| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 1499 |
| Registreeritud | 28.03.2024 |
| Sünkroonitud | 29.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 Õigusliku teenindamise korraldamine |
| Sari | 7-5 - |
| Toimik | 24 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamaet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamaet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU (27.03.2024)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Tuginedes veeseaduse § 191 lg 1 ja § 192 lg 2, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lg 2 p 3 ja 53 lg 1 p 9 ning 10 ning haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 ja § 61 lg 1 otsustan: 1.1. Muuta AKTSIASELTSile TALLINNA VESI ( registrikood 10257326, aadress Ädala tn 10, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti ) antud vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-506050 järgmiselt: 1.1.1. Anda ülekaaluka avaliku huvi alusel tähtajatu õigus Soodla jõe (VEE1087000) paisutamiseks Soodla paisuga (PAIS020330) ilma maaomanike nõusolekuteta, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab; 1.1.2. Teostada iga viie aasta tagant Soodla, Raudoja, Aavoja, Kaunissaare, Paunküla ja Vaskjala paisude paisjärvedes setteseire uuring; 1.2. Jätta kehtivaks kõik ülejäänud vee erikasutuse keskkonnaloas nr KL-506050 määratud tingimused; 1.3. Avalikustada vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-506050 muutmise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 1.4. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest AKTSIASELTSile TALLINNA VESI. Muudetud vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-506050 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Käesolev korraldus on vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-506050 lahutamatu osa.
2. ASJAOLUD
2.1. Vee erikasutuse keskkonnaloa muutmise algatamine
AKTSIASELTSile TALLINNA VESI [1] (edaspidi ettevõte) on 30.09.2019 antud tähtajatu vee
erikasutuse keskkonnaluba nr KL-506050[2] Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja pinnaveesüsteemi haldamise tarbeks vee erikasutuseks (veevõtt, heitvee suublasse juhtimine, veekogude paisutamine) ja saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 alusel on tegemist vee erikasutuse keskkonnaloaga, mida edaspidi nimetatakse veeloaks.
Veeloa nr KL-506050 resolutiivosa p-s 4.3 on sätestatud kõrvaltingimus, mille kohaselt
Keskkonnaamet muudab või tunnistab kehtetuks veeloa Soodla jõe[3] paisutamise osas Soodla
paisuga[4], kui ettevõtte hagi tsiviilasjas nr 2-18-9777 ei rahuldata ning kohtulahendi
jõustumisega VeeS[5] § 17 lg 1 kohast maaomaniku nõusolekut ei asendata.
Riigikohtu 08.06.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-9777 alusel tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2022 otsuse ja Harju Maakohtu 24.09.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-9777 ning jättis läbi vaatamata ettevõtte hagi M.T. vastu, kohustamaks taluma Harju
maakonnas Anija vallas Pillapalu külas asuv Jõe kinnistu[6] (edaspidi Jõe kinnistu) kinnisasja kitsendusi ning andmaks nõusoleku Soodla jõe paisutamisega jätkamiseks ja veeloa väljastamiseks ning tühistas Harju Maakohtu 24.10.2018 hagi tagamise määruse.
Keskkonnaamet algatas 03.07.2023 veeloa nr KL-506050 muutmise menetluse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 59 lg 2 p 3 koosmõjus § 53 lg 1 p 11
alusel.[7] Muutunud on veeloa andmise ajal kehtinud VeeS sätestatud maaomaniku, kelle maa
niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada, nõusoleku esitamise kohustus.[8] Kehtiva VeeS [9]
järgi peab isikul, kes taotleb veeluba veekogu paisutamiseks, olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab (§ 190 lg 4), kuid Keskkonnaametil on õigus anda veeluba veekogu paisutamiseks VeeS § 190 lg 4 nimetatud nõusolekuta, kui veekogu paisutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi (§ 192 lg 2).
Keskkonnaamet toob välja, et haldusakti resolutsioon on kohustuslik igaühele (haldusmenetluse seadus, edaspidi HMS, § 60 lg 2), seega on veeloa nr KL-506050 muutmise menetluse aluseks ka HMS § 60 lg 2. Keskkonnaamet on menetluse algatamise õiguslikkust selgitanud (vt p 2.2.3.) ega korda neid käesolevas korralduses.
2.2. Menetlusosaline kaasamine ning teabe kogumine
2.2.1. Veeloa nr KL-506050 muutmise menetluse algatamisel (vt 2.1.), teavitas Keskkonnaamet puudutatud isikuid vastava menetluse alustamisest ning palus isikutel teavitada soovist olla menetluse kaastatud ning esitada vajadusel ettepanekuid ja vastuväiteid menetluse osas.
2.2.2. Menetlusosaline M.T. ja tema esindaja OÜ Advokaadibüroo Barrister [10] (edaspidi advokaadibüroo) on 30.06.2023, 05.07.2023 ja 27.10.2023 Keskkonnaametile esitanud avalduse veeloa nr KL-506050 andmise menetluse uuendamiseks ning esitanud seisukohti menetluse algatamise õiguslikkuse ning veeloa nr KL-506050 muutmise tingimuste ja nõuete
osas.[11]
2.2.3. Keskkonnaamet on 06.07.2023 ja 12.09.2023 andnud M.T.-le ja advokaadibüroole
selgitused veeloa muutmise menetluse õiguslikkuse osas[12] ega korda neid käesolevas korralduses. Keskkonnaamet toob välja M.T.-le ja advokaadibüroo poolt esitatud selgitused ja arvamused veeloa nr KL-506050 muutmise vajaduse osas p 3.2.1. all.
2.2.4. Keskkonnaamet saatis 22.08.2023 saatis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile
kirja, paludes Tallinna Linnavalitsusel ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil selgitada, kas nende hinnangul esineb ülekaalukas avalik huvi Soodla jõe paisutamiseks ning milline on
Tallinna Linnavalitsuse seisukoht Jõe kinnistu avalikus huvides omandamise osas.[13]
2.2.5. Keskkonnaamet saatis 12.09.2023 Kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kirja, paludes teavet Soodla harjutusväljaku eriplaneeringu ning Jõe kinnistu
omandamise osas.[14]
2.2.6. Tallinna Keskkonna– ja Kommunaalamet saatis 23.10.2023 Keskkonnaametile oma
seisukoha[15] (vt p 3.2.2.).
2.2.7. Kaitseministeerium saatis 13.11.2023 Keskkonnaametile oma seisukoha. [16]
2.3. Vee erikasutuse keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu avalikustamine
Keskkonnaamet edastas 28.12.2023 veeloa muutmise otsuse eelnõu ja muudetud veeloa eelnõu (edaspidi eelnõud) menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks
tähtajaga kaks nädalat alates eelnõu kättesaamisest.[17]
HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
Eelnõude kohta saatsid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseministeerium, Anija Vallavalitsus ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet oma seisukoha, et eelnõude osa
vastuväited puuduvad.[18]
Advokaadibüroo saatis 31.01.2024 vastuväited eelnõudele[19], mida Keskkonnaamet käsitleb p 3.2.3. all.
Arvestades advokaadibüroo seisukohta eelnõudele, avalikustas Keskkonnaamet __.__.2024
eelnõud koos täiendavate selgitustega uuesti.[20]
Täiendatud eelnõude osas esitati/ei esitatud ettepanekuid.
Keskkonnaamet teeb muudetud veeloa teatavaks tulenevalt KeÜS § 58 lg 3 kohase teate avaldamisega.
3. KAALUTLUSED
3.1. Keskkonnamõjude hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p
1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju (edaspidi KMH), kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 alusel on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ täpsustatud tegevuste alla, mille puhul on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang. Keskkonnaamet on seisukohal, et veeloa nr KL-506050 muutmisel ei muutu loaga lubatud vee erikasutus ega selle mõju suurus, seega ei ole vajalik läbi viia KMH-d ega anda eelhinnangut tegevuse võimaliku olulise negatiivse mõju osas.
3.2. Soodla jõe paisutamise mõju Jõe kinnistul
3.2.1. Menetlusosalise M.T. ja advokaadibüroo seisukoht Menetlusosaline M.T. ja teda esindav advokaadibüroo on välja toonud oma seisukoha paisutamise mõjude osas Jõe kinnistule ning esitanud järgmised taotlused (vt p 2.2.2.): 1) uuendada haldusmenetlus, mis algas ettevõtte poolt 23.10.2017 taotluse esitamisega veeloa väljastamiseks ja mille käigus Keskkonnaamet andis 30.09.2019 korraldusega nr. 1-3/19/2018 ettevõttele veeloa nr. KL-506050; 2) tunnistada Keskkonnaameti 30.09.2019 korraldusega nr. 1-3/19/2018 ettevõttele antud veeluba nr. KL-506050 kehtetuks osas, mis puudutab Soodla jõe paisutamist; 3) keelduda ettevõttele 23.10.2017 taotluse veeloa väljastamiseks rahuldamisest Soodla jõel vee paisutamist puudutavas osas, kuivõrd vee paisutamine Soodla jões ei ole tarvilik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub Jõe kinnistu omaniku nõusolek vee paisutamiseks Jõe kinnistul; 4) alternatiivselt taotlusele 3. rahuldada ettevõtte 23.10.2017 taotlus veeloa väljastamiseks osaliselt, sätestades veeloas, et Soodla veehoidla normaalpaisutuskõrguseks on kas 63,75 m abs,
või 63,27 m abs, misläbi on tagatud reguleeriva mahu 4,3 miljonit m3 olemasolu Soodla veehoidlas; 5) alternatiivselt taotlustele 3. ja 4. rahuldada ettevõtte 23.10.2017 taotlus veeloa väljastamiseks koos kõrvaltingimus(t)ega, mille kohaselt tuleb Jõe kinnistule Soodla jõe paisutamisest tekkinud kahjud kõrvaldad vee paisutamisest huvitatud isiku poolt ja kulul kõrvaltingimuses sätestatava ajagraafiku alusel; 6) alternatiivselt taotlustele 3., 4. ja 5. rahuldada ettevõtte 23.10.2017 taotlus veeloa väljastamiseks koos kõrvaltingimustega, mille kohaselt kuulub Jõe kinnistu omanikule ühekordselt hüvitamisele Soodla jõe paisutamisest Jõe kinnistule tekitatud kahju summas 1 200 000 eurot ning iga-aastaselt välja maksmisele hüvitis summas 5000 eurot. Lisaks on palunud M.T. ja advokaadibüroo selgitada, mis VeeS redaktsiooni alusel veeloa nr KL-506050 muutmise menetlus käib. Keskkonnaamet selgitab, et veeluba muudetakse kehtiva õiguse alusel (HMS § 54). Keskkonnaamet on M.T.-le ja advokaadibüroole saatnud selgitused, miks ei uuendanud Keskkonnaamet haldusmenetlust ning miks ei ole veeloa kehtetuks tunnistamine asjakohane (vt
p 2.2.3.). Keskkonnaamet toob kokkuvõtvalt välja, et veeloa taotluse haldusmenetluse uuendamise alused puudusid ning veeloa nr KL-506050 kõrvaltingimuse kohaselt oli Keskkonnaametil õigus, kas luba muuta või kehtetuks tunnistada (vt p 2.1. ja 2.2.3.). Keskkonnaamet on lisaks seisukohal, et puudusid uued asjaolud, mis oleksid aluseks haldusmenetluse uuendamiseks. Keskkonnaamet märgib, et veeloa nr KL-506050 muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlus peab vastama keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) nõuetele ning tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis vastaval vormil. Veeloa nr KL-506050 omaja on ettevõtte ning veeloa muutmise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise õigus keskkonnaotsuste infosüsteemis on loa omajal või loa omaja poolt volitatud isikul. Seega ei vasta M.T. ja advokaadibüroo poolt esitatud taotlused nr 2-6 määrus nr 56 nõuetele. Keskkonnaamet tõlgendab M.T. ja advokaadibüroo taotlusi kui seisukohti ja ettepanekuid veeloa nr KL-506050 muutmise vajaduse osas ning käsitleb neid alljärgnevalt. Soodla jõe paisutamise mõjude osas on menetlusosaline M.T. ja teda esindav advokaadibüroo oma seisukohtades välja toonud, et Jõe kinnistu liigniiskus, setete kinnistule kogunemine ja kallaste erosioon on põhjustatud paisutamisest. Seisukohale lisaks on esitatud Enn Kulbi 2019. aastal valminud arvamus „JÕE KINNISTU sette põhjustest ja sette likvideerimise kuludest“ (edaspidi E.Kulbi hinnang) ja Mart Poola 2021. aastal valminud hinnang „Jõe kinnistu, asukohaga Jõe, Pillapalu küla, Anija vald, Harju maakond, üleujutatava maa-ala üleujutuse likvideerimise ja kinnistu üleujutatud maade korrastamise ja kaitsmise võimaluste hinnang“ (edaspidi M.Poola hinnang). M.Poola hinnangus on kujutatud ka fotod, kuid pole tuvastatav, kust kohast täpsemalt pildid on tehtud. Keskkonnaamet toob alljärgnevalt välja põhilised M.T. ja tema esindaja arvamused ning annab omapoolse seisukoha. Lisaks põhjendab Keskkonnaamet oma seisukohti täiendavalt p 3.2.2. all. 1) Veetaset tuleb alandada M.Poola hinnangu kohaselt Jõe kinnistu mõjutuste vähendamiseks tuleks Soodla paisul veetaset alandada: „Soodla veehoidla normaalpaisutuskõrguse alandamine 1,5m võrra, tasemele 63.75 (vana 63.53 ) ja 2 m võrra tasemele 63.27 ( vana 63.05 ) tagaks Soodla jõe püsimise oma sängis ja normaalolukorras oleks pidevad üleujutused välditavad. Välistamata ei saa küll jätta ekstreemsete ilmaolude puhul siiski lühiajaliste üleujutuste tekkimist. Paisutuskõrguse alandamisel 1,5 meetri võrra ulatuksid Jõe kinnistule jätkuvalt lühiajalised üleujutused veehoidla veetaseme tõusul normaalsest maksimaalseni.“ M.Poola hinnangus tuuakse välja ka, et veetaseme alandamisel oleks tagatud piisav veevaru Soodla veehoidlas: „Soodla veehoidla normaalveetaseme alandamisel 1,5-2,0 meetri võrra on võimalik tagada veehoidlast võetava vajalik vee maht ( reguleeriv maht) tasemel vähemalt 4-4,3 milj.m3, et täita veehoidla põhilist eesmärki, Tallinna linna veevaru täiendava varu veehoidlana.“
Keskkonnaamet on paisutustasemete määramisel lähtunud ettevõtte esitatud taotlusest ja selgitustest, see tähendab, et: 1) ettevõte kui vee-ettevõtja ja elutähtsa teenuse eest vastutaja taotles joogivee varude tagamiseks ja veehaarete süsteemide opereerimiseks vastavaid veetasemeid; 2) Joogiveehoidla eesmärk on vee kogumine ja piisava veevaru säilitamine, antud paisjärvede puhul tegemist ei ole rekreatiivsete veekogudega; 3) ettevõte on Keskkonnaametile põhjendanud, et vastavad veetasemed on projekteeritud, et tagada piisav veevaru ja veehaardesüsteemi isevoolne vee liikumine veesurve abil (veehaardesüsteemi jõgesid ja kanaleid mööda) Ülemiste järve; 4) Veevaru sõltub veetasemest, see tähendab, et mida kõrgem on veetase, seda suurem on varu; 5) Soodla veehoidla asub Ülemiste järvest kõige kaugemal ning selle veetase on kõige kõrgem, mis aitab tekitada piisava veesurve, et vesi saaks liikuda veehoidlaid, jõgesid ja kanaleid mööda isevoolselt Ülemiste järve; 6) Ülemiste järve vee suunamiseks on kasutusel kaks paralleelsüsteemi, mis aitavad maandada olulisi riske nagu reostunud toorvesi, rajatise purunemine, rike, kuna ühe veehaarde poole probleemide korral saab kasutada teist poolt; 7) Arvestades kliima soojenemist ja eeldatavat mageveevarude vähenemist, ettevõtte veevarustusest sõltuvate elanike arvu suurenemist, on Keskkonnaameti hinnangul lähitulevikus pigem tõenäoline, et veevajadus Ülemiste järvest suureneb. Keskkonnaametil ei ole alust kahelda ettevõtte ekspert- ja riskihinnangutes, mis selgitavad Soodla veehoidla veevaru vajadust ja Soodla paisu opereerimiseks lubatud veetasemete vajalikkust. Ettevõte on Soodla paisu ja Soodla veehoidlat hallanud üle 40 aasta. Keskkonnaamet on seisukohal, et kõrgema veetasemega paisu korral ja suurema veehoidla ulatuse ja mahu puhul on opereerimise kulud suuremad ning ettevõte ei kasutaks Soodla veehoidlat ja Soodla paisu (praeguses mahus), kui see ei oleks vajalik veeteenuse pakkumiseks. 2) Setted kuhjuvad paisutamise tõttu Jõe kinnistule M.Poola hinnangus on järgnev: „Hinnanguliselt on setete kihi paksus keskmiselt ca 30 cm. Setteid Soodla jõe põhja on ladestunud ca 50 cm setteid. Veetaseme tõusmisel pannakse need setted liikuma ja need ladestuvad veepinna alanemisel jõge ümbritsevatel madalamatel aladel.[…] Veetasemete vaheldumisega, Soodla veehoidla tühjendamisel ja taastätmisel, on tekkinud Soodla jõe poolt edasi kantavate setete ladestumine jõe luhal, Jõe kinnistu piirides, mis tekitab ebameeldivat haisu, soodustab putukate levikut soojal ajal ning takistab maaomaniku igasugust tegevust ca 4 ha suurusel kinnistu osal.“ E.Kulbi hinnangus on toodud: „Jõe kinnistu kaldaäär on kujunenud peale Soodla veehoidla rajamist aktiivseks settimise alaks.“ „Settimine on ulatuslik. Nagu piltidele märgitud vee liikumise suunad näitavad on jões peavool kaldast ca 20…30m kaugusel . Samas jäävad kalda äärde kaks väga sügavat soppi kus jõe põhivoolusest kantud setted ladestuvad . Sisuliselt on tekkinud loodulikult klassikaline settebassein tänu asjaolule ,et veehoidla rajamisega on paisutustase hakanud ulatuma ka Jõe kinnistu neile osadele ,mis paiknevad vahetult jõe ääres. Sellega seoses on jõe voolukiirus aeglustunud ja jõe vasakule kaldale jäänud madalamad alad on hakanud tööle kui settealad. Praeguseks on setteid tekkinud üleujutatud aladele olulises, et mitte öelda väga suures, mahus ja mis takistavad jõelise voolurezhiimiga alale ( jõe vana säng) ligipääsu kaldalt mistahes viisil. […] Selline protsess on eriti aktiivne selle tõttu ,et veehoidla
veetase on ebaühtlane . Ebaühtluse põhjus ei ole mitte loodulik vaid tehislik. Vee alanemine veehoidlas toimub kiirelt, mis tähendab seda ,et ülesvoolu settinud materjal hakkab tänu voolukiiruse tõusule uuesti liikuma ja leiab uue ladestumiskoha suures osas just Jõe kinnistu piires kus voolu kiirus hakkab aeglustuma. Seega on selge ,et settealade teke on otseselt ja ainult põhjustatud veetaseme tõstmisest seoses veehoidla rajamisega.“ Keskkonnaamet toob välja, et E.Kulbi hinnangust selgub, et eksperdi arvamus on antud ühe paikvaatluse põhjal, mis on tehtud 18.12.2018. Keskkonnaamet on seisukohal, et Jõe kinnistu puhul on setete kuhjumise osas keeruline eristada paisutamise ja jõe loodusliku lammiala ja kõrge põhjaveetaseme mõju. Täpsemalt kirjas p 3.2.2. all. 3) Kinnistut mõjutab erosioon M.Poola hinnangus on toodud, et kinnistu mõjutab erosioon: „Fotodel nr.3; nr.4; nr.5 ja nr.6 on näha veetaseme kõikumisest põhjustatud erosiooni tagajärjed. Kallas on ära uhutud ja puude juured ripuvad õhus. […] Soodla jõe luha ja Jõe kinnistu metsamaa vahelisel joonel asuva nõlva täite- ja profileerimisetööde tegemata jätmine on tekitanud erosioonist tulenevaid kahjustusi nõlvale ja eemaldamata puudele, mille juured ripuvad õhus. Kogu nõlva ulatuses juurimata jäänud kännud ja maha langenud/saetud puude tüved risustavad nimetatud ala.“ Keskkonnaamet on seisukohal, et nii nagu ka setete kuhjumise puhul, on jõe looduslikku erodeerivat mõju keeruline eristada paisutamisest tekitatud mõjuga (vt p 3.2.2. all). 4) Jõe kinnistu ei oleks veehoidlata liigniiske M. Poola hinnangus on väidetud, et Jõe kinnistu ei ole veehoidla rajamiseta liigniiske: „Tuginedes olemasolevale kaardimaterjalile ja RPUI „Eesti Maaparandusprojekt „ poolt teostatud ehitusgeoloogiliste tööde aruandele ei saa väita, et Soodla jõe lamm oleks, enne veehoidla ehitamist, kogu ulatuses olnud liigniiske. ( „Soodla veehoidla ehitusgeoloogiline aruanne“ RPUI „Eesti Maaparandusprojekt“ Töö nr 73438, 1974.a.) Soodla jõe looduslikus olekus esinev veetase ei anna alust arvata, et jõge ümbritseva maa puhul oleks tegemist pidevalt liigniiske alaga. Ümbritsevate maade geoloogiline lõige näitab, et valitsevad on liivased pinnased (maapinna ülemises osas) ja saviliivad või ka liivsavid allpool, mis on heade filtratsiooni omadustega. Jõe veetaseme alanedes dreneerub liigvesi läbi liivapinnase jõkke.“ Keskkonnaamet antud seisukoha ei nõustu ja toob p 3.2.2. all välja vastavad selgitused. 5) Jõe kinnistul paisutamisest tulenevate mõjutuste likvideerimiseks tuleb teha erinevaid töid M.Poola hinnangu alusel nähakse Jõe kinnistul erinevate maaparandustööde vajadust: „Kui vee paisutamine jätkub endises mahus, on mõistlik ja vajalik, Jõe maaüksusel Soodla jõe luhale jääval alal, teostada uurimis-ja projekteerimistööd, kaevetööd huumuspinnase ja jõesetete
eemaldamiseks, nõlvade täitetööd, puude eemaldamine koos kändude juurimisega ja nõlvade kindlustustööd Hinnanguliselt kujuneb eelpool toodud tööde teostamise maksumuseks ca 1,0 miljonit eurot (ilma käibemaksuta).Vajalike tööde maksumusest, ca 1,0 milj. eurot, moodustavad uurimis-projekteerimistööd ca 4%, kaeve-ja täitetööd ca 72% , nõlva kindlustustööd mätaste või hüdrokülviga ca 16% ja kivikindlustus ca 3,5% tööde maksumusest. Täpsemad vajalike tööde ja tegevuste mahud ja maksumused selguvad peale uuringute ja projekteerimistööde teostamist.“ M.Poola hinnangust tuleneb, et M.Poola arvamus on hinnanguline ning geoloogilise, hüdroloogilise ja hüdrogeoloogilise olukorra osas tuleb teha täiendavaid uuringuid: „Kõigepealt tuleb läbi viia uuringud, mis sisaldavad geoloogilisi, hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid ning geodeetilised mõõdistustööd. Seejärel saab asuda projekteerimise juurde,et selgitada välja optimaalsed lahendused olukorra muutmiseks.“ Keskkonnaamet märgib, et M.T. selgitustest ning M.Poola ega E.Kulbi hinnangust ei selgu, mis otstarbel soovitakse Jõe kinnistu Soodla veehoidla äärset ala kasutada. Keskkonnaamet märgib, et ala kus töid ette nähakse, jääb veekogu piiranguvöönditesse, kus kehtivad tegevustele VeeS § 118 ja looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 tulevad piirangud. 6) Juurimata kännud ja maha langenud/saetud puude tüved risustavad kinnistut M.Poola hinnangus tuuakse välja, et kogu nõlva ulatuses juurimata jäänud kännud ja maha langenud/saetud puude tüved risustavad kinnistut. Hinnangus viidatakse, et veehoidla rajamisel, ca 40 aastat tagasi, jäid veehoidla ääres olevad puud saagimata ja kännud juurimata. Keskkonnaamet märgib, et menetlusosaline M.T. omandas kinnistu peale veehoidla rajamist. Veekogu ääres olevad puud, ka surnud puud ja nende kännud ning juured, aitavad üldjuhul pinnast kinni hoida, tagavad elustikule varju ja elupaiku ning on osa veekogu äärsest looduslikust mitmekesisusest. Kinnistu omanikul on võimalik veekaitsevööndis olevaid surnuid ja vigastatuid puid eemaldada, esitades Keskkonnaametile taotluse puu- ja põõsarinde raieks (VeeS § 121). 7) Jõe kinnistu sihtotstarbeline kasutamine on võimatu M.Poola hinnangus on toodud, et mõjutused on tekkinud peale veehoidla rajamist: „Selge on see, et need kahjustused, on tekkinud pärast veehoidla rajamist. Kui midagi ei tehta olemasolevate kahjustuste likvideerimiseks ja olukorra muutmiseks, siis jätkub setete ladestumine jõe luhal, metsamaa kaldajoone erosioon, veel püsti seisvate puude langemine jne.“ Keskkonnaamet toob välja, et kinnistusraamatu kohaselt omandati Jõe kinnistu M.T. poolt 13.10.2002, peale seda, kui veehoidla oli juba üle 20 aasta olemas olnud samal kujul ja ulatuses, nagu tänapäevalgi. M.Poola hinnangu kohaselt on üleujutatud maa ulatus 3,7 ha. Kinnistusraamatu kohaselt on kogu Jõe kinnistu ulatus 26,05 ha, maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Ehitusregistri
kohaselt asub kinnistul elamu ja abihoone. Keskkonnaamet märgib, et kinnistu asub veekogu ääres. Veehoidlata ulatuksid kinnistule endiselt Soodla jõe veekaitse–, ehituskeelu– ja piiranguvöönd, kus piiratakse inimtegevust, sh ehitamist, et vältida võimalikku mõju veekogule. See tähendab, et veekogu ääres paiknevate kinnistute kasutamise osas rakenduvad suuremad piirangud, kui mitte veekogu ääres paiknevatel kinnistutel. Alljärgneval joonisel (vt joonis 1) on kuvatud Jõe kinnistul veekogust lähtuvad kehtivad piiranguvööndid.
Joonis 1. Jõe kinnistu veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd (sinise viirutusega).
8) Jõe kinnistule tekitatud ja tekitatavate kahjude hüvitamine Advokaadibüroo on välja toonud, et haldusmenetluses tuleks lahendada paisutamisega Jõe kinnistule tekitatud ja tekitatavat kahjude hüvitamine. M.Poola hinnangus on toodud, et: „Kinnistu maad, mis asuvad Soodla jõe ja selle loogete kaldatsoonis, asuvad kõrgusmärgil ca 64.20 – 64.50 ( vanas süsteemis). Jõelammile jääv ala on valdavalt tasane. Soodla jõel on lisaks põhisängile mitmeid lookeid, mis asuvad eelpool toodud alal.“ Millest järeldub, et osa kinnistust jääb jõelammile ning on tasane, jõgi on antud aladel tasane ja looklev maapinna tasasuse tõttu. M.Poola hinnangus tuuakse ka välja, et: „Looduslikult kannab jõgi oma vooluga kaasa erinevad loodusest pärinevad osakesed (pinnas,taimed,puude okasad jne.)“. Keskkonnaamet on seisukohal, et olemasolevate andmete põhjal on keeruline eristada, millised mõjutused on tekitatud just paisutamisest ning millised mõjud esineksid kinnistul ka ilma paisutamiseta (vt p 3.2.2.).
Selge on asjaolu, et Jõe kinnistu omandati M.T. poolt olukorras, kus kinnistu oli juba paisutamisest mõjutatud olnud aastakümneid. Soodla veehoidla ulatus ei ole alates veehoidla rajamisest muutunud. Paisutajal on kohustus saada paisutamise mõjualas olevate isiku nõusolek tegevuseks, mis eeldab paisutaja ja maaomaniku omavahelisi kokkuleppeid võimalike mõjude hüvitamise osas. Juhul, kui paisutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja maaomanike nõusolekuid ei küsita ning kinnisasja ei ole võimalik senisel otstarbel kasutada, siis võib olla vajalik rakendada kinnisasja avalike huvides omandamise seadust (edaspidi KAHOS; vt p 3.4.) 3.2.2. Keskkonnaameti seisukoht Veekogu paisutamine on tegevus, mille alusel muutub paisutuse mõjualas oleva kinnistu veerežiim ning võib suurenda vee alla jääva maa osakaal, mida ei ole kinnistu omanikul võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Veekogude veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndi ulatus arvestatakse põhikaardile kantud veekogu veepiirist (VeeS § 118 lg 3; LKS § 35 lg 2) ning veetaseme tõusmisel nihkuvad piiranguvööndid veekogust maismaa poole. Jõe kinnistu piirneb Soodla veehoidlaga. Soodla veehoidla sai valmis 1981. aastal ning on tekitatud Soodla jõe paisutamisega Soodla paisuga. Soodla jõe paisutamisel mõjutatakse veehoidlat ümbritsevate kinnistute veerežiimi ning kitsendatakse maa kasutamise võimalusi.
Joonis 2. Jõe kinnistu ja piirnevate alade reljeef ja maapinna kõrgusjooned.
Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardi kõrgusandmete ja reljeefi kaardi kohaselt on nähtav, et kinnistu asub tasasel maa-alal (vt Joonis 2). Kõrgusandmete päringu alusel asuvad kinnistu veehoidla poolsed alad kõrgustel 65,5 – 67 m abs.
Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi alusel on nähtav, et esimene aluspõhjaline põhjaveekiht asub kõrgusel 65 – 70 m abs (vt joonis 3). See tähendab, et kinnistul asub esimene aluspõhjaline põhjaveekiht maapinna lähedal, mis omakorda näitab kinnistu liigniiskust. Punase viirutusega ala on Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt põhjavee ülevoolu piirkond, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise kompleksi põhjavee survetase on püsivalt üle maapinna. Põhjavee ülevoolupiirkonna alla jääb kogu Jõe kinnistu Soodla veehoidla poolne ala.
Joonis 3. Põhjavee kaitstuse hinnang, põhjavee tasakaalualad ja esimese aluspõhjalise põhjaveekihi isohüpsid. Jõe
kinnistu joonisel sinise joonega ümbritsetud.
Maa-ameti mullastiku kaardi kohaselt on nähtav, et kinnistul on valdavalt sügavad
madalsoomullad (M’’), mille turbasügavus on üle 100 cm.[21] Jõe ääres leidub ka sügavaid
turvastunud lammi-madalsoomuldasid (AM’’Ag1), kus mullakaardi seletuskirja[22] kohaselt põhjavesi ulatub mullapinnani ja üleujutused on pikaajalised. Lisaks leidub veehoidla poolses osas gleistunud nõrgalt leetunud leedemuldasid ja gleistunud harilikke leedemuldasid (LIg;LI) ning gleistunud keskmiselt leetunud huumuslikke leedemuldasid (L(k)IIg), mis on ajutiselt (nõrgalt) liigniisked liivmullad (vt joonis 4). Mullakaardi seletuskirja kohaselt esinevad lammimullad vooluveekogude lammidel ning järvede üleujutusaladel, kus toimub perioodiline tulvaveega üleujutus ning heljuvate setete kuhjumine. Peale üleujutuse avaldab lammimuldade kujunemisel mõju ka põhjavee sügavus ja selle kõikumine. Madalsoomullad on põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad, kus turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest.
Joonis 4. Jõe kinnistu Soodla veehoidla ja Soodla jõe äärse osa mullastik.
Maa-ameti geoloogia 1:50 000 kaardi pinnakatte teemakaardi[23] kohaselt on kinnistul madalsooturvas ja Holotseeni jõesetted, mis on viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud jõesetted (veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, muda) (vt joonis 5). Pinnakatte paksus on ca 15 meetrit.
Joonis 5. Pinnakate Jõe kinnistu Soodla veehoidla ja Soodla jõe äärses osas . Maa-ameti ajalooliste kaartide alusel saab aimu Soodla jõe sängi looklevusest ajas ning jõe mõjust Jõe kinnistule.
Eelnevast tulenevalt võib välja tuua, et Jõe kinnistu maa-ala on peale jää-aega olnud pidevalt mõjutatud liigniiskusest ja üleujutustest. Mullastiku kaardi alusel on Jõe kinnistul turbakihi paksus üle ühe meetri, pinnakatte kaardi alusel on pinnakatte paksus ca 15 meetrit. Ühe meetri
turbakihi tekkimisele kulub Eestis ligi 1000 aastat.[24] Jõesetete leidumise alusel võib järeldada, et kinnistu on pidevalt olnud mõjutatud, üleujutatud, ka Soodla jõe poolt. Keskkonnaamet on seisukohal, et Jõe kinnistu asub Soodla jõe paisutamise mõjualas ning on veeloa andmisel palunud ettevõttel esitada Jõe kinnistu omaniku nõusoleku niiskusrežiimi muutmisest tulenevate mõjutuste talumiseks. Keskkonnaamet leiab kogutud andmete põhjal, et liigniiskus, üleujutused, erosioon, setete kuhjumine on kinnistut mõjutanud juba enne veehoidla rajamist. Juhul, kui Soodla veehoidla likvideeritaks, asuks Jõe kinnistu endiselt Soodla jõe ääres ning oleks mõjutatud jõe poolt tekitatud üleujutustest, setete kuhjumisest ja liigniiskusest. Lisaks on kinnistul põhjaveetase kõrge ning maa soine. Keskkonnaamet märgib lisaks, et kinnistusraamatu kohaselt omandati Jõe kinnistu M.T. poolt 13.10.2002, peale seda, kui veehoidla oli juba üle 20 aasta olemas olnud samal kujul ja ulatuses, nagu tänapäevalgi. Keskkonnaamet toob välja, et Tallinna Keskkonna– ja Kommunaalamet on seisukohal, et paisutamisega (maa niiskusrežiimi mõjutamine) seotud kitsendused ei takista Jõe kinnisasja omanikul oluliselt oma kinnisasja kasutamist senisel sihtotstarbel (vt p 2.2.6.).
3.2.3. Menetlusosalise M.T. ja advokaadibüroo seisukoht eelnõudele
Keskkonnaamet toob alljärgnevalt välja advokaadibüroo vastuväited eelnõudele ning annab neile oma seisukoha.
1) Ebaõigesti on teostamata jäetud KMH
Advokaadibüroo toob välja, et ei ole nõus sellega, et puudub KMH läbi viimise vajadus.
Keskkonnaamet selgitab, et loa andja hindab KMH algatamise ja KMH eelhinnangu andmise vajadust vastavalt KeHJS-le.KMH tuleb algatada, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja 2).
Oluline mõju on tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või rekonstrueerimine; hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või rekonstrueerimine, kui selle tulemusel uus või lisanduv kinnihoitav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri (KeHJS § 6 lg 1 p21 ja p 211). Käesoleva loa muutmise menetluse aluseks ei ole paisu ja veehoidla rajamine ega rekonstrueerimine.
Soodla veehoidla ja Soodla jõe ääres paikneb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, mis on ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-Kõrvemaa loodusala ja linnuala. Keskkonnaamet on keskkonnaloa nr KL-506050 andmisel teinud KMH eelhinnangu, milles leiti, et Soodla jõe paisutamine Soodla paisuga ei kahjusta Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist ning KMH läbi viimine ei ole vajalik.
Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH algatamine ega KMH eelhinnangu andmine käesoleva menetluse raames ei ole vajalik.
Advokaadibüroo toob välja, et tuleks uurida ja põhjendada jõevähkide kaitse vajadust Soodla veehoidlas.
Keskkonnaamet selgitab, et 2009. aasta uuringute andmetel jõevähk puudus. Tõenäoliselt kadus jõevähk veehoidlast Soodla jõest 2002. aastal alanud vähikatku tagajärjel. Kalameestelt 2018. aastal saadud suulise informatsiooni alusel, leiduvat veehoidlas vähki ning sellest ajast on
jõevähi arvukus tõusnud[25]. Seda kinnitavad harrastajate väljapüügid: 2020. aastal püüti 442 jõevähki, kellest 209 (47%) olid suuremad kui 11 cm. 2021. aastal 762 tk, kellest 486 (64%) suuremad kui 11 cm ning 2022. aasta andmete järgi püüti augustis 1124 jõevähki, neist 545
(48%) suuremad kui 11 cm[26] .
Jõevähi kaitse tegevuskavas[27] (edaspidi jõevähi kaitse tegevuskava) on esitatud liiki mõjutavad ohutegurid (vt tabel 1).
Tabel 1. Jõevähki mõjutavad ohutegurid.
Ohutegur Mõju Eestis Mõju Euroopas 3.1. Võõrvähiliigid, nende levitamine ja invasioon suur suur 3.2. Vähikatk, selle levitamine ja looduslik levimine suur suur 3.3. Muud vähihaigused ja parasiidid, nende levitamine väike väike 3.4. Inimtegevusest tingitud vähi elukeskkonna halvenemine keskmine keskmine 3.5. Vähi looduslikud vaenlased, kopra paisutused vooluveekogudel väike väike 3.6. Püük väike väike
Jõevähi kaitse tegevuskava kohaselt võivad põhjustada vähi elukeskkonna negatiivsed muutusi võivad maaparandus ja muud hüdrotehnilised tööd, veekogusid mõjutav arendustegevus ning veekogu või valgala reostus, halvendades elupaikade füüsilist ja vee kvaliteeti.
Viimastel aastakümnetel on sagenenud põuased suved, mille tagajärjel kannatavad vooluveekogud veepuuduse all ning mitmed väiksemad jõed-ojad jäävad nädalateks täiesti veeta. Veevaesus mõjutab ka paljusid vähiveekogusid, eelkõige Lääne-Eestis ja saartel.
Jõevähile ja kogu vee-elustikule on suureks ohuks läga laotamine veekogude äärsetele rohumaadele, kust läga vihmaveega otse jõkke, ojja või järve valgub. Taimekaitsevahenditena kasutatavad putukamürgid, mis on mõeldud lülijalgsete hävitamiseks, on jõevähile äärmiselt ohtlikud. Samuti on vähile letaalsed vette sattunud raskmetallid, ka väga väikestes kontsentratsioonides. Ka muu veekogude reostus võib mõjuda jõevähi populatsioonile
kahjustavalt, eriti mitme negatiivse faktori koosmõjul.
Jõevähi kaite tegevuskava alusel on liiki ohustatavateks tegevustest eelkõige haigused, mida võõrvähiliigid kannavad ning ebaseaduslik püük, sh püügivahenditega haiguste levitamine. Jõevähile mõjub, nagu kogu vee-elustikule, negatiivselt veetaseme kõigutamine. Suurem oht jõevähkide suremusele on talvisel ajal veetaseme alanemine (jõevähk külmub urgu). Suvisel ajal, kui veetase alaneb ning urud jäävad kuivale, liigub jõevähk veekogus sügavamale. Arvestama peab kliimamuutustega ning järjest pikenevate põuaste aegadega. Siinkohal on oluline kogu vee-elustikust, et veehoidla ei jääks nädalateks veeta. Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestades asjaolu, et Soodla veehoidlas toimub veetasemete muutumine pidevalt ning alates 2018. aastast on jõevähi populatsioon tõusnud, ei saa tegemist olla suurt mõju omava tegevusega jõevähi populatsioonile Soodla veehoidlas.
2) Segamini on aetud Jõe kinnistule Soodla jõe paisutamisest avaldavate mõjude põhjus ja tagajärg
Advokaadibüroo ei nõustu Keskkonnaameti seiskohaga Jõe kinnistu liigniiskuse osas. Keskkonnaamet jääb korralduses toodud selgituste ja seisukohtade juurde Jõe kinnistu looduslike ja paisutamisest tulenevate mõjutuste osas ning ei hakka neid kordama (vt p 3.2.2.).
Väide, et Keskkonnaamet on jätnud eelnõus välja selgitamata, kus paiknes Soodla jõgi enne vee paisutamisega alustamist, ei vasta tõele. Maa-ameti avalikus kaardirakenduses on nähtavad ajaloolised kaardid, mille põhjal on võimalik hinnata Soodla jõe varasema sängi ulatust ning jõe mõju Jõe kinnistule. Nimetatud asjaolu on ka korralduses välja toodud (vt p 3.2.2.).
3) Viited Jõe kinnistu omandamise ajale ei ole asjakohased
Advokaadibüroo on seisukohal, et Jõe kinnistu omandamise aeg ei oma menetluses tähtust. Keskkonnaamet ei nõustu advokaadibürooga. Nagu ka advokaadibüroo välja tõi, oli kinnistu omanik teadlik, et omandab paisjärve äärse kinnistu. Paisjärve puhul aga ei ole tegemist püsiva veekoguga, seda enam, et tegemist oli ka kinnistu omandamise hetkel Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekoguga. Veehoidla eesmärk on vett koguda ja vajadusel kogutud vett kasutada. See tähendab, et veehulk veehoidlas sõltub nii sinna looduslikult koguneva vee hulgast kui ka selle kasutamisest.
4) Eelnõus on käsitlemata jäetud Paunküla veehoidlaga seonduv
Advokaadibüroo ei ole väidet selgitanud ning Keskkonnaametile jääb arusaamatuks, milline on Jõe kinnistu puutumus Paunküla veehoidlaga ning mis on Paunküla paisu ja veehoidla roll käesolevas menetluses.
Ettevõte on Keskkonnaametile veeloa nr KL-506050 taotlemisel selgitanud kõikide Tallinna pinnveehaardesüsteemi kuuluvate veehoidlate vajadust, sealhulgas ka Paunküla kui ka Soodla veehoidla. Keskkonnaamet märgib, et 2023. aasta veeloa nr KL-506050 veekasutuse aastaaruande kohaselt moodustab pinnaveevõtt 92% kogu võetava vee hulgast, mis näitab
pinnaveehaardesüsteemi olulisust Tallinna (ja ka lähiümbruse, nt Maardu linna) elanike veega varustamisel.
5) Ebaõigesti on leitud, et esineb ülekaalukas avalik huvi Soodla jõe paisutamiseks loas määratud kõrgustel
Keskkonnaamet on käesoleva, keskkonnaloa nr KL-506050 muutmise, menetluse raames leidnud, et esineb ülekaalukas avalik huvi Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisuga (vt p 3.3.1.).
Keskkonnaamet on ka selgitanud loaga lubatud paisutustasemete määramist ja vajadust (vt p 3.2.1. ap 1).
6) Meelevaldsed on viited Jõe kinnistu avalikes huvides omandamisele
Advokaadibüroo leiab, et õiguslikud alused jõe kinnistu avalikes huvides omandamiseks puuduvad.
Keskkonnaamet on viidanud korralduses Riigikohtu 08.06.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-18- 9777 on toodule, et olukorrad, kus avaliku võimu kandjal on vajadus avalikes huvides piirata kinnisasja omaniku õigusi, lahendatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.
Keskkonnaamet selgitab, et VeeS § 192 lg 2 järgi võib Keskkonnaamet anda veeloa veekogu paisutamiseks VeeS § 190 lg 4 nimetatud nõusolekuta, kui veekogu paisutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Sellise õigusliku olukorra muudatuse on tinginud vajadus tagada elutähtsa teenuse osutamine, nt joogiveega varustamine olukorras, kus maa omanik keeldub nõusoleku andmisest (vt VeeS 643 SE II lugemine, muudatusettepanek nr 79 seletuskiri). Seega on seadusandja omandiõigust kitsendanud.
Omandiõiguse kitsendusi reguleerib PS § 32 lg 2 teine lause, kehtestades, et kitsendused sätestab seadus (vt ka RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 35). Ka Riigikohus on märkinud, et PS § 32 lg 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei
ole PS-ga vastuolus (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37).[28]
Käesoleval juhul on omandipõhiõiguse riive eesmärgiks elutähtsa teenuse, veega varustamise, tagamine Tallinna linna ja ümberkaudsete valdade elanikele. Sellel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine võib ohustada inimeste elu või tervist. Kitsendused
saavad olla üksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist.[29]
Keskkonnaamet on selgitanud korralduse p 3.2. all, et Jõe kinnistu omandati M.T. poolt olukorras, kus kinnistu oli juba paisutamisest mõjutatud ning lisaks paisutamisel mõjutab kinnistut ka kõrge põhjaveetase, liigniiskus ning jõeääres paiknemine. Keskkonnaamet on seisukohal, et käesoleva veeloa muutmise menetluses ei ole kahtluse all Jõe kinnistu omandi
säilimine ja ei teki sundvõõrandamise olukorda: kohtuasjas nr 2-18-9777 on tuvastatud, et vee paisutamisest tulenevad mõjutused hõlmavad ca 15% mõjutatud isiku kinnisasjast ning ei ole tõendatud, et mõjutatud isikul oleks oluline huvi kasutada paisutamise tagajärgedega hõlmatud kinnisasja osa (jõeäärne osa) või et paisutamine 4 ha suurusel maatüki osal takistab selle ülejäänud osas kasutamist. Seega ei ole antud juhul kohane KAHOS § 4 lg 1 p 15 kohaldamine veeloa muutmisel ja loa andmisel Soodla jõe paisutamiseks ülekaaluka avaliku huvi alusel ilma mõjutatud maaomanike nõusolekuteta.
Juhul, kui kinnisasjale kehtestatud piirangud jätaksid omaniku täielikult või peaaegu täielikult ilma omandiõiguse teostamise võimalustest, on tegemist sundvõõrandamisega. PS § 32 lg 1 teise lause kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Samas kui sellekohased eeldused on täidetud, võib KAHOS § 4 lg 3 alusel kinnisasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Kinnisasja omandamise taotlus esitatakse kinnisasja omandamise otsustamiseks pädevale isikule.
Keskkonnaamet on kokkuvõtvalt seisukohal, et Jõe kinnistu omanik saab veeloa muutmise menetluse järgselt oma kinnistut samas mahus kasutada ehk omandiõigust teostada, just nagu on teinud seda alates kinnistu omandamisest. Seega ei too käesoleva haldusakti andmine kaasa Jõe kinnistu omaniku omandi säilimise kahtluse alla seadmist, mistõttu puudub alus kinnisasja asja avalikes huvides omandamiseks.
3.3. Ülekaalukas avalik huvi Isikul, kes taotleb veeluba veekogu paisutamiseks, peab olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab, välja arvatud juhul, kui veekogu paisutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi (VeeS § 190 lg 4 ja § 192 lg 2).
VeeS seletuskirjas [30] on ülekaalukale avalikule huvile antud selgitus: ,,Praktikas on tekkinud probleeme maaomanikega, kes keelduvad nõusoleku andmisest ja seega seavad ohtu näiteks sellise elutähtsa teenuse osutamise nagu seda on joogiveega varustamine, mistõttu on veeseadust täiendatud § 192 lg 2 sätestatud erandiga, mille kohaselt Keskkonnaamet võib anda veeloa veekogu paisutamiseks VeeS § 190 lg 4 nimetatud nõusolekuta, kui veekogu paisutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Samuti on riik mõnedel juhtudel huvitatud paisutamise säilitamisest looduskaitselistel kaalutlustel, mis on samuti ülekaalukas avalik huvi.’’ Seletuskirja alusel saab järeldada, et maaomanike nõusolekutest loobumist on peetud võimalikuks vaid erandlikel juhtudel, näiteks siis, kui paisutamisega on seotud mõni elutähtis teenus või on see vajalik tulenevalt looduskaitselistest asjaoludest. Elutähtsad teenused on hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 2 lg 4 alusel sellised teenused, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitletakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali,
varu ja muu sellisega.
3.3.1. Elutähtis teenus Soodla jõge paisutatakse Soodla paisuga, et tagada piisav veevaru Soodla veehoidlas, kust omakorda juhitakse jõgede ja kanalite kaudu vett Ülemiste järve, kust võetakse joogivett Tallinna linna ja lähiümbruse elanike tarbeks. Keskkonnaministri 27.04.2021 käskkirjaga nr 1- 2/21/212 „Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekiri“ kuulub Soodla veehoidla Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada oma territooriumil joogivee kättesaadavust (VeeS § 88) ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamist koos vee-ettevõtjaga (ühisveevärgi, ja -kanalisatsiooni seadus § 13 lg 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil muuhulgas elutähtsa teenuse toimepidevusena veega varustamist (HOS § 36 lg 4 p 3). Tallinna Keskkonna– ja Kommunaalamet toob Keskkonnaametile saadetud seisukohas (vt p 2.2.6.) välja, et Tallinna linna hinnangul esineb Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisuga ülekaalukas avalik huvi, kuna see tagab piisava veevaru Soodla veehoidlas, kust omakorda juhitakse vesi Ülemiste järve ning kust võetakse vett Tallinna elanikele, sh ka Tallinna piirnevate valdade elanikele joogivee tootmiseks. Tallinna linn leiab ka, et eeltoodu saab olla aluseks VeeS § 192 lg 2 rakendamiseks. Tallinna linna veega varustamine on vastavalt Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 määrusega nr 1 "Tallinna linna korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded" § 1 lg 1 ja §2 on elutähtis teenus. Vastavalt nimetatud määrusele peab vee-ettevõte tagama teenuse katkemise korral selle taastamise 24 h jooksul vältimaks inimelu ja tervise ohustamist. See eeldab lisaks tehnika ja süsteemide toimimisele ka vajaliku varu olemasolu. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisuga esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikute nõusolekud, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab, pole paisutamiseks vajalikud (VeeS § 192 lg 2). Keskkonnaamet annab ülekaaluka avaliku huvi alusel ettevõttele tähtajatu õiguse Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisuga, ilma maaomanike nõusolekuteta, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. 3.3.2. Kinnisasja avalikes huvides omandamine Riigikohtu 08.06.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-18-9777 on Riigikohus leidnud, et olukorrad, kus avaliku võimu kandjal on vajadus avalikes huvides piirata kinnisasja omaniku õigusi, lahendatakse kinnisasja KAHOS alusel. KAHOS § 4 lg 3 kohaselt võib kinnisasja omanik
taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Kinnisasja on lubatud omandada üldkasutatava veehaarde ja veehoidla veevarustuseks, kanalisatsiooniks ja vee puhastamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 15). Keskkonnaametile teadaolevalt jääb Jõe kinnistu Soodla harjutusväljaku eriplaneeringu alasse ning kinnistu on kavandatud riigikaitselise maana riigi poolt omandada („Eskiisi lisa 1. Koostöö
tabel (20.04.2023)“ lk 33, p 2.1.).[31] Keskkonnaamet on seisukohal, et veeloa muutmisest tulenevalt KAHOSe rakendamise alused puuduvad (selgitatud täiendavalt p 3.2.3. all).
3.4. Veeloa nõuete ülevaatamine Soodla jõe paisutamise osas Keskkonnaamet lähtub veeloa nõuete ja tingimuste muutmise vajaduse hindamisel kehtivast õigusruumist, kaalutlusõigusest ja uurimispõhimõttest. Veeluba Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisuga on antud VeeS alusel, mis kehtis kuni 30.09.2019. Arvestades asjaolu, et vahepeal on jõustunud uus VeeS ning selle rakendusakt keskkonnaministri 09.10.2019 määrus nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ (edaspidi määrus nr 54), millega reguleeritakse paisutamist, vaatab Keskkonnaamet üle veeloa nõuded, mis on seotud paisutamisega.
3.4.1. Veemajanduskava Eesti vete seisundi hindamiseks, hea seisundi säilitamiseks ja seisundi parandamiseks koostatakse iga vesikonna või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa veemajanduskava (edaspidi VMK), milles kavandatakse vesikonna või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa vee kasutamine ja kaitse. 2022-2027. aastateks koostatud veemajanduskavad on kättesaadavad
Kliimaministeeriumi koduleheküljelt[32]. Vete haldamiseks on veekogud jaotatud kogumiteks. Pinnaveekogumid on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ alusel. Soodla jõgi on jaotatud kolmeks veekogumiks. Soodla veehoidlast ülesvoolu jääb veekogum
Soodla lähtest Soodla veehoidlani, Soodla_1[33]. Paisust saab alguse vooluveekogum Soodla
veehoidla paisust suudmeni, Soodla_3[34]. Soodla veehoidla seisundit hinnatakse eraldi
vooluveekogumiga Soodla jõgi: Soodla veehoidla, Soodla_2[35].
Pinnaveekogumite seisundiinfo on kättesaadav Keskkonnaportaalist[36]. 2021. aasta
seisundiinfo kohaselt on Soodla_2 ja Soodla_3 koondseisund hea ja VMK eesmärk saavutatud. Kogumi Soodla_1 koondseisund on kesine. Kesist seisundi põhjustajaks on toodud looduslik surve koprapaisude näol ning Soodla pais ja veehoidla, kalade rändetakistuse tõttu.
Soodla_1 veekogumile on VMK kohaselt seatud erand hea seisundi saavutamise suhtes [37]. Erandi seadmisel on hinnatud, et veekogumi seisundi parandamiseks on võimalik paisutus likvideerida või rajada kalade läbipääs, kuid kumbki meetod ei ole teostatav, sest toimiva kalapääsu rajamine on võimatu, sest pais on liialt kõrge ning Soodla jõe paisutamine on vajalik veevaru tagamise eesmärgil: „Paisutus on vajalik Tallinna linna veevarustuse tagamiseks (so kogu Eesti elanikkonnast ca 35%). Taastemeetme rakendamisel Soodla jõega seotud veevaru kaob ja Tallinna veevarustus võib kohati sattuda ohtu. Tallinna, Maardu, Muuga ja Pirita elanikkonna (ca 460 000 inimest) võimalik veevarustuse defitsiin on aktsepteeriamatu.“ Eelnevast tulenevalt ei ole VMK kohaselt võimalik Soodla paisul rakendada meetmeid veekogumi seisundi parandamiseks. Veekogumi hea seisundi saavutamise suhtes võib kohaldada erandeid VeeS § 39-42 alusel (VeeS § 38). Juhul, kui pinnaveekogumi head ökoloogilist seisundit ei saavutata, loetakse veekaitse eesmärk saavutatuks juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) veekogumi seisundile avalduva ebasoodsa mõju leevendamiseks on võetud tarvitusele kõik kohased meetmed; 2) nimetatud muutuste põhjused on kirjeldatud veemajanduskavas ning veekaitse eesmärk vaadatakse uuesti üle iga kuue aasta järel; 3) nimetatud muutuste põhjused on ülekaalukad avaliku huvi seisukohast või nendest muutustest tulenevad hüved inimese tervisele, ohutuse tagamisele või säästvale arengule kaaluvad üles veekaitse eesmärgi saavutamisega kaasnevad üldised keskkonnahüved või avaliku huvi; 4) muutustest tulenevat hüvet ei ole tehniliste võimaluste või ebaproportsionaalselt suurte kulude tõttu võimalik saavutada muude vahenditega, mis oleksid keskkonna seisukohalt oluliselt paremad. Soodla_1 veekogumi veekaitse eesmärgi saavutamisele seatud erand vaadatakse üle uuesti pärast veemajandusperioodi lõppu aastal 2027. Keskkonnaamet on seisukohal, et VMK veekaitse eesmärkide saavutamise otstarbel ei ole vajalik veeluba nr KL-506050 muuta Soodla jõe paisutamise osas. 3.4.2. Paisutamise nõuded Määrus nr 54-ga on kehtestatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika. Keskkonnaamet toob alljärgnevalt välja võrdluse, milliste nõuete kehtestamist paisutusloale määrus nr 54 ette näeb ning millised tingimused on veeloaga ettevõttele kehtestatud.
3.4.2.1. Paisutustasemed
Paisutamisega seotud kõrgeima, madalaima ja normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus määratakse veeloas (määrus nr 54 § 2 lg 2). Veeloas on määratud paisudele lubatud paisutustasemed (vt veeloa KL-506050 vorm V9 p 1 ).
3.4.2.2. Paisu hooldusnõuded ja tehniline seisukord Veeloaga määratakse paisu hoolduse nõuded ning tehnilise seisukorra ülevaatamise sagedus, aeg ja tähtaeg ning paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra andmete säilitamise aeg ja esitamise sagedus (määrus nr 54 § 3 p 1 ja 2). Veeloas on määratud paisudele hoolduse ja tehnilise seisukorra hindamise nõuded ning hoolduspäeviku pidamise kohustus (vt veeloa KL-506050 vorm V9 p 3 ja 4 ).
3.4.2.3. Keskkonnaseire Veeloa andja võib määrata vastavalt vajadusele veeloas: veetaseme ja vooluhulga seire viisi, sageduse ja aja; kalapääsu kaudu liikuvate kalade seire viisi, sageduse ja aja; paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seire viisi, sageduse ja aja (määrus nr 54 § 4 lg 1). Keskkonnaseire andmete säilitamise aeg ja andmete esitamise sagedus ning tähtaeg määratakse veeloaga (määrus nr 54 § 4 lg 2). Veeloas on määratud paisudele veetasemete ja vooluhulkade seire (vt veeloa KL-506050 vorm V9 p 5). Lisaks oli veeloaga määratud uuringu kohustus, mille alusel tuli hinnata paisjärvede
ökoloogilise seisundit. Uuring esitati ettevõtte poolt 31.10.2023[38]. Nimetatud uuringu kohaselt on Soodla, Raudoja, Aavoja, Kaunissaare ja Vaskjala paisjärve ökoloogiline seisund hea. Veeloaga ei ole seatud paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seiret. Paisutamise tulemusena kogunevad paisude taha valgalalt vooluveekogudesse jõudvad toitained ja setted, kuna paisutusalal voolukiirus väheneb ning settimise protsess paisutamise mõjualas olevates jõelõikudes suureneb. Toitainete rohked setted on heaks kasvupinnaseks vees elavatele taimedele ning bakteritele, põhjustades veekogu eutrofeerumist ning kinnikasvamist. Keskkonnaametil on õigus muuta veeluba, kui see on vajalik veeloaga lubatud tegevusest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks ning varasemalt kehtinud õigusnorm on kaotanud kehtivuse ja on kehtestatud uued keskkonnaseirenõuded (KeÜS § 59 lg 2 p 3 ja § 53 lg 1 p 6, 9 ja 10). Eelnevast tulenevalt, lisab Keskkonnaamet veeloale keskkonnaseire kohustuse, mille alusel tuleb 1 kord 5 aasta jooksul, alates loa muutmise otsuse jõustumisest, mõõta paisutamise tõttu paisude taha, paisjärvedesse, tekkiva settekihi paksust ja pindala ning sette
eemaldamise vajalikkuse hinnangu. Hinnangust peab lisaks selguma, kui sageli tuleks teostada settekihi paksuse mõõtmist paisu taga, millistes punktides tuleks settekihi paksust mõõta ning millise ajaperioodi tagant on vajalik paisjärv settest puhastada. Paisjärve settest puhastamise vajadusel tuleb koostada selleks projekt ning sete eemaldada. Edasised eksperthinnangud tuleb loa omanikul tellida vastavalt eeltoodud hinnangule. Määrus nr 54 § 4 lg 2 alusel määrab Keskkonnaamet keskkonnaseire andmete esitamiseks 31. detsembriks, 1 kord 5 aasta jooksul. Setete eemaldamiseks tuleb esitada taotlus veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks (VeeS § 196 lg 1 ja lg 2 p 31).
3.4.2.4. Ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamine Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab veeloaga määratud paisutustasemed ja ökoloogilise miinimumvooluhulga säilitamise vesiehitisest allavoolu looduslikus voolusängis (määrus nr 54 § 2 lg 1). Ökoloogiline miinimumvooluhulk määratakse jäävaba perioodi kohta, mis kestab maist oktoobrini, arvutades 95% ületustõenäosusega kuu keskmise miinimumvooluhulga (määrus nr 54 § 6). Ökoloogiline miinimumvooluhulk tuleb tagada vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis. Keskkonnaamet täpsustab veeloaga või otsusega ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise asukoha kirjelduse vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis (määrus nr 54 § 7 lg 1 ja lg 2). Vastav nõue on veeloale seatud veeloa KL-506050 vorm V9 p 2 ja p 5 all.
3.4.2.5. Veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise nõuded Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas, kui veeloas või Keskkonnaameti otsuses ei ole määratud teisti. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi. Paisutuse likvideerimisel ja veetaseme alandamisel tuleb paisutusala korrastamiseks eemaldada endisest paisutusalast risu. Sõltuvalt olukorrast tuleb eemaldada ka sete (määrus nr 54 § 8 lg 1-4). Veetaseme alandamise nõuded on veeloale seatud veeloa KL-506050 vorm V9 p 6 all.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
[1] Registrikood 10257326, aadress Ädala tn 10, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti.
[2] Keskkonnaameti Põhja regiooni juhataja korraldus nr 1-3/19/2018 „Vee erikasutusloa nr L.VV332501
andmine“. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kandmisel muudeti loa numbriks KL-506050, vt 22.01.2020
korraldus nr DM-107570-2.
[3] Keskkonnaregistrikood VEE1087000.
[4] Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS020330.
[5] Veeseadus - RT I, 22.02.2019, 32 – kehtivuse lõpp 30.09.2019.
[6] Registriosa nr 6288102; katastritunnus 14001:003:0064.
[7] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.07.2023 nr DM-125247-1 all, menetlus nr M-
125247.
[8] Veeseadus § 17 lg 1 - RT I, 22.02.2019, 32 – kehtivuse lõpp 30.09.2019.
[9] Veeseadus - RT I, 17.03.2023, 52.
[10] Registrikood 12130707; aadressTõnismägi 3a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti.
[11] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.06.2023 nr DM-125247-2, 16.08.2023 nr DM-
125247-8 ja 31.10.2023 nr DM-125247-16 all.
[12] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.07.2023 nr DM-125247-4 ja DM-125247-6 ning
12.09.2023 nr DM-125247-11 all.
[13] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.08.2023 nr DM-125247-9 all.
[14] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.09.2023 nr DM-125247-10 all.
[15] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.10.2023 nr DM-125247-15 all.
[16] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.11.2023 nr DM-125247-17 all.
[17] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.12.2024 nr DM-111486-18 all.
[18] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.01.2024 nr DM-111486-19 ja nr DM-111486-20
all, 30.01.2024 nr DM-111486-21 ja nr DM-111486-22 all.
[19] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.02.2023 nr DM-111486-23 all.
[20] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS __.03.2024 nr DM-111486-24 all.
[21] Maa-ameti geoportaali mullastiku kaart on kättesaadav: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart ja
mullastiku seletuskiri on kättesaadav: https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf.
[22] Mullakaardi seletuskiri on kättesaadav: https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf.
[23] Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaart on kättesaadav:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k.
[24] http://www.soo.ee/sood-eestis.
[25] M. Hurt. 2019. TEGEVUSKAVA RAKENDAMINE JÕEVÄHI VARUDE KASUTAMISEKS JA
KAITSEKS.
[26] M. Hurt. Vähipüükide andmebaas, 2022. aasta seisuga.
[27] Jõevähi (Astacus astacus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 20.10.2021
käskkirjaga nr 1-1/21/192.
[28] Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020, p 24. Kättesaadav:
https://pohiseadus.ee/sisu/3503.
[29] Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020, p 24.
[30] 643 SE II. Seletuskiri veeseaduse eelnõu teiseks lugemiseks (muudatusettepanek nr 79).
[31] https://www.kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/soodlaharjutusvali
[32] https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027
[33] 1087000_1.
[34] 1087000_3.
[35] 1087000_2.
[36] https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo
[37] Dokument kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-
dokuLisa 1 Erandite kaalumine VRD artikkel 4.5 alusel.xlsx
[38] Kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/permits/public_permit_assignments_view?
permit_assignment_submission_id=41126&represented_id=&permit_id=139000
Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond
EELNÕU 27.03.2024
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-506050
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi AKTSIASELTS TALLINNA VESI
Registrikood / Isikukood 10257326
Tegevuskoha andmed
Nimetus Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja pinnaveesüsteemi rajatiste piirkond Tallinnas ja Harjumaal
Aadress Ädala tn 10, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Katastritunnus(ed)
Territoriaalkood EHAK 0614
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa
Veehaare jrk nr 1.
Veehaarde nimetus Soodla veehoidla hüdrosõlm
Veehaarde kood PIH0000125
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6583926, Y: 583609
Veekogu nimetus Soodla veehoidla
Veekogu kood VEE2002410
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 0 0 0 0 0 1.50
Veehaare jrk nr 2.
Veehaarde nimetus Raudoja veehoidla hüdrosõlm
Veehaarde kood PIH0000126
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6583175, Y: 583331
Veekogu nimetus Raudoja veehoidla
Veekogu kood VEE2002420
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 0 0 0 0 0 1.50
Veehaare jrk nr 3.
Veehaarde nimetus Aavoja veehoidla hüdrosõlm
Veehaarde kood PIH0000127
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6577677, Y: 578729
Veekogu nimetus Aavoja veehoidla
Veekogu kood VEE2002430
2/103
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 0 0 0 0 0 1.50
Veehaare jrk nr 4.
Veehaarde nimetus Purdi profiil
Veehaarde kood PIH0000128
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6541172, Y: 593256
Veekogu nimetus Pärnu jõgi
Veekogu kood VEE1123500
Pinnaveekogumi nimetus Pärnu lähtest Tarbja paisuni
Pinnaveekogumi kood 1123500_1
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 0 0 0 0 0 0.30
Veehaare jrk nr 5.
Veehaarde nimetus Sae profiil
Veehaarde kood PIH0000121
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6558859, Y: 585400
Veekogu nimetus Jägala jõgi
Veekogu kood VEE1083500
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 0 0 0 0 0 1.10
Veehaare jrk nr 6.
Veehaarde nimetus Jägala jõgi, Kaunissaare veehoidla hüdrosõlm
Veehaarde kood PIH0000111
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6575486, Y: 576778
3/103
Veekogu nimetus Kaunissaare veehoidla
Veekogu kood VEE2002440
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 0 0 0 0 0 2.50
Veehaare jrk nr 7.
Veehaarde nimetus Vaskjala veehoidla hüdrosõlm
Veehaarde kood PIH0000129
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6580411, Y: 553592
Veekogu nimetus Vaskjala veehoidla
Veekogu kood VEE2006610
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 0 0 0 0 0 5
Veehaare jrk nr 8.
Veehaarde nimetus Paunküla veehoidla vh veehaare
Veehaarde kood PIH0000123
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6554833, Y: 575890
Veekogu nimetus Paunküla veehoidla
Veekogu kood VEE2031910
Pinnaveekogumi nimetus Paunküla veehoidla
Pinnaveekogumi kood 2031910_1
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 0 0 0 0 0 1.50
Veehaare jrk nr 9.
Veehaarde nimetus Paunküla veehoidla profiil
4/103
Veehaarde kood PIH0000124
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6554849, Y: 575846
Veekogu nimetus Paista järv
Veekogu kood VEE2031920
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 0 0 0 0 0 3
Veehaare jrk nr 10.
Veehaarde nimetus Ülemiste HR002
Veehaarde kood PIH0000073
Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6586878, Y: 544094
Veekogu nimetus Ülemiste järv
Veekogu kood VEE2005900
Pinnaveekogumi nimetus Ülemiste järv
Pinnaveekogumi kood 2005900_1
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päevas Sek undis
Veevõtt 2019 11 900 000 11 900 000 11 900 000 11 900 000 47 600 000 130 410 1.50
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus TALLINNA VESI Nõmme veehaare
Veehaarde või puurkaevu grupi kood PKG0000063
Puurkaevu katastri number 227;226;324;333;346;320;343;218;221;230;231
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)
Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_Laane - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu POH0002539 - Vabaduse (231), L-EST: 6582777,539760; POH0002541 - Lootuse (346), L-EST: 6582151,539303; POH0002546 - Nelgi 36 (Pihlaka II) (221), L-EST: 6582041,540231; POH0002548 - Põllu 126/Saha21 (Pääsküla II) (230), L-EST: 6581402,536775; POH0002549 - Pargi (218), L-EST: 6582688,537961; POH0002566 - Kagu-Võidu II (324), L-EST: 6582841,540485; POH0002574 - Läänekaare (320), L-EST: 6583408,538112; POH0002578 - Kandle (333), L-EST: 6581418,538048; POH0002588 - Mahla (343), L-EST: 6582649,540906; POH0002590 - Hiiu 41 (Hiiu II) (227), L-EST: 6581641,538848; POH0002901 - Kaarla (226), L-EST: 6581417,543069
5/103
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 184 325 184 325 184 325 184 325 737 300 2 020
Veehaarde jrk nr 2.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus TALLINNA VESI Nõmme 1 veehaare
Veehaarde või puurkaevu grupi kood PKG0000066
Puurkaevu katastri number 228;331;325;332;4705;342;345;232;219;344;351;222;14073;330;234;328;225;6375;224;233;322;321;217;220
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu POH0002542 - Mahla (344), L-EST: 6582643,540900; POH0002543 - Piiri (14073), L-EST: 6583714,539325; POH0002544 - Toome-Õitse (233), L-EST: 6582263,535891; POH0002555 - Suusa (6375), L-EST: 6583665,538613; POH0002558 - Laagri Männimetsa tee (342), L-EST: 6579874,535212; POH0002562 - Põllu (328), L-EST: 6581400,536778; POH0002563 - Kagu (325), L-EST: 6582834,540472; POH0002567 - Hiiu (228), L-EST: 6581641,538848; POH0002569 - Vabaduse pst 58A (Vabaduse I) (322), L-EST: 6582777,539760; POH0002571 - Mahla (219), L-EST: 6582646,540914; POH0002572 - Läänekaare (232), L-EST: 6583411,538111; POH0002576 - Voolu (234), L-EST: 6582277,537548; POH0002577 - Lootuse (345), L-EST: 6582150,539298; POH0002581 - Voolu (330), L-EST: 6582276,537552; POH0002582 - Toome-Seedri (224), L-EST: 6581119,535573; POH0002587 - Pargi 2A (Pargi I) (217), L-EST: 6582671,537948; POH0002591 - Kandle 27/29 (4705), L- EST: 6581419,538051; POH0002593 - Nelgi 36 (Pihlaka I) (222), L-EST: 6582045,540234; POH0002594 - Hommiku (331), L-EST: 6582618,536377; POH0002601 - Kandle 27/29 (332), L-EST: 6581420,538049; POH0002608 - Vabaduse pst 187b (Raba) (225), L-EST: 6580922,536490; POH0002609 - Kalmistu tee 14 (Pedaja I) (351), L-EST: 6583608,541312; POH0018530 - Nõmme-Kase 12A (220), L-EST: 6582675,538798; POH0019716 - Pärnu mnt 320 (321), L-EST: 6583546,538969
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 602 850 602 850 602 850 602 850 2 411 400 6 607
Veehaarde jrk nr 3.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus TALLINNA VESI Mere veehaare
Veehaarde või puurkaevu grupi kood PKG0000061
Puurkaevu katastri number
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu POH0002583 - Toompuiestee 22a (36), L-EST: 6588836,541613; POH0002585 - Kuristiku (4458), L-EST: 6589554,545715; POH0018540 - Kuristiku 11 (306), L-EST: 6589619,545728
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 114 000 114 000 114 000 114 000 456 000 1 249.30
Veehaarde jrk nr 4.
6/103
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus TALLINNA VESI Pirita veehaare
Veehaarde või puurkaevu grupi kood PKG0000065
Puurkaevu katastri number 301;295;189
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu POH0002551 - Pärnamäe (189), L-EST: 6593043,551054; POH0019710 - Jääraku (301), L-EST: 6591152,549736; POH0023861 - Vabaõhukooli (295), L-EST: 6591522,548936
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 41 063 41 063 41 063 41 063 164 252 450
Veehaarde jrk nr 5.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus TALLINNA VESI Pirita 1 veehaare
Veehaarde või puurkaevu grupi kood PKG0000064
Puurkaevu katastri number 300;485;296;299;4460;298;120;307
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu POH0002545 - Jugapuu (300), L-EST: 6595173,548286; POH0002552 - Rummu tee 3a (Velodroomi I) (299), L-EST: 6592119,547201; POH0002557 - Merivälja (485), L-EST: 6595012,547304; POH0002568 - Pirita (296), L-EST: 6593062,547575; POH0002573 - Velodroomi (298), L-EST: 6592118,547203; POH0002592 - Rummu tee 3a (Velodroomi II) (4460), L-EST: 6592149,547183; POH0002600 - Saare 8 (307), L-EST: 6591310,546395; POH0004745 - Võsa tee 12 (120), L-EST: 6593998,548399
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 258 750 258 750 258 750 258 750 1 035 000 2 835.60
Veehaarde jrk nr 6.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus TALLINNA VESI Pelgulinna 1 veehaare
Veehaarde või puurkaevu grupi kood PKG0000017
Puurkaevu katastri number 244;242;35
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu POH0002554 - Erika 1B (244), L-EST: 6590399,540396; POH0018560 - Kopli 68 (Volta) (35), L-EST: 6590076,541131; POH0019707 - Puhangu 50 (242), L-EST: 6589732,539302
7/103
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 13 650 13 650 13 650 13 650 54 600 149.50
Veehaarde jrk nr 7.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus TALLINNA VESI Haabersti veehaare
Veehaarde või puurkaevu grupi kood PKG0000067
Puurkaevu katastri number 308; 33; 11031; 59021
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu POH0002540 - Taela (308), L-EST: 6588335,535864; POH0002550 - Mustjõe (33), L-EST: 6588133,538586; POH0002556 - Tiskre Rannamõisa tee 50 (11031), L-EST: 6588583,531881; POH0024043 - Härgmäe 28, L-EST: 6584759,534583
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 168 775 168 775 168 775 168 775 675 100 1 849.50
Veehaarde jrk nr 8.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus TALLINNA VESI Mustamäe veehaare
Veehaarde või puurkaevu grupi kood PKG0000068
Puurkaevu katastri number 34;38;312;5161;14118;14119;14120;5160
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu POH0002559 - Mooni 30a (Endla-Mooni) (34), L-EST: 6587906,540359; POH0002560 - Sütiste tee 29a (Sütiste V) (5160), L-EST: 6584295,538520; POH0002561 - Sütiste tee 29a (Sütiste IV) (14119), L-EST: 6584369,538527; POH0002564 - Sütiste tee 29a (Sütiste II) (14118), L-EST: 6584361,538451; POH0002565 - Sütiste tee 29a (Sütiste VII) (14120), L-EST: 6584205,538365; POH0002570 - Akadeemia tee 19(Mustamäe III) (312), L-EST: 6584973,537335; POH0002575 - Sütiste tee 29a (Sütiste I) (5161), L-EST: 6584312,538350; POH0018562 - Mooni 30A (Endla-Mooni vaatlus) (38), L-EST: 6587893,540362
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2024 383 650 383 650 383 650 383 650 1 534 600 4 204.30
Veehaarde jrk nr 9.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pärnu mnt 164 (Dünamo) (317)
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002553
Puurkaevu katastri number 317
8/103
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6585341, Y: 541395
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 45 625 45 625 45 625 45 625 182 500 500
Veehaarde jrk nr 10.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kopli veehaare
Veehaarde või puurkaevu grupi kood PKG0000018
Puurkaevu katastri number 240, 236, 239
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_Laane - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu POH0002547 - Kopli 87C (Bekkeri III) (236), L-EST: 6591280,538264; POH0004754 - Kopli 101A (Vene-Balti) (240), L-EST: 6591710,537868; POH0019706 - Ankru 1B (239), L-EST: 6591039,538492
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 13 650 13 650 13 650 13 650 54 600 149.50
Veehaarde jrk nr 11.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Sae (6376)
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002580
Puurkaevu katastri number 6376
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6580000, Y: 534717
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2030 60 000 60 000 60 000 60 000 240 000 657.50
Veehaarde jrk nr 12.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Asfaltbetooni (303)
9/103
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0019711
Puurkaevu katastri number 303
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6587855, Y: 549441
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2019 2042 63 875 63 875 63 875 63 875 255 500 700
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Veearvestuse pidamine PÕHJAVEEVÕTT 1. Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja näitude alusel. Kogu võetav vesi peab olema mõõdetud veearvestiga. 2. Tagada veearvestuse päeviku pidamine ja olemasolu, kuhu vähemalt üks kord kuus (kuu esimesel või viimasel päeval) kanda veemõõtjate näidud ja igakuine veekulu kuupmeetrites. Kuna ettevõte eraldi päevikut ei pea, vaid töötavad puurkaevud on ühendatud automaatjuhtimissüsteemiga (SCADA) ja veemõõtjate näidud on online jälgitavad, siis peavad olema andmed veekasutuse kohta säilitatud taasesitamist võimaldaval kujul.
PINNAVEEVÕTT 1. Võetud pinnaveekogust Ülemiste järves tuleb mõõta kuude lõikes. 2. Juhitavate vooluhulkade kohta tuleb pidada arvestus ööpäevakeskmiste alusel. 3. Andmed Ülemiste veehaardest (PIH0000073) võetud veekoguste kohta säilitada taasesitamist võimaldaval kujul andmekandjal, mida võib pidada nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal. Veehoidlate hüdrosõlmede vooluhulkade andmed tuleb säilitada taasesitamist võimaldaval kujul andmekandjal. 4. Võetud veekoguste ning juhitud pinnavee vooluhulkade arvestust tuleb loa andja või Keskkonninspektsiooni nõudmisel nõudjale esitada. 5. Veevõtt vooluveekogust ei ole lubatud ökoloogilise miinimumvooluhulga arvelt. 6. Ülemiste veehaardest võetava vee koguse mõõtmiseks tagada töökorras veemõõtja olemasolu. 7. Veehoidlate hüdrosõlmedel tagada veemõõdusõlmede korrashoid.
Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta põhjaveetaset puurkaevus koos puurkaevu hooldustöödega, kuid mitte harvem kui üks kord 5 aasta jooksul. Mõõtmistulemused protokollida ning tulemuste esitamisel ära näidata mõõtmise aeg, mõõtmise kirjeldus, mõõtmisvahend , möödunud ajavahemik viimasest pumpamisest, veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Tulemused edastada Keskkonnaametile
Proovivõtunõuded Veeanalüüsid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga. Veeanalüüside teostamisel kasutada atesteeritud proovivõtjat.
Proovivõtja peab olema atesteeritud ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.
10/103
Analüüsinõuded Veeanalüüse teostada akrediteeritud ja võrdluskatsed läbinud laboris.
Analüüsitulemused tuleb säilitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitada elektroonselt tabeli kujul.
Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad
POH0002580 Möldre (6376) X: 6580000, Y: 534717 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002553 Pärnu mnt 164 (Dünamo) (317) X: 6585337, Y: 541395 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
11/103
POH0018076 Asfaltbetoontehas (1537) X: 6587855, Y: 549440 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002590 Hiiu 41 (Hiiu II) (227) X: 6581638, Y: 538848 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
12/103
POH0002901 Kaarla (226) X: 6581425, Y: 543066 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002566 Kagu-Võidu II (324) X: 6582844, Y: 540479 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
13/103
POH0002578 Kandle (333) X: 6581401, Y: 538054 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002541 Lootuse (346) X: 6582145, Y: 539302 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
14/103
POH0002574 Läänekaare (320) X: 6583409, Y: 538129 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002588 Mahla (343) X: 6583409, Y: 538129 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
15/103
POH0002549 Pargi (218) X: 6582687, Y: 537961 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002548 Põllu 126/Saha21 (Pääsküla II) (230) X: 6582043, Y: 540226 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
16/103
POH0002546 Nelgi 36 (Pihlaka II) (221) X: 6581400, Y: 536780 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002539 Vabaduse (231) X: 6582778, Y: 539770 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
17/103
POH0019716 Pärnu mnt 320 (321) X: 6583546, Y: 538971 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002587 Pargi 2A (Pargi I) (217) X: 6582677, Y: 537954 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
18/103
POH0018530 Nõmme-Kase 12A (220) X: 6582677, Y: 538791 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002567 Hiiu (228) X: 6581635, Y: 538844 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
19/103
POH0002594 Hommiku (331) X: 6582615, Y: 536371 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002563 Kagu (325) X: 6582836, Y: 540475 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
20/103
POH0002601 Kandle 27/29 (332) X: 6581398, Y: 538049 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002591 Kandle 27/29 (4705) X: 6581398, Y: 538049 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
21/103
POH0002558 Laagri Männimetsa tee (342) X: 6579872, Y: 535212 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002577 Lootuse (345) X: 6582150, Y: 539299 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
22/103
POH0002572 Läänekaare (232) X: 6583405, Y: 538128 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002571 Mahla (219) X: 6582647, Y: 540914 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
23/103
POH0002542 Mahla (344) X: 6582638, Y: 540893 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002609 Kalmistu tee 14 (Pedaja I) (351) X: 6583605, Y: 541312 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
24/103
POH0002593 Nelgi 36 (Pihlaka I) (222) X: 6582042, Y: 540232 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002543 Piiri (14073) X: 6583815, Y: 539416 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
25/103
POH0002581 Voolu (330) X: 6582274, Y: 537549 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002576 Voolu (234) X: 6582289, Y: 537546 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
26/103
POH0002562 Põllu (328) X: 6581397, Y: 536780 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002608 Vabaduse pst 187b (Raba) (225) X: 6580921, Y: 536494 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
27/103
POH0002555 Suusa (6375) X: 6583635, Y: 538593 Üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Räni (Si) Värvus
POH0002582 Toome-Seedri (224) X: 6581113, Y: 535581 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
28/103
POH0002544 Toome-Õitse (233) X: 6582266, Y: 535889 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002569 Vabaduse pst 58A (Vabaduse I) (322) X: 6582785, Y: 539772 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
29/103
POH0002583 Toompuiestee 22a (36) X: 6588835, Y: 541612 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002585 Kuristiku (4458) X: 6589556, Y: 545699 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
30/103
POH0004745 Võsa tee 12 (120) X: 6594096, Y: 548398 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002557 Merivälja (485) X: 6595012, Y: 547307 Üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
31/103
POH0018540 Kuristiku 11 (306) X: 6589571, Y: 545720 Vajadusel Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002545 Jugapuu (300) X: 6595170, Y: 548288 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
32/103
POH0002568 Pirita (296) X: 6593061, Y: 547577 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002552 Rummu tee 3a (Velodroomi I) (299) X: 6592116, Y: 547204 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
33/103
POH0002592 Rummu tee 3a (Velodroomi II) (4460) X: 6592150, Y: 547182 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002573 Velodroomi (298) X: 6592123, Y: 547195 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
34/103
POH0002600 Saare 8 (307) X: 6591309, Y: 546391 Üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002554 Erika 1B (244) X: 6590398, Y: 540394 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
35/103
POH0018560 Kopli 68 (Volta) (35) X: 6590078, Y: 541119 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002540 Taela (308) X: 6588333, Y: 535862 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
36/103
POH0002556 Tiskre Rannamõisa tee 50 (11031) X: 6588582, Y: 531882 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002550 Mustjõe (33) X: 6588127, Y: 538588 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
37/103
POH0019710 Jääraku (301) X: 6591137, Y: 549719 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0023861 Vabaõhukooli (295) X: 6591524, Y: 548937 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
38/103
POH0002551 Pärnamäe (189) X: 6593040, Y: 551050 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002570 Akadeemia tee 19(Mustamäe III) (312) X: 6585012, Y: 537328 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
39/103
POH0002564 Sütiste tee 29a (Sütiste II) (14118) X: 6584358, Y: 538408 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002561 Sütiste tee 29a (Sütiste IV) (14119) X: 6584357, Y: 538555 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
40/103
POH0002565 Sütiste tee 29a (Sütiste VII) (14120) X: 6584200, Y: 538346 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0002560 Sütiste tee 29a (Sütiste V) (5160) X: 6584292, Y: 538521 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
41/103
POH0002575 Sütiste tee 29a (Sütiste I) (5161) X: 6584309, Y: 538350 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0004754 Kopli 101A (Vene-Balti) (240) X: 6591710, Y: 537868 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
42/103
POH0002547 Kopli 87C (Bekkeri III) (236) X: 6591280, Y: 538264 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0019706 Ankru 1B (239) X: 6591039, Y: 538492 Üks kord viie aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
43/103
POH0002559 Mooni 30a (Endla-Mooni) (34) X: 6587906, Y: 540359 Vajadusel Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
POH0019707 Puhangu 50 (242) X: 6589732, Y: 539302 Vajadusel Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
PIH0000073 Ülemiste HR002 X: 6586878, Y: 544094 Üks kord kvartalis Ammoonium (NH4+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Fosfaat (PO43-) Hägusus Veetemperatuur (proovivõtul) Üldorgaaniline süsinik (TOC)
44/103
PIH0000125 Soodla veehoidla hüdrosõlm X: 6583926, Y: 583609 Üks kord kvartalis Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nikkel (Ni) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Fosfaat (PO43-) Hägusus Veetemperatuur (proovivõtul) Üldorgaaniline süsinik (TOC)
PIH0000123 Paunküla veehoidla vh veehaare X: 6554833, Y: 575890 Üks kord kvartalis Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nikkel (Ni) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Fosfaat (PO43-) Hägusus Veetemperatuur (proovivõtul) Üldorgaaniline süsinik (TOC)
45/103
PIH0000111 Jägala jõgi, Kaunissaare veehoidla hüdrosõlm X: 6575486, Y: 576778 Üks kord kvartalis Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nikkel (Ni) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Fosfaat (PO43-) Hägusus Veetemperatuur (proovivõtul) Üldorgaaniline süsinik (TOC)
PIH0000129 Vaskjala veehoidla hüdrosõlm X: 6580411, Y: 553592 Üks kord kvartalis Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nikkel (Ni) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Fosfaat (PO43-) Hägusus Veetemperatuur (proovivõtul) Üldorgaaniline süsinik (TOC)
46/103
PIH0000126 Raudoja veehoidla hüdrosõlm X: 6583175, Y: 583331 Üks kord kvartalis Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nikkel (Ni) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) (filtreeritud) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Fosfaat (PO43-) Hägusus Veetemperatuur (proovivõtul) Üldorgaaniline süsinik (TOC)
POH0024043 Härgmäe 28 X: 6584759, Y: 534583 Üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
47/103
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Reservkaevudest võtta põhjavee analüüsitulemused selle kasutusele võtmisel ning kui 5 a jooksul pole kasutusele võetud, tuleb analüüsitulemused esitada ühe korra vähemalt 5 a jooksul. Reostuse kahtluse korral tuleb veeproov võtta arvestades reostuse olemust (nt naftasaadused).
Reostuse kahtluse korral teavitatakse loa andjat esimesel võimalusel.
Vähemalt kord kvartalis tuleb mõõta veetasemed. Tulemused fikseerida koos hüdroloogiliste vaatluste ja hüdrosõlmede hetke vooluhulkade andmetega. Ettevõte peab vastavat arvestust andmekandjal, mis on Keskkonnaametile selle nõudmisel esitatav.
Kohustus läbi viia uuring, eksperthinnang, paisjärvede ökoloogilise seisundi hindamiseks ja fikseerimiseks 4 aasta jooksul alates loa kehtima hakkamisest. Uuringu tulemus tuleb esitada loa andjale kahe nädala jooksul peale uuringu tulemuste selgumist.
Pinnavees seirata lisaks loetelus olevatele näitajatele permanganaatne hapnikutarve, alkaliteet ning kolooniate arv 37 °C üks kord kvartalis.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.
Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 10
Väljalaskme kood TL817
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6591546, Y: 546103
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
48/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 2.
Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 9
Väljalaskme kood TL816
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6591367, Y: 545990
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
49/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 3.
Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 8
Väljalaskme kood TL815
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6591021, Y: 545843
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
50/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 4.
Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 7
Väljalaskme kood TL814
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6590945, Y: 545819
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
51/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 5.
Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 6
Väljalaskme kood TL813
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6590775, Y: 545767
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
52/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 6.
Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 5
Väljalaskme kood TL812
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6590518, Y: 545664
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
53/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 7.
Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 2
Väljalaskme kood TL811
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6590200, Y: 545420
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
54/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 8.
Väljalaskme nimetus Harku
Väljalaskme kood TL028
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Kopli laht
Suubla kood VEE3134050
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6588062, Y: 537173
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
55/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 9.
Väljalaskme nimetus Veskimetsa sademevesi
Väljalaskme kood TL546
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Kopli laht
Suubla kood VEE3134050
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6587967, Y: 537900
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
56/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 10.
Väljalaskme nimetus Kopliranna sademevesi
Väljalaskme kood TL582
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Suubla nimetus Kopli laht
Suubla kood VEE3134050
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6590462, Y: 538375
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
57/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 11.
Väljalaskme nimetus Härjapea
Väljalaskme kood TL030
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6590267, Y: 543127
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
58/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 12.
Väljalaskme nimetus Lasnamäe
Väljalaskme kood TL039
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6590155, Y: 545309
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
59/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 13.
Väljalaskme nimetus Pirita
Väljalaskme kood TL033
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6591716, Y: 546252
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
60/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 14.
Väljalaskme nimetus Viimsi tn
Väljalaskme kood TL057
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6594840, Y: 547413
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
61/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 15.
Väljalaskme nimetus Võra tn
Väljalaskme kood TL058
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6595101, Y: 547115
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
62/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 16.
Väljalaskme nimetus Võra ja Tuule sademevesi
Väljalaskme kood TL059
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6595153, Y: 547052
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
63/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 17.
Väljalaskme nimetus Vaate ja Lääne t sademevesi
Väljalaskme kood TL060
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6595372, Y: 546892
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
64/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 18.
Väljalaskme nimetus Laevastiku tn sademevee vl
Väljalaskme kood TL088
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6591498, Y: 539877
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
65/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 19.
Väljalaskme nimetus Salme sadevee vl
Väljalaskme kood TL115
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6590811, Y: 541683
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
66/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 20.
Väljalaskme nimetus Vanasadama sadevee vl 7
Väljalaskme kood TL096
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6589745, Y: 543270
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
67/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 21.
Väljalaskme nimetus Kaare tn
Väljalaskme kood TL061
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Kollakraav
Suubla kood VEE1095509
Veekogumi nimetus Pääsküla
Veekogumi kood 1095500_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6581486, Y: 539039
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
68/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 22.
Väljalaskme nimetus Olevi tn
Väljalaskme kood TL062
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Puiestikukraav
Suubla kood VEE1095506
Veekogumi nimetus Pääsküla
Veekogumi kood 1095500_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6581150, Y: 538033
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
69/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 23.
Väljalaskme nimetus Raba tn
Väljalaskme kood TL063
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tirdikraav
Suubla kood VEE1095507
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6580628, Y: 536614
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
70/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 24.
Väljalaskme nimetus Vabaduse tee
Väljalaskme kood TL064
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tirdikraav
Suubla kood VEE1095507
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6580609, Y: 536109
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
71/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 50
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 25.
Väljalaskme nimetus Mustoja
Väljalaskme kood TL029
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Mustjõgi
Suubla kood VEE1093900
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6587721, Y: 538949
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
72/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 26.
Väljalaskme nimetus Kauge ja Kraavi tn sademevee väljalase
Väljalaskme kood TL107
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tooma kraav
Suubla kood VEE1095503
Veekogumi nimetus Pääsküla
Veekogumi kood 1095500_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6581756, Y: 540550
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
73/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 27.
Väljalaskme nimetus end Männiku Auto
Väljalaskme kood TL113
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Lepakraav
Suubla kood VEE1095502
Veekogumi nimetus Pääsküla
Veekogumi kood 1095500_1
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6581422, Y: 540446
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
2020 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
74/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Naftasaadused NAF 5
2019 Heljum HEL 40
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 1
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 28.
Väljalaskme nimetus Lauri ülevool
Väljalaskme kood TL575
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Mähe oja
Suubla kood VEE1400005
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6594014, Y: 547902
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7
2019 Heljum HEL
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
75/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
Väljalaskme jrk nr 29.
Väljalaskme nimetus Andrekse ülevool
Väljalaskme kood TL574
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Mähe oja
Suubla kood VEE1400005
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6594014, Y: 547751
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT
2019 Heljum HEL
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
Väljalaskme jrk nr 30.
76/103
Väljalaskme nimetus Haabersti heitvee avariiväljalask
Väljalaskme kood TL028A
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Kopli laht
Suubla kood VEE3134050
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6588062, Y: 537173
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 1
2019 Heljum HEL 15
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 31.
Väljalaskme nimetus Merivälja 1 heitvee avarii väljalask
Väljalaskme kood TL541
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
77/103
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6595470, Y: 546827
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 1
2019 Heljum HEL 15
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 32.
Väljalaskme nimetus Merivälja 2 heitvee avarii väljalask
Väljalaskme kood TL542
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
78/103
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6594767, Y: 547434
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 1
2019 Heljum HEL 15
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 33.
Väljalaskme nimetus Kalaranna heitvee avarii väljalask
Väljalaskme kood TL543
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6590378, Y: 542218
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
79/103
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 1
2019 Heljum HEL 15
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
Väljalaskme jrk nr 34.
Väljalaskme nimetus Nurme PJ heitvee avarii ülevoolu väljalask
Väljalaskme kood TL544
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Helbe kraav
Suubla kood VEE1095504
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6581768, Y: 539863
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
80/103
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld
2019 Heljum HEL
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
Väljalaskme jrk nr 35.
Väljalaskme nimetus Tallinna peapj ülevool
Väljalaskme kood TL019
Reoveepuhasti nimetus
Reoveepuhasti kood
Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood
Tallinn ja ümbrus RKA0370010
Suubla nimetus Tallinna reid
Suubla kood VEE3134030
Veekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
Veekogumi kood EE_5
Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6591311, Y: 539866
Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)
Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse
Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr
81/103
Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides
I kv II kv III kv IV kv Aastas
2019 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH
2019 Naftasaadused NAF 1
2019 Heljum HEL 15
2019 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 10
2019 Üldfosfor (Püld) Pyld 0.50
2019 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125
2019 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15
¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Kui avariiväljalaskmete või ülevoolude (TL541, TL542, TL543, TL028, TL019, TL544, TL574, TL575) kasutamine toimub tehnilise avarii tõttu ja keskkonda juhitakse lahjenduseta reovett, siis proove ei võeta, reostusnäitajad võrdsustatakse peapumplasse siseneva reovee igapäevaselt määratavate reostunäitajatega ning deklareeritakse saastetasu. kui avariiväljalaskmete või ülevoolude (TL541, TL542, TL543, TL028, TL019, TL544, TL574, TL575) kasutamine toimub vihmavalingute tõttu ning lahjendus vähemalt üks neljale on tagatud, siis piirnorme ei kohaldata ja saastetasu ei deklareerita.
Analüüsinõuded Proovide analüüsimist peab alustama hiljemalt 24 tundi pärast proovivõttu, v a juhul, kui proovid on konserveeritud. Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Analüüsi teostav katselabor peab vastama katselaborite pädevuse üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed). vahelised võrdluskatsed).
Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood
Väljalaskme koordinaadid (L‑Est)
Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood
Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise
sagedus Pirita tee VL 10 TL817 X: 6591546, Y: 546103 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe
rannikuvesi EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)
Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
82/103
Pirita tee VL 9 TL816 X: 6591367, Y: 545990 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Kaadmium (Cd) PAH summa Tsink (Zn) Vask (Cu)
Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas
Pirita tee VL 8 TL815 X: 6591021, Y: 545843 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Pirita tee VL 7 TL814 X: 6590945, Y: 545819 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Pirita tee VL 6 TL813 X: 6590775, Y: 545767 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Pirita tee VL 5 TL812 X: 6590518, Y: 545664 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Pirita tee VL 2 TL811 X: 6590200, Y: 545420 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
83/103
Harku TL028 X: 6588062, Y: 537173 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Kaadmium (Cd) PAH summa Tsink (Zn) Vask (Cu)
Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas
Veskimetsa sademevesi TL546 X: 6587967, Y: 537900 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Kopliranna sademevesi TL582 X: 6590462, Y: 538375 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Härjapea TL030 X: 6590267, Y: 543127 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Lasnamäe TL039 X: 6590155, Y: 545309 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Kaadmium (Cd) PAH summa Tsink (Zn) Vask (Cu)
Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas
84/103
Pirita TL033 X: 6591716, Y: 546252 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Viimsi tn TL057 X: 6594840, Y: 547413 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Võra tn TL058 X: 6595101, Y: 547115 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Võra ja Tuule sademevesi TL059 X: 6595153, Y: 547052 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Vaate ja Lääne t sademevesi TL060 X: 6595372, Y: 546892 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Laevastiku tn sademevee vl TL088 X: 6591498, Y: 539877 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Salme sadevee vl TL115 X: 6590811, Y: 541683 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
85/103
Vanasadama sadevee vl 7 TL096 X: 6589745, Y: 543270 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Kaare tn TL061 X: 6581486, Y: 539039 Pääsküla 1095500_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Olevi tn TL062 X: 6581150, Y: 538033 Pääsküla 1095500_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Raba tn TL063 X: 6580628, Y: 536614 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Vabaduse tee TL064 X: 6580609, Y: 536109 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Mustoja TL029 X: 6587721, Y: 538949 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
86/103
Kaadmium (Cd) PAH summa Tsink (Zn) Vask (Cu)
Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas
Kauge ja Kraavi tn sademevee väljalase
TL107 X: 6581756, Y: 540550 Pääsküla 1095500_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
end Männiku Auto TL113 X: 6581422, Y: 540446 Pääsküla 1095500_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis
Tallinna peapj ülevool TL019 X: 6591311, Y: 539866 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade
Ööpäevane
Merivälja 1 heitvee avarii väljalask TL541 X: 6595470, Y: 546827 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade
Ööpäevane
Merivälja 2 heitvee avarii väljalask TL542 X: 6594767, Y: 547434 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade
Ööpäevane
Kalaranna heitvee avarii väljalask TL543 X: 6590378, Y: 542218 Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi
EE_5 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)
Heitvesi Automaatne proovivõtmise seade
Ööpäevane
87/103
Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks
Ohtlike ainete sisaldust heitvees tuleb analüüsida kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus. Sademevee väljalaskudest TL816, TL028, TL039 ja TL029 teostada ohtlike ainete seiret aastatel 2023-2024 järgnevate saasteainete osas: polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), kaadmium, tsink ja vask, seire sagedusega kord poolaastas.
V8. Veekogu sh suubla seire
Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.
Analüüsinõuded Analüüsid tuleb teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Analüüside tulemused tuleb esitada vee erikasutusloa väljaandjale üks kord aastas 1. märtsiks. Analüüsitulemused tuleb säilitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitada elektroonselt tabeli kujul.
Veekogu nimetus Veekogu kood
Suubla nimetus
Suubla kood
Väljalaskme kood
Väljalaskme nimetus
Veekogumi nimetus
Veekogumi kood
Proovi võtukoha nimetus
Proovi võtukoha koordinaadid (L‑Est)
Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise
sagedus Proovi võtmise aeg
Kurna oja VEE1093100 Biolodu X: 6582902, Y: 544290 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nikkel (Ni) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Fosfaat (PO43-) Hägusus Veetemperatuur (proovivõtul) Üldorgaaniline süsinik (TOC)
Üks kord kvartalis
88/103
Kurna oja VEE1093100 X: 6582673, Y: 543715 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nikkel (Ni) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Fosfaat (PO43-) Hägusus Veetemperatuur (proovivõtul) Üldorgaaniline süsinik (TOC)
Üks kord kvartalis
Vaskjala - Ülemiste kanal
VEE1093000 X: 6586295, Y: 545605 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nikkel (Ni) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Tsink (Zn) Vask (Cu) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Fosfaat (PO43-) Hägusus Veetemperatuur (proovivõtul) Üldorgaaniline süsinik (TOC)
Üks kord kvartalis
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Pinnavees seirata lisaks loetelus olevatele näitajatele permanganaatne hapnikutarve, alkaliteet ning kolooniate arv 37 °C üks kord kvartalis.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta 89/103
Paisu nimetus Soodla
Paisu number PAIS020330
Veekogu nimetus Soodla jõgi
Veekogu kood VEE1087000
Pinnaveekogumi nimetus Soodla lähtest Soodla veehoidlani
Pinnaveekogumi kood 1087000_1
Jrk nr
Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg
1. Paisutustasemed MPT 59,22 m abs; NPT 65,27 m abs; KPT 66,02 m abs. Pidev
2. Veetasemete reguleerimine 1. Veekogu paisutamisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allavoolu jäävas looduslikus voolusängis; 2. Paisjärvede taastäitmist võib teostada juhul, kui vooluveekogus, millest vett võetakse, on ökoloogiline miinimumvooluhulk tagatud; 3. Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab paisutuse mõjupiirkonnas vee erikasutusloas määratud veetaseme; 4. Loaga kehtestatud normaalpaisutusest kõrgema veepindade nivoo ja minimaalpaisutusest madalama veepindade nivoo hoidmist võib lubada looduslike erakorraliste tingimuste puhul, kuniks looduslikud erakorralised tingimused normaliseeruvad; 5. Paisutuse langetamine veeloaga määratud miinimum veetasemest allapoole kooskõlastatakse Keskkonnaametiga; 6. Veetaseme mõõtmiseks peavad paisudele olema paigaldatud mõõdulatid. Keskkonnaametil on õigus saada teavet veetasemete kohta operatiivselt.
Pidev
3. Hooldus 1. Paisude tehniline seisukord tuleb üle vaadata enne ja pärast suurveeperioode. Ülevaatuse käigus tuleb hinnata paisu seisukorda ja vastupidavust erakorralistele oludele ning vajadusel kavandada hooldus- või remonttööd. 2. Paisude üldise hea- ja seisukorra ülevaatused tuleb teostada vastavalt vajadusele. 3. Vajadusel tuleb ülevaatuse käidus leitud muutused ja deformatsioonid likvideerida. 4. Paisude ette kogunenud risu tuleb eemaldada.
1. Vähemalt 4 korda aastas; 2.-4. Vajadusel
4. Hoolduspäevik 1. Alates loa kehtivuse algusest tuleb täita paisu hoolduspäevikut, kuhu kantakse: paisu tehniline seisukord peale ülevaatusi; mõõdetud paisutustasemed, vooluhulgad ning ökoloogiline vooluhulk; teave remondi- ja korrastustööde vajaduse ning teostuse kohta ja avariiohtlike olukordade esinemine. Hoolduspäevikut võib pidada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. 2. Loa andja või keskkonna järelevalve teostaja nõudmisel tuleb hoolduspäevik esitada nõudjale läbivaatamiseks.
Pideavalt
5. Seire 1. Vähemalt kord kvartalis tuleb mõõta veetasemed. Tulemused fikseerida koos hüdroloogiliste vaatluste ja hüdrosõlmede hetke vooluhulkade andmetega. Ettevõte peab vastavat arvestust andmekandjal, mis on Keskkonnaametile selle nõudmisel esitatav; 2. Loa omanik on kohustatud teostama keskkonnaseiret, mõõtes 1 kord 5 aasta jooksul paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja pindala ning setete eemaldamise vajadust.
1. Kord kvartalis; 2. Kord 5 aasta jooksul.
6. Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine
1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas. 2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. 3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisudest allapoole jäävasse voolusängi. 4. Paisjärvede taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi. Veevool paisrajatisete all ei tohi katkeda, allpool paise tuleb tagada vähemalt ökoloogiline miinimumvooluhulk. 5. Veetasapindade tõstmine või langetamine veeloas kehtestatud paisutustasemetest üles või allapoole tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Vajadusel
7. Kalade läbipääs Kalade läbipääsu ei ole vaja tagada. Pidevalt
8. Avarii ja avariioht 1. Avarii korral teavitada koheselt loa andjat, Keskkonnainspektsiooni ja vajadusel Päästeametit; 2. Paisu hea tehniline seisukord tuleb tagada esimesel võimalusel; 3. Avariiohu märkamisel tuleb paisu hea tehniline seisukord tagada viivitamatult; 4. Paisu omanik või valdaja peab asuma avariid või avariiohtu kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii või selle ohu avastanud või sellest teada saanud.
Vajadusel
9. Vastutus ja kohustused 1. Paisu omanik/valdaja on kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; 2. Paisutamisel tuleb vältida vee reostumist, veekogu risustamist ning vee-elustiku kahjustamist; 3. Vee erikasutusega seotud uue teabe ilmnemisel (muudatused tehnoloogias, omandisuhetes vms) tuleb sellest viivitamatult teavitada loa andjat; 4. Vee erikasutusloale kantud nõuete mittetäitmise korral on loa andjal õigus tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks.
1.-2. Vajadusel; 3. Pidevalt; 4. Vajadusel
10. Muud olulised meetmed 1. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogu seisundile, ümbruskonnale või naaberkinnistutele, siis on vee erikasutusloa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid, esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba kehtetuks. 2. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
1. Vajadusel; 2. Pidevalt
90/103
Paisu nimetus Raudoja
Paisu number PAIS020300
Veekogu nimetus Raudoja
Veekogu kood VEE1087400
Pinnaveekogumi nimetus Raudoja
Pinnaveekogumi kood 108740_1
91/103
Jrk nr
Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg
1. Paisutustasemed MPT 56,73 m abs; NPT 57,73 m abs; KPT 58,43 m abs. Pidev
2. Veetasemete reguleerimine 1. Veekogu paisutamisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allavoolu jäävas looduslikus voolusängis; 2. Paisjärvede taastäitmist võib teostada juhul, kui vooluveekogus, millest vett võetakse, on ökoloogiline miinimumvooluhulk tagatud; 3. Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab paisutuse mõjupiirkonnas vee erikasutusloas määratud veetaseme; 4. Loaga kehtestatud normaalpaisutusest kõrgema veepindade nivoo ja minimaalpaisutusest madalama veepindade nivoo hoidmist võib lubada looduslike erakorraliste tingimuste puhul, kuniks looduslikud erakorralised tingimused normaliseeruvad; 5. Paisutuse langetamine veeloaga määratud miinimum veetasemest allapoole kooskõlastatakse Keskkonnaametiga; 6. Veetaseme mõõtmiseks peavad paisudele olema paigaldatud mõõdulatid. Keskkonnaametil on õigus saada teavet veetasemete kohta operatiivselt.
Pidev
3. Hooldus 1. Paisude tehniline seisukord tuleb üle vaadata enne ja pärast suurveeperioode. Ülevaatuse käigus tuleb hinnata paisu seisukorda ja vastupidavust erakorralistele oludele ning vajadusel kavandada hooldus- või remonttööd. 2. Paisude üldise hea- ja seisukorra ülevaatused tuleb teostada vastavalt vajadusele. 3. Vajadusel tuleb ülevaatuse käidus leitud muutused ja deformatsioonid likvideerida. 4. Paisude ette kogunenud risu tuleb eemaldada.
1. Vähemalt 4 korda aastas; 2.-4. Vajadusel
4. Hoolduspäevik 1. Alates loa kehtivuse algusest tuleb täita paisu hoolduspäevikut, kuhu kantakse: paisu tehniline seisukord peale ülevaatusi; mõõdetud paisutustasemed, vooluhulgad ning ökoloogiline vooluhulk; teave remondi- ja korrastustööde vajaduse ning teostuse kohta ja avariiohtlike olukordade esinemine. Hoolduspäevikut võib pidada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. 2. Loa andja või keskkonna järelevalve teostaja nõudmisel tuleb hoolduspäevik esitada nõudjale läbivaatamiseks.
Pidevalt
5. Seire 1. Vähemalt kord kvartalis tuleb mõõta veetasemed. Tulemused fikseerida koos hüdroloogiliste vaatluste ja hüdrosõlmede hetke vooluhulkade andmetega. Ettevõte peab vastavat arvestust andmekandjal, mis on Keskkonnaametile selle nõudmisel esitatav; 2. Loa omanik on kohustatud teostama keskkonnaseiret, mõõtes 1 kord 5 aasta jooksul paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja pindala ning setete eemaldamise vajadust.
1. Kord kvartalis; 2. Kord 5 aasta jooksul.
6. Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine
1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas. 2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. 3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisudest allapoole jäävasse voolusängi. 4. Paisjärvede taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi. Veevool paisrajatisete all ei tohi katkeda, allpool paise tuleb tagada vähemalt ökoloogiline miinimumvooluhulk. 5. Veetasapindade tõstmine või langetamine veeloas kehtestatud paisutustasemetest üles või allapoole tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Vajadusel
7. Kalade läbipääs Kalade läbipääsu ei ole vaja tagada. Pidevalt
8. Avarii ja avariioht 1. Avarii korral teavitada koheselt loa andjat, Keskkonnainspektsiooni ja vajadusel Päästeametit; 2. Paisu hea tehniline seisukord tuleb tagada esimesel võimalusel; 3. Avariiohu märkamisel tuleb paisu hea tehniline seisukord tagada viivitamatult; 4. Paisu omanik või valdaja peab asuma avariid või avariiohtu kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii või selle ohu avastanud või sellest teada saanud.
Vajadusel
9. Vastutus ja kohustused 1. Paisu omanik/valdaja on kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; 2. Paisutamisel tuleb vältida vee reostumist, veekogu risustamist ning vee-elustiku kahjustamist; 3. Vee erikasutusega seotud uue teabe ilmnemisel (muudatused tehnoloogias, omandisuhetes vms) tuleb sellest viivitamatult teavitada loa andjat; 4. Vee erikasutusloale kantud nõuete mittetäitmise korral on loa andjal õigus tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks.
1.-2. Vajadusel; 3. Pidevalt; 4. Vajadusel
10. Muud olulised meetmed 1. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogu seisundile, ümbruskonnale või naaberkinnistutele, siis on vee erikasutusloa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid, esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba kehtetuks. 2. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
1. Vajadusel; 2. Pidevaltt
Paisu nimetus Aavoja
Paisu number PAIS026200
Veekogu nimetus Aavoja
Veekogu kood VEE1086600
92/103
Pinnaveekogumi nimetus Aavoja
Pinnaveekogumi kood 1086600_1
Jrk nr
Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg
1. Paisutustasemed NPT 50,35 m abs, KPT 51,27 m abs ja MPT 50,12 m abs. Pidev
2. Veetasemete reguleerimine 1. Veekogu paisutamisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allavoolu jäävas looduslikus voolusängis; 2. Paisjärvede taastäitmist võib teostada juhul, kui vooluveekogus, millest vett võetakse, on ökoloogiline miinimumvooluhulk tagatud; 3. Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab paisutuse mõjupiirkonnas vee erikasutusloas määratud veetaseme; 4. Loaga kehtestatud normaalpaisutusest kõrgema veepindade nivoo ja minimaalpaisutusest madalama veepindade nivoo hoidmist võib lubada looduslike erakorraliste tingimuste puhul, kuniks looduslikud erakorralised tingimused normaliseeruvad; 5. Paisutuse langetamine veeloaga määratud miinimum veetasemest allapoole kooskõlastatakse Keskkonnaametiga; 6. Veetaseme mõõtmiseks peavad paisudele olema paigaldatud mõõdulatid. Keskkonnaametil on õigus saada teavet veetasemete kohta operatiivselt.
Pidev
3. Hooldus 1. Paisude tehniline seisukord tuleb üle vaadata enne ja pärast suurveeperioode. Ülevaatuse käigus tuleb hinnata paisu seisukorda ja vastupidavust erakorralistele oludele ning vajadusel kavandada hooldus- või remonttööd. 2. Paisude üldise hea- ja seisukorra ülevaatused tuleb teostada vastavalt vajadusele. 3. Vajadusel tuleb ülevaatuse käidus leitud muutused ja deformatsioonid likvideerida. 4. Paisude ette kogunenud risu tuleb eemaldada.
1. Vähemalt 4 korda aastas; 2.-4. Vajadusel
4. Hoolduspäevik 1. Alates loa kehtivuse algusest tuleb täita paisu hoolduspäevikut, kuhu kantakse: paisu tehniline seisukord peale ülevaatusi; mõõdetud paisutustasemed, vooluhulgad ning ökoloogiline vooluhulk; teave remondi- ja korrastustööde vajaduse ning teostuse kohta ja avariiohtlike olukordade esinemine. Hoolduspäevikut võib pidada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. 2. Loa andja või keskkonna järelevalve teostaja nõudmisel tuleb hoolduspäevik esitada nõudjale läbivaatamiseks.
Pidevalt
5. Seire 1. Vähemalt kord kvartalis tuleb mõõta veetasemed. Tulemused fikseerida koos hüdroloogiliste vaatluste ja hüdrosõlmede hetke vooluhulkade andmetega. Ettevõte peab vastavat arvestust andmekandjal, mis on Keskkonnaametile selle nõudmisel esitatav; 2. Loa omanik on kohustatud teostama keskkonnaseiret, mõõtes 1 kord 5 aasta jooksul paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja pindala ning setete eemaldamise vajadust.
1. Kord kvartalis; 2. Kord 5 aasta jooksul.
6. Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine
1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas. 2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. 3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisudest allapoole jäävasse voolusängi. 4. Paisjärvede taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi. Veevool paisrajatisete all ei tohi katkeda, allpool paise tuleb tagada vähemalt ökoloogiline miinimumvooluhulk. 5. Veetasapindade tõstmine või langetamine veeloas kehtestatud paisutustasemetest üles või allapoole tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Vajadusel
7. Kalade läbipääs Kalade läbipääsu ei ole vaja tagada. Pidevalt
8. Avarii ja avariioht 1. Avarii korral teavitada koheselt loa andjat, Keskkonnainspektsiooni ja vajadusel Päästeametit; 2. Paisu hea tehniline seisukord tuleb tagada esimesel võimalusel; 3. Avariiohu märkamisel tuleb paisu hea tehniline seisukord tagada viivitamatult; 4. Paisu omanik või valdaja peab asuma avariid või avariiohtu kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii või selle ohu avastanud või sellest teada saanud.
Vajadusel
9. Vastutus ja kohustused 1. Paisu omanik/valdaja on kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; 2. Paisutamisel tuleb vältida vee reostumist, veekogu risustamist ning vee-elustiku kahjustamist; 3. Vee erikasutusega seotud uue teabe ilmnemisel (muudatused tehnoloogias, omandisuhetes vms) tuleb sellest viivitamatult teavitada loa andjat; 4. Vee erikasutusloale kantud nõuete mittetäitmise korral on loa andjal õigus tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks.
1.-2. Vajadusel; 3. Pidevalt; 4. Vajadusel
10. Muud olulised meetmed 1. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogu seisundile, ümbruskonnale või naaberkinnistutele, siis on vee erikasutusloa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid, esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba kehtetuks. 2. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
1. Vajadusel; 2. Pidevalt
Paisu nimetus Kaunissaare
93/103
Paisu number PAIS013460
Veekogu nimetus Jägala jõgi
Veekogu kood VEE1083500
Pinnaveekogumi nimetus Jägala Ambla jõest Aavojani
Pinnaveekogumi kood 1083500_2
Jrk nr
Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg
1. Paisutustasemed NPT 48,95 m abs, KPT 49,22 m abs ja MPT 47,22 m ab. Pidev
2. Veetasemete reguleerimine 1. Veekogu paisutamisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allavoolu jäävas looduslikus voolusängis; 2. Paisjärvede taastäitmist võib teostada juhul, kui vooluveekogus, millest vett võetakse, on ökoloogiline miinimumvooluhulk tagatud; 3. Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab paisutuse mõjupiirkonnas vee erikasutusloas määratud veetaseme; 4. Loaga kehtestatud normaalpaisutusest kõrgema veepindade nivoo ja minimaalpaisutusest madalama veepindade nivoo hoidmist võib lubada looduslike erakorraliste tingimuste puhul, kuniks looduslikud erakorralised tingimused normaliseeruvad; 5. Paisutuse langetamine veeloaga määratud miinimum veetasemest allapoole kooskõlastatakse Keskkonnaametiga; 6. Veetaseme mõõtmiseks peavad paisudele olema paigaldatud mõõdulatid. Keskkonnaametil on õigus saada teavet veetasemete kohta operatiivselt.
Pidev
3. Hooldus 1. Paisude tehniline seisukord tuleb üle vaadata enne ja pärast suurveeperioode. Ülevaatuse käigus tuleb hinnata paisu seisukorda ja vastupidavust erakorralistele oludele ning vajadusel kavandada hooldus- või remonttööd. 2. Paisude üldise hea- ja seisukorra ülevaatused tuleb teostada vastavalt vajadusele. 3. Vajadusel tuleb ülevaatuse käidus leitud muutused ja deformatsioonid likvideerida. 4. Paisude ette kogunenud risu tuleb eemaldada.
1. Vähemalt 4 korda aastas; 2.-4. Vajadusel
4. Hoolduspäevik 1. Alates loa kehtivuse algusest tuleb täita paisu hoolduspäevikut, kuhu kantakse: paisu tehniline seisukord peale ülevaatusi; mõõdetud paisutustasemed, vooluhulgad ning ökoloogiline vooluhulk; teave remondi- ja korrastustööde vajaduse ning teostuse kohta ja avariiohtlike olukordade esinemine. Hoolduspäevikut võib pidada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. 2. Loa andja või keskkonna järelevalve teostaja nõudmisel tuleb hoolduspäevik esitada nõudjale läbivaatamiseks.
Pidevalt
5. Seire 1. Vähemalt kord kvartalis tuleb mõõta veetasemed. Tulemused fikseerida koos hüdroloogiliste vaatluste ja hüdrosõlmede hetke vooluhulkade andmetega. Ettevõte peab vastavat arvestust andmekandjal, mis on Keskkonnaametile selle nõudmisel esitatav; 2. Loa omanik on kohustatud teostama keskkonnaseiret, mõõtes 1 kord 5 aasta jooksul paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja pindala ning setete eemaldamise vajadust.
1. Kord kvartalis; 2. Kord 5 aasta jooksul.
6. Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine
1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas. 2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. 3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisudest allapoole jäävasse voolusängi. 4. Paisjärvede taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi. Veevool paisrajatisete all ei tohi katkeda, allpool paise tuleb tagada vähemalt ökoloogiline miinimumvooluhulk. 5. Veetasapindade tõstmine või langetamine veeloas kehtestatud paisutustasemetest üles või allapoole tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Vajadusel
7. Kalade läbipääs 1. Tuleb tagada alaline kalade vaba läbipääs kalapääsuga paisudest üles- ja allavoolu; 2. Tuleb tagada stabiilne, loa nõuetele ning kalapääsu projektile vastav vooluhulk kalapääsudes; 3. Juhul, kui vooluveekogus on looduslik vooluhulk väiksem ökoloogilisest miinimumvooluhulgast, tuleb kogu vaba vooluhulk suunata läbi kalapääsu. Ökoloogilist ja kalapääsu toimimiseks vajaliku vooluhulka ei tagata reservuaaridest võetava veevaru arvelt; 4. Enne ja pärast suurveeperioode tuleb teha kalapääsude ülevaatus; 5. Kalapääsudel tehtud ehitus- ja hooldustööde ülevaatuse andmed tuleb dokumenteerida paisude hoolduspäevikus; 6. kalapääsud tuleb hoida prahist ja risust puhtana ning võimalusel vooluhulkadega opereerimisel vältida jääga ummistumist; 7. Kalapääsude hooldus ning remonttööde läbiviimine on keelatud kalade kudemis- ja sigimisrände ajal vastavalt kalapüügieeskirja §-s 41 kehtestatud ajalisele piirangule.
Pidevalt
8. Avarii ja avariioht 1. Avarii korral teavitada koheselt loa andjat, Keskkonnainspektsiooni ja vajadusel Päästeametit; 2. Paisu hea tehniline seisukord tuleb tagada esimesel võimalusel; 3. Avariiohu märkamisel tuleb paisu hea tehniline seisukord tagada viivitamatult; 4. Paisu omanik või valdaja peab asuma avariid või avariiohtu kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii või selle ohu avastanud või sellest teada saanud.
Vajadusel
9. Vastutus ja kohustused 1. Paisu omanik/valdaja on kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; 2. Paisutamisel tuleb vältida vee reostumist, veekogu risustamist ning vee-elustiku kahjustamist; 3. Vee erikasutusega seotud uue teabe ilmnemisel (muudatused tehnoloogias, omandisuhetes vms) tuleb sellest viivitamatult teavitada loa andjat; 4. Vee erikasutusloale kantud nõuete mittetäitmise korral on loa andjal õigus tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks.
1.-2. Vajadusel; 3. Pidevalt; 4. Vajadusel
94/103
10. Muud olulised meetmed 1. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogu seisundile, ümbruskonnale või naaberkinnistutele, siis on vee erikasutusloa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid, esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba kehtetuks. 2. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
1. Vajadusel; 2. Pidevalt
Jrk nr
Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg
Paisu nimetus Paunküla
Paisu number PAIS013920
Veekogu nimetus Pirita jõgi
Veekogu kood VEE1089200
Pinnaveekogumi nimetus Pirita lähtest Paunküla veehoidlani
Pinnaveekogumi kood 1089200_1
95/103
Jrk nr
Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg
1. Paisutustasemed NPT 72,71 m abs, KPT 73,21 m abs ja MPT 68,21 m abs. Pidev
2. Veetasemete reguleerimine 1. Veekogu paisutamisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allavoolu jäävas looduslikus voolusängis; 2. Paisjärvede taastäitmist võib teostada juhul, kui vooluveekogus, millest vett võetakse, on ökoloogiline miinimumvooluhulk tagatud; 3. Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab paisutuse mõjupiirkonnas vee erikasutusloas määratud veetaseme; 4. Loaga kehtestatud normaalpaisutusest kõrgema veepindade nivoo ja minimaalpaisutusest madalama veepindade nivoo hoidmist võib lubada looduslike erakorraliste tingimuste puhul, kuniks looduslikud erakorralised tingimused normaliseeruvad; 5. Paisutuse langetamine veeloaga määratud miinimum veetasemest allapoole kooskõlastatakse Keskkonnaametiga; 6. Veetaseme mõõtmiseks peavad paisudele olema paigaldatud mõõdulatid. Keskkonnaametil on õigus saada teavet veetasemete kohta operatiivselt.
Pidev
3. Hooldus 1. Paisude tehniline seisukord tuleb üle vaadata enne ja pärast suurveeperioode. Ülevaatuse käigus tuleb hinnata paisu seisukorda ja vastupidavust erakorralistele oludele ning vajadusel kavandada hooldus- või remonttööd. 2. Paisude üldise hea- ja seisukorra ülevaatused tuleb teostada vastavalt vajadusele. 3. Vajadusel tuleb ülevaatuse käidus leitud muutused ja deformatsioonid likvideerida. 4. Paisude ette kogunenud risu tuleb eemaldada.
1. Vähemalt 4 korda aastas; 2.-4. Vajadusel
4. Hoolduspäevik 1. Alates loa kehtivuse algusest tuleb täita paisu hoolduspäevikut, kuhu kantakse: paisu tehniline seisukord peale ülevaatusi; mõõdetud paisutustasemed, vooluhulgad ning ökoloogiline vooluhulk; teave remondi- ja korrastustööde vajaduse ning teostuse kohta ja avariiohtlike olukordade esinemine. Hoolduspäevikut võib pidada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. 2. Loa andja või keskkonna järelevalve teostaja nõudmisel tuleb hoolduspäevik esitada nõudjale läbivaatamiseks.
Pidevalt
5. Seire 1. Vähemalt kord kvartalis tuleb mõõta veetasemed. Tulemused fikseerida koos hüdroloogiliste vaatluste ja hüdrosõlmede hetke vooluhulkade andmetega. Ettevõte peab vastavat arvestust andmekandjal, mis on Keskkonnaametile selle nõudmisel esitatav; 2. Loa omanik on kohustatud teostama keskkonnaseiret, mõõtes 1 kord 5 aasta jooksul paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja pindala ning setete eemaldamise vajadust.
1. Kord kvartalis; 2. Kord 5 aasta jooksul.
6. Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine
1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas. 2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. 3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisudest allapoole jäävasse voolusängi. 4. Paisjärvede taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi. Veevool paisrajatisete all ei tohi katkeda, allpool paise tuleb tagada vähemalt ökoloogiline miinimumvooluhulk. 5. Veetasapindade tõstmine või langetamine veeloas kehtestatud paisutustasemetest üles või allapoole tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Vajadusel
7. Kalade läbipääs Kalade läbipääsu ei ole vaja tagada. Pidevalt
8. Avarii ja avariioht 1. Avarii korral teavitada koheselt loa andjat, Keskkonnainspektsiooni ja vajadusel Päästeametit; 2. Paisu hea tehniline seisukord tuleb tagada esimesel võimalusel; 3. Avariiohu märkamisel tuleb paisu hea tehniline seisukord tagada viivitamatult; 4. Paisu omanik või valdaja peab asuma avariid või avariiohtu kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii või selle ohu avastanud või sellest teada saanud.
Vajadusel
9. Vastutus ja kohustused 1. Paisu omanik/valdaja on kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; 2. Paisutamisel tuleb vältida vee reostumist, veekogu risustamist ning vee-elustiku kahjustamist; 3. Vee erikasutusega seotud uue teabe ilmnemisel (muudatused tehnoloogias, omandisuhetes vms) tuleb sellest viivitamatult teavitada loa andjat; 4. Vee erikasutusloale kantud nõuete mittetäitmise korral on loa andjal õigus tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks.
1.-2. Vajadusel; 3. Pidevalt; 4. Vajadusel
10. Muud olulised meetmed 1. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogu seisundile, ümbruskonnale või naaberkinnistutele, siis on vee erikasutusloa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid, esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba kehtetuks. 2. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
1. Vajadusel; 2. Pidevalt
Paisu nimetus Vaskjala
Paisu number PAIS024560
Veekogu nimetus Pirita jõgi
Veekogu kood VEE1089200
Pinnaveekogumi nimetus Pirita Kuivajõest Vaskjalani
96/103
Pinnaveekogumi kood 1089200_3
97/103
Jrk nr
Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg
1. Paisutustasemed NPT 38,23 m abs, KPT 39,63 m abs ja MPT 36,93. Pidev
2. Veetasemete reguleerimine 1. Veekogu paisutamisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allavoolu jäävas looduslikus voolusängis; 2. Paisjärvede taastäitmist võib teostada juhul, kui vooluveekogus, millest vett võetakse, on ökoloogiline miinimumvooluhulk tagatud; 3. Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab paisutuse mõjupiirkonnas vee erikasutusloas määratud veetaseme; 4. Loaga kehtestatud normaalpaisutusest kõrgema veepindade nivoo ja minimaalpaisutusest madalama veepindade nivoo hoidmist võib lubada looduslike erakorraliste tingimuste puhul, kuniks looduslikud erakorralised tingimused normaliseeruvad; 5. Paisutuse langetamine veeloaga määratud miinimum veetasemest allapoole kooskõlastatakse Keskkonnaametiga; 6. Veetaseme mõõtmiseks peavad paisudele olema paigaldatud mõõdulatid. Keskkonnaametil on õigus saada teavet veetasemete kohta operatiivselt.
Pidev
3. Hooldus 1. Paisude tehniline seisukord tuleb üle vaadata enne ja pärast suurveeperioode. Ülevaatuse käigus tuleb hinnata paisu seisukorda ja vastupidavust erakorralistele oludele ning vajadusel kavandada hooldus- või remonttööd. 2. Paisude üldise hea- ja seisukorra ülevaatused tuleb teostada vastavalt vajadusele. 3. Vajadusel tuleb ülevaatuse käidus leitud muutused ja deformatsioonid likvideerida. 4. Paisude ette kogunenud risu tuleb eemaldada.
1. Vähemalt 4 korda aastas; 2.-4. Vajadusel
4. Hoolduspäevik 1. Alates loa kehtivuse algusest tuleb täita paisu hoolduspäevikut, kuhu kantakse: paisu tehniline seisukord peale ülevaatusi; mõõdetud paisutustasemed, vooluhulgad ning ökoloogiline vooluhulk; teave remondi- ja korrastustööde vajaduse ning teostuse kohta ja avariiohtlike olukordade esinemine. Hoolduspäevikut võib pidada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. 2. Loa andja või keskkonna järelevalve teostaja nõudmisel tuleb hoolduspäevik esitada nõudjale läbivaatamiseks.
Pidevalt
5. Seire 1. Vähemalt kord kvartalis tuleb mõõta veetasemed. Tulemused fikseerida koos hüdroloogiliste vaatluste ja hüdrosõlmede hetke vooluhulkade andmetega. Ettevõte peab vastavat arvestust andmekandjal, mis on Keskkonnaametile selle nõudmisel esitatav; 2. Loa omanik on kohustatud teostama keskkonnaseiret, mõõtes 1 kord 5 aasta jooksul paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja pindala ning setete eemaldamise vajadust.
1. Kord kvartalis; 2. Kord 5 aasta jooksul.
6. Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine
1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas. 2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. 3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisudest allapoole jäävasse voolusängi. 4. Paisjärvede taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi. Veevool paisrajatisete all ei tohi katkeda, allpool paise tuleb tagada vähemalt ökoloogiline miinimumvooluhulk. 5. Veetasapindade tõstmine või langetamine veeloas kehtestatud paisutustasemetest üles või allapoole tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Vajadusel
7. Kalade läbipääs 1.Tuleb tagada alaline kalade vaba läbipääs kalapääsuga paisudest üles- ja allavoolu; 2. Tuleb tagada stabiilne, loa nõuetele ning kalapääsu projektile vastav vooluhulk kalapääsudes; 3. Juhul, kui vooluveekogus on looduslik vooluhulk väiksem ökoloogilisest miinimumvooluhulgast, tuleb kogu vaba vooluhulk suunata läbi kalapääsu. Ökoloogilist ja kalapääsu toimimiseks vajaliku vooluhulka ei tagata reservuaaridest võetava veevaru arvelt; 4. Enne ja pärast suurveeperioode tuleb teha kalapääsude ülevaatus; 5. Kalapääsudel tehtud ehitus- ja hooldustööde ülevaatuse andmed tuleb dokumenteerida paisude hoolduspäevikus; 6. kalapääsud tuleb hoida prahist ja risust puhtana ning võimalusel vooluhulkadega opereerimisel vältida jääga ummistumist; 7. Kalapääsude hooldus ning remonttööde läbiviimine on keelatud kalade kudemis- ja sigimisrände ajal vastavalt kalapüügieeskirja §-s 41 kehtestatud ajalisele piirangule.
Pidevalt
8. Avarii ja avariioht 1. Avarii korral teavitada koheselt loa andjat, Keskkonnainspektsiooni ja vajadusel Päästeametit; 2. Paisu hea tehniline seisukord tuleb tagada esimesel võimalusel; 3. Avariiohu märkamisel tuleb paisu hea tehniline seisukord tagada viivitamatult; 4. Paisu omanik või valdaja peab asuma avariid või avariiohtu kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii või selle ohu avastanud või sellest teada saanud.
Vajadusel
9. Vastutus ja kohustused 1. Paisu omanik/valdaja on kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; 2. Paisutamisel tuleb vältida vee reostumist, veekogu risustamist ning vee-elustiku kahjustamist; 3. Vee erikasutusega seotud uue teabe ilmnemisel (muudatused tehnoloogias, omandisuhetes vms) tuleb sellest viivitamatult teavitada loa andjat; 4. Vee erikasutusloale kantud nõuete mittetäitmise korral on loa andjal õigus tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks.
1.-2. Vajadusel; 3. Pidevalt; 4. Vajadusel
10. Muud olulised meetmed 1. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogu seisundile, ümbruskonnale või naaberkinnistutele, siis on vee erikasutusloa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid, esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba kehtetuks. 2. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
1. Vajadusel; 2. Pidevalt
V10. Süvendamine 98/103
V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane
V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr
Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg
1. Veekogu tervendamise meetmed 1. Eksperthinnang paisjärvede ökoloogilise seisundi hindamiseks ja fikseerimiseks 4 aasta jooksul alates loa kehtima hakkamisest. 4 aasta jooksul alates loa kehtima hakkamisest.
2. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed
Tagada puurkaevude sanitaarkaitseala nõuete täitmine ning puurkaevude veearvestite pidev töökorras olek vastavalt seadusandluses sätestatud korrale.Kitsenduste täitmise eest vastutab veehaarde omanik (valdaja) ja maaomanik.
Puurkaevude sanitaarkaitsealal on majandustegevus, v.a. veehaarete hooldus- ja arendustööd keelatud.
Võimaldada riikliku põhjaveeseire teostaja, samuti Keskkonnaministeeriumi volitatud isiku ja allprogrammi vastutava täitja või volitatud isiku ligipääs riiklike seirejaamade nimekirjas olevatele põhjaveekaevudele nr 342, 233, 218, 312, 4448, 337, 240.
Pidevalt
3. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed
Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivale seadusandlusele. Pidevalt
4. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale
Vee erikasutaja peab tegema kõik endast oleneva, et teha kindlaks võimalikke ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtijaid. Pidevalt
5. Sademevee käitluse nõuded Pidada arvestust suublasse juhitud sademevee koguste üle. Pidevalt 6. Toimingud avarii korral Võtta tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida kohalikku omavalitsust,
Keskkonnaametit ja vajadusel kaasata Päästeamet. Koheselt vastava olukorra tekkimisel (vähemalt 24 tunni jooksul).
7. Muud asjakohased meetmed 1. Käesolevas vee erikasutusloas kirjeldamata, aga vee erikasutusluba nõudvateks tegevusteks (heitvee või sadevee väljalaskude lisandumine, puurkaevude lisandumine jmt), taotleda käesoleva vee erikasutuse loa tingimuste muutmist. Selleks esitada motiveeritud kirjalik taotlus keskkonnaotsuste süsteemis KOTKAS. 2. Loa muutmise taotlus lubatud veevõtu osas esitada Keskkonnaametile hiljemalt kaks kuud enne muutmise vajadust.
Vajadusel
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 99/103
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr
Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
1. Veehaarde seire tulemused
1. Veeproovide analüüsiandmed esitada digitaalselt kokkulepitud struktuuriga tabelarvutussüsteemi tabelis.Kasutada veeallikate ja proovivõtupunktide käesolevas veeloas toodud koode.
2. Pinnavee analüüside tulemused tuleb esitada vee erikasutusloa väljaandjale üks kord aastas 1. märtsiks.
3. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ning esitada analüüsid esimesel võimalusel loa andjale.
1. Peale analüüsitulemuste selgumist; 2. 1. märtsiks; 3. Vajadusel.
2. Võetava vee arvestus Pinnaveehaarete ning puurkaevude veekasutus (m3/kuu ühe m3 täpsusega) esitada digitaalselt kokkulepitud struktuuriga tabelarvutussüsteemi tabelis - üks kord kvartalis vastavalt kehtestatud nõuetele.
Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele.
3. Heitvee arvestus Sademevee koguse arvestust pidada arvutuslikult. Andmed sademevee koguse kohta ja koguse tõendavad arvutused esitada koos veesaastetasu deklaratsiooniga. Andmed esitada kokkulepitud struktuuriga tabelarvutussüsteemi tabelites.
Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele.
4. Väljalaskme omaseire tulemused
Sademevee analüüsitulemused sisestada KOTKASe keskkonnaotsuste infosüsteemis. Kord kvartalis, vastavalt kehtivale korrale.
5. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused (t)
Suublasse juhitavate saasteainete kogused arvutada lähtudes vooluhulgast ja saasteainete kontsentratsioonidest. Andmed esitada keskkonnatasu deklaratsioonis kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele
6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave
Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada KOTKAS keskkonda vastavalt kehtivale õigusele. Deklaratsiooni saab esitada esimesel võimalusel peale kvartali lõppu. Saastetasu deklaratsioonile lisada arvutuse aluseks olev enesekontrolliaruanne (omaseire tulemused). Avarii korral avariilaskuduse/ülevoolude TL541, TL542, TL543, TL028, TL019, TL544, TL574, TL575 veekogusse juhitava reovee osas tuleb saastetasu deklareerimisel võtta aluseks peapumplasse siseneva reovee igapäevaselt määratavad reostusnäitajad. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole. Ettemaksu kontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Tähtajaks tasumata vee erikasutuse ja saastetasu summalt tuleb maksta viivist iga tasumistähtaega ületava ööpäeva kohta.
Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele.
7. Teave meetmete rakendamise kohta
1. Kui vee erikasutusloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. 3. Meetmetest, mida planeeritakse rakendada reostuse vähendamiseks ja muudest vee erikasutust puudutavate ehitiste/seadmete rekonstrueerimisest, teavitada Keskkonnaametit.
1. Olukorra tekkimisel 2. Vajadusel esitada teave aastaaruandes 3. Meetme kavandamisel.
8. Ohtlike ainete heidetest teavitamine
Ohtlike ainete heite toimumisel teavitada koheselt Keskkonnaametit. Teabe tekkimisel koheselt
9. Veekasutuse aastaaruanne
Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas
10. Muu vajalik informatsioon
Teavitada vee erikasutusloa andjat koheselt vee erikasutusloa tingimustele vastava tegevuse muutumisest.
Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks (keskkonnaloa üleandmisel) esitavad loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist.
Kohustus koheselt Kiruvere paisregulaatoril avariiolukorra tekkimisel informeerida Maanteeametit, et oleks võimalik koheselt tagada riigitee 11208 Paunküla-Kiruvere-Ardu konstruktsioonide püsivus ja liiklusohutus.
Olukorra tekkimisel
V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 35111 - Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast
Põletusseade Jah
100/103
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 450 tuh. Nm³
Diislikütus 310 tonni
Heiteallika kood Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth
Keskmise võimsusega põletusseadmete arv
Eeldatav töötundide arv aastas
Keskmine koormus, %
Käitamise alguskuupäev
Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Katlamaja korsten (S1) - HEIT0001752
1.63 2 8 760 60 01.01.1997 Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)
450 tuh. Nm³
Diislikütus 300 tonni
Diiselgeneraator (S3) - HEIT0001754
1.08 1 8 760 60 01.01.1997 Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)
450 tuh. Nm³
Diislikütus 300 tonni
Mahuti (M1) - HEIT0011484 1.205 1 48 70 01.01.2001 Diislikütus 10 tonni
Põletus seadme summaarne soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth
5.545
Keskmise võimsusega põletus seade Jah
Suure võimsusega põletus seade Ei
Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist
Ei
Nafta saaduste, muude mootori- või vedel ‐ kütuste, kütuse komponentide või kütuse ‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane
A3. Heiteallikad 101/103
A3. Heiteallikad Heite allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0001752 S1 Katlamaja korsten X: 6587180, Y: 543968 HEIT0001754 S3 Diiselgeneraator X: 6587083, Y: 543955 HEIT0011484 M1 Mahuti X: 6587174, Y: 543963
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus
Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 1.446 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 935.023 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 0.547 t 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2023 2.604 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2023 0.62 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 0.066 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 0.521 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 0.078 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 0.078 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2023 2023 1.954 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2023 2023 1 688 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2023 2023 1.846 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2023 2023 0.125 t
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa102/103
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus
Hetkeline kogus Mõõtühik Katlamaja korsten HEIT0001752 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.156 g/s
10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.362 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.016 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.13 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.02 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.02 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.652 mg/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.136 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s BC Must süsinik Tavaheide 0 g/s
Diiselgeneraator HEIT0001754 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.057 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.134 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.006 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.048 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.007 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.007 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.24 mg/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.051 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s
Mahuti HEIT0011484 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.04 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s
A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Vorm ei ole asjakohane
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Vorm ei ole asjakohane
103/103