Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 13.6-4/25/16468-1 |
| Registreeritud | 29.09.2025 |
| Sünkroonitud | 30.09.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13.6 Lennuväljade tegevuse korraldamine (ADR) |
| Sari | 13.6-4 Lennuväljadega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 13.6-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Aktsiaselts Tallinna Lennujaam |
| Saabumis/saatmisviis | Aktsiaselts Tallinna Lennujaam |
| Vastutaja | Mart Krikmann (Users, Lennundusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Martin Kängsepp <[email protected]>
Sent: Monday, September 29, 2025 11:08 AM
To: Tanel Kulbas <[email protected]>
Cc: Tormi Loide <[email protected]>; Aleksandr Borovkov <[email protected]>
Subject: Ruhnu kõrgusepiirangupinna metsahooldustööd
Tervitused Tanel Kulbas,
Saadan Teile manuses Ruhnu lennuvälja kõrgusepiirangupinna metsahooldustööde kava (vt manuses fail ’’Ruhnu lennujaama raietööd’’).
Antud dokumendis on kirjeldatud hooldustööde võimalikud tegevused, palun tutvuge materjaliga. Tegevusteks oleme valinud metsades teostada sanitaarraied kus eemaldame kõrged, piirangupinda läbivad isendid, ning puhastame mere poolt raja otsas olevad kõrvikud puistust. Valisime sellise hooldamise (mitte raadamise), arvestades Ruhnus laialdaselt esinevate kaitsealadega. Raja vasakul metsaviirus asub merikotka pesa ning selle kaitsevöönd ulatub ka paremale poole metsaviirgu. Samuti arvestades, et lennuvälja ümber on küps mets ning juurdekasv pikkusesse väga aeglane, see annab meile võimaluse majandada kõrguseid ilma mahulise raieta. Võimalikus maksimaalses ulatuses metsatööd teostatakse 2025 November-detsember- samal ajal kui toimub elektrilevi poolt kõrgpingeliinide hooldustööd, sest selle töö teostamiseks tuuakse kohale ka tehnika.
Samuti planeerime maaparandust kuivenduskraavide loomise näol juba raadatud alale, et muuta maa hooldatavaks ja vältida võsa peale kasvu (vt manuses väljavõtet ’’süsteemne kuivendus’’), töö teostatakse 2026.
Tänaseks on meil päritud ja olemas metsateatised kuuele eraldisele Ruhnu lennuvälja kinnistul. Ning peatselt esitame päringud ka järgmistele:
- Attu 68901:001:0038 (Omanik on nõus andma volituse lisatingimustel. Menetlemisel)
- Blom 68901:001:0261 (volitust pole, käib maaomanikuga menetlemine)
- Jons 68901:001:0220 (maaomanik esitab ise metsateatise)
- Hollingers 68901:001:0140 (maaomaniku poolt volitus olemas)
- Skallus 68901:001:0169 (volitust pole, käib maaomanikuga menetlemine)
Joonis 1 metsatööde skoop 2025
Keskkonnaameti poolt on kirjalik luba antud kahel kõlvikul asuvate puistu eemaldamiseks
Joonis 2 Objektid 0116 ja 0119
Lgp,
Martin Kängsepp | Administrative Software Project Manager [email protected] | +372 58701964 |
AS Tallinna Lennujaam Tartu mnt. 101, Tallinn 10112, Estonia |
On our way to becoming a carbon neutral airport on 2025. This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient, please notify the sender and delete this e-mail. |
RUHNU LENNUJAAMA RAIETÖÖD
Koostas:
Rae Arborist OÜ
Marko Simberg
APRILL 2025
I Osa:
Hakkekuhja likvideerimise võimalused (maht 900m3)
Ruhnu raietööde käigus tekkinud oksa- ja puidujääkidest vabanemiseks on kaalutud kolme
peamist lahendusvarianti: põletamine, hakkeks töötlemine ning hakkekuhja jätmine senisele
kohale. Alljärgnevalt on esitatud nende võimaluste peamised eelised ja puudused, samuti
hinnanguline ajakulu ja maksumus.
1. Põletamine
• Eelised
o Ei ole vaja kohale tuua rasketehnikat.
o Võimaldab kokku hoida transpordikulusid.
• Puudused
o Keskkonnaohtlik variant, sest pinnas Ruhnu saarel on turbase iseloomuga,
mistõttu on oht maaaluseks põlenguks.
o Viimased 3 suve on olnud põuased ning suvisel ajal põletamine riskantne.
o Juhul kui tuli peaks levima lennuraja vasakule küljele, on ka Päästeameti kaastes
kustutamine sisuliselt võimatu, kuna auto sinna alale ei saa.
o Ajamahukas. Hakkides kuhja väiksemateks juppideks ja osakaupa põletades on
hinnanguline töömaht 3 nädalat.
o Hinnanguline kogukulu umbes 25 000 eurot (põletamise ettevalmistus, tööjõud,
tükeldamine, põletamine).
2. Hakkuriga töötlemine
• Eelised
o Väga kiire meetod: suure hakkuri kasutamine võimaldaks hinnanguliselt ühe –
kahe päeva jooksul tööga valmis saada (kogus ligikaudu 900 m³).
o Saadud hakkepuitu saab kohapeal kasutada pinnase tasandamiseks. Vallal traktor
ja sahk olemas.
• Puudused
o Kallis lahendus. Hakkuri kulu ligikaudu 3700 eurot.
o Meretransport: 32-tonnise hakkuri transport Ruhnu saarele. Laeva nimi Amalie,
opereerib Kihnu Veeteed, kandevõime on 35 tonni.
▪ Ühe otsa transport maksab ligikaudu 14 000 eurot, kokku vähemalt 28
000 eurot, kui laev tuleb mandrilt saarele ja naaseb.
▪ Lisanduvad traktori töö ja väljaveohaagise rendi kulud.
o Transpordikulud jäävad täiel määral tellija kanda (laev koormatakse peaaegu
maksimaalselt).
3. Jätta nagu on
• Eelised
o Puuduvad otsesed likvideerimis- või transpordikulud.
Keskkonna seisukohalt: kuivanud oksa- ja puidujäätmed ei kujuta olulist ohtu
kahjurite (nt üraski) levikuks. Raietööd tehti ligikaudu 3 aastat tagasi ning ürask
ei tule kuivanud puitu.
Üraskid (nt kooreürask) eelistavad elus või hiljuti surnud, veel niisket puitu, kus
nad saavad sigida koore all.
o Kuivanud ja kaua seisnud oksad või tüved, eriti kui neil pole enam koort või on
see tugevalt kuivanud, ei ole sobiv keskkond üraskite paljunemiseks.
o Oksakuhja säilitamisel võib olla hoopis positiivne mõju elurikkusele, pakkudes
pesitsus- ja toitumiskohti lindudele ning loomadele, kes omakorda aitavad
kontrollida puidukahjurite levikut.
• Puudused
o Suhted kohaliku valla ja kogudusega: nii vallal kui ka kirikul on soov, et
raiejäätmed eemaldataks, mis võib teatud huvigruppe rahulolematuks teha.
o Jätkuv visuaalne mõju maastikule ning võimalikud pretensioonid külastajatelt, kes
eeldavad korrastatud keskkonda.
Kokkuvõte:
Hakkekuhi on võimalik likvideerida põletades või hakkeks töötlemise teel, mis mõlemad
eeldavad märkimisväärseid kulusid ja operatiivset planeerimist. Kolmas variant on jätta kuhi
senisele kohale, mis tähendab küll väikseimat rahalist kulu ning võib olla kasulik
looduskeskkonnale, kuid tekitab tõenäoliselt pingeid kohaliku valla ja kirikuga, kes eeldavad
alale ühtset korrastatust.
Edasistes otsustes tuleb arvesse võtta nii keskkonnariske, kohaliku kogukonna ootusi kui ka
rahalisi ja ajakuluressursse, et leida Ruhnu saare eripära silmas pidades parim võimalik lahendus.
Hakkekuhi eest.
Joonis 1
Piltidelt näha, et hakkekuhja materjali diameeter varieerub tugevalt. On peened oksad, kuni
tüveosadeni ca 30 cm.
Hakkekuhi tagant.
Joonis 2
Hakkekuhja ümbritsev pinnas.
Turbane. Tule levikul üle platsi kustutustööd sisuliselt võimatu teostada.
Joonis 3
II OSA
Puudegrupid 0116 ja 0119
Joonis 0119
Puistu koosneb valdavalt pajudest (remmelgad) ja kaskedest. Soovitan kased määrata raiesse
ning jätta alles alusvõsa moodustavad pajud, säilitamaks olemasolevat haljastust ja rohelust.
0119, eemaldamisele pildil olevad suured puud
Joonis 0116
Grupi moodustavad männid ja kased. Raietööde kavandamisel soovitan kased eemaldada ning
männid säilitada. Mändide kõrgus 10-15 meetri vahel. Männi latva saab neid osaliselt tagasi
lõigata (töö ronides ning korrektselt lõigatuna), kui see osutub vajalikuks. Kuigi latvamine ei ole
männi puhul väga eetiline tegevus, on see parem kui raie.
III OSA Lennujaama parem metsaviirg
Lennujaama parem metsaviirg algab maandumisraja algusest ning ulatub kuni hakkekuhjani.
Viiru alguses domineerivad okaspuud (eeskätt männid), mille keskmine kõrgus on umbes 20
meetrit. Puude hulgas leidub ka üksikuid kõrgemaid isendeid, mida saab soovi korral eemaldada,
näiteks lennuohutuse säilitamiseks.
Viiru keskosas võtab domineeriva positsiooni sanglepp ning sealt alates tõuseb puude keskmine
kõrgus veelgi. Viiru lõpuosas (maandumisraja lõpp, tähistatud puna-valgete märkidega)
kasvavad peamiselt haavad. Nende puude keskmine kõrgus on ligikaudu 25 meetrit, mõned
isendid ulatuvad veelgi kõrgemale.
Soovitav hooldus
Soovitame metsaviirus rakendada harvendusraiet ning määrata raietöödeks need puud, mis on
selgelt kõrgemad. Piirkonnas, kus puude kõrgus jääb 10–20 meetri vahele, võiks säilitada
isendid, mille kõrgus on umbes 20 meetrit või pisut üle selle. Selline lähenemine võimaldab
säilitada puistu olulise osa ning vähendab ka tekkiva hakkematerjali kogust.
See on küsimus Transpordiametile, kas selline piiripealne lähenemine on aksepteeritav.
Kui ei ole aksepteeritav
Kui otsustada ala raadamise (kogu 10-20 kõrgusala ) kasuks, siis on viiru pikkus umbes 600
meetrit ja laius 30 meetrit. Seejuures kujuneb raadatavaks pindalaks 600 × 30 = 18 000 m²,
jämedalt ca 2 hektarit.
2 hektarit on teostav ka mootorsaega toimetades. Teostuse aeg 3 mehe puhul ca 3 nädalat.
Rahaliselt soodsam harvesteri toomisest. Traktor ning metsaveo haagis on saarel olemas.
Töö teostada enne hakkuri tulekut, et hakkur teeks korraga ära ka selle osa.
Puuderivi kõrguse tõus Ruhnu lennujaama paremal küljel
Joonis 4
Kõrguskasvu tõus tsoonidesse jaotatuna. Maaameti kaart.
Joonis 5
Tsoon 1. Viiru madalaim osa
Joonis 6
Tsoon 1, eristuvad kõrgemad puud.
Joonis 7
Tsoon 2. Sanglepad, okaspuud kõrgemad ja eristavad.
Joonis 8
Tsoon 3
Joonis 9
RUHNU LENNUJAAMA RAIETÖÖD
Koostas:
Rae Arborist OÜ
Marko Simberg
APRILL 2025
I Osa:
Hakkekuhja likvideerimise võimalused (maht 900m3)
Ruhnu raietööde käigus tekkinud oksa- ja puidujääkidest vabanemiseks on kaalutud kolme
peamist lahendusvarianti: põletamine, hakkeks töötlemine ning hakkekuhja jätmine senisele
kohale. Alljärgnevalt on esitatud nende võimaluste peamised eelised ja puudused, samuti
hinnanguline ajakulu ja maksumus.
1. Põletamine
• Eelised
o Ei ole vaja kohale tuua rasketehnikat.
o Võimaldab kokku hoida transpordikulusid.
• Puudused
o Keskkonnaohtlik variant, sest pinnas Ruhnu saarel on turbase iseloomuga,
mistõttu on oht maaaluseks põlenguks.
o Viimased 3 suve on olnud põuased ning suvisel ajal põletamine riskantne.
o Juhul kui tuli peaks levima lennuraja vasakule küljele, on ka Päästeameti kaastes
kustutamine sisuliselt võimatu, kuna auto sinna alale ei saa.
o Ajamahukas. Hakkides kuhja väiksemateks juppideks ja osakaupa põletades on
hinnanguline töömaht 3 nädalat.
o Hinnanguline kogukulu umbes 25 000 eurot (põletamise ettevalmistus, tööjõud,
tükeldamine, põletamine).
2. Hakkuriga töötlemine
• Eelised
o Väga kiire meetod: suure hakkuri kasutamine võimaldaks hinnanguliselt ühe –
kahe päeva jooksul tööga valmis saada (kogus ligikaudu 900 m³).
o Saadud hakkepuitu saab kohapeal kasutada pinnase tasandamiseks. Vallal traktor
ja sahk olemas.
• Puudused
o Kallis lahendus. Hakkuri kulu ligikaudu 3700 eurot.
o Meretransport: 32-tonnise hakkuri transport Ruhnu saarele. Laeva nimi Amalie,
opereerib Kihnu Veeteed, kandevõime on 35 tonni.
▪ Ühe otsa transport maksab ligikaudu 14 000 eurot, kokku vähemalt 28
000 eurot, kui laev tuleb mandrilt saarele ja naaseb.
▪ Lisanduvad traktori töö ja väljaveohaagise rendi kulud.
o Transpordikulud jäävad täiel määral tellija kanda (laev koormatakse peaaegu
maksimaalselt).
3. Jätta nagu on
• Eelised
o Puuduvad otsesed likvideerimis- või transpordikulud.
Keskkonna seisukohalt: kuivanud oksa- ja puidujäätmed ei kujuta olulist ohtu
kahjurite (nt üraski) levikuks. Raietööd tehti ligikaudu 3 aastat tagasi ning ürask
ei tule kuivanud puitu.
Üraskid (nt kooreürask) eelistavad elus või hiljuti surnud, veel niisket puitu, kus
nad saavad sigida koore all.
o Kuivanud ja kaua seisnud oksad või tüved, eriti kui neil pole enam koort või on
see tugevalt kuivanud, ei ole sobiv keskkond üraskite paljunemiseks.
o Oksakuhja säilitamisel võib olla hoopis positiivne mõju elurikkusele, pakkudes
pesitsus- ja toitumiskohti lindudele ning loomadele, kes omakorda aitavad
kontrollida puidukahjurite levikut.
• Puudused
o Suhted kohaliku valla ja kogudusega: nii vallal kui ka kirikul on soov, et
raiejäätmed eemaldataks, mis võib teatud huvigruppe rahulolematuks teha.
o Jätkuv visuaalne mõju maastikule ning võimalikud pretensioonid külastajatelt, kes
eeldavad korrastatud keskkonda.
Kokkuvõte:
Hakkekuhi on võimalik likvideerida põletades või hakkeks töötlemise teel, mis mõlemad
eeldavad märkimisväärseid kulusid ja operatiivset planeerimist. Kolmas variant on jätta kuhi
senisele kohale, mis tähendab küll väikseimat rahalist kulu ning võib olla kasulik
looduskeskkonnale, kuid tekitab tõenäoliselt pingeid kohaliku valla ja kirikuga, kes eeldavad
alale ühtset korrastatust.
Edasistes otsustes tuleb arvesse võtta nii keskkonnariske, kohaliku kogukonna ootusi kui ka
rahalisi ja ajakuluressursse, et leida Ruhnu saare eripära silmas pidades parim võimalik lahendus.
Hakkekuhi eest.
Joonis 1
Piltidelt näha, et hakkekuhja materjali diameeter varieerub tugevalt. On peened oksad, kuni
tüveosadeni ca 30 cm.
Hakkekuhi tagant.
Joonis 2
Hakkekuhja ümbritsev pinnas.
Turbane. Tule levikul üle platsi kustutustööd sisuliselt võimatu teostada.
Joonis 3
II OSA
Puudegrupid 0116 ja 0119
Joonis 0119
Puistu koosneb valdavalt pajudest (remmelgad) ja kaskedest. Soovitan kased määrata raiesse
ning jätta alles alusvõsa moodustavad pajud, säilitamaks olemasolevat haljastust ja rohelust.
0119, eemaldamisele pildil olevad suured puud
Joonis 0116
Grupi moodustavad männid ja kased. Raietööde kavandamisel soovitan kased eemaldada ning
männid säilitada. Mändide kõrgus 10-15 meetri vahel. Männi latva saab neid osaliselt tagasi
lõigata (töö ronides ning korrektselt lõigatuna), kui see osutub vajalikuks. Kuigi latvamine ei ole
männi puhul väga eetiline tegevus, on see parem kui raie.
III OSA Lennujaama parem metsaviirg
Lennujaama parem metsaviirg algab maandumisraja algusest ning ulatub kuni hakkekuhjani.
Viiru alguses domineerivad okaspuud (eeskätt männid), mille keskmine kõrgus on umbes 20
meetrit. Puude hulgas leidub ka üksikuid kõrgemaid isendeid, mida saab soovi korral eemaldada,
näiteks lennuohutuse säilitamiseks.
Viiru keskosas võtab domineeriva positsiooni sanglepp ning sealt alates tõuseb puude keskmine
kõrgus veelgi. Viiru lõpuosas (maandumisraja lõpp, tähistatud puna-valgete märkidega)
kasvavad peamiselt haavad. Nende puude keskmine kõrgus on ligikaudu 25 meetrit, mõned
isendid ulatuvad veelgi kõrgemale.
Soovitav hooldus
Soovitame metsaviirus rakendada harvendusraiet ning määrata raietöödeks need puud, mis on
selgelt kõrgemad. Piirkonnas, kus puude kõrgus jääb 10–20 meetri vahele, võiks säilitada
isendid, mille kõrgus on umbes 20 meetrit või pisut üle selle. Selline lähenemine võimaldab
säilitada puistu olulise osa ning vähendab ka tekkiva hakkematerjali kogust.
See on küsimus Transpordiametile, kas selline piiripealne lähenemine on aksepteeritav.
Kui ei ole aksepteeritav
Kui otsustada ala raadamise (kogu 10-20 kõrgusala ) kasuks, siis on viiru pikkus umbes 600
meetrit ja laius 30 meetrit. Seejuures kujuneb raadatavaks pindalaks 600 × 30 = 18 000 m²,
jämedalt ca 2 hektarit.
2 hektarit on teostav ka mootorsaega toimetades. Teostuse aeg 3 mehe puhul ca 3 nädalat.
Rahaliselt soodsam harvesteri toomisest. Traktor ning metsaveo haagis on saarel olemas.
Töö teostada enne hakkuri tulekut, et hakkur teeks korraga ära ka selle osa.
Puuderivi kõrguse tõus Ruhnu lennujaama paremal küljel
Joonis 4
Kõrguskasvu tõus tsoonidesse jaotatuna. Maaameti kaart.
Joonis 5
Tsoon 1. Viiru madalaim osa
Joonis 6
Tsoon 1, eristuvad kõrgemad puud.
Joonis 7
Tsoon 2. Sanglepad, okaspuud kõrgemad ja eristavad.
Joonis 8
Tsoon 3
Joonis 9
