Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Justiits- ja Digiministeerium Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Riigikantselei

29.09.2025 nr 5-1/25/8

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume teie kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ning merealuse taristu omanikele, Kaitseliidule, Kaitsepolitseile, Kaitseväele, Logistika ja Sadamate Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigikantseleile, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale, Tervisekassale, Transpordiametile, Viru Vanglale ning Välisluureametile. Marion Saarna-Kukk [email protected]

1/61

25.09.2025

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse elektroonilise side seadust, Kaitseliidu seadust, Kaitseväe korralduse seadust,

majandusvööndi seadust, meresõiduohutuse seadust, riigikaitseseadust, riigipiiri seadust,

tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja vangistusseadust.

Eelnõu eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe

julgeolekala kaitset, luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon ja reguleerida sõjavangide

pikaajalise kinnipidamisega seotud küsimusi, selleks:

1) antakse Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra

ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit,

et tagada meresõiduohutus;

2) luuakse Kaitseväe juurde mereliste ohtude komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita

mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja

neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust;

3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeoleku vahetu läheduse ja

Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise,

isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba

olemasolevaid meetmeid;

4) luuakse Kaitseväe julgeolekualaga sarnane regulatsioon Kaitseliidu isikute ja vara kaitseks,

ühtlustades riigikaitseobjektidega seotud piirangute käsitlust;

5) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi

piirivalvelaevadele ja jäämurdetöid tegevatele laevadele;

6) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada

Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal;

7) kohustatakse reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust

omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme;

8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve

tegemist;

9) defineeritakse sõjavangi mõiste ja määratakse asutuste pädevused sõjavangide pikaajalisel

kinnipidamisel.

Rahvusvahelise õigusega kooskõla tagamiseks sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse

järelevalveteenistus kui institutsioon, mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle ning

samuti sätestatakse riigisiseses õiguses sõjavangide kinnipidamise eest vastutavad asutused ja nende

koostöö alused.

Täpsemalt muudetakse eelnõuga Kaitseväe korralduse seadust (edaspidi KKS) eesmärgiga parandada

mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus) ning asutustevahelist koostööd.

Selleks luuakse Kaitseväe juurde mereliste ohtude komisjon. Komisjoni eesmärk on parandada

2/61

asutustevahelist teabevahetust ning töötada välja eri ohtudele reageerimise toimingud (plaanid), mida

aeg-ajalt õppuste või muu sellise käigus läbi harjutatakse, et kontrollida nende toimivust. Juhtumid,

mille korral peab riik merel tegutsema, on näiteks piiririkkumised, terrorism, organiseeritud

kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik kalapüük,

merealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama

või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine, samuti majandusvööndis Eesti Vabariigi

suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide rikkumine. Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe

asjakohased üksused ja kõik julgeolekuasutused ning vähemalt need riigiasutused, kelle ülesanne on

tagada merel avalik kord, julgeolek ja navigatsiooniohutus või kes omavad järelevalveülesandeid

merel.

Lisaks antakse Kaitseväele õigus reageerida edasilükkamatu pädevuse raames sündmusele juhul, kui

ülesanne on tegelikult seaduse järgi Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) täita. See tähendab, et kui

ohu peaks tõrjuma KAPO, täidab Kaitsevägi ülesannet seni, kuni KAPO suudab ülesande täitmise

üle võtta. Peale selle täpsustatakse eelnõuga Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks Kaitseväe kohaldatavaid erimeetmeid, laiendades

meetmete kohaldamise ulatust Kaitseväe julgeolekuala vahetusse lähedusse ja Kaitseväe laeva

ohutusalasse.

Täiendavalt antakse meresõiduohutuse seadusega (edaspidi MSOS) Kaitseväele õigus kõrgendatud

kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning

kehtestada ajutisi piiranguid või anda Transpordiametile nende kehtestamise korraldus, et tagada

üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutus. Eelistatud on, et Kaitsevägi ja Transpordiamet teevad

koostööd ning laevaliiklust juhib kriisiolukorras endiselt Transpordiamet. Kui aga tekib olukord, kus

Transpordiamet ei saa seda enam teha, on vähemalt Kaitseväel õigus seda ise teha, et hoida

tsiviillaevad ohupiirkonnast eemal ja võimaluse korral suunata laevaliiklus muud veeteed kasutama.

Eelnõu teise osa moodustavad riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) ja majandusvööndi seaduse (edaspidi

MVS) sätted, mis on seotud merealuse taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jne) ja

muudest seotud tegevustest teavitamisega. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad

või merd muul viisil seiravad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Kui tegevusest ei

ole teavitatud, võib Kaitsevägi rakendada riikliku järelevalve erimeetmeid, vahetut sundi või kasutada

jõudu, et ebaseaduslik tegevus tõkestada. Lisaks täidab hooldustegevustest ja muudest seotud

tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate

tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise.

Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle

järelevalve tegemisega, tagamaks, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või

sõidukõlblikud. Järelevalve tegemise õigus antakse Kaitseväele. Selleks lisatakse asjakohane säte nii

MSOS-i kui ka Kaitseliidu seadusesse (edaspidi KaLS). Samuti antakse MSOS-iga Kaitseväele õigus

kehtestada: 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise

ülevaatuse kord, 2) nende laevade ja väikelaevade tehnilised nõuded ning 3) laeva ja väikelaeva

merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

Eelnõu neljanda osa moodustavad väiksemad parandused RiPS-is ja MSOS-is. RiPS-is täpsustatakse,

et laeva sisenemiseks sisemerre, on vaja Kaitseväe nõusolekut ning lihtsustatakse mitmekordse

laevaloa taotlemist, mis ühtlasi aitab vähendada nii halduskoormust kui ka riigiasutuse töökoormust.

MSOS-is tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten, väikelaeva või muu veesõiduki

juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustuse

või kui toimub laevaõnnetus.

3/61

Lisaks pannakse MSOS-iga kohustus paigaldada A-klassi või B-klassi automaatne

identifitseerimissüsteemi1 seade (edaspidi AIS-seade) ankrualal või sadama reidil olevate laevade

teenindamisega tegelevatele laevadele, kuhu praeguse regulatsiooni järgi ei pea sellist seadet

paigaldama. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning

300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal ja sadama reidil olevaid

laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevuseks luba. Et

laevade liikumist ja tegevusloaga laevu, sealhulgas piirirežiimi ja sanktsiooninõuetest kinnipidamist,

tõhusamalt kontrollida, on vaja teada, kuidas ja kus need laevad liiguvad. Ilma AIS-seadmeta on seda

väga keeruline teha. Juhul, kui see ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel

rannikust, võib ankrualal või sadama reidil laevu teenindavale laevale või väikelaevale paigaldada ka

B-klassi AIS-seadme, kui aga ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili, tuleb

laevale või väikelaevale paigaldada A-klassi AIS-seade. A-klassi või B-klassi AIS-seade tuleb

ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel paigaldada kuue kuu jooksul

käesoleva eelnõu kohase seaduse jõustumisest.

KKS-i lisatakse paragrahv kaitselennunduse järelevalveteenistuse kohta. Kaitselennunduse

järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on olemuselt sõjaväepolitseiga sarnane

institutsioon. Selle ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi

olla nimetust kaitselennunduse järelevalveteenistus, kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha

järelevalvet kaitselennunduse üle. Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus,

sealhulgas evib mõju Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide õhusõidukite ja

isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseiga institutsioonina Kaitseväe

struktuuris olemas, mida NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad.

KKS-i täiendatakse §-dega 542–5411, mis on suunatud Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgi

tagamisele ja selle tõhustamisele. Nähakse ette meetmed julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus

läheduses ja täpsustatakse juba KKS-is sisalduvaid sätteid, mis puudutavad kohaldatavaid meetmeid.

Eelnõu neljanda osa moodustavad Kaitseliidu julgeolekuala loomisega seotud sätted. Kaitseliidu

julgeolekuala sätestamise kaudu ühtlustatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu objektide, vara ja isikute kaitse

põhimõtted ning luuakse ka kolmandatele isikutele selgem ja ühetaoline arusaam

riigikaitseobjektidega seotud piirangutest.

Viienda osa moodustavad riigikaitseseaduse (RiKS) ja vangistusseaduse (VangS) sätted, mis on

seotud sõjavangide kinnipidamise pädevuste reguleerimise vajadusega riigisiseses õiguses. RiKS-is

defineeritakse sõjavangi mõiste, sätestatakse sõjavangi kinnipidamise eest vastutavad asutused ja

nende koostöö alused ning VangS-is täpsustatakse sõjavangide üle arvestuse pidamise ning teabe

esitamise korda.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ametnikud ja Kaitseväe esindajad ning

õigusliku analüüsi on teinud Marion Saarna-Kukk ([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi

Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti,

vanglateenistuse, Tervisekassa, Transpordiameti, AS-i Tallinna Sadam, Rahvusvahelise Punase Risti

Komitee ning Eesti Punase Risti esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja keeleline toimetus tehakse pärast

esimest kooskõlastusringi.

1 Inglise keeles Automatic Identification System – AIS.

4/61

1.3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. a tegevusprogrammiga.

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva seaduse eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid:

• elektroonilise side seadus – RT I, 02.01.2025, 23;

• Kaitseliidu seadus – RT I, 30.04.2024, 3;

• Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 18.04.2025, 2;

• majandusvööndi seadus – RT I, 18.04.2025, 3;

• meresõiduohutuse seadus – RT I, 17.04.2025, 29;

• riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 13;

• riigikaitseseadus – RT I, 14.03.2023, 31;

• tervishoiuteenuste korraldamise seadus - RT I, 02.01.2025, 78;

• vangistusseadus – RT I, 26.06.2025, 20.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest muudetakse ka Eesti

Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 punktis 17 nimetatud riigikaitseseadust.

2. Seaduse eesmärk

Vabariigi Valitsus tegi 25. novembril 2021. a otsuse anda neli Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi

PPA) laeva üle Kaitseministeeriumi valitsemisalasse ning üleandmisega samal ajal korrastada

mereoperatsioonide juhtimist ja mereolukorrateadlikkuse loomist viisil, et Kaitsevägi asub vastutama

mereolukorrateadlikkuse loomise ja merepiiri valvamise eest ning PPA jääb vastutama merepääste

eest. Muudatused rakendusid 1. jaanuaril 2023.

Eespool nimetatud otsuse punkti 5 kohaselt kohustati pärast reformi rakendumist parandama senisega

võrreldes mereliste ülesannete mahtu ja kvaliteeti teenustes, mida konsolideeriti, ning muude

ülesannete puhul säilitama vähemalt sama teenuse kvaliteet ja maht. Et parandada ülesannete täitmise

kvaliteeti ja mahtu, on vaja üle vaadata ülesannete täitmiseks vajalik õigusruum. Seda tehtigi ning

seejuures jõuti järeldusele, et Kaitseväel ei ole merel tegutsemiseks piisavalt õigusi selleks, et

reageerida vahetule merelt tulenevale mis tahes ohule, eriti arvestades riigi julgeoleku olukorda, mis

on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Merelised ülesanded avaliku korra ja riigi julgeoleku

tagamiseks või järelevalve tegemiseks jäid endiselt enamikule asutustele alles, nagu need olid juba

enne eespool nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist. Neist kõige aegkriitilisem on

reageerimine avaliku korra või julgeoleku tagamisega seotud juhtumi korral, kus ohus võivad olla

inimelud või Eesti põhiseaduslik kord (nt laeva kaaperdamine ja selle kasutamine sadama taristu

kahjustamiseks, reisilaeval mõne reisija elu ohtu seadmine, merealuse taristu kahjustamine). Selleks

on vaja tagada muu hulgas parem asutustevaheline koostöö ja teabevahetus.

Reformi eesmärk oli parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas

lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks

regioonis toimuvale konfliktile. Kui valmistati ette reformi rakendamiseks õigusaktide muutmise

5/61

eelnõu2, jäi kokkulepe (võttes arvesse eelnõu koostamise lühikest perioodi), et eelnõus kajastatakse

üksnes laevade ning ülesannete ja funktsioonide üleandmisega seotud muudatusi; kõrvale jäetakse

kõik need muudatused, mida ei ole otseselt vaja ülesande või funktsiooni ületulemisega, kuigi võib

olla vaja teha sisuline muudatus, et ülesannet paremini täita või muul põhjusel. Kokkuleppe kohaselt

jäid sisulised küsimused vastuse ootele ning pärast reformi rakendumist praktika käigus ilmnevad

probleemid tuli lahendada hiljem uue eelnõu koostamisega, kui normide ülevaatamise tulemusena

selgub, et on vaja teha ka sisulisi muudatusi. Käesoleva eelnõuga seda osa nüüd täidetakse ning

lahendatakse hulk probleeme, mis ilma regulatsioonita takistaks kiiret reageerimist merelt tulenevate

mis tahes ohtude vastu.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, sest eelnõu on seotud eelmises lõigus

nimetatud eelnõuga. Vabariigi Valitsuse 25. novembril tehti otsus käsitleda valdkonna kohta

koostatud analüüse väljatöötamiskavatsusena (vt punkt 7). Otsusega on sisuline muudatus juba

tehtud, seega seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või

muud olulist mõju.

Esialgu eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu

(565SE) jagati kiireloomulisest vajadusest seoses Läänemerel sagenenud merealuste kaablite ja

torujuhtmetega seotud intsidentidega kaheks. Seetõttu muudeti eelnõuga 565 SE vaid Kaitseväe

korralduse seaduse ja majandusvööndi seadust osas, mis puudutas merejulgeoleku tugevdamist. Need

muudatused on tänaseks juba jõustunud. Käesolev eelnõu käsitleb peamiselt mereolukorrateadlikkuse

parandamist ning Kaitseväe julgeolekala kaitse tõhustamist, kuid annab ühtlasi väikese panuse

merejulgeoleku parandamisse.

Lisaks reguleeritakse kõnesoleva eelnõuga sõjavangide kinnipidamise küsimusi, mis on seni jäänud

riigisiseselt reguleerimata, kuid milles on tulenevalt Ukraina sõja õpituvastustest vajalik luua õiguslik

selgus.

Seadusemuudatuse üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada

Kaitseväe julgeolekala kaitset ja luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb kümnest paragrahvist: KKS

(§ 1), elektroonilise side seadus (ESS) (§ 2), KaLS (§ 3), MVS (§ 4), MSOS (§ 5) RiKS (§ 6), RiPS

(§ 7), tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) (§ 8) ja VangS (§ 9) ning seaduse jõustumine

(§ 10). Järgnev annab ülevaate eelnõu sisust eelnõu paragrahvide kaupa.

Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve- ja

julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks

piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses.

2 Vt Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine

Kaitseministeeriumi valitsemisalasse), 572 SE; leitav aadressil:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13032f15-ab1b-48a9-892c-44badaf89859/kaitsevae-korralduse-

seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-politsei--ja-piirivalveameti-laevade-uleandmine-kaitseministeeriumi-

valitsemisalasse.

6/61

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 tehakse terminoloogiline parandus Kaitseväe ülesandeid puudutavas § 3

lõike 1 punktis 41, et viia see kooskõlla tegeliku praktika ja eesmärgiga. Kehtiva seaduse kohaselt on

Kaitseväe ülesanne muu hulgas lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning

majandusvööndis. Kaitsevägi ei tee kahjutuks mitte ainult lahingumoona, vaid ka laskemoona ja

muud (lõhkemata) lõhkematerjali3, mida võib meres leiduda ja mis võib kujutada ohtu veeliiklusele.

Vajadus täpsustada on tingitud ka sellest, et relvaseadusega tehakse vahet, mis on lahingumoon ja

mis on laskemoon. Laskemoon on padrun, kuul ja muu laske- või lendkeha, mida kasutatakse relvast

laskmiseks.4 Laskemoona näiteks merel on torpeedod ja raketid. Lahingumoon on lõhkeainet,

pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav

sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja

lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks

või signaliseerimiseks.5 Lahingumoona näiteks on miinid ja granaadid, mida ei lasta tulirelvast

(miinipildujast või granaadiheitjast), pürotehnilised vahendid, suitsugranaadid, signaalraketid,

valgustusraketid ja muu selline. Termin „lõhkematerjal“ on laiema tähendusega, kui „lahingumoon“,

hõlmates kõik objektid, mis sisaldavad muu hulgas lõhkeainet, sealhulgas laskemoona ja

lahingumoona. Sellest tingituna on kohane asendada KKS-i § 3 lõike 1 punktis 41 sõna

„lahingumoon“ sõnaga „lõhkematerjal“.

Tegevuse üldine skeem on järgmine. Kui leitakse meres hulpimas või merepõhjast lõhkematerjal (nt

II maailmasõja aegne (lõhkemata) miin või lennukilt alla visatud pomm, teavitab isik sellest

Häirekeskust (kohustus tuleb lõhkematerjaliseaduse § 8 lõikest 1)6. Leidja ei tohi üldjuhul seda leitud

lõhkematerjali puutuda.7 Kuna Eesti merealal on lõhkematerjali kahjutustamise ülesanne antud

Kaitseväele, edastab Häirekeskus teate Kaitseväe sellele üksusele, kelle ülesandeks on Eesti merealal

lõhkematerjali kahjutustamine (st mereväele). Kaitsevägi vaatab leitud lõhkematerjali seisukorda,

asukohta ja muid tegureid hindamaks, kuidas on võimalik see lõhkematerjal kahjutustada (nt kas tuleb

ja saab samas kohas seda teha või tuleb seda teise kohta viia, et see näiteks plahvatama panna. Tööde

teostus oleneb veel ka ilmast ja muudest asjaoludest. Sellest tulenevalt ka märgitakse, et lõhkematerjal

tehakse kahjutuks esimesel võimalusel.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KKS-i § 31, millega antakse Kaitseväele edasilükkamatu pädevus

kohaldada riikliku järelevalve meetmeid Eesti merealal ja väikesaartel ka nende inimese elu ja tervist

ohustavate juhtumite puhul, mida lahendab KAPO.8 Kuna olukorrad ja kohaldatavad meetmed on

sarnased, muudetakse paragrahvi üksnes nii, et lisatakse igasse sättesse PPA kõrvale ka KAPO, kelle

ülesannete puhul saab Kaitsevägi edasilükkamatu pädevuse kohaldada riikliku järelevalve meetmeid

Eesti merealal ja väikesaartel inimese elu ja tervist ohustavate juhtumite korral.

KAPO on julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 5 järgi. JAS-i § 2 lõike 1

kohaselt on julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra

3 Näiteks Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias nimetatakse sellist lõhkematerjali „unexploded ordnances“ (eesti

keeles lõhkemata lõhkematerjal). 4 Vt relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 615 SE

seletuskirja (lk 34). 5 Vt relvaseaduse § 833 lõige 2. 6 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 1: Isik, kes on leidnud lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldava leiu, peab sellest

viivitamata teavitama Häirekeskust. 7 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 2: Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda

lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu. 8 Märkus: ei kohaldata andmete kogumise ja töötlemise osa, sest see ei ole otseselt seotud vahetu ohu tõrjumisega inimeste

elule ja tervisele.

7/61

püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning koguda ja töödelda

julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalikku teavet. Paragrahvis 6 on sätestatud

KAPO ülesanded. Merelt tulenevate ohtudega seonduvad neist järgmised9: 1) riigi põhiseadusliku

korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine; 2) terrorismi ja

selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine; 3) nende kuritegude tõkestamine, mille

kohtueelne uurimine on KAPO pädevuses. KAPO politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel

õigus kohaldada korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve

meedet ning vahetut sundi.10

Kuna maailmas toimuvad sündmused, sealhulgas sõda Ukrainas, on näidanud, et sageli enne

relvakonflikti algust või ka juhul, kui soovitakse destabiliseerida olukorda riigis, kuid relvakonflikti

ei soovita, pannakse toime palju selliseid tegusid, mis esialgu tunduvad olevat peamiselt avaliku korra

vastased tegevused, kuid ei pruugi seda tegelikult olla. Tegemist võib olla hübriidtegevusega, mis

tihti on üksiksündmusena KAPO või PPA lahendada. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks on riigi

kohustus reageerida igale sellisele sündmusele ning selleks, et ei peaks iga kord juurdlema, kes peab

reageerima ja kas tegemist on hübriidtegevuse või muuga, tuleks rakendada põhimõtet, et reageerib

lähim, kellel vastavad oskused, teadmised ja vahendid olemas. Merel on selleks Kaitsevägi

(merevägi). Eesmärk on tagada kiirem reageerimine merelt tulevatele ohtudele olukorras, kus KAPO

ise ei saa ülesannet täita näiteks vahendite (nt laevad) puudumise tõttu või põhjusel, et ta ei asu

läheduses ning reageerimisaeg oleks seetõttu liiga pikk, et ära hoida oht inimese elule ja tervisele.

Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse täpsem selgitus on antud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi

valitsemisalasse) 572 SE seletuskirjas (vt lk 9−15).

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse KKS-i uue §-ga 32, mis käsitleb asutusteülest merelistele

ohtudele reageerimise koordineerimist. Selleks luuakse mereliste ohtude komisjon. Komisjoni

eesmärk ja ülesanded on:

1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist;

2) aidata tagada merel piirirežiim;

3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida;

4) parandada asutustevahelist teabevahetust.

Teisisõnu on asutuste koostöö eesmärk ennetada komisjoni abil mittesõjaliste ohtude realiseerumist

Eesti merealal ning tõhustada teabevahetust mereolukorrateadlikkuse jaoks. See toetab sõjalist kaitset

hübriidohtudele reageerimisel, kuid komisjonis ei käsitleta riigi sõjalist kaitset ega osalemist

kollektiivses enesekaitses, vaid piirdutakse nn tsiviilülesannetega. Selle tulemusena peaks ka

ühtlustuma eri asutuste arusaam, mis on ohuolukord – praegu võib see olla eri asutustes erineva

tähendusega –, samuti annab see parema võimaluse ühiselt planeerida mereliste ohtude ennetamise

ja nendele reageerimise tegevusi.

Peaaegu kõikide tegevuste alus on olukorrateadlikkus. Mereolukorrateadlikkus tähendab tegelikku

arusaamist kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut, turvalisust,

majandust või keskkonda. Komisjoni tegevus peaks tagama teatud kindluse, riskide ja ohtude

maandatuse, hallatuse ja ennetatuse, et tagada Eesti Vabariigi seaduslik toimimine ja huvide

kaitsmine ning selle elanike kaitsmine erinevate merelt lähtuvate mittesõjaliste ohtude eest. Selle

oluline osa on ennetamine, hoides ohud maal (kus on sageli lihtsam reageerida) või Eesti merealalt

eemal. Ennetav tegevus aitab riigi ressursse säästlikumalt rakendada, arvestades asutuste võimeid ja

9 Märkus: loetelu ei ole sama numeratsiooni ega identse sõnastusega nagu JAS-i §-s 6. 10 JAS-i § 21 lõige 2.

8/61

tegevuste keerukust merel. Igal riigiasutusel eraldiseisvalt üldjuhul puudub kogu teave merel toimuva

kohta, samuti võib puududa osa vajalikest vahenditest, mis tagavad iseseisva ülesannete täitmise

merel.

Komisjon tegutseb Kaitseväe juures, täpsemalt mereväe juures. KKS-i § 3 lõikes 1 loetletud

ülesannetest on täielikult või osaliselt mittesõjalised ülesanded: Eesti õhuruumi ja merepiiri

valvamine ja kaitse; mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; merereostuse avastamise ja

likvideerimise korraldamine Eesti merealal; politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4

sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel; ning Eesti merealal veesõidukist või muust

ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti,

sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine

või korrarikkumise kõrvaldamine. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ § 19 lõike 2 punktide 4−6 järgi on mereväe ülesanded muu hulgas järgmised: valvata ja

kaitsta Eesti merepiiri; tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ning korraldada merereostuse

avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. Seetõttu tegutseb mereliste ohtude komisjon mereväe

juures.

Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning

vähemalt need riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või

navigatsiooniohutuse tagamisega või järelevalvega. Näiteks peaks komisjoni kuuluma õhuvägi,

KAPO, Välisluureamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja

Piirivalveamet ning Muinsuskaitseamet. Täpne asutuste loetelu pannakse paika komisjoni

töökorraga, kuid isegi selles ei ole mõistlik loetelu lõplikult lukku panna, vaid jätta see paindlikuks.

Kuna komisjonil võib olla eri tasandi töögruppe, siis saab töögruppidesse kaasata asutusi, kes

komisjoni loetelus ei ole (nt Terviseamet).

Komisjoni töökorralduses on plaan jagada see juhtrühma ja töörühma vahel: töörühm jaguneb

ebaseaduslikele tegevustele reageerimise järgi töögruppidesse. Iga juht-, töörühmas või töögrupis

osalev riigiasutus tegutseb oma pädevuse piires, täites talle seadusega pandud ülesandeid. Juhtrühma

töö eesmärk oleks operatsioonilise tasandi riigiasutuse juhtide vahel heaks kiita iga-aastased koostöö

prioriteedid. Samas ei osale ega sekku juhtrühm vahetult olukordade lahendamisse ehk töörühma

töösse. Juhtrühmas osalevad ka asjakohased ministeeriumid ja Riigikantselei ning nad on kas

nõuandvas või kuulaja rollis ega osale juhtrühma otsustusprotsessis ega mereliste ohtude komisjoni

operatsioonilise tasandi ehk töörühma töös.

Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse juures tegutsevat

julgeoleku nõukogu (edaspidi JKN), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed ülesanded, ega

sellega konkureerima. Mereliste ohtude komisjoni töörühm on praktiline ehk reageeriv tasand ning

peab saama reageerida ohule kohe, poliitilise taseme otsustustena võib see aeg-ajalt aega võtta.

Juhtrühm on töörühma ja JKN-i vahendaja, kes muu hulgas edastab teavet toimuva sündmuse kohta.

Kasulik on hoida infoväljas ka ministeeriume ja Riigikantseleid, kes seetõttu samuti osalevad

juhtrühma töös, kuigi otsustusõigust neil ei ole.

Siit järeldub, et mereliste ohtude komisjoni töörühma operatsioonilise tasandi ehk töörühma ülesanne

oleks korraldada olukordade lahendamist praktilisel tasandil. Töörühma esindajad peaks olema oma

valdkonna juhid või eksperdid, kellel on olukorra lahendamiseks õigus suunata enda esindatava

riigiasutuse ressursse. Vastasel juhul ei saa töörühm kiirelt tegutseda ega olukordi lahendada.

Olukorra (sündmuse) lahendamisel juhib konkreetse sündmuse lahendamise eest vastutav riigiasutus

eelhoiatust ja teabevahetust teadmisvajadust omavate osalistega ning üldjuhul juhib ka olukorra

lahendamist, kaasates teisi asutusi vajaduse järgi. Konkreetset sündmust asuvad tegelikkuses

9/61

lahendama selle sündmuse lahendamise eest vastutav asutus ja kaasuvad asutused (kes on loetletud

ka tegevusjuhendis).

Kuigi komisjonis on suhteliselt palju asutusi, ei tule kõik need asutused kokku iga kord, kui on vaja

mõnele sündmusele reageerida. Sündmustele reageerimiseks luuakse töögrupid ja nende arv ei ole

piiratud. Olukorrad, millal töögrupp tegutsema ja reageerima asub, on vähemalt järgmised:

1) merepiiri või piirirežiimi rikkumine;

2) terrorism;

3) organiseeritud kuritegevus;

4) ebaseaduslik ränne või inimkaubandus;

5) salakaubavedu;

6) ebaseaduslik relvavedu, sealhulgas massihävitusrelvade vedu;

7) ebaseaduslik kalapüük;

8) veealuse taristu kahjustamine;

9) majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine;

10) veealuse mälestisega seotud nõuete rikkumine;

11) laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine.

„Vähemalt“ tähendab, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga, sest neid juhtumeid, millal võidakse vajada

asutustevahelist koostööd ning millal on kasu omavahelisest teabevahetusest sündmuste toimumise

ennetamiseks, on veel.

„Töögrupp asub tegutsema“ tähendab, et tegutsema hakkavad töörühma kõikide liikmete hulgast

ainult need asutused, keda see konkreetne sündmus puudutab. Oluline on reageerimiskiirus, mistõttu

ei jääda ootama poliitilisi suuniseid JKN-ilt, ministeeriumilt või muult asutuselt ega ka taristu puhul

omanike või valdajate abipalveid (v.a sadama akvatooriumis toimuva korral, kus seaduse järgi on

selge vastutaja ja kus asutused ei saa üldjuhul tegutseda ilma omaniku või valdaja abipalveta).

Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevast tööd ning poliitiliselt tasemelt küsitakse nõusolek

üksnes juhul, kui seda näeb ette seadus. Muul ajal töötavad kõik asutused oma töörütmis ja on

(oote)valmis sündmustele reageerima, sealhulgas neid ennetama, kui see on võimalik.

Täiskoosseisus komisjon kohtub teabevahetuse eesmärgil vajaduse järgi, muu hulgas selleks, et

leppida kokku aastaplaanid, arutada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleeme jms.

Komisjoni juht on Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik (nt mereväe ülem). Komisjon kehtestab

oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa

tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused.

Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse KKS-i 2. peatükki uus § 224, millega luuakse ja defineeritakse

kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon (sarnaselt sõjaväepolitseiga). Tegemist on

Kaitseväe sisemist töökorraldust puudutava sättega, millel puudub otsene mõju11 väljapoole

Kaitseväge.

Kaitseväes alustas 1. oktoobril 2020 tööd kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus. Selle ametlik

nimetus on kaitselennunduse järelevalveteenistus (edaspidi KLJT). Et selline üksus on Eestis olemas

ja et see üksus on vastutav kaitselennunduse järelevalve eest, on kirjas Vabariigi Valitsuse

21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 18 lõike 3 punktis 4 koostoimes Kaitseväe

juhataja 25. jaanuari 2024. a käskkirja nr 154 „Õhuväe põhimäärus“12 6. peatükiga, samas seaduse

11 Selleks, et mõju ulatuks väljapoole Kaitseväge, on vaja anda üksusele, kes neid ülesandeid täidab, seadusega õigus

järelevalvet teha väljaspool Kaitseväge. Praegu on see õigus antud lennundusseadusega. 12 Leitav: https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/09/Ohuvae-pohimaarus.pdf.

10/61

tasandil on üksnes sätestatud lennundusseaduse § 601 lõikes 7, et Kaitsevägi teeb kaitselennunduse

üle haldusjärelevalvet.

2024. a kevadel NATO auditeeris13 KLJT-d ning ühe puudusena toodi välja, et Eestis ei ole seaduse

tasemel kaitselennunduse järelevalvega tegelevat üksust kui institutsiooni reguleeritud. Eelnõuga see

puudus kõrvaldatakse, luues sarnaselt sõjaväepolitseiga kaitselennunduse järelevalveteenistuse kui

institutsiooni. Praegu on sama nimi nii institutsioonil kui ka KLJT-l, kuid see ei pea nii olema. Juhul,

kui Kaitseväes peaks tehtama otsus anda kaitselennunduse järelevalve tegemise ülesanne muule

üksusele kui õhuväe koosseisus olevale KLJT-le või arvata üksus õhuväe koosseisust välja mujale

Kaitseväe sees või soovitakse muuta KLJT nime, saab seda teha ilma, et oleks vaja muuta KKS-i.

Muudatus on vaja teha sellisel juhul ainult Kaitseväe põhimääruses ja muudes sisemist töökorraldust

puudutavates haldusaktides.

Eelnõukohase KKS-i § 224 lõike 1 järgi on kaitselennunduse järelevalveteenistus täidesaatva

riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha

järelevalvet kaitselennunduse14 üle. Inglise keeles on järelevalveteenistuse nimetus Military Aviation

Authority, lühend MAA15. Kaitseväe põhimäärusega sätestatakse, milline Kaitseväe struktuuriüksus

vastutab kaitselennunduse järelevalve eest (lõige 4). Praegu on selleks Kaitseväe põhimääruse järgi

õhuvägi ja selle üksus kaitselennunduse järelevalveteenistus.16

Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ning

järelevalvele ei kohaldu käsuõigus (lõige 2). Käsuõigusega seonduv (sh mis on käsk) on reguleeritud

KKS-i §-des 27−35, mistõttu on kohasem sätestada tavapärasest käsuõigusest erinev regulatsioon

samuti seaduse tasemel, mitte määrusega17. Käsuõiguse mittekohaldamisega tagatakse

järelevalveteenistuse sõltumatus, sest näiteks ei õhuväe ülem ega ka Kaitseväe juhataja saa anda

käsku, et KLJT ei tohi teha järelevalvet mõne üksuse või õhusõiduki üle.

Kontrolli selle üle, kui sõltumatu, tõhus ja erapooletu on KLJT oma ülesannete täitmisel, teeb

Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on ka see, kes lahendab järelevalve käigus tekkinud

vaidlused, kui pooled ei jõua kokkuleppele.18 Praegu esitab KLJT Kaitseministeeriumile iga aasta

31. märtsiks järelevalvearuande eelmise kalendriaasta kohta vähemalt järgmise teabe:19

1) kokkuvõte tehtud järelevalvemenetlustest, sealhulgas eelmisel kalendriaastal avastatud rikkumised

ja tehtud ettekirjutused;

2) kokkuvõte ettekirjutuste täitmisest üksuste poolt, kellele ettekirjutus tehti;

3) eelmise ja uue ehk jooksva kalendriaasta järelevalve prioriteedid.

Lisaks akrediteerib KLJT-d NATO. Esimese akrediteering saadi 2024. aastal ning järgmine audit on

nelja aasta pärast, et uuendada (pikendada) akrediteeringut.

KLJT-l on õigus teha järelevalvet kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale Kaitseväe ka

Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK), Kaitseressursside Ameti

ja Kaitseministeeriumi üle, kui nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse rajatisi vms,

samuti kõikide Eestis viibivate ja asuvate välisriikide relvajõudude õhusõidukite ja

13 Auditiaruanne on asutusesiseseks kasutamiseks märkega ega ole avalikult kättesaadav. 14 Vt lennundusseaduse § 61 lõiget 2. Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse, Kaitseliidu

ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus. 15 Et vahet teha eri riikide MAA-del, võidakse kasutada MAA nimetuse ees veel riigi kahetähelist tunnust – EE MAA. 16 Vt Kaitseväe põhimääruse § 18 lõike 2 punkt 8 ja lõike 3 punkt 4. 17 Praegu on käsuõiguse mittekohaldamine järelevalve ülesannete täitmise suhtes sätestatud Kaitseväe põhimääruse § 18

lõikes 5. 18 Vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 101. 19 Vt kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määruse nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“ § 901.

11/61

kaitselennundusega tegelevate isikute üle, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole kokku lepitud

teisiti.

Kaitselennunduse järelevalveteenistuse (kui institutsiooni) põhiülesanne jaguneb kaheks: järelevalve

kui tehniline ülevaatus ja kontroll ning kaitselennunduses osalevate isikute pädevuse (teadmiste ja

oskuste) kontrollimine. KLJT-l on õigus kehtestada nõudeid kaitselennunduse lennundusohutuse

tagamiseks, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti (lõige 3). Selle hulka kuulub muu hulgas õigus

järelevalve ühe osana anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja

organisatsioonide välja antud lube ja sertifikaate. Võrdluseks, et paljudes riikides on seaduse või

haldusaktiga antud õigus MAA-le kehtestada eelkõige lennuohutuse tagamise eesmärgil

kaitselennunduse nõuded nii õhusõidukitele, rajatistele, seadmetele, organisatsioonidele kui ka

isikutele. Näiteks Soome lennundusseaduse §-d 6 ja 7 jagavad lennu(ndus)ohutuse eest vastutuse ja

nõuete kehtestamise õiguse õhuväe ja Soome MAA vahel. Saksamaal on see õigus samuti jagatud

õhuväe ja MAA vahel. Mõlemas riigis seaduse tasemel kaitselennundusele nõudeid ei ole kehtestatud,

vaid need on kehtestatud peamiselt asutusesiseste haldusaktidega.

Meetmed, mida KLJT (haldus)järelevalve käigus kohaldada saab, on sätestatud Vabariigi Valitsuse

seaduses.20 Praegu on peamine kaitselennunduse regulatsioon sätestatud kaitseministri 18. oktoobri

2019. a määruses nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“.

Kokkuvõtvalt, kaitselennunduse järelevalveteenistus on sarnane institutsioon nagu sõjaväepolitsei.

Selle ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi üldse olla

nimetust kaitselennunduse järelevalveteenistus, kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha

järelevalvet kaitselennunduse üle, samuti ei pruugi see olla õhuväe koosseisus (nagu praegu). Kuna

selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju NATO

liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseiga

kui institutsioon Kaitseväe struktuuris olemas, mida ja mille pädevust NATO liikmesriigid ja NATO

tunnustavad.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse, millal võib Kaitsevägi kohaldada vahetut sundi – Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks

või KKS-i §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel. (vt selgitusi lk 12–22).

Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse Kaitseväe pädevuse ulatust seoses Eesti merealal veesõidukist

või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti

riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamise,

väljaselgitamise ja tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamisega. Sättesse lisatakse täpsustus, et

korrakaitselisi meetmeid võib rakendada ulatuses, mis ei ole reguleeritud RiPS-iga. Täpsustust on

vaja, et kõrvaldada kahes seaduses olev kattuvus riikliku järelevalve tegemisel. RiPS-i järgi valvab

ja kaitseb Kaitsevägi Eesti riigipiiri merel, mis peamiselt väljendub piirirežiimi tagamises ja

majandusvööndis majandusvööndi õigusrežiimi tagamises. Piirirežiimi tagamise üks osa on ka Eesti

territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu jälgimine ja tuvastamine, kas see vastab kõikidele

UNCLOS-i ja RiPS-iga sätestatud nõuetele. Mitmed tegevused, mis selle hulka kuuluvad on samad

tegevused, mida loetaks veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuvaks ohuks Eesti merealal

elutähtsa teenuse toimepidevust tagavale taristule, riigikaitseobjektile, sadamale või muule rajatisele

või seadmestikule. Kaitseväe patrull-laevadele ja riikliku järelevalve tegemise õigust omavatele

kaitseväelastele peab olema üheselt selge, millise seaduse alusel nad tegutsevad – kas RiPS-i või

KKS-i järgi. Kuna RiPS koondab juba kõiki merel piirirežiimi tagamiseks vajalikke õigusi ja nõudeid,

20 Vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 ja 752.

12/61

on mõistlik KKS-is kui RiPS-i suhtes eriseaduses täpsustada, mis ulatuses KKS-i kohaldatakse

riikliku järelevalve tegemiseks merel veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva ohu ennetamisel,

väljaselgitamisel ja tõrjumisel Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu,

riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku suhtes. Kaitsevägi (merevägi) koostab

selleks muu hulgas asjakohased tegevusjuhendid patrull-laevadele.

Eelnõu § 1 punktis 7 täpsustatakse, et Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja

korras ent arvestades KKS-i erisusi. Kaitseväele on käesoleva seaduse alusel kehtestatud erinormid,

seetõttu on oluline täpsustada, et täies ulatuses ei ole võimalik Kaitseväel KorSi kohaldada.

Eelnõu § 1 punktides 8–10 kehtestatakse Kaitseväe julgeolekuala ümber vahetu läheduse ja

Kaitseväe laeva ohutusala mõiste. Samuti sätestatakse Kaitseväe julgeoleku eesmärgil piirangute

rakendamise ja üld- ning erimeetmete kohaldamise õigus ja kord.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse § 50 pealkirja ning punktis 9 luuakse §-i 50 uued lõiked 2–4,

millega sätestatakse julgeolekuala vahetu läheduse mõiste, Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ja

reguleeritakse ohutusala rakendamist.

Arvesse võttes üha kiiremini arenevat tehnoloogiat, tuleb korrastada ka Kaitseväe julgeolekualadega

seonduvat, et tagada julgeolekuala puutumatus. Tänapäevase tehnoloogia abil ei pea inimene enam

ise julgeolekualal viibima selleks, et seada ohtu Kaitseväe julgeolekuala. Praegu kehtiv regulatsioon

on jäänud ajale jalgu ning üksnes Kaitseväe valduses oleva ala piirides ei ole võimalik tagada

julgeolekut. Selleks, et tõrjuda rünnet õigeaegselt või tuvastada julgeolekuala suhtes toimuvat

kahtlast tegevust, tuleb reageerida julgeolekualast kaugemal ehk selle vahetus läheduses. Väljaspool

julgeolekuala tegutsemine ala kaitseks peab olema võimalikult selgelt seaduses sätestatud. Sellest

tulenevalt on vaja seadusesse lisada julgeolekuala vahetu läheduse mõiste. Vahetu lähedus

defineeritakse kindlaks määramata kaugusena ja sisustatakse iga ala puhul eraldi. Kaitseväe linnakuid

on nii hajaasustusega piirkondades kui ka linnades ning vahetu läheduse ulatus ei ole iga kord sama.

Vahetu lähedus sätestatakse Kaitseväe veesõidukite ning õhusõidukite korral mõjualana, n-ö mullina,

ümber sõiduki, hõlmates veesõiduki puhul ka veealust ala. Veesõidukil reguleeritakse julgeolekuala

vahetu lähedus nii, et see kehtib nii merel kui ka siseveekogus ning seda ala nimetatakse Kaitseväe

laeva ohutusalaks (ingl warship safety zone). Oluline on esile tuua Kaitseväe võimalus reageerida

veesõiduki kaitseks peale mehitamata õhusõidukite ka mehitamata veesõidukite korral, mis

ohustavad sõjalaeva nii vee all kui ka veepinnal liikudes. Sellist mehitamata veesõidukit tuleb tõrjuda

enne, kui see laevani jõuab.

Samamoodi tuleb rakendada julgeolekuala kaitseks meetmeid isikute suhtes, kes viibivad merel

laevade või julgeolekuala lähistel ning jälgivad, häirivad või ka pildistavad sõjalaevu, Kaitseväe

sadamat ning sealseid tegevusi. Näiteks võib tuua Rootsis toimunud juhtumi, kus Eesti kodanikust

isik pildistas 21.06.2025 Rootsis salajast sõjaväebaasi.21 Rootsi politsei pidas isiku kinni ja tema

tegevuse seotust võõrriigi luureteenistustega kontrollitakse. Sarnaseid juhtumeid on toimunud ka

Saksamaal.22

21 Rootsis vahistati Eesti kodanik, kes pildistas riigi üht kõige salajasemat sõjaväebaasi (Delfi, 25.06.2025). Leitav:

https://www.delfi.ee/artikkel/120386662/rootsis-vahistati-eesti-kodanik-kes-pildistas-riigi-uht-koige-salajasemat-

sojavaebaasi. 22 Saksa merevägi on hiljuti kokku puutunud korduvate sabotaažikatsetega. Intsidendid hõlmasid mereväebaasidesse

tungimise katseid nii maalt kui merelt, aga ka otsest laevade saboteerimist. Oletatakse, et sellised tegevused on tõenäoliselt

osa jõupingutustest õõnestada üldsuse usaldust ja destabiliseerida NATO-t. Saksamaal uuritakse Hamburgis Blohm+Voss

laevaehitustehases ehitatava korveti Emden tahtlikku rikkumisekatset kui võimalikku sabotaaži. Väidetavalt leiti korveti

mootorist metallilaaste. (11.02.2025) Leitav: https://www.n-tv.de/politik/Marine-Inspekteur-Jan-Christian-Kaack-

Deutsche-Kriegsschiffe-wurden-sabotiert-article25555013.html.

13/61

Eestis on esinenud intsidente, kus võib kahtlustada sarnast tahtlikku tegevust Kaitseväe suunal. Kuna

Kaitseväel puudub praegu õigus isikut Kaitseväe julgeoleku ala vahetus läheduses, sh merel, kinni

pidada, on paljud juhtumid jäänud lahendamata, sest isikut ei saanud tuvastada ja seega on jäänud

isiku tegelik eesmärk ning võimalikud seosed vaenuliku võõrriigi luureteenistustega tõendamata.

Lätis on tuvastatud samuti hulgaliselt kahtlasi kriitilise infrastruktuuri pildistamisi ja filmimisi, mida

võib seostada Venemaa (ja Valgevene) luuretegevuse intensiivistumisega.23 Ka mujal Euroopas on

tuvastatud, et vaenuliku tegevuse sihtriigi elanikke värvatakse sabotaaži ja luuretegevuse eesmärgil

ning nende tegevuseks on muu hulgas sihtmärkidest (sh kriitilisest taristust) piltide tegemine.24

Ukraina sõja õpikogemustest ning hübriidkonflikti ilmingutest Euroopas saab järeldada, et merel

liiguvad erinevad mehitamata meresüsteemid: mehitamata pealveesõidukid (USV) ja mehitamata

allveesõidukid (UUV). Seadusemuudatuse tulemusena on Kaitseväel õigus veekogul Kaitseväe laeva

(sõjalaeva) kui julgeolekuala lähialas tõrjuda mehitamata veesõidukeid. Lennundusseadus ja selle

rakendusaktid lubavad kasutada meetmeid mehitamata õhusõiduki tõrjumiseks, kuid mehitamata

veesõidukid ei kuulu lennundusseaduse reguleerimisalasse. Mehitamata veesõidukite tõrjel tuleb

lähtuda muudest seadustest, eelkõige KKS-ist ja julgeolekuala kaitse sätetest - Kaitseväe laev on KKS

§ 50 kohaselt julgeolekuala.

Praegu võib avalikus ruumis Kaitseväe linnaku vahetus läheduses isikut kinni pidada politsei, aga

kuna politseil on vajalik ressurssi suunata ka paljude muude ülesannete täitmisesse, ei pruugi politsei

jõuda kohale piisavalt operatiivselt. Samuti ei saa pidada otstarbekaks politsei reageerimise

kohustust, kui linnakus on vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased, kes saaksid ise linnaku vahetus

läheduses isiku koheselt tuvastada.25 Paljud linnakud, näiteks lahingumoonalaod, on ohutuse

põhjustel eraldatud ja asuvad hajaasustusega kohtades, kuhu politseipatrulli reageerimine võtab aega.

Isik, kes pildistab või jälgib linnakut, on tõenäoliselt selleks ajaks juba lahkunud ja ei ole enam

võimalik kindlaks teha tema isikut ega motiive.

Enamikel juhtudel on Kaitseväel vaja vaid inimest tuvastada, küsides tema isikut tõendavat

dokumenti ja teha küsitledes (eelnõuga lisatav § 543) kindlaks tema tegevuse eesmärk ning veenduda,

et ta ei kujuta ohtu julgeolekualale. Suuremat riivet põhjustavaid meetmeid peale küsitlemise ja

dokumentide nõudmise hakataks kasutama tõenäoliselt vaid üksikutel kordadel, kuid nende

rakendamise võimalus peab Kaitseväel olema. Näiteks võib tuua linnaku vahetus läheduses asuva

isiku, kes lennutab mehitamata õhusõidukit lahingumoonalao kohal, kuid kui kaitseväelased linnaku

vahetusse lähedusse väljuvad, on ta pakkinud mehitamata õhusõiduki juba auto pakiruumi. Sel juhul

oleks vaja kaitseväelastel sõiduk peatada (eelnõuga § 546) ja vallasasi läbi vaadata (eelnõuga § 549),

et tuvastada pakiruumis mehitamata õhusõiduki olemasolu ja selles olevad pildid või videod

Kaitseväe linnakust. Antud tegevus on kiireloomuline, sest isik on Kaitseväe linnaku vahetust

23 Läti kaitseministeeriumi teatel on Lätis kasvanud huvi sõjaliste ja kriitilise infrastruktuuri rajatiste pildistamise ja

filmimise vastu. Selliseid juhtumeid registreeritakse mitu korda nädalas ning enamik rikkumisi avastatakse ja

likvideeritakse kiiresti koostöös julgeolekuteenistustega. Läti kaitseministri sõnul on Läti agressorriigi pidevas tähelepanu

keskpunktis. (LSM, 21.06.2025) Leitav: https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/21.06.2025-pieaug-interese-par-militaro-

un-kritiskas-infrastrukturas-objektu-fotografesanu-un-filmesanu.a604184/. 24 FSB agendid kasutavad Ukrainas spioonidena ja sabotaaži läbiviimiseks teismelisi, pakkudes neile raha Telegrami vms

platvormi kaudu. Ülesanneteks on nii ette antud sihtmärkidest piltide tegemine kui ka pommide paigaldamine. Alates

eelmise aasta kevadest on SBU vahistanud enam kui 700 inimest luuretöö, süütamise ja pommitamise plaanides osalemise

eest. Nendest 175 ehk 25% olid alaealised. (FT/Guardian, 30.06.2025) Leitav:

https://www.theguardian.com/world/2025/jun/30/russia-pays-ukrainians-suicide-bombers-shadow-war-you-now. 25 KKS-i lisatakse säte (KKS § 54² lg 1), mille järgi erimeetmeid on õigustatud kasutama vaid sellekohase väljaõppe

läbinud kaitseväelased ja ametnikud.

14/61

lähedusest kiiresti lahkumas ja linnakust kaugemal ei ole võimalik tabada isikut ega tuvastada isiku

eesmärke ja Kaitseväele tekitatud kahju. Toimunud intsidentidest on Kaitsevägi järeldanud, et näiteks

linnaku julgeolekuprotseduuride jälgimist, pildistamist ja häirimist teostavad isikud võivad seda teha

teadmises, et Kaitsevägi ei saa väljaspool ala reageerida ning tuleb oodata politseid. Politsei kohale

jõudmine võtab aega ja selle aja jooksul on pildistajatel võimalik lahkuda ilma, et kaitseväelane teda

peatada saaks. Toimunud intsidentide kirjeldustest on näha, et tegutsetakse ja seejärel lahkutakse

kiiresti. Politsei reageerimine võib viibida ka seoses kiireloomulisemate põhiülesannete täitmisega,

nagu näiteks lähisuhtevägivalla kutsele reageerimise tõttu, mille prioriteetsus on olulisem kui

Kaitseväe teavitus pildistaja või droonilennutaja kohta.

Aastal 2024 on toimunud tuvastamatuks jäänud mehitamata õhusõidukite lennud Kaitseväe linnakute

kohal.26 Kahtlaseid tegevusi Kaitseväe linnakute suhtes esineb aina sagedamini ning hübriidkonflikti

tingimustes võib ette tulla ka muid sarnaseid Kaitseväe suhtes tehtavaid häirivaid tegevusi. Antud

kontekstis tuleb ära märkida 22.04.2022 toimunud juhtumit, kui küberväejuhatuse seina sodinud

Vene sõjaväeluurega seotud inimese ülesanne oli ka visata süütepudel ühe Ukrainas asuva

sõjaväehoone ventilatsioonišahti.27 Et vältida Kaitseväe suunal selliste hübriidoperatsioonide

täideviimist, tuleb julgeolekuala vahetus läheduses Kaitseväele anda selliste täiendavate erimeetmete

kohaldamise õigused nagu isikut peatada, teda küsitleda ja dokumente nõuda ning vajaduse korral ka

sõidukit peatada ning see läbi vaadata. Oluline on märkida, et Kaitsevägi rakendab kirjeldatud

erimeetmeid ainult julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis vaid äärmise vajaduse korral,

kui on teada, et olukord nõuab kiireloomulist reageerimist ja politsei ei saa piisavalt kiiresti kohale

jõuda. Enamuses piirdub erimeetmete rakendamine vaid isiku küsitlemise ja dokumentide

nõudmisega. Kui on kahtlus, et isik on toime pannud süüteo Kaitseväe julgeolekuala või sellel asuvate

isikute suhtes, tuleb olla valmis reageerima ka riivavamate meetmetega nagu isiku kinnipidamine ja

isiku läbivaatus.

Eelnõu § 1 punktiga 9 defineeritakse, mis on Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus. See on

maapind, maapõu ja õhuruum ja veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu

Kaitseväe julgeolekualale. Nagu eespool selgitatud, sätestatakse julgeolekuala vahetu lähedus

määratlemata õigusmõistena, kuna ei ole võimalik igas olukorras tuvastada täpselt julgeolekuala

kaugust, kus Kaitseväel oleks veel õigus rakendada meetmeid julgeolekuala kaitseks ja mille piirist

väljaspool seda õigust enam ei oleks. Julgeolekuala vahetus läheduses meetmete rakendamine

otsustatakse iga olukorra puhul eraldi, sõltuvalt situatsiooni eripärast. Linnalises piirkonnas toimub

Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks

hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus. Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas mõni

tegevus (nt pildistamine, jälgimine) võib olla ohuks Kaitseväe julgeolekualale ja selle kaitse

tagamisele.

Riigikohus on nentinud, et kaalutlusotsustuse ja määratlemata õigusmõistete rakendamise korral peab

haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti

adressaadil mõista akti sisu. Määratlemata õigusmõiste nagu julgeolekuala „vahetu lähedus“

sisustamine ei tohi olla meelevaldne, vaid peab olema põhjendatud ja vajaduse korral tõenditega

tõendatud.

26 Kaitseväe Tapa ja Jõhvi linnak sattusid sügisel võõraste droonide huvi alla. (20.06.2025) Leitav:

https://www.err.ee/1609725954/kaitsevae-tapa-ja-johvi-linnak-sattusid-sugisel-vooraste-droonide-huvi-alla. 27 „Killnet häkkis teid.“ Kuidas Vene sõjaväeluure saatis Lätist kaks meest Tallinna hirmu külvama. (11.07.2024) Leitav:

https://www.delfi.ee/artikkel/120306313/killnet-hakkis-teid-kuidas-vene-sojavaeluure-saatis-latist-kaks-meest-tallinna-

hirmu-kulvama.

15/61

Määratlemata õigusmõistega on tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni

andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Seega enne normi

kehtivusala, nagu näiteks julgeolekuala „vahetu lähedus“ kohaldamist, tuleb Kaitseväel anda

õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks

võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega.28

Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning õhuruum, milles

toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale. Ohutusala mõõtmed on veesõiduki välisküljest

arvates 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki

kõrgeimast punktist 150 meetrit. Paljude riikide sõjalaevadel on ohutusala ehk n-ö mull ümber laeva,

kui laev on merel.29 See on oma olemuselt kergema režiimiga kui julgeolekuala, kuid annab

võimaluse laeval end paremini kaitsta väljastpoolt pärineva (mittesõjalise) rünnaku vastu. See

tähendab, et see ala ei ole täpselt sama rangelt jälgitav, kui seda on julgeolekuala ise. Näiteks kui

sellesse mõjualasse siseneb mõni veesõiduk, siis reageeritakse vastavalt ohuhinnangule. Kui ohtu ei

kujuta, siis ei reageerita, näiteks ei võeta veesõidukiga ühendust, et seda hoiatada ja paluda tal eemale

hoida, kuni hoiatuslaskudeni välja, kui veesõiduk ei reageeri käskudele ja jätkab lähenemist ning

selles nähakse ohtu Kaitseväe laevale. Näiteks tiheda liiklusega mereala osades (nt Tallinna laht, Kieli

laht) ei ole võimalik nõuda teistelt veesõidukitelt distantsi hoidmist, mistõttu ei tohigi see ohutusala

olla sama range kontrollirežiimiga nagu julgeolekuala. Sellest tulenevalt on mõistlik nimetada seda

ala teisiti kui julgeolekuala. Samas peaks saama selles alas mehitamata õhusõidukite suhtes rakendada

samu meetmeid, mida julgeolekualaski samadel põhimõtetel.

Ohutusala ei rakendata horisontaalsuunas, kui Kaitseväe veesõiduk on sadama või sadama

akvatooriumi alal, sest sadamas või sadama akvatooriumis on laevad tihedalt koos ning sõjalaeval ei

ole võimalik hoida ise teistest laevadest ega teistel laevadel sõjalaevast vajalikku distantsi. Küll aga

säilib ohutusala ülapiir õhuruumist tuleva ohu eest kaitsmiseks. Muul juhul rakendatakse ohu korral

enesekaitset. Kaitseväe laeva ohutusalal võib Kaitsevägi vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata

õhusõiduki vastu riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni rakendamisel kohaldada

lennundusseaduse § 602 lõigetes 7‒10 sätestatud meetmeid ja erivahendeid.

Eelnõu § 1 punktis 10 sätestatud muudatusega antakse võimalus erandjuhul Kaitseväele jätta ajutine

julgeolekuala tähistamata, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesanne. Riigi sõjalise

kaitsmise ülesande täitmine on teatud tingimustel võimalik vaid siis, kui Kaitseväe üksus ei ole

avalikult selgelt eristuv ja tähistatud. Samuti peab teave Kaitseväe üksuse asukoha ja julgeolekuala

rajamise kohta olema maksimaalselt kaitstud kolmandate isikute eest. Ajutine julgeolekuala jäetakse

tähistamata vaid siis, kui selle tähistuse puudumine ei põhjusta ohtu piirkonnas liikuvatele isikutele.

Kui Kaitseväe üksus võib oma tegevusega häirida või põhjustada ohtu kolmandatele isikutele,

tähistatakse julgeolekuala igal juhul. Tähistamisest loobumise tingimused sätestatakse täpsemalt

Kaitseväe korralduse seaduse rakendusaktis „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“. Kaitseväe

määruse alusel kehtestab juhataja Kaitseväe sisese dokumendiga täpsed nõuded millistel juhtudel on

võimalik jätta julgeolekuala tähistamata ja kes ning mis tingimustel saab seda otsustada.

Lisaks viiakse sisse võimalus Kaitseväel ajutise julgeolekuala loomisest julgeolekukaalutlustel

erandjuhul asukohajärgne kohalik omavalitsus jätta teavitamata. Teavitamine viiakse läbi juhul, kui

28 RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: "Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul

seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse

rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja

eesmärkide abil. Seega tuleb [… määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus] sisustada vaadeldava volitusnormi

eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli seadusandja eesmärk Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse

rakendamisel peab silmas pidama erinevate huvide, väärtuste ja õiguste tasakaalustamise vajadust ning volitatud

seadusandluse teostamisega põhiõigustele asetatud piirangute proportsionaalsust.". 29 Välisriikide sõjalaevade ümber oleva nn mulli mõõtmed ei ole enamikel juhtudel avalik teave.

16/61

Kaitseväe üksuste viibimisest nt õppuste piirkonnas on vajalik avalikkust teavitada ohutuse

tagamiseks ning riigikaitseline ülesanne ei vaja varjatust. Kui Kaitseväe ülesanne maastikul vajab

edukaks täideviimiseks varjatust, tuleb üksuse paiknemise infot kaitsta ja võimalikult vähe levitada,

kuna see võib ohustada põhiülesande täideviimist ja julgeolekut. Kaitseväe teatud ülesannete täitmisel

on vajalik üksus maastikul maskeerida, et ülesanne jääks varjatuks. Seega tuleb ka üksuse maastikul

paiknemise infot edastada ja levitada võimalikult piiratud moel. Regulatsioonis säilib kohustus

teavitada igakordselt Politsei- ja Piirivalveametit, kes peab omama oma vastutusalas toimuva kohta

infot. Kaitseväe viibimine kohaliku omavalitsuse alal oleval territooriumil on kooskõlastatud kinnistu

omanikuga.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete

töötlemise sätteid. Isikuandmeid on vaja töödelda, et ennetada, selgitada välja ja tõrjuda ohtu

Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal asuva vara või

inimeste vastu. Nimetatud eesmärgil ja ulatuses võib isikuandmeid töödelda riigi, kohaliku

omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust ning teha seda

vajadusel varjatult. Lisaks registripõhistele isikuandmete töötlemisele võib isikut varjatult jälgida,

kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning kasutada pilti edastatavat või salvestatavat

jälgimisseadmestikku.

Antud säte ei ole uus. Hetkel kehtiv KKS § 541 sätestab samuti isikuandmete töötlemise sätted, kuid

eelnõuga lisatakse võimalus töödelda andmeid ka julgeolekuala kaitseks julgeolekualal või selle

vahetus läheduses ning laeva ohutusalal. Kaitsevägi ei teosta julgeolekuala lähistel isikute lausalist

jälgimist, vaid hindab, kas isik, kes viibib julgeolekuala vahetus läheduses võib põhjustada ohtu

julgeolekualale. Selleks tuvastatakse isiku tegevus julgeolekuala lähistel ja kui selle tulemusena

selgub, et isik tegeleb näiteks marjakorjamise või jalutamisega, siis edasist jälgimist ei teostata. Kui

aga selgub, et isik pildistab julgeolekuala või teostab muid kahtlasi tegevusi (lennutab drooni, jälgib,

paigaldab midagi, üritab lõhkuda piirdeaeda vms), siis isikut jälgitakse tegevuse teostamisel ning

võidakse minna julgeolekualalt välja isikut küsitlema või temalt dokumente nõudma, et täpsustada

isiku tegevust ja selle põhjusi. Kui isiku tegevuses ei ole Kaitsevägi tuvastanud selget julgeolekuala

ohustavat indikatsiooni ja isik soovib julgeolekuala lähedusest lahkuda, siis ei ole Kaitseväel alust

tema andmeid edasi töödelda ega erimeetmeid rakendada ja isik ei ole kohustatud ka isikut tõendavat

dokumenti esitama. Vastupidine olukord on, kui isiku tegevus on ebaselge, isik ei soostu koostööd

tegema ega oma tegevusi selgitama. Sel juhul peab Kaitsevägi vähemalt julgeolekuala vahetus

läheduses viibiva kahtlaselt käituva isiku tuvastama.

Eelnõu § 1 punktidega 12–16 sätestatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil täpsem

erimeetmete kohaldamise ja piirangute kehtestamise õiguslik regulatsioon, lisades seadusesse §-

d 542–5411, muutes § 55 lõigete 1 ja 2 sõnastust, täiendades § 55 lõikega 11 ning tunnistades § 56

kehtetuks. Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse neid meetmeid ainult juhul, kui sõjalaev asub

sadamas või sadama akvatooriumis. Merel kohaldatakse ohu või rünnaku korral enesekaitse

meetmeid vastavalt laeva tegevusjuhendile ja jõu kasutamise reeglitele.

Selleks, et selgitada olukorda, kus Kaitsevägi erimeetmeid peab rakendama, tuleb lähemalt vaadelda

ohu definitsiooni. Oht riigi julgeolekule on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse

hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset riigi julgeolekut

ähvardavat ohtu põhjustav sündmus. Vahetu oht riigi julgeolekule on olukord, kus riigi julgeolekut

ähvardavat ohtu põhjustav sündmus leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oht

julgeolekualale ja julgeolekualal olevale taristule või julgeolekualal asuvale varale ning seal

viibivatele isikutele võib lähtuda julgeolekuala vahetus läheduses viibijatest. Kaitseväe julgeolekuala

on Kaitseväe valduses olevad alad ja objektid, nt linnakud, mis tagavad olulist Eesti riigi iseseisva

17/61

kaitsevõime elementi – lahingumoonalaod, mobilisatsioonidepood, relvalaod, lahingutehnika

ladustamisalad jms. Seega, kui ohtu satub julgeolekuala, siis kaasneb ka oht riigi julgeolekule.

Erimeetmeid on vaja rakendada julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse tagamiseks.

Kaitsevägi peab nimetatud meetmetega reageerima julgeolekuala kaitseks ohu korral juba

julgeolekuala piirist kaugemal, sest julgeolekualal võib olla juba hilja reageerida.

Erimeetmeid võivad rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud.

Teenistujad, kes hakkavad nimetatud meetmeid rakendama, läbivad vastava koolituse, kus

selgitatakse nõudeid ja tingimusi, mille korral võib meetmeid rakendada ja millistes olukordades ei

ole rakendamine proportsionaalne ja õiguspärane. Vastava koolituseta kaitseväelased ja ametnikud ei

tohi julgeolekuala vahetus läheduses meetmeid rakendada. Koolituskava kehtestatakse ja koolitused

korraldatakse Kaitseväe siseselt.

Eelnõuga lisatakse §-i 542 lõikesse 4 sätted julgeolekuala vahetus läheduses piirangute rakendamise

otsustamise kohta. Piirangute rakendamise julgeolekuala vahetus läheduses otsustab Kaitseväe

juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Enne sellise otsuse vastuvõtmist ei ole

kaitseväelastel lubatud erimeetmeid kohaldada ega piiranguid rakendada. Kuna eelnõuga lisatavad

erimeetmed on isikuvabaduste riive, peab sellise otsuse vastu võtma Kaitseväes kõige kõrgemal

tasemel ja sellega andma volituse neid rakendada.

Kaitseväe linnakutes asuvad NATO sõjalise koostöö raames liitlasüksused, kellel ei ole tavaolukorras

õigust Eesti riigi territooriumil vahetut sundi kohaldada. Eestil vastuvõtva riigina on julgeolekualal

kohustus tagada liitlaste julgeolek ja nende vara puutumatus. Kaitseväele antakse eelnõuga õigus

reageerida ohule julgeolekuala vahetus läheduses ning sellega tagada ka liitlasüksuste julgeolek

Kaitseväe linnakutes ja objektidel. Julgeolekuala vahetus läheduses Kaitseväe poolt rakendatavate

erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO Directive 080-025; AD07-001 ACO

„Security directive“ ja C-M(2002)50 „Protection Measures for NATO Civil and Military Bodies,

Deployed NATO Forces, and Installations (Assets) Against Terrorist Threats“ rakendamist

liitlasüksuste ja Kaitseväe poolt. Antud dokumendid ei ole avalikud.

Hetkel kehtiva seaduse järgi ei ole võimalik reageerida julgeolekuala kaitseks enne, kui julgeolekuala

puutumatus on rikutud. Samuti ei ole võimalik väljaspoole julgeolekuala reageerida julgeolekuala

vahetus läheduses liitlaste suhtes võimalikku luuretegevust teostavate nt pildistavate või jälgivate

isikute osas. Mitmetes NATO liitlasriikides on tuvastatud Vene eriteenistuste huvi kasv sinna

paigutatud liitlasüksuste vastu. Näiteks on veebruaris aastal 2025 Soome julgeolekuteenistus

täheldanud Vene eriteenistuste huvi Soome paigutatud liitlasüksuste vastu ning on tuvastatud

droonilende linnakute ja NATO staapide kohal, kuhu on eelpaigutatud NATO liitlasväed.30

Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ohustamise iseloomustamiseks võib tuua olukorra, kus

Kaitseväe objekti piirdeaia taga viibivad isikud tuvastamata eesmärgil ja toimetavad seal nähtavalt

fotoaparaadi või kotiga. Sellisel juhul tuleb Kaitseväel veenduda, et tegemist ei ole näiteks lõhke- või

süüteseadeldise paigaldamise või luuretegevuse eesmärgil infokogumise ning pildistamise katsega.

Isikuid tuleb kõigepealt küsitleda ja neilt isikut tõendavat dokumenti nõuda, et teha kindlaks kes nad

on ja mis eesmärgil nad julgeolekuala pildistavad. Kui selgub, et isikud ei tee koostööd, väidavad, et

neil ei ole kaasas isikut tõendavaid dokumente ja üritavad lahkuda, tuleb isikud kinni pidada.

30 Soome julgeolekuteenistuse teatel huvitab Vene eriteenistusi, mis tüüpi NATO varustust Soome paigutatakse. Soome

relvajõudude luureülema sõnul Soome väeosade lähistel tuvastatakse tihti droonilende. Soome kaitseväe sõjaväeluure

hiljutise raporti järgi on Venemaa huvide seas Soome pinnal paiknevad rahvusvahelised väed ja NATO staabid ning

väestruktuurid. NATO liitlasväed on kavas paigutada Rovaniemisse ja Sodankylässe FLF (forward land forces)

formaadis. (YLE, 17.02.2025) https://yle.fi/a/74-20143674.

18/61

Sõidukiga lahkuda üritavaid isikuid tuleb kinni pidada sõiduki peatamise teel. Isikute kinnipidamisel

tuleb kaitseväelaste ohutuse tagamiseks teha turvakontrolli (eelnõuga planeeritav § 547), et olla

kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast ja teisi isikuid.

Kahtluse korral võib isiku läbi vaadata, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või

ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. Isiku läbivaatuse käigus ei

ole Kaitseväel lubatud läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, selline õigus on vaid politseil. Isiku läbivaatuse

meede on kehtivas KKS-is olemas selle kehtestamisest alates (kehtiv KKS § 56), ent see tunnistatakse

käesoleva muudatusega kehtetuks. Isiku läbivaatust võib Kaitsevägi teha vaid kõrgendatud ohu

tõrjumiseks pärast isiku kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost

kaitseväelane. Isiku kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui see ei ole enam vältimatult

vajalik. Tuleb märkida, et eelnõu kohaselt saab isikut läbi vaadata vaid vahetu kõrgendatud ohu korral

ehk siis, kui on juba üsna selge, et riigi julgeolekut ähvardav juhtum võib aset leida. Kõrgendatud oht

on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele

hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku (KarS) 15. peatükis sätestatud

esimese astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Nimetatud KarS 15.

peatüki kuritegude hulgas on ka riigivastased süüteod nagu näiteks riigireetmine, salakuulamine,

Eesti vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine jt. Kaitseväe vastu on neid süütegusid varasemalt

ka toime pandud ja mitmed neist juhtumitest sisaldasid luureteabe kogumist Kaitseväe objektide

jälgimise või pildistamise teel. Eelnõuga antakse võimalus Kaitseväele antud juhtumite kahtluse

korral isikut küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning kui on selgunud, et eksisteerib vahetu

kõrgendatud oht julgeolekualale, siis võib rakendada äärmisel juhul ka isiku läbivaatust.

Eelnõuga lisatav turvakontrolli teostamise võimalus (planeeritav KKS § 547) on üldjuhul

julgeolekualale sisenejate ja väljujate suhtes tavapärane ja rutiinne meede tagada julgeolekuala

turvalisus ja kindlustada, et alale ei satu keelatud ja ohtlikke esemeid ning ei viida välja Kaitseväele

kuuluvat vara. Turvakontrolle teostatakse tavaolukorras pisteliselt. Kaitseväe ohutasemete tõstmisel

võidakse muuta sagedamaks julgeolekualale sisenejate ja julgeolekualalt väljujate turvakontrolle.

Turvakontrolli teostatakse eelnõu alusel ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid ainult juhtudel kui

esineb kõrgendatud oht ning seda on vaja välja selgitada või vahetu oht, mida on vaja tõrjuda.

Turvakontrolli teostatakse ka kinnipeetud isikutele, kui on vaja tagada, et isik ei peida oma riietes

midagi (nt nuga), millega ta võiks ohustada ennast või teisi.

Eelnõuga täpsustatakse KKS §-i 55 ning lisatakse Kaitseväele õigus isikut kinni pidada julgeolekuala

vahetus läheduses. Isiku kinnipidamise meede ei ole KKS-is uus, seni on kehtinud õigus isikut kinni

pidada vaid julgeolekualal (kehtiv KKS § 55). Lisanduva meetmega võib Kaitsevägi isikut kinni

pidada ka julgeolekuala vahetus läheduses vaid siis, kui ta ohustab julgeolekuala, on tunginud

julgeolekualale loata või esineb kahtlus, et ta on pannud toime süüteo julgeolekuala või seal viibivate

teenistujate vastu. Kehtivat KKS §-i 55 on vaja muuta, kuna kehtivas KKS-is on sõnastatud säte

selliselt, et isiku osas peaks teada olema, et ta on pannud julgeolekualal toime süüteo. Kaitsevägi ei

saa otsustada, kas isik on toime pannud süüteo või mitte, Kaitsevägi võib tuvastada ainult kahtluse ja

selle korral isiku kinni pidada. Isikut võib julgeolekuala vahetus läheduses kinni pidada vaid seaduses

ära toodud juhtudel. Juhul, kui neid ei esine, on proportsionaalse meetmena õigus isikut vaid küsitleda

ja temalt dokumente nõuda ning ainult seni kuni ennetatakse julgeolekuala ähvardavat ohtu.

Eelnõuga kehtestatakse seni kehtiva KKS §-i 56 asemel KKS-i § 548, millega on Kaitseväel õigus

kinnipeetud isikut läbi vaadata. Õigus isikut läbi vaadata ei ole KKS-is uus. Seni kehtiv KKS § 56

sätestab isiku läbivaatuse õiguse, kuid ei sätesta vajalikke toimingut piiravaid ja proportsionaalsust

tagavaid sätteid. Lisatava KKS §-i 548 järgi sätestatakse, millisel juhul ja kuidas tuleb isikut läbi

vaadata. Isikut võib läbi vaadata vaid kõrgendatud ohu korral ja ka juba siis kui isik on eelnevalt KKS

§-i 55 alusel kinni peetud. Suurt riivet põhjustavat isiku läbivaatust saab pidada proportsionaalseks

meetmeks vaid juhtudel, kui isiku kohta on suur tõenäosus arvata, et isiku tegevus võib põhjustada

19/61

kõrgendatud vahetut ohtu julgeolekualale. Kaitseväele antakse õigus vaadata läbi vaid isiku keha,

riided ja kehal kantava asja, kuid ei anta õigust läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, see õigus jääb vaid

politseile. Kõiki isiku suhtes rakendatavaid meetmeid tuleb protokollida seadustes ettenähtud viisil ja

nende rakendamise osas võib isik esitada ka vaide Kaitseväe juhatajale või kaebuse kohtule.

Eelnõuga luuakse KKS §-ga 549 Kaitseväel võimalus vallasasja läbi vaadata. Vallasasja läbivaatus

on sätestatud ka hetkel kehtivas KKS §-s 56, kuid seda on vaja täpsustada ja muuta selgemaks ning

tänapäevastele nõuetele vastavaks. Vallasasja võib läbi vaadata julgeolekualale sisenevate isikute

puhul, kuna tuleb veenduda, et isik ei saabu linnakusse keelatud esemetega ja ei lahkuks linnakust

esemetega, mida ei ole lubatud välja viia (nt laskemoon, relvad, varastatud esemed, salastatud teave).

Vallasasja läbivaatust korraldatakse Kaitseväe julgeolekualade korral üldiselt vaid pisteliselt, et

igapäevaselt tagada julgeolekuala turvalisus. Eelnõuga lisatakse võimalus vallasasja läbi vaadata ka

julgeolekuala vahetus läheduses, kuid seda tingimusel, et julgeolekuala ähvardab kõrgendatud oht või

seda on vaja kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik üritab jätta

maha koti või paki julgeolekuala aia äärde ning lahkuda. Sel juhul on Kaitseväel vaja tuvastada, mis

eesmärgil kott maha jäeti ja mis võib kotis olla ning ega see ei põhjusta julgeolekualale ohtu. Sel

juhul võib olla Kaitseväel vaja isiku kott või julgeolekuala vahetus läheduses asuva auto pakiruum

läbi vaadata ning veenduda, et seal ei ole lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise materjale.

Vallasasja läbivaatuse vajalikkuse osas võib tuua näite, kus isikud on Kaitseväe objekti läheduses

mehitamata õhusõidukit lennutanud, kuid on jõudnud õhusõiduki ja sellega seotud tehnika pakkida

auto pakiruumi ning üritavad linnaku vahetust lähedusest minema sõita. Sel juhul tuleb Kaitseväel

kõigepealt hinnata, kas võib olla tegemist ohuga julgeolekualale ning sõiduk peatada, isikut küsitleda

ja nõuda dokumente ning seejärel vajaduse korral vallasasi ehk auto läbi vaadata. Drooni lennutamine

julgeolekuala kohal võib põhjustada Kaitseväele ohtu. Näiteks ei ole lubatud elektroonilisi

sidevahendeid, sh drooni, kasutada lahingumoonalao piirkonnas, kus see võib tekitada ohtu

lahingumoonale. Samuti võib drooni lennutamisega julgeolekualal toime panna riigivastase süüteo,

kui kogutakse infot luuretegevuse eesmärgil. Tuleb rõhutada, et isiku kahtlustamiseks mehitamata

õhusõiduki lennutamise suhtes peavad olema selged ja kindlad tõendid, sest ilma nendeta ei ole isiku

peatamine ja auto läbivaatamine proportsionaalne meede. Kui küsitlemise tulemusena tekib kahtlus,

et isik ikkagi võib suure tõenäosusega olla seotud mehitamata õhusõiduki lennutamisega Kaitseväe

julgeolekuala kohal ehk süüteoga, on eelnõus toodud muudatuste tulemusel Kaitseväel isikute

lahkumise takistamiseks õiguslik alus.

Kaitseväel on igakordne kohustus selgelt välja tuua, mille alusel isiku suhtes meetmeid rakendatakse

ja veenduda, et see on isikule igakülgselt arusaadav. Kui on tuvastatud, et isik võis lennutada

mehitamata õhusõidukit julgeolekuala kohal või ohustada sellega julgeolekuala, tuleb asjaolude

selgitamiseks mehitamata õhusõiduk hoiule võtta (eelnõuga kavandatav KKS § 5410), et see kui

vallasasi läbi vaadata (eelnõuga kavandatav KKS § 549) ja süüteo korral saaks seda kasutada

asitõendina.

Selleks, et ennetada ohtu julgeolekualale ja sealsetele Kaitseväe tegevustele, on Kaitseväel võimalik

eelnõukohase sätte alusel kehtestada viibimiskeeld (eelnõuga kavandatav KKS § 545). Viibimiskeelu

kehtestamist julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis on vaja Kaitseväe julgeolekuala

puutumatuse tagamiseks või isikute ohutuse tagamiseks. Viibimiskeelu võib kehtestada kuni 12

tunniks. Seda võib pikendada üle 12 tunni üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal,

kes teeb sellesisulise motiveeritud otsuse. Viibimiskeelu kehtestamise protseduurid kehtestatakse

Kaitseväe siseselt.

Näiteks võib viibimiskeelu kehtestamise vajadus tekkida avaliku tee osale julgeolekuala vahetus

läheduses, mis viib lahingumoonalao juurde, kui seal parajasti veetakse lahingumoona. Lao

20/61

territoorium on julgeolekuala, kuid sinna juurdepääsemiseks kasutatavad teed on avalik ruum,

mistõttu võib olla vaja kehtestada seal ajutiselt viibimiskeeld ning autod ja inimesed mujale suunata.

Viibimiskeelu kehtestamine on vajalik kõrvaliste isikute ohutuse tagamiseks, kes muidu võiksid

sattuda ohualasse. Lahingumoona vedavad veokid võivad moodustada lattu sissepääsu teeotsal

järjekorra, mistõttu tuleb Kaitseväel ajutiselt kehtestada teeotsa ja julgeolekuala läheduses

viibimiskeeld, et tsiviilsõidukid ei satuks kogemata lahingumoonaveokite vahele. Seda võib teha vaid

julgeolekuala vahetus läheduses ja ohutuse tagamiseks. Kaugemal julgeolekualast tuleb endiselt

tugineda politsei abile. KKS-i kohaselt on Kaitseväel võimalik kehtestada ka ajutine julgeolekuala,

kuid selle kehtestamine on aeganõudev. Viibimiskeelu võib kehtestada paindlikult ja viivitamata ning

seda suuliselt juures viibijatele teatavaks tehes.

Viibimiskeelu näitlikustamiseks võib tuua ka olukorra, kus Kaitseväe objekti peapääsla ette

kogunenud rahvamass takistab liiklust objektile ja välja. Seni on tuginetud politsei abile, kes tuleb ja

kehtestab viibimiskeelu ohutuse tagamiseks. Siiski on vaja politseil jääda jõustama viibimiskeeldu ja

seda võib olla vaja teha pikemalt, mis võib hoida kinni olulist politseiressurssi. Eelnõu järgi võib sel

juhul viibimiskeelu kehtestada ja selle jõustamise tagada julgeolekuala vahetus läheduses ka

Kaitsevägi ise ja ei pea tuginema igal juhul politsei abile.

Laiemalt on kõik kirjeldatud, täpsustatud ning lisanduvad erimeetmed suunatud julgeolekuala

ohutuse tagamisele ja selle kaitsmisele. Antud kontekstis tuleb märkida, et Euroopas on toimunud

mitmeid rünnakuid kaitsejõudude taristu, sõidukite ja isikute vastu ning rünnakutes kahtlustatakse

agressorriikide eriteenistusi. Näiteks on Saksamaal mitmel korral süüdatud kaitsejõudude veokeid.31 Sarnased rünnakud ei ole välistatud ka Eestis ning seega on julgeolekuala kaitseks julgeolekuala

vahetus läheduses rakendatavate erimeetmete hulka vaja arvata ka need meetmed, mille abil oleks

Kaitseväel võimalik efektiivselt julgeolekuala kaitsta vahetus läheduses avalikus ruumis. Kaitsevägi

võib olla sihtmärgiks ainuüksi selle tõttu, et Eesti toetab poliitiliselt Ukrainat. Sarnastel motiividel on

Vene luurega seotud isikud toime pannud rünnakuid Ukrainasse suunduvate relva- või abisaadetiste

vastu.32 33

31 Saksamaal Erfurti linnas süüdati mitu Bundeswehri veokit. Venemeelses sotsiaalmeedias kirjutatakse, et tegu oli

Venemaa korraldatud rünnakuga, väites, et Erfurti parklas remonditi Ukraina relvajõudude sõidukeid, kuigi Bundeswehr

pole seda kinnitanud. Sarnane süütamine leidis aset kaks nädalat varem Alam-Saksi liidumaal Soltaus. (Ntv/Welt,

26.06.2025)

Leitav: https://www.n-tv.de/politik/Kreml-Kanaele-prahlen-mit-Anschlag-auf-Bundeswehr-in-Erfurt-

article25862710.html. 32 Saksamaal ja Šveitsis vahistati kolm Ukraina kodakondsusega meest, keda kahtlustatakse sabotaaži kavandamises

Venemaa huvides. Saksa ametivõimude teatel valmistusid mehed korraldama süütamisi ja saatma posti teel

lõhkeseadeldisi ning olid sellega seoses ühenduses Venemaa julgeolekuasutustega. Prokuratuuri sõnul olid sihtmärgiks

valitud kaubad, mis olid teel Ukrainasse. Ettevalmistuste raames saadeti Ukrainas asuvatele aadressidele pakke, mis olid

varustatud jälgimisseadmetega. (DW/Spiegel, 14.05.2025) Leitav: https://www.dw.com/en/germany-arrests-3-for-

planning-russian-sabotage-attacks/a-68048728?maca=en-rss-en-all-1573-rdf.

Kaks Saksamaal elavat saksa-vene päritolu meest sattusid Saksamaal uurimise alla. Neid süüdistatakse spionaažis ja

terrorismis. Väidetavalt on nad kogunud teavet Saksamaa ja USA sõjaliste rajatiste ning taristu kohta, et kavandada

sabotaaži Ukrainasse viidava sõjavarustuse vastu. Üks kahtlusalustest omab nii Saksa kui ka Vene kodakondsust ning on

varem võidelnud nn. "Donetski Rahvavabariigi" koosseisus. Tegevust aitas alates 2024. aasta märtsist väidetavalt

koordineerida teine sarnase taustaga inimene. Mehi võib oodata aastatepikkune vangistus. (Tagesschau, 18.04.2025)

Leitav: https://www.tagesschau.de/investigativ/russland-sabotage-100.html. 33 Leedus hoiti eelmisel aastal ära rida katseid rünnata Ukrainale mõeldud sõjalise abi saadetisi. Leedu politsei on

erinevate juurdluste käigus pidanud kinni inimesi, keda kahtlustatakse terrorirünnakute kavandamises Ukrainale mõeldud

sõjatehnikale. Käimas on mitu tosinat sarnast eeluurimist. (LRT, 28.02.2025) Leitav:

https://www.lrt.lt/naujienos/lietuvoje/2/2500074/policija-per-nepavykusi-teroro-akta-siauliuose-noreta-sunaikinti-

karine-parama-ukrainai.

21/61

Ka Eestis on toime pandud rünnakuid, millel on seosed Vene luureteenistusega ja mis on suunatud

Ukraina toetamise kollektiivse tahte õõnestamisele ja destabiliseerimisele.34 Kaitsevägi on

korraldanud relva- ja moonasaadetisi Ukrainale ja võib eeldada, et säilib Venemaa huvi sellise abi

saatmist takistada. Sihtmärkideks võivad olla Kaitseväe lahingumoonalaod, kus abi võidakse

hoiustada, või veokite kolonnid, millega vedusid korraldatakse. Kaitseväe lahingumoonaladude

piirkonnas on tuvastatud kahtlasi isikuid ning loata mehitamata õhusõidukite lende. Agressorriigi

kirjeldatud tegevustest tulenevate riskide efektiivseks maandamiseks on vaja Kaitseväele anda õigus

julgeolekuala vahetus läheduses isikuid tuvastada, neid küsitleda ja vajadusel kinni pidada. Isikuid ei

ole võimalik tuvastada ilma, et kaitseväelased väljuksid julgeolekualalt avalikku ruumi ja seal

rakendaksid isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmise meedet.

Lisaks Kaitseväe territooriumile on Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid julgeolekuala KKS

§ 50 järgi. Seega nende vahetus läheduses saab samuti kasutada eelnõuga lisatavaid erimeetmeid. See

võimaldaks näiteks peatada ja küsitleda isikuid, kes pildistavad või jälgivad Kaitseväe sõidukite

kolonne. Antud juhul kolonni kahtlase pildistamise korral oleks proportsionaalne meede vaid isikut

küsitleda ja dokumenti nõuda. Toimunud on hulgaliselt juhtumeid, kus Kaitseväe sõidukite kolonne

on jälginud või jälitanud sõidukid teadmata põhjustel. Kuna praegu ei saa Kaitsevägi rakendada

meetmeid julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses, siis on sellises olukorras tavaliselt

kutsutud politsei, kuna aga kolonn ja pildistaja liiguvad samal ajal sõidukitega edasi, on politseil

keeruline efektiivselt reageerida. Seetõttu luuakse eelnõuga Kaitseväele õigus ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumenti. Kaitsevägi

hindab olukorda iga kord eraldi ja vastavalt proportsionaalsuse ja õiguspärasuse printsiibile astub

näiteks sõidukite kolonni pildistanud isikutega vajaduse korral kontakti. Kõiki kaitseväelaste vastu

huvi tundvaid isikuid ei peatata ega küsitleta, sest heauskne huvi Kaitseväe tegemiste vastu avalikus

ruumis on eeldatav ja iga kord ei ole tuvastatud ohtu, millele reageerida. Kui aga näiteks eraisik sõidab

kolonni ette või vahele vaatamata sõjaväepolitsei keelavatele märguannetele, aeglustab või takistab

kolonni ning seejärel pildistab ning kordab tegevust mitu korda, on Kaitseväel vaja isikult küsida

selgitusi tema tegevusele.

Eelnõuga lisatakse KKS-i § 5411, millega võimaldatakse Kaitseväel julgeolekualal või selle vahetus

läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, aga vaid

siis, kui see on vajalik julgeolekuala ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

Kehtivas KKS-is on selline õigus antud vaid julgeolekualal. Julgeolekuala vahetut lähedust tuleb

jälgida selleks, et ennetada julgeolekuala puutumatuse kahjustamist. Kui Kaitsevägi ei suuda

tuvastada näiteks julgeolekuala välispiiril oleva piirdeaia läbimise ettevalmistamist ja reageerib alles

siis, kui piirdeaed on puruks lõigatud, siis ei ole julgeolekuala puutumatus tagatud ja oht riigi

julgeolekule on realiseerunud. Kaitsevägi peab reageerima julgeolekuala kaitseks juba ohu

ennetamise faasis ja see eeldab vastavate seadmete kasutamist ning ka julgeolekuala vahetu läheduse

jälgimist.

Tuleb märkida, et julgeolekuala kaitse korral on ohu ennetamine ja tõrjumine preventiivse iseloomuga

tegevus ja ei teostata julgeolekuala lähistel liikuvate inimeste lausalist põhjuseta jälgimist. Ohu

34 Venemaa püüab hübriidoperatsioonide abil Euroopat destabiliseerida ning õõnestada kollektiivset tahet Ukrainat

toetada, tõdes Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Palloson. Pallosoni sõnul sellised rünnakud Euroopa vastu mitte ei

nõrgesta, vaid tugevdavad lääne ühtsust ja otsustavust Ukrainat toetada. Reaalselt õnnestus Venemaa mahitusel 2024.

aastal toime panna üks rünnak, kui Tartus süüdati Ukraina registreerimisnumbriga sõiduk. 2024. aastal viis KAPO kohtu

ette viis GRU kaastöötajat. Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on Kaitsepolitseiameti ettepanekul Eestis

julgeolekukaalutlustel elamisluba kehtetuks tunnistatud kokku 15 inimesel. (ERR/Kapo, 14.04.2025) Leitav:

https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf;

https://www.err.ee/1609663862/margo-palloson-venemaa-eriteenistuste-luurehuvi-eesti-vastu-on-pidev.

22/61

hindamisel lähtutakse isiku tegevusest igal konkreetsel juhtumil ja kui isik oma tegevusega ei anna

indikatsiooni, et ta võib olla ohuks julgeolekualale, siis jälgimist ega muid erimeetmeid ei rakendata.

Ohutõrje eesmärgiks on õigushüvesid ähvardavate ohtude tõrjumine, julgeolekualale kahju

ärahoidmine ja kõrvaldamine. Tegemist on eelkõige prognoosil põhineva, võimalikult efektiivse,

vähemriivava ja paindliku reaktsiooniga kahju tõenäosusele.35 Riigi sisemise rahu kaitse ei tähenda

riigi jaoks üksnes reaktiivsust, vaid riik on kohustatud olema ka proaktiivne – üks viis proaktiivseks

käitumiseks on õigushüvesid ähvardava ohu ennetamine ja seda ka julgeolekuala kaitsel.36 Ohu

ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja

elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine tulevikus ähvardada võivate ohtude

tõrjumiseks lähtudes igal sammul siiski põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest.

§ 2. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses muudetakse § 115 lõike 1 punkti 1, mis reguleerib Kaitseväe poolt

raadioside piiramist riigi julgeoleku tagamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt on Kaitseväel õigus piirata

raadiosidet riigi julgeoleku tagamiseks riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil.

Eelnõukohase muudatusega jäetakse sättest välja tingimus, et see territoorium või objekt peab olema

tähistatud. Muudatus on vajalik, et tagada julgeoleku kaalutlustel territooriumi ja objekti kaitse ka

juhul, kui tuleb varjata selle objekti või territooriumi seost Kaitseväega. Näiteks ei ole sellist

tingimust seatud avaliku korra tagamisel, vt ESS § 115 lg 1 p 4, mistõttu riigikaitse eesmärgil ja

julgeoleku tagamiseks oleks muutunud julgeolekuolukorras tingimuse säilitamine ülemäärane.

Julgeolekuala tähistamine on kehtestatud kaitseministri 12. augusti 2019. a määruses „Kaitseväe

julgeolekuala tähistamise kord“. Korras on sätestatud, et Kaitseväe objektid on üldjuhul selgelt

tähistatud, kuid sellest on lubatud ka erandeid. Näiteks korra § 3 lõikes 5 on ette nähtud võimalus

Kaitseväe territoorium tähistada erineva tähisega, kui on vaja varjata territooriumi seost Kaitseväega

või selle valvamise viisi. Sellisel juhul peab tähisest nähtuma, et territooriumile sisenemine on

keelatud, ning tähisel peavad olema esitatud kontaktandmed territooriumi valdajaga ühenduse

võtmiseks. Samuti võib korra § 10 lõike 4 alusel jätta Kaitseväe sõiduki tähistamata, kui on vaja

varjata sõiduki seost Kaitseväega.

Kaitsevägi piirab raadiosidet võimalikult proportsionaalselt, tagades et raadioside on häiritud

minimaalselt, et riigikaitselise objekti julgeolekut tagada. Kaitsevägi jälgib, et mõjud ei ulatuks

ülemääraselt avalikku ruumi, kus need võivad põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi. Samuti võivad

lähedalviibivad isikud seda märgata ning seega kompromiteerida asukoha seost Kaitseväga.

Raadiosidet piiravad vahendid seadistab Kaitsevägi selliselt, et need avaldaksid mõju näiteks vaid

riigikaitseobjekti ohustavatele droonidele ning ei häiriks sagedusi, mida droonid reeglina ei kasuta.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Eelnõu § 3 punkt 1 muudatus on seotud eelnõu § 5 punktidega 3−5. Täpsem selgitus on antud eelnõu

§ 5 punktide 3−5 selgituse juures.

Eelnõu § 3 punktiga 2 lisatakse KaLS-i uus peatükk 101, millega luuakse KaLS-i uus õigusmõiste

„Kaitseliidu julgeolekuala“ ning sätestatakse Kaitseliidu julgeolekualal rakendatavad meetmed.

Julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt KaLS-is on tingitud eeskätt praktilistest kaalutulustest.

Kaitseliidu julgeolekuala määratlemine on vajalik tagamaks Kaitseliidu tegevliikme ja Kaitseliidu

35 Jaanimägi, K. Politsei sisemise rahu tagajana. Juridica 2004 nr 7, lk. 459. 36 Jäätma, J. The Constitutional Require ments for Averting of a Danger: The Principles of a State Based on Democracy,

and the Rule of Law v. Averting of a Danger. Juridica International 2012 nr 11, lk. 144.

23/61

vara ning Kaitseliidu käsutusse antud riigikaitselise vara julgeolek rünnaku puhul Kaitseliidu

objektile.

Kaitseväe julgeolekuala on kehtestatud KKS-is eesmärgiga tagada eeskätt Kaitseväe valduses oleva

territooriumi ning objektide kaitse. Julgeolekuala jaguneb alaliseks ja ajutiseks ning ka siin on

põhieesmärgiks tagada nii Kaitseväele kui võimalikele kolmandatele isikutele turvalisus Kaitseväele

pandud ülesannete täitmisel.

Kaitsevägi kasutab alalist ja ajutist julgeolekuala KKS §-s 3 toodud ülesannete täitmisel. Nimetatud

ülesannetest on esmatähtsad riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks. Nende

ja KKS-s nimetatud teiste ülesannete täitmine nõuab kõrgendatud turva- ja julgeolekumeetmeid;

lisaks on oluline tagada kolmandate isikute ohutus.

Kaitseliidul on võrreldes Kaitseväega samuti riigikaitselised ülesanded − valmistada ette reservüksusi

Kaitseväele, viia läbi sõjalisi õppusi ja harjutusi, tagada Kaitseliidu kasutusse antud riigikaitselise

vara julgeolek ning säilimine. Seega on põhjendatud Kaitseväe julgeolekuala regulatsioonile sarnase

julgeolekuala regulatsiooni loomine ka Kaitseliidule, mis võimaldaks Kaitseliidul oma valduses

olevat territooriumit, objekte, isikuid ja teavet efektiivselt kaitsta.

KaLS-i alusel on täna korraldatud julgeolekualaga teataval määral sarnane valvete süsteem. KaLS 8.

peatükk reguleerib valveid, reguleerides siin nii Kaitseliidu sisemiste objektide valvet kui

valvelepingu alusel pakutavat teenust laiemalt. KaLS § 69 kohaselt on valve käesoleva seaduse

tähenduses Eesti välisesinduse või riigikaitse eesmärgil kasutatava territooriumi, ehitise või vara

(edaspidi valvatav objekt) ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks,

õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine

valvatava objekti või vara puutumatuse tagamiseks. Kaitseliidu valvatavate objektide kohta on kehtiv

ka vahetu sunni rakendamise regulatsioon, mille alusel saavad valves osalevad isikud valveobjekti

kaitsta. On otstarbekas luua Kaitseliidule võimalus rakendada vahetut sundi mitte ainult

valveobjektide kaitsel, vaid ka Kaitseliidu valduses olevate territooriumite ja objektide kaitsel.

Eelnevast nähtub, et julgeolekuala ja valve mõiste kannab endas küll samu eesmärke ja elemente,

kuid on erinevalt korraldatud. Sealjuures Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanded, mis vajavad

klassikalises tähenduses julgeolekuala rakendamist, on sarnased.

Nii on ka Kaitseliidu ülesandeks KaLS § 4 lg 1 kohaselt riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamine,

tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe andmine ja korraldamine. Viimane toimub Kaitseväe juhataja

kehtestatud korras ning mh Kaitseliidu käsutusse antud Kaitseväe vara ja vahendeid kasutades. Nii

Kaitsevägi kui Kaitseliit on sõjaväeliselt korraldatud ning nende põhifookus suunatud riigi sõjalise

kaitse võime tagamisele ning seda tehakse samadel põhimõtetel ja samasuguse varustusega. Seetõttu

on mõistlik ja otstarbekas ühtlustada objektide, isikute ja vara ning vahendite kaitse ja julgeoleku

tagamine sarnaste põhimõtetega ning rakendada ka Kaitseliidus julgeolekuala mõiste. Sealjuures ei

tähenda see, et Kaitseliidu poolt pakutav valveteenus muutuks − julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt

ei muuda valvete korraldust. Vahetu sunni rakendamisel tuginetakse KaLS-i valvete peatükis

sätestatule ehk juba kehtivale regulatsioonile.

Täna on sisult sarnane ülesanne korraldatud KKS ja KaLS redaktsioonides erineva mõisteaparaadi ja

põhimõtetega. See eeldab riigikaitseobjektide (mida nii Kaitsevägi kui Kaitseliit on) erinevat

märgistust, juhiseid kolmandatele isikutele, teenusepakkujatele ning ka valitsemisalas roteeruvale

personalile. Kaitseliidu julgeolekuala tähistamise osas kehtestatakse uus kaitseministri määrus, sest

Kaitseliidu ja Kaitseväe julgeolekualal on erinevusi ning nende tähistamisel tuleb sellest lähtuda.

24/61

Hetkel kehtiva protsessi üldist kohmakust iseloomustab Kaitseväe ajutise julgeolekuala kehtestamise

näide. Kaitseväe pädev ülem kehtestab ajutise julgeolekuala, mida sõjalise väljaõppe läbiviimiseks

võib kasutada ka Kaitseliit. Vaatamata sellele, et tegu on ajutise julgeolekualaga, on see vastavalt

kaitseministri määrusele Kaitseliidu alaliselt valvatav objekt. Seega loob Kaitsevägi õppuse tarbeks

ajutise julgeolekuala, mis vajab Kaitseliidu poolt tagatud valvet. Järgmise sammuna peavad

Kaitsevägi ja Kaitseliit sõlmima valvelepingu, kuna Kaitseväe ajutine julgeolekuala on viidatud

määruse kohaselt Kaitseliidu alaliselt valvatav objekt. Valveteenus on tasuline teenus ning Kaitsevägi

peaks kokkuvõttes teenust ostma. Juhul, kui kehtestada Kaitseliidu julgeolekuala, korraldab Kaitseliit

objekti valve osas oma tegevused ise ning puudub vajadus lepingute sõlmimiseks ning teenuse

tasustamiseks.

Paragrahviga 841 sätestatakse Kaitseliidu julgeolekuala mõiste. Julgeolekuala võib olla alaline või

ajutine. Alaliseks julgeolekualaks loetakse Kaitseliidu territoorium, ujuvvahend, lennuvahend või

sõiduk, mis on Kaitseliidu valduses. Nii kuuluvad lõike 3 alusel julgeolekuala koosseisu Kaitseliidu

omandis või valduses olevad hooned, väljaõppekeskused, laod, harjutusväljad, lasketiirud jms.

Samuti ujuv- ja lennuvahendid ning sõidukid. Sõidukite all peetakse silmas nii mehitatud kui

mehitamata sõiduvahendeid (maa, õhk, vesi).

Kaitseliidu alalised julgeolekualad määrab lõike 4 alusel kindlaks Kaitseliidu ülem oma käskkirjaga

ning julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalistele isikutele arusaadaval viisil.

Ajutise julgeolekuala määratleb Kaitseliidu ülem või tema poolt volitatud struktuuriüksuse juht ning

ajutise julgeolekualana võib territooriumi piiritleda ainult siis, kui see on Kaitseliidu sõjalise

väljaõppe läbiviimisel julgeoleku või ohutuse tagamiseks vältimatu. Ajutise julgeolekuala

kehtestamisel tuleb jälgida asjaolu, et teiste isikute vaba liikumine või omandiõigus oleks piiratud

üksnes määral, mis on vältimatult vajalik ohu tõrjumiseks või Kaitseliidu sõjalise väljaõppe

läbiviimiseks. Ajutisele julgeolekualale kehtivad samad tähistamisnõuded nagu alalisele

julgeolekualale. Julgeolekuala võib määratleda nii riigimaal kui ka eramaal. Eelnõu ei anna

Kaitseliidule õigust maatükil viibimiseks, selleks peab igal juhul olema valdaja nõusolek.

Julgeolekuala võib määratleda sellisel maa-alal, millel Kaitseliidul on õigus viibida. Näiteks saab

eramaal julgeolekuala määratleda juhul, kui õppuse läbiviimiseks on maaomanikuga sõlmitud

kinnistu kasutamiseks leping.

Ajutise julgeolekuala kehtestamisest tuleb viivitamatult teavitada kohalikku politseiprefektuuri,

Kaitseväge ning võimaluse korral kohalikku omavalitsust. Viimase puhul kohaldub Kaitseliidule

kaalutlusõigus − olukorras, kus sõjalise väljaõppe ülesande varasem ilmsikstulek võib kahjustada

ülesande õnnestumist või julgeolekut laiemalt, on Kaitseliidul õigus jätta asukohajärgne kohalik

omavalitsus teavitamata. Teavitamine viiakse läbi viivitamatult, kui hinnatakse, et see ei takista

Kaitseliidul oma põhiülesande läbiviimist.

Ajutise julgeolekuala määratlemise õigus on nii Kaitseliidu ülemal kui tema poolt volitatud

struktuuriüksuse juhil. Volituse andmisel hindab Kaitseliidu ülem, kas kõik Kaitseliidu

struktuuriüksused viivad läbi sõjalist väljaõpet ning arusaadavalt ei vaja taolist volitust

noorteorganisatsioonid (Noored Kotkad, Kodutütred).

Julgeolekuala kaitset tagavad üksnes Kaitseliidu rahuaja ametikohal olevad tegevväelased, kelle

teenistusülesanne on julgeolekuala kaitse tagamine või Kaitseliidu tegevliikmed, kelle

teenistuskohustus on julgeoleku kaitse tagamine ning kes on läbinud Kaitseliidu ülema määratud

väljaõppe (KaLS § 70 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikud).

25/61

Erandina võib ajutise julgeolekuala kaitset tagada reservteenistusse kutsutud isik, kes peab olema

läbinud KaLS § 70 lõikes 3 nimetatud väljaõppe. Kuna julgeolekuala kaitse hõlmab endas vahetu

sunni kohaldamise võimalust, rakendatakse isikutele juba kehtivat valvuri väljaõppekava, mis tagab

igakülgselt isiku pädevuse vastavate ülesannete täitmisel.

Eelnõukohase KaLS §-ga 844 sätestatakse Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil kohaldatavad

erimeetmed. Tagamaks Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil erimeetmete ühetaoline

rakendamine nii julgeolekuala kui valvete korralduse osas, kohaldatakse antud tegevustes KaLS § 71

lõikeid 3–9 ning § 73.

Julgeolekualal võib isiku kinni pidada vaid selleks väljaõppe saanud tegevväelane või Kaitseliidu

tegevliige. Lisaks väljaõppele peab kinnipidamise õigust omav teenistuja olema Kaitseliidus rahuaja

ametikohal. Erandina võib sätet kohaldada ajutise julgeolekuala kaitset tagav reservteenistusse

kutsutud isik, kes on läbi teinud KaLS § 70 lõikes 3 nimetatud väljaõppe.

Kinnipidamise eeldus on kolmanda isiku ebaseaduslik ja loata viibimine Kaitseliidu julgeolekualal.

Olles tuvastanud viibimise õigusvastasuse, saadetakse isik viivitamata julgeolekualalt välja. Juhul,

kui isiku suhtes esineb kahtlus, et ta on julgeolekualal toime pannud süüteo või kujutab endast ohtu,

antakse ta viivitamata üle PPA-le . Erinevalt KKS §-s 55 sätestatust, ei oma Kaitseliit kohtuvälise

menetleja pädevust ning ainus meede on isiku üleandmine PPA-le.

Seeläbi on tagatud isiku suhtes minimaalselt koormavad meetmed, mida rakendavad vastava

väljaõppe saanud Kaitseliidu teenistujad või tegevliikmed.

Nii Kaitseväe kui Kaitseliidu julgeolekualal ei ole isiku läbivaatuse käigus lubatud läbi vaadata isiku

kehaõõnsusi, selline õigus on vaid politseil. Nagu ülal öeldud, on Kaitseväe julgeolekuala kaitseks

isiku läbivaatuse meede täna kehtivas KKS-is olemas selle kehtestamisest alates (kehtiv KKS § 56),

kuid eelnõuga täpsustatakse ka Kaitseväe rakendatava meetme nõudeid ning kehtestatakse KKS-i uus

§ 548.

KaLS § 71 lõike 3 punkti 6 kohaselt on valvuril õigus kontrollida isiku sisenemisel valvatavale

objektile ja sealt lahkumisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi

või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet,

millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud.

Seega omab valvur vajalikke pädevusi ka täna, kuid kuna Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad sõjalise

riigikaitse vaates sarnaseid ülesandeid, peaksid mistahes julgeolekuala kaitset teostava isiku ja valvuri

ülesanded korraldatud ühetaoliselt ning kolmandatele isikutele sarnaselt koormavalt.

Sarnaselt Kaitseväega võib ka Kaitseliidus isiku läbivaatust teha vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks

pärast isiku kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost valvur või

kaitseväelane. Isiku kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui see ei ole enam vältimatult

vajalik.

Eelnõukohase KKS §-ga 845 sätestatakse erimeetme kohaldamine mehitamata õhusõiduki vastu

julgeolekuala kaitse eesmärgil. Erinevalt Kaitseväest ei hakka Kaitseliit rakendama käesoleva

eelnõuga sõnastatud ESS muudatusi. Kaitseliit tõrjub vahetut ohtu vaid konkreetsel julgeolekualal

või valvataval objektil ning reageerib sellele suunatud ohule. Kui objektil lendab mehitamata

õhusõiduk, on Kaitseliidul sarnaselt loata territooriumile sisenenud isiku peatamisega õigus sundida

õhusõidukit maanduma.

26/61

Kaitseliidul on õigus kasutada füüsilist jõudu, tulirelva või erivahendeid, milleks on laser, võrk

mehitamata õhusõiduk; samuti nimetatutega sarnaseid seadmeid või vahendeid. Jõudu või

erivahendeid on lubatud kasutada üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik.

Kaitseliit lähtub olukorra hindamisel sarnaselt Kaitseväega ohu definitsioonist, mida on

põhjalikumalt käsitletud seletuskirja lehekülgedel 15 ja 16. Oluline on veelkord rõhutada, et Kaitseliit

tagab julgeolekut vaid oma territooriumil.

Sarnaselt Kaitseväega võivad ka Kaitseliidus erimeetmeid rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud

isikud. Rakendamise õiguse andmisele eelneb vastav koolitus, kus selgitatakse nõudeid ja tingimusi,

mille korral võib meetmeid rakendada ja millistes olukordades ei ole rakendamine proportsionaalne

ja õiguspärane. Koolituskava kehtestatakse ja koolitused korraldatakse Kaitseliidu siseselt.

§ 4. Majandusvööndi seaduse muutmine

Eelnõu § 4 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks viide mandrilava seadusele, sest sellenimelist kehtivat

seadust ei ole, samuti ei ole seda lähiajal plaanis ka kehtestada.

Eelnõu § 4 punktiga 2 kehtestatav muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 142 (vt eelnõu § 7 punkt

7), mis on seotud merealuse taristu hooldustöödega seonduvate tegevustega. Merealune taristu ei asu

ainult Eesti sise- ega territoriaalmeres, vaid ka majandusvööndis.

Nagu eespool öeldud, on majandusvöönd väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala,

kus kehtib õiguslik erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste

riikide õigusi ja vabadusi majandusvööndis.37 Rannikuriigil on oma majandusvööndis muu hulgas

õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja

seadmestike rajamisele ja kasutamisele.38 Rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli,

makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele.39

Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes hakati kohaldama

UNCLOS-i40. MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud, viimati 2019. aastal, kui muudeti veealuse

kultuuripärandi peatükki.

Kuigi esmajoones on kohustus merealust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning valdajatel,

on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad. Selline tegevus on

riigi ainupädevuses,41 ent selleks, et oleks juba ette teada, mida merel jälgida ning millal tuleks

reageerida, on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust. Seetõttu nähakse ette, et taristu omanik ja

valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest merealuse taristu hooldamisega seotud

tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. Võrreldes RiPS-is sätestatud nõudega taotleda luba sise-

ja territoriaalmeres nendeks tegevusteks, ei saa majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle

erirežiimi tõttu. Küll on võimalik riigil kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on

teada, millised tööd on taristu omanik või valdaja tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et

need töötavale laevale liiga lähedale ei läheks, või ka veenduda, et see on õige laev, mis seal tegutseb

37 UNCLOS-i artikkel 55. 38 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 39 UNCLOS-i artikli 60 lõige 2. 40 UNCLOS jõustus Eesti Vabariigi suhtes 25. septembril 2005. 41 See tähendab, et näiteks NATO ja Euroopa Liit ei saa liikmesriikide nimel tegutseda. Küll on võimalik riikidel omavahel

kahe- või mitmepoolselt kokku leppida ühistegevusi, mis võivad sisaldada patrullimist merel ja muid tegevusi, et muu

hulgas valvata ja kaitsta merealust taristut. NATO ja Euroopa Liit saavad kohaldada kaudseid tegevusi ning nn pehmeid

meetmeid, mis ei sisalda vahetu sunni või jõu kasutamist ega muud taolist, samuti mitte korralduslikke küsimusi, kuidas

riigid midagi tegema peaksid.

27/61

(seisab). Teavitamise vorm sisaldaks samu andmeid, mis sise- ja territoriaalmeres tegutsemise loa

taotlus. Näiteks kui plaanitakse kogu pikkuses merealuse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu

mereala ning ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased andmed kõikide mereala piirkondade kohta,

sealhulgas teha üks joonis kogu tööpiirkonna ulatuse kohta. Sellega välditakse ka liigset

halduskoormust merealuse taristu omanikule ja valdajale.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 142, millega sätestatakse, et ujuvvahendi suhtes,

millel ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi

jurisdiktsiooni. Säte on kooskõlas UNCLOS-i artiklitega 91, 92 ja 110. UNCLOS-i artikkel 91 paneb

kohustuse riigile kehtestada laeva oma riikkondsusse võtmise, oma territooriumil registreerimise ja

oma lipu all sõitmise tingimused. Laeval on selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita.

Nimetatud riigi ja laeva vahel peab olema tegelik seos. Artikkel 92 sätestab aga, et laev peab olema

merel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all, kelle lipu all see sõidab, kui muu rahvusvahelise

õigusega ei sätestata teisiti. Reisi vältel ei tohi laev lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui vahetub

omanik või tehakse registrimuudatus. Ühtlasi sätestatakse, et juhul, kui laev sõidab kahe või mitme

riigi lipu all ja kasutab neid oma huvidest lähtudes, ei saa ta kuuluda ühegi kõnesoleva riigi

riikkondsusesse ning teda võib käsitada riikkondsuseta laevana. Seega piltlikult öeldes riikkondsuseta

laev kuulub merel sõites kõigile ja selle võib enda lipu alla võtta ja oma riigi jurisdiktsiooni kohaldada

iga riik. Artiklis 110 sätestatakse, millisel juhul võib rannikuriik parduda laevale. Üheks selliseks

juhtumiks on see, kui laeval puudub riikkondsus.42 Sõjalaev võib kontrollida laeva õigust sõita selle

lipu all. Sõjalaev võib sel eesmärgil saata kahtlustatavale laevale ohvitseri juhtimisel paadi. Kui

kahtlus pärast dokumentide kontrolli säilib, võib laeva pardal jätkata uurimist kõiki asjaolusid

arvestades.43 Paljudes NATO liikmesriikides on asutud seisukohale, et riikkondsuseta laevade

kontrollimiseks ei piisa ainult UNCLOS-i artiklite 91, 92 ja 110 koostoimest, et laeva kontrollida,

vaid vaja on ka rannikuriigi õigusesse asjakohast sätet, milles sätestatakse, et riikkondsuseta laeva

suhtes kohaldatakse rannikuriigi õigust, kui teda kinni pidama ja kontrollima asutakse. Seda ka

kõnesoleva täiendusega tehakse.

Lisatavas paragrahvis on kasutatud sõnu „võib kohaldada“, jättes nii iga kord Eesti enda otsustada

(kaalutlusotsusena), kuidas riikkondsuseta laeva suhtes reageeritakse, muu hulgas kas seda üldse

peatatakse kontrollimise eesmärgil või mitte.

Eelnõu § 4 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks MVS § 17 kui mittevajalik ja tänaseks sisutühjaks

muutunud paragrahv. Paragrahv 17 sätestab, et MVS-i sätetes nimetatud pädevad riigiasutused ja

majandusvööndi kaitsmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Pädevad riigiasutused on praegu

kehtestatud eri seadustega, näiteks veealuse kultuuripärandi kaitse osas on pädev asutus

muinsuskaitseseaduse järgi Muinsuskaitseamet, merekeskkonna kaitse üle teeb järelevalvet

keskkonnajärelevalve seaduse järgi Keskkonnaamet, merre ehitamist ja selle üle järelevalvet teeb

ehitusseadustiku alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, majandusvööndi õigusrežiimi

tagab RiPS-i järgi Kaitsevägi. Seadust on täiendatud alates selle vastuvõtmisest 1993. aastal mitmeid

kordi, täpsustades majandusvööndis lubatud tegevusi, mis on üks osa majandusvööndi kaitsest,

sealhulgas osa sellest moodustab RiPS-is oleva majandusvööndi õigusrežiimi tagamise sisustamine.

§ 5. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Eelnõu § 5 punktiga 1 lisatakse MSOS §-i 1 uus lõige 21. Paragrahv 1 käsitleb MSOS-i

reguleerimisala (ja kohaldamisala). Eelnõuga kavandatavas lõikes 21 sätestatakse, et sõjalise

42 UNCLOSi artikli 110 lõike 1 punkt d. 43 UNCLOSi artikli 110 lõige 2.

28/61

riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse MSOS-i üksnes juhul,

kui see on käesolevas seaduses sätestatud. Analoogselt on sätestatud sama paragrahvi lõige 2.

Seadused kehtivad olenemata riigis valitsevast olukorrast. Selleks, et vältida olukorda, kus mõnda

sõjalise riigikaitse või selleks valmistumisele kohaldatavat meedet44 tõlgendamise teel loetaks

olukorraks, kus on vaja taotleda luba või on see keelatud tegevus (tsiviil)laevadele või isikutele, on

vaja MSOS-i reguleerimis- ja kohaldamisalas välistada sellisele tegevusele MSOS-i kohaldumine.

See aga ei tähenda, et sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele ükski õigusakt

ei kohaldu. Neid tegevusi reguleerivad teised seadused (nt KKS, RiPS, KorS jne), samuti

rahvusvaheline õigus (nt rahvusvaheline relvakonfliktiõigus). Samuti tehakse koostööd teiste

asjakohaste riigiasutustega, kes näiteks kaasatakse ülesannete täitmisse või keda tuleb teavitada

konkreetsetest tegevustest.

Eelnõu § 5 punktiga 2 muudetakse MSOS § 1 lõike 4 sõnastust ning täpsustatakse, millised MSOS

normid kehtivad iga sõjalaeva suhtes olenemata tema lipuriigist ning millised lisaks Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes. Eelnõu § 4 punktiga 6 muudetakse

MSOS § 19 lõike 7 sõnastust nii, et selles olevast volitusnormist jäetakse välja sõjalaevad. Kehtiva

sõnastuse järgi laieneb sõjalaevale MSOS § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, kui seadusega ei sätestata

teisiti. Paragrahvi 19 lõige 7 on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai

2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja

navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“. 11. peatükiga on reguleeritud

veeliikluse ohutus veeteel. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris45 olevad veesõidukid

liigituvad peamiselt sõjalaevadeks, kuid seal võib olla ka abilaevasid ja muid veesõidukeid, kuid neid

kõiki kasutatakse siiski sõjalisel otstarbel.

Puudub vajadus kehtestada side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõudeid

sõjalaevale ning neid ei ole ka seetõttu kehtestatud. Valitsuse 27. mai 2022. a määruse nr 59 eelnõu

koostamise seletuskirjas on selgitatud, miks ei ole määruses nõudeid sõjalaevade kohta: Määruse

volitusnorm võimaldab kehtestada nõuded ka sõjalaevade side- ja navigatsioonivahenditega

seadistamise ja varustamise kohta, ent Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole antud määruses vajalik

sõjalaevadele nõudeid esitada, mistõttu määruses selliseid nõudeid ei käsitleta. See on ka

põhjendatud, arvestades, et MSOS on mõeldud reguleerima tsiviiladministratsiooni järelevalve alla

kuuluvate veesõidukite ja mereohutuse nõuetega seonduvat ning sõjalaevade nõuded kehtestatakse

Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Näiteks MSOS § 3 kohaselt46 laienevad sõjalaevadele üksnes

teatud üksikud sätted MSOS-is. Eeltoodust tulenevalt muudetakse MSOS § 19 lõiget 7 esimesel

võimalusel, et jätta sealt sõjalaevad välja.47

Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid (laevad ja

väikelaevad) on merekõlblikud või sõidukõlblikud, sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 5

punktidega 3−5. Need uued MSOS-i lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mis kehtivad

sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes,

ning seda eelnõu § 4 punktiga 2 ka tehakse, samas eelnõu § 4 punktiga 6 viiakse MSOS § 19 lõikes 7

asuv volitusnorm kooskõlla tegelikkusega ja sellest jäetakse välja sõjalaevad.

44 Märkus: Näiteid tegevustest seletuskirja ei lisata, sest need on piiratud juurdepääsuga teave kas avaliku teabe seaduse

või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi. 45 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 772, kaitseministri 13. oktoobri 2022. a määrus nr 23 „Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registri põhimäärus“. 46 Käesoleva eelnõu seletuskirja koostaja märkus: ilmselt mõeldud siiski MSOS-i § 1 lõiget 4. 47 Leitav aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd4ee9b6-4603-49e1-87cc-6245ee81622d.

29/61

Tuleb märkida, et MSOS § 1 lõike 4 uue sõnastuse järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks:

1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust, ning 2) nõuded,

mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite ehk Eesti lipu

all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes. Eesti ei tee lipu- ega rannikuriigina järelevalvet ega

kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale, samas peab teise lipuriigi sõjalaev Eesti

territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud navigatsiooniohutusega.48

Kõikidele sõjalaevadele olenemata nende lipuriigist kohaldatakse MSOS §-s 45 ja § 49 lõikes 1

sätestatut. Need nimetatud paragrahvid käsitlevad veeteel liiklemist. Sõjalaevad peavad üldjuhul

samuti kinni pidama veeteel liiklemisel reeglitest, mis on sätestatud kas rahvusvahelise õigusega (nt

UNCLOS, COLREG) või Eesti õigusaktidega. Kogu 11. peatükk ei käsitle veeliikluse reegleid, vaid

ka veeteel liiklemise reguleerimiseks vajalikku korralduslikku poolt. Sõjalaevadele ei saa kohaldada

neid sätteid, mis puudutavad korralduslikku poolt (nt kes annab välja loa hüdrograafiliste

mõõdistustööde tegemiseks või kes vastutab navigatsioonimärgistuse korrasoleku eest), mistõttu

viidataksegi konkreetsetele paragrahvidele 11. peatükis, mis käsitlevad veeteel (merealadel ja

laevatatavatel siseveekogudel) liiklemist: §-ga 45 sätestatakse peamised veeteel liiklemise nõuded ja

§-s 49 pukseerimise nõuded.

Eelnõu § 5 punktidega 3−5 lisatakse MSOS §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mis puudutavad

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevaid veesõidukeid, täpsemalt laevu ja väikelaevu.

Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja väikelaevade merekõlblikkus ja

sõidukõlblikkus ning kehtestada nendele veesõidukitele sarnased nõuded. Regulatsiooni ei laiendata

kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (nt paatidele), ega allveerobotitele jms, mis liigitub veesõidukiks,

nende merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse eest vastutab iga üksus ise (samas tuleb nende andmed

kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse).

Eelnõu § 5 punktiga 3 lisatakse uus lõige 7 MSOS §-i 12, eelnõu § 5 punktiga 4 uus lõige 10 MSOS

§-i 13 ja eelnõu § 5 punktiga 5 uus lõige 10 MSOS §-i 17. Paragrahvis 12 käsitletakse laeva tehnilise

järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle seadmete ja varustuse

vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is sätestatud nõuetele. Tehniline

järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.49 Paragrahviga 13

reguleeritakse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist ning §-ga 17 reguleeritakse

merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistustega seonduvat. Merekõlblikkuse tunnistus

ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale on tehtud nõuetekohane

tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev

vastab ka teistele MSOS-is sätestatud nõuetele.50

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist järelevalvet

Kaitsevägi51. Sarnaselt tsiviillaevadega hõlmab tehniline järelevalve laeva ja väikelaeva ning nende

seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist kehtestatud nõuetele. Tehnilist järelevalvet tehakse

peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale kehtestab Kaitseväe juhataja või

tema volitatud isik, kes kehtestab ka tehnilise ülevaatuse korra. Kui laev või väikelaev ning selle

seadmed ja varustus vastavad kehtestatud nõuetele, antakse sellele laevale või väikelaevale kas

merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks kehtestatakse muu hulgas laeva ja

väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

48 Vt näiteks UNCLOS-i artikli 21 lõike 1 punkt a, lõige 2. 49 MSOS-i § 12 lõiked 1 ja 2. 50 MSOS-i § 17 lõige 1. 51 Tõenäoliselt antakse see ülesanne mereväele.

30/61

Oluline on märkida, et kui tehniline ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja

kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus

sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende üle

järelevalvet (vt eelnõu § 3), on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik

juriidiline isik, mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult

siis, kui need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid

Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta. See on

põhjus, miks lisatakse eelnõu §-ga 3 Kaitseliidu seaduse §-i 85 uus lõige 22, mille kohaselt teeb

Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud MSOS-is ning

laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides. Laeva lipuõiguse ja

laevaregistrite seadusest tuleneb kohustus esitada laeva ja väikelaeva andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu

veesõidukite registrisse.

Nagu eespool mainitud, antakse eelnõu § 5 punktidega 4 ja 5 Kaitseväe juhatajale või tema volitatud

isikule õigus kehtestada tehnilise ülevaatuse kord, tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele ning

laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord. KKS-i § 24 punkti 111

kohaselt kehtestab Kaitseväe juhataja Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas

sisekorra. Enamus akte kehtestatakse käskkirjaga. Käskkiri on üksikakt.

Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või

asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.52 Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete

täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu

õigusakt.53 Seega saab eristada kahte üldkorralduse liiki: üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud

isikutele suunatud üldkorraldus, mis kujutab endast reaktsiooni konkreetsele sündmusele,

üksikjuhtumile, ning asjaga seotud üldkorraldus, mis on suunatud asja avalik-õigusliku seisundi

muutmisele.54 Riigikohus on osundanud, et asja avalik-õiguslikku seisundit reguleeriva

üldkorraldusega on tegu üksnes siis, kui see puudutab ühte või mitut konkreetset objekti.

Üldkorralduse objektiks võib olla nii vallas- kui kinnisasi, kuid üldkorralduse objekt peab olema

määratletud konkreetse asja individuaalsete tunnuste abil. Näiteks ei ole üksikaktile omase

konkreetsusega tegemist, kui reguleeritakse piiritletud maa-alal üldist käitumise korda.55, 56

Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.57 Nimetatud

mõistest tulenevad kaks olulist tunnust – esiteks on määrus antud haldusorgani poolt, teiseks

reguleerib see piiritlemata arvu juhtumeid, see tähendab on üld- ehk õigustloov akt vastandina üksik-

ehk haldusaktile.58 Lisaks on määruses sisalduv regulatsioon antud piiramatu arvu isikute käitumise

reguleerimiseks.59 Peale selle annab Vabariigi Valitsus määrusi valitsusasutuste ülesehituse,

asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve tegemiseks.60

Haldusaktiga reguleeritakse seega üksikjuhtumit, kuid määrusega piiritlemata hulka juhtumeid. Üld-

ja üksikaktide eristamise osas on Riigikohus rõhutanud, et tuleb lähtuda õigusakti sisust, täpsemalt

52 Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lõige 2. 53 HMS § 51 lõige 1. 54 A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004, lk 265. 55 K. Merusk. „Haldusakt kehtivas õiguskorras: teooria ja praktika“. Juridica I/2011, lk 29. 56 RKHKm 3-3-1-31-03, p 16. 57 HMS § 88. 58 A. Aedmaa, et al, lk 449. 59 A. Aedmaa et al, lk 451. 60 Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõige 3.

31/61

regulatsiooni konkreetsusastmest. Piiritlemisel, kas tegu on asja kasutamist reguleeriva üldkorralduse

või üldaktiga, tuleb silmas pidada järgmisi asjaolusid:

1) asi või asjad peab või peavad olema konkreetsed – neid peab olema võimalik eristada

individuaalsete tunnuste alusel: näiteks on nimetatud konkreetne kinnisasi või kinnisasjad,

territoorium on piiritletud tähistusega kaardil või looduses asuvate objektidega, nimetatud on

konkreetne sõiduk jne;

2) üldkorraldusest tulenevad õigused ja kohustused peavad selle konkreetse asjaga (asjadega) olema

tihedalt seotud; reguleeritavad õigused ja kohustused peavad puudutama asja kasutamist või

käsutamist. Üksikjuhtumi reguleerimisega ei ole seega tegemist juhul, kui reguleeritav tegevus satub

juhuslikult teatud piiratud territooriumile.61

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad laevad ja väikelaevad on konkreetsed

veesõidukid, mille suhtes eelnõukohase seadusega Kaitseväe juhatajale antakse õigus nõuded

kehtestada, neid on võimalik eristada individuaalsete tunnuste järgi (praegusel juhul on selleks

kuuluvus), tegu ei ole piiritlemata arvu juhtumitega ning ei ole suunatud asja avalik-õigusliku

seisundi muutmisele. Laevadele ja väikelaevadele kehtestatavad tehnilised nõuded on enamuses

piiratud juurdepääsuga kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

kohaselt. Sellest tulenevalt on antud ka nõuete ja kordade kehtestamise õigus Kaitseväele, mitte

näiteks kaitseministrile üldaktiga (määrus) kehtestamiseks.

Eelnõu § 5 punktiga 7 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 52. Paragrahviga 45 reguleeritakse

veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded, sealhulgas liiklemise piirangud. Sama

paragrahvi lõigetega 5 ja 51 antakse Transpordiametile õigus kehtestada ajutisi piiranguid, et tagada

veeteel62 veeliikluse ohutus. Põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu

korral võib olla samuti vajadus kehtestada ajutisi piiranguid. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga

kiiresti või põhjustel, mida ei saa Transpordiametile avaldada. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus

korraldada veeliiklust ning kehtestada ajutisi piiranguid põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või

inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile

nende kehtestamiseks, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Peale selle saab Kaitsevägi õiguse anda

Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid63 ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus

ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse. Üldine eeldus on, et Transpordiamet ise jätkab oma

ülesannete täitmist, mitte Kaitsevägi ei võta ülesannete täitmist üle. Kõik vajalikud menetluslikud

üksikasjad (soovide edastamise viisid, kontaktid jms) lepivad Kaitsevägi ja Transpordiamet omavahel

kokku pärast eelnõukohase seaduse jõustumist.64 Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid.

Võimalik on korraldada ka sobivas formaadis õppusi, et seda kõike harjutada.

PS kommenteeritud väljaande § 129 selgituse punktides 3 ja 4 on kommenteeritud, et riigi julgeolek

on riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku

toimimist ei rikuta PS-ga vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on tegelik olukord, kus riigi

suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda PS-st tulenevaid ülesandeid ei ole

mõjutatud muul kui PS-s määratud viisil. Mõiste „riigi julgeolek“ erineb mõistest „põhiseaduslik

kord“ selle poolest, et on tegelik olukord – rikkumise või selle ohu puudumine. Riigi julgeolekut

ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu, samas kui

põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste normide mittetunnustamine või nende

süstemaatiline eiramine. Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja

61 A. Aedmaa et al, lk 264‒266. 62 Veetee on laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel (MSOS-i § 2 punkt 91). 63 Laevaliiklusteenuste hulka kuuluvad infoteenus, navigatsiooniabiteenus ja liikluse organiseerimise teenus. 64 Märkus: Täpsem tegevus on juurdepääsupiiranguga teave avaliku teabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse kohaselt ning seetõttu kõnesolevas seletuskirjas täpsemalt ei kirjeldata.

32/61

sõltumatust), PS aluspõhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi.

Põhiseaduslik kord on osa avalikust korrast65, mille tagamiseks ja kaitseks on kehtestatud

tavapärastele meetmetele (nt riiklik järelevalve, süüteomenetlus) täiendav eriregulatsioon (nt

julgeolekuasutuste tegevus, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kohaldatavad meetmed).

Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi

osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende

täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud.

Eelnõu § 5 punktiga 8 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 61, sätestades selgelt, et lõhkematerjali

või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist korraldab Eesti

merealal Kaitsevägi ning laevatataval siseveekogul Päästeamet. MSOS § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse

MSOS-i Eesti merealal ja laevatatavatel siseveekogudel, sealhulgas piiriveekogudel. KKS § 3 lõike 1

punkti 41 kohaselt on Kaitseväe ülesanne lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres

ning majandusvööndis. Päästeseaduse § 5 lõike 1 punkti 2 järgi on Päästeameti ülesanne

demineerimistöö tegemine maismaal ja siseveekogudel. Viimaste hulka kuuluvad ka laevatatavad

siseveekogud. Sellest tulenevalt on vaja ka MSOS-is sätestada, milline asutus millises veekogus

korraldab asjakohaseid töid, mis seotud lõhkematerjaliga.

MSOS § 45 lõige 6 sätestab, et veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt

kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust

ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja

sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust

ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt.

Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab

veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise.

Nimetatud lõikes sätestatut on võimalik tõlgendada nii, et vaatamata sellele, et KKS-i ja

päästeseadusega on pandud merel demineerimistöö tegemine Kaitseväele ja siseveekogudes

Päästeametile, peab ikkagi lõhkematerjali ja muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava

objekti (nt miini) kõrvaldama või korraldama selle kõrvaldamise Transpordiamet. Näiteks võib

tekkida olukord, kus merest leitakse triivimas miin ning selle justkui peaks kui takistuse kõrvaldama

Transpordiamet. Selleks, et vältida sellise tõlgenduse andmise ning olukorra tekkimise võimaluse,

kus Transpordiamet peaks hakkama sõjaseisukorra ajal või pärast seda merre paigutatud miine

kahjutustama hakkama, lisatakse säte, et sellega tegeleb ja selle korraldab Kaitsevägi.

Kuna ka praegu tegeleb Kaitsevägi lõhkematerjali kahjutuks tegemisega Eesti merealal, on see

tavaliselt korraldatud nii, et Kaitsevägi teavitab nii Transpordiametit kui ka Keskkonnaametit

asukohast, kus demineerimistööd tegema hakatakse ning koostöös mõlema asutusega leitakse

võimalused, kuidas seda kõige vähem merekeskkonda ja veeliiklust häirides teha saaks.

Eelnõu § 5 punktidega 9 ja 11 on seotud seletuskirja sissejuhatavas osas selgitatud reformi järelkaja,

mille alusel tehakse korrektiivid, kui hiljem arvamuse muutumise või praktika käigus ilmnenud

täpsustuse vajadusega. Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja

Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE koostamisel oli

üks lähtepunkte, et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks olema üks kontaktpunkt,

kelle poole ta saab merel olles pöörduda, kuid hiljem praktika käigus on selgunud, et nii see siiski ei

ole. Ühtset kontaktpunkti ei ole ning laeva kaptenid ja muude veesõidukite juhid ei suhtle üksnes ühe

kontaktpunktiga (JRCC66 Tallinnaga), vaid olenevalt teemast kas mereväe või JRCC Tallinnaga

65 Märkus: Sama kommenteeritud väljaande § 54 selgituste punktis 2 on kommenteeritud, et põhiseaduslik kord

moodustab avaliku korra tuuma. Põhiseadusliku korra hulka kuuluvad need avalikku korda tagavad normid, mis loovad

riigi võimaluse eksisteerida ja ühiskonnasuhteid reguleerida. 66 Ingl Joint Rescue Coordination Centre − lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus.

33/61

(vastavalt kas raadiokanal 69 või 16, harva ka digitaalsel kanalil 70). Seega tuleb vastavad

parandused teha ka MSOS-is, et isikud teavitaks õiget asutust, ning samas tagada teatud juhtudel

paindlik suhtlemisviis. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks laeva kapten ei teavita avastatud

merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele, vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade

edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte.67

Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda teavitamiskohustuse rikkumiseks.

Eelnõu § 5 punktiga 9 asendatakse kahes eri paragrahvis tekstiosa „politseiasutusele“ tekstiosaga

„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1. Kehtiva § 45

lõikega 12 pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohustus kohe teatada

õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest politseiasutusele ja

Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 904 on aga vastutuse peatükis

ning selles sätestatakse, et kui laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht jätab õhuliini,

kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest teavitamata, on tegu seaduse

rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu veesõiduki juhile paindlikkus

otsustada, kummale raadiokanalile ta sellest teatab, tõenäoliselt pigem Kaitseväe kasutuses olevale

raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse, sest siis saab kiiresti reageerida, et objekt korda

teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla. Tegemist

on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega.

Eelnõu § 5 punktid 10 ja 12 on omavahel seotud ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust

osutavate laevadega. Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust pakkuv ja osutav laev või

väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev), peab olema varustatud nõuetele vastava A-klassi AIS-

seadmega , kui ankruala või reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest, ning vähemalt

B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või reid asub lähemal kui üheksa meremiili rannajoonest

(eelnõu § 5 punkt 10). Sätte asukoht on valitud ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue

MSOS § 531 lõike 3 ette, oleks vaja muuta ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-

seadme paigaldamise nõue, mis on loetletud lõike 3 punktis 2 (see punkt tühistaks eespool oleva

nõude).

A- ja B-klassi AIS-seadmed erinevad üksteisest võimsuse poolest. B-klassi AIS-seadme tavaline

võimsus on 2−5 W ja A-klassi AIS-seadmetel 12,5−25 W, millest oleneb ka nende levi kaugus merel

– B-klassi AIS-seadme maksimaalne levi kaugus, et suudaks veel AIS teadet edastada, on kuni üheksa

meremiili, A-klassi AIS-seadmetel piirangut ei ole. Enamus Eesti sisemeres ja territoriaalmeres

asuvatest ankrualadest ja reididest jäävad kuni üheksa meremiili ulatusse, mistõttu ei ole mõistlik

kehtestada kõikidele ühtset nõuet A-klassi AIS-seadme kehtestamiseks, kui reiditeenust osutav laev

või väikelaev ei sõida kaugemale kui üheksa meremiili rannajoonest. See on piisav kaugus, et B-

klassi AIS-seadet omav laev või väikelaev on veel levis. B-klassi AIS-seadmed on ka odavamad A-

klassi AIS-seadmetest.

Juhul, kui laeval või väikelaeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab reiditeenust

juba enne kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab seda ka hiljem, antakse

üleminekuaeg kuus kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme (kas A- või B-klassi AIS-

seade) laeval või väikelaeval kasutusele võtma (eelnõu § 5 punkt 12). Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi

kallid68, on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust osutava laeva või väikelaeva omanik jõuaks

soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale või väikelaevale. Eelnõu koostamise

ajal on teada seitse laeva ja väikelaeva, kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see nõue puudutab.

67 Teabe edastamise põhimõte, kui see on kogemata saadetud valele adressaadile, tuleneb haldusmenetluse seadusest (vt

nt § 15 lõige 4). 68 Hinnad algavad B-klassi AIS-seadmel mõnesajast eurost olenevalt tootjast ja sellest, mis lisafunktsioone veel tahetakse,

ning A-klassi AIS-seadmel paari tuhandest eurost.

34/61

Eesmärk on paremini jälgida piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalvet riigipiiri ja piiripunkti

vahelisel alal ning tagada tõhusamalt õiguskord Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta üksnes sadamas

või sisemeres, vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikohti asub navigatsioonihooajal väga tiheda

väikelaevaliiklusega piirkonnas, on vaja neid laevu eristada teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel

ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust, et saada parem ülevaade sellest, milliseid laevu

reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas

kehtestatud sanktsioonidest.

Teenuseid osutavad vastava tegevusloaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu, mille

kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet. Reidil

peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu:

1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri

inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport);

2) laevade varustamine kütuse (punkerdamine), määrdeainete või muu kaubaga, mida on vaja selleks,

et jätkata laeva edasist transiiti merel;

3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pilsivesi ja muud jäätmed, mis tekivad laeva normaalsel

käitamisel).

Eelnõu § 5 punktiga 11 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Tegemist on sätete väljakujunenud

praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Kehtiva sõnastuse järgi on

laevaõnnetuse korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama õnnetuse

asjaoludest viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti merealadel ja

sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata

politseiasutusele ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka Keskkonnaametile.

Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele, Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse

Keskusele.

Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb

laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas rakendusakti

tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline teavitamine paika

pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrusega nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord

Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja

piiriveekogudel“ (vt nt § 10 lõige 3, § 18 lõige 2), samuti asutustevahelise kokkuleppega.

Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on laeva

kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest

viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva

kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Transpordiametile ja

Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude päästmine on alati

esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse

Keskust.

§ 6. Riigikaitseseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 6 täiendatakse RiKS-i uue peatükiga 62, millega luuakse sõjavangide kinnipidamist

puudutav regulatsioon riigisisesesse õigusesse.

Sõjavangide kinnipidamisel ja kohtlemisel tuleb lähtuda sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949

Genfi (III) konventsioonist (edaspidi ka GC III), mille Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ratifitseeris

35/61

24.08.199269. Tegemist on konventsiooniga, mida kohaldatakse relvakonflikti ajal, mis tähendab, et

eelnõuga loodava sõjavangide kinnipidamist puudutava regulatsiooni rakendamise ajal on

riigisiseselt eelduslikult välja kuulutatud sõjaseisukord.

Sõjaseisukorras on Kaitseväe ülesanne tagada kontroll riigi territooriumil, rakendada kaitsevõimeid

agressiooni tõrjumiseks ningkaitsta riigi terviklikkust ja suveräänsust kõigi olemasolevate sõjaliste

vahenditega. Kriisideks, ka sõjaks, valmistumisel ja kriiside lahendamisel lähtub Eesti ülesannete

jäävuse põhimõttest: kõik asutused ja isikud täidavad oma rolli nii tavaolukorras kui kriisi- ja sõjaajal.

Kaitseväe sõjaliste eesmärkide saavutamiseks on laia riigikaitse toimimine ja toetus sõjaliste

eesmärkide saavutamisele hädavajalik.

Relvakonflikti raames rahvusvahelise humanitaarõiguse normide rakendamise täpne riigisisene

rakendamise kord tuleb kõiki asjakohaseid osapooli kaasates välja töötada rahuajal. Vastutavate

asutuste selge kindlaksmääramine võimaldab Kaitseväel keskenduda oma sõjaaja põhiülesande

täitmisele.

Sõda Ukrainas käivitas ka Eestis riigisisese seadusandluse ülevaatamise, et tagada kriisivalmidus,

kuid sõjavangidega seonduv on riigisisese õigusega seni täpsemalt reguleerimata. Ka

töökorralduslikult ei ole seni asutuste vahel välja töötatud lahendust sõjavangide pikaajaliseks ehk

kauemaks kui 48-tunniliseks kinnipidamiseks ega määratletud asutuste pädevust.

Sõjavangi mõiste

Loodavas peatükis sätestatakse sõjavangi mõiste eelnõukohase RiKS §-s 877.

Sõjavangina käsitletakse sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4

punktides a ja b nimetatud isikuid.

Eelnimetatud konventsioonis on sätestatud sõjavangide kohtlemise ja kaitse põhimõtted, mida

konventsiooniosaline peab relvakonflikti raames järgima. Genfi (III) konventsiooni artikkel 4 loetleb

kategooriad isikuid, keda tuleb vangi langemise korral kohelda sõjavangina. Eelkõige on need

konfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu kuuluvate

maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed. Samuti muude maakaitsevägede ja

vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumistest osavõtjad, kes

tegutsevad oma territooriumil või väljaspool seda, ka juhul, kui see territoorium on okupeeritud.

Sellised maakaitseväed või vabatahtlike väeüksused, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumised,

peavad vastama järgmistele nõuetele: (a) neid juhib isik, kes vastutab oma alluvate eest; (b) nad

kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke; (c) nad kannavad relvi avalikult; (d) nad

järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid. Sõjavangi staatuse tuvastab Kaitsevägi, juhindudes

asutusesisestest regulatsioonidest ja muudest rahvusvahelistest juhistest (eelkõige NATO

standarditest ja rahvusvahelise õiguse nõuetest).

Sõjavangid kuuluvad rahvusvahelise õiguse mõttes eriliselt kaitstud isikute alla, mis tähendab, et

sõjavangidele tuleb tagada muu hulgas minimaalsed elamistingimused, kui nad langevad vastaspoole

kätte vangi. Järgida tuleb konventsiooni nõudeid ja tagada, et sõjavangide kinnipidamisel toimitakse

kooskõlas rahvusvahelise õiguse nõuetega. Selleks tuleb leida sobiv kinnipidamisasutus sõjavangide

pikaajaliseks hoidmiseks kuni relvakonflikti lõpuni või muu poliitilise, kinnipidamist lõpetava

otsuseni.

69 Eesti Vabariigi ühinemisest Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liiga konventsioonide ja

lisaprotokollidega. – RT 1992, 34, 447.

36/61

Ülesannete jaotuse kindlaksmääramine seaduse tasandil

Loodavas peatükis sätestatakse Kaitseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalad

sõjavangide kinnipidamisel. Eelnõukohane RiKS § 878 lg 1 sätestab, et sõjavangide kinnipidamine

toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste

koostöös.

Eelnõukohane RiKS § 878 lg 2 sätestab sõjavangide kinnipidamisega seotud Kaitseministeeriumi

vastutusala. Relvakonflikti olemusest tulenevalt võtavad sõjavange eelkõige kaitseväelased, mistõttu

on ka sõjavangide lühiajaline kinnipidamine ja sellega seotud toimingud Kaitseväe pädevuses.

Kinnipidamise õiguspärasuse ja sõjavangi staatuse määramise eest vastutab samuti Kaitsevägi.

Kaitseväel puudub samas võimekus isikute pikaajaliseks kinnipidamiseks. Seadusega määratud

põhiülesannetest tulenevalt saavad laiapindse riigikaitse põhimõttele tuginedes seda rolli täita Justiits-

ja Digiministeeriumi haldusalas olevad vanglad ja vanglateenistus.

Sõjavangide lühiajaline kinnipidamine hõlmab peamiselt tegevusi lahinguväljal, sõjavangi kohta

andmete kogumist ja nende andmete registreerimist, esmaabi andmist, suhtlust pikaajalise

kinnipidamiskohaga, edasist konvoeerimist üldjuhul vangla territooriumil olevasse pikaajalise

kinnipidamise kohta jm. Kaitseväe vastutada on see, et sõjavangide transport oleks võimalikult ohutu

ja toimuks võimalusel isiku kinnipidamisest 48 tunni jooksul. Kaitsevägi vastutab ka muus osas

sõjavangide transpordi eest, näiteks kui sõjavangi on vajalik evakueerida või transportida

pikaajalisest kinnipidamiskohast haiglasse.

Eelnõukohase RiKS § 878 lg 3 alusel vastutab Justiits- ja Digiministeerium sõjavangide pikaajalise

kinnipidamise korraldamise eest. Justiits- ja Digiministeerium võimaldab sõjavangide pikaajaliseks

kinnipidamiseks kasutada vanglate taristut. Eelkõige on tõenäoline vajadus Tallinna ja Tartu vangla

kasutamise osas. Vanglate taristu kasutamiseks sõjavangide kinnipidamise eesmärgil võib Justiits- ja

Digiministeeriumil kriisiplaanides ette näha tavavangide ümberpaigutamise või vabastamise korra

sõjaseisukorra ajal. Justiits- ja Digiministeerium vastutab sõjavangide pikaajalise kinnipidamise

korraldamise eest, sh rakendab vanglateenistust sõjavangide kinnipidamisel, ning vajadusel tagab

vanglate ümberehitamise, et need vastaksid GC III nõuetele. Sealjuures ei vastuta Justiits- ja

Digiministeerium sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise eest. Tervishoiuteenuste osutamist

sõjavangidele korraldab eelnõukohase RiKS § 8711 lg 1 järgi Tervisekassa.

Sõjavangide pikaajaline kinnipidamine toimub kuni sõjaseisukorra lõppemiseni või muu poliitilise ja

kinnipidamist lõpetava otsuseni. Vanglate taristu määratakse sõjavangide pikaajalise kinnipidamise

eelistatud asukohaks, kuid juhul, kui vanglate taristut ei ole võimalik kasutada, määratakse

eelnõukohase RiKS § 878 lg 4 järgi alternatiivasukohad Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Sõjavangidega seotud muude võimalike, eelnõuga reguleerimata tegevuste vastutuse määramisel

lähtutakse Vabariigi Valitsuse seadusest.

Pikaajalise kinnipidamise koht ja senine Ukraina praktika

Rahvusvahelise õiguse kohaselt tuleb sõjavangidele tagada nõuetele vastavad pikaajalise

kinnipidamise tingimused.

37/61

Sõjavangide hoidmine vanglates on tekitanud rahvusvahelise õiguse mõistes olulisi küsimusi, kuna

GC III artikli 22 kohaselt on keelatud sõjavange paigutada kinnipidamisasutustesse.70 Ukraina

praktika ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee poolt konsulteerimise käigus antud selgitused

näitavad, et kinnipidamisasutuste kasutamine ei ole keelatud, kui neid kasutades järgitakse

rahvusvahelise õiguse nõudeid. Ukrainal on Lvivi regioonis üks alaline sõjavangilaager, mis on üles

ehitatud endise kinnipidamisasutuse taristul. Ka ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on selle

kasutamise heaks kiitnud.71

Kinnipidamisasutuste kasutamise piiranguid tuleb rakendada üksnes siis, kui vanglad täidavad

kinnipidamisasutuse funktsiooni.72 Kui vangla taristut kasutatakse teisteks funktsioonideks, muu

hulgas sõjavangide kinnipidamiseks kooskõlas konventsiooniga, ei ole tegemist GC III artiklite 22

ja 97 rikkumisega. Vanglate taristu kasutamise lubatusele viitab ka ÜRO projektiteenuste büroo73

oma vanglate planeerimise suunistes, mille järgi võib sõjavangide kinnipidamiseks kasutada

olemasolevat taristut, kui eraldi laagrite loomine on võimatu või ebapraktiline. Tingimuseks on see,

et tavavangid ja sõjavangid tuleb üksteisest täielikult isoleerida ning sõjavange tuleb kohelda

kooskõlas konventsiooni nõuetega.

Seejuures on tähtis, et sõjavange ei tohi kohelda samaväärselt tavavangidega, vaid neile tuleb tagada

nende sõjaline väärikus ja au. Seetõttu tuleb tagada nende eraldatus ning erikohtlemine. Eraldamine

on oluline, sest sõjavange ei hoita kinni karistamise põhimõttel, samuti selleks, et hoida ära

tavavangide ja sõjavangide vahelisi konflikte.

Vangla taristut on sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks lubatud kasutada juhul, kui vangla

olmetingimused vastavad konventsioonist tulenevatele nõuetele, millele tänapäeva vanglad üldiselt

peavad vastama. Sõjavangidel on lubatud vabalt vangla territooriumil liikuda ja nende tubasid või

kambreid ei lukustata katkematuks perioodiks. Samuti peavad sõjavangid olema täielikult eraldatud

tavavangidest ning vangla ei tohi asuda lahingutsoonis ega ohtlikus piirkonnas.74 Sealjuures tuleneb

GC III-st erisus, mille kohaselt peab sõjavangide pikaajalise kinnipidamise koha juht olema ohvitseri

auastmes isik.75 Eesti vanglate vastavuse tagamiseks GC III nõuetele võib olla vajalik vanglate

mõningane ümberehitamine.

Regulatsiooni väljatöötamisel on võetud eeskujuks asutustevaheline pädevuste jaotus Ukrainas.

Ukraina jaotas sõjavangide haldamise ülesanded eri institutsioonide vahel. 2022. aasta alguses

laiendati Ukraina justiitsministeeriumi ülesandeid ja sõjavangide haldamisega seotu jäi

70 Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikkel 22. Kommenteeritud väljaanne 2022. IHL

Treaties - Convention (III) relative to the Treatment of Prisoners of War. Geneva, 12 August 1949. 71 Probleemid, mida ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo nimetas, on seotud olmetingimustega, mitte asjaoluga, et

tegemist on endise kinnipidamisasutusega.

https://www.ohchr.org/sites/default/files/documents/countries/ukraine/2023/23-03-24-Ukraine-thematic-report-POWs-

ENG.pdf. 72 Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artiklid 22 ja 97. Kommenteeritud väljaanne 2022.

IHL Treaties - Convention (III) relative to the Treatment of Prisoners of War. Geneva, 12 August 1949. 73 UNOPS. Technical guidance for prison planning. Technical and operational considerations based on the Nelson

Mandela Rules, 2016.

https://bip.brpo.gov.pl/sites/default/files/%2FPlanowanie%20i%20budowa%20wi%C4%99zie%C5%84%20%28UNOP

S%2C%202016%29.pdf. 74 Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikkel 22. Kommenteeritud väljaanne 2022. IHL

Treaties - Geneva Convention (III) on Prisoners of War, 1949 - Commentary of 2020 Article | Article 25 - Quarters |

Article 25. 75 Ibid, artikkel 39.

38/61

justiitsministeeriumi vastutada.76 Ukraina kaitseministeeriumi roll on aga sealjuures piiratud kahe

peamise tegevusega: vastutada ainult sõjavangide kinnipidamise ja nende transpordi eest pikaajalise

kinnipidamise asutusse või kohta. Esialgu hoitakse kõiki sõjavange justiitsministeeriumi hallatavas

kinnipidamiskeskustes (ingl designated detention facilities), pärast mida viiakse kinnipeetud

sõjavangilaagritesse.77 Kinnipeetud sõjavangide transpordi kinnipidamiskeskustesse korraldab

Ukraina sõjaväepolitsei.78 Sõjaväepolitsei ülem suhtleb justiitsministeeriumiga vangilaagrite

täituvuse ja asukohavaliku küsimustes.

2025. aasta õppuse Siil raames on harjutatud sõjavangide viimist pikaajalise kinnipidamise kohta ehk

vangla hoonesse. Sõjaväepolitsei toimetas sõjavangid Viru ja Tartu vanglasse, kus vanglateenistus

tegi esmased menetlustoimingud. Samuti olid tagatud vajalikud kontaktid, et üleandev üksus saaks

vanglaga otse suhelda ja tegevust koordineerida.

Vabariigi Valitsuse määrus

Eelnõu sätestab volitusnormi (RiKS § 878 lg 5) Vabariigi Valitsuse poolt rakendusakti andmiseks,

mille alusel saab määruses kehtestada Kaitseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi

tegevuste täpsema korralduse, tingimused ja korra. Volitusnorm on dispositiivne, et tagada Vabariigi

Valitsusele paindlikkus sõjavangide kohtlemist reguleerivate sätete kehtestamisel.

Eelnõukohane RiKS § 878 lg 6 täpsustab, et Vabariigi Valitsuse määruses võib sätestada näiteks nii

pikaajalise kinnipidamise koha valiku, kasutamise tingimuste ja tegevuse korraldamise küsimused.

Samuti määratakse, kellel on pädevus otsustada konkreetse vangla kasutamine ja selle kasutamise

lõpetamine sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks. Kuna sõjavangidega tegelev personal peab

tundma asjakohaseid rahvusvahelise õiguse nõudeid (esmajärgus GC III tulenevaid sõjavangi

kohtlemise põhimõtteid), võib Vabariigi Valitsuse määruses ette näha neile väljaõppe andmise korra.

Lisaks täpsustatakse Kaitseväe pädevust sõjavangi staatuse määramisel, nõuded arvestuse pidamisel

ja nõuded kinnipidamist korraldavale personalile. Rakendusaktis võib ette näha transporti puudutava

infovahetuse korra, transpordiliigi valiku otsustuspädevuse ja muud sellega seotud tingimused.

Sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise korraldamine

Genfi III konventsiooni artikli 30 alusel tuleb tagada sõjavangidele vangilaagris vajalik arstiabi. Igas

laagris peab olema korralik haigla, kus sõjavangide eest vajalikul määral hoolitsetakse ja neid

kohaselt toitlustatakse.79 Lisaks tuleb sõjavangile vajaduse korral tagada vajalik eraldatus nakkus- ja

vaimuhaigetest. Sealjuures tuleb sõjavange hoidval riigil endal tasuda ravikulud ning kulutused

sõjavangide tervise hoidmiseks vajalikele seadmetele.

Sõjavangidele tuleb teostada vähemalt kord kuus arstlik läbivaatus, mille raames kontrollitakse ka

sõjavangi kehakaalu. Eesmärk on jälgida sõjavangide üldist terviklikku seisundit, toitumust ja puhtust

ning avastada nakkushaigusi, eriti tuberkuloosi, malaariat ja suguhaigusi.80

76 Regulation of the Ministry of Justice of Ukraine, approved by the Resolution of the Cabinet of Ministers of Ukraine №

228, 02.07.2014. https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/228-2014-%D0%BF#Text. 77 Voluntary report on implementation of international humanitarian law. Ministry of Defence of Ukraine, 2024, lk 59. 78 Ibid, lk 61. 79 1949. a Genfi III konventsiooni artikkel 30. 80 1949. a Genfi III konventsiooni artikkel 31.

39/61

Genfi III konventsioon täpsustab, et igas vangilaagris ei pea olema sellisel tasemel meditsiiniüksust,

mis vastaks kirurgiliste erialadega haigla tasemele. Vangilaagris olev meditsiiniüksus peab suutma

pakkuda esmaabi väiksemate vigastuste korral ja tavapärast arstiabi ravitavate haiguste puhul. Samuti

loetakse piisavaks, kui olemasolevad ruumid, inventar ja personal on mehitatud sellisele tasemele.

Kui sõjavangidel on vaja kirurgilist sekkumist või statsionaarset arstiabi, tuleb suunata nad

raviasutusse, mis on selleks mõeldud.81 Transpordi vanglahoonest pikaajalisse raviasutusse teostab

Kaitsevägi.

Tervishoiuteenuste korraldamine toimub eelnõukohase RiKS § 8711 lg 1 järgi Sotsiaalministeeriumi

ja selle valitsemisala asutuste, täpsemalt Tervisekassa kaudu. Alates 2024. aastast vastutab

Tervisekassa VangS §-de 49 ja 52 järgi tervishoiuteenuste osutamise eest vanglas. Kuna esmane valik

sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks on vanglate taristu, on mõistlik, et ka sõjavangidele

tervishoiuteenuste osutamise eest vastutab Tervisekassa. Sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise

ja selle korraldamise täpsema ulatuse, korra ja teenuste loetelu võib eelnõukohase RiKS § 8711 lg 2

järgi sätestada Vabariigi Valitsuse määruses. Lisaks võib sätestada nimetatud määruses

tervishoiuteenuste osutamise alternatiivasukohas.

Sõjavangide üle arvestuse pidamine

Lisaks luuakse uus paragrahv sõjavangide üle arvestuse pidamiseks ja registreerimiseks. GC III

artiklitega 122–125 pannakse konventsiooniosalistele kohustus koguda sõjavangide kohta käivat

teavet.82 Kohustuse eesmärk on tagada, et kinnipeetavate isikuandmed, tervislik seisund, auaste,

sünniaeg ja muu isiklik teave oleksid kinnipidamise eest vastutava riigi infosüsteemides

kättesaadavad. Lisaks peab riigil olema pidev ülevaade sõjavangide arvust. Selline teave on oluline

nii julgeolekukaalutlustel, pikaajalise kinnipidamise korraldamisel ressursside plaanimiseks kui ka

koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Sõjavangide üle arvestuse pidamiseks saab kasutada vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud

andmekogu.83 Tegemist on kasutuses oleva, andmekaitsenõuetele vastava registriga, mida saaks

kasutada ka sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. Registri arendamisel arvestatakse võimalusega

luua tulevikus alaregistreid sõjavange puudutava info talletamiseks. Et nimetatud registrit saaks

sõjavangide üle arvestuse pidamiseks kasutada, tuleb teha vastavad muudatused VangS-i, täiendades

kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu reguleerivaid sätteid.

Distsiplinaarmenetluste puhul juhindutakse eelnõukohase RiKS § 8710 järgi kaitseväeteenistuse

seaduse alusel kehtestatud Kaitseväe distsiplinaarmäärustikust.

§ 7. Riigipiiri seaduse muutmine

Eelnõu § 7 punktidega 1 ja 2 täiendatakse RiPS § 114 lõikeid 1 ja 11, lisades nendesse uue riikliku

järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri

valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is sätestatud alusel ja

korras. Selleks on KorS §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld.

81 Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikkel 30. Kommenteeritud väljaanne 2020, p

2228. – https://ihl-databases.icrc.org/en/ihl-treaties/gciii-1949/article-30/commentary/2020?activeTab. 82 1949. a Genfi III konventsiooni artiklid 122–125.

83 Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu põhimäärus“. RT I, 02.07.2024, 2. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu põhimäärus, Riigi Teataja.

40/61

Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud KorS §-

des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine), 32

(isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45 (sõiduki

peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49 (vallasasja

läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja hoiulevõtmine) ning

53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine).

Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab vajaduse

korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada,

selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene

kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse

riiki ebaseaduslik toimetamine territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise

õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab, kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet

üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema

PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja

kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine

teatud alale (nt piirivööndis), et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid

lahendada. Viibimiskeelu kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui

viibimiskeeldu tuleb kohaldada üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab

maismaapiiri ja piiriveekogusid, ning Kaitseväe juhataja84 või tema volitatud isik, kui otsus puudutab

merepiiri.

Eelnõu § 7 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RiPS-i § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahv 14 reguleerib

sisenemist sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punkt 6 sätestab, et välisriigi

tsiviillaev võib sisemeres läbida, sinna siseneda või sealt väljuda punkerdamiseks. Sama paragrahvi

lõige 11 sätestab, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välisriigi tsiviillaev sisemeres läbida, sinna

siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev

küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks. Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade

kokkulangemise, hooletuse või tahtluse85 tõttu võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna

kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine86 olla tegevused, mida

võib lubada laevadel ilma sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on

suur oht, et tekkinud reostus jõuab kiiresti randa. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale

ümberlaadimine reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrusega nr 51 „Merel, Narva

jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei

ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll kehtestatud

sisemeres käitlemise87 nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal seda tehakse ja kus.

Näiteks Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks lubatud asukohad. Seetõttu

võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama

Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda, samuti täpsustatakse

vajaduse korral nimetatud määrust.

Eelnõu § 7 punktiga 4 muudetakse RiPS § 14 lõiget 11, asendades selles sõnad „kooskõlastatult

Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest

kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt

teavitamist. Küsimus tekib näiteks, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa, kas see on võrdne

sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre, sest ta on oma plaanist

84 Kui muu korrakaitseorgani juht. 85 Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias on nimetatud ühe võimaliku julgeolekuohuna. 86 Tuntud kui STS (ship-to-ship). 87 Käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine. (Vabariigi Valitsuse

25.06.2020 määruse nr 51 § 2 punkt 1).

41/61

teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi – nõusoleku puudumisel

ei ole sisemere läbimine, sinna sisenemine või sealt väljumine lubatud.

Eelnõu § 7 punktiga 5 täiendatakse RiPS-i § 141 uue lõikega 41, mille tulemusena lihtsustub laevaloa

taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi

EMP) riikidele kuuluvate laevade (nt Norra piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd

tellitakse välisriigist (nt Soomest, Norrast). Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP riigi

laevale, mis täidab ranniku- ja piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne

laevaluba (nn aastane laevaluba). Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada

mitmekordset luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui

eelnõukohane säte jõustub, võib liikmesriik või EMP riik taotleda nendele laevadele nn aastase

laevaloa, mis vähendab muu hulgas Välisministeeriumi ametniku, EL-i liikmesriigi ja EMP riigi

vastava ametniku töökoormust, samuti nende asutuste, kes loa taotlusi kooskõlastavad (nt PPA,

Kaitsevägi).

RiPS § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul

jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba. Kuna

laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk üsna suured,

mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka sadamasse tulla,

valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid riigilaevu soovib sisemerre

tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn aastaseid lubasid.

Eelnõu § 7 punktiga 6 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 142, millega pannakse isikutele kohustus

taotleda luba või saada nõusolek sise- ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja -pealseteks

tegevusteks, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, ning kui

see kavandatav tegevus ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (nt muinsuskaitseseadusega88,

ehitusseadustikuga89, sadamaseadusega) reguleeritud ja millel ei ole otsest seost rahumeelse

läbisõiduga. Nõusoleku puudumisel ei ole nimetatud tegevused lubatud. Sellega on seotud omakorda

eelnõu § 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele ja valdajatele. See on kooskõlas ka

UNCLOS artikli 79 lõikega 4.90

Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning 2) muud

tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, ning mida ei

ole juba RiPS-i või muude seadustega reguleeritud (lõige 1). Sellised muud tegevused võivad olla

näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu päästmise ega vrakkide otsimisega (nt hobina); lõhkeainete

asukoha kaardistamine ja otsimine; riigiasutuse korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad

(nt piirivalvelaevad) ei sisene sisemerre, vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud,

mis ei ole teadusuuringud, jms.

Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada meresõiduohutus,

turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti laevaliiklusteenindus (VTS)91 kui ka

Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda,

kui laev teeb või laevalt tehakse merealuse taristu hooldustöid või vaadeldakse allveeroboti või tuukri

abil taristu seisukorda või tehakse muid tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga

88 Näiteks vrakile sukeldumiseks loa taotlemisega seonduv on reguleeritud muinsuskaitseseaduse §-ga 42. 89 Näiteks tuulepargi rajamine, mille loa andmise menetlus on reguleeritud ja loaandja nimetatud ehitusseadustikuga. 90 Artikli 79 lõige 4: „Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre

paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, mida ehitatakse

või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema jurisdiktsiooni alla

kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel.“. 91 Ingl vessel traffic service.

42/61

aeglaselt, võib see peale julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust (meresõiduohutust).

Navigatsiooniohutuse tagamiseks saab vajadusel teisi laevu hoiatada. Samuti aitab kaasa sellele, et

Kaitsevägi saab optimeerida patrull-laevade liikumise marsruute, kui on teada, kes, mida kuskil teeb,

lisaks annab täiendava nn tööriista seadusega Kaitseväele antud ülesandega Eesti merealal

veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti

riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega92) kehtestada oma

territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad: a) meresõidu ohutust

ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset;

c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki

reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle

reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist; g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi

vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise

vältimist.93 Selleks, et rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja

seda, ega neid ei rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise- ja

territoriaalmeres toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine.

Esimesel juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku

tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige nimetatud

loetelu punktides a−d, g ja h olevate nõuete täitmist.

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa

taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk

kaitseminister) määrusega (lõige 3). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka vaatlustegevus,

mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Vaatlustegevus on näiteks allveeroboti või tuukri

abil vee all oleva kaabli või toru ülevaatus. Kuna veepealne ja -alune taristu ning muud rajatised on

sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna kerksuse, on oluline saada rohkem

teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse isikuga, sest enamasti ei tee taristu

omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka praegu esitavad ettevõtjad andmed

Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku. Tegelikult on sisuliselt tegu loa küsimisega.

Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta kontrollida, kuid see võtab aega, kehtestatakse taotluse

vorm ning taotlemise kord ja loa andmise kord, vältimaks olukorda, kus andmed esitatakse näiteks

tund aega enne tööde algust. Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja muid haldusmenetluses

olevaid õigusi, nagu loa peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine, ei kasutata, siis

seadusega taotluse esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata. Praegune praktika

näitab, et üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud katkestus või

anomaalia, ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega, mille jooksul

jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele (sh on Kaitseväge juba eelnevalt teavitatud). Tööde

sujuvamaks ja kiireks korraldamiseks, võib taotluse esitada ka suuliselt, kui hooldus- ja parandustöid

tegev ettevõtja ja laev on kohe saadaval ning saab kohe merele minna töid tegema. Taotlus tuleb

kirjalikult esitada tagantjärgi esimesel võimalusel. Määruse koostamise käigus arutatakse nii

Kaitseväe kui ka merealuse taristu omanikega, kuidas kiirelt tegutsemist vajavas olukorras kõige

optimaalsemalt see lahendada (taotluse esitamisest siiski loobumata).

Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:

1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg; 4) kasutatava

92 Näiteks COLREG, SOLAS, MARPOL. 93 UNCLOS-i artikkel 21.

43/61

laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber; 5) laeva kapteni nimi ja

laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemist ning Eesti

sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemise

kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT)94 ja koordinaadid; 8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja

tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste

(pildid, video) koopiad tuleb esitada mereväele.

Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias

tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama (lõige 2), et

tagada mereolukorrateadlikkus. Tegevused, millest teavitada tuleb, on tegevused, mis on seotud

merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja

hooldustöödega ning meremõõdistustega. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega seotud

ülesannet olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada andnud; siis

Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles, ja tähistab selle

asukoha poiga.

§ 8. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

Tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõiget 1 täiendatakse punktiga 72, mille kohaselt

rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu muuhulgas ka sõjavangidele

tervishoiuteenuste osutamise korraldamist riigikaitseseaduse § 8711 lõike 1 alusel.

§ 9. Vangistusseaduse muutmine

VangS-i muudatus on seotud eelnõu §-s 6 tehtavate muudatustega. Eesmärk on võimaldada pidada

arvestust eelnõukohase RiKS-i §-s 878 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle. Kuigi relvakonflikti

ajal võib olla vajalik pidada sõjavangide üle arvestust ka paberkandjal, on mõistlik ette näha

regulatsioon, kuidas pidada arvestust elektrooniliselt.

Sõjavangide üle arvestuse pidamiseks kasutatakse eelnõu järgi VangS-i § 51 lõike 3 alusel kehtestatud

andmekogu. Tegemist on kasutuses oleva, andmekaitse nõuetele vastava registriga, mida saaks

kasutada ka sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. Registri arendamisel arvestatakse võimalusega

luua tulevikus alamregistreid sõjavange puudutava info talletamiseks.

Nimetatud registri kasutamiseks sõjavangide arvestuse pidamisel on vaja teha vastavad muudatused

VangS-i täiendades kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

pidamise eesmärki kinnipeetud sõjavangide arvestuse pidamiseks ning sõjavangide kinnipidamise

kohta teabe andmiseks.“.

Lisaks täiendatakse VangS § 53 lõiget 1 uue punktiga 20. Vangiregistrisse saab kanda teavet ja seda

töödelda õigusliku aluse olemasolul. Selliselt luuakse uus punkt, mille kohaselt on võimalik kanda

vangistusregistrisse teavet sõjavangide kohta. Teabe esmane sisestaja on Kaitsevägi sõjavangi

esmasel kinnipidamisel. Registrisse kantakse andmed sõjavangi isiku kohta. Sõjavang peab

küsitlemisel vangistuse alguses avaldama üksnes oma perekonnanime, eesnimed ja auastme,

sünnikuupäeva, samuti väe-, rügemendi-, isiku- või seerianumbri või selle puudumisel muu

samaväärse informatsiooni.95 GC III alusel on sõjavangil lubatud jätta enda valdusesse ka isiklikud

esemed ja vara96, seega tuleb nende kohta käiv informatsioon ka registrisse kanda.

94 Greenwich Mean Time. 95 Genfi III konventsioon, artikkel 17. – Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon–Riigi Teataja. 96 Genfi III konventsioon, artikkel 18. – Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon–Riigi Teataja.

44/61

Lisaks on võimalik kanda registrisse ka kinnipidamise kohta käivad andmed, näiteks kinnipidamise

aeg ja koht. Andmed säilitatakse eelkõige selleks, et riigiasutustel oleks parem jälgitavus sõjavangide

hetkeseisust. Seda olukorras, kus on tarvilik sõjavange eraldada näiteks meditsiinilistel põhjustel või

auastme põhiselt, nii nagu Genfi III konventsioon eeldab.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele Eesti õiguses varem kasutamata termin „sõjavang“, mille sisustamisel

lähtutakse rahvusvahelisest õigusest. Sõjavangina käsitletakse sõjavangide kohtlemise 12. augusti

1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides a ja b nimetatud isikuid. Eelnimetatud punktides

sätestatud isikud on:

(1) Konfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu kuuluvate

maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed.

(2) Muude maakaitsevägede ja vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud

vastupanuliikumistest osavõtjad, kes tegutsevad oma territooriumil või väljaspool seda, ka

juhul, kui see territoorium on okupeeritud. Sellised maakaitseväed või vabatahtlike

väeüksused, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumised, peavad vastama järgmistele

nõuetele:

(a) neid juhib isik, kes vastutab oma alluvate eest;

(b) nad kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke;

(c) nad kannavad relvi avalikult;

(d) nad järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid.

(3) Regulaarväe liikmed, kes on truudust vandunud valitsusele või võimule, keda neid vangis

hoidev pool ei tunnusta.

(4) Relvajõudusid saatvad isikud, kes ei ole relvajõudude liikmed, nagu sõjalennukite

meeskondade tsiviilliikmed, sõjakorrespondendid, varustajad, töö- või teenindusbrigaadide

liikmed, kes vastutavad relvajõudude olme eest, eeldusel et neid on selleks volitanud

relvajõud, keda nad saadavad.

(5) Konfliktiosalise kaubalaevastiku meeskondade liikmed, sealhulgas kaptenid, lootsid ja

jungad, ning tsiviillennukite meeskonnad, juhul kui neil ei ole õigust veelgi paremale

kohtlemisele vastavalt muudele rahvusvahelise õiguse normidele.

(6) Okupeerimata territooriumide elanikud, kes on vaenlase lähenemisel omal algatusel

relvastunud, et osutada sissetungijale vastupanu ning kes ei ole jõudnud formeeruda

regulaarväe üksusteks, eeldusel et nad kannavad relvi avalikult ning austavad sõjapidamise

seadusi ja tavasid.

(7) Isikud, kes kuuluvad või on kuulunud okupeeritud riigi relvajõududesse, kui okupeeriv riik

peab niisuguse kuuluvuse tõttu vajalikuks nad interneerida, kuigi ta on nad algselt

vabastanud ajal, mil sõjategevus toimus väljaspool okupeeritavat territooriumi, eriti kui

sellised isikud on teinud ebaõnnestunud katse taasliituda relvajõududega, millesse nad

kuuluvad ja mis osalevad lahingutegevuses või kui nad ei täida neile esitatud kutset

interneerimise kohta.

(8) Isikud, kes kuuluvad ühte artiklis 4 loetletud kategooriasse ja kes on vastu võetud neutraalse

või mittesõdiva riigi territooriumile ja kelle need riigid peavad vastavalt rahvusvahelisele

õigusele interneerima, mis sealjuures ei taksita neil riikidel kohelda nimetatud isikuid

soodsamalt. Erandiks on Genfi (III) konventsiooni artiklites 8, 10, 15, 30 lg 5, 58–67, 92

ja 126 sisalduvad juhendid ning kui konfliktiosaliste ja asjaomaseomase neutraalse või

mittesõdiva riigi vahel on diplomaatilised suhted, ka artiklid kaitsvate riikide kohta. Kui

sellised diplomaatilised suhted on olemas, lubatakse konfliktiosalistel, kellest need isikud

sõltuvad, nende suhtes täita käesolevas konventsioonis ette nähtud kaitsva riigi ülesandeid,

45/61

takistamata sealjuures nende konfliktiosaliste ülesannete täitmist vastavalt diplomaatilist ja

konsulaartööd reguleerivatele tavadele ja lepingutele.97

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kaitseväele KAPO ülesannete täitmiseks edasilükkamatu pädevuse andmine

Kaitseväele antakse eelnõuga õigus reageerida mis tahes merelisele ohule, ka siis, kui see ülesanne

on seaduse järgi KAPO täita (peamiselt jagunevadki korrakaitsega seotud ülesanded PPA ja KAPO

vahel). Need ülesanded ei sisalda teabe kogumist, vaid ülesandeid, mille täitmiseks on vaja füüsiliselt

reageerida, et oht tõrjuda. Kui ohu peaks tõrjuma tegelikult teine asutus, täidab Kaitsevägi ülesannet

seni, kuni asutus, kelle ülesanne see muidu oleks, suudab ülesande täitmise üle võtta (edasilükkamatu

pädevus).

Sihtrühm:

Muudatuste peamine sihtrühm on Kaitsevägi, kes saab õigusi juurde merel reageerida mis tahes

merelt tulenevale ohule selleks, et tagada avalik kord, riigi julgeolek ja piirirežiimi nõuete täitmine.

Lisaks kuulub sihtrühma KAPO, kelle koostööd Kaitseväega eelnõu positiivselt mõjutab.

Teisese sihtrühma moodustavad piirirežiimi rikkujad merel, merealal liikuvad laevade, väikelaevade

ja muude veesõidukite käitajad, samuti väikesaarte elanikud ja külastajad ning elutähtsa teenuse

osutajad (ettevõtjad), kelle taristu või sadama kaitseks võib Kaitsevägi reageerida, et tõrjuda vahetu

oht.

6.1.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi

reageerimisvõime Eesti merealal. Eestis on mereliste ülesannetega asutusi üle kümne, seega üsna

killustunud. Ohud merel on samuti eri laadi – alustades illegaalsest kalapüügist ja sukeldumisest

(muinsus)kaitse all olevatele vrakkidele kuni terrorikuritegude ja hübriidtegevusteni. Kuna merel on

pidevalt Kaitsevägi, mitte teised asutused, saab ka Kaitsevägi sündmusele esimesena reageerida, kuid

kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi, olles läheduses, ei reageeri, sest tal

puudub selleks õigus, seades nii ohtu näiteks inimeste elu ja tervise või merealuse taristu. See

tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi

ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda

kohe, kui vajalikud toimingud98 on tehtud.

Eelnõuga on tagatud, et seniseid ülesandeid Eesti merealal täidetakse vähemalt samal tasemel.

Kaitsevägi saab edasilükkamatu pädevuse reageerida inimeste elu ja tervist vahetult ohustavatele

juhtumitele Eesti merealal ja väikesaartel ülesannete puhul, mida tavapäraselt täidab KAPO.

Kaitsevägi saab samad vahendid ja õigused, mis on praegu KAPO-l nende ülesannete täitmiseks.

Selliste ülesannetega on tihedalt seotud Kaitseväele antav õigus kasutada jõudu, sest jõu kasutamine

erimeetmena tähendab üldjuhul vahetut ohtu inimese elule ja tervisele või veesõidukile, vee all ja vee

peal olevale taristule või muule sellisele, millele reageerimise ja mille hiljem uurimise õigus on

seadusega antud KAPO-le.

97 Genfi (III) konventsioon, artikkel 4. – Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon–Riigi Teataja. 98 Näiteks ühendust võetud PPA või KAPOga edasilükkamatu pädevuse korral või jõu kasutamise korral kaitseministrilt

saadud nõusolek jõu kasutamiseks, kui see juhtum liigitub nende juhtumite hulka, mille korral peab Kaitsevägi saama jõu

kasutamiseks nõusoleku kaitseministrilt.

46/61

Sarnaselt PPA ülesannete täitmiseks edasilükkamatu pädevuse andmisega võib väikesaartele

reageerimine pikeneda seoses sellega, et Kaitsevägi hindab, kas reageerimine võib mõjutada

Kaitseväe enda ülesannete täitmist või mitte. See võib mõjutada väikesaartel toimepandud süütegude

ennetamist ja lahendamist, kuna Kaitsevägi saab sekkuda üksnes juhul, kui on vahetu oht inimeste

elule ja tervisele.

Kaitseväele õiguste andmine reageerida merel mis tahes olukorras ei mõjuta otseselt välissuhteid,

kuid ebasoovitav mõju võib tekkida juhul, kui Kaitsevägi, reageerides mõnele sündmusele, kasutab

jõudu, sealhulgas relvastatud jõudu mõne välisriigi lipu all sõitva laeva suhtes. Veelgi ebasoovitavam

mõju välissuhetele võib avalduda siis, kui Kaitsevägi peaks laeva või sellel viibivate isikute vastu

jõudu kasutama ekslikult. Sellise mõju avaldumist aitab vähendada tõhusam ja parem infovahetus

asutuste vahel ning parem mereolukorrateadlikkus. Samuti on kasu spetsiaalsest väljaõppest ja

õppustest, kus harjutatakse läbi situatsioone, et ära tunda, millal laev ja sellel olevad isikud on

eksimuses teadmatusest ja millal on tegevus tahtlik.

Mõlemal juhul võib lipuriik sellele reageerida, edastades näiteks noodi Eestile, või reageerida muul

viisil (olenevalt olukorrast ja riigist). Arvestades sündmuste esinemise sagedust, on mõju väike, kuid

kui sündmus toimub, võib selle mõju olla suur.

6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Samuti ei ole alust arvata, et keskvalitsuse ja väikesaarte

kohalike omavalitsuste suhted halveneksid seetõttu, et Kaitsevägi võib KAPO ülesannete täitmiseks

edasilükkamatu pädevuse raames reageerida vahetule ohule.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel

ülesandeid ümber. Suurim mõju on Kaitseväe, täpsemalt mereväe99 tegevusele, sest ta saab õiguse

reageerida mis tahes ohule merel. Õiguse andmine ei oma mõju (st puudub preventiivne mõju), kuid

kui juhtum mõni sündmus, millele reageeritakse, on selle mõju suurust keeruline prognoosida, sest

kui sääraseid sündmusi, millele tuleb reageerida, ei toimu, on mõju väike, kuid kui mõni sündmus

toimub, võib selle mõju olenevalt sündmuse iseloomust ulatuda keskmisest väga suureni, sest asutuste

vahel võib vaja olla rohkem koordineerida, teavet vahetada jne. Mõju sagedus on pidev, sest

Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal (võrreldes praeguse olukorraga siiski mõju ei kasva, sest

ka praegu on Kaitsevägi merel pidevalt valves, et reageerida sõjalisele ohule ja täites seadusega antud

teisi korrakaitse ülesandeid). Valmisoleku aja sisse jäävad ka reageerimiseks vajalik väljaõpe ja

õppused, kus harjutatakse sündmustele reageerimist. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet teatud

ohtudele reageerimiseks. Abi on mereliste ohtude töörühma tööst, mis aitab kaasa paremale

infovahetusele asutuste vahel jms.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti pole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.2. Mereliste ohtude töörühma loomine

Selleks, et merelt tulenevale ohule kiiremini reageerida, luuakse Kaitseväe juurde mereliste ohtude

töörühm, et parandada mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus) ning asutuste

99 Mõjutatud isikkoosseisu suurus on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

47/61

koostööd. Töörühma eesmärk on parandada asutustevahelist teabevahetust ning eri ohtudele

reageerimiseks töötatakse välja toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muu sellisena läbi

harjutatakse, et kontrollida, kas need toimivad. Juhtumid, millal riik peab merel tegutsema, on muu

hulgas järgmised: piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne,

salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik kalapüük, veealuse taristu kahjustamine, kaitse

alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu

seadmine, samuti majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide

rikkumine.

Sihtrühm:

Sihtrühma moodustavad kõik need asutused, kes osalevad mereliste ohtude töörühmas: Kaitseväe

asjakohased struktuuriüksused ning julgeoleku- ja riigiasutused, kellel on merelised ülesanded, mis

on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega merel.

6.2.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest koos mõjuanalüüsi punktis 1 nimetatud õiguste andmisega

Kaitseväele on muudatustel üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks valmisolekule, kuna muu

hulgas ei pea Kaitsevägi viivitama sündmusele reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida,

samuti kiirendab see reageerimist, sest tal on parem olukorrateadlikkus. Parema

mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamisega on tagatud sellise keskse koordineerija olemasolu,

kes suudab ülesannet täita nii tavaolukorras kui ka eri tüüpi ohtude või sündmuste korral. Kaitseväel

tekib olukorrast laiahaardelisem arusaam, mis võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid ning loob

eeldused ressursside säästlikumaks kasutamiseks ka operatsioonide planeerimisel või elluviimisel

(sisaldades ka asjakohase väljaõppe kavandamist).

Kuigi iga mereliste ohtude töörühma kuuluv asutus täidab oma ülesandeid enda pädevuse piires, tagab

parem asutuste teabevahetus ning läbimõeldud ja harjutatud sündmustele reageerimine lühema

reageerimisaja, kiirendades paljudel juhtudel ka võimaliku süüdlase tuvastamist ja leidmist.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne, sest mereliste ohtude töörühm on pigem riigisisese

asutuste koostöö koordineerimise vahend. Iga asutus teeb oma pädevuse piires teiste riikide

asjakohaste asutustega koostööd ning mereliste ohtude töörühm vahetult välisriikide asutustega

koostööd ei tee.

6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne. Alguses võib mõju asutuste töökorraldusele olla

suurem (väiksest suureni), sest kui töörühm tööle hakkab, on vaja kokku leppida töökord ning koos

asjakohaste asutustega (st asutustega, kes teatud sündmustele reageerivad) tuleb kokku leppida

teabevahetuseks vajaliku teabe sisu ja sagedus, samuti koostöö tegemise vorm ja toimingud

(tegevusjuhenditena), kui asutused ei ole juba varem koostöökokkuleppeid sõlminud. Hiljem see

mõju väheneb, kui töörühma formaat on paigas, koostöö toimib ja tekkimas on rutiin. Kuna iga asutus

tegutseb oma pädevuse piires, siis eelnõukohased muudatused asutuste tööülesannete korraldust

otseselt ei mõjuta, sest ülesandeid asutuste vahel ümber ei jagata, samuti ei eeldata, et selline vajadus

tekiks asutuse sees. Töörühma eesmärk on tagada parem ja koordineeritum teabevahetus, samuti

teadlikum ja koordineeritum koostöö asutuste vahel (st teades üksteise võimeid ja tegevusi paremini),

mis peaks parandama olukorrateadlikkust kõikides asutustes ning muutma koostöö sujuvamaks.

48/61

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.3. Merealuse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevustest ning muudest sise- ja

territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine

Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud

tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks luba ning kohustus teavitada majandusvööndis tehtavatest

tegevustest. Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb Kaitseväge teavitada

ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või muul viisil

merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib

Kaitsevägi kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus tõkestada. Samuti täidab hooldustöödega seotud

tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate

tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma

tegevusest teavitama.

Sihtrühm:

Peamise sihtrühma moodustavad merealuse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad, samuti need

isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole veel seadusega

reguleeritud.

Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel piirirežiimi.

Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse

merealuse taristu kaudu.

6.3.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub või on kaudne. Muudatusel võib olla kaudne, kuigi juhusliku loomuga

positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele, kui vältida ebasoovitava mõjuna tekkida võivat tarbetut

ülereageerimist, kuid samas on tagatud julgeolek.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema

merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et merealune taristu jääb puutumatuks, mis

omakorda mõjutab kogu Eesti elanikkonda, kui merealuse taristu kaudu tarnitavad teenused toimivad.

Seejuures tuleb märkida, et teatavasti ei saa mõistlike kuludega tagada merealuse taristu puhul

täielikku kaitset, mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et merealust taristut kogemata või

pahatahtlikult kahjustatakse. Seda on aga võimalik minimeerida, kui mereolukorrateadlikkuse raames

on teada, kes, millal ja kus merealust taristut hooldab, et mitte reageerida juhtudel, kus seda vaja ei

ole. Terve ja toimiv merealune taristu on üks majandusjulgeoleku alustalasid.

6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjutatud on peamiselt Kaitsevägi, kellele tuleb taotlus

esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest. Kuna taotlust menetlevate

isikute arv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju väike. Samuti ei ole võimalik

49/61

taotluste arv suur, mistõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab juba praegu paljudel juhtudel

kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks (keskmiselt 90−95 korda kuus, olenedes

natuke ka aastaajast), mistõttu need lisanduvad teavitamised ning loa taotlemine taristu ja rajatiste

korral ei kasvata töökoormust kuigi palju. See tähendab, et puudub vajadus lisanduvate teavitamiste

ja nõusoleku küsimiste tõttu uute töökohtade järgi. Kaitsevägi teeb seda tööd nagunii iga päev, selline

teenus on tagatud ööpäev läbi.

6.3.3. Mõju majandusele

Eelnõus sätestatu mõjutab majandust pigem kaudselt, sest terved ja toimivad merealune taristu ja

rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu töö ning

gaasiga varustatuse. Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu omanikke ega

valdajaid100 kuigi palju, sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on pikemas plaanis nende

endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem

reageerimine kahtlasele tegevusele taristu läheduses.

Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju elu- ja

looduskeskkonnale ega regionaalarengule, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju.

6.4. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite

üle

Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite

üle järelevalvet. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või

sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS-i. Samuti antakse MSOS-

ga Kaitseväele õigus kehtestada: 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja

väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded nendele laevadele ja väikelaevadele ning

3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

Sihtrühm:

Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt need

üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti Kaitseväes

järelevalvet tegev üksus.

6.4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kuid kaudne, sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike

laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel. Samas ei ole

probleeme veesõidukite merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega, muudatuse peamine eesmärk on

ühtlustada nõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus, kuid Kaitsevägi saab kehtestada nõudeid Kaitseliidu

tegevusele ja vahenditele ainult siis, kui see õigus on antud talle seadusega.

6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

100 Omanikke ja valdajaid on kokku 7, neist osa Eesti ettevõtjad ja osa välisriigi ettevõtjad.

50/61

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe, samuti mõjutab

Kaitseliitu101. Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk102 veesõidukeid, mis on registreeritud Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid seda ei tehta

ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis pärast eelnõukohase

seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses on vaja üle vaadata ja

kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende valmimist jääb üksnes rutiinne

kontroll kooskõlas kehtestatud korraga.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.5. AIS-seadme paigaldamise kohustus

Eelnõuga pannakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele

veesõidukitele, kellel ei ole praegu kohustust AIS-seadet paigaldada, A-klassi või vähemalt B-klassi

AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat

külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev.

Ankrualal või reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja

selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist ja tegevusloaga

veesõidukeid, muu hulgas piirirežiimi ja sanktsioonide nõuetest kinnipidamist, on vaja teada, kuidas

ja kus need veesõidukid liiguvad. Ilma AIS-seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi või

vähemalt B-klassi AIS-seade tuleb reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel ja väikelaevadel

paigaldada kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest.

Sihtrühm:

Sihtrühma moodustavad nende veesõidukite, millele peab eelnõukohase seaduse jõustumise järel

paigaldama veesõidukile nõuetekohase A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme, omanikud103.

Eelnõu koostamise ajal on selliseid veesõidukeid seitse, kellele on antud luba teenust osutada, kuid

kellel puudub A-klassi või B-klassi AIS-seade. Kokku on lubatud reidil olevatele laevadele teenust

osutada 51 veesõidukil (sh lootsilaevad).104

6.5.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve

kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada,

näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele.

6.5.2. Mõju majandusele

Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes peab paigaldama A-klassi AIS-seadme, on võrreldes

kõikide laevadega, kellel on õigus sadamates ja reidil olevatele laevadele teenust osutada, väike. AIS-

101 Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. 102 Täpne arv on piiratud juurdepääsuga teave. 103 Kuna laevu, millel puudub nõuetekohane AIS-seade, on kokku seitse, on mõjutatud omanikke kuni seitse. 104 Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed.

51/61

seadmed ei maksa palju105 võrreldes laeva enda maksumuse või muude seadmete maksumusega,

seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti

ebamõistlik, vaid piisav selleks, et laeva omanik jõuaks soetada AIS-seadme. Nendel laevadel, kes

plaanivad alustada teenuse osutamist pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, peab olema A-klassi

AIS-seade juba tegevuse algusest alates.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,

regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset

mõju.

Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele

Eelnõuga plaanitavatel muudatustel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes

kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida Kaitseliit

varem ise kontrollis. Samas peab Kaitseliit hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud nõudeid, kuid see

ei ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu.

Kodanike halduskoormust kõnesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused ei mõjuta.

Merealuse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad

esitavad hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem

täpsustatakse, millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel

peamiselt vee all tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole vahetult

seotud rahumeelse läbisõiduga, tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama Kaitseväge

kavandatavast tegevusest. Osa neist teeb seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole, kuid osa mitte.

Viimastele tekib väike halduskoormus teavitamiskohustuse tõttu.

6.6. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine

Sihtrühm:

Peamine sihtrühm on Kaitsevägi ja selle teenistujad. Kaitseväe teenistujad võib jagada tinglikult

kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseväe teenistujad, keda võib puudutada julgeolekuala

vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala

valve ja kaitse.

Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad

siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ning selle

puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või

kaitseväelasi.

Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub

otseselt riigi julgeolekust.

6.6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad.

105 AIS-seadmed maksavad mõnesajast eurost paari tuhande euroni olenevalt sellest, milliseid lisafunktsioone soovitakse

seadmele soetada.

52/61

Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad

siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala.

Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.

Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi

reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused

võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi saab nende vastu suunatud ohule

adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe

ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle

kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseväele ja nende teenistujatele loovad planeeritud

muudatused suurema kindluse, et Kaitseväe julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse

sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseväe vara ja teavet ning

nende teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused

riigi julgeolekut positiivselt.

Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise

tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal.

Mõju sihtrühm 1 suurus on keskmine, sest Kaitsevägi ja selle teenistujad moodustavad kõigist

riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased

isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseväe

julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud

kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega

ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu

Kaitseväele ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseväe võimet

kaitsta julgeolekuala selle vahetus läheduses arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis

välistaksid ohule ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise.

Kuna julgeolekualal asuvad kaitseväelased, mitte teiste asutuste teenistujad, saab ka Kaitsevägi

julgeolekuala ohustavale sündmusele julgeolekuala vahetus läheduses esimesena reageerida, kuid kui

tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab ootama reageerimisega kuni oht

on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus ning

tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et

muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest

Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida,

vaid saab seda kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud.

ESSi seotud muudatuste täpsema sihtrühma moodustavad kaitseväelased, kes piiravad riigikaitselist

tähtsust omava objekti piirkonnas raadiosidet ja tähistavad objekti, paigaldavad raadioside piiramise

piirkonda nõuetekohaseid tähiseid ja jälgivad, et neid oleks piisavalt ja need oleks õigetes kohtades.

Muudatus võimaldab Kaitseväel raadioside piiramist julgeoleku tagamiseks rakendada kiiremini ja

paindlikumalt, sest ei pea selle tegevusega ootama kuni objektile on tähised paigaldatud. Seega

mõjutab muudatus riigi julgeolekut positiivselt.

Mõju välissuhetele puudub.

6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

53/61

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel

ülesandeid ümber.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on

Kaitseväe tegevusele sest ta saab õiguse ohtudele reageerida julgeolekuala vahetus läheduses.

Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal kuid rakendada tuleb

lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva.

Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele

võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule julgeolekuala vahetus läheduses

õigeaegselt, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet julgeolekuala

vahetus läheduses ohtudele reageerimiseks. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad

kaitseväelased peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks

vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased

moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa kuid paljud kaitseväelased võivad mingil

hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (nt õppuste ajal) ning peaksid olema

pädevad reageerima julgeolekuala vahetusse lähedusse ja seal meetmeid proportsionaalselt

kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei

kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada

võimet julgeolekuala kaitseks reageerida.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.6.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad.

Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad piirkonnas, kus Kaitsevägi rakendab riigikaitselist tähtsust

omava objekti kaitseks raadioside piiramist.

Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.

Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel on võimalik

operatiivselt raadiosidet piirata ja vältida ala aeganõudvat tähistamist. Samuti on Kaitseväe varjatud

tegevuste julgeolek rohkem tagatud, sest raadiosidet piiratakse nii, et see ei pruugi olla avalikus

ruumis kaugele märgatav ja põhjustada julgeolekuohtu ning liigset tähelepanu. Kaitsevägi saab oma

varjamist nõudvaid tegevusi paremini teostada ning suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt

reageerida. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi

ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus

ja heaolu.

Mõju avaldumise sagedus on hetkel väike, sest riigikaitselist tähtsust omaval objektil raadioside

piiramise vajadus ja nt droonidest põhjustatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt

suhteliselt madal, kuid see võib hüppeliselt suureneda vastavalt valitsevale julgeolekuolukorrale.

Mõju sihtrühm 1 suurus on keskmine, sest riigikaitselist tähtsust omavad objektid, kus Kaitsevägi ja

selle teenistujad tegutsevad, moodustavad kõigist riigiasutustest ja riigiametnikest olulise osa. Mõju

54/61

sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus

ruumis riigikaitselist tähtsust omavate objektide lähedal viibivatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on

mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond.

Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike kuni keskmine, sest raadioside

piiramine tähistamata territooriumil julgeolekukaalutlustel riigikaitselist tähtsust omavatel objektidel

võib kaasa tuua ebasoovitavaid mõjusid raadiosidele piirkonnas, mobiililevile, mõnedele raadiosidet

kasutavate meditsiiniseadmete funktsioonidele kui ka nt ehitustööriistadele, mis rakendavad

töötamisel raadiosidet. Olenevalt kasutatavast raadioside piiramise seadmest ei pruugi mõju

igakordselt avalduda. Samuti piiratakse raadiosidet vajalikus piirkonnas nii, et mõjud oleks avalikus

ruumis minimaalselt märgatavad sest vastupidine võib kaasa tuua ebasoovitava tähelepanu ning

kompromiteerida Kaitseväe tegevust.

Muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest

Kaitsevägi saab eriliselt kaitset vajavaid objekte kaitsta raadioside piiramise teel ilma, et need oleks

avalikus ruumis kaugele märgatavad ja põhjustaks seega lisaohtu.

Mõju välissuhetele puudub.

6.6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel

ülesandeid ümber. Pigem toob muudatus riigiasutusele vähest rahalist kokkuhoidu, kuna

julgeolekukaalutlustel võib jätta raadioside piiramise piirkonnas objekti ümber tähised paigaldamata.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on

Kaitseväe tegevusele sest ta saab õiguse raadiosidet piirata tähistamata riigikaitsega seotud objektidel

ning sellega paindlikumalt reageerida nt droonidest põhjustatud ohtudele.

Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis raadiosidet piirama vajaduse korral igal ajal, kuid

tähistamata objektidel on see suhteliselt harv. Eelkõige piiratakse raadiosidet endiselt tähistatud

riigikaitseobjektide kaitseks.

Mõju sihtrühm on keskmine, sest raadioside piiramise ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased

moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.7. Kaitseliidu julgeolekuala kehtestamine ja piiravate meetmete rakendamine

Sihtrühm:

Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad. Kaitseliidu liikmed ja

teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseliidu teenistujad ja

liikmed, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad

teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse.

55/61

Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad

siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ning selle

puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või

kaitseväelasi.

Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub

otseselt riigi julgeolekust.

6.7.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.

Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseliidu julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad

siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala.

Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.

Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi

reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused

võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitseliit saab nende vastu suunatud ohule

adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseliidu

ja liikmete ning teenistujate kaitse, seeläbi ka riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda

elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseliidu liikmetele ja teenistujatele loovad planeeritud muudatused

suurema kindluse, et Kaitseliidu julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele

adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseliidu vara ja teavet ning

liikmete ja teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad

muudatused riigi julgeolekut positiivselt.

Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise

tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal.

Mõju sihtrühm 1 suurus on keskmine, sest Kaitseliit, selle liikmed ja teenistujad moodustavad kõigist

riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Olgugi, et Kaitseliit on avalik-õiguslik

organisatsioon, on sihtrühm oma ülesannete osas võrreldav teiste riigiasutusega.

Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa

avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseliidu julgeolekualale sisenevatest isikutest.

Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi

muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseliidule ega julgeolekualale.

Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseliidu võimet kaitsta julgeolekuala, arvestades

samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra

eskaleerimise.

Kuna julgeolekualal asuvad Kaitseliidu liikmed, kaitseväelased ning Kaitseliiduga töösuhtes olevad

töötajad, mitte teiste asutuste teenistujad, saab Kaitseliit sarnaselt Kaitseväega julgeolekuala

ohustavale sündmusele esimesena reageerida. Selle õiguseta võib tekkida olukord, kus Kaitseliit peab

ootama reageerimisega kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal

puudub selleks õigus ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale

taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks

56/61

valmisolekule, sest ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib

reageerida, vaid saab seda kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud.

Mõju välissuhetele puudub.

6.7.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega

pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel

ülesandeid ümber.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-

õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse ohtudele reageerida senisest tõhusamalt.

Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb

lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva.

Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele

võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule õigeaegselt, adekvaatselt ja

proportsionaalselt. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased ja Kaitseliidu

tegevliikmed peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud

teadmised, oskused ja hoiakud.

Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja

tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja

tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (nt

õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama.

Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile

peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet

julgeolekuala kaitseks reageerida.

Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.8. Sõjavangide kohtlemise regulatsiooni kehtestamine

Sihtrühm: Peamine sihtrühm on Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused, Justiits- ja

Digiministeerium ning Vanglateenistus, samuti Tervisekassa.

Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes relvakonflikti raames saavad sõjavangi staatuse ja keda

peetakse kinni.

6.8.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on positiivne mõju Eesti riigikaitsele, sealhulgas sõjalise kaitse sihipärasele teostamisele.

Sõjavangide haldamise pädevuste ja täpsemate tegevuste määratlemine, et Eesti täidab rahvusvahelisi

kohustusi Genfi III konventsiooni raames ja sellega kooskõlas.

57/61

Lahendusel on oluline mõju riigikaitse korraldusele, sest see toob kaasa tööjaotuse ja selgete

vastutusvaldkondade määramise asutuste vahel. Sõjavangide pikaajalise kinnipidamise kohtadena

vanglate territooriumide kasutamine kasutab optimaalselt riigi ressursse. Sellega välditakse Kaitseväe

täiendavat halduskoormust ja võimaldatakse Kaitseväe isikkoosseisu täiemahuline keskendumine

sõjapidamisele. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala on oma pädevusest tulenevalt väheste

ümberkorraldustega võimeline sõjalise kriisi ajal tegelema sõjavangide kui kinnipeetud isikute

erikategooriaga, järgides rahvusvahelise humanitaarõiguse nõudeid. See tähendab riigi tõhusamat

ressursikasutust sõjaajal ja on kooskõlas laiapindse riigikaitse põhimõttega, mis näeb ette

tsiviilsektori laialdasemat kaasamist riigi julgeolekusse ja kaitsetegevusse.

Vanglate territooriumide kasutamine võimaldab tõhusamalt tagada ka riigi sisejulgeolekut

sõjaolukorras, tagada parema kontrolli vangilangenud vastaste üle ning tagada nende

kinnipidamiskohtade nõuetekohase ohutuse.

Mõju sagedus avaldub vaid relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal.

6.8.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta rahuajal neile

seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele avaldub vaid relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal, mil see on väga

intensiivne.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta esmaselt muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe,

Vanglateenistuse ja Tervisekassa. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk avaldub

samuti vaid relvakonflikti või sõjaseisukorra ajal.

Sõjaväepolitsei on senini arvestanud ja harjutanud sõjavangidega ümberkäimist ja esmaste

kinnipidamistoimingute teostamist, mistõttu õigusmuudatus ei avalda negatiivset mõju Kaitseväe

ülesannete täitmisele ega kaitseväekohustuse täitmisele. Samas on sellel märkimisväärne positiivne

mõju, kuna sõjavangide pikaajalise kinnipidamise ülesande osas selgete vastutuste määratlemine

riigisiseses õiguses võimaldab Kaitseväel keskenduda sõjaseisukorra ajal oma põhiülesandele – riigi

kaitsmisele.

Regulatsioon vähendab koormust kaitseväekohustust täitvale personalile, tagades, et nende ressursid

ja tähelepanu on suunatud otseselt riigi julgeoleku ja kaitse tagamisele, mitte sõjavangide

pikaajalisele haldamisele. Samuti tagab selge rollijaotus tõhusama sõjavangide pikaajalise

kinnipidamissüsteemi, vähendades riski koordineerimata ülesannete täitmiseks. Selline lahendus

tugevdab kahe ministeeriumi koostööd laiapindse riigikaitse põhimõtte alusel. Samuti välistab

regulatsiooni vastuvõtmine riski, et sõjavangide kinnipidamise küsimusi tuleb kiirkorras lahendada

relvakonflikti puhkedes.

Sõjavangide kinnipidamine võib eelduslikult mõjutada eelkõige Tartu ja Tallinna vanglat. Olenevalt

olukorrast võib sõjavange hoida kõigis vanglates või ühes neist. Kuigi hinnanguliselt on Tallinna

vanglas kohti ligi 1300106 ja Tartu vanglas 993107 kohta, mõjutavad sõjaseisukorras vabade

vanglakohtade arvu mitmed tegurid. Vabade kohtade arvu mõjutab näiteks kinnipeetavate arv

vanglas, kinnipeetavate vangistuse kandmise alus, kui kiirelt suudetakse kinnipeetavad evakueerida

106 Tallinna vanglakohtade arv. - Tallinna vangla | Vanglad. 107 Tartu vanglakohtade arv. - Tartu vangla | Vanglad.

58/61

ja seeläbi vanglakohti vabastada. Kui vanglaid kinnipidamiskohana kasutada ei saa, peab

vanglateenistus sõjavangid paigutama Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud

alternatiivasukohta. Vanglasüsteemi kasutamine võimaldab rakendada olemasolevat taristut ja

kogemusi ning see on kulutõhusam lahendus.

Rahuajal avaldub muudatuse mõju eelkõige ettevalmistava tegevusena vanglasüsteemi valmiduse

parandamisel. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on oluline koolitada personali Genfi III

konventsiooni nõuete teemal, mille osas saab tuge pakkuda Kaitsevägi. Kuna sõjavangide kohtlemine

on erinev tavakinnipeetavate kohtlemisest, peab vanglapersonal saama vajaliku väljaõppe. Vajalik

võib olla välja töötada konkreetsed juhised sõjavangide käsitlemiseks. Samuti vajab tähelepanu

vanglaasutuste valmisolek: tuleb hinnata, millised ruumid sobivad sõjavangide isoleeritud

majutamiseks ning milliseid lisatingimusi on sõjavangide kinnipidamise jaoks vaja. Kuna sõjavangid

ei tohi kokku puutuda kinnipeetavatega, on oluline nende eraldatus vangla territooriumil. Vajaduse

korral tuleb arendada võimekus andmete turvaliseks edastamiseks. Tegemist on ettevalmistava

faasiga, mis tähendab ajaliselt hajutatud planeerimis- ja arendustöid.

Kui sõjavangid saabuvad, tekib vanglateenistusele juurde lisaülesanne. Vanglateenistus saab seni,

kuni see on võimalik, kasutada vanglate taristut ka sõjavangide kinnipidamiseks. Mis puudutab Tartu

vangla väljarentimist Rootsi kinnipeetavate jaoks, siis on juba rendilepingu sõlmimisel arvestatud, et

lepingus oleks klausel, mille alusel on võimalik sõjaolukorras Rootsi kinnipeetavad evakueerida

Rootsi. Samuti on selles lepingus märgitud, et oluline on arvestada vanglateenistuse võimega

panustada siseturvalisusesse, laiapindsesse riigikaitsesse ning tegeleda sõja korral näiteks

sõjavangide kinnipidamisega.108

Olukorras, kus vanglad peavad majutama nii tavalisi kinnipeetavaid kui ka sõjavange, suureneb ka

turvarisk. Seetõttu võib osutuda vajalikuks ajutiste struktuuride, näiteks valvealade või

tööprotseduuride ümberkujundamine. Vanglateenistus peab olema valmis sõjavangide

registreerimiseks, majutamiseks ja nende eraldamiseks teistest kinnipeetavatest. Samuti tuleb

sõjavangidele tagada piisav elamispind, toitlustus, meditsiiniabi ja suhtlemisõigused kooskõlas Genfi

konventsiooniga. Reaalne mõju vanglatele sõltub sellest, kui palju sõjavange riigis on.

Mõju avaldub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale, täpsemalt Tervisekassale, olukorras, kui on vaja

sõjavangidele osutada ja korraldada tervishoiuteenuseid. Koormuse kasv avaldub sõjaseisukorra ajal

vastavalt sõjavangide arvule. Teenuste osas on vajalik, tulenevalt Genfi III konventsioonist, et tagatud

oleks esmane ja primaarne ravi sõjavangidele vanglas.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale, sotsiaalsetele ja demograafilistele tingimustele ning kohalikule

majandusele on marginaalne ja vähene.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ning tulud

Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka tulu.

Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei kaasne

kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi.

108 Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise

kokkuleppe ratifitseerimise seadus 682 SE, seletuskiri lk 81. –

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2b20b36b-00e5-4a4b-b6af-263de4ff65d2/eesti-vabariigi-ja-rootsi-

kuningriigi-vahelise-eesti-vabariigis-rootsi-kuningriigi-vanglakaristuste-taideviimise-kokkuleppe-ratifitseerimise-

seadus/.

59/61

Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse

reageerida merelistele ohtudele; samuti hakkab Kaitseväe juures tegutsema mereliste ohtude

töörühm. See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi tööülesandeid ja oskusi, mille

täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued tegevusjuhendid. See on ühekordne ülesanne ja ei

vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise järel ümberkorraldusi Kaitseväes.

Mereliste ohtude töörühma loomisega kaasnevad Kaitseväele väike töökoormus ja uued ülesanded,

mis seisnevad peamiselt töörühma töö koordineerimises ning tegevusjuhendite väljatöötamises. Muu

suhtes täidab Kaitsevägi oma tavapäraseid ülesandeid. Ka kõik töörühmas osalevad asutused täidavad

oma tavapäraseid ülesandeid ning uusi ülesandeid, mida nad ka ilma töörühmata ei teeks, töörühmas

osalemisega ei teki (nt osaletakse ühisõppustel, kohtutakse eri tööasjade arutamiseks jne).

Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppe kavad, mis võivad lisanduda

merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase

väljaõppe. Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe korraldamine vajab

raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires.

Julgeolekuala vahetus läheduses reageerimise õiguse lisandumisega seoses tekib riigiasutustest õigusi

ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse reageerida julgeolekuala vahetus

läheduses ohtudele julgeolekuala kaitse eesmärgil.

Kaitseväe julgeolekuala kaitse ja julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisega seotud muudatuste

rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi Kaitseväe koosseisus ega struktuuris. Ka praegu

on Kaitseväe koosseisus teenistujad, kelle ülesanne on tagada julgeolekuala ja sealse taristu, vara,

teenistujate ja teabe valve ning kaitse.

Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppe kavad, mis võivad lisanduda

julgeolekuala vahetus läheduses ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase

väljaõppe. Lisakoolitusega kindlustatakse, et volitusi rakendavad kaitseväelased on teadlikult nende

tingimustest ja piiridest. Väljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada

Kaitseväe eelarve piires. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda.

Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus suureneb sõjavangide pikaajalise kinnipidajana. Sealjuures

suureneb töökoormus personalile sõjaseisukorra ajal, kuna lisaks tavapärastele ülesannetele

kinnipeetavate kinnipidamisel peab personal hakkama tegelema ka täiesti uue isikutegrupiga –

sõjavangidega.

Riigi erinevate tegevuste rahastamine ja riigieelarve muutmine erikorra ajal on sätestatud

riigieelarveseaduses (RES) ja RiKS-s.

Sõjavangide kinnipidamine loodava regulatsiooni mõttes saab toimuda üksnes relvakonflikti raames.

Relvakonflikti puhkedes kuulutatakse kõigi eelduste kohaselt riigisiseselt välja sõjaseisukord.

Sõjaseisukorra ajal on võimalik sõjaseisukorraga seonduvate ülesannete täitmiseks vajalikke tegevusi

riigieelarvest rahastada paindlikumalt kui rahuajal. Kui riik on sõjaseisukorras, on riigi prioriteet

tagada selliste ülesannete jätkusuutlik täitmine (nt rahaliste vahenditega), mis on seotud sõjaliste

ülesannetega. Vabariigi Valitsusel on pädevus teha ettepanek lisavahendite eraldamiseks kõrgendatud

kaitsevalmiduse või sõjaseisukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul on võimalik

riigieelarvet muuta, leida rahalised vahendid ja jagada need vastavalt ülesannete prioriteetsusele.

Oluline on, et RiKS ja RES sätestavad erandid riigieelarve muutmisele, kui ülesanne seondub

kõrgendatud kaitsevalmiduse (KKV) või sõjaseisukorraga. Samuti on võimalik KKV ja

60/61

sõjaseisukorra ajal juba enne Riigikogu poolt RES-i muutmise otsustamist hakata esitatud eelnõu

rakendama. Siinkohal vt RiKS § 14 lg 1 p 3; RES § 43 lg 1; § 44 lg 1; § 45 lg 1, lg 2 p 3 ja lg 3.

Lisaks on sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks või

ennetamiseks võimalik kasutada finantsreservi ehk stabiliseerimisreservi (RES § 71).

Seega olukorras, kus sõjavange puudutavat regulatsiooni tuleb hakata rakendama, on võimalik eri

reeglite järgi riigieelarvet muuta ning võimalik on võtta kasutusele ka stabiliseerimisreserv, et vastava

ülesandega asutustel oleks võimalik sõjaseisukorraga, sh sõjavangide pikaajalise kinnipidamisega,

seotud ülesandeid täita.

Tulud

Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata kohustust

tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse menetlemiseks.

Kulud

Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lähiajal ettenähtavaid lisakulutusi. Kõik vajalikud

kulutused jäävad riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste eelarve piiresse.

Kaitseväe jaoks vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve planeerimisel. Väljaõppeks

kuluvat summat ei ole võimalik öelda. See oleneb sellest, milliste uute ülesannete alast väljaõpet nad

saanud ei ole, kuid see selgub täpsemas koostöökokkuleppes KAPO-ga.

Võimalik kulu kaasneb julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvate Kaitseväe teenistujate

lisakoolitusega, mille käigus omandavad nad lisateadmised ja -oskused ning hoiakud, mida on vaja

lisandunud volituste proportsionaalseks rakendamiseks. Neid koolitusi saab ühendada regulaarsete

füüsilise jõu, vahetu sunni ja relva kasutamise oskuste täiendamise ja kontrollimise koolitustega ning

katta Kaitseväe eelarves sellisteks koolituseks ette nähtud vahenditest.

Sõjaseisukorras võib potentsiaalne mõju kuludes olla vanglateenistusele suurem. Reaalne mõju

vanglateenistuse eelarvele sõltub kahest asjaolust: millist eelnevat ettevalmistuse taset eeldatakse

(investeeringud jt) ning kui palju sõjavange riigis viibib ja kui pikalt neid kinni peetakse. Praegu

puudub vanglateenistusel raha sõjavangide kinnipidamise ülesande ettevalmistamiseks ja täitmiseks

väljaspool igapäevaseid tegevuskulusid. Eelnõu jõustumisel tuleb määratleda vanglateenistuse

vajalik valmisoleku aste ning eraldada selleks vastavad vahendid. Ühtlasi kaasnevad eelnõuga

Justiits- ja Digiministeeriumile kulud seoses VangS § 51 lõikes 1 nimetatud registri arendustöödega,

et luua registrisse lahendus sõjavangide üle arvestuse pidamiseks.

TTKS §-s 52 on sätestatud tervishoiu rahastamine riigieelarvest ning loetletakse kulud, mis kaetakse

ministeeriumite või nende allasutuste eelarvest. Eelnõu näeb ette, et Sotsiaalministeeriumi kaudu

rahastatakse riigieelarvest tulevikus ka sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise korraldamist ning

rahastamine toimub Terviseameti kaudu. Kulu tekib ainult sõjaseisukorras ning sõltub sõjavangide

arvust ja nendele pakutavatest raviteenustest.

8. Rakendusaktid

Seoses eelnõu rakendamisega on vaja teha järgmised muudatused ning kehtestada järgmised aktid:

1. RiPS-i § 142 lõige 3: Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja

andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Määruse eelnõu kavand lisatud.

61/61

2. RiKS-i § 878 lõige 5: sõjavangide lühiajalise ja pikaajalise kinnipidamise korra ning

Kaitseministeeriumi ja Justiits- ja Digiministeeriumi koostöö selle korraldamisel võib kehtestada

Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kavand seletuskirjale lisatud.

3. Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse § 19

lõikesse 2 on vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve tegemisega.

Selleks lisatakse punkt 7 tekstiga „7) korraldada meresõiduohutust Kaitseministeeriumi

valitsemisalas“. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud.

4. Seoses eelnõu § 7 punktiga 4 on vaja asjakohane muudatus teha Vabariigi Valitsuse 19. mai

2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile

kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1, jättes sellest välja erandite

loetelust punkerdamise. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud.

5. Mitmekordse loa andmise võimaluse loomise tõttu teatud ülesandeid täitvatele

riigilaevadele (eelnõu § 7 punkt 6), on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli

2001. a määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõiget 2, lisades

sellesse mitmekordse loa saajate hulka eelnõukohases seaduses nimetatud riigilaevad. Eelnõu kavand

seletuskirjale lisatud.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Üleminekuaeg kuus kuud (vt § 5 punkt 12) on antud nende veesõidukite omanikele, kelle

veesõidukitega osutatakse ankrualal või sadama reidil seisvatele ja ootavatele laevadele teenust. Vt

täpsemalt eelnõu § 5 punkt 12. Muudel juhtudel puudub vajadus üleminekuaja andmiseks, sest

enamus sätteid puudutab õiguse andmist, mitte nõuetele vastamise kohustust, või viiakse seaduses

olev säte kooskõlla tegelikkusega. Eelnõukohase seaduse sätteid on võimalik täita jooksvalt nii, et

riigi julgeolek ja -kaitse on tagatud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile ning Välisministeeriumile ja arvamuse andmiseks Eesti Laevaomanike

Liidule ning merealuse taristu omanikele, Kaitseliidule, Kaitsepolitseile, Kaitseväele, Logistika ja

Sadamate Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigikantseleile, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale,

Viru Vanglale, Tervisekassale, Transpordiametile ning Välisluureametile.

Lisa: Rakendusaktide kavandid

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand nr 1

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud

tegevusteks loa taotlemise ja andmise kord ning

loa taotlemise vorm

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel.

§ 1. Loa taotlemine

(1) Loa taotlus esitatakse Kaitseväele elektronposti teel.

(2) Loa taotluse näidisvorm on esitatud määruse lisas.

(3) Loa taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotluse esitamise kuupäev; 2) tööde tellija Eestis ja tema kontaktandmed; 3) territoriaalmeres või sisemeres tehtavate tööde aeg; 4) laeva lipuriik ja tüüp; 5) laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber; 6) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv; 7) lähtesadam enne Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemist; 8) Eesti Vabariigi territoriaalmerre või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT) ja koordinaadid; 9) Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 10) Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres seilamise ja tööde tegemise skeem; 11) tööde eesmärk; 12) töödel kasutatavad seadmed; 13) taotluse esitamise kuupäev.

§ 2. Loa andmine

Loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse teeb Kaitsevägi 5 tööpäeva jooksul

nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaimo Kuusk

Kantsler

Lisa Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotluse näidisvorm

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Kaitseministri pp.kk 2025. a määruse nr … „Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks

loa taotlemise ja andmise kord ning loa taotlemise vorm“ LISA

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotluse näidisvorm

VEEALUSTE KAABLITE JA TORUDE NING RAJATISTE HOOLDUSTÖÖDEGA

SEOTUD TEGEVUSTEKS LOA TAOTLEMISE VORM

APPLICATION FORM FOR MAINTENANCE OF UNDERWATER CABLES AND

PIPELINES AND CIVIL ENGINEERING WORKS

1. Taotluse esitamise kuupäev/ Date of application or notification

2. Tööde tellija Eestis ja tema kontaktid/ Contact info

3. Territoriaalmeres või sisemeres

tehtavate tööde aeg/ Period of works in territoriaal waters

or internal waters

4. Laeva lipuriik ja tüüp/ Nationality and type of ship

5. Laeva nimi, kutsung ja

registreerimisnumber/ Name, call sign and registration

number of the ship

6. Laeva kapteni nimi ja laevapere

liikmete arv/ Name of captain of the ship and number of crew members

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

7. Lähtesadam enne Eesti Vabariigi

territoriaalmerre või sisemerre sisenemist/ Last port of departure before entering

territoriaal waters or internal waters of

the Republic of Estonia

8. Eesti Vabariigi territoriaalmerre või

sisemerre sisenemise kuupäev,

eeldatav kellaaeg (GMT) ja koordinaadid/ Date, estimated time (GMT) and point

on entry into territoriaal waters or

internal waters of the Republic of Estonia

9. Eesti sihtsadam ja eeldatav

sihtsadamas viibimise aeg/ Port

of destination in Estonia,

estimated duration of stay in

port (anchorage)

10. Eesti Vabariigi territoriaal- ja

sisemeres seilamise ja tööde tegemise

skeem/ Route and work line within Estonian territorial and internal waters

11. Tööde eesmärk/ Purpose of the work

12. Töödel kasutatavad seadmed/ Equipment used for maintenance work

13. Allkiri/ Signature

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand nr 2

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45

„Kaitseväe põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 19 lõiget 2

täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) korraldada meresõiduohutust Kaitseministeeriumi valitsemisalas“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand nr 3

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse

nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre,

sadamatesse ning piiriveekogude Eestile

kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist

väljumise kord1“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre,

sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise

kord“ § 3 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand nr 4

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse

nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise

ja andmise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 141 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja

andmise kord“ § 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi laevale võib anda loa

mitmekordseks sisenemiseks ranniku- ja piirivalve ülesande täitmiseks või jäämurdetööde

teostamiseks.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand nr 5

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise

koostöö tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 878 lõike 5 ja § 8711 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse kohaldamisala ja eesmärk

§ 2. Terminid

2. peatükk Lühiajaline kinnipidamine

§ 3. Lühiajalist kinnipidamist teostav asutus

§ 4. Sõjavangide kategoriseerimine

§ 5. Lühiajaliseks kinnipidamiseks kasutatavad kohad

§ 6. Sõjavangide transpordi korraldamine

§ 7. Sõjavangide üleandmine pikaajalist kinnipidamist teostavale asutusele

3. peatükk Pikaajaline kinnipidamine

§ 8. Pikaajalist kinnipidamist teostav asutus

§ 9. Pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutatavad kohad

§ 10. Sõjavangide vastuvõtmine pikaajalisse kinnipidamiskohta

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

§ 11. Pikaajalise kinnipidamise erisused alternatiivses kinnipidamiskohas

§ 12. Evakueerimine pikaajalisest kinnipidamiskohast

4. peatükk Tervishoiuteenuste osutamine sõjavangidele

§ 13. Sõjavangile osutatavad tervishoiuteenused

§ 14. Tervishoiuteenuste korraldamine

§ 15. Tervishoiuteenuste osutamine alternatiivasukohas

5. peatükk Sõjavangide transpordi planeerimine ja koordineerimine

§ 16. Kinnipeetavate konvoeerimist teostav asutus

§ 17. Teavitamine veo algusest

§ 18. Sõjavangide transpordi eest vastutava asutuse ülesanded

§ 19. Esmaabi andmine sõjavangide konvoeerimisel

6. peatükk Sõjavangide arvestus

§ 20. Sõjavangide register

§ 21. Registri andmete kaitse

§ 22. Vastutav töötleja ja tema ülesanded

§ 23. Volitatud töötleja ja tema ülesanded

§ 24. Juurdepääs registrisse sisestatud andmetele

§ 25. Registri kasutamine ja andmete saamine

7. peatükk Määruse jõustumine

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

§ 26. Määruse jõustumine

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand nr 6

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a

määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005.a määruses nr 301 „Raadioside piiramise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 pealkirjast jäetakse välja sõna „tähistatud“ ning paragrahvi tekst sõnastatakse

järgmiselt:

„Kaitsevägi võib raadiosidet piirata järgmistel riigikaitselist tähtsust omavatel objektidel ja

territooriumitel:

1) Kaitseväe või Kaitseliidu valduses olev territoorium, objektid ja sõidukid;

2) Kaitseväe julgeolekuala;

3) territoorium, mille Vabariigi Valitsus on Kaitseväe korralduse seaduse § 53 lõike 3 alusel

Kaitseväe territooriumiks määranud;

4) Kaitseväe või Kaitseliidu antava sõjaväelise väljaõppe territoorium väljaõppe ajal;

5) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjekti territoorium, sealhulgas

riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses.“;

2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3 ja 4“ tekstiosaga „3–5“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Raadioside piiramisel riigikaitselist tähtsust omavatel objektidel ja territooriumitel otsustab

Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud struktuuriüksuse ülem, kas julgeoleku kaalutlustest

lähtuvalt on enne sündmuse toimumist võimalik esitada teavet raadioside piiramise kohta.

(6) Kaitsevägi teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit raadioside piiramise ajast,

kohast ja piiratavatest raadiosagedustest hiljemalt ühe tööpäeva jooksul enne sündmuse

toimumist või ühe tööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist, kui teavitamine enne sündmuse

toimumist ei olnud võimalik.“.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Keit Kasemets

Riigisekretär