Arvamus

Sotsiaalministeerium Meie: 30.09.2025 nr 59

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalministri määrusele Nõuded sotsiaalteenuste

elukeskkonnale

Eesti Puuetega Inimeste Kojale on saadetud arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määrus, mis

reguleerib hoolekandeteenuste elukeskkonna nõudeid. Täname kaasamise eest!

Toetame seni kehtinud teenuste tervisekaitsenõuete koondamist ühte määrusesse – see vähendab

dubleerimist ja toob reeglid ühtsesse raamistikku. Tunnustame määruse sõnastust, mitmetes eelnõu

punktides ja seletuskirjas on rõhutatud inimese väärikust, privaatsust ning enesemääramisõigust. Kuna

määruse sõnastus on üsna paindlik ja üldsõnaline ja paljud põhimõtted on lahti kirjutatud

seletuskirjas, kuidas elukeskkonda kujundada, siis on oluline, et seletuskiri jõuaks ka

teenuseosutajate praktikasse. Teeme ettepaneku, et määruse põhjal valmiks ka lihtsasti loetav

käsiraamat/juhend, mis toetaks teenuseosutajaid turvalise, inimkeskse, väärika keskkonna

loomisel.

Maa-ala nõue

Eelnõu § 2 lõige 1 kohaselt on maa-ala kohustuslik nt kinnises lasteasutuses, üldhoolduses ning

ööpäevaringsel erihooldusel vaid juhul, kui teenust osutatakse kohtumääruse alusel. Seletuskiri ise

põhjendab maa-ala vajalikkust kontrollitud ja ligipääsetava õuekeskkonna tagamiseks ning

psüühikahäirega inimeste heaolu toetamiseks. Jääb arusaamatuks, miks pole ööpäevaringsele teenusele

kehtestatud maa-ala nõuet, kuivõrd inimesed veedavad teenustel suure osa oma ajast ning ka elust.

§ 2 lõige 5, mis ütleb, et lõikes 1 nimetamata teenuste puhul, mis on majutusega, peab teenusesaajale

olema teenuse ruumide läheduses tagatud ohutu ala värskes õhus viibimiseks, kus on istumiskohad ja

võimalus tegevusteks vastavalt teenusesaajate vajadustele. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele,

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoja hinnangul on kahe paragrahvi nõue liialt leebe ega taga inimesele hoolekandeasutuse alal

turvalist ja sisukat vabas õhus viibimise võimalust.

EPIKoja seisukoht: § 2 lg 1 p 5 sõnastada nii, et maa-ala nõue kehtikslisaks kinnises lasteasutuses ja

üldhoolduses kõigile ööpäevaringse erihoolduse osutamise juhtudele, mitte ainultkohtumääruse alusel

osutatavale ööpäevaringsele erihooldusteenusele.

Magamistubade täituvus – maksimaalselt 1–2 inimest kõigil majutusega teenustel

Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt võib ööpäevaringsel erihooldusteenusel äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikuid ühes magamistoas elada erandjuhtudel kuni kolm. Kolme inimese majutamine ühte magamistuppa

on lubatud ainult erandjuhtudel, näiteks mil teenusesaajad vajavad ulatuslikku ööpäevaringset

järelevalvet või kõrvalabi, ei saa öisel ajal olla iseseisvalt või väiksemas ruumigrupis ning ei ohusta

üksteise turvalisust ega heaolu.

Eelnõu § 12 lõige 3, mis sätestab, et ööpäevaringsel üldhooldusteenusel olulise kõrvalabi vajaduse ja

sügava liitpuudega teenusesaajate magamistuba võib olla maksimaalselt neljakohaline.

EPIKoda on seisukohal, et määruse säte tuleb selgelt sõnastada, et kõigi teenuste puhul võib magamistoas

elada kuni kaks teenust saavat inimest. Võrdse kohtlemise, inimväärikuse ja inimkeskse lähenemise

seisukohalt on oluline, et haavatamas olukorras inimeste puhul arvestatakse sarnaselt teistega

maksimaalselt kahe inimese ühes toas ööbimise põhimõtet. Kolmekohalised magamistoad ei paku ega

taga inimkesksust, privaatsust ega tavapärast kodusarnast keskkonda. Liitpuudega (äärmusliku abi- ja

toetusvajadusega) inimestel on õigus viibida ja puhata rahulikus keskkonnas ja võimalikult privaatselt,

sõltumata piiratud võimalustest enese tahet väljendada. Nagu määruse seletuskiri ütleb, siis magamistuba

on ruum, kus inimene puhkab ja taastub kõige intensiivsemalt. Seetõttu peab see võimaldama piisavat

privaatsust ja omaette olemise võimalust. Privaatsus suurendab turvatunnet, toetab enesemääramisõigust

ja tugevdab usaldust teenuseosutaja vastu. Suure abi- ja toetusvajadusega (liitpuudega) inimesed võivad

vajada igaöiselt mitmeid kordi asendivahetust, harv ei ole katkendlik uni, unehäired, oma vajadustest

väljuhäälselt/valjuheliliselt märku andmine, ka öised hügieeniprotseduurid, mis aga segavad teiste und

ega taga rahulikku ja inimväärset väljapuhkamist.

EPIKoja seisukoht: Kuna teame, et teenuseosutajatel võib olla keeruline nõude täitmist lühiajalises

perspektiivis tagada ning riigil ja kohalikel omavalitsustel kohtade küsimusega tegeleda, teeme

ettepaneku, et teenuseosutajatele antakse kuni 7-aastane üleminekuaeg 1-2-kohaliste tubade nõude

täitmiseks. Samuti palume sõnastada, et uute teenuskohtade loomisel arvestatakse 1-2-kohaliste

magamistubadega määruse jõustumise hetkest.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Päeva- ja nädalahoid

Eelnõust: § 9 lõike 8 kohaselt: Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal ei pea olema § 9 lõike 1 punktis 1

sätestatud nõuetele vastavat magamistuba, kui sama lõike punktis 2 nimetatud ruumis on ühe

teenusesaaja kohta vähemalt 8 m2 põrandapinda. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal ei pea olema

magamistuba, kui elutoas või muus vaba aja veetmiseks ette nähtud ruumis on ühe teenust saava isiku

kohta vähemalt 8 ruutmeetrit põrandapinda. Nõude kehtestamisel on lähtutud sellest, et kogukonnas

elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal peab teenust saava isiku kasutada olema

magamistuba, kus isiku kohta on vähemalt 6 ruutmeetrit magamistoa põrandapinda ja lisaks elutuba või

muu ruum vaba aja veetmiseks arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on ruumis vähemalt 2

ruutmeetrit põrandapindala. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajatel ei ole sageli isikutele kasutada anda

eraldi magamistube, kuid sel juhul peab teenuse osutamise ruum olema isiku kohta vähemalt 8 ruutmeetrit

suur.

§ 9 lõige 9 kohaselt juhul, kui teenust saav isik vajab voodikohta, peab päeva- ja nädalahoiuteenuse

osutaja tagama talle sobiva voodi ja tema soovi korral voodite eraldamiseks vaheseina, kardina, sirmi

või muu ruumi liigendamist võimaldava vahendi kasutamise, ning ruum ja selle sisustus peavad vastama

osaliselt samadele nõuetele, mis on kehtestatud magamistoale.

Kehtiv erihoolekandeteenuste tervisekaitsenõuete määrus sätestab erihoolekandeteenusel magamistoa

nõude nii kogukonnas elamise kui ka ööpäevaringsel teenusel. Seega jääb arusaamatuks, miks eelnõu

autorid võimaldavad päeva- ja nädalahoiuteenusel loobuda magamistoa nõudest olukorras, kus inimesed

kasutavad ööbimisega teenust. See, et teenuseosutaja on kohustatud teenuse pakkumisel lähtuma

ainult samadest ruutmeetritest nagu tehakse seda ööpäevaringsel teenusel ei ole õigustuseks, et

riivatakse inimese privaatust ja inimväärikust. Sätte sellisel kujul sõnastamine annab

teenuseosutajatele võimaluse teenusekasutajaid panna ööbima ühisesse ruumi olenemata inimeste arvust

(eraldades inimeste magamiskohti ainult sirmide või teisaldatavate vaheseinadega). Arvestades, et paljud

päeva- ja nädalahoidu saavad inimesed ei saa verbaalselt ka oma soove ja vajadusi väljendada, on

äärmiselt murettekitav ja põhjendamatu, et on jäetud teenuseosutajatele nii lai kaalutlusruum nõuete osas.

Teenusel viibib inimesi, kes veedavad valdava osa kuust teenuseosutaja juures, sh ööpäevaringselt.

Ei ole mõeldav, et inimestele ei ole tagatud magamistuba, eraldi puhkamise ja olemise võimalust

jms.

EPIKoda avaldas 10.12.2024 arvamust tervisekaitsenõuete määrusele1, kus samale teemale

tähelepanu juhtisime (kahjuks pole eelnõu juurde lisatud arvamusi, see on leitav EPIKoja

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5f70ae2-421a-45af-91d7-e9d9dd7195e5

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

kodulehelt2). EPIKoja ettepanekuid arvesse ei võetud. Peale eelnõu kooskõlastus tegime

tervisekaitsenõuete teemal Sotsiaalministeeriumile ka 11.12.2024 e-maili vahendusel pöördumise, mille

vastuse kohaselt oli Sotsiaalministeerium sunnitud leevenduse võrreldes ööpäevaringse teenusega looma,

et praegused diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajad saaksid jätkata päeva- ja

nädalahoiuteenuse osutajatena. Ministeeriumi hinnangul ei ole pooltel tänastest teenuseosutajatest

võimalik kõigile teenuse saajatele eraldi magamistuba tagada, kuna teenuse osutamise hooned ei võimalda

magamistubasid luua. Magamistoa nõude kehtestamine tähendanuks, et paljud teenuseosutajad ei vastaks

uuele päeva- ja nädalahoiuteenusele kehtestatud ruuminõuetele ja oleksid sunnitud teenuse osutamise

lähiajal lõpetama, mis omakorda toonuks kaasa praegustele teenuse saajatele teenuse katkemise ja teenuse

järjekorda sattumise. Sotsiaalkindlustusamet on andnud meile informatsiooni, et nende hinnangu kohaselt

on umbes kuus asutust, kes ei kvalifitseeruks magamistoanõude kehtestamisel

tervisekaitsenõuetele. Puuetega inimeste konventsiooniga liitumisel on Eesti võtnud endale

kohustuse, et kõik puudega inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on ilma mingi

diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele hüvedele.

EPIKoja seisukoht: Arvestades erihoolekande alarahastust, mõistame, et teenuseosutajatel võib

olla keeruline nõude täitmist lühiajalises perspektiivis tagada, mistõttu teeme ettepaneku, et

teenuseosutajatele antakse 5-aastane üleminekuaeg nõude, mille kohaselt tuleb päeva- ja

nädalahoiuteenusel tagada magamistoad, täitmiseks. Samuti palume sõnastada, et uute

teenuskohtade loomisel arvestatakse eraldi magamistoa nõudega sarnaselt ööpäevaringse

teenusega määruse jõustumise hetkest.

Varasemalt oli erihoolekandeteenuste tervisekaitsenõuete määruses toodud välja nõue, et kuni kümne

elaniku kohta kogukonnas elamise teenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel, peab asutuses olema

üks valamuga tualettruum ja duši või vanniga pesemisruum. Uues määruses miinimumnõuet inimeste

arvu osas pole. EPIKoja hinnangul võib see tingida olukorra, kus teenuseosutajad ei taga piisavalt tualett-

ja pesemisruume elanike kohta ning seetõttu kannatab hoolekandeasutuses teenusel olevate inimeste

privaatsus ning õigeaegsed hügieenitomingud.

EPIKoja seisukoht: Ka uues määruses peavad olema sätestatud kõikide teenuste lõikes suhtarvud

tualett- ja pesemisruumide tagamise kohta, et tagada teenusel olevate inimese privaatsus ning

õigeaegsed hügieenitoimingud.

2 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-arvamus-tervisekaitsenouded- erihoolekandeteenustele-ja-eraldusruumile-eelnoule/

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Paindlikkus ruumi pindala vähendamises

Eelnõu kohaselt võib põhjendatud juhul teenusesaaja kohta arvestatav pindala olla nõutust kuni 10%

väiksem, kui see on sobiv ning turvaline.

Paindlikkus teenuse osutamisel on tervitatav, kuid vältima peab teenuse kvaliteedi langust, st peab olema

väga põhjendatud pindala vähendamine. Ettepanek on, et teenuseosutajad dokumenteeriks riskianalüüsis

mõju inimese privaatsusele, ohutusele ja ligipääsetavusele. 8 m2 toa suuruse puhul on 10% ruumi suuruse

vähenemine märgatav arvestades, et näiteks magamistoas on vajalik voodile tagada ligipääs mõlemalt

poolt.

EPIKoja seisukoht: ... Sätestada eenuseosutajatele kohustus dokumenteerida riskianalüüsis mõju

inimese privaatsusele, ohutusele ja ligipääsetavusele

Varjupaigateenus

Juhime tähelepanu eelnõu § 3 lõikele 8, mis sätestab, et teenusesaajale peab olema tagatud võimalus

lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud

privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.

Ka varjupaigateenust kasutades võib inimesel olla vajalik äkiliselt arstiabi saamine ning on õigustatud, et

talle oleks tagatud privaatsus, sh võib varjupaigateenusel oleval inimesel vaja suhelda sotsiaaltöötajaga

vmt sotsiaalhoolekande spetsialistiga või pereliikmega.

EPIKoja seisukoht: Sätestada määruses, et nõuet kohaldatakse ka varjupaigateenusel vajaduse

korral.

Riskianalüüs

Eelnõu kohaselt on laste teenustel riskianalüüs kohustuslik iga 3 aasta järel või ulatusliku

rekonstrueerimise korral. Palume sama põhimõtet rakendada ka täiskasvanute majutusega teenustele.

EPIKoja seisukoht: Ka täiskasvanutele mõeldud majutusega teenuste puhul peab riskianalüüs iga

3 aasta järel või ulatusliku rekonstrueerimise korral kohustuslik olema.

Määruse rakendamine

§ 15. alusel määruse § 3 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse hoolekandeasutustele, mis projekteeritakse

pärast käesoleva määruse jõustumist.

Sõna „projekteeritakse“ jätab vaidlusmomendi kas piirmoment on projekti algus, projekteerimislepingu

sõlmimine, põhiprojekti valmimine või ehitusloa/-teatise taotluse esitamine? Selge piirimäära puudumisel

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

on risk vaidlusteks (nt „projekt algas enne kuupäeva, seega uus nõue ei kehti“). Arvestades, et

projekteerimise käigus on võimalik projekti muuta, teeme ettepaneku lugeda piiriks ehitusloa

taotluse esitamist.

EPIKoja seisukoht: Sätestada kohaldamisala kehtivuse algust hetkeni, mil pole esitatud ehitusloa

taotlust.

Kokkuvõtvalt toetame seni kehtinud teenuste tervisekaitsenõuete koondamist ühte määrusesse –

see vähendab dubleerimist ja toob reeglid ühtsesse raamistikku. Tunnustame määruse sõnastust

- mitmetes eelnõu punktides ja seletuskirjas on rõhutatud inimese väärikust, privaatsust ning

enesemääramisõigust. Siiski ei pea me võimalikuks määrust välja toodud punktides

kooskõlastada ega ka heaks kiita ning oleme seisukohal, et tehtud ettepanekud on vajalikud ning

olulise tähtsusega, et tagada teenusel viibivate inimeste heaolu, privaatsus ja õigused ning sätete

kooskõla ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär;

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462; [email protected]

Sotsiaalministeerium Meie: 30.09.2025 nr 59

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalministri määrusele Nõuded sotsiaalteenuste

elukeskkonnale

Eesti Puuetega Inimeste Kojale on saadetud arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määrus, mis

reguleerib hoolekandeteenuste elukeskkonna nõudeid. Täname kaasamise eest!

Toetame seni kehtinud teenuste tervisekaitsenõuete koondamist ühte määrusesse – see vähendab

dubleerimist ja toob reeglid ühtsesse raamistikku. Tunnustame määruse sõnastust, mitmetes eelnõu

punktides ja seletuskirjas on rõhutatud inimese väärikust, privaatsust ning enesemääramisõigust. Kuna

määruse sõnastus on üsna paindlik ja üldsõnaline ja paljud põhimõtted on lahti kirjutatud

seletuskirjas, kuidas elukeskkonda kujundada, siis on oluline, et seletuskiri jõuaks ka

teenuseosutajate praktikasse. Teeme ettepaneku, et määruse põhjal valmiks ka lihtsasti loetav

käsiraamat/juhend, mis toetaks teenuseosutajaid turvalise, inimkeskse, väärika keskkonna

loomisel.

Maa-ala nõue

Eelnõu § 2 lõige 1 kohaselt on maa-ala kohustuslik nt kinnises lasteasutuses, üldhoolduses ning

ööpäevaringsel erihooldusel vaid juhul, kui teenust osutatakse kohtumääruse alusel. Seletuskiri ise

põhjendab maa-ala vajalikkust kontrollitud ja ligipääsetava õuekeskkonna tagamiseks ning

psüühikahäirega inimeste heaolu toetamiseks. Jääb arusaamatuks, miks pole ööpäevaringsele teenusele

kehtestatud maa-ala nõuet, kuivõrd inimesed veedavad teenustel suure osa oma ajast ning ka elust.

§ 2 lõige 5, mis ütleb, et lõikes 1 nimetamata teenuste puhul, mis on majutusega, peab teenusesaajale

olema teenuse ruumide läheduses tagatud ohutu ala värskes õhus viibimiseks, kus on istumiskohad ja

võimalus tegevusteks vastavalt teenusesaajate vajadustele. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele,

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoja hinnangul on kahe paragrahvi nõue liialt leebe ega taga inimesele hoolekandeasutuse alal

turvalist ja sisukat vabas õhus viibimise võimalust.

EPIKoja seisukoht: § 2 lg 1 p 5 sõnastada nii, et maa-ala nõue kehtikslisaks kinnises lasteasutuses ja

üldhoolduses kõigile ööpäevaringse erihoolduse osutamise juhtudele, mitte ainultkohtumääruse alusel

osutatavale ööpäevaringsele erihooldusteenusele.

Magamistubade täituvus – maksimaalselt 1–2 inimest kõigil majutusega teenustel

Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt võib ööpäevaringsel erihooldusteenusel äärmusliku abi- ja toetusvajadusega

isikuid ühes magamistoas elada erandjuhtudel kuni kolm. Kolme inimese majutamine ühte magamistuppa

on lubatud ainult erandjuhtudel, näiteks mil teenusesaajad vajavad ulatuslikku ööpäevaringset

järelevalvet või kõrvalabi, ei saa öisel ajal olla iseseisvalt või väiksemas ruumigrupis ning ei ohusta

üksteise turvalisust ega heaolu.

Eelnõu § 12 lõige 3, mis sätestab, et ööpäevaringsel üldhooldusteenusel olulise kõrvalabi vajaduse ja

sügava liitpuudega teenusesaajate magamistuba võib olla maksimaalselt neljakohaline.

EPIKoda on seisukohal, et määruse säte tuleb selgelt sõnastada, et kõigi teenuste puhul võib magamistoas

elada kuni kaks teenust saavat inimest. Võrdse kohtlemise, inimväärikuse ja inimkeskse lähenemise

seisukohalt on oluline, et haavatamas olukorras inimeste puhul arvestatakse sarnaselt teistega

maksimaalselt kahe inimese ühes toas ööbimise põhimõtet. Kolmekohalised magamistoad ei paku ega

taga inimkesksust, privaatsust ega tavapärast kodusarnast keskkonda. Liitpuudega (äärmusliku abi- ja

toetusvajadusega) inimestel on õigus viibida ja puhata rahulikus keskkonnas ja võimalikult privaatselt,

sõltumata piiratud võimalustest enese tahet väljendada. Nagu määruse seletuskiri ütleb, siis magamistuba

on ruum, kus inimene puhkab ja taastub kõige intensiivsemalt. Seetõttu peab see võimaldama piisavat

privaatsust ja omaette olemise võimalust. Privaatsus suurendab turvatunnet, toetab enesemääramisõigust

ja tugevdab usaldust teenuseosutaja vastu. Suure abi- ja toetusvajadusega (liitpuudega) inimesed võivad

vajada igaöiselt mitmeid kordi asendivahetust, harv ei ole katkendlik uni, unehäired, oma vajadustest

väljuhäälselt/valjuheliliselt märku andmine, ka öised hügieeniprotseduurid, mis aga segavad teiste und

ega taga rahulikku ja inimväärset väljapuhkamist.

EPIKoja seisukoht: Kuna teame, et teenuseosutajatel võib olla keeruline nõude täitmist lühiajalises

perspektiivis tagada ning riigil ja kohalikel omavalitsustel kohtade küsimusega tegeleda, teeme

ettepaneku, et teenuseosutajatele antakse kuni 7-aastane üleminekuaeg 1-2-kohaliste tubade nõude

täitmiseks. Samuti palume sõnastada, et uute teenuskohtade loomisel arvestatakse 1-2-kohaliste

magamistubadega määruse jõustumise hetkest.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Päeva- ja nädalahoid

Eelnõust: § 9 lõike 8 kohaselt: Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal ei pea olema § 9 lõike 1 punktis 1

sätestatud nõuetele vastavat magamistuba, kui sama lõike punktis 2 nimetatud ruumis on ühe

teenusesaaja kohta vähemalt 8 m2 põrandapinda. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal ei pea olema

magamistuba, kui elutoas või muus vaba aja veetmiseks ette nähtud ruumis on ühe teenust saava isiku

kohta vähemalt 8 ruutmeetrit põrandapinda. Nõude kehtestamisel on lähtutud sellest, et kogukonnas

elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajal peab teenust saava isiku kasutada olema

magamistuba, kus isiku kohta on vähemalt 6 ruutmeetrit magamistoa põrandapinda ja lisaks elutuba või

muu ruum vaba aja veetmiseks arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on ruumis vähemalt 2

ruutmeetrit põrandapindala. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajatel ei ole sageli isikutele kasutada anda

eraldi magamistube, kuid sel juhul peab teenuse osutamise ruum olema isiku kohta vähemalt 8 ruutmeetrit

suur.

§ 9 lõige 9 kohaselt juhul, kui teenust saav isik vajab voodikohta, peab päeva- ja nädalahoiuteenuse

osutaja tagama talle sobiva voodi ja tema soovi korral voodite eraldamiseks vaheseina, kardina, sirmi

või muu ruumi liigendamist võimaldava vahendi kasutamise, ning ruum ja selle sisustus peavad vastama

osaliselt samadele nõuetele, mis on kehtestatud magamistoale.

Kehtiv erihoolekandeteenuste tervisekaitsenõuete määrus sätestab erihoolekandeteenusel magamistoa

nõude nii kogukonnas elamise kui ka ööpäevaringsel teenusel. Seega jääb arusaamatuks, miks eelnõu

autorid võimaldavad päeva- ja nädalahoiuteenusel loobuda magamistoa nõudest olukorras, kus inimesed

kasutavad ööbimisega teenust. See, et teenuseosutaja on kohustatud teenuse pakkumisel lähtuma

ainult samadest ruutmeetritest nagu tehakse seda ööpäevaringsel teenusel ei ole õigustuseks, et

riivatakse inimese privaatust ja inimväärikust. Sätte sellisel kujul sõnastamine annab

teenuseosutajatele võimaluse teenusekasutajaid panna ööbima ühisesse ruumi olenemata inimeste arvust

(eraldades inimeste magamiskohti ainult sirmide või teisaldatavate vaheseinadega). Arvestades, et paljud

päeva- ja nädalahoidu saavad inimesed ei saa verbaalselt ka oma soove ja vajadusi väljendada, on

äärmiselt murettekitav ja põhjendamatu, et on jäetud teenuseosutajatele nii lai kaalutlusruum nõuete osas.

Teenusel viibib inimesi, kes veedavad valdava osa kuust teenuseosutaja juures, sh ööpäevaringselt.

Ei ole mõeldav, et inimestele ei ole tagatud magamistuba, eraldi puhkamise ja olemise võimalust

jms.

EPIKoda avaldas 10.12.2024 arvamust tervisekaitsenõuete määrusele1, kus samale teemale

tähelepanu juhtisime (kahjuks pole eelnõu juurde lisatud arvamusi, see on leitav EPIKoja

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5f70ae2-421a-45af-91d7-e9d9dd7195e5

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

kodulehelt2). EPIKoja ettepanekuid arvesse ei võetud. Peale eelnõu kooskõlastus tegime

tervisekaitsenõuete teemal Sotsiaalministeeriumile ka 11.12.2024 e-maili vahendusel pöördumise, mille

vastuse kohaselt oli Sotsiaalministeerium sunnitud leevenduse võrreldes ööpäevaringse teenusega looma,

et praegused diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajad saaksid jätkata päeva- ja

nädalahoiuteenuse osutajatena. Ministeeriumi hinnangul ei ole pooltel tänastest teenuseosutajatest

võimalik kõigile teenuse saajatele eraldi magamistuba tagada, kuna teenuse osutamise hooned ei võimalda

magamistubasid luua. Magamistoa nõude kehtestamine tähendanuks, et paljud teenuseosutajad ei vastaks

uuele päeva- ja nädalahoiuteenusele kehtestatud ruuminõuetele ja oleksid sunnitud teenuse osutamise

lähiajal lõpetama, mis omakorda toonuks kaasa praegustele teenuse saajatele teenuse katkemise ja teenuse

järjekorda sattumise. Sotsiaalkindlustusamet on andnud meile informatsiooni, et nende hinnangu kohaselt

on umbes kuus asutust, kes ei kvalifitseeruks magamistoanõude kehtestamisel

tervisekaitsenõuetele. Puuetega inimeste konventsiooniga liitumisel on Eesti võtnud endale

kohustuse, et kõik puudega inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on ilma mingi

diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele ja võrdsetele hüvedele.

EPIKoja seisukoht: Arvestades erihoolekande alarahastust, mõistame, et teenuseosutajatel võib

olla keeruline nõude täitmist lühiajalises perspektiivis tagada, mistõttu teeme ettepaneku, et

teenuseosutajatele antakse 5-aastane üleminekuaeg nõude, mille kohaselt tuleb päeva- ja

nädalahoiuteenusel tagada magamistoad, täitmiseks. Samuti palume sõnastada, et uute

teenuskohtade loomisel arvestatakse eraldi magamistoa nõudega sarnaselt ööpäevaringse

teenusega määruse jõustumise hetkest.

Varasemalt oli erihoolekandeteenuste tervisekaitsenõuete määruses toodud välja nõue, et kuni kümne

elaniku kohta kogukonnas elamise teenusel või ööpäevaringsel erihooldusteenusel, peab asutuses olema

üks valamuga tualettruum ja duši või vanniga pesemisruum. Uues määruses miinimumnõuet inimeste

arvu osas pole. EPIKoja hinnangul võib see tingida olukorra, kus teenuseosutajad ei taga piisavalt tualett-

ja pesemisruume elanike kohta ning seetõttu kannatab hoolekandeasutuses teenusel olevate inimeste

privaatsus ning õigeaegsed hügieenitomingud.

EPIKoja seisukoht: Ka uues määruses peavad olema sätestatud kõikide teenuste lõikes suhtarvud

tualett- ja pesemisruumide tagamise kohta, et tagada teenusel olevate inimese privaatsus ning

õigeaegsed hügieenitoimingud.

2 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-arvamus-tervisekaitsenouded- erihoolekandeteenustele-ja-eraldusruumile-eelnoule/

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Paindlikkus ruumi pindala vähendamises

Eelnõu kohaselt võib põhjendatud juhul teenusesaaja kohta arvestatav pindala olla nõutust kuni 10%

väiksem, kui see on sobiv ning turvaline.

Paindlikkus teenuse osutamisel on tervitatav, kuid vältima peab teenuse kvaliteedi langust, st peab olema

väga põhjendatud pindala vähendamine. Ettepanek on, et teenuseosutajad dokumenteeriks riskianalüüsis

mõju inimese privaatsusele, ohutusele ja ligipääsetavusele. 8 m2 toa suuruse puhul on 10% ruumi suuruse

vähenemine märgatav arvestades, et näiteks magamistoas on vajalik voodile tagada ligipääs mõlemalt

poolt.

EPIKoja seisukoht: ... Sätestada eenuseosutajatele kohustus dokumenteerida riskianalüüsis mõju

inimese privaatsusele, ohutusele ja ligipääsetavusele

Varjupaigateenus

Juhime tähelepanu eelnõu § 3 lõikele 8, mis sätestab, et teenusesaajale peab olema tagatud võimalus

lähedaste, tervishoiutöötaja või muu spetsialistiga suhelda ning läbida vajalikud terviseuuringud

privaatselt. Nõuet ei kohaldata varjupaigateenusele.

Ka varjupaigateenust kasutades võib inimesel olla vajalik äkiliselt arstiabi saamine ning on õigustatud, et

talle oleks tagatud privaatsus, sh võib varjupaigateenusel oleval inimesel vaja suhelda sotsiaaltöötajaga

vmt sotsiaalhoolekande spetsialistiga või pereliikmega.

EPIKoja seisukoht: Sätestada määruses, et nõuet kohaldatakse ka varjupaigateenusel vajaduse

korral.

Riskianalüüs

Eelnõu kohaselt on laste teenustel riskianalüüs kohustuslik iga 3 aasta järel või ulatusliku

rekonstrueerimise korral. Palume sama põhimõtet rakendada ka täiskasvanute majutusega teenustele.

EPIKoja seisukoht: Ka täiskasvanutele mõeldud majutusega teenuste puhul peab riskianalüüs iga

3 aasta järel või ulatusliku rekonstrueerimise korral kohustuslik olema.

Määruse rakendamine

§ 15. alusel määruse § 3 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse hoolekandeasutustele, mis projekteeritakse

pärast käesoleva määruse jõustumist.

Sõna „projekteeritakse“ jätab vaidlusmomendi kas piirmoment on projekti algus, projekteerimislepingu

sõlmimine, põhiprojekti valmimine või ehitusloa/-teatise taotluse esitamine? Selge piirimäära puudumisel

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

on risk vaidlusteks (nt „projekt algas enne kuupäeva, seega uus nõue ei kehti“). Arvestades, et

projekteerimise käigus on võimalik projekti muuta, teeme ettepaneku lugeda piiriks ehitusloa

taotluse esitamist.

EPIKoja seisukoht: Sätestada kohaldamisala kehtivuse algust hetkeni, mil pole esitatud ehitusloa

taotlust.

Kokkuvõtvalt toetame seni kehtinud teenuste tervisekaitsenõuete koondamist ühte määrusesse –

see vähendab dubleerimist ja toob reeglid ühtsesse raamistikku. Tunnustame määruse sõnastust

- mitmetes eelnõu punktides ja seletuskirjas on rõhutatud inimese väärikust, privaatsust ning

enesemääramisõigust. Siiski ei pea me võimalikuks määrust välja toodud punktides

kooskõlastada ega ka heaks kiita ning oleme seisukohal, et tehtud ettepanekud on vajalikud ning

olulise tähtsusega, et tagada teenusel viibivate inimeste heaolu, privaatsus ja õigused ning sätete

kooskõla ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär;

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462; [email protected]