letata, siis kohalik omavalitsus peab veenduma, et see
to epoolest ka nii on. Seega pean oluliseks juhtida teie ta helepanu hinnangus antud valedele
ja reldustele kuna selle aluseks vo etud to o stusmu ra hinnangus esineb mitmeid puudusi ning seega ei
ole vo imalik tagada, et mu ranorme ei u letata.
Olgu alustuseks o eldud, et nii ka esolev Kajaja Acoustics hinnang kui ka Otepa a valla mu rauuring 2025
on to endanud, et UPM-Kymmene poolt tekitatud to o stusmu ra po hjustab juba praegu seaduses
sa testatud normide u letamist ku mnetel Otepa a linna ja Pu haja rve ku la elamukinnistutel.2
Impulssmüra käsitluse puudujäägid müramõõtmistes
Keskkonnaamet on oma 06.07.2021 kirjas nr 6-5/21/13111-2 Ettepanekud Tehase ja Rummu
maau ksuste detailplaneeringu mu rauuringu la hteu lesandele ro hutanud: „Mõõtmiste käigus on oluline
fikseerida impulssheli olemasolu või puudumine.“ Ta iendavalt on Talltechi Ergonoomialabor juba
varasemalt oma uuringute ka igus korduvalt ja mitmes mo o tepunktis tuvastanud impulssheli
olemasolu. Vaatamata sellekohasele eelnvale infole ja antud ku simuse olulisusele on to o stusmu ra
hinnangus pelgalt to detud: „Üheski mõõtepositsioonis impulssheli ei tuvastatud.“
Keskkonnaministri ma a rus „Va liso hus leviva mu ra normtasemed ja mu rataseme mo o tmise,
ma a ramise ja hindamise meetodid“, Atmosfa a rio hu kaitse seadus ning Mo o teseadus no uavad, et
mo o tetulemused peavad olema to endatult ja lgitavad ja kasutatud peab olema asjakohast
mo o temetoodikat. ISO 1996-2 punkt 9.3.2.7 ma rgib, et kuigi rahvusvaheline standard impulssmu ra
objektiivseks ma a ramiseks puudub, vo ib selle hindamiseks kasutada regionaalseid meetodeid, nagu
NT ACOU 112 vo i BS 4142. Ka esolevas to o stusmu ra hinnangus va lja toodud konkreetsed meetodid
NMPB-Routes-96 ja ISO 9613-2:2024 aga ei ole mo eldud impulssheli tuvastamiseks. Seega ei ole
seadusest tulenevad nõuded täidetud.
Tuleb ma rkida, et sarnane va ide, et impulssheli ei tuvastatud, esineb ka Otepa a valla 2025 a.
mu rauuringus vaatamata LA,eq ja LAF,max kohatisele erinevusele rohkem kui 26 dB. Selleski
1 https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=381564 2 https://zonecloud.ee/index.php/s/YNcinN5T6iwUPVZ
uuringus ei ole viidatud u helegi mo o temeetodile impulssheli tuvastamiseks. Sealjuures tunnistas to id
la biviinud ettevo tte esindaja 5. juunil 2025 Otepa a l toimunud avalikul koosolekul, et mo o tmisel
kasutati ajakonstanti 1000 ms, mis aga ei vo imalda impulssheli tuvastamist, kuna impulssheli on juba
oma definitsiooni kohaselt alla 1 sekundi kestev heli. Na iteks na eb Nordtest ACOU 112 ette
salvestusintervalli 10–25 ms ja ajakonstanti 125 ms (F-time weighting) kasutamist. Impulssmüra
esinemisel on ka kõikide planeeritud leevendusmeetmete kasutusele võtmise korral peale 5
dB parandusväärtuse rakendamist müranormid ületatud.
Täiendava liiklusmüra hindamata jätmine
Varasem Tehase ja Rummu maau ksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang aastast 2022 ma rgib, et
lo unapoolsesse ku lge kavandatud varuligipa a s on mo eldud ainult avariiolukordades
kasutamiseks operatiivsõidukitele ja seeto ttu ei hinnata varuligipa a su tee liiklusest tulenevaid
mo jusid, kuna tegemist on lu hiajalise erandkorralise liiklusega.3
Ka uue detailplaneeringu eskiislahenduse joonisel on lo unapoolsesse ku lge plaanitud ta iendav
juurdepa a sutee, mis la bib Rummu kinnistut, kuid ka esolevas keskkonnamo ju strateegilise hindamise
eelhinnangus on kirjas: „Samas juurdepääsutee(de) liiklussagedus eeldatavalt suureneb ja seega
ka eeldatavalt sõiduteelt lähtuv müratase.“ To o stusmu ra hinnangus ei ole sellega arvestatud ning
mu ra vastavalt modelleeritud. Liiklusmüra lisandumisel on ka kõikide planeeritud
leevendusmeetmete kasutusele võtmise korral müranormid ületatud.
Müraolukorra esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes ei olnud tagatud
Kui vo rrelda sama ettevo tte poolt valminud Otepa a valla 2025 a. mu rauuringut (Mu rakaart 7-2) ja
ka esolevat to o stusmu ra hinnangut (Mu rakaart 1-2) na eme, et vaid mo ned kuud varem ja samadel
tingimustel on modelleeritud palju suurem ja laiaulatuslikum mu rau letus. Samuti oli samades
asukohtades mo o detud maksimaalne heliro hutase varasemalt ma rkimisva a rselt ko rgem, mitmel
pool u letades rohkem kui 10 dB lubatud piirva a rtust. Müranormid on ületatud ka pärast kõigi
kavandatud leevendusmeetmete rakendamist, tingimusel et on tagatud müraolukorra
esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes.
Mürahinnangu lähteandmetes kasutati akrediteerimata asutuse uuringut
Modelleerimisel kasutatud olemasolevate mu raallikate info saadi sh Promethor Oy poolt 2025. aastal
koostatud mu rahinnangust. Terviseamet on oma varasemas kirjas nr 9.3-1/22/9288-2 juhtinud
ta helepanu, et Promethor Oy poolt la biviidud uuringus puudub viide mo o teseadme ja akustilise
kalibraatori kalibreerimise kohta ja seega ei vasta uuring keskkonnaministri 16.12.2016 ma a rusele
nr 71. Promethor Oy-l ei ole ka hetkel vastavat akrediteeringut ning puudub viide, et kasutatud
mo o teseadmed olid seadusest tulenevatele no uetele vastavad.
3 https://www.otepaa.ee/planeeringute-avalikustamine/-/asset_publisher/uAlpdLHUi99x/content/otepaa- vallasiseses-linnas-asuvate-tehase-ja-rummu-katastriuksuste-detailplaneeringu-keskkonnamoju- strateegilise-hindamise-eelhinnang
Planeeritud leevendusmeetmete puudulikkus
Keskkonnaameti 02.11.2023 koostatud Keskkonnamu ra juhendis on kirjas: „Müratõkkesein peab
asuma kas müraallika või –vastuvõtja lähedal. Kui asub nende kahe vahel kuskil keskel, müratõke
ei toimi.„ Maailma Terviseorganisatsiooni olmemu ra juhendi alusel loodud keskkonnamo ra juhendis
on kirjas: „Müraseinad on müra ohjamise meede, mille kõrgus peab olema selline, et varjab silmsideme
müra vastuvõtja ja müra allika vahel.„
Vaadates planeeritud mu rato kkeseina ja mu ravallide asukohti detailplaneeringu eskiislahendusel
ja a b arusaamatuks, miks on otsustatud paigutada mu ravallid ja suures osas ka mu rato kkeseinad
ko ige madalamatele vo imalikele asukohtadele ning mu raallika ning elumajade vahele keskele, kus
nende mo ju on minimaalne.
Mu raallikad:
1. Palgisorteerimisliin (helivo imsustasemega 112 dB), ~127 meetri ko rgusel (koos seadmega)
2. Palgihajutuslaud (helivo imsustasemega 109 dB), ~127–130 meetri ko rgusel (koos seadmega)
Mu ravastuvo tjad:
1. Hundisoo tn 5, ~134.5 meetri ko rgusel (koos mo o tjaga)
2. Kivistiku, ~131 meetri ko rgusel (koos mo o tjaga)
Muldvallid ja mu rato kkeseinad on paigutatud aga valdavalt 120-122 meetri ko rgusele, suuremas osas
ulatub nende u lemine a a r vaid 126-128 meetrini (merepinnast). Antud juhul on nende muldvallide
ja mu rato kkeseinte mo ju va hesel ma a ral ma rgatav u ksikute kinnistute puhul, mille la hedusse need
rajatud on, kuid suuremas osas ei täida need oma eesmärki, sest asuvad mu raallika ja vastuvo tja
vahel keskel ning allpool silmsidet.
Kokkuvõtteks
Atmosfa a rio hu kaitse seaduse kohaselt kujutab mu ra piirva a rtuse u letamine endast olulist
keskkonnaha iringut. Antud juhul saadi modelleerimisel ko iki leevendusmeetmeid rakendades
kinnistutel piirva a rtuse la hedane tulemus (Toome kinnistul 44 dB, Laane, Kruusama e 45 dB jne).
Tegelikku mu raolukorra esinduslikkuse või ta iendava to o stust teenindava liiklusmu ra või
impulssmu ra esinemise korral on piirva a rtused juba selgelt u letatud. Lisaks suureneb mu ra mo ju,
kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu o husaaste. Seega ei ole antud juhul
planeeringust huvitatud isiku poolt kindlasti tagatud, et mu ranorme tulevikus ei u letata.
Kuigi muldvallide ja mu rato kkeseinade rajamine on tervitatud, siis antud leevendusmeetmed ei ole
piisavad ega rakendatud parimal vo imalikul viisil, need vajavad ta iendamist ja paremat planeerimist.
Seeto ttu leian, et KSH algatamata ja tmine ei ole po hjendatud.
Lugupidamisega,
Kristjan Rebane
Terviseamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet
27.09.2025
Märgukiri
19.09.2025 po o rdus Otepa a vallavalitsus teie poole ku sides seisukohta Otepa a vallasises linnas asuva
Tehase ja Rummu katastriu ksuste detailplaneeringu keskkonnamo ju strateegilise hindamise
algatamata ja tmise korralduse eelno ule, mille juurde oli lisatud Tehase ja Rummu katastriu ksuste
detailplaneeringu keskkonnamo ju strateegilise hindamise eelhinnang.1
Kohalik omavalitsus peab uute planeeringute koostamisel tagama, et nende elluviimisel ei u letataks
piirkonnale kehtestatud mu ra normtaset. Riigikohus on 2016. aasta lahendites ka sitlenud kohaliku
omavalitsuse rolli mu ra tekitavate objektide planeerimisel. Lahendi 3-3-1-88-1516 punktis 16
selgitas kohus, et isiku o igused vo ivad saada rikutud juba mu rarikka tegevuse aluseks oleva
detailplaneeringuga, mitte alles selle elluviimise etapis. Seega, kui planeeringust huvitatud isik on
kohustatud tagama, et mu ranorme ei u letata, siis kohalik omavalitsus peab veenduma, et see
to epoolest ka nii on. Seega pean oluliseks juhtida teie ta helepanu hinnangus antud valedele
ja reldustele kuna selle aluseks vo etud to o stusmu ra hinnangus esineb mitmeid puudusi ning seega ei
ole vo imalik tagada, et mu ranorme ei u letata.
Olgu alustuseks o eldud, et nii ka esolev Kajaja Acoustics hinnang kui ka Otepa a valla mu rauuring 2025
on to endanud, et UPM-Kymmene poolt tekitatud to o stusmu ra po hjustab juba praegu seaduses
sa testatud normide u letamist ku mnetel Otepa a linna ja Pu haja rve ku la elamukinnistutel.2
Impulssmüra käsitluse puudujäägid müramõõtmistes
Keskkonnaamet on oma 06.07.2021 kirjas nr 6-5/21/13111-2 Ettepanekud Tehase ja Rummu
maau ksuste detailplaneeringu mu rauuringu la hteu lesandele ro hutanud: „Mõõtmiste käigus on oluline
fikseerida impulssheli olemasolu või puudumine.“ Ta iendavalt on Talltechi Ergonoomialabor juba
varasemalt oma uuringute ka igus korduvalt ja mitmes mo o tepunktis tuvastanud impulssheli
olemasolu. Vaatamata sellekohasele eelnvale infole ja antud ku simuse olulisusele on to o stusmu ra
hinnangus pelgalt to detud: „Üheski mõõtepositsioonis impulssheli ei tuvastatud.“
Keskkonnaministri ma a rus „Va liso hus leviva mu ra normtasemed ja mu rataseme mo o tmise,
ma a ramise ja hindamise meetodid“, Atmosfa a rio hu kaitse seadus ning Mo o teseadus no uavad, et
mo o tetulemused peavad olema to endatult ja lgitavad ja kasutatud peab olema asjakohast
mo o temetoodikat. ISO 1996-2 punkt 9.3.2.7 ma rgib, et kuigi rahvusvaheline standard impulssmu ra
objektiivseks ma a ramiseks puudub, vo ib selle hindamiseks kasutada regionaalseid meetodeid, nagu
NT ACOU 112 vo i BS 4142. Ka esolevas to o stusmu ra hinnangus va lja toodud konkreetsed meetodid
NMPB-Routes-96 ja ISO 9613-2:2024 aga ei ole mo eldud impulssheli tuvastamiseks. Seega ei ole
seadusest tulenevad nõuded täidetud.
Tuleb ma rkida, et sarnane va ide, et impulssheli ei tuvastatud, esineb ka Otepa a valla 2025 a.
mu rauuringus vaatamata LA,eq ja LAF,max kohatisele erinevusele rohkem kui 26 dB. Selleski
1 https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=381564 2 https://zonecloud.ee/index.php/s/YNcinN5T6iwUPVZ
uuringus ei ole viidatud u helegi mo o temeetodile impulssheli tuvastamiseks. Sealjuures tunnistas to id
la biviinud ettevo tte esindaja 5. juunil 2025 Otepa a l toimunud avalikul koosolekul, et mo o tmisel
kasutati ajakonstanti 1000 ms, mis aga ei vo imalda impulssheli tuvastamist, kuna impulssheli on juba
oma definitsiooni kohaselt alla 1 sekundi kestev heli. Na iteks na eb Nordtest ACOU 112 ette
salvestusintervalli 10–25 ms ja ajakonstanti 125 ms (F-time weighting) kasutamist. Impulssmüra
esinemisel on ka kõikide planeeritud leevendusmeetmete kasutusele võtmise korral peale 5
dB parandusväärtuse rakendamist müranormid ületatud.
Täiendava liiklusmüra hindamata jätmine
Varasem Tehase ja Rummu maau ksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang aastast 2022 ma rgib, et
lo unapoolsesse ku lge kavandatud varuligipa a s on mo eldud ainult avariiolukordades
kasutamiseks operatiivsõidukitele ja seeto ttu ei hinnata varuligipa a su tee liiklusest tulenevaid
mo jusid, kuna tegemist on lu hiajalise erandkorralise liiklusega.3
Ka uue detailplaneeringu eskiislahenduse joonisel on lo unapoolsesse ku lge plaanitud ta iendav
juurdepa a sutee, mis la bib Rummu kinnistut, kuid ka esolevas keskkonnamo ju strateegilise hindamise
eelhinnangus on kirjas: „Samas juurdepääsutee(de) liiklussagedus eeldatavalt suureneb ja seega
ka eeldatavalt sõiduteelt lähtuv müratase.“ To o stusmu ra hinnangus ei ole sellega arvestatud ning
mu ra vastavalt modelleeritud. Liiklusmüra lisandumisel on ka kõikide planeeritud
leevendusmeetmete kasutusele võtmise korral müranormid ületatud.
Müraolukorra esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes ei olnud tagatud
Kui vo rrelda sama ettevo tte poolt valminud Otepa a valla 2025 a. mu rauuringut (Mu rakaart 7-2) ja
ka esolevat to o stusmu ra hinnangut (Mu rakaart 1-2) na eme, et vaid mo ned kuud varem ja samadel
tingimustel on modelleeritud palju suurem ja laiaulatuslikum mu rau letus. Samuti oli samades
asukohtades mo o detud maksimaalne heliro hutase varasemalt ma rkimisva a rselt ko rgem, mitmel
pool u letades rohkem kui 10 dB lubatud piirva a rtust. Müranormid on ületatud ka pärast kõigi
kavandatud leevendusmeetmete rakendamist, tingimusel et on tagatud müraolukorra
esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes.
Mürahinnangu lähteandmetes kasutati akrediteerimata asutuse uuringut
Modelleerimisel kasutatud olemasolevate mu raallikate info saadi sh Promethor Oy poolt 2025. aastal
koostatud mu rahinnangust. Terviseamet on oma varasemas kirjas nr 9.3-1/22/9288-2 juhtinud
ta helepanu, et Promethor Oy poolt la biviidud uuringus puudub viide mo o teseadme ja akustilise
kalibraatori kalibreerimise kohta ja seega ei vasta uuring keskkonnaministri 16.12.2016 ma a rusele
nr 71. Promethor Oy-l ei ole ka hetkel vastavat akrediteeringut ning puudub viide, et kasutatud
mo o teseadmed olid seadusest tulenevatele no uetele vastavad.
3 https://www.otepaa.ee/planeeringute-avalikustamine/-/asset_publisher/uAlpdLHUi99x/content/otepaa- vallasiseses-linnas-asuvate-tehase-ja-rummu-katastriuksuste-detailplaneeringu-keskkonnamoju- strateegilise-hindamise-eelhinnang
Planeeritud leevendusmeetmete puudulikkus
Keskkonnaameti 02.11.2023 koostatud Keskkonnamu ra juhendis on kirjas: „Müratõkkesein peab
asuma kas müraallika või –vastuvõtja lähedal. Kui asub nende kahe vahel kuskil keskel, müratõke
ei toimi.„ Maailma Terviseorganisatsiooni olmemu ra juhendi alusel loodud keskkonnamo ra juhendis
on kirjas: „Müraseinad on müra ohjamise meede, mille kõrgus peab olema selline, et varjab silmsideme
müra vastuvõtja ja müra allika vahel.„
Vaadates planeeritud mu rato kkeseina ja mu ravallide asukohti detailplaneeringu eskiislahendusel
ja a b arusaamatuks, miks on otsustatud paigutada mu ravallid ja suures osas ka mu rato kkeseinad
ko ige madalamatele vo imalikele asukohtadele ning mu raallika ning elumajade vahele keskele, kus
nende mo ju on minimaalne.
Mu raallikad:
1. Palgisorteerimisliin (helivo imsustasemega 112 dB), ~127 meetri ko rgusel (koos seadmega)
2. Palgihajutuslaud (helivo imsustasemega 109 dB), ~127–130 meetri ko rgusel (koos seadmega)
Mu ravastuvo tjad:
1. Hundisoo tn 5, ~134.5 meetri ko rgusel (koos mo o tjaga)
2. Kivistiku, ~131 meetri ko rgusel (koos mo o tjaga)
Muldvallid ja mu rato kkeseinad on paigutatud aga valdavalt 120-122 meetri ko rgusele, suuremas osas
ulatub nende u lemine a a r vaid 126-128 meetrini (merepinnast). Antud juhul on nende muldvallide
ja mu rato kkeseinte mo ju va hesel ma a ral ma rgatav u ksikute kinnistute puhul, mille la hedusse need
rajatud on, kuid suuremas osas ei täida need oma eesmärki, sest asuvad mu raallika ja vastuvo tja
vahel keskel ning allpool silmsidet.
Kokkuvõtteks
Atmosfa a rio hu kaitse seaduse kohaselt kujutab mu ra piirva a rtuse u letamine endast olulist
keskkonnaha iringut. Antud juhul saadi modelleerimisel ko iki leevendusmeetmeid rakendades
kinnistutel piirva a rtuse la hedane tulemus (Toome kinnistul 44 dB, Laane, Kruusama e 45 dB jne).
Tegelikku mu raolukorra esinduslikkuse või ta iendava to o stust teenindava liiklusmu ra või
impulssmu ra esinemise korral on piirva a rtused juba selgelt u letatud. Lisaks suureneb mu ra mo ju,
kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu o husaaste. Seega ei ole antud juhul
planeeringust huvitatud isiku poolt kindlasti tagatud, et mu ranorme tulevikus ei u letata.
Kuigi muldvallide ja mu rato kkeseinade rajamine on tervitatud, siis antud leevendusmeetmed ei ole
piisavad ega rakendatud parimal vo imalikul viisil, need vajavad ta iendamist ja paremat planeerimist.
Seeto ttu leian, et KSH algatamata ja tmine ei ole po hjendatud.
Lugupidamisega,
Kristjan Rebane
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|