| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 12-2/1008-1 |
| Registreeritud | 30.09.2025 |
| Sünkroonitud | 01.10.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine |
| Sari | 12-2 Kirjavahetus muuseumikogude haldamisega seotud küsimustes (sh väljaarvamiste taotlused, kogumispõhimõtted jms) |
| Toimik | 12-2/2025 Kirjavahetus muuseumikogude haldamisega seotud küsimustes (sh väljaarvamiste taotlused, kogumispõhimõtted jms) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Narva Linnavalitsus, Sihtasutus Narva Muuseum |
| Saabumis/saatmisviis | Narva Linnavalitsus, Sihtasutus Narva Muuseum |
| Vastutaja | Marju Reismaa |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Pr Katri Raik
Linnapea
Narva Linnavalitsus
[email protected] 30.09.2025 nr 12-2/1008-1
Narva Muuseumi muuseumikogu
Austatud linnapea proua Katri Raik
Teen ettepaneku alustada uuesti 2023. aastal pooleli jäänud munitsipaalasutuse Narva Muuseum
likvideerimise ja muuseumikogu üleandmisega. Kuigi muuseumiseadus ei nõudnud toona ega
nõua ka praegu üleandmise eeldusena kogude täisinventuuri, leidis Narva linnavalitsus, et see on
vajalik. Täna on muuseumikogu inventuur lõpetatud ning tulemused asutajatele edastatud.
Kultuuriministeerium on materjalidega tutvunud ega näe takistusi edasiminekuks.
Muuseumiseaduse § 12 lõike 4 kohaselt on munitsipaalmuuseumi tegevuse lõpetamisel
muuseumikogu omanik kohustatud museaalide tasuta võõrandamise korral neid esmalt pakkuma
riigile ning pärast riigi loobumist võib võõrandada muule isikule. Museaali tasu eest võõrandamise
korral on ostueesõigus riigil. Museaali võõrandamisel kohaldatakse ostueesõigusele
võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.
01.05.2023 jõustusid muuseumiseaduse muudatused, mis lihtsustasid museaalide
muuseumikogust väljaarvamise reegleid ja selle vormistamise nõudeid. Kehtiva seaduse järgi ei
ole kohustust inventuuri käigus leidmata jäänud museaale muuseumikogust välja arvata, kui on
alust arvata, et nad võivad välja ilmuda (nt on varastatud, hoidlas valesse riiulisse paigutatud vms).
Sellisel juhul tehakse muuseumide infosüsteemi MuIS märge, et museaal on kaotsi läinud –
museaali staatus jääb alles, kuid asukohaks märgitakse „teadmata“. See väldib vajadust uuesti
arvele võtmise menetlust läbi teha ning samal ajal on museaali puudutav kultuuriväärtuslik teave
jätkuvalt kõigile kättesaadav. Sarnane põhimõte on muinsuskaitseseaduses lahendatud ka
varastatud vallasmälestiste puhul: vargus ei lõpeta mälestiseks olemist. Kadunud museaalide üle
tuleb pidada eraldi arvestust, kuid ei ole vaja vormistada otsust nende kogust väljaarvamise kohta.
Kui aga kadunud esemed ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele või leidub nendega olulisel
määral sarnaseid, paremas seisukorras või teabe poolest täielikumaid museaale, võib need
sisulistel põhjustel kogust välja arvata.
Usun, et ka Narva linnavalitsuse ja -volikogu hinnangul ei ole enam takistusi linnaasutuse Narva
Muuseum likvideerimiseks ning topelt juhtimise lõpetamiseks muuseumikogu haldamisel.
Kahjuks ei saa linnale kuuluv muuseumikogu kasutada tasuta konserveerimis-, restaureerimis- ja
digiteerimisteenust, mida Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum konserveerimis- ja
digiteerimiskeskus Kanut pakub riigimuuseumidele ja riigile kuuluvaid kogusid haldavatele
muuseumidele. Teisisõnu, meie ühiselt asutatud sihtasutusel Narva Muuseum tekiks võimalus
saada lisaressurssi muuseumikogu korrastamiseks.
Eeltoodut arvestades teen ettepaneku, et Narva linn alustaks esimesel võimalusel
munitsipaalasutuse likvideerimist ning teeks muuseumiseaduse alusel Kultuuriministeeriumile kui
riigi esindajale ametliku pöördumise muuseumikogu vastuvõtmiseks, et meie ajalooline mälu
oleks parimal viisil hoitud, kaitstud ja uuritud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Teadmiseks:
Sihtasutus Narva Muuseum
Marju Reismaa 628 2335