Dp edastamine kooskõlastamiseks Päästeametisse

2025.09.29_Dp edastamine kooskõlastamiseks Päästeametisse.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KRISTIINA OTT-RÄTSEPP PNOEE-47809182730 2025-09-29 11:49:40

2025.09.29_Kooskõlastamiseks_Vanataari tee 4.pdf

Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Margo Klaos

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/465-21

Harku vallas Rannamõisa külas Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Austatud peadirektor

Harku Vallavolikogu 28.11.2024 otsusega nr 96 on algatatud detailplaneeringu koostamine

Rannamõisa külas Vanataari tee 4 maaüksusel.

Planeeritav ala, suurusega u 0,1 ha, paikneb Rannamõisa külas u 275 m kaugusel Tallinn-

Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Kõrgemäe tee ristmikust mööda Vanataari tee loode suunas,

piirnedes valdavalt (lõunast, läänest ja põhjast) munitsipaalomandis oleva Merepiiga männik

(katastritunnus 19801:002:1122) maatulundusmaaga ning idast Sambliku tee 5 (katastritunnus

19801:002:0930) elamumaaga.

Vanataari tee 4 maaüksus, suurusega 1000 m², on elamumaa 100%, millest metsamaa moodustab

331 m² ja õuemaa 669 m². Maaüksus on hoonestatud ja ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel

suvila (ehitisregistri kood 116047639) ja püstitamisel olev elamu (ehitisregistri kood 120811695).

Juurdepääs maaüksusele on tagatud Vanataari teelt. Maaüksuse kasutamist kitsendavad veehaarde

sanitaarkaitseala ja elektripaigaldise kaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud

(Harku Vallavolikogu 17.06.2004 otsusega nr 54) Rannamõisa külas Suvila nr 35A

detailplaneeringuga ja Harku Vallavalitsuse 24.10.2016 korraldusega nr 863 väljastatud

„Projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul Rannamõisa külas Vanataari tee

4 üksikelamu püstitamiseks“ määratud ehitusõiguse täpsustamiseks. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Detailplaneeringuga määratakse olemasolevale elamumaa krundile ehitusõigus ühe üksikelamu

püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 200 m². Elamu suurimaks lubatud kõrguseks

maapinnast on planeeritud kuni 7,4 m ja 2 maapealset korrust. Lubatud katuse kalle on määratud

1°.

Juurdepääs elamumaa krundile on lahendatud Merepiiga teelt mööda Vanataari teed.

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr

138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 10, edastame kooskõlastamiseks

Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) poolt koostatud Harku vallas Rannamõisa külas Vanataari tee 4

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, töö nr HDP-05/2022.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link

menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

Planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis tehnovõrkudega

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

Joonis_4_Põhijoonis_tehnovõrkudega_A3.pdf

SELETUSKIRI.pdf

VANATAARI TEE 4 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, RANNAMÕISA KÜLA Plan ID

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-05/2022

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

2025

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 2

S E L E T U S K I R I 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 4

2.1. ASUKOHT 4

2.2. PINNAS 4

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS 4

2.4. HOONESTUS 4

2.5. TEED 5

2.6. TEHNOVÕRGUD 5

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 5

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 5

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 7

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 10

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 10

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS 11

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 12

5.4. VERTIKAALPLANEERING 13

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 13

5.5.1. VEEVARUSTUS 13

5.5.2. KANALISATSIOON 13

5.5.3. SADEMEVESI 14

5.5.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 14

5.5.5. SOOJAVARUSTUS 14

5.5.6. ELEKTRIVARUSTUS 15

5.5.7. TELEKOMMUNIKATSIOON 15

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 15

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 16

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 16

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 16

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 16

11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 16

II DETAILPLANEERINGU JOONISED 18

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (uus redaktsioon jõustus 01.01.2025);

• Ehitusseadustik (uus redaktsioon jõustu 01.01.2025);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78);

• Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);

• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering;

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 (Vastu võetud

Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrus nr 15);

• Harku valla jäätmehoolduseeskiri (Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega nr 7,

redaktsioon jõustus 01.01.2025);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud):

• Vanataari tee 4 elamu ehitusjärgne kontrollmõõdistus M 1:500 (Mau & Pojad OÜ töö nr TJ 23/22

16.13.2022);

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri. Osa

1:Linnaplaneerimine;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes.

Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused varasemalt kehtestatud (Harku

Vallavolikogu 17.06.2004 otsusega nr 54) Rannamõisa külas Suvila nr 35A detailplaneeringuga ja Harku

Vallavalitsuse 24.10.2016 korraldusega nr 863 väljastatud „Projekteerimistingimuste andmine

detailplaneeringu olemasolul Rannamõisa külas Vanataari tee 4 üksikelamu püstitamiseks“ määratud

ehitusõiguse täpsustamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning

tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 4

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega u 0,1 ha, paikneb Rannamõisa külas u 275 m kaugusel kõrvalmaantee 11390

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ja Merepiiga tee (tee nr 1980046) ristmikust mööda Vanataari tee

(tee nr 1982689) loode suunas, piirnedes valdavalt (lõunast, läänest ja põhjast) munitsipaalomandis

oleva Merepiiga männik (katastritunnus 19801:002:1122) maatulundusmaaga ning idast Sambliku tee 5

(katastritunnus 19801:002:0930) elamumaaga.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Rannamõisa külas alljärgnevat maaüksust:

Maaüksuse

lähiaadress

Katastriüksuse

tunnus

Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve

(katastri liik)

Kinnistu omanik

Vanataari tee 4 19801:002:0692 7319802 1000 m² Elamumaa Lai 9 OÜ

2.2. PINNAS

Planeeringu ala mullastiku struktuuriks Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi andmetel on õhuke

paepealne muld Kh''. Mulla lihtlõimiseks on tugevalt rähkne liivsavi millele järgneb paas (r3ls/p).

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Planeeritav ala on suhteliselt tasane, ühtlase langusega kirde-edela suunas jäädes absoluutkõrgustelt

28.36-29.56m vahele.

Kõlvikuliselt koosseisult on Vanataari tee 4 katastriüksus pindalaga 1000 m², millest metsamaa on 331

m² ja õuemaa 669 m².

2.4. HOONESTUS

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Nr Ehitisregistri kood Nimetus Pindala ehitusregistri andmetele m²

1 120811695 Elamu(püstitamisel) 182,4

2 221373336 Kinnistusisene veetorustik

-

3 221373337 Kinnistusisene kanalisatsioonitorustik

-

4 116047639 Suvila 29,2

Foto Vanataari tee 4 maaüksusele rajatud elamust.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 5

2.5. TEED

Juurdepääs planeeritavale alale on 1982689 Vanataari teelt (kohalik metsatee).

2.6. TEHNOVÕRGUD

Merepiiga männiku katastriüksusel kulgevad piirkondlikud vee- ja kanalisatsioonitorustikud (Harku valla

vee-ettevõtja Strantum OÜ), Enefit Connect OÜ-le kuuluvad sideehitised ning Elektrilevi OÜ-le kuuluvad

õhuliinid. Vanataari tee 4 maaüksuse piiril paikneb puurkaev PRK0018361, millel on määratud 10 m

sanitaarkaitseala (puurkaev on rajatud 1972 aastal, sügavusega 18 m ning puurkaev kuulub Sambliku tee

5 maaüksusele, katastritunnusega 19801:002:0930).

Vanataari tee 4 elamumaa krunt omab liitumist vee- ja kanalisatsioonitorustikega, elektrienergia ja

sidega.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.

Pärandkultuuriobjekte pole Maa- ja Ruumiameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega

piirnevatele katastriüksustele registreeritu.

Puurkaev PRK0018361 10 m sanitaarkaitseala. Kuna antud puurkaevu veevõtt jääb pigem alla 10

kuupmeetri ööpäevas, siis on võimalik sanitaarkaitseala muuta 10 m hooldusalaks (Veeseadus § 149 lg

3).

Õhuliini 2 meetrit kaitsevöönd mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega liinide korral.

Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist 1 meeter.

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Vanataari tee 4 kinnistu on endine Rannamõisa metsa piirkonna suvilakrunt Suvila nr 35A. Rannamõisa

metsa piirkonna endised suvilakrundid paiknevad Rannamõisa külas Ringtee ja Kõrgemäe tee vahelisel

metsa-alal, paiknedes osaliselt ka Ringteest mere pool ning ka Kõrgemäe tee ja Vanataari tee vahelisel

alal ehk Ringteest lõuna pool. Tegemist on hajusa struktuuriga suvilate piirkonnaga, kus hooned

paiknevad külateedest eemal metsa sees. Metsa-ala keskosas paiknevate suvilateni viivad looklevad

tupikteed.

Maaüksuste suurused on piirkonnas varieeruvad ja jäävad vahemikku 600 - 2100 m². Suvilakruntide

vahel paiknevad vallale kuuluvad metsa-alad. Piirkonna hoonestus on eklektiline, kuid paiknemise tõttu

metsasel alal, on üldmulje terviklik ja harmooniline. Väärtuslikumad on Eesti Vabariigi aegsed

mansardkorrusega verandadega puitelamud. Nõukogude aegsed suvilad on valdavalt väikese-

mõõtmelised ühekorruselised puitelamud. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist on ehitatud ka

üksikuid suuremõõtmelisi kivihooneid.

Piirkonna eripäraks on metsasus. Hooned paiknevad reljeefses maastikus valdavalt tiheda okaspuu-

metsa sees, hoonete vahetu ümbrus on sageli avatum. Mets kasvab nii kruntidel, kui kruntide vahelistel

hoonestamata riigimaadel ja munitsipaalmaadel. Piirkonnale on iseloomulik, et piirdeaedu pole

valdavalt rajatud. Samuti pole rajatud klassikalisi iluaedu ilumuruga, kruntidel on metsa alustaimestik

hästi säilinud.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 6

Harku Vallavolikogu 17. juuni 2004 otsusega nr 54 on Vanataari tee 4 maaüksusele kehtestatud

Rannamõisa külas, Suvila nr 35A (Vana-Taari tee 4) detailplaneering, milles arhitektuursed tingimused

on alljärgnevad:

• ehitisealune pind kokku 200 m²

• maksimaalne krundi täisehitus 20%

• maksimaalne harja kõrgus maapinnast 8,5 m

• korruselisus 2

• hoonete arv krundil 1 elamu ja 1 abihoone

• katusekalle ≥45°

• maksimaalne hoonete kubatuur 1000 m³

Kinnistuomaniku taotlusel väljastati Harku Vallavalitsuse 24.10.2016 korraldusega nr 863

projekteerimistingimused hoonestusala ja katusekalde muutmiseks. Projekteerimistingimuste andmisel

arvestati esitatud taotlusest ja eskiisjoonisest, mille kohaselt oli planeeritav hoone plaanilt ja mahtudelt

liigendatud, olles osaliselt ühe- ja osaliselt kahekorruseline hoone, ehitisealuse pinnaga 166,3 m²,

mistõttu leiti, et hoone liigendamine kaheks erikõrgusega lamekatusega mahuks arvestab piirkonna

algupärast hoonestuslaadi ning seetõttu nõustuti hoone katusekalde muutmisega seniselt ≥45° 0-45°.

Projekteerimistingimustes toodi muuhulgas välja, et piirkonnale on iseloomulik viilkatus (nii madal kui ka

kõrge 20-45°) ja kelpkatus (30-45°).

Pilt hoonest, millele väljastati projekteerimistingimused

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 7

Samuti suurendati projekteerimistingimustega hoonestusala 10% ulatuses (kokku u 40 m2) kirde ja

loode suunas selliselt, et Vanataari tee 4 üksikelamu kavandati osaliselt detailplaneeringuga määratud

ehituskeelualale ehk 4,4 meetri kaugusele Sambliku tee 5 poole jäävast kinnistu piirist.

Hoonestusala suurendades arvestati muuhulgas asjaolu, et projekteerimistingimuste andmisel korraldati

EhS § 31 lg 1 avatud menetlus, mille käigus teavitati Vanataari tee 4 kinnistuga idast piirneva Sambliku

tee 5 kinnistu omanikku (puudutatud isikut) avatud menetluse algatamisest ning edastati puudutatud

isikule projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisprojekt, mille puudutatud isik (Sambliku tee 5 kinnistu

omanik) kooskõlastas.

Kontaktvööndis on kehtestatud ja algatatud järgmised detailplaneeringud:

1. Suvila nr 35A (Vanataari tee 4) detailplaneering, kehtestatud 17.06.2004 otsusega nr 54

2. Suvila nr 32 (Sambliku tee 3) detailplaneering, kehtestatud 17.06.2004 otsusega nr 55

3. Suvila nr 31 (Sambliku tee 1) detailplaneering, kehtestatud 18.12.2003 otsusega nr 103

4. Suvila nr 40 detailplaneering, kehtestatud 19.12.2002 otsusega nr 107

5. Sambliku tee 8 ja Sambliku tee 10 maaüksuste ning lähiala detailplaneering, kehtestatud 28.02.2013

otsusega nr 26

6. Juku ja Andruse maaüksuste detailplaneering, kehtestatud 25.03.2004 otsusega nr 23

7. Merepiiga tee 12 lasteaia detailplaneering, kehtestatud 27.11.2003 otsusega nr 96

8. Rannakooli maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 20.12.2001 otsusega nr 127

9. Rannamõisa laod ja Aiaäärse kinnistu detailplaneering, kehtestatud 13.10.2020 korraldusega nr 619

10. Lepiku maaüksuse põhjapoolse osa detailplaneering, kehtestatud 24.10.2016 korraldusega nr 867

Kontaktvööndis olevate hoonete katusekalle varieerub 0º-40º, valitsev katusetüüp on viilkatus.

Foto Sambliku tee 1 elamust Foto Vanataari tee 3 elamust

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek, perearstid

ning huviharidusega tegelemiseks ja vabaaja veetmiseks on mitmeid võimalusi olemas Tabasalu alevikus,

mis paiknevad kõik 2-3km raadiuses.

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-

4/78) järgi asub Vanataari tee 4 maaüksus linnalise asutusega alal ehk kompaktseks asutuse arenguks

sobilikul alal. Seda ala iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal. Lisaks paikneb Vanataari

tee 4 maaüksus vastavalt Harju maakonnaplaneering 2030+ väärtuslikul maastikul ja puhkealal.

Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust

maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh

struktuuri ja mahtudega.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 8

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke

alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu

(edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga

tihehoonestusalal ning Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Rannamõisa väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega maastik, mis on osa Põhja-Eesti paekaldast,

mille peamise väärtuse moodustavad Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne loomets, pangaalune

niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil. Rannamõisa väärtusliku

maastikualal üld- ja teemaplaneeringuga maakasutus- ja ehitustingimusi määratud ei ole, vallal on õigus

nõuda väärtusliku maastiku alal kehtiva üldplaneeringuga määratud leebe režiimiga looduslikele

haljasmaadele uute hoonete või rajatiste ehitamisel maastikuanalüüsi koostamist.

Vanataari tee 4 maaüksusele üksikelamu püstitamine ei mõjuta eeldatavalt Rannamõisa väärtusliku

maatiku ala, kuna tegemist on endise hoonestatud suvilakrundiga, mille osas on uue hoone

püstitamiseks kehtestatud detailplaneering ka juba 2004. aastal. Seega vastuolu Rannamõisa

väärtuslikule maastikule varasemalt alale määratud ehitusõiguse täpsustamiseks detailplaneeringu

koostamise osas puudub.

Rannamõisa metsa suvilate alast määrati miljööväärtuslikuks hoonestusalaks Ringtee ja Kõrgemäe tee

vaheline metsa-ala, paiknedes ka osaliselt Ringteest mere pool. Ringteest lõunapoole jääv Rannamõisa

metsa suvilate ala jäi miljööväärtuslikust hoonestusalast välja, kuid vastab kruntide struktuurilt kui

hoonestuslaadilt piirneval alal teemaplaneeringuga määratud miljööväärtusliku hoonestusala

tingimustele. Vanataari tee 4 krunt paikneb Ringteest lõunapoole jääval Rannamõisa metsa suvilate alal,

Rannamõisa metsa suvilate miljööväärtuslikust hoonestusalast väljas, kuid samas asub miljööväärtusliku

hoonestusala tingimustele vastavate kruntide vahel.

Harku Vallavolikogu algatas Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu tingimusel, et

miljööväärtusliku ilme säilitamiseks tuleb arvestada ka miljööväärtusliku alaga piirneval maa-alal, sh

Vanataari tee 4 maaüksusel, teemaplaneeringuga määratud Rannamõisa metsa suvilate

miljööväärtusliku hoonestusala tingimustega.

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu alapunktis „3.8.1 Rannamõisa metsa piirkonna

suvilad“ on antud nõuded miljööväärtusliku piirkonna maakasutus- ja ehitustingimustele, muuhulgas on

uute teede ja hoonete rajamise ning maastikkulise keskkonna kohta öeldud:

▪ Tuleb säilitada külastruktuur ehk tagada hoonete paiknemine hajusalt metsa sees.

▪ Säilitada tuleb olemasolevad looklevad õgvendamata teed ja vältida teede laiendamist. Uute teede

rajamisele tuleb eelistada vanade teede ja sihtide korrastamist. Soovitav on vältida asfaltkatendiga

teede ja parklate rajamist, eelistada tuleb pinnasteede rajamist.

▪ Kruntidel on keelatud lageraie. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada maksimaalselt.

Minimaalne krundi haljastuse protsent on 70 %.

▪ Uued (sh asendatavad) hooned peavad haakuma küla ehitustraditsioonide ja mastaapidega. Alale

tohib rajada kas viilkatusega hooneid, ühekorruselisi lamekatusega hooneid või maastikku

sobituvaid kahekorruselisi lamekatusega hooneid, mille teine korrus ei või olla üle 45% alumise

korruse ehitusalusest pindalast ning kallakule sobitatud erilahendusega hooneid. Uued ehitised

peavad olemasolevasse miljöösse sobituma ja arvestama nii põhiplaanis kui ka mahus

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 9

olemasolevate sarnaste gabariitidega ja katusekujuga hoonetega ning jälgima piirkonna ehituslaadi,

nagu näiteks:

▪ Maksimaalne lubatud hoone korruselisus on kuni kaks korrust (teine korrus võib olla rajatud

ainult viil vms kaldkatuse aluse katusekorrusena 30-45° katusekaldega; lamekatuse korral võib

teise korruse pindala olla kuni 45% esimese korruse ehitusalusest pindalast) välja arvatud

erilahendusena kallakul paiknevate kruntide korral, kus elamu maksimaalne korruselisus võib

olla kuni kolm korrust, juhul kui esimene korrus on rajatud osaliselt maa-aluse korrusena;

▪ Abihoonete maksimaalne lubatud summaarne ehitisealune pind võib olla kuni 30 m2 ja kõrgus

kuni 5 m olemasolevast maapinnast. Vastav piirang on seatud lähtuvalt alal olevate abihoonete

väiksemõõtmelisusest ja vajadusest tagada miljööväärtuse säilimine.

▪ Uute hoonete välisviimistluse materjalidena tuleb eelistada naturaalseid materjale (nt puit). Vältida

tuleb tehislikke puitu ja kivi imiteerivaid materjale (nt plastvoodrid, mis on puidu või kivi

imitatsiooniga jms).

▪ Uute hoonete ja rajatiste püstitamisel on keelatud olemasoleva maapinna reljeefi

ümberkujundamine.

▪ Olemasolevat kõrghaljastust (metsa-ala) tuleb säilitada. Keelatud on kruntide lageraie, eelistada

tuleb valikraieid.

▪ Ehitustööde läbiviimisel tuleb jälgida, et pinnastööd ei kahjustaks puude juurestikku. Kaevetööd

juurestiku kaitsevööndis tuleb kooskõlastada vallaga.

▪ Metsa-alade maksimaalse säilitamise tagamiseks on keelatud kasutada maakollektoriga maakütet.

Lubatud on vaid lagedatel hoovialadel maakütte spiraalkollektorite kasutamine ja puurkaevu baasil

maaküte arvestades teemaplaneeringu ptk 3.15.5 nõudeid.

▪ Kultuurmuru rajamisele tuleb eelistada olemasoleva metsa alustaimestiku säilitamist/ehitustööde

järgset taastamist või pinnakattetaimede kasutamist

Väljavõte „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav

ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringust“

Planeeringu ala asukoht

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 10

Vanataari tee 4 maaüksus, suurusega 1000 m², jääb kehtivas üldplaneeringus ja teemaplaneeringus

nõutud väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurusest väiksemaks. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1

kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike punkti 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi

minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Suvila nr 35A detailplaneeringu

ümberplaneerimine sooviga täpsustada ehitusõigust. Detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut

üldplaneeringu muutmiseks krundi minimaalsuuruse vähendamise osas, kuna planeeringu eesmärk ei

ole krundi minimaalsuuruse vähendamine vaid tegemist on olemasoleva elamumaa kinnistuga, mille

piire algatatava planeeringu koostamisel ei muudeta.

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud (Harku Vallavolikogu 17.06.2004

otsusega nr 54) Rannamõisa külas Suvila nr 35A detailplaneeringu ja Harku Vallavalitsuse 24.10.2016

korraldusega nr 863 väljastatud „Projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul

Rannamõisa külas Vanataari tee 4 üksikelamu püstitamiseks“ määratud ehitusõiguse täpsustamine

(ehitusmahu suurendamine) rajatud elamu seadustamiseks. Detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut

üldplaneeringu muutmiseks krundi minimaalsuuruse vähendamise osas, kuna planeeringu eesmärk ei

ole krundi minimaalsuuruse vähendamine vaid tegemist on olemasoleva elamumaa kinnistuga, mille

piire algatatava planeeringu koostamisel ei muudeta.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 11

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Näitajad kruntide kohta P

o s.

n r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

H o

o n

es tu

sa la

s u

u ru

s

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il

(e la

m u

/a b

ih o

o n

e)

Su u

ri m

e h

it is

ea lu

n e

p in

d m

² (m

aa p

ea ln

e/ m

aa -a

lu n

e)

Su u

ri m

h o

o n

et e

kõ rg

u s-

kõ rg

u s

m aa

p in

n as

t (m

)

El am

u /a

b ih

o o

n e

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

el am

u /a

b ih

o o

n e

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m ²

Tu le

p ü

si vu

s

P ar

ki m

is ko

h ta

d e

ar v-

n o

rm at

iiv n

e/ ka

va n

d at

av

1 1000 373 EP 100 E 100 1/- 200 7,40/- 2/- 400 TP3 3/3

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa,

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on

ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev

osad).

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“

§ 19. Ehitisealune pind:

(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:

1) vihmaveesüsteemi;

2) päikesekaitsevarjestust;

3) terrassi;

4) kaldteed ning treppi;

5) valguskasti;

6) vundamendi taldmikku;

7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;

8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;

9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Krundile ei ole lubatud rajada ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ehitisi.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 12

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Vaade Vanataari tee 4 maaüksusele rajatud hoonest.

Tabel 1 Elamu tehniliste andmete loetalu.

Rajatud esimese korruse ruumide pindala on 161,4 m² ning teise korruse ruumide pindala on 133,4 m².

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 13

Kuigi püstitatud hoone ei vasta detailplaneeringu algatamise otsusele ei esitanud naaberelanikud

rajatud hoone osas pretensioone detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelul, mis toimus

13.02.2025.a. Seetõttu võib järeldada, et Vanataari tee 4 maaüksusel paikneva hoone osas puudub

avalikul huvil seisukoht, mistõttu ei oma hoone arhitektuurne maht olulist mõju keskkonnale.

Aiad ja piirded

Piiretena on lubatud kasutada vaid looduslikke piirdeid-hekke.

Teed ja platsid

Juurdepääsuks elamumaa kruntidele on lahendatud Vanataari teelt.

Parkimisnormatiiv vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad.

Pos. nr Ehitise otstarve Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv

Detailplaneeringus ettenähtud parkimiskohtade arv

1 Elamumaa - 3 3

5.4. VERTIKAALPLANEERING

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Uute hoonete ja rajatiste püstitamisel on

keelatud olemasoleva maapinna reljeefi ümberkujundamine.

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate elamuühikute tarbeks

vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku

teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.

5.5.1. VEEVARUSTUS

OÜ Strantum- iga on sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste leping nr 20230228 22.06.2023,

millega on tagatud ööpäevase tarbimisega 0,3 m³/d

5.5.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni

0,3m³/d. OÜ Strantum- iga on sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste leping nr 20230228

22.06.2023, millega on tagatud ööpäevase tarbimisega 0,3 m³/d.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 14

5.5.3. SADEMEVESI

Vanataari teele pole rajatud sademeveekanalisatsioon. Sademevesi lahendatakse pinnasesse

immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse sademeveed juhtida rennide ja torustikega maapinnale,

kus see haljasaladel immutatakse. Näha ette sademevee kogumine kastmisveeks.

5.5.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritava elamu maksimaalne kõrgus on 7,4 m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu

alale planeeritud elamu koos väikeehitistega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim

tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et

oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis

võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-

klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800

ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata

lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:

1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;

2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele

hoonele või rajatisele.

Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.

Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse planeeringu alast ca 360m kaugusel olevast

tuletõrjehüdrandist, mis paikneb Merepiiga tee ja Hülgeküti tee ristmikul.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ettenähtud päästevahenditega.

5.5.5. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus on lahendatud individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada elektrikütet, pelletikütet,

maasoojuspumpa, õhk-vesi soojuspumpa, päiksepaneele vms.

Vanataari tee 4 maaüksuse elamu soojavarustus on lahendatud õhk-vesi küttesüsteemi Daikin baasil.

Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale, fassaadi lähedusse või katusele.

Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema

varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 15

Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või

katuse värvitooniga.

Õhksoojuspumpade välised agregaadid mitte paigutada eraomandis oleva kõrval kruntidele lähemale kui

2 m, seejuures peavad välised agregaadid asuma kõrval krundil olevatest terrassi- ja istumisaladest

vähemalt 8 m kaugusel.

Päikesepaneelid tuleb paigaldada hoonete konstruktsioonile ning päikesepaneelide paigaldamine

maapinnale ei ole lubatud.

Krundi suurusest tulenevalt on keelatud kasutada maakütet.

5.5.6. ELEKTRIVARUSTUS

Krundi elektrivarustuseks on rajatud krundi piirile liitumiskilp koos arvestussüsteemide ja liitumispunkti

kaitsmetega. Elektrilevi OÜ-ga on sõlmitud VÕRGULEPING nr 0600682423/2 - 18.09.2024

võrguühenduse läbilaskevõime 3x25A.

5.5.7. TELEKOMMUNIKATSIOON

Vanataari tee 4 maaüksus omab liitumist Enefit Connect OÜ sidekaabliga.

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Kultuurmuru rajamisele tuleb eelistada

olemasoleva metsa alustaimestiku säilitamist/ehitustööde järgset taastamist või pinnakattetaimede

kasutamist. Olemasolevat kõrghaljastust (metsa-ala) tuleb säilitada. Keelatud on kruntide lageraie,

eelistada tuleb valikraieid. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada maksimaalselt. Minimaalne krundi

haljastuse protsent on 70 %.

Vanataari tee 4 kinnisasjale ja vallale kuuluval Merepiiga männik kinnisasjale on antud välja raieluba,

mille raames on määratud asendusistutuse kohustus langetatud okaspuude osas. Asenduseks sobilik

puuliigiks on määratud harilik mänd. Detailplaneeringu joonisel on näidatud asendusistutuse

kohustusega 14 okaspuu istutusalad.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus (vastu võetud 22.02.1995) § 3

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Kavandatav tegevus (olemasoleval elamumaa sihtotstarbega kinnistul ehitusõiguse määramine

kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel

kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud

tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle

tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata

jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Jäätmed tuleb koguda liigiti. Olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ning

korraldada nende ära vedu. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusele ja Harku

valla jäätmehoolduseeskirjale. Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete komposteerimine on

lubatud oma kinnistu piires, kuid selleks ette nähtud kinnistes kompostrites.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 16

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast

maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni

imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid

ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest

ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas. Radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud,

ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk

Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda

tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon

ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise

radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne

lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2023 alapeatukile 4.1 Radoon ja selle

allikad järgi teha elamule pinnase mõõtmised.

Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 17

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele,

sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuna antud

detailplaneeringuga on tegu pigem olemasoleva ehitise seadustamisega ning võimaliku abihoone

rajamisega, siis võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et ühepereelamu ja väikeehitiste rajamisel oleks otsene

negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne

mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba

kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringu lahendus näeb alale

ette ühepereelamu koos abihoonega. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke

tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna

kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa

keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele

ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht

inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb

kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku

keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on

võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

Vanataari tee 4 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 18

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan_A3

Joonis_4_Põhijoonis_A3

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses.

Lugupidamisega
Laine Vain
planeeringute spetsialist
________________________________________
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12, Tabasalu
Harku vald
Telefon: 5887 2860
www.harku.ee