Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: info@terviseamet.ee KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Saku Vallavalitsus
saku@sakuvald.ee
Teie 26.02.2024 nr 7-1/50-29
Meie 21.03.2024 nr 9.3-1/24/2224-2
Saku valla Kurtna küla Rail Baltica
Kurtna peatuse detailplaneering
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133 lõikele
1 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a. määruse nr 133: „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 kooskõlastamiseks Saku Vallavalitsuse
20.09.2022 korraldusega nr 553 algatatud Saku valla Kurtna küla Rail Baltica Kurtna peatuse
detailplaneeringu.
Planeeritav ala asub Harju maakonnas Saku vallas Kurtna küla kirde osas. Planeeringuala piirneb
Kurtna aiamaa (71901:001:0391), 11152 Kirdalu-Kiisa tee (71901:001:0390), Juurdepääsutee lõik
950 (71901:001:0389), Viimsi metskond 41 (71814:001:0111) ja Viimsi metskond 42
(71814:001:0513) maaüksustega. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,2 ha. Detailplaneeringu
koostamise eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine ning hoonestusala ja ehitusõiguse
määramine Rail Baltica Kurtna peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise
põhimõtteline lahendus. Kurtna peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos
parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs.
Detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringu ning Saku valla üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu materjalid sisaldavad Kajaja Acoustics OÜ poolt koostatud keskkonnamüra
hinnangut ( 11.08.2023; töö nr 22075-01), mille eesmärgiks on hinnata Rail Balticu Kurtna kohaliku
peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala
läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja aladele. Antud piirkonnas on peamisteks
perspektiivse olukorra liiklusmüra allikateks Rail Balticu raudteetrass, peatust teenindav
juurdepääsutee ja kõrvalmaantee nr 11152 Kirdalu-Kiisa.
Liiklusmüra tasemete hindamiseks detailplaneeringu alal ja lähiümbruses on teostatud müra leviku
modelleerimine. Põhitrassi liikluskoormusena on kasutatud Rail Baltica poolt koostatud
opereerimiskavast saadud liiklussageduste andmeid. Kasutatud on 2046. aasta prognoosi - rongide
koosseis, pikkused, kiirused, ööpäevane jagunemine, rongide võimalikud tüübid. Kohalikku peatust
teenindavate teede ning kohaliku peatuse mõjualasse jäävate teede liiklussageduste osas on lähtutud
Skepast&Puhkim OÜ koostatud liiklusuuringust „Rail Baltica kohalikud peatused - Kurtna peatuse
liiklusuuring“ (töö nr 2022_0007_05, 23.02.2023). Kasutatud on 2046. aasta liiklusprognoosi
tulemusi.
Kavandatava Kurtna peatuse ümbrusesse jäävad müratundlike hoonetega alad, millele enamasti
rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 (edaspidi KeM määrus nr 71) „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1
toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis päeval 60 dB (müratundliku hoone
teepoolsel küljel 65 dB), öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).
Mürakaartidelt selgub, et müratundlike hooneteni levib päevasel ajal müratase kuni 59 dB ning öisel
ajal kuni 54 dB. Eeltoodust tulenevalt vastavad perspektiivsed müratasemed müratundlike
hoonetega aladel KeM määruses toodud normtasemetele.