Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmine

Arvutused.pdf

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

1

Lisa 4. Arvutused

Alljärgnevalt on esitatud saasteainete heidete arvutuste kirjeldused ja tulemused

põlevkivi allmaa kaevandamise lõhketöödel eralduvate saasteainete väljutamisel

kaevanduse tuulutuse väljapuhkešurfi kaudu.

4.1. Lõhkamistööd

Põlevkivi kaevandamisel allmaa läbindus- ja koristustöödel kasutatakse kihindite

raimamisel puur-lõhketöid. Läbindustöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag,

koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. VKG Kaevandused OÜ andmetel on lähtutud

lõhkeaine koguse määramisel lõhatava kaevise aastasest mahust 5 900 000 t ehk

2950000 m3, millest läbindamisel lõhatava kaevise maht on 590638 m3, koristustöödel 2

344 646 m3 ja aherainetöödel 14716 m3. Läbindamisel kasutatava lõhkeaine Senatel

Powerfrag erikulu on 1,15 kg/m3 lõhatava kaevise ja kohta ja lõhatava koristustöödel

kasutatava lõhkeaine Subtek Charge erikulu on 0,9 kg/m3 lõhatava kaevise kohta. Nende

andmete alusel on lõhkeainete planeeritud kulu (kaevise maht x lõhkeaine erikulu kaevise

mahu kohta) järgmine: 1) Senatel Powerfrag – 716024 kg/a ja 2) Subtek Charge –

2110181 kg/a. Kaevise kaevandatavad mahud ja lõhkeainete kulu on esitatud koondina

tabelis 4.1.

Tabel 4.1. Kaevise kaevandatavad summaarsed mahud ja lõhkeainete kulu

Kaevise päritolu

Kaevise maht Lõhkeained

m3/a t/a

Senatel Powerfrag, kg/a

Erikulu, kg/m3

Subtek Charge, kg/a

Erikulu, kg/m3

A B C D=BxE E F=BxG G

Läbindustööd 590638 1181276 679234 1,15

Koristustööd 2344646 4689292 2110181 0,9

Aherainetööd 14716 29432 36790 2,5

Kokku 2950000 5900000 716024 2110181

Tabelis 4.1 on esitatud summaarsed kaevise kaevandatavad mahud ja lõhkeainete kulu.

Kaevise mahud ja lõhkeainete kulu ühekordse lõhkamise kohta on esitatud tabelis 4.2.

Arvutustes on lähtutud lõhkamiste arvust päevas einevatel kaevetöödel ning eeldusest, et

samaaegselt toimub lõhkemine neljas läbindusees ja neljas kambris. Lõhkamistõid

teostatakse 312. päeval aastas. Läbindus- ja koristustöödel on lõhatava kaevise maht

ühekordsel lõhkamisel on seega vastavalt 64,72 m3 ja 216,26 m3. Aherainetöödel on

ühekordelt lähatava kaevise maht 4,72 m3. Nende kaevise mahtude alusel on arvutatud

tabelis 4.2 lõhkeaine kulud.

Lõhkamistööde käigus eraldub kaevanduse atmosfääri saasteaineid, mis

ventilatsiooniõhuga väljutatakse välisõhku tuulutusšurfi kaudu. Heiteallikana

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

2

käsitletakse käsitletakse käesolevas projektis kaevanduse avamisel Uus-Kiviõli II

kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatavat väljuva õhu tuulutusšurfi (tähistatud

heiteallikana TS2).

Tabel 4.2. Kaevise mahud ja lõhkeainete kulu ühekordse lõhkamise kohta

Kaevise päritolu

Kaevise maht ühekordse

lõhkamise kohta Lõhkamiste arv päevas Lõhkeained

m3 Senatel

Powerfrag, kg Erikulu, kg/m3

Subtek Charge, kg

Erikulu, kg/m3

A B C D=BxE E F=BxG G

Läbindustööd 64,72 117 74,43 1,15

Koristustööd 216,26 139 194,63 0,9

Aherainetööd 4,72 10 11,79 2,5

Kokku 285,69 86 195

Lõhkamistöödel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutatud metoodikat,

mis on välja töötatud teadusliku uurimise instituudi ВНИИОСуголь poolt ja toodud

kogumikus [ 13, 14 ].

Saasteainete heitkogus M vaadeldaval perioodil (aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

M =k x Q x Ag(1–Am·η / Ag·100),

kus:

k – koefitsient, mis arvestab saasteaine sadenemist: tolmu puhul k=0,16 (jämedad

osakeste fraktsioonid sadenevad koheselt), CO, NO2 ja teiste gaaside puhul k=1,0;

Q – saasteaine eriheide lõhkeaine kaalu kohta, t/t;

Ag – lõhkeaine kulu, t;

Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutati meetmeid saasteainete vähendamiseks (nt

märjad puuraugud);

η –leevendusmeetmete efektiivsus.

Käesoleval juhul läbindus- ja koristustöödel meetmeid saasteainete vähendamiseks ei

rakendata, siis Am=0 (järelikult ka η =0). Seega:

M = Q x Ag, t/a.

Kaevise lõhkamisel eralduvad koos lõhkegaasidega kaevanduse atmosfääri ka

summaarsed osakesed. Allmaa lõhkamistöödel osakeste eraldumist välisõhku ei

arvestata, kuna need sadenevad niisketes kaevanduskäikudes ning sellisel juhul k=1.

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

3

Allmaa lõhkamistöödel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on

eeldatud, et eralduvad koguseliselt kõik saasteained, mis tekivad lõhkeaine täielikul

põlemisel. Ei ole arvestatud nt saasteainete võimaliku neeldumisega kaevanduskäikudes.

Saasteainete heitkoguste arvutustulemused on tabelites 4.1 ja 4.2 esitatud andmete alusel

toodud tabelites 4.3, 4.4 ja 4.5 ning koondina tabelis 4.6.

Tabel 4.3. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel läbindustöödel

Saasteaine Lõhkeaine kogus Ag, kg/a

Saasteaine erikogus Q,t/t

Saasteaine heitkogus M, t/a

Ühekordne lõhkamine

Lõhkeaine kogus Agin, kg/a

Saasteaine heitkogus Min, g

A B (tabel 4.1) C (lisa 1) D=BxC/1000 F (tabel) G=DxFx1000

CH4 679234 0,0000019 0,00129 74,428 0,141

CO 0,0073901 5,01960 550,033

NH3 0,0143691 9,75998 1069,469

H2S 0,0003043 0,20669 22,649

NO2 0,0000288 0,01958 2,145

SO2 0,0011096 0,75368 82,586

CO2 0,1652340 112,23250 12298,104

Tabel 4.4. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Subtek Charge kasutamisel koristustöödel

Saasteaine Lõhkeaine kogus Ag, kg/a

Saasteaine erikogus Q,t/t

Saasteaine heitkogus M, t/a

Ühekordne lõhkamine

Lõhkeaine kogus Agin, kg/a

Saasteaine heitkogus Min, g

A B (tabel 4.1) C (lisa 1) D=BxC/1000 F (tabel 4.2) G=DxFx1000

CH4 2110181 0,0000002 0,00034 194,630 0,031

CO 0,0110227 23,25990 2145,351

NH3 0,0000002 0,00036 0,033

H2S 0,0000003 0,00072 0,066

NO2 0,0032820 6,92561 638,776

SO2 0,0022890 4,83021 445,509

CO2 0,1427771 301,28558 27788,746

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

4

Tabel 4.5. Saasteainete heitkogused läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel aherainetöödel

Saasteaine Lõhkeaine kogus Ag, kg/a

Saasteaine erikogus Q,t/t

Saasteaine heitkogus M, t/a

Ühekordne lõhkamine

Lõhkeaine kogus Agin, kg/a

Saasteaine heitkogus Min, g

A B (tabel 4.1) C (tabel) D=BxC/1000 F (tabel 4.2) G=DxFx1000

CH4 36790 0,0000019 0,00007 11,792 0,022

CO 0,0073901 0,27188 87,142

NH3 0,0143691 0,52864 169,436

H2S 0,0003043 0,01120 3,588

NO2 0,0000288 0,00106 0,340

SO2 0,0011096 0,04082 13,084

CO2 0,1652340 6,07896 1948,384

Tabel 4.6. Saasteainete heitkogused koondina erinevate kaevetööde kohta

Saaste -aine

Läbindustööd Koristustööd Aherainetööd

Kokku M, t/a

Ühekordne lõhkamine Min, g

Aastane M, t/a

Ühekordne lõhkamine Min, g

Aastane M, t/a

Ühekordne lõhkamine Min, g

Aastane M, t/a

CH4 0,141 0,00129 0,031 0,00034 0,022 0,00007 0,002

CO 550,033 5,01960 2145,351 23,25990 87,142 0,27188 28,551

NH3 1069,469 9,75998 0,033 0,00036 169,436 0,52864 10,289

H2S 22,649 0,20669 0,066 0,00072 3,588 0,01120 0,219

NO2 2,145 0,01958 638,776 6,92561 0,340 0,00106 6,946

SO2 82,586 0,75368 445,509 4,83021 13,084 0,04082 5,625

CO2 12298,104 112,23250 27788,746 301,28558 1948,384 6,07896 419,597

Allmaa lõhkamistöödel välisõhku väljutatavate saasteainete hetkelised heitkogused

sõltuvad paljudest teguritest, nt kasutatavatest lõhkeainetest, lõhatava kaevise

omadustest, lõhkamistööde kaugusest tuulutusšurfidest, väljuva õhu tuulutusšurfi

jõudvate lõhkamisgaaside kogustest, lõhkamistööde perioodilisest iseloomust.

Lõhkamistöödel eralduvate ja välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heitkoguste

määramisel on lähtutud tekkinud kaevise kogusest ühekordsel lõhkamisel, mille alusel

määratakse tekkivate saasteainete heitkogused ühekordsel lõhkamisel (vt tabel 4.6).

Saasteainete hetkelisi heitkoguseid on seega võimalik määrata ligikaudselt hinnanguliste

hajumisarvutuste teostamiseks. Saasteainete hajumise modelleerimiseks vajalike

hetkeliste heitkoguste määramiseks on lähtutud ühekordse keskmistamise ajast 1 tund.

Seega saasteainete hetkeliste heitkoguste määramiseks on ühekordsel lõhkamisel eralduv

saasteaninete kogus jagatud keskmistamise ajaga 1 tund. Saasteainete hetkeliste

heitkoguste arvutustulemused on esitatud tabelis 4.7, kus on määratud ka sumaarne

hetkeline heitkogus erinavate kaevetöödega seotud lõhkamiste samaaegsel tegemisel.

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

5

Sumaarset hetkelist heitkogust (konservatiivne hinnang) on kasutatud saasteainete

hajumise modelleerimisel.

Tabel 4.7. Saasteainete hetkelised heitkogused välisõhku väljutamisel koondina erinevate kaevetööde kohta

Saasteaine Läbindustööd Mpi, g/s

Koristustööd Mpi, g/s

Aherainetööd Mpi, g/s

Kokku Mpi, g/s

A B C D E= B+C+D

CH4 0,0000 0,0000 0,0000 0,0001

CO 0,1528 0,5959 0,0242 0,7729

NH3 0,2971 0,0000 0,0471 0,3441

H2S 0,0063 0,0000 0,0010 0,0073

NO2 0,0006 0,1774 0,0001 0,1781

SO2 0,0229 0,1238 0,,0036 0,1503

CO2 3,4161 7,7191 0,5412 11,6765

Asukoht_ja_heiteallikad.pdf

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

LISA 3. Uus-Kiviõli II kaevanduse maapealse tööstusterritooriumi plaan ja heiteallikad

Allikas: Maaamet

Heiteallikate tähistused:

TS-2 – kaevanduse tuulutuse väljapuhke tuulutussurf

DM-111704-37.pdf.bdoc

Hajumiskaardid.pdf

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

LISA 5. Saasteainete hajumiskaardid. Uus-Kiviõli II kaevanduse

kaevandusala asukoha kaardid

Joonis L5.1. Ammoniaagi hajumise tunnikeskmised maapinnalähedased

kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale.

Maksimaalne kontsentratsioon 260,220 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud

tärniga). ÕPV1=500 g/m3 (kriitiline tase)

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

Joonis L5.2. Ammoniaagi hajumise aastakeskmised maapinnalähedased

kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale.

Maksimaalne kontsentratsioon 1,43 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud

tärniga). ÕPVa=8 g/m3 (kriitiline tase)

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

Joonis L5.3. Vääveldioksiidi hajumise tunnikeskmised maapinnalähedased

kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale.

Maksimaalne kontsentratsioon 223,98 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud

tärniga). ÕPV1=350 g/m3

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

Joonis L5.4. Vääveldioksiidi hajumise 24-tunni keskmised maapinnalähedased

kontsentratsioonid hajumisel heiteallikast TS2 vastavalt lisatud värviskaalale.

Maksimaalne kontsentratsioon 40,99 g/m3 väljaspool tööstusala (asukoht tähistatud

tärniga). ÕPV24=125 g/m3

Keskkonnakaitseloa taotlus T-KL_1004847-3.pdf

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1004847-3

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber L.MK/333343

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused

Kontaktisik Merilin Keerme

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu VKG Kaevandused OÜ-le on väljastatud keskkonnaluba nr L.MK/333343 Uus-Kiviõli II mäeeraldisel põlevkivi kaevandamiseks.

Käesolevaga esitab ettevõte täiendatud keskkonnaloa taotluse vastavalt Keskkonnaameti 21.04.2025 kirjas nr DM-111704-19 toodud ettepanekutele.

VKGK taotleb antud menetluse raames Uus-Kiviõli II keskkonnaloa nr L.MK/333343 kaevandamise aastamäära muutmist 5 miljonile tonnile ja kõrvaltingimuse nr 21 eemaldamist loast.

Parandustaotluse selgitus Olulisemad muudatused: - põlevkivi varu numbrid 2025.a.I kv seisuga; - kaevandusest väljapumbatavaid veekogused vastavalt KMH aruande lisas olevale EGT uuringule (65 tuh m3/ööpäevas, aastas 23,7 mln m3; kehtivas loas 18 mln m3/a), - seletuskiri uuendatud; - graafilised lisad uuendatud; - ülejäänud taotluse osad on Kotkases oleva loa nr L.MK/333343 viimase versiooni eksport ja imporditud antud taotluse vormidesse.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Põlevkivi allmaakaevanduses tehakse läbindus- ja koristustöid, rajatakse veekraavid, veekogurid, šurfid jne. Läbindus- ja aherainetöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag, koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge. Lõhkamistööde käigus väljutatakse kaevanduse ventilatsiooniõhuga (tuulutusega) läbi šurfide välisõhku saasteaineid.

Kaevandustegevusega kaasneb veevõtt põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamine ja settebasseinis puhastamise järgselt ümberjuhtimine suublasse.

Kaevis transporditakse rikastamiseks konveieriga VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusterritooriumile. Selline lahendus hoiab ära Uus-Kiviõli kaevanduse tööstusterritooriumile kaevise töötlemise, toodangu ümberlaadimise, aheraine ladustamise, lubjakivitäitematerjali tootmise ja muu kaasneva taristu rajamisega kaasneva keskkonnamõju.

Olmevee puurkaevust pumbatav vesi (kuni 30 m3 ööpäevas) teenindab Uus-Kiviõli kaevanduse rajatavat olmehoonet ja reoveepuhasti puhastab olmehoones tulevat reovett ning puhastatud heitvesi juhitakse suublasse.

Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on keemiatööstuse tooraineks põlevkivi kaevandamine.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalale rajatavad tuulutusšurfid põhjustavad teatud müra ja õhusaastet, mis ei ulatu olulisel määral asukohale lähimate elamuteni (u 500 m kaugusel). Kaevanduse tööstusala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad.

Olmeveepuurkaevu ja reoveepuhasti kasutamisega olulisi keskkonnahäiringuid ei esine.

Põlevkivi kaevandamisega kaasneb põhjavee alanduslehtri teke ning võib kaasneda müra ja vibratsioon. Kõigi võimalike keskkonnahäiringute mõju on hinnatud ning leevendavaid meetmeid ja seirekohustusi on kirjeldatud Uus-Kiviõli kaevanduse seirekavas, KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja logistikataristu KSH aruandes.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus

Aadress Uus-Kiviõli kaevandus, Rebu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood 6894

Katastritunnus(ed) 43801:001:0126

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6576761, Y: 675308

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126). Puudutatud veekogud: Nimi teadmata (VEE1068705).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates

Alates

Kuni 10.07.2049

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Lüganuse vald, Ida-Viru maakond 0442

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed3/31

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane

3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

4/31

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane

3.11. Lisad Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Kaevandustegevus hõlmab veevõttu põhjaveekihtidest, kaevandusvee väljapumpamist ja heitvee (kaevandusvee) peale settebasseinis puhastamist ümberjuhtimist Ojamaa jõe kaudu Purtse jõkke. Veekõrvaldussüsteem ei läbi looduskaitse- ja muinsuskaitselisi alasid.

Uus-Kiviõli II kaevandus asub Purtse jõe valgalal, maastikuliselt Viru lavamaa ulatuslike paetasandike piirkonnas.

Uus-Kiviõli II kaevandusse tungiva põhjaveevoolu moodustumisest võtavad vahetult osa piirkonna Kvaternaari, Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleksi vesi on vabapinnaline, taseme muutused on mõjutatud ilmastikust ja maapinnareljeefist. Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihtide vettandvateks kivimiteks on peamiselt lõhelised lubjakivid. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi moodustab nõrgalt tsementeerunud liivakivi. kaevevälja idapiiril avaneb põlevkivikihind Savala mattunud ürgorgu vettkandvate Kvaternaarisetete alla, seoses sellega on oodata kattekivimite tugevuse vähenemist ürgoruga külgnevates tootmisüksustes. Kihindi suurem karstumine on kaevevälja lõunaosas.

Tegevuse mõjualaks on mäeeraldiste territoorium ning väljaspool mäeeraldist ala, millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna (eeskätt põhjaveetasemete) muutuste. Eesti Geoloogiakeskuse poolt viidi 2009. a läbi uuring „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“, mida täiendati 2014. a OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt teostatud tööga "Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud". Lähtuvalt hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosist ulatub Keila-Kukruse veekihis oluline põhjavee taseme alang (5 m) kaevanduse mäeeraldisest ~5 km lääne poole ja 6 km lõuna poole.

5/31

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Pinnavee seisund 2020 hindamise andmetel (Keskkonnaagentuur): - 1068700_1 (Ojamaa): koondseisund halb - 1068200_2 (Purtse_2): koondseisund halb

Põhjavee seisund 2020 hindamise andmetel (Keskkonnaagentuur): - O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7): koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - O-Ca Virumaa põhjaveekogum: koguseline seisund hea; keemiline seisund hea - O Ida-Viru põhjaveekogum: koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - Ca-V2vr Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum: koguseline seisund halb; keemiline seisund halb - Ca-V2gd Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum: koguseline seisund hea; keemiline seisund hea

Kavandatav tegevus mõjutab eelkõige O Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumit (7), mille halvale koguselisele ja keemilisele seisundile on veemajanduskavaga seatud VRD art 4.5 erand, mis lubab hea seisundi mitte saavutamist.

2015. a viidi läbi põhjavee keemiline seire Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel asuvate vaatluskaevude ja veehaarete revisjon). 2022. aastal viis OÜ Inseneribüroo STEIGER läbi uue veehaarete revisjoni geograafilis-füüsikaliste andmete uuendamiseks.

Põhjavee ja pinnavee tasemete ja pinnavee keemia seiret teostatakse vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduste seirekavadele. Seniste revisjonide, mõõtmiste ja analüüside tulemused on leitavad taotluse vee eriosa lisadokumentidena ning on esitatud ka Keskkonnaametile.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 1: notar_AL_110322_141624.asice

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kaevandusest vee väljapumpamiseks (vee erikasutuseks) rajatakse kaevanduskäikudesse pumbajaam, kust kaevandusvesi juhitakse puhastamiseks Rebu settebasseini. Maa-alune pumbajaam, koosneb sukelpumpadest ning torustikust, mida mööda liigub kaevandusvesi maapinnal asuvasse settebasseini. Maa all asuvad vee kogumisbasseinid, kust vesi pumbatakse välja sukelpumpade abil. Kasutatakse kuni viit sukelpumpa, igaüks tootlikkusega 900 m3/h. Samaaegselt töötavate pumpade arv sõltub väljapumbatava vee kogusest.

Settebasseini eesmärk on puhastada kaevandusest väljapumbatav vesi heljumist, et see enne eesvoolu juhtimist vastaks normatiividele. Settebassein setitab vees sisalduva heljumi. Settebasseinist juhitakse vesi peale puhastust Ojamaa jõkke.

Uus-Kiviõli kaevanduse varustamiseks olmeveega on rajatud puurkaev. Kavandatav planeeritav veevõtt kuni 30 m3/ööpäevas, inimeste arv orienteeruvalt kuni 600 inimest.

Reoveepuhasti reostuskoormuse moodustavad rajatav olmehoone pesu -ja hügieeniruume kasutavad töötajad. Uus-Kiviõli kaevanduse olmereovesi (wc ja dušširuumi vesi) kogutakse kokku eraldi kanalisatsioonitorustikuga. Kanaliseeritud reovesi juhitakse bioloogilisse reoveepuhastisse.

Reoveepuhasti puhastusprotsess on ette nähtud koosnema järgenvatest peamistest komponentidest: • Mehhaaniline puhastus; • Reoveepumpla; • Ühtlustus-ja settemahuti koos õhktõstuk pumbaga; • bioloogiline puhastus koos aeratsiooni ja dekanteerimise süsteemiga; • Vooluhulga mõõdukaev ja proovivõtukaev.

Puhastatud heitvesi juhitakse seejärel suublasse, Rääsa-Maidla kraavi, mille kaudu jõuab heitvesi esmalt Ojamaa ja seejärel Purtse jõkke.

6/31

4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaare jrk nr 1.

Veehaarde nimi Rebu allmaapumpla maapealne väljund

Veehaarde kood POH0024126

Puurkaevu katastrinumber 52953

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576356, Y: 674979

Põhjaveekiht Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Kaevandusvett pumbatakse igapäevaselt ja aastaringselt.

Veevõtuseadmete iseloomustus Kasutatakse kuni viit sukelpumpa DN 400, igaüks tootlikkusega 900 m3/h.

Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt

Lisa 2: joonis_1._REBU_puurimispaevik_NR._2378.doc

Lisa 3: PP_001_UUs_Kivioli_kaevanduse_RVP_PP.asice

Lisa 4: 2378_PP_v02_Uuskivioli.asice

Lisa 5: LaborPluss._REBU.xls

Lisa 6: Analyysitunnistus_6_057_23.asice

Lisa 7: joonis2._2378_Teostusjoonis_2378.pdf

Reovee/heitvee suublasse juhtimise või suunamise viis Veekogusse juhtimine

Sademevee suublasse juhtimise või suunamise viis Pinnasesse immutamine

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 8: UUS_KIVIOLI_LOPPARUANNE_EEK_2015__veehaarete_revisjon_.pdf

Lisa 9: Uus_Kivioli_aruanne_09.2022.asice

Lisa 10: 2023_U_K_kaevandusala_veeseire_aruanne.pdf

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

7/31

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Võetava kaevandusvee kogus arvutatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 11: 20052024_ANALUUSIAKT_VI24002036__Reovesi_UK.pdf

Toimub võetava vee töötlemine Jah

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus Kaevandusvesi setitatakse enne suublasse juhtimist settebasseinis, puhastamaks heljumist. Täpsemalt on kirjas Rebu settebasseini projektis.

Vee töötlemistehnoloogia kirjeldus failina Lisa 12: SB_projekt.zip

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2025 23 725 000 65 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 23 725 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne Lisa 13: Pohjaveevaru_uuringu_aruanne_puudub.docx

Veehaare jrk nr 2.

Veehaarde nimi Uus-Kiviõli kaevanduse olmevee puurkaev

Veehaarde kood PRK0071586

Puurkaevu katastrinumber 71586

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Jah

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576704, Y: 675610

Põhjaveekiht Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogum

Andmed põhjaveekogumi seisundi kohta Puurkaev avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum vesikonnas Pakerordi-Tiskre veekihi.

Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks levib kogu piirkonna ulatuses ning selle moodustab alamordoviitsiumi Pakerordi lademe ja alamkambriumi Tiskre kihistu nõrgalt tsementeerunud peeneteraline liivakivi. Vettandvate kivimite paksus on keskmiselt 20 m. Veekompleksi veeandvus on küllalt stabiilne. Põhjavesi on mage, mineraalsusega kuni 0,59 g/dm3, HCO3-Cl-Na-Mg-Ca-tüüpi.

Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koondseisund: halb.

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Jah

Joogivee kasutamine või tootmine Jah

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Puurkaev hakkab olema aastaringselt kasutatav

Veevõtuseadmete iseloomustus Analoogne pump, nagu on Ojamaa kaevanduse puurkaevus

Võetava vee koguse määramise viis Veearvesti

8/31

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Paigaldatakse veearvesti, mis mõõdab veekoguseid.

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 14: LaborPluss._REBU.xls

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Veevõtt 2024 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas m³ 10 800

Põhjaveevaru uuringu aruanne

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³) Planeeritav tegevus Põhjaveekiht I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kvartalis Aastas Ööpäevas Sekundis Põhjavee ümberjuhtimine Ordoviitsium (O) 5 931 250 5 931 250 5 931 250 5 931 250 4 529 500 23 725 000 65 000

Vee koguse arvestuse viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Kaevandusest välja pumbatava ja suublasse ärajuhitava kaevandusvee koguse määramiseks kasutatakse arvutusmeetodit. Võetava kaevandusvee kogus arvestatakse pumpade tootlikkuse ja tööaja alusel. Kuna suublasse juhitakse ära sama palju vett, kui pumbatud, siis pärast settebasseini täitumist ärajuhitava vee koguseks on väljapumbatava vee kogus.

Põhjavee kvaliteedi ja/või põhjavee taseme alandamise jälgimiseks kavandatavad seirepunktid Seirepunkti nimetus Koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus 3732 X: 6580488, Y: 670308 Veetase 8 h 3733 X: 6580490, Y: 670306 Veetase 8 h 52953 X: 6576364, Y: 675009 Veetase 8 h 3734 X: 6578799, Y: 668591 Veetase 8 h 3735 X: 6578791, Y: 668591 Veetase 8 h 4002 X: 6571935, Y: 673904 Veetase 8 h 4025 X: 6571938, Y: 673908 Veetase 8 h 4026 X: 6571938, Y: 673901 Veetase 8 h 19667 X: 6577139, Y: 670133 Veetase 8 h 5893 X: 6574518, Y: 671782 Veetase 8 h

Seireplaan Lisa 15: OU_VKG_Kaevandused_Uus_Kivioli_II_kaevanduse_seirekava.pdf

9/31

4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi Rebu veelase

Reoveepuhasti kood IV011

Väljalaskme nimi Rebu settebassein

Väljalaskme kood PUH0001624

Väljalaskme tüüp Puhastiga sidumata väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6577410, Y: 675193

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025 5 931 250 5 931 250 5 931 250 5 931 250 23 725 000 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise kirjeldus

Põlevkivi kaevandades alandatakse põhjaveetaset Keila-Kukruse veekihis allapoole tootsat kihindit. Prognoosmudelile tuginedes alandatakse põhjaveetaset mäeeraldiste kirdeosas (Uus-Kiviõli II kaevandus) ~18 meetrit ning edelaosas (Uus-Kiviõli kaevandus) ~40 m. Põhjavee juurdevool kaevandusse toimub kaevandusvee pideva väljapumpamise ja veetaseme alandamise tingimustes. Prognoosmudeli alusel ulatub Keila-Kukruse veekihis oluline põhjavee taseme alang (5 m) kaevanduse mäeeraldisest ~5 km lääne poole ja 6 km lõuna poole ning ulatudes Oandu veepideme alla.

Seoses põhjavee taseme alandusega, muutub ka põhjavee keemiline koostis. Alanduslehtrite piirkonnas ei ole täheldatud põhjavee keemilise koostise suuri muutusi, kuid kaevandusse jõudev hapnikurikas vesi reageerib karbonaatkivimites esineva püriidiga, mille tulemusena tekib sulfaatiderikas kaevandusvesi.

Pärast mäetööde ja vee väljapumpamise lõpetamist hüdrogeoloogiline režiim kaevandatud aladel muutub oluliselt. Suletud kaevanduste järelmõju esialgsete uuringute tulemused näitavad, et põhjavee alanenud tase taastub juba mõne aastaga. Kaevandused ja kaevanduskäigud täituvad veega ja põhjavee alanduslehter (depressioonilehter) kaob.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

- Võimalusel kasutada eelsetitamist vanades kaevanduskäikudes – mis tähendab topelt setitamist nii maapealsete mahtude kui ka heljumi sisalduse vähendamiseks. - Karstunud aladel jõe põhja isoleerimiseks kasutada geomembraani, et mitte muuta jõge betoneeritud kanaliks. - Kaasiksoos hakata seirama rabavett ning vaatluskaevurühmas 4025, 4026 ja 4002 Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 2-3 aastat enne kaevanduse rajamist. Kaasiksoo veekadu kompenseerida olemasoleva kuivendussüsteemi reguleerimise teel. - Heitvee juhtimiseks suublasse on vaja vee erikasutusluba, mis annab võimaluse sätestada heitveele nõuded ja mille tulemusena saab nõuda ka vajalike leevendusmeetmete rakendamist. - Külade veevarustuse tagamiseks tuleb rajada puurkaevud ja/või veetrassid enne kui põhjaveetaset alandama hakatakse. - Oandu veepideme rikkumine tehnoloogiliste käikude rajamisel - mõju leevendamiseks Lasnamäe-Kunda veekihile on vajalik Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida.

10/31

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Heljum Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Ühealuselised fenoolid Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kahealuselised fenoolid Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 BHT7 Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 KHT Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kaltsium Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Magneesium Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 pH Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Naftasaadused Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Sulfaat Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Üldfosfor Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Üldlämmastik Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577410, Y: 675193 Kloriid Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577051, Y: 675255 Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC Üks kord kvartalis

Üksikproov X: 6577051, Y: 675255 Nikkel (Ni) Üks kord kvartalis

Suubla

Suubla nimi Ojamaa jõgi

Suubla kood VEE1068700

Pinnaveekogumi nimi Ojamaa

Pinnaveekogumi kood 1068700_1

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Koondseisund 2022: kesine

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala ha

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

11/31

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6577578, Y: 675145 Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord poolaastas

Üksikproov X: 6577615, Y: 674992 Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord poolaastas

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine

Reoveepuhasti jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi Uus-Kiviõli kaevanduse RVP

Reoveepuhasti kood PUH0001667

Kas reoveepuhastil on olemas kasutusluba? Ei

Põhjendus, kui kasutusluba puudub Pole veel ehitatud

Kanalisatsiooni asukoha skeem Lisa 16: Uus_Kivioli_kaevanduse_RVP_PP.asice

12/31

Reoveepuhasti reoveekogumisala

Puhastit teenindatavad reoveekogumisalad Puhasti teenindatav reoveekogumisala nimetus Puhasti teenindatav reoveekogumisala kood Puhasti teenindatava reoveekogumisala reostuskoormus inimekvivalentides

Olmehoone - 250

Prognoositav reovee vooluhulk (m³) Periood I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2024 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30 Automaatne vooluhulga mõõtur

Reovee kogus ja koostise muutumine aasta, kuu või ööpäeva jooksul

Vastuvõetava purgitava reovee kogus m³/kvartalis

Vastuvõetava purgitava reovee koguse mõõtmise viis

Reostuskoormus

Reostuskoormuse määramise mõõtmistulemused

Reoveesete

Reoveesette käitlemine Reoveesette üle andmine

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus (m³/a) 50

Reoveesette käitlemise ja kasutamise viis Puhastusseadmete ekspluatatsiooni käigus tekkiv sete on kavas anda üle vastavat luba omavale reovee- või jäätmekäitlusfirmale.

Setteproovide tulemused

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine sisaldus %

Reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kuivaine kasutusviis

Kogumiskaevude kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamise kirjeldus

Reovee/sademevee puhastamiseviis mehaaniline-bioloogiline

Reovee formeerumise ja kanalisatsiooni skeem Lisa 17: Uus_Kivioli_kaevanduse_RVP_PP.asice

Seadme tüüp Reoveepuhastina plaanitakse kasutada maa-alustes plastmahutites paiknevat tehase valmistatud ehk nn kompaktpuhastit. Täpne seadme tüüp selgub hanke tulemusena.

Projektikohane hüdrauliline jõudlus m³/d 25

Tegelik hüdrauliline jõudlus m³/d 25

Projektikohane orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 250

Tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides 250

Reovee järelpuhastus Olmereovee puhastamiseks on planeeritud biopuhasti, mis koosneb eelsetititest/septikutest, pumplast, ja bioloogilisest puhastusest. Puhastatud heitvesi juhitakse suublasse, Rääsa-Maidla kraavi.

13/31

Puhastusprotsess Saasteaine Puhastus protsessi projektikohane puhastusaste %

Puhastus protsessi tegelik puhastusaste %

Puhastus protsessi projektikohane puhastusvõimsus mg/l

Puhastus protsessi tegelik puhastusvõimsus mg/l

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

- - 40 40

Keemiline hapnikutarve (KHT)

- - 150 150

Heljum - - 35 35

Üldlämmastik (Nüld) - - 65 65

Üldfosfor (Püld) - - 2 2

Seirepunktid Seire allikas Seire tüüp Koordinaadid Teostatud omaseire analüüsiaktid

reoveepuhasti sissevool Üksikproov X: 6576522, Y: 675340

reoveepuhasti väljalask (suublasse) Üksikproov X: 6576496, Y: 675320

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad 14/31

5.1. Heiteallikad

5.2. Käitise kategooria

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Heite allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi mõõt, m

Väljumis ‐ kõrgus, m

Joon kiirus, m/s

Tempera tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP

HEIT0011359 TS2 Väljapuhke šurf TS2

X: 6576006, Y: 675042

5.20 2.70 14.80 15 050102a - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - põlevkivi allmaakaevandamine

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus seade Ei

Suure võimsusega põletus seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta saaduste, muude mootori- või vedel kütuste, kütuse komponentide või kütuse sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

Heite allikate arv tootmis territooriumil 1

Käitise töötajate arv 513

Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS

Emaettevõtte riik Eesti

Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

15/31

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Nomine Consult OÜ

Registrikood/isikukood 14232790

Postiaadress Akadeemia tee 21/4, Tallinn 12618

Telefon 5127266

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele Kasutatud kirjandus: 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus (vastu võetud 15.06.2016). – RT I, 03.06.2020, 2. 2. Keskkonnatasude seadus (vastu võetud 07.12.2005). – RT I, 10.07.2020, 49. 3. Tööstusheite seadus (vastu võetud 24.04.2013). - RT I, 15.03.2019, 19. 4. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 86: Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid. – RT I, 08.03.2019, 6. 5. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 75: Õhukvaliteedi piir– ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. – RTI, 06.03.2019, 12. 6. Keskkonnaministri 24. novembri 2016.a. määrus nr. 59. Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. – RTI, 22.03.2019, 9. 7. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019.a. määrus nr. 56: Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. – RTI, 25.10.2019, 1. 8. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a. määrus nr. 67: Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heite künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. – RT I, 14.12.2017, 10. 9. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 81: Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. – RTI, 29.12.2016, 51. 10. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a. määrus nr. 84: Õhukvaliteedi hindamise kord. – RTI, 08.12.2017, 7. 11. Keskkonnaministri 04. märtsi 2002. a. määrus nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. – RTI, 29.12.2020, 47. 12. Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang. – Akukon Eesti OÜ, 2022. 13. Сборник методик по расчету выбросов в атмосферу загрязняюших веществ расличными производствами. - Ленинград, Гидрометеоиздат, 1986. 14. Методическое пособие по расчету от неорганизованных источников в промышленности строительных материалов. – Новороссийск, ЗАО „НИПИОТСРОМ“, 2000. 15. Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas. – EKUK, Tallinn, 2016. 16. OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse LHK projekt. Töö nr 248-18-VKGK/27-18.- Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, Kirde-Eesti osakond. Jõhvi, juuli 2018.

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähteandmed VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II põlevkivi kaevanduse keskkonnaloa välisõhu osa (LHK projekti) koostamiseks (põlevkivi kaevandamise töörežiim, kasutatavate lõhkeainete erikulu, eralduvate lõhkegaaside kogused ja lõhketööde režiim, tuulutusšurfide parameetrid ja asukoht, kaevanduse tuulutusrežiim jt andmed) pärinevad VKG Kaevandused OÜ-lt. Lähteandmete kirjeldused on esitatud eraldi failina (LISA 1. Lahteandmed).

Lähteandmete failid Lisa 18: LISA_1._Lahteandmed.pdf

16/31

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Uus-Kiviõli kaeveväli II asub Uus-Kiviõli uuringuvälja kagupoolses osas, mis paikneb Eesti põlevkivimaardla keskosas, administratiivselt Ida-Viru maakonna Lüganuse valla territooriumil. Uus-Kiviõli II kaeveväli piirneb lõunasuunal Oandu uuringuväljaga ning idapiiri läheduses asub Ojamaa põlevkivikaevandus. Muudes suundades jääb kaeveväli Uus-Kiviõli uuringuvälja alasse. Uus-Kiviõli II kaevevälja pindala on umbes 2076 hektarit. Uus- Kiviõli II kaevevälja asukoht on näidatud eraldi failis (LISA 2. Uus-Kivioli II kaevandusala asukoha kaart).

Uus-Kiviõli II kaevanduse pealmaa tehnoloogiline kompleks hakkab paiknema Rääsa tööstusalal (kinnistul, mille katastritunnus on 43801:001:0126). Tööstusala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaad. Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatakse hooned ja rajatised, mis on vajalikud põlevkivi allmaakaevandamiseks ja transportimiseks Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale. Uus-Kiviõli II tööstusalale on planeeritud rajada ka kaldšahtide plats (vt LISA 2. Uus-Kivioli II kaevandusala asukoha kaart). Kaldšahtid on ette nähtud omal jõul liikuvate mäemasinate kaevandusse laskmiseks, samuti inimeste ja materjalide maa alla toimetamiseks spetsiaalsetel masinatel ning lintkonveieriga kaevise (mäemassi) maa peale toimetamiseks. Tööstusalale rajatakse ka tuulutusšurfid värske õhu juhtimiseks kaevandusse ja saastunud õhu kaevandusest välja viimiseks (vt LISA 3. Asukoht ja heiteallikad). Väljapuhke tuulutusšurfi (tähistatud heiteallikana TS2) planeeritud asukohast jääb lähim elamu umbes 500 m kaugusele kagu suunda.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 19: LISA_2._Uus_Kivioli_II_kaevendusala_asukoha_kaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 20: LISA_3._Asukoht_ja_heiteallikad.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusala paikneb tasasel maa-alal. Maapinna absoluutsed kõrgused kaldšahtide ja tuulutusšurfide piirkonnas jäävad vahemikku 47-51 m. Maapinna absoluutsete kõrguste erinevus Uus-Kiviõli II tööstusalal 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit, mistõttu ka geograafiliste objektide ei mõju saasteainete hajumisele saasteainete hajumise modelleerimisel ei ole vajalik arvesse võtta.

Ilmastikutingimuste iseloomustus VKG Uus-Kiviõli II kaevanduse territooriumi asukoha klimaatilisi tingimusi iseloomustavad (Jõhvi meteoroloogiajaama asukoha järgi) järgmised näitajad Riigi Ilmateenistuse andmetel 1991 – 2020 kohta järgmised näitajad.

Keskmised näitajad Jõhvi MJ andmetel:

Kuu Temp, °C Sademed, mm Tuule kiirus, m/s Niiskus, %

Jaanuar -4,6 45 4,4 90

Veebruar -5,2 34 4,2 88

Märts -1,7 36 4,0 80

Aprill 4,5 34 3,7 72

Mai 10,3 50 3,4 68

Juuni 14,6 84 3,1 73

Juuli 17,4 77 2,9 76

August 15,9 93 2,9 8017/31

August 15,9 93 2,9 80

September 11,2 67 3,3 84

Oktoober 5,5 84 3,8 87

November 0,6 64 4,3 90

Detsember -2,5 49 4,6 91

Aasta 5,5 717 3,7 82

Aasta keskmine õhutemperatuur on olnud 5,5°C. Kõrgeima keskmise õhutemperatuuriga kuu on olnud juuli (17,4°C) ja madalaima keskmise õhutemperatuuriga kuu on olnud veebruar ( -5,2°C).

Sademete keskmine kogus on aastas olnud 717 mm. Sademetevaesemad kuud on olnud veebruar ja märts (34 mm), suurima sademete kogusega kuu on olnud august (93 mm).

Tuule keskmised kiirused:

Aasta keskmine: 3,7 m/s

Väikseim kuu keskmine (juuli, august): 2,9 m/s

Suurim kuu keskmine (detsember): 4,6 m/s.

Tuulte keskmine esinemissagedus Jõhvi MJ 2018-2020 aasta andmetel on esitatud alljärgneval joonisel. Jooniselt selgub, et valdavateks tuuleteks on edela- ja lõunakaarte tuuled esinemissagedusega umbes 36%.

18/31

Eesti Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogiajaama 2018-2020. aasta vaatlusandmetel koostatud tuulte roos

Saasteainete levikut mõjutavad meteoroloogilised näitajad (tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis) pärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim vaatlusjaam ja kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant. Hajumisarvutustes on kasutatud Riigi Ilmateenistusest väljastatud 2018-2020. aasta igatunniseid registreerimisandmeid eelpoolmärgitud meteoroloogiliste näitajate kohta.

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisel on uueks paikseks heiteallikaks kaevanduse tuulutuse väljapuhke ventilatsiooni šurf, millest väljutatavad saasteainete heitkogused on määratud arvutusliku metoodika alusel.

19/31

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalal väljutatakse välisõhku lõhketöödel tekkivaid saasteaineid kaevanduse tuulutuse väljapuhke surfi kaudu.

Lõhketöödel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramine

Lõhketöödel eralduvate saasteainete heitkoguste määramisel kasutatud metoodikat, mis on välja töötatud teadusliku uurimise instituudi ВНИИОСуголь poolt ja toodud kogumikus [ 13, 14 ].

Saasteainete heitkogus M vaadeldaval perioodil (aastas) arvutatakse järgmise valemiga:

M =k x Q x Ag(1–Am·η / Ag·100),

kus:

k – koefitsient, mis arvestab saasteaine sadenemist: tolmu puhul k=0,16 (jämedad osakeste fraktsioonid sadenevad koheselt), CO, NO2 ja teiste gaaside puhul k=1,0;

Q – saasteaine eriheide lõhkeaine kaalu kohta, t/t;

Ag – lõhkeaine kulu, t;

Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutati meetmeid saasteainete vähendamiseks (nt märjad puuraugud);

η – leevendusmeetmete efektiivsus.

Käesoleval juhul läbindus- ja koristustöödel meetmeid saasteainete vähendamiseks ei rakendata, siis Am=0 (järelikult ka η =0). Seega:

M = Q x Ag, t/a.

Kaevise lõhkamisel eralduvad koos lõhkegaasidega kaevanduse atmosfääri ka summaarsed osakesed. Allmaa lõhkamistöödel osakeste eraldumist välisõhku ei arvestata, kuna need sadenevad niisketes kaevanduskäikudes ning sellisel juhul k=1. Lõhkeaine kulu saadakse, kui korrutada lõhatava kaevise koguse (m3) lõhkeaine erikuluga (kg/m3). Lõhkeaine kulud määrtakse eraldi erinevate kaevetööde (läbindus- , koristus- ja aherainetööd) korral, kuna kasutatakse erinevaid lõhkeaineid ja ka erinevas koguses.

Allmaa lõhketöödel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on eeldatud, et eralduvad koguseliselt kõik saasteained, mis tekivad lõhkeaine täielikul põlemisel. Ei ole arvestatud nt saasteainete võimaliku neeldumisega kaevanduskäikudes.

Lõhketöödel eralduvate ja välisõhku väljutatavate saasteainete hetkeliste heitkoguste määramisel on lähtutud tekkinud kaevise kogusest ühekordsel lõhkamisel. Kaevise kogus ühekordsel lõhkamisel määratakse järgmiselt (m3):

kaevise aastane kogus kaevetöö kohta (m3)x lõhkamiskohtade arv samaaegsel lõhkamisel (esi, kamber) : lõhketööde päevade arv aastas : lõhkamiste arv ööpäevas.

Lõhkamine toimub samaaegselt maksimaalselt neljas läbindusees ja neljas kambris 312 päeva aastas ning lõhkamiste arv ööpäevas on läbindus- ja koristustöödel vastavalt 117 ja 139. Saasteainete heitkoguste määramise metoodikat kasutades määratakse saasteainete heitkogused ühe lõhkamise kohta grammides. Seejärel määratakse hetkeline heitkogus, jagades ühekordse heitkoguse keskmistamise ajaga. Lõhkamisel tekib lõhkegaaside pilv, kus tekkinud saasteainete kontsentratsioonid on kohe lõhkamise järgselt maksimaalsed ja vähenevad pilve liikumisel väljapuhkešurfi suunas. Saasteainete hajumise modelleerimiseks vajalike hetkeliste heitkoguste määramiseks on lähtutud ühekordse keskmistamise ajast 1 tund.

Saasteainete heitkoguste arvutused on esitatud lisa 4 tabelites.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäigud ja -kirjeldused saasteainete heitkoguste määramiseks on esitatud lisafailis (LISA 4. Arvutused).

20/31

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Väljapuhke šurf TS2 (TS2) - HEIT0011359

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 70

Juuli 10

August 70

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Manused Lisa 21: LISA_4._Arvutused.pdf

21/31

Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane.

22/31

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Heite allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline

heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu kvaliteedi piir- või siht ‐

väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool

tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg

TS2 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.15 g/s 1 tund 350 µg/m³ 223.98 0.64 24 tundi 125 µg/m³ 40.99 0.328

TS2 10102-44- 0

Lämmastikdioksiid 0.178 g/s 1 tund 200 µg/m³ 40.06 0.20 1 aasta 40 µg/m³ 1.166 0.029

TS2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.773 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 2 922.094 0.292

TS2 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.007 g/s 1 tund 8 µg/m³ 1.43 0.179

TS2 7664-41-7 Ammoniaak 0.344 g/s 1 tund 500 µg/m³ 260.22 0.52 1 aasta 8 µg/m³ 2.513 0.314

Koosmõju kirjeldus Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalale on planeeritud üks heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2). Kuna nimetatud heiteallika lähiümbruses 500 m raadiuses analoogsed saasteaineid väljutavad kasutuses olevad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi kaevandusala lähiümbruse õhukvaliteeti mõjutav heiteallikas. Kaevanduse nimetatud heiteallikast väljutatavate saasteainete hajumise arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed maalähedases õhukihis ei ületa nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ÕPV [5]. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused on ligikaudsed saasteainete hetkeliste heitkoguste muutliku iseloomu ja määramise ebamäärasuse tõttu. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS1 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV.

Saasteainete arvutuslikke sisaldusi (kontsentratsioone) tuulutusšurfist väljuvas õhus võrreldi EKUKi poolt (2021) Ojamaa kaevanduses teostatud vastavate mõõtmistulemustega. Mõõdetud kontsentratsioonid on üldjuhul kuni 2 korda väiksemad arvutuslikest kontsentratsioonidest. Märgatavad erinevused arvutuslike ja mõõdetud kontsentratsioonide vahel esinevad ammoniaagi puhul. Samal ajal võib NH3 kontsentratsioon šurfist väljuvas õhus muutuda väga laiades piirides, olenevalt teostatavatest lõhkamistöödest ja kasutatavast lõhkeainest. Ammoniaagi eriheide on suhteliselt kõrge läbindustöödel lõhkeaine Senatel Powerfrag kasutamisel. Ammoniaagi puhul toimub tõenäoliselt ka neeldumine märgades kaevanduskäikudes, (mis vähendavad ammoniaagi heitkogust), mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Ammoniaagi võimalikku neeldumist kaevanduskäikudes ja ka kaevandusvees ei ole ammoniaagi heitkoguste määramisel arvesse võetud.

23/31

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav näitaja Seire sagedus Saasteaine

CAS nr Nimetus Selgitused (vajaduse korral) Väljapuhkešurf TS2 Saasteaine 1 kord 3 aasta jooksul 7446-09-5 Vääveldioksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

10102-44-0 Lämmastikdioksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

630-08-0 Süsinikmonooksiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

7783-06-4 Vesiniksulfiid Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

7664-41-7 Ammoniaak Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

74-82-8 Metaan Sisaldus väljuvas õhus ja hetkeline heitkogus.

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Uus-Kiviõli II kaevanduse tootmistegevusega seoses võib tekitada lõhnahäiring eelkõige vesiniksulfiidi ja ammoniaagi esinemine lõhkegaasides ja nende väljutamisel välisõhku väljapuhkešurfi kaudu. Lõhnahäiringu hinnangu andmisel on lähtutud nimetatud lõhnaainete kirjanduses toodud lõhnaläve andmetest, võrreldes neid saasteainete hajumise modelleerimisel saadud õhukvaliteedi tasemetega väljapuhkešurfi lähiümbruses. Uus-Kiviõli II kaevandusest väljutatavate nimetatud saasteainete lõhnaläved on järgnevad [15]: • vesiniksulfiid 0,2-2,0 µg/m3; • ammoniaak 3750-37500 µg/m3.

Andmed ammoniaagi lõhnaläve kohta jäävad keskmiselt üsna suurde vahemikku, mis on 3750–37500 μg/m3. Tundlikumad inimesed võivad õhus ammoniaagi lõhna tunda ka juba 300 μg/m3 õhukvaliteedi taseme juures. Hajumisarvutuste põhjal on ammoniaagi õhukvaliteedi maksimaalne arvutuslik tase tuulutusšurfi lähiümbruses ~260 µg/m3. Sellisel juhul ei ole ammoniaagi hajumisega seonduv lõhnahäiring üldjuhul tajutav. Vesiniksulfiidi hajumisel väljapuhkešurfist võib mõningatel juhtudel väljapuhkešurfi läheduses olla perioodiliselt ja lühiajaliselt tajutav nõrk lõhnahäring, kuna arvutuslik maksimaalne kontsentratsioon 1,43 µg/m3 asub H2S-ile teadaolevalt hinnatud lõhnalävi piirkonnas (0,2–2,0 µg/m3). Kuna šurf asub asutusest eemal, siis on see ebaoluline, lähim eluhoone asub umbes 500 m kaugusel. Eelnevalt tulenevalt ei ole oodata, et kaevanduse tegevus üldjuhul lõhnahäiringut põhjustab.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Ei ole asjalohane.

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Heiteallikatest väljutatavate saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod ja selle tarkvara versiooni Breeze AerMod 8.0. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõrrandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016.a. määrus nr. 84 [10]. Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 50 × 50 m.

24/31

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2018-2020

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Saasteainete levikut mõjutavad meteoroloogilised näitajad (tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja temperatuur maapinnalähedases õhukihis) pärinevad Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on ettevõtte asukohale lähim vaatlusjaam (registreeritakse kõiki hajumisarvutusteks vajalikke meteoroloogilisi näitajaid) ja kus vaatlusandmeid registreeritakse iga 1 tunni tagant. Hajumisarvutustes on kasutatud Riigi Ilmateenistusest väljastatud 2018-2020. aasta igatunniseid registreerimisandmeid eelpool kirjeldatud meteoroloogiliste näitajate kohta.

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Meteoroloogilised andmed pärinevad Riigi Ilmateenistuse Jõhvi meteoroloogiajaamast, mis on käitise asukohale lähim meteoroloogiajaam.

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud meteoroloogilised andmed on töödeltud hajumisarvutustes kasutamiseks sobivasse formaati tarkvara AetMet 7 abil

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Topograafilisi sisendandmeid (pinnareljeefi andmeid) ei ole saasteainete hajumise mudelleerimisel kasutatud.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Uus-Kiviõli II kaevanduse heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete koosmõju õhukvaliteedi tasemete arvutuslikul määramisel ei ole käesolevas projektis arvestatud ümbruse foonilist saastenivood, kuna teadaolevalt vastavad seireandmed puuduvad. Vastavalt keskkonnaministri määrustele 23.10.2019, nr 56 [7], ja 27.12.2016, nr 84 [10] on LHK projekti koostamisel hajumisarvutuse piirkonnaks valitud piirkond, mis ulatub vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast või ka piirkond, mille raadius on käitise kõrgeima heiteallika kõrguse 50-kordne kõrgus (2,7 x 50 = 135 m). KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei paikne käitise heiteallikast TS2 500 m kauguses teisi heiteallikaid, mis väljutaksid käitisega samu saasteaineid. Lähimad töös olevad heiteallikad, mis väljutavad sarnaseid saasteaineid asuvad kaugemal kui 5 km. Koosmõju teiste käitiste heiteallikatega ei ole seega modelleeritud. Fooniline õhukvaliteedi tase on seega loetud mudelarvutustes kõigi saasteainete puhul nulliks.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Uus-Kiviõli II kaevanduse avamisel on tööstusalale planeeritud üks uus heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2). Kuna nimetatud heiteallika lähiümbruses analoogseid saasteaineid väljutavad töötavad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi õhukvaliteeti mõjutav heiteallikas. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutused hajumiskaartide koostamisega teostati saasteainete osas, mille arvutuslik aastane heitkogus ületas 1 kg ning millistele on teada kehtiv õhukvaliteedi taseme piirväärtus. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 [5] kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Hajumiskaardid on esitatud ainult nende saasteainete puhul, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest. Saasteainete hajumisarvutuste tulemuste hindamisel on aluseks võetud õhukvaliteedi kehtivad piirväärtused [5]. Ammoniaagi hajumisarvutuste tulemuste hindamisel on aluseks võetud õhukvaliteedi kehtivad kriitilised tasemed.

Saasteainete hajumisel Uus-Kiviõli II kaevanduse ainsast planeeritud heiteallikast TS2 ei ületa õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi kriitilisi tasemeid. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, mis on suuremad kui 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtustest (vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Nimetatud saasteainete hajumise kohta on koostatud hajumiskaardid, mis on esitatud eraldi failina (LISA 5. Hajumiskaardid). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV.

Manused Lisa 22: LISA_5._Hajumiskaardid.pdf

25/31

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Uus-Kiviõli II kaevanduse heiteallikast ehk väljapuhke tuulutusšurfist väljutatavate saasteainete hajumise arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed maalähedases õhukihis ei ületa nendele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ÕPV [5]. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused on ligikaudsed saasteainete hetkeliste heitkoguste muutliku iseloomu ja määramise ebamäärasuse tõttu. Saasteainete hajumisel tuulutusšurfist (heiteallikast TS2) tekivad maksimaalsed arvutuslikud õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV. Tuulutusšurfist umbes 500 m kaugusel asuva üksikelamu maa-alal ei ületa maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase 0,05 ÕPV. Seega väljapuhke tuulutusšurf on lokaalse mõjuga heiteallikas.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Põlevkivi allmaa kaevandamisel on põhilised välismüra allikateks kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurfid, kaevise töötlemiskompleks (rikastusvabrik, killustiku tootmine ja muud tegevused), transpordimüra. Müra ja vibratsiooni häiringuid võivad põhjustada ka allmaa lõhketööd, valdavalt lõhketööde epitsentri piirkonnas. Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa tööstusalalt transporditakse kaevis konveiertranspordiga naabruses oleva Ojamaa kaevanduse tööstusalale järeltöötlemiseks. Seega Rääsa tööstusala peamisteks välismüra allikateks jäävad kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurf, kaevise Ojamaa tööstusalale töötlemiseks transportimise pealt kaetud konveier ja kaevandust teenindav transport. Rääsa tööstusala kaldšahtide maa-ala kaevanduse sisenemise kohale ehitatakse hoone, millest võimalik müra väljapoole oluliselt ei levi. Rääsa tööstusala mürataset on hinnatud naabruses asuva Ojamaa põlevkivikaevanduse ja selle tööstusala analoogia põhjal. Ojamaa põlvkivikaevanduse müra ja vibratsiooni on hinnatud Akukon Eesti OÜ poolt aastal 2022 läbi viidud uuringus [12]. Uuringu tulemuste põhjal müratase väljapuhke šurfide ja konveierite läheduses (ehk müraallikate läheduses) jääb vahemikku 80-95 dB. Väljapuhke šurfist umbes 250 kaugusel võib müratase ulatuda kuni 30 dB. Uus-Kiviõli II kaevanduse tuulutuse väljapuhke šurfi planeeritud asukohast jääb lähim elamu umbes 500 m kaugusele kagu suunda, mis on Sauli kinnistul asuv elamu. Seega hinnanguliselt ei ole oodata kaevanduse tootmistegevusest tingitud olulise mürahäiringu teket ja müra normtasemete ületamisi Rääsa tööstusala lähiümbruses olevate elamute juures.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Uus-Kiviõli II kaevanduse tööstusalal on üks heiteallikas (väljapuhke tuulutusšurf TS2), mis mõjutab lähiümbruse õhukvaliteeti. Kuna nimetatud heiteallika lähiümbruses analoogseid saasteaineid väljutavad heiteallikad puuduvad, siis väljapuhkešurf heiteallikana ongi õhukvaliteedile suurima mõjuga heiteallikaks. Saasteainete hajumisel heiteallikast TS2 tekivad maksimaalsed õhukvaliteedi vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel, vastavalt 0,64 ÕPV ja 0,52 ÕPV). Heiteallikast TS2 kaugemal kui 230 m jäävad vääveldioksiidi ja ammoniaagi hajumisel õhukvaliteedi tasemed väiksemaks kui 0,3 ÕPV.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta on esitatud taotluse vormidel 5.5 ja 5.6. Käitise tegevusega seonduvalt ei ole ette näha kehtestatud piirväärtusi ületavat lõhnahäiringu või müra teket. Lõhkamistööde puhul muutub hetkeline heitkogus (g/s) ajaliselt pidevalt, olenedes tuulutusõhu kogusest ja lõhkamistööde kaugusest tuulutusšurfist, millisest lõhkamisgaasid koos tuulutusõhuga välisõhku väljutatakse. Seega on vormil 5.5 esitatud hetkelised heitkogused lõhkamistöödelt informatiivse iseloomuga.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste seire toimub arvutuslikul meetodil vastavalt tegevusandmetele. Lõhkamistöödel eralduvate saasteainete heitkoguste seire toimub arvutuslikult vastavalt tarbitud lõhkeaine kogustele. Saasteainete heitkoguste arvutamist teostatakse kvartalite kaupa keskkonnatasude kvartaliaruannete koostamiseks. Uus-Kiviõli II kaevanduse väljapuhkešurfist välisõhku väljutatavate saasteainete leviku modelleerimistulemuste kohaselt saasteainete kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa lubatud piirväärtusi. Välisõhku väljutatavate saasteainete leviku modelleerimisel on kasutatud saasteainete hinnangulisi hetkelisi heitkoguseid, kuna need on lähteandmete muutliku iseloomu ja muude kõrvalmõjude tõttu arvutuslikult raskesti määratavad. Seetõttu tuleb pidada vajalikuks lõhkamistöödelt tulenevate saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhkamistööde teostamise ajal lõhkamistöödele lähimast tuulutusšurfist.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste korral erakorraliste abinõude rakendamine saasteainete heite vähendamiseks pole vajalik kaevanduse töötamisel tavapärasel töörežiimil.

26/31

5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Uus-Kiviõli kaeveväljal kaevanduse tööga kaasneva keskkonnamõju hindamine on läbi viidud töös „Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald. Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine“, Kobras AS, Tartu, 2010. Selles töös on antud hinnang keskkonna erinevatele komponentidele – pinna- ja põhjaveele, atmosfäärile, maastikule, taimestikule, loomastikule sotsiaal-majanduslikule keskkonnale jt. Samuti on kirjeldatud kaevanduse tegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute leevendusmeetmeid. Kaevanduse logistikataristu keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud töös „Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“, OÜ Alkranel, Tartu, 2022. Töös antud hinnangu kohaselt olulise negatiivse mõju esinemist üheski mõjuvaldkonnas ei ole ette näha. Kuid samas peetakse vajalikuks töös kirjeldatud keskkonnahäiringute leevandamise meetmete rakendamise vajalikkusega. 2025.a. Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnaloa L.MK/329491 ja Uus-Kiviõli II kaevanduse keskkonnaloa L.MK/333343 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruandes (Maves OÜ) hinnati kaevandamise keskkonnamõju aastamäärade suurenemise korral ja nähti ette leevendus- ja seiremeetmed.

Muud heite vähendamise meetmed Rakendatakse vastavalt vajadusele.

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Tööstusheite seaduse § 115 lg 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine.

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Väljapuhke šurf TS2 (TS2) - HEIT0011359 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.15 g/s 5.625 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.178 g/s 6.946 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.773 g/s 28.551 t Jah 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 0.219 t Jah 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.334 g/s 10.289 t Jah 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 11.677 g/s 419.597 t Jah 74-82-8 Metaan Tavaheide 0 g/s 0.002 t Jah

Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Tööstusheite seaduse § 115 lg 2 tähenduses kontrollimatut heidet ei esine.

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

27/31

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 6.946 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 419.597 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 28.551 t 74-82-8 Metaan 0.002 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 5.625 t 7664-41-7 Ammoniaak 10.289 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.219 t

28/31

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 11

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.06

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha)

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

5 plokk 0100 - põlevkivi pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 01.04.2025

6 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 01.04.2025

7 plokk 0100 - põlevkivi aT - aktiivne tarbevaru 59 551.449 tuh t 01.04.2025

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0100 - põlevkivi 5 000 tuh t 69 282.403 tuh t

29/31

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Geoloogiakeskus OÜ

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 0

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 31.12.2017

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri

Geoloogiafondi number 7957

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 23: Uus_Kivioli_II__2025____Gr_lisa_1___Maeeraldise_plaan.asice

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 24: Uus_Kivioli_II__2025____Gr_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.asice

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 25: 2025_05_28_Seletuskiri_UK_II.pdf

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 26: Kiri_Maaametilt_KA01_06_183_08082019_plokid.pdf

GIS ja CAD failid Lisa 27: Graafilised_lisad.7z

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes.

30/31

8. Taotluse lisad

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Keskkonnamõju ja meetmed on kajastatud viimases keskkonnamõjude hindamise menetluse nr KMH01521 dokumentides ning taotluse lisafailidena esitatud 2010.a. KMH aruandes, täiendavates hüdrogeoloogilistes uuringutes ja 2022..a. logistikataristu KSH aruandes ning kehtiva maavara kaevandamisloa nr L.MK/333343 tingimustes.

Muu eelhinnangu info Lisa 28: Kavandatava_Uus_Kivi6li_kaevanduse_KMH_ARUANNE_HEAKSKIIDETUD_lisadega__1_.pdf

Lisa 29: Kavandatava_Uus_Kivi6li_kaevanduse_KMH_ARUANNE_HEAKSKIIDETUD_lisadega__2_.pdf

Lisa 30: Steigeri_hydrouuringud__1_.zip

Lisa 31: Steigeri_hydrouuringud__2_.zip

Lisa 32: Steigeri_hydrouuringud__3_.zip

Lisa 33: Uus_Kivioli_logistika_KSH_aruanne.pdf

Nimetus Manus Kattuvad katastriüksused Lisa 34: Kattuvad_katastrid.xlsx

Kattuvad kitsendused Lisa 35: Kattuvad_kitsendused.xlsx

31/31

Keskkonnaluba nr L.MK_333343.pdf

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/333343

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Osaühing VKG Kaevandused

Registrikood / Isikukood 10854884

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli II kaevandus

Aadress Uus-Kiviõli kaevandus, Rebu küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 43801:001:0126

Territoriaalkood EHAK 6894

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Uus-Kiviõli kaevandus (43801:001:0126). Puudutatud veekogud: Metsavahi kraav (VEE1068705).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

26.09.2025

Lõppemise kuupäev 10.07.2049

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Rebu allmaapumpla maapealne väljund

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024126

Puurkaevu katastrinumber

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2023 23 725 000 65 000

Veehaarde jrk nr 2.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Uus-Kiviõli kaevanduse olmevesi (71586)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024193

Puurkaevu katastrinumber 71586

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576704, Y: 675610

Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_IdaV - Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_IdaV)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2024 2050 2 700 2 700 2 700 2 700 10 800 30

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 2/16

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Kaevandusvee kogused arvutada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. Veenäitude üle pidada arvestust igakuiselt. Vee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta.

Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjaveetaset mõõta vastavalt Keskkonnaameti poolt kinnitatud seirekavas toodud tingimustele. Tulemused esitada üks kord aastas keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis.

Üks kord kolme aasta jooksul tuleb mõõta veetaset olmevee puurkaevus usaldusväärse mõõtevahendiga stabiliseerunud veetaseme korral (staatiline veetase), näidates ära veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrguse. Selleks, et andmed oleksid hiljem kasutatavad ja võrreldavad, peab mõõtmisi tegema ühel ja samal ajal. Mõõtmistulemus tuleb fikseerida ning iga mõõtmistulemuse juurde tuleb täpselt kirjeldada: • mis ajal tulemus mõõdeti; • kuidas mõõdeti; • millega mõõdeti; • kui kaua aega on möödas viimasest pumpamisest. Veetaseme mõõtmise tulemused esitada veekasutuse aastaaruandes.

Proovivõtunõuded Veeanalüüsid võtta põhjaveest töötavast olmevee puurkaevust, proovivõtukraanist (enne mahuteid ja veetöötlusseadmeid) vastavalt kehtivale metoodikale ja proovivõtunõuetele. Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid.

Analüüsinõuded Proovid viia analüüsimiseks akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas veeuuringu valdkonnas katselaborite võrdluskatsed määratavate komponentide osas.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

POH0024193 Uus-Kiviõli kaevanduse olmevee puurkaev X: 6576704, Y: 675610 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Sulfaat (SO42-) Elektrijuhtivus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn pH (proovivõtul)

Üks kord viie aasta jooksul Benseen Naftasaadused PAH summa Ühealuselised fenoolid Pestitsiidide summa

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Rebu veelase

3/16

Väljalaskme kood IV011

Reoveepuhasti nimetus Rebu settebassein

Reoveepuhasti kood PUH0001624

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Ojamaa jõgi

Suubla kood VEE1068700

Veekogumi nimetus Ojamaa

Veekogumi kood 1068700_1

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6577410, Y: 675193

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2023 23 725 000 5 931 250 5 931 250 5 931 250 5 931 250 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2023 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2023 Kloriid (CL) Cl

2023 Magneesium (Mg2+) Mg

2023 Kaltsium (Ca2+) Ca

2023 Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC DOC

2023 Nikkel (Ni) 7440-02-0

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2023 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2023 Heljum HEL 40

2023 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2023 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2023 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2023 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

2023 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 1

2023 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

Väljalaskme jrk nr 2.

4/16

Väljalaskme nimetus Uus-Kiviõli kaevanduse RVP

Väljalaskme kood IV034

Reoveepuhasti nimetus Uus-Kiviõli kaevanduse RVP

Reoveepuhasti kood PUH0001667

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Metsavahi kraav

Suubla kood VEE1085705

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6576496, Y: 675320

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 10 800 2 700 2 700 2 700 2 700 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2024 Sulfaat (SO42-) SO4

2024 Üldfosfor (Püld) Pyld

2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 40 0.108 0.108 0.108 0.108

2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 150 0.405 0.405 0.405 0.405

2024 Heljum HEL 35 0.0945 0.0945 0.0945 0.0945

2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Uus-Kiviõli kaevanduse RVP PUH0001667 Ajas keskmistatud - Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur

5/16

Täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks

Määrata Uus-Kiviõli kaevanduse RVP reostuskoormus üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhastite töös. Reostuskoormust määratakse siseneva reovee BHT7 alusel.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi võtmise liik

Proovi tüüp

Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid

Seotud reoveepuhasti kood

Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Üksikproov Reovesi Enne Rebu settebasseini X: 6577047, Y: 675242 PUH0001624 Rebu settebassein Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Pärast Rebu settebasseini X: 6577410, Y: 675193 PUH0001624 Rebu settebassein Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Uus-Kiviõli kaevanduse reoveepuhasti

sissevool X: 6576522, Y: 675340 PUH0001667 Uus-Kiviõli kaevanduse

RVP Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Üksikproov Heitvesi Uus-Kiviõli kaevanduse reoveepuhasti väljavool

X: 6576496, Y: 675320 PUH0001667 Uus-Kiviõli kaevanduse RVP

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse hindamiseks

Proovid võtta mõlemast punktist samal ajal.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

6/16

Rebu veelase IV011 X: 6577410, Y: 675193 Ojamaa 1068700_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Magneesium (Mg2+) Nikkel (Ni) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Lahustunud orgaaniline süsinik, DOC Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Uus-Kiviõli kaevanduse RVP IV034 X: 6576496, Y: 675320 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutades atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi võtukoha nimetus Proovi võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

7/16

Ojamaa jõgi VEE1068700 Ojamaa jõgi

VEE1068700 IV011 Rebu veelase Ojamaa 1068700_1 Ojamaa jõgi enne kaevandusvee väljalasku

X: 6577578, Y: 675145 Pinnaveeseire Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord poolaastas

Ojamaa jõgi VEE1068700 Ojamaa jõgi

VEE1068700 IV011 Rebu veelase Ojamaa 1068700_1 Ojamaa jõgi peale kaevandusvee väljalasku

X: 6577615, Y: 674992 Pinnaveeseire Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane

V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane

8/16

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Vorm ei ole asjakohane

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane

V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale

1. Veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ei tohi ohtliku aine ja prioriteetse ohtliku aine sisaldus ületada seadusandluses sätestatud avastamispiiri. Pidev

2. Nõutav reoveepuhastusviis Kaevandusvesi - mehhaaniline. Pidev 3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest

olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeametit, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel

4. Parima võimaliku tehnika kasutamine

Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada veereostust. Pidev

5. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. 2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Uus-Kiviõli II kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui vee erikasutuse teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

Pidev

6. Muud asjakohased meetmed Tagada olemasolevate maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Pidev 7. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks

vajalikud meetmed Tagada puurkaevude hooldusala nõuete täitmine ning puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. Pidev

8. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Vastavalt kehtivale seadusandlusele. Pidev

9. Nõutav reoveepuhastusviis Mehaaniline-bioloogiline. Pidev 10. Reoveesette käitluse ja kasutamise

nõuded Reoveesette käitlemisel ja kasutamisel järgida seadusandluses sätestatud nõudeid. Pidev

11. Muud asjakohased meetmed Veetarbimise suurenemisel üle lubatu, on võimalik lubatava veevõtu suurendamine kuni puurkaevu tootlikkuseni. Selleks esitada motiveeritud kirjalik taotlus loa muutmiseks veevõtu osas. Vajadusel 12. Muud asjakohased meetmed Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus

Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal.

Vajadusel

9/16

13. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

1. Alanduslehtri mõjualasse jäävad kaevud inventariseerida ning veetasemed võtta pidevseiresse. See tähendab, et lisaks juba läbi viidud inventuuridele kaevanduse alal, tuleb inventeerida ka need kaevud, mis jäävad põhjavee 1 m või enama alanduslehtri alasse. Inventeerida tuleb kõik juurdepääsetavad kaevud, sõltumata avatavast põhjaveekihist. Üle tuleb kontrollida ka kaevanduse alal vahepeal lisanduvad kaevud. Seiresse võib jätta kaevud, mis avavad Ordoviitsiumi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse, Lasnamäe-Kunda ja Kvaternaari veekihid. Kaks korda aastas, augustis-septembris ja märtsis-aprillis tuleb mõõta kaevude veetasemeid. Juhul, kui vahepeal hüdrogeoloogilise mudeli täpsustamise tagajärjel eeldatav alanduslehtri ulatus väheneb, võib 1 m alanduslehtri joonest välja jäänud kaevud seirest välja jätta. Seirama ei pea ka kaeve, mis omanikuga kokkuleppel asendatakse sügavamate veekihtide kaevudega või ühisveevärgi veega. 2. Kui eeldatava mõju alal (alanduslehter 1 m või rohkem) on kaevu kasutamine kaevandustegevusest tulenevalt muutumas võimatuks (jääb kuivaks) või keeruliseks (vee kätte saamiseks peab omanik tegema lisakulutusi), tuleb kaevandajal organiseerida uus, veekvaliteedilt vähemalt samaväärne, püsiv veeallikas. Püsivaks veeallikaks on kas sügavamatesse veekihtidesse rajatud kaev või ühisveevärk. Omanikuga tuleb kokku leppida ka uue veeallika kasutamisega kaasnevate püsikulude (nt sügavamalt pumpamise energiakulu) katmise vajadus ja viis.

Pidev

14. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Šurfide rajamisel erinevad veekihid isoleerida. Pidev

15. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Kaevandamise käigus tuleb tagada Purtse jõe säilimine vähemalt looduslähedases vooluhulgas. Kui iga-aastase hüdrogeoloogilise seire ja täpsustatud prognoosi alusel ilmneb, et kahe aasta jooksul võib kaevandamine hakata mõjutama Purtse jõe (kogum Purtse_1) vooluhulka, tuleb enne mõju avaldumist suunata kaevandusvesi ümber Purtse jõe ülemjooksule, kaevanduse lõunapiiril. Ümberjuhtimise võimaldamiseks tuleb varakult ette näha settebasseini ja veetõkete rajamine. Kaevandusvee juurdevool peab olema sellises koguses, et Ojamaa jõe suudmes vastaks jõe vooluhulk vähemalt aastaajale iseloomulikule keskmisele tasemele.

Kaevandamise ajal

16. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Settebasseinid rajada nii, et vee temperatuur saaks enne suublasse juhtimist rohkem ühtlustuda välistemperatuuriga (nt teha kanalid käänulisemaks, mis teeb teekonna ja soojenemise aja pikemaks). Kaevandamise ajal

17. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Kaevanduse täitumise ajal tuleb osa veest juhtida Purtse jõe ülemjooksule, kaevanduse lõunapiiril. Vee hulk peab olema selline, et kaevanduse põhjapiiril vastaks Purtse jõe vooluhulk aastaaja (talv, kevad, suvi, sügis) keskmisele. Pumpamise võib lõpetada siis, kui kaevandus on jõge mõjutavas piirkonnas täitunud.

Kaevanduse sulgemise ajal

18. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Kaevanduse sulgemise projektis tuleb kaevandusse ette näha veetõkked, mis tagavad täitunud kaevanduses põhjaveetaseme astmelisuse. Veetõkete asukohad tuleb välja töötada hiljemalt sulgemisprojekti koosseisus, kui pikaajalise seire tulemusel on piirkondlikud hüdrogeoloogilised seaduspärad selgemad.

Kaevandamise järgselt

19. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Täpsemate prognooside koostamiseks tuleb koheselt alustada jõgede vooluhulkade seirega. Selleks tuleb rajada mõõtejaamad: o Purtse jõkke kaevanduse lõunapiirile, kusjuures mõõtejaam peab jääma kaevandusvee suublast ülesvoolu; o Purtse jõkke Ojamaa jõe suubumiskohast vahetult ülesvoolu; o Ojamaa jõkke kaevandusvee suublast vahetult ülesvoolu; o Purtse jõkke kaevanduse põhjapiiri ja Hirmuse jõe suubumiskoha vahele Määrata tuleb vooluhulkasid sagedusega iga 8 tunni tagant. Andmed koguda kaks korda aastas.

Kaevandamise ajal

20. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Üleujutuste prognoosi korrata kümne aasta möödudes, kui on kogutud täiendavaid andmeid Purtse jõe voolhulkade kohta ja kui on lähenemas maksimaalse pumpamise aeg. Kui prognoos näeb ette majadega alal maapinna vee alla jäämist ja kaevanduse osa selles, peab kaevandaja majade lähiümbruse üleujutuse vastu insenertehnilise kindlustamise (tamm, teede tõstmine, maja ümbruse tõstmine, maja alumise osa isoleerimine vm) võtma enda kanda.

Kaevandamise järgselt

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 10/16

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale.

1. Vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonides üks kord kvartalis 2. loa andja nõudmisel;

2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 3. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis 4. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed:

1. Põhjaveetasemete seire tulemused esitada vastavalt loa tabelis V3 toodud nõuetele. 2. Väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. 3. Suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. Settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused).

1.-4. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 1. üks kord aastas, 2. üks kord kvartalis, 3. kaks korda aastas, 4. üks kord kvartalis

5. Muu vajalik informatsioon 1. Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. 3. Meetmetest, mida planeeritakse rakendada reostuse vähendamiseks ja muudest vee erikasutust puudutavate ehitiste/seadmete rekonstrueerimisest, teavitada Keskkonnaametit.

1. Olukorra tekkimisel 2. Vajadusel esitada teave aastaaruandes 3. Meetme kavandamisel

6. Veehaarde seire tulemused Veehaarete seiret teostada vastavalt käesoleva keskkonnaloa tabelis V3 esitatule. Seire tulemused (analüüsiaktid) esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulis.

Üks kord kolme aasta jooksul ja üks kord viie aasta jooksul.

7. Heitvee arvestus Pidada puhastist suublasse juhitava heitvee hulga arvestust, kas arvutuslikult või/ja puurkaevu veearvestite alusel. Andmed esitada koos heitvee saastetasu arvestuse deklaratsiooniga.

Üks kord kvartalis

8. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused (heitveeanalüüsi aktid) tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulis.

Üks kord kvartalis

9. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus 1.Reoveepuhasti reostuskoormust tuleb määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti töös. 2. Reoveepuhastite reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka vastavalt seadusandluse alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele loas määratud aegadel.

Üks kord seitsme aasta jooksul

10. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused (t)

Teostada akrediteeritud labori poolt Uus-Kiviõli kaevanduse reoveepuhasti väljalasust võetud heitvee üksikproovi analüüs 4 korda aastas reostusnäitajate: BHT7, heljum, KHT, pH, Püld, Nüld ja SO4 osas.

Üks kord kvartalis

11. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

1.Heitvee nõuetele vastavust jälgida ja hinnata vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. 2. Keskkonnaloa nõuetele mittevastavad analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult kvartali saastetasu deklaratsiooni esitamisel.

1.Pidevalt 2. Olukorra tekkimisel

12. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks reostuskoormus)

1.Esitada reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad veekasutuse aasta-aruandes. 2. Reostuskoormuse määramise andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis.

1.Kord aastas. 2. Üks kord seitsme aasta jooksul

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Toornafta tootmine ja põlevkivi kaevandamine

11/16

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus seade Ei

Suure võimsusega põletus seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta saaduste, muude mootori- või vedel ‐ kütuste, kütuse komponentide või kütuse ‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

Heite allikate arv tootmis territooriumil 1

Käitise töötajate arv 513

Emaettevõtte nimi Viru Keemia Grupp AS

Emaettevõtte riik Eesti

Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011359 TS2 Väljapuhke šurf TS2 X: 6576006, Y: 675042

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas12/16

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2023 6.946 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2023 28.551 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2023 419.597 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2023 5.625 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2023 0.219 t 7664-41-7 Ammoniaak 2023 10.289 t 74-82-8 Metaan 2023 0.002 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik Väljapuhke šurf TS2 (TS2) HEIT0011359 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.178 g/s

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.773 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 11.677 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.15 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.007 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.334 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 0.0001 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik

Eritingimus Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pisteline regulaarne

Teostada heiteallikast TS2 saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal. Mõõtmiste protokollides tuleb esitada andmed eralduvate saasteainete kontsentratsioonide (μg/m3) ning hetkeliste heitkoguste (g/s) kohta. Mõõtmised peab teostama labor, kes tagab mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse ning kel on vajalike analüüside läbiviimiseks olemas meetodikate akrediteeringud. Mõõtmisprotokollid esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mõõtmiste teostamist.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

13/16

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 11

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli II kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 2 076.06

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha)

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 5 000

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 97 tuh t 01.04.2025

6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 9 485.27 tuh t 01.04.2025

7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 59 551.449 tuh t 01.04.2025

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 5 000 tuh t 69 282.403 tuh t

14/16

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletuskiri

Geoloogiafondi number 7957

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 919

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008

1. Keskkonnaloa omanik peab uuendama seirekavad vastavalt 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandes (KMH01521) toodud seire soovitustele ja esitama selle hiljemalt 6 kuu jooksul peale käesoleva kõrvaltingimuse muutmist loa andjale kinnitamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Keskkonnaloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.

2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.

3. Lõhkamistöid, mis põhjustavad metsise elupaigas (Kaasiksoo metsise elupaik KLO9102275, Kiikla metsise elupaik KLO9133448 ja Koolma metsise elupaik KLO9133446) maa peal müra rohkem, kui 40dB ei tohi teostada metsiste mängu ajal (01.03–31.05) kell 18:00–9:00 ja pesitsusajal (01.06–15.07) ööpäevaringselt. Samuti ei tohi rajada tuulutusšurfe lähemale, kui 250 m metsise elupaigast. Metsiste elupaikades tuleb teostada seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Vastavalt seire tulemustele tuleb vajadusel üle vaadata leevendusmeetmed metsiste kaitsmiseks.

4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavale üksikobjektile Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd).

5. Keskkonnaloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise asukoha kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli II kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus.

6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses, ilma kirjaliku kokkuleppeta vastavate kinnisasjade omanikega, keelatud. Väljaspool tööpäevi (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00 on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Keskkonnaloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima ohutud lõhkelaengud.

7. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni.

8. Keskkonnaloa omanik rajab elanikele veevarustuse ja vajadusel kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse keskkonnaloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse keskkonnaloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).

9. Keskkonnaloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: Rääsa maaparandussüsteem (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 001) ja selle eesvool ning Rääsa/TP-779 Maidla maaparandussüsteemi (maaparandussüsteem 1106870010020/ ehitis 002) ja selle eesvool; Ojamaa jõgi, elektriliinid, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk OANDU97.

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 1 990.7844 0.982727

0130 Alutaguse vald 145 100 85.2725 0.017273

Kõrvaltingimused

15/16

10. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe kuu jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt.

11. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse keskkonnaloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda ühe kuu jooksul ekspertiisi tegemisest.

12. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaevanduste tööstusterritooriumide vahelist trassikoridori.

13. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid.

14. Keskkonnaloa omanik peab 2025.a. nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruande raames läbi viidud arheoloogilises eeluuringus kaardistatud potentsiaalsete arheoloogiliste huviobjektide aladel läbi viima arheoloogilised eeluuringud, kui sinna soovitakse rajada tuulutusšurfe või muid rajatisi. Muudel aladel tuleb tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukoha pinnasetööd peatada ja viia läbi arheoloogilised uuringud, kui avastatakse kinnis- või vallasmuistiseid.

15. Pärast kaevanduse avamist esitab keskkonnaloa omanik iga aasta tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.

16. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Keskkonnaloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta.

17. Kaevandusmasinaid peab remontima ja tankima maa all selleks ette valmistatud (avariikindlates) kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht enne tööde algust reostustõrjevahenditega varustada (ühe vedelkütusel töötava masina kohta vähemalt 50l absorbenti).

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

Loa lisad Nimetus Manus LHK lisa - Lähteandmed Lisa 1: Lahteandmed.pdf

LHK lisa - Käitise asukohakaart Lisa 2: Uus_Kivioli_II_kaevendusala_asukoha_kaart.pdf

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan Lisa 3: Asukoht_ja_heiteallikad.pdf

LHK lisa - Arvutused Lisa 4: Arvutused.pdf

LHK lisa- Hajumiskaardid Lisa 5: Hajumiskaardid.pdf

Keskkonnakaitseloa taotlus Lisa 6: Keskkonnakaitseloa taotlus T-KL_1004847-3.pdf

Mäeeraldise plaan Lisa 7: U-K II (2025) Mäeeraldise plaan.pdf

Geoloogilised läbilõiked Lisa 8: U-K II (2025) Geoloogilised läbilõiked.pdf

16/16

Lahteandmed.pdf

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

1

Lisa 1. Lähteandmed

Alljärgnevaid lähteandmeid avatava Uus-Kiviõli II kaevanduse kohta on kasutatud

saasteaine heitkoguste arvutamisel.

1. Üldine iseloomustus

Uus-Kiviõli kaeveväli II asub Uus-Kiviõli uuringuvälja kagupoolses osas, mis paikneb Eesti

põlevkivimaardla keskosas, administratiivselt Ida-Viru maakonna Lüganuse valla

territooriumil. Uus-Kiviõli II kaevanduse pealmaa tehnoloogiline kompleks hakkab paiknema

Rääsa tööstusalal (kinnistul, mille katastritunnus on 43801:001:0126). Uus-Kiviõli II

kaevanduse Rääsa tööstusalale rajatakse hooned ja rajatised, mis on vajalikud põlevkivi

allmaakaevandamiseks ja transportimiseks Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale. Uus-

Kiviõli II tööstusala peamiseks rajatiseks on kaldšahtide plats koos vajalike hoonetega.

Kaldšahtid on ette nähtud omal jõul liikuvate mäemasinate kaevandusse laskmiseks, samuti

inimeste ja materjalide maa alla toimetamiseks spetsiaalsetel masinatel ning lintkonveieriga

kaevise (mäemassi) maa peale toimetamiseks. Rajatakse kaevise ümberlaadimise punkt,

kaevise transportimiseks kinnise konveieriga Ojamaa põlevkivikaevanduse tööstusalale

edasiseks töötlemiseks.

Kaevanduse tootlikkuseks on planeeritud kaevandatava kaevise mahu järgi 5,9 mln tonni aastas

ja kaubapõlevkivi toodangu järgi 3,2 mln tonni aastas. Kaevevälja ettevalmistamine ja

kaevandamine toimub vastavalt kamberkaevandamise viisile. Kamberkaevandamisel jäetakse

põhilae hoidmiseks osa põlevkivist väljamata – need on kande- ja hoidetervikud. Lähilae

toestamiseks kasutatakse ankurtoestikku.

2. Uus-Kiviõli II kaevanduses põlevkivi kaevandamise töörežiim.

Tööpäevade arv aastas 312 (7-päevane töönädal)

Vahetuse pikkus allmaatöölise jaoks (tundi) 8

Vahetuse pikkus pealmaatöölise jaoks (tundi) 8

Kaevise tootmise vahetuste arv1 3

Läbindustööd toimuvad kolmes vahetuses pikkusega (tundi) 8 1 kaevise laadimine ühes poolplokis ja ettevalmistustööd teises poolplokis toimuvad

vaheldumisi.

3. Lõhkamistööd

Kaevanduses tehakse lõhketöid põlevkivikihindi läbindus- ja koristustöödeel, samuti nn aherainetöid, mis on vajalikud veekraavide, veekogurite, šurfide jne rajamiseks. Läbindustöödel kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag (lõhkeaine erikulu kaevise kohta 1,15

kg/m3), koristustöödel lõhkeainet Subtek Charge ( lõhkeaine erikulu kaevise kohta 0,9 kg/m3)

ja aherainetöödel õhkeainet Senatel Powerfrag (lõhkeaine erikulu kaevise kohta 2,5 kg/m3).

Lõhkamistööde käigus eraldub kaevanduse atmosfääri saasteaineid, mis ventilatsiooniõhuga

väljutatakse välisõhku.

VKG kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

2

4. Saasteainete eriheited lõhkamistöödel

Saasteaine Saasteainete erikogus lõhkeaine massiühikukohta

Senatel Powerfrag Subtek Charge

q, g/kg Q, t/t q, g/kg Q, t/t

CH4 0,0019 0,0000019 0,00016 0,00000016

CO 7,3901 0,0073901 11,0227 0,0110227

NH3 14,3691 0,0143691 0,00017 0,00000017

H2S 0,3043 0,0003043 0,00034 0,00000034

NO2 (NO ümberarvestatult NO2-ks) 0,0288204 0,0000288 3,2819997 0,003282

SO2 1,1096 0,0011096 2,289 0,002289

CO2 165,234 0,165234 142,7771 0,1427771

5. Kaevanduse tuulutus

Kambriplokkide ja läbindusete tuulutamisel kasutatakse tagasisuunduvat õhu liikumise skeemi, kus värske õhk liigub kambriplokki mööda kogumisstrekki ja väljuv saastunud õhk lahkub külgstrekkide ja tuulutusšurfide kaudu. Tuulutusšufrid on kapitaalsed abikaeveõõned. Tuulutusšurfid jagunevad siseneva ja väljuva õhu šurfideks. Siseneva õhu šurfide kaudu siseneb kaevandusse värske õhk. Kaevandusest väljuva ja saastunud õhu maa peale juhtimiseks on väljuva õhu tuulutusšurfid. Kaevanduse täieliku tootmisvõimsuse saavutamise perioodil (ettevalmistamisel) on ette nähtud 2 tuulutusšurfi:

1. tuulutusšurf 1 – värske (sisenev) õhujuga (ei ole heiteallikas); 2. tuulutusšurf 2 – värske väljuv õhujuga (heiteallikas lõhkegaaside

väljutamiseks).

Väljapuhkešurfi maa-alusesse ventilaatorikambrisse paigaldatakse kuni 4 ventilaatorit

tootlikkusega kokku 28 000 m³/min. Värske ja väljuva õhu kogused on ligilähedaselt

võrdsed. Tuulutusšurfi ava rajatakse maapinnast kõrgemale ulatuva raudbetoonist

suudmena. Suudme kõrgus sõltub šurfi otstarbest. Väljuva õhu šurfi suudme kõrgus on

2,7 m.

U-K II (2025) Geoloogilised läbilõiked.pdf

51.16 50.11

52.95 54.47

2.57

13.59 2.58

10.40 2.49

10.53 2.06

49.47 19.60 2.15

16.51

46.1044.85

35.70

85.03

02.83

52.73

49.77 49.44

55.38

53.46

51.04 51.16

52.59

49.00 48.61

45.62

2.63

2.49 15.22 2.62

2.58

2.38 15.10 2.62

2.62

13.35 2.40

14.07 15.9 2.34

15.69

13.74 2.33

13.59

14.73

16.51 2.40

16.60

38.80 41.20

40.75

38.20

39.80 35.80

33.80

0238. 32.10

04.41

2173

7108 2183

2194

7117

2208 7122

2236

2250 2265

2281

2224 2223

7122 2360

7543

49.77

2.63 14.07

7108

49.77

35.55

49.77

53.46

49.96

43.27

49.96

2 aT 6 aT

7 aT

11 pT

3 aT

L˜BILÕIGE I-I’

L˜BILÕIGE II-II’

Tellija:

Kinnitas

Joonestas

Koostas

Tınis Kattel

(allkirjastatud digitaalselt)

Alutaguse vald Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Gr. lisa 2

16.05.2025

Koostatud:

UUS-KIVIÕLI II KAEVANDUS

Priit Koppel

Töö nr 25150

30328 Kohtla-Järve

Järveküla tee 14/1

Osaühing VKG kaevandused

Formaat A1

V 1:500

H 1:10000

Mııtkava:

L˜BILÕIKED I-I’...II-II’

GEOLOOGILISED

abs m W

0 100 250 500 m

Joonmııtkava

LEPPEM˜RGID:

aR-aktiive reservvaru, pR-passiivne reservvaru)

(aT-aktiive tarbavaru, pT-passiivne tarbevaru

Maavaravaru ploki piir, number ja varu kategooria

6 aT

Külgneva mäeeraldise piir

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Mäeeraldise piir

Geoloogiline puurauk

Puuraugu sügavus, m

Puuraugu number

Kasuliku kihi lamami kırgus, abs m

38.20

Suudme kırgus, abs m

Pılevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m

U u s -K iv iı li k a e v a n d u s

U u s -K iv iı li u

u ri n g u v ä li

U u s -K iv iı li k a e v a n d u s

U u s -K iv iı li u

u ri n g u v ä li

Uus-Kiviıli II kaevandus

Uus-Kiviıli uuringuväli

Uus-Kiviıli II kaevandus

Uus-Kiviıli uuringuväli

E-post: [email protected]

Tel: 634 4552

OÜ J.Viru Markeideribüroo

10112 Tallinn

Tartu mnt 84a-50

www.vmb.ee

abs m E

abs m N

abs m S

Q liiv, savi, moreen

O3kl savikas lubjakivi

O3jh mergel

O3id savikas lubjakivi

O3kk lubjakivi

O3kk pılevkivi (kihid F1-A)

O2uh savikas lubjakivi

O2 liigendamata Kesk Ordoviitsiumi ladestik

O3rk dolomiit Veetase 1967. aastal, m

(Eesti Geoloogiateenistus, 2023, Joonis 52) kaevanduste hüdrogeoloogiliste mıjude hindamine" Oodatav veetase pärast maavara kaevandamist ("Uus-Kiviıli ja Uus-Kiviıli II

J. Kuznetskaja,

kaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini;

ei ole kantud nılvade kaitsetervikuid, kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil kamber-

11.12.2019) - Geoloogiline läbilıige I-I’ ja Geoloogiline läbilıige II-II’ (Osaühing VKG Kaevandused,

6. Kasutatud:

5. Läbilıigetele

kaevandamisel maaomaniku asjaıigusega puutumust. Katastriüksuse piirid esitatud gr lisal 1.

Kaevandamisloaga lubatud tegevus toimub sügavamal, kui on kinnistu kasutamise otstarve, ning seega ei ole

4. Geoloogilistele läbilıigetele ei ole kantud katastriüksuste piire, kuna tegemist on allmaakaevandusega.

3. Kuna tegemist on allmaakaevandusega, ei ole puuraukude andmetes toodud katendi paksust.

2. Maardla, maardla plokkide piirid ja mäeeraldise piirid: Eesti Geoloogiateeninstuse ruumiandmetest (16.05.2025. a);

1. Kırgused EH2000 süsteemis;

M˜RKUSED:

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

5

0

-5

-10

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

5

0

-5

-10

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

5

0

-5

-10

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

5

0

-5

-10

U-K II (2025) Mäeeraldise plaan.pdf

44901:003:0077

13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee

44901:005:0012

13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee

44201:001:0105

Koolma-Piilse metsatee L2

43801:001:0386

Mehide-Lümatu metsatee

49801:002:0135

Mäetaguse metskond 65

44901:003:0880

Mäetaguse metskond 2

44901:003:0104

13128 Oandu-Rääsa tee

44901:003:0079

13128 Oandu-Rääsa tee

49801:002:0180

Mäetaguse metskond 3

44201:001:0458

13128 Oandu-Rääsa tee

43801:001:0126

Uus-Kivioli kaevandus

44901:003:0107

13129 Savala-Arvila tee

44901:003:0474

Maidla metskond 26

44901:005:0066

Maidla metskond 20

44901:003:0484

Maidla metskond 39

44901:003:0480

Maidla metskond 44

44901:003:0469

Maidla metskond 23

44901:003:0468

Maidla metskond 31

44901:003:0467

Maidla metskond 30

44901:003:0466

Maidla metskond 28

44901:003:0465

Maidla metskond 27

44901:003:0114

13203 Aru-Rebu tee

44901:003:0223

13203 Aru-Rebu tee

44901:003:0113

13203 Aru-Rebu tee

44201:001:0862

13203 Aru-Rebu tee

44901:003:0221

13203 Aru-Rebu tee

44901:001:0570

Maidla metskond 4

44901:003:0840

Maidla metskond 6

43801:001:0435

Rääsa-Ojamaa tee

44201:001:0486

Metskonna tee J1

44901:005:0031

Külastuskeskuse

44901:003:0374

Rääsa koolimaja

43801:001:0403

Väike-Nurme tee

43801:001:0350

Ojamaa tupiktee

44901:003:0199

Metsa-Kivistiku

43801:001:0376

Metsamüüri tee

44901:003:0244

Uus-Vahtramäe

44901:003:0219

Louna-Uustalu

44901:003:0236

Kraavi

44901:003:0125

Metsamaa

44901:003:0387

Kambraho

44901:003:0431

Mardirahva 44201:001:0159

Toodri

44901:003:0530

Koolipollu

44901:003:0090

Lubjaahju

44201:001:0127

Kivikangru

44901:003:0393

Raja

44901:003:0308

Kriisa

43801:001:0142

Noormetsa

43801:001:0128

Leiardipollu

44901:003:0531

Sauli

44901:003:0164

Varsakabja

44901:003:0508

Ilupollu

44901:003:0313

Kärsa

49801:002:0320

Kruusimäe

44901:003:0950

Veeaugu

44901:003:0495

Raba

44901:003:0129

Laanemetsa

44201:001:0128

Uuekorbe

44901:003:0300

Keskküla

44901:003:0082

Milvi

44901:003:0383

Rego

43801:001:0141

Tahavälja

44901:003:0920

Tarmo

44901:003:0302

Vahtra

44901:003:0498

Kadaka

44901:003:0303

Männiku

44901:003:0247

Ratasoja

43801:001:0075

Raja

44901:003:0398

Raja

44201:001:0281

Mehidevälja

43801:001:0398

Konnaahu tee

44901:003:0002

Kivi

44901:003:0163

Murula

44901:003:0259

Liivakünka

44901:003:0182

Kärbo

44901:003:0424

Krautmani

44901:003:0771

Tärno

44901:003:05 7

Koolmenurga

44901:003:0509

Ilumetsa

44901:005:0044

Metsanurga

44901:003:0344

Sillaotsa

44901:003:0507

Ilumaa

44901:003:0454

Uustalu

44901:003:0463

Kasela

44901:003:0178

Soosaare

44901:003:0130

Paemurru

44201:001:1147

Allikametsa

44901:003:0456

Uustalu

44901:003:0192

Tiido

44901:003:0181

Kärbo

44901:003:0311

Aho

44901:003:0315

Kärsa

44901:003:0215

Nommeotsa

44901:003:0260

Metsaserva

43801:001:0294

Kivistikupollu

44901:003:0435

Uudismaa

44901:003:0550

Keskvälja

44901:003:0500

Kapsa

44901:003:0241

Jalaka

44901:003:0436

Männiku

44901:003:0464

Radiku

44901:003:0332

Joe

44201:001:1017

Väike-Nurga

44901:003:0710

Lutsuoja

44901:003:0004

Joekäänu

44901:003:0496

Rabaserva

44901:003:0451

Sompa44901:003:0382

Rego

44901:003:0258

Aaviku

44901:003:0357

Orasheina

44201:001:1045

Saare

44901:003:0299

Erna

44201:001:1146

Allikapollu

44901:003:0373

Mardi

44901:003:0462

Rabametsa

44901:003:0409

Kuldama

44901:003:0270

Peka

44901:003:0133

Paemurru

44901:003:0388

Kambraho

44901:003:0900

Paemuru

44901:003:0239

Majaka

44901:003:0009

Kuuse

44901:003:0276

Ounapuu

44201:001:0123

Krooksu

44901:001:0064

Raja

44201:001:0457

Kuldama

44901:003:0505

Ilulaane

44901:003:0434

Villetsi

44901:003:0455

Uustalu

44901:003:0314

Kärsa

44901:003:0372

Mardi

44901:003:0331

Joe

44901:003:0385

Kambraho

44901:003:0514

Ojaveere

44901:005:0032

Joekalda

44901:003:0425

Krautmani

44901:003:0486

Eerika

44201:001:1172

Vahtrametsa

43801:001:0428

Koolme tee

43801:001:0377

Kadaka tee

43801:001:0127

Leiardi

44901:003:0493

Turvastiku

44901:003:0275

Ahuotsa

44901:003:0268

Ahu

44901:003:0377

Maamehe

43801:001:0043

Kivistiku

44901:003:0458

Uustalu

44901:003:0126

Kortsimaa

44201:001:0280

Mardimetsa

44901:003:0511

Kupra

43801:001:0318

Räägu

44201:001:0330

Joeniidu

44901:003:0346

Kurootsa

44901:005:0043

Aruheina

44201:001:0793

Vaarika

44901:003:0380

Taruma

43801:001:0295

Suur-Kivistiku

44201:001:1235

Pistriku

44901:003:0127

Kortsimaa

43801:001:0162

Vahtra

44901:003:0457

Uustalu

44901:003:0058

Radiku

44901:003:0399

Tihani

44201:001:0435

Metsasalu

44901:003:0662

Uustalu

44901:003:0140

Sookase

44901:003:0212

Soo

44901:003:0980

Lepiku

44901:003:0506

Iluvälja

44901:003:0191

Keskoja

44901:003:0234

Nauri

44901:003:0179

Soosaare

44901:003:0226

Konnaahu

44901:003:0189

Polluotsa

43801:001:0317

Ritsika

44901:003:0203

Paemurru

44901:003:0772

Tärno

44901:003:0001

Kivi

44901:003:0600

Ojaääre

44901:003:0312

Aho

44901:003:0390

Ilumäe

44901:003:0437

Kuusiku

44901:003:0411

Lipu

44901:003:0524

Koolmenurga

44201:001:1133

Koolibri

44901:003:0342

Sillaotsa

44901:003:0386

Kambraho

44901:003:0232

Koidu

44901:003:0006

Kuivakaevu

44901:003:0452

Sompa

44901:003:0422

Sonajala

44201:001:1170

Suurvahtra

44901:003:0410

Kuldama

44201:001:0317

Laimi

44201:001:1171

Väikevahtra

44201:001:0329

Kasemetsa

44901:003:0269

Ahu

44901:003:0438

Koolme

44901:003:0515

Suurekase

44901:003:0415

Tamme

44201:001:0196

Aruotsa

44901:003:0081

Milvi

44901:003:0428

Antsurahva

44901:003:0 2

Linaaugu

44901:003:0283

Karjapoisi

44901:003:0432

Vilu

44901:003:0430

Müürisepa

44901:003:0304

Männiku

43801:001:0387

Metskonna tee

43801:001:0308

Looga

44201:001:0217

Nommemetsa

44901:003:0305

Männiku

44901:003:0341

Sillaotsa

44901:003:0501

Tariku

44901:005:0067

Tiigi

44901:003:0177

Soosaare

44901:003:0162

Sauli

44901:005:0028

Ounapuu

44901:003:0246

Vahtramäe

44201:001:0250

Truubi

44201:001:1148

Allika

44901:003:0008

Lepa

44201:001:0905

Kulbivarre

44901: 03:0222

Johanna

44201:001:0565

Lauda

44901:003:0150

Velda

44901:003:0309

Nurme

44901:003:0124

˜äremaa

44901:003:0349

Jahimehe

44901:001:0276

Masti

44901:003:0218

Pohja-Uustalu

44901:003:0310

Kubinetsi

44901:003:0253

Kaasiku

44901:005:0310

ï»¿Oandu´ ga

44901:003:0497

Rabaveere

44201:001:1018

Kolgi

44901:003: 526

Koolmen rga

44901:003:0061

Siiri

44901:003:0394

Pärli

44201:001:0778

Silo

44201:001:0443

Viinamarja

44201:001:0419

Ootekoja

44901:003:0470

Kämbre

43801:001:0319

Vuti

44201:001:0383

Kuuseoksa

43801:001:0320

Muraka

43801:001:0160

Eliise

44901:003:0159

Aaviku

44901:005:0039

Heinaaru

43801:001:0407

Kärbo tee

44901:003:0384

Paavo

43801:001:0468

Paekünka tee

44901:003:0136

Kangru

43801:001:0270

Paekaevu

43801:001:0367

Pajusaare

44201:001:1021

Kuivati

44901:003:0406

Kuldama

44901:003:0197

Kuldnoka

44201:001:0706

Kaalu

44901:003:0522

Juhani

44201:001:0279

Mardipollu

44901:003:0439

Vanaoue

44901:003:0528

Koolmenurga

43801:001:0074

Rajapollu

44901:003:0010

Laane

44901:003:0502

Uue-Tariku

44201:001:0374

Metsamüüri

44901:003:0277

Ounapuu

44901:003:0296

Laagri

44901:003:0242

Jalaka

44901:003:0407

Kuldama

44901:003:0011

Laane

44901:003:0233

Nauri

44901:003:0525

Koolmenurga

44901:005:0040

Heinaaru

44901:003:0504

Ilumäe

44901:003:0680

Rehe

43801:001:0344

Raamatu tee

44201:001:0038

Kernu

44201:001:1236

Vapra

44901:003:0116

Vapra

44901:003:0327

Kivistiku

44201:001:1132

Kadakaharu

44901:003:0910

Suur-Nurga

44201:001:1022

Joekalda

44901:003:0490

Mätta

44901:003:0343

Sillaotsa

44201:001:0216

Nomme

43801:001:0057

Viu

44201:001:0854

Muraka

44901:003:0230

Kulbi 44901:003:0294

Kreisi44201:001:0615

44901:003:0106

13129 Savala-Arvila tee

44901:005:0015

13129 Savala-Arvila tee 44901:005:0029

Maidla metskond 8

44901:005:0180

Maidla metskond 944901:003:0830

Maidla metskond 5

44901:005:0029

Maidla metskond 8

44901:003:0057

Radiku

44901:003:0492

Sirgeoja

44901:003:0805

Kuusiku

44901:003:0593

Oie

44901:003:0652

Joe 44901:003:0634

Tiigi 44901:003:0623

Soosaare 44901:003:0517

Lageda

44901:003:0532

Sauli

44901:003:0690

Puusepa

44901:003:0281

Metsanurga

44901:003:0281

Metsanurga 44901:003:0272

Rihmu

44901:003:0137

Mäeserva 44901:003:0870

Mäetaguse metskond 1

44901:003:0209

Nommemetsa

44901:003:0158

Veski

44901:003:0400

Hiie

44901:003:0477

Mäetaguse metskond 48

49801:002:0134

Mäetaguse metskond 64

49801:002:0210

Mäetaguse metskond 9

13001:001:0581

jıgi

Ojamaa

43801:001:0161

Joekäänu

45

4 5

46

4 6

46

4 6

4 7

47

4 7

47

4 7

47

4 7

47

48

4 8

48

4 8

48

4 8

48

4 8

48

4 8

4 9

49

4 9

49

4 9

49

4 9

49 49

5 0

50

5 0

50

5 0

50

5 0

50

5 0

50

5 0

50

5 0

51

5 1

51

5 1

51

5 1

51

5 1

51

5 1

5 2

52

5 2

52 5 2

52

5 2

52

5 2

52

5 2

52

5 2

5 3

53

5 3

53

5 3

53

5 3

53

5 3

53

5 3

53

5 3

5353

53

5 3

53

5 3

53

5 3

53

5 4

54

5 4

54

5 4

54

5 4

54

5 4

5 5

55

5 5

55

5 5

5 5 55 55

55

5 5

55

5 5

55

5 6

56

5 6

5 3

44901:003:0129

Laanemetsa

Alutaguse vald

Lüganuse vald

Alutaguse vald

Lüganuse vald

I

I’

II’

II

2,29

2,40

2,34

2,44

2,42

2,33

2,54

2,12

2,50

2,26

2,57

2,54

2,40

2,52

2,38

2,30

2,48

2,55

2,46

2,62

2,55

2,60

2,55

2,40

2,39

2,50

2,32

2,38

2,18

2,21

2,35 2,37

2,48

2,49

2,20

2,00

2,72

2,26

2,47

2,33

2,45

2,454

2,45

2,58

2,63

2,65

2,62

2,58

2,68

2,58

2,57

2,61

16,22

13,35

15,90

15,76

16,93

13,74

16,55

12,14

14,94

18,10

16,51

12,89

13,85

17,93

14,73

18,80

13,33

13,80

20,79

15,1

18,16

13,29

17,34

16,51

20,06

16,68

9,20

11,41

9,92

12,73

9,64

13,2 11,70

10,37

10,40

12,41

12,69

9,91

12,84

12,62

13,47

14,92

13,86

21,05

19,82

18,42

12,70

14,07

11,88

15,22

16,02

11,94

13,59

16,04

18,13

50,92

51,08

49,44

53,97

51,45

49,42

55,51

50,75

51,04

49,13

52,66

50,04

49,90

50,11

52,64

50,95

49,70

52,59

46,67

52,93

49,55

48,50

49,00

48,11

50,09

47,79

48,61

46,30

46,73

49,24

56,60

53,73

54,92

53,11

53,99

54,35 53,67

54,42

52,95

54,01

54,94

53,21

52,24

56,34

49,12

48,36

45,37

45,80

46,67

54,45

49,77

54,92

53,46

49,12

53,54

51,16

50,26

48,58

55,56

37

2178

2183

2188

2189

2195

2201

2202

2208

2209

2215

2216

2217

2223

2229

2230

2231

2236

2238

2243

2 44

2245

2250

2251

2257

2258

2265

2266

2274

2337

2351

2352

2353

2354

2355

2356 2358

2359

2360

2361

2362

2363

2364

2365

2366

2367

2369

2373

2374

2375

7107

7108

7116

7117

7118

7121

7122

7123

7124

7614

2,33

12,28

2,50 13,13

2,52

15,77

2,28

14,14

2,35

2,59

56,35

7567

7580

56,52

54,44

7905

2,12

2281

45,62 2,62

16,60

2224

49,47 2,15

19,6

2173

52,73

-5

-4

-2

-3

1

2

3

4

5

-1

0

2,32

11,41

53,73

2352

54,47

7543 10,53

2,06

53

X=6577000

Y =6

7 2 0 0 0

X=6572000

Y =6

7 9 0 0 0

X=6572000

Y =6

7 0 0 0 0

1

2,49

15,69

55,38

46,88

2194

2273 16,06

2,18

19 pT

11 pT

5 pT

6 aT

7 aT

3 aT

2 aT

1

2

3

4

5

6

7 8

9

10

11

12

13

1415

16

17 18

Tellija:

Kinnitas

Joonestas

Koostas

Tınis Kattel

(allkirjastatud digitaalselt)

Alutaguse vald Lüganuse vald Ida-Viru maakond

Gr. lisa 1

Formaat A0

16.05.2025

Koostatud:

1:10000

Mııtkava:

UUS-KIVIÕLI II KAEVANDUS

M˜EERALDISE PLAAN

Priit Koppel

Töö nr 25150

30328 Kohtla-Järve

Järveküla tee 14/1

Osaühing VKG kaevandused

N

S

W E

nr

punkti

Piiri- Koordinaadid

X Y

M˜EERALDISE PIIRIANDMED

Mäeeraldise pindala 2076.06 ha

6572931.31

6572960.61

6572906.01

6573140.60

6573121.44

6573209.50

6573226.85

6573316.67

6573209.88

6574830.21

6575722.78

6575739.82

6576688.33

6576811.64

6574559.93

6573933.47

6573437.51

6572927.40

670044.42

671030.01

671886.19

673952.74

674976.80

676094.03

677020.94

677985.70

678310.45

678414.62

677420.77

676906.39

675892.02

675686.19

670624.75

670903.62

669788.65

670004.39

18

17

16

15

14

13

12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

E-post: [email protected]

Tel: 634 4552

OÜ J.Viru Markeideribüroo

10112 Tallinn

Tartu mnt 84a-50

www.vmb.ee

0 10 25 50 m

Joonmııtkava

LEPPEM˜RGID:

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number

Geoloogilise läbilıike joonI I’

Katastriüksuse piir ja tunnus

aR-aktiive reservvaru, pR-passiivne reservvaru)

(aT-aktiive tarbavaru, pT-passiivne tarbevaru

Maavaravaru ploki piir, number ja varu kategooria

Eesti maardla uuringuvälja/kaevevälja piir

6 aT

Omavalitsuse piir

Külgneva mäeeraldise piir

Puurauk

Puuraugu number

Suudme kırgus, abs m

Tootus kihindi lamami kırgus, abs m

Pılevkivikihindi (A-F1) kogupaksus, m

Uus-Kiviıli kaevandus

Uus-Kiviıli uuringuväli

Uus-Kiviıli II kaevandus

Uus-Kiviıli uuringuväli

Uus-Kiviıli kaevandus

Uus-Kiviıli uuringuväli

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Õue ala ja hooned

Metsaala

Haritav maa

Looduslik lage

Seisuveekogu

Vooluveekogu

Maaparandushoiuala

Maaparanduse eesvoolu kaitseala

Piiratud asjaıigusega ala

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geodeetilise rajatise kaitsevöönd

Looduskaitseline üksikobjekt

Vääriselupaik

Muinsuskaitseala

Siderajatise kaitsevöönd

Teekaitsevöönd

Ranna vıi kaldapiiranguvöönd

Märgala

Puurkaevu sanitaarkaitseala

(Osaühing VKG kaevandused, C-R Saks, 11.12.2019) Mäeeraldise lamami samakırgusjoon, abs m

Maapinna samakırgusjoon

Kaardilehed: 6441,6442, 6443, 6444

ASENDISKEEM M 1:200 000

- Uus-Kiviıli II mäeeraldise plaan (Osaühing VKG kaevandused, C-R Saks, 11.12.2019)

10. Kasutatud:

9. Tulenevalt Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei ole plaanile kantud I ja II kaitsekategooria liigi isendi elupaiku;

8. Käsitletava ala suure pindala tıttu on asendiskeemi puhul kasutatud suuremat mııtkava kui 1:50 000.

kamberkaevandamisega, st maavaravaru kaevandatakse vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini;

7. Mäeeraldise plaanile ei ole kantud nılvade kaitsetervikuid, kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil

6. Kuna tegemist on allmaakaevandusega, ei ole puuraukude andmetes toodud katendi paksust;

5. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (16.05.2025);

4. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 16.05.2025. a;

3. Maardla, maardla plokkide piirid ja mäeeraldise piirid: Eesti Geoloogiateeninstuse ruumiandmetest (16.05.2025. a);

2. Katastriüksuse piirid: Maa- ja Ruumiameti ruumiandmed (16.05.2025. a);

1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;

M˜RKUSED:

-5

1

Uus_Kivioli_II_kaevendusala_asukoha_kaart.pdf

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

LISA 2. VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevandusala asukoha

kaardid

Allikas:Maa-amet

Uus-Kiviõli II kaevevälja asukoha kaart

Tähistused:

- sissepuhke tuulutusšurfi asukoht

- väljapuhke tuulutusšurfi asukoht

- kaevevälja kaldšahtide maa-ala planeeritud asukoht

VKG Kaevandused OÜ Uus-Kiviõli II kaevanduse LHK projekt

Allikas: Maa-amet

Uus-Kiviõli II kaevanduse Rääsa maapealse tööstusterritooriumi asukoha kaart ja naaberkinnistute sihtotstarbed (Mtm – maatulundusmaa; Mtm+Vm – maatulundusmaa+veekogude maa; Mtm+To – maatulundusmaa + tootmismaa; Ühisk+Vm – ühiskondlike hoonete maa + veekogude maa)

Tähistused: - kaevevälja kaldšahtide maa-ala planeeritud asukoht

Dokumendiregister	Eesti Geoloogiateenistus
Viit	13-4/25-288
Registreeritud	29.09.2025
Sünkroonitud	30.09.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine
Sari	13-4 Maavarade registri osakonnaga seotud päringute ja küsimiste vastamine
Toimik	13-4/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Martin Nurme
Originaal	Ava uues aknas

Uus-Kiviõli II põlevkivikaevanduse keskkonnaloa nr L.MK/333343 muutmine

Failid