Kiri

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Moonika Schmidt

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 16.09.2025

Meie 30.09.2025 nr 5-2/5072-2

Ettepanekud planeerimisseaduse muudatustele

Lugupeetud proua Moonika Schmidt

Olete teavitanud Saaremaa Vallavalitsust (edaspidi vallavalitsus) planeerimisseaduse (edaspidi

PlanS) muudatustest. Riigikogus on menetluses seaduseelnõu PlanS ja sellega seonduvate teiste

seaduste muutmiseks (683 SE), mille eesmärgiks on muuta planeerimismenetlus tõhusamaks

ning panustada elukeskkonna kvaliteedi parandamisse. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium kaalub eelnõule täienduste lisamist, mille kohta küsite

vallavalitsuselt arvamust (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 17.09.2025 nr 5-

2/5072-1).

Oleme Teie edastatud muudatusettepanekud (dokument „Ettepanekud planeerimisseaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks“, tööversioon 16/09/25) läbi vaadanud ja

esitame järgmised ettepanekud:

1. Punkt 1.2 täiendada eelnõu punktiga 5:

1.1. Täiendus § 4 1 lõige 7: arusaamatuks jääb, kes on selle § mõistes kaasatud isik ja kes

teavitatud isik.

1.2. Täiendus § 4 1 lõige 8: kas võiks täpsustada füüsiline isik ja juriidiline isik?

2. Punkt 1.7 täiendada eelnõu punktiga 24. Selle punktiga soovitakse täiendada PlanS § 76

lõikega 6 andes võimaluse planeeringu koostamise käigus esitatud kirjalikele arvamustele

vastata koondvastusega enne planeeringu avalikku väljapanekut, kuid mitte hiljem kui 60

päeva jooksul kirjalike arvamuste saamisest. Tegelikkuses on suur probleem ka

üldplaneeringu eelnõu ja üldplaneeringu lahenduse avaliku väljapaneku käigus laekunud

arvamustele vastamisega. Kehtiv PlanS määrab, et üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal ning üldplaneeringu avaliku

väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise

korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja

koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Saaremaa vallale laekus

üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku jooksul üle 200 arvamuse, sh mõni arvamus

koosnes omakorda kuni paarikümnest eraldi seisukohast, samuti oli ühesuguse sisuga

pöördumisi tuuleenergeetika arendusalade teemal. Nendele vastamine ei ole võimalik 30

päeva jooksul, samuti ei võimalda PlanS muudatus sellisel juhul koostada koondvastust.

Teeme ettepaneku kaaluda sama punkti lisamist PlanS § 82 lõike 8 ja § 87 lõike 9

2

täiendamiseks. Samuti detailplaneeringu avaliku väljapaneku puhul PlanS § 135 lõike 11

täiendamiseks.

3. Punkt 1.11 täiendada eelnõu punktiga 46: „Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata

jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamise

taotluse esitamisest arvates.“ Esiteks toome välja, et kui probleem on selles, et

detailplaneeringu algatamise otsuseni jõudmine võtab kaua aega, siis selle kohta on PlanS-is

tegelikult säte olemas, kuna PlanS § 128 lõike 4 kohaselt detailplaneering algatatakse või

jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Teiseks

toome välja, et Saaremaa valla praktikas ei seisa detailplaneeringu algatamise otsuse ega ka

kehtestamise otsuse tegemine mitte kohaliku omavalitsuse, vaid huvitatud isikute või teiste

ametiasutuste taga. On olukordi, kus ei jõuta isegi algatamise otsuseni 3 aasta jooksul, kuna

huvitatud isik ise ei jõua selgusele, mida ta täpselt soovib. Kas sellise muudatuse korral tuleks

teha algatamata jätmise otsus, kuna 3 aasta jooksul ei ole võimalik teha ka kehtestamata

jätmise otsust, kui detailplaneeringut ei ole algatatud? Kolmandaks pöörame tähelepanu

sellele, et sellest seaduse punktist jääb selgusetuks, kas kohalikul omavalitsusel jääb

kaalutlusõigus menetluse pikendamiseks, kui menetlus siiski toimub, või on kohalikul

omavalitsusel kohustus teha kehtestamata jätmise otsus, kui 3 aastat on möödunud.

4. Punkt 1.12. täiendada eelnõu punktiga 48 detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kohta.

Saaremaa vald tervitab võimalust kehtivat detailplaneeringut vajadusel ja võimalusel

väiksema bürokraatiaga muuta. Kuid sellest muudatusettepanekust jääb arusaamatuks kogu

selle kontseptsiooni kasutegur, kuna menetluses jäetakse ära vaid vastuvõtmine ja

avalikustamine, mis üldplaneeringukohaste detailplaneeringute puhul võtab menetlusest u 1

kuu. Saaremaa valla hinnangul on sellise mõiste sissetoomine segadust ja bürokraatiat tekitav

ning pigem tuleks detailplaneeringutele paindlikkust ja väikeste muutuste tegemise võimalus

anda läbi ehitusseadustiku § 27 detailplaneeringut täpsustatavate projekteerimistingimuste

andmise. Selle § alusel antakse projekteerimistingimused läbi avatud menetluse, samuti tuleb

eelnõu vajadusel kooskõlastada ametiasutustega. Seega võiks kaaluda detailplaneeringut

muutva detailplaneeringu asemel muuta ehitusseadustiku § 27 selliselt, et oleks võimalik

kaaluda ka ehitusõiguse muudatusi väikeses ulatuses, mis ei too kaasa detailplaneeringu

sisulist või sellega seatud eesmärgi muutmist.

4.1. Lisaks toome välja märkused muudatuse punktide täpsustamiseks, kui sellise mõiste

sissetoomist peetakse vajalikuks.

4.1.1. Ettepanekutest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas detailplaneeringut muutva

detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtiv detailplaneering kehtetuks, kuna

PlanS § 140 lõiget 8 ei muudeta?

4.1.2. Ettepanekutest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas detailplaneeringut muutev

detailplaneering tuleb vormistada vastavalt detailplaneeringu vormistamise nõuetele?

Kui jah, siis peab detailplaneering vastama vormistamise nõuetele ja sisaldama samu

asju, mis algne planeering, ehk kogu ehitusõigus tuleb uues detailplaneeringut

muutvas detailplaneeringus uuesti määrata. Sh kirjeldada tuleb ehitusõigus, määrata

krundid jne. Ettepanekus on küll toodud, et detailplaneeringu muutmisel lahendatakse

vähemalt PlanS § 126 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud ülesanded, kui neid ei ole

muudetava detailplaneeringuga lahendatud, kuid kui algne detailplaneering muutub

kehtetuks, siis tuleks ju kogu planeering nö üle kirjutada. Arusaamatuks jääb ka,

kuidas planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud ja muudetava planeeringu

kohta PlanS § 4 1 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse?

4.1.3. Ettepanekus § 139 1 lõikes 5 kohta on toodud: „Käesoleva seaduse § 126 lõike 1

punktis 4 nimetatud ehitiste asukoha määramisel on kohustuslik lahendada ka

käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 17 ja 20 nimetatud ülesanded.“ See tundub

olevat vastuolus ettepanekuga § 139 1 lõike 2 kohta, kuna detailplaneeringut muutvat

detailplaneeringut ei saa kohaldada justkui olukorras, mis võib kaasa tuua kinnisasja

või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle

suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning tegevusi, millega kaasneb oluline

3

keskkonnamõju. Juhime tähelepanu, et ka § 139 1 lõike 2 lauseehitus ei ole korrektne:

„Detailplaneeringut muutev detailplaneering ei või sisaldada kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut või kui see võib kaasa tuua

kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise,

või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning tegevusi, millega kaasneb oluline

keskkonnamõju.“ Samuti on vastuolu lõigete 2 ja 3 vahel, kuna justkui ei või algatada

detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut tegevuste puhul, millega kaasneb oluline

keskkonnamõju, kuid lõike 3 kohaselt kui kehtiva detailplaneeringu koostamisel oli

nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, võtab koostamise korraldaja

detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel arvesse keskkonnamõju

strateegilise hindamise tulemusi. Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse,

kui detailplaneeringuga kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kas

mõeldud on, et muudatusega kavandatava tegevusega ei või kaasneda olulist

keskkonnamõju?

4.1.4. Ettepanek § 139 2 kohta: „Detailplaneeringut muutev detailplaneering algatatakse või

jäetakse algatamata 60 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates.“

Seletuskirja kohaselt on tähtaeg valitud sellisena seetõttu, et kehtiva detailplaneeringu

kohta on vaja andmeid koguda ja otsustada muu hulgas ka seda, kas kohaliku

omavalitsuse üksus peab vajalikuks hoopiski terviklahenduse loomist ehk vajalik on

hinnata olemasolevat olukorda (nt ruumianalüüs vms). Saaremaa vallale jääb

arusaamatuks, kuidas kehtiva detailplaneeringu ja olemasoleva olukorra hindamiseks

on vajalik 60 päeva, kuid täiesti uude asukohta detailplaneeringu algatamise

kaalumine, sh kehtiva üldplaneeringu tingimuste ja olemasoleva olukorra hindamiseks

on aega 30 päeva?

4.1.5. Ettepanek § 139 3 lõige 3: „Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise

korraldaja võib käesolevas paragrahvis toodud koostamise lõpetamise aluste

ilmnemisel huvitatud isiku taotluse alusel algatada detailplaneeringu 30 päeva jooksul

taotluse saamisest. Algatamisel võetakse arvesse detailplaneeringut muutva

detailplaneeringu menetluse andmeid ja toiminguid.“ Seletuskirjas on toodud, et §

lõikes 3 on antud kohaliku omavalitsuse üksusele õigus minna huvitatud isiku taotluse

alusel sujuvalt üle detailplaneeringu koostamise menetlusse, säilitades kõik senini

kogutud andmed ja võttes arvesse kõiki juba tehtud toiminguid. Kohaliku

omavalitsuse üksus otsustab detailplaneeringu koostamisse üleminemise 30 päeva

jooksul taotluse saamisest. Samas on lõike sõnastuses toodud, et ühe planeeringu

koostamine tuleb lõpetada ja huvitatud isiku taotluse alusel algatada detailplaneering.

See justkui tähendab ühe menetluse lõpetamist ja teise algatamist, mitte ühelt

menetluselt sujuvalt teisele üleminekut. Samuti jääb meile arusaamatuks, kuidas saab

teise detailplaneeringu menetluses arvestada algse detailplaneeringu menetluse käigus

tehtud toiminguid, sh nt planeeringu kooskõlastamist?

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

452 5044, [email protected]

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, [email protected]