Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Teie 18.08.2025 nr 7-1/50-79

Meie 30.09.2025 nr 9.3-1/25/6485-2

Arvamus Käsmu sadama

detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu

kohta

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lõikele 1 ja

PlanS § 83 lõikele 1 Käsmu sadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust.

Käsmu sadama detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine sadamarajatistele,

sadamahoonetele, hoonetele ja taristule, kruntide moodustamine ja ümberkruntimine,

sihtotstarbe muutmine ja määramine, sadamaakvatooriumi ettepaneku tegemine, kitsenduste,

servituutide ja keskkonnakaitseliste ning muinsuskaitseliste tingimuste määramine, aadresside

ja juurdepääsu määramine.

Käsmu sadama detailplaneering hõlmab Käsmu küla Merekooli tn 5 (katastritunnus

19101:001:0657, pindala 2119 m2 ) katastriüksust, osaliselt Merekooli tn 14 (katastritunnus

92201:014:0043) ja Merekooli tänava katastriüksust (katastritunnus 19101:001:0151) ja merre

ulatuvat lähiala. Planeeritava ala suurus on ~3,1 ha, millest maismaa ca 0,5 ha ja mereala ca 2,6

ha.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Vihula Vallavolikogu 13. augustil 2003 määrusega nr 19

kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu muutmiseks (riigikaitselise maa maakasutuse

juhtotstarbega ala muutmiseks äri- ja teenindusettevõtete maa juhtotstarbega alaks).

Käsmu sadama detailplaneeringu mõjude hindamise käigus käsitleti KSH aruande eelnõus

järgmisi teemasid:

▪ mõju Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, sh mõju väärtuslikule asustusstruktuurile;

▪ mõju kultuurimälestistele, kultuuripärandile, sh veealusele kultuuripärandile, väärtuslikule

maastikule ning maakondliku tähtsusega puhkeala säilimisele;

▪ mõju muudele kaitstavatele loodusobjektidele;

▪ mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, rohevõrgustikule;

▪ mõju mere-elustikule;

▪ mõju pinna- ja põhjaveele, sh muulide rajamisega kaasnev mõju;

▪ mõju pinnasele, sh muulide rajamisega kaasnev mõju;

▪ mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh liiklus ja juurdepääsetavus, mõju varale, mõju

suplusvee kvaliteedile ja müra mõjud;

▪ mõju õhukvaliteedile;

▪ kliimamuutustega seonduvad mõjud

Keskkonnamõjude hindamise tulemusena jõutakse järeldusele, et ebasoodsad mõjud ilmnevad

eelkõige ehitusperioodil (müra, veekvaliteedi ajutine halvenemine), kuid tegemist on ajutiste

mõjudega ja sadama kasutusperioodil oluliste negatiivsete mõjude kaasnemist ei ole ette näha.

2(2)

Muuhulgas on välja toodud leevendavad meetmed müra osas, millega on soovitatav arvestada,

et DP alal võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on KSH-s välja toodud leevendavaid meetmeid

arvesse võetud. Detailplaneeringus on muuhulgas välja toodud tervisekaitsenõuded müra,

vibratsiooni osas, millega tuleb projekteerimisel arvestada. Detailplaneeringu seletuskirja

punktis 3.11 märgitakse järgmist:

- Projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu

maa-aladel ei tohi müratasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive. Oluline on müraallikate (mürarikkad

seadmed, mürarikkad tegevused jt) paigutamine müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele.

- Ehitusperioodil ja ehitatud taristu kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase

ei tohi planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ületada määruse

nr 71 liiklusmüra II kategooria maa-alale kehtestatud mürataseme piirväärtusi.

- Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus

21.00-7.00 ületada määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset.

- Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

Amet on tutvunud Käsmu sadama Käsmu detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu dokumentidega ning märgib

järgmist:

Sadamahoone on kavandatud planeeringuala merepoolsesse külge, rannaastangu nõlvale

(paikneb osaliselt nõlva sees) moodustades nõlvale jätku. KSH aruande eelnõus ja

detailplaneeringus ei ole käsitletud radooni küsimust. Juhul kui sadamahoonesse kavandatakse

tööruume, tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 30.07.2018

määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise

kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ § 3 toodud radooni

viitetaseme nõuetega. Sama määruse lisa 1 kohaselt asub Haljala vald kõrgendatud

radooniriskiga maa-alade loetelus, seega oleks detailplaneeringu koostamisel asjakohane juba

ennetavalt viidata võimalikule radooniohule ning nõuda enne hoonete projekteerimist

pinnaseõhu radooniuuringu korraldamist ning vajadusel radoonitõkke meetmete rakendamist.

Kavandatava tegevuse piirkonna lähimas mõõtmispunktis Käsmu külas on 2002. a

mõõtmistulemuste põhjal pinnaseõhu radoonisisalduseks saadud 10-30 kBq/m³. Amet juhib

tähelepanu asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]