Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 26.02.2024 nr 7-1/50-29

Meie 21.03.2024 nr 9.3-1/24/2224-2

Saku valla Kurtna küla Rail Baltica

Kurtna peatuse detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133 lõikele

1 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a. määruse nr 133: „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 kooskõlastamiseks Saku Vallavalitsuse

20.09.2022 korraldusega nr 553 algatatud Saku valla Kurtna küla Rail Baltica Kurtna peatuse

detailplaneeringu.

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Saku vallas Kurtna küla kirde osas. Planeeringuala piirneb

Kurtna aiamaa (71901:001:0391), 11152 Kirdalu-Kiisa tee (71901:001:0390), Juurdepääsutee lõik

950 (71901:001:0389), Viimsi metskond 41 (71814:001:0111) ja Viimsi metskond 42

(71814:001:0513) maaüksustega. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,2 ha. Detailplaneeringu

koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja ehitusõiguse

määramine Rail Baltica Kurtna peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Kurtna peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos

parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs.

Detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu ning Saku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad Kajaja Acoustics OÜ poolt koostatud keskkonnamüra

hinnangut ( 11.08.2023; töö nr 22075-01), mille eesmärgiks on hinnata Rail Balticu Kurtna kohaliku

peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala

läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja aladele. Antud piirkonnas on peamisteks

perspektiivse olukorra liiklusmüra allikateks Rail Balticu raudteetrass, peatust teenindav

juurdepääsutee ja kõrvalmaantee nr 11152 Kirdalu-Kiisa.

Liiklusmüra tasemete hindamiseks detailplaneeringu alal ja lähiümbruses on teostatud müra leviku

modelleerimine. Põhitrassi liikluskoormusena on kasutatud Rail Baltica poolt koostatud

opereerimiskavast saadud liiklussageduste andmeid. Kasutatud on 2046. aasta prognoosi - rongide

koosseis, pikkused, kiirused, ööpäevane jagunemine, rongide võimalikud tüübid. Kohalikku peatust

teenindavate teede ning kohaliku peatuse mõjualasse jäävate teede liiklussageduste osas on lähtutud

Skepast&Puhkim OÜ koostatud liiklusuuringust „Rail Baltica kohalikud peatused - Kurtna peatuse

liiklusuuring“ (töö nr 2022_0007_05, 23.02.2023). Kasutatud on 2046. aasta liiklusprognoosi

tulemusi.

Kavandatava Kurtna peatuse ümbrusesse jäävad müratundlike hoonetega alad, millele enamasti

rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 (edaspidi KeM määrus nr 71) „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis päeval 60 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel 65 dB), öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).

Mürakaartidelt selgub, et müratundlike hooneteni levib päevasel ajal müratase kuni 59 dB ning öisel

ajal kuni 54 dB. Eeltoodust tulenevalt vastavad perspektiivsed müratasemed müratundlike

hoonetega aladel KeM määruses toodud normtasemetele.

2(2)

Detailplaneeringu materjalid sisaldasid Radoon.ee poolt läbi viidud radooni mõõtmisaruannet

(21.12.2022). Pinnaseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine viidi läbi Viimsi metskond

42 kinnistul Kurtna külas kahes mõõtepuntis. Teostatud mõõtmise kohaselt on pinnaseõhu

radoonisisaldus mõõtepunktides vastavalt 36 kBq/m ning 32 kBq/m³. Antud kinnistu kuulub saadud

näitude põhjal normaalse radooni sisaldusega pinnaste kategooriasse. Siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas välja toodud järgnev:

 „Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ “

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Täiendavalt juhib

amet tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu raames on hinnatud perspektiivset liiklusmüra, mis mürauuringu järgi

vastab planeeringualal normtasemele. Amet juhib tähelepanu, et ka liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase peab vastama normtasemele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Kohaliku peatuse projekteerimisel peab

olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt, et lähimate müratundlike kinnistuteni

leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.“ Amet juhib tähelepanu, et tehnoseadmete

müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1

toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat

tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]