Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

30.09.2025 nr 2-2/3423-1

Majandus- ja taristuministri 18. detsembri

2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt

kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud

kasutusalad koos eranditega, metroloogilise

kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite

nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad

ning metroloogilise kontrolli ja statistilise

taatluse täpsustatud nõuded“ muutmise

määruse eelnõu

Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri 18. detsembri

2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad

koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud

nõuded“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: eelnõu ja seletuskiri.

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Aktsiaselts Metrosert

Tepso Labor OÜ

Taatluslabor Wega OÜ

Alice Labor OÜ

2 (2)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Vee-ettevõtete Liit

Maanus Urb

+372 5663 2448, [email protected]

1

EELNÕU

22.09.2025

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel.

Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt

nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite

taatluskehtivusajad

2

majandus- ja taristuministri

18.12.2018. a määrus nr 65

„Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega,

metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ Lisa

(muudetud sõnastuses)

Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt

nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite

taatluskehtivusajad

Mõõtevahendite nimistu neljandas veerus kasutatakse mõõtevahendi turule laskmisel ja

kasutusele võtmisel nõutava metroloogilise kontrolli liigi ja asjakohaste menetluste

tähistamiseks alljärgnevaid lühendeid:

1) V1 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/32/EL mõõtevahendite

kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) sätestatud vastavushindamisprotseduuride läbimine;

2) V2 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/31/EL

mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148) sätestatud

vastavushindamisprotseduuride läbimine;

3) EÜ – kohustuslik on mõõtevahendite üksikdirektiivide alusel valmistatud EÜ

tüübikinnitusega mõõtevahendi EÜ esmataatluse läbimine tüübikinnituse kehtivusaja jooksul,

kuid mitte hiljem kui 30.10.2016;

4) ST1 – kohustuslik on kehtiva, kuid enne 30.10.2006 riigisisese tüübikinnitustunnistuse

saanud mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine tunnistuse kehtivusaja jooksul, kuid

mitte hiljem kui 30.10.2016;

5) ST2 – kohustuslik on riigisisest tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi riigisisese

esmataatluse läbimine;

3

Märkused:

Mõõtevahendi liik Kasutusala

Täpsusnõue1 Metroloogilise

kontrolli liik

ja menetlus

mõõtevahendi

turule

laskmisel ja

kasutusele

võtmisel

Taatluskehtivusaeg

aastates

1 2 3 4 5

1. MASSIMÕÕTEVAHENDID

1.1 Mitteautomaatkaalud, mis

on hinnanäidikuga või

hinnanäidikuta, trükiseadmega

või trükiseadmeta elektroonsed,

elektromehaanilised või

mehaanilised

1.1.1 jaekaubanduses ja muudes

tehingutes tarbijatega või kokkuostul

klass III V2 1

1.1.2 väärismetalli, väärismetalltoote,

vääris- või poolvääriskivi kaalumiseks

jaekaubanduses või kokkuostul

klass II

1.1.3 tee või maitseainete kaalumiseks

jaekaubanduses või kokkuostul

klass II või III

1.1.4 postiteenuse osutamisel klass III

1.1.5 tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmisel

klass II või III

1.1.6 aktsiisikauba etanoolisisalduse

määramiseks

klass II

1.1.7 kinnispaki pakendaja või importija

käitlemisprotsessides täitekoguse

kontrollimiseks

klass II või III

4

1.1.8 ravimi koguse kontrollimiseks või

valmistamiseks apteegis

klass II

1.1.9 lossitava kala koguse mõõtmisel klass III või IIII

1.1.10 romusõidukist eraldatud osade ja

vedelike kaalumiseks

klass III või IIII

1.1.11 väärismetalltoodete riiklikus

järelevalves, kui mõõtevahendit

kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete

täitmise kontrollimiseks otseselt

kontrollmõõtevahendina

klass II

1.1.12 ekspertiisi tegemiseks kohtueelses

menetluses ja väärteo kohtuvälises

menetluses

klass II või III

1.1.13 kontrollostul toote massi

määramiseks tulenevalt

tarbijakaitseseadusest, kui mõõtevahendit

kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete

täitmise riiklikus järelevalves otseselt

kontrollmõõtevahendina

klass II või III

1.1.14 sõiduki kaalumiseks, kui

mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis

kehtestatud nõuete täitmise riiklikus

järelevalves otseselt

kontrollmõõtevahendina

klass III

1.1.15 sõiduki ratta- ja teljekoormuse

mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki

kogumassi määramiseks, kui

mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis

kehtestatud nõuete täitmise riiklikus

klass III või IIII

5

järelevalves otseselt

kontrollmõõtevahendina

1.1.16 kinnispaki täitekoguse ning

mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu

kontrollimiseks, kui mõõtevahendit

kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete

täitmise riiklikus järelevalves otseselt

kontrollmõõtevahendina

klass II või III

1.1.17 meditsiinis patsiendi tervise

kontrollimiseks, diagnoosimiseks või

ravimiseks

klass III 5

1.2 Etiketi

trükkimisseadmetega

varustatud automaat- või

mitteautomaatkaalud

ebavõrdse täitumusega kauba

eelpakendamiseks juhul, kui kaalu näit ja

selle väljatrükk loetakse paki täitekoguse

lõpptulemuseks jaekaubanduses

klass XI, XII, XIII, XIIII,

Y(I), Y(II), Y(a) või Y(b)

V1 1

klass II või III V2

vastavalt tüübikinnitusele ST1

1.3 Automaatkaalud 1.3.1 jaekaubanduses, kinnispaki

täitekoguse kontrollimiseks, tollitava või

aktsiisikauba koguse mõõtmiseks

klass XI; XII; XIII; XIIII;

Y(I); Y(II); Y(a); Y(b)

(automaatpiirkaalud); klass

Ref(x)/X(x) (automaatsed

gravimeetrilised

kaalannustid); klass 0,2; 0,5;

1 või 2 (tsüklilise toimega

summeerkaalud); klass 0,5; 1

või 2 (pideva toimega

summeerkaalud)

V1 1

vastavalt tüübikinnitusele ST1

1.3.2 liikuva vaguni või rongi kaalumiseks klass 0,5 V1 2

6

tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmiseks

ST1

1.3.3 liikuva sõiduki kaalumiseks tollitava

või aktsiisikauba koguse mõõtmiseks

klass 0,5 ST2 1

1.3.4 liikuva sõiduki kaalumiseks riiklikus

järelevalves

kogumass ±1%, ±2%, ±3%,

±5%, ±7%, ±10%;

ST2 0,5

1.3.5 lossitava kala koguse mõõtmisel klass XI; XII; XIII; XIIII;

Y(I); Y(II); Y(a); Y(b)

(automaatpiirkaalud); klass

Ref(x)/X(x) (automaatsed

gravimeetrilised

kaalannustid); klass 1 või 2

(tsüklilise toimega

summeerkaalud); klass 1 või

2 (pideva toimega

summeerkaalud)

V1 1

2. VEDELIKE, VÄLJA ARVATUD VESI, KOGUSE MÕÕTEVAHENDID

2.1 Kestva dünaamilise

toimimisega mõõtesüsteemid:

sh kütusetankur;

mõõtesüsteemid autotsisternil;

laeva, raudtee- ja autotsisterni

laadimisel; lennuki

tankimiseks; piima ja muu

toiduvedeliku mõõtesüsteemid

2.1.1 vedeliku koguse mõõtmiseks

jaekaubanduses, tollitava või aktsiisikauba

koguse mõõtmiseks

klass 0,5 V1 1

EÜ

ST1

2.1.2 enne 30.10.2006 riigisisese

tüübikinnitustunnistuse saanud

elektroonsed massimõõtesüsteemid

(tiheduse- ja mahulugemid ei ole

ametlikud) vedeliku koguse mõõtmiseks

ST1

7

või tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmiseks

2.2 Pideva toimimisega

mõõtesüsteemid torustikel

tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmiseks

klass 0,3 V1 1

ST1

2.3 Vedelgaaside

mõõtesüsteemid (vedelgaas on

rõhu all ja temperatuuril –10 °C

või kõrgem) ning punktide 2.1

ja 2.2 kohased

mõõtesüsteemid vedelikele,

mille temperatuur on alla

–10 °C või üle 50 °C,

dünaamiline viskoossus suurem

kui 1000 mPa·s või suurim

mahukulu mitte üle 20 l/h

jaekaubanduses, tollitava või aktsiisikauba

koguse mõõtmiseks

klass 1,0 V1 1

ST1

2.4 Baarimõõdunõud

(mahumõõdud)

jaekaubanduses ja muudes tehingutes

tarbijatega

ülekandemõõdud: ±2 ml /

±3% (joonmõõt) või +4 ml /

+6% (servamõõt);

serveerimismõõdud: ±5% /

±(5 ml +2,5%) (joonmõõt)

või +10% / +(10 ml +5%)

(servamõõt)

V1 piiramatu

või kuni

sündmuseni, mis

võib mõjutada

mõõdunõu

geomeetriat

3. GAASIKOGUSTE MÕÕTEVAHENDID

3.1 Gaasiarvestid mille näitude alusel toimub võrguettevõtja

ja tema kliendi vaheline tehing,

aktsiisikauba koguse mõõtmiseks

klass 1,5 või 1,0;

kordustaatluses kehtib

veapiiride kahekordne

väärtus

V1 piiramatu

8

±3% / ±2%

membraangaasiarvestid; ±2%

/ ±1% rootor- ja

turbiingaasiarvestid;

kordustaatluses kehtib

veapiiride kahekordne

väärtus

EÜ

3.2 Gaasi leppekoguse

mõõturid

mille näitude alusel toimub võrguettevõtja

ja tema kliendi vaheline tehing,

aktsiisikauba koguse mõõtmiseks

±0,5%, ±0,7% või ±1,0% V1 8

ST1

4. VEE- JA SOOJUSARVESTID

4.1 Veearvestid2 puhta vee mõõtmiseks, mille näitude

alusel toimub vee-ettevõtja ja tema kliendi

vaheline tehing, DN < 300 mm; vee

võtmisel koguse mõõtmisel

keskkonnakaitseloaga, kui kasutatakse

veearvestit, DN < 300 mm

5% / ±2% (veetemperatuuril

≤ 30 °C) või ±5% / ±3%

(veetemperatuuril > 30 °C);

kordustaatluses kehtib

veapiiride kahekordne

väärtus

V1 5;

elektromagnetilised

ja

ultraheliveearvestid

10

klass A, B või C;

kordustaatluses kehtib

veapiiride kahekordne

väärtus

EÜ

klass A, B või C; klass 1 või

2; kordustaatluses kehtib

veapiiride kahekordne

väärtus

ST1

keskkonnakaitseloaga vee võtmisel vee

koguse mõõtmisel, kui kasutatakse

veearvestit, DN < 300 mm ja nimikulu <

900 m3/h

5% / ±2% (veetemperatuuril

≤ 30 °C) või ±5% / ±3%

(veetemperatuuril > 30 °C);

kordustaatluses kehtib

V1 10

9

veapiiride kahekordne

väärtus

klass A, B või C;

kordustaatluses kehtib

veapiiride kahekordne

väärtus

EÜ

klass A, B või C; klass 1 või

2; kordustaatluses kehtib

veapiiride kahekordne

väärtus

ST1

4.2 Soojusarvestid ja nende

alakoostud

soojusenergia koguse mõõtmiseks, mille

näitude alusel toimub võrguettevõtja ja

tema kliendi vaheline tehing,

kulumõõtemuunduriga, mille DN < 300

mm

klass 2 või 3 V1 5

vastavalt tüübikinnitusele ST1

5. VAHELDUVVOOLU ELEKTRIENERGIA MÕÕTEVAHENDID

5.1 Staatilised

aktiivelektrienergia arvestid

mille näitude alusel toimub võrguettevõtja

ja tema kliendi vaheline tehing,

aktsiisikauba koguse mõõtmiseks

klass A, B või C V1 12

vastavalt tüübikinnitusele EÜ

klass 1, 2, 0,2S või 0,5S ST1

5.2 Elektromehaanilised

aktiivelektrienergia arvestid

mille näitude alusel toimub võrguettevõtja

ja tema kliendi vaheline tehing,

aktsiisikauba koguse mõõtmiseks

klass A, B või C V1 16

klass A, B, 1 või 2 ST1

6. PIKKUSMÕÕTEVAHENDID

6.1 Pikkusmõõdud jaekaubanduses, või kauba klass I, II, III, D või S V1 piiramatu,

10

(mõõdulindid ja jäigad või

pooljäigad mõõdud)

eelpakendamisel; tollitava või

aktsiisikauba koguse mõõtmisel, tasu

arvestamiseks postiteenuse osutamisel;

riiklikus järelevalves ja sõiduki

tehnonõuetele vastavuse kontrolli

teostamisel ülevaatuspunktis, kui pikkuse

mõõtmisel kasutatakse mõõdulinti

klass I, II või III EÜ kui enne seda ei

toimu sündmust,

mis võib mõjutada

pikkusmõõdu

geomeetriat

4

pikkusmõõdud

klass D, S ja lood-

mõõdulindid

ST1

6.2 Statsionaarsete mahutite

automaatsed nivoomõõturid

tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmiseks

klass II ST2 2

6.3 Pikkusmõõtemasinad koguse mõõtmiseks jaekaubanduses või

kauba eelpakendamisel

klass I, II või III V1 3

ST1

6.4 Mõõterattad liiklusjärelevalves, kui pikkuse mõõtmisel

kasutatakse mõõterattaid

klass I, II või III ST2 3

6.5 Mitme dimensiooni

mõõtemasinad

paki mõõtmete määramiseks posti- või

hoiuteenuse osutamisel

vea piirväärtus ±1d, kus d on

skaalajaotise väärtus

V1 10

7. MUUD MÕÕTEVAHENDID

7.1 Taksomeetrid taksoveol, kui hinna arvestamine ei toimu

infoühiskonna teenuse vahendusel

laboritingimustel: ±0,1%

aega ja ±0,2% vahemaad

väljendavate impulsside

arvust, ±0,1% tasunäidu

arvutamise viga

V1 2

ST1

7.2 Kiirusmõõturid liiklusjärelevalves veapiir taatlemisel kaudsel

meetodil laboritingimustes:

kiirusel kuni 100 km/h ±1

km/h ja kiirusel üle 100 km/h

±1% mõõtevahendi näidust

ST2 1

11

1 Täpsusnõue tuleneb asjakohasest nõudeid esitavast Euroopa Liidu direktiivist, rahvusvahelisest standardist ja/või tehnilisest normdokumendist.

Taadelda ja kasutada võib kõrgema täpsusnõudega mõõtevahendit. 2 Korteriühistu võib kasutada sisemises arveldamises puhta vee mõõtmiseks taadeldud veearvesteid.

7.3 Mootorsõidukite

heitgaaside analüsaatorid

liiklusjärelevalves ja sõiduki

tehnonõuetele vastavuse kontrolli

tegemisel ülevaatuspunktis

klass 0 või I V1 1

ST1

7.4 Tõenduslikud alkomeetrid riiklikus järelevalves ±0,020 mg/l väärtustel kuni

0,4 mg/l , ±5% väärtustel 0,4

mg/l kuni 2 mg/l, ±20%

väärtusel üle 2 mg/l;

kordustaatlusel ±0,032 mg/l

väärtustel kuni 0,4 mg/l; ±8%

väärtustel 0,4 mg/l kuni 2

mg/l, ±30% väärtusel üle 2

mg/l

ST2 0,5

22.09.2025

Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt

kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise

kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad

ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määrust nr 65

„Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega,

metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“

(edaspidi määrus nr 65).

Eelnõuga kavandatud muudatuse tulemusel ettevõtjate halduskoormus väheneb. Tehtava

muudatusega pikendatakse elektromagnetiliste ja ultraheliveearvestite taatluskehtivusaegasid

kaks korda, mis vähendab eelkõige vee-ettevõtjate kulu taatlusega seotud toimingutele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtlus- ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb (tel:

5663 2448, e-post: [email protected]). Eelnõule on õigusekspertiisi teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post:

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (e-post:

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud ettepanekud

loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 12.06.2025. a Vabariigi Valitsuse

liikmete nõupidamisele (valitsuskabineti nõupidamine), kus käesolevas eelnõus käsitletud

lihtsustus heaks kiideti.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punkti

9.1 alapunktiga 224 „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame

teenuseid ja regulatsioone. Pidev tegevus.“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt kehtestatakse määruse nr 65 lisa uues sõnastuses ning selle käigus muudetakse

punkti 4.1, pikendades elektromagnetiliste veearvestite ja ultraheliveearvestite

taatluskehtivusaega viielt aastalt kümne aastani. Muudele veearvestitele jääb kehtima varasem

taatluskehtivusaeg, milleks on viis aastat. Muude veearvestite all mõeldakse eelkõige

mehaanilisi veearvesteid.

Tänapäevasemad elektromagnetilised ja ultraheliveearvestid ei sisalda liikuvaid mehaanilisi

osi, mistõttu on nende kulumine ajas oluliselt väiksem võrreldes mehaaniliste arvestitega.

Tootjate esitatud töökindluse andmed kinnitavad, et nende arvestite mõõtetäpsus säilib ka

oluliselt pikema aja jooksul kui viis aastat.

Mõõtetäpsuse säilimist pikema aja vältel kui viis aastat kinnitavad ka olemasolevad

taatlusandmed. Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) kogutud 2024. aasta andmete põhjal, mis

koondab 25 vee-ettevõtte andmeid, on ultraheliveearvestid taatluse tulemuste järgselt 99%

ulatuses nõuetekohased. Samuti on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis nende arvestite

taatluskehtivusaeg juba praegu kümme või rohkema aastat. Näidetena saab tuua Belgia, kus see

on kuni 16 aastat, Prantsusmaal kuni 15 aastat ja Portugalis kuni 12 aastat. Täpne aeg sõltub

nendes riikides veearvestite kasutusintensiivsusest – mida väiksem kasutusintensiivsus, seda

pikem taatluskehtivusaeg. Fikseeritud lahendust kasutavad näiteks Itaalia, kus mehaaniliste

veearvestite taatluskehtivusaeg on kümme aastat ja muud tüüpi (nt ultraheliveearvesti)

arvestitel 13 aastat, ning Tšehhi, kus mehaanilistele arvestitele on ette nähtud viieaastane ja

ultraheliveearvestitele kaheksa-aastane taatluskehtivusaeg.

Eelneva põhjal on otstarbekas elektromagnetiliste ja ultraheliveearvestite taatluskehtivusaega

pikendada viielt aastalt kümnele, millega väheneb ettevõtjate halduskoormus ja hoitakse

kulusid poole võrra kokku. Vee-ettevõtja taatluskulud võivad ulatuda EVEL-i saadetud

2024. aasta andmete põhjal 100 000 euroni aastas. Samuti motiveerib muudatus ettevõtjaid

kasutusele võtma tehnoloogiliselt vastupidavamaid arvesteid, mis on üldjuhul ka kaugloetavad.

Pikem taatluskehtivusaeg koos potentsiaalse kaugloetavuse funktsiooniga annab

teenuseosutajale võimaluse kulusid kokku hoida ja on teenuse tarbijale mugavam, kuna ei pea

teatama näite ja arvestit vahetatakse harvem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu sisaldab tehnilist regulatsiooni, mille puhul on tegemist tehnilise normiga Euroopa

Liidu õiguse tähenduses. Seetõttu kohaldub ka tehniliste eeskirjade teavitamise kord.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm 1: vee-ettevõtjad

Eesti vee-ettevõtluse hindamise ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava raames

koostatud uuringu andmetel on Eestis 2019. aasta seisuga 144 vee-ettevõtet. Eesti Vee-

ettevõtete Liidu kogutud 2024. aasta andmete põhjal, mis koondab 25 vee-ettevõtte andmeid,

on 25 vee-ettevõttel kokku 80 191 ultraheliveearvestit, mis moodustab 70% kõikidest

veearvestitest. Ühe veearvesti taatluskulu sõltub veearvesti suurusest ning varieerub vahemikus

5 eurot ja 75 senti kuni 80 eurot ilma käibemaksuta. Näiteks veearvestite DN 15 kuni DN 20

taatluskulu on keskmiselt 15 eurot, DN 25 keskmiselt 20 eurot ning DN 32 keskmiselt 30 eurot,

millele lisandub käibemaks. Hinnad sõltuvad ka sellest, kas arvesti vajab puhastamist või mitte.

Peale eeltoodud summade tuleb juurde arvestada arvesti vahetamise kulu, transpordikulu ja

tööjõukulu. Oluline ongi siinkohal märkida, et arvestite taatlemisele viimisel on põhikulud

seotud tööjõukulu ja ajaga, mitte kitsalt arvesti taatluskuluga. Ettevõtte aastane taatluskulu on

keskmiselt 15 731 eurot vee-ettevõtte kohta aastas, kuid sõltuvalt vee-ettevõttest võib see

küündida üle 100 000 euroni aastas. Keskmine ultraheliveearvesti ostuhind oli 86 eurot aastal

2024 ning selle keskmine kasutusaeg on 15 aastat.

Ettevõtjatele ei kaasne muudatuse rakendamisel lisakohustusi ega -kulusid, kuid suureneb

motivatsioon kasutada uuema tehnoloogiaga veearvestit, millel on pikem taatluskehtivusaeg,

mis võimaldab vähendada veearvesti taatlemisse viimisega tekkivat personalikulu ja

taatlusteenuse kulu. Kliimaministeeriumi soov on hoida vee-ettevõtetele lisanduvatest

keskkonnanõuetest lähtuvalt veeteenuse hind tarbijale stabiilsena. Ka Konkurentsiamet suunab

vee-ettevõtjaid just personalikuludes tõhustamise kohti leidma. Arvestite vahetamine ja taatlus

on personalikulu.

Kontroll nende seadmete täpsuse üle säilitatakse taatlemise kaudu, lihtsalt seadme

tehnoloogilisest ülesehitusest lähtuvalt saab seda teha pikema intervalliga.

Sihtrühm 2: taatluslaborid, mida vastava pädevusega on neli. Eesti ettevõtjate koguarvuga

võrreldes on sihtrühm väga väike. Taatlusteenust pakkuvate ettevõtete vaates tuleb negatiivse

mõjuna välja tuua poole võrra pikenev taatlusintervall, mistõttu väheneb vajadus taatlusteenuse

järele.

Sihtrühm 3: vee-ettevõtjate kliendid

Mõju vee tarbijatele tuleneb pikemast taatluskehtivusajast. Mida pikem on taatluskehtivusaeg,

seda vähem kulukas on see vee-ettevõttele, mis omakorda vähendab vajadust tõsta tarbija jaoks

veeteenuse hinda. Negatiivse mõjuna tuleb pikema taatlusvahemiku vaates välja tuua võimalus,

et pikendatud taatluskehtivusega veearvesti hakkab teatud aja möödudes süsteemsete või

juhuslike rikete tõttu mõõtma tarbimist ebakorrektselt, hinnates üle tegelikku veetarbimist.

Kuigi ultrahelitehnoloogia tagab suurema mõõtetäpsuse ja stabiilsuse, ei ole ükski tehnoloogia

täiesti tõrkevaba. Mida pikem on taatluskehtivusaeg, seda rohkem nihkub mõõtevigadega

seotud risk tarbija õlule, eriti olukorras, kus mõõteseade kuulub vee-ettevõtjale ning tarbijal

puudub kontroll selle seisukorra üle.

Teise poole pealt säilib ka võimalus, et veearvesti mõõdab tarbija kasuks, näidates veetarbimist

tegelikkusest väiksemana. Siinkohal tuleb taas välja tuua, et kontroll nende seadmete täpsuse

üle säilitatakse taatlemise kaudu, lihtsalt seadme tehnoloogilisest ülesehitusest lähtuvalt saab

seda teha pikema intervalliga.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

Mõju TTJA-le on väheoluline, kuid positiivne. Kirjeldatud veearvestite taatluskehtivusaja

pikenemisel saab TTJA järelevalve planeerimisel vähendada ultraheliveearvestite ja

elektromagnetiliste veearvestite taatluskehtivusaja nõuete järgimisele planeeritavat ressurssi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse

rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, AS-ile Metrosert, Tepso Labor OÜ-le, Alice Labor OÜ-le, Taatluslabor Wega OÜ-le,

Eesti Vee-ettevõtete Liidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.