| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/6009 |
| Registreeritud | 30.09.2025 |
| Sünkroonitud | 01.10.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tu g im
a a n te e n r 46 T a tr a -O te p ä ä -S a n g a st e t e e
Kohalik tee nr 2820219 Hortuse tee
42 705 m² Maatulundusmaa 100%
28301:001:2240 Kala
20
20
2 0
30
6
6
2 0
2 0
1 0
6
vt joonis nr 2
lähtub Pikksaare:(Elva) alajaamast,
Elektri maakaabelliin
Variant 2:
2540
lähtub mastist M16
Elektri maakaabelliin
Variant 1:
5 5
4 5
m u lt it o ru 4 x7 /3 .5
7/1
Cx-LPx
112.27
112.17
112.17
112.10
112.10
111.89
1 11 .8 7
1 11 .9 1
111.98
1 12 .1 2
112 .0
5
1 12 .0 6
111.9
7
1 12 .2 4
1 12 .3 1
1 12 .2 6
1 11 .4 0
111.83
1 11 .6 2 1 11 .7 8
1 11 .0 9 1 11 .9 8
1 12 .0 1
1 10 .8 0
1 11 .7 3
1 11 .6 5
1 11 .5 9 1
10 .5 6 1 11 .6 1
1 11 .7 3
1 11 .7 3
1 11 .7 0
1 10 .7 9
1 11 .4 6
1 11 .3 6
1 11 .4 1
1 11 .4 4 1 10 .5 7
1 11 .4 0
1 11 .4 3
1 11 .4 5 1 11 .3 8
1 11 .3 3 1
10 .4 7
1 11 .1 7 1 10 .4 7
1 11 .2 0
1 11 .2 9
1 11 .2 2
1 11 .1 6
1 10 .2 9
1 11 .4 1
1 11 .4 4
1 11 .3 5 1 11 .3 1 1 10 .1 5
1 11 .0 1
1 11 .0 5
1 11 .1 5 1 11 .0 7
1 11 .0 3
1 10 .1 3
1 11 .1 1
1 10 .8 5
1 10 .8 0 1 0 9 .9 8
1 10 .8 6
1 10 .9 3
1 10 .8 3
1 10 .8 0
1 0 9 .9 9
1 11 .0 8
1 11 .5 8
1 11 .3 3 1 10 .8 4 1 0 9 .7 2
1 10 .5 4
1 10 .5 7
1 10 .6 5
1 10 .5 9
1 10 .5 4
1 0 9 .7 0
1 10 .3 3
1 10 .2 9
1 10 .2 7
1 10 .3 8
1 10 .3 2
1 10 .2 9
1 0 9 .4 6
1 10 .5 2
1 10 .8 6
1 0 9 .1 8
1 0 9 .8 8
1 0 9 .8 0
1 0 9 .7 6
1 0 8 .9 8
1 09 .2 9
1 0 9 .3 5
1 0 9 .3 8
1 0 7 .7 9
1 08 .2 5 108.17
107.99
108.95
109.14 109.09
108.84 108.73
108.28
108.34 10 8 .6 8
10
9 .0
4
1 0 9 .2
8
11 0 .2
0
11 0 .1 7
10
9 .9
4
109.62
109.65 109.83
110 .0
3
109.19 109.53
1 0 9 .6 9
1 0 9 .6 1
109.79 109.83
1 0 9 .8 2
1 0 9 .8 7
109 .80
1 0 9 .6 4
1 10 .0 4
1 0 9 .9 8
1 10 .1 2
1 0 9 .9 5
112 .4
3
112 .4
9
1 12 .5 9
1 12 .5 3 112.45
112 .3 6
111.5
1 111.7
9
1 11 .8 7
1 12 .3 2
1 11 .6 9
1 10 .9 7
1 12 .3 8
1 12 .3 2
1 12 .4 6
1 12 .3 0 1
11 .3 7
1 13 .7 6
1 14 .1 2
1 11 .4 7
1 12 .3 5
1 12 .4 2
1 12 .5 9
1 12 .7 3
1 12 .7 2
1 11 .8 6
1 13 .1 3
1 13 .8 8
1 11 .9 1
1 12 .7 5 1 12 .7 9
1 12 .6 6
1 12 .4 6 1 12 .3 9 1
11 .6 2
1 14 .5 6
1 12 .5 0 1
12 .4 5 1
11 .6 6
1 14 .8 1
1 12 .6 9
1 12 .8 3
1 12 .7 8
1 11 .8 9
1 12 .2 9
112.13
1 12 .1 8
111.89
1 11 .8 6 1
12 .7 8 1
12 .8 5
1 12 .7 2
1 12 .5 4 1
12 .4 7
1 11 .6 2
1 15 .2 2
1 12 .5 6 1
12 .5 3
1 11 .7 2
1 15 .2 4
1 12 .7 4
1 12 .8 4
1 12 .7 7
1 11 .9 4
1 12 .0 4
1 12 .7 9
1 12 .6 9
1 11. 98
1 12 .7 1
1 12 .5 5
1 12 .4 4
1 11 .6 8
1 14 .7 7
1 12 .5 2
1 12 .4 4
1 11. 39
1 14 .5 9
1 12 .6 6
1 12 .6 8
1 12 .5 6
111.16
1 12 .4 4 1
12 .5 4
110.85
110.79
1 11. 69 1
12 .4 2
1 12 .5 0
1 12 .4 3 1
12 .3 1
1 10 .6 8
1 13 .2 4
11 4.0
1
1 11. 00
1 12 .3 6
1 12 .4 6
1 12 .5 6
108.42
108.08 108.62
10
8 .7
1
108.49
108.77 108.61
10 8 .7
6
109.10
109.34 109.21 10
9.0 4
110 .2 1
109.98
110.54
108.44
108.25
108.40
109.72
109.21
109.98
109.43
109.53 109.58
109.87
109.98
109.83
109.70 109.67
110.11
110.31
109.05
109.24
109.35
1 10 .3 8
1 11 .1 2
111.79
111.85
111.94
112.06 112.21
112.28
112.26
113.11
112.94
112.18
112.33
112.22
112.11
112.09 111.96
112.36
112.59
112.83
112.71
114.05
114.82
114.74
114.70
114.39
114.30
114.17
113.78 113.91
114.03
114.16
114.06
114.15
114.30
114.19
1 13 .7 9
1 13 .8 8 1
12 .9 2
1 13 .4 8
1 12 .6 3
1 13 .0 1 1
12 .4 9
11 1.9
9 1 11 .7 8 1
12 .0 1
1 11 .4 1
111.3
5
1 11 .2 7
1 11 .8 9
111.30
112.18
111.3 1
112 .30
111. 33
11 1.5
6 11 1.3
3
11 1.5
2 11 1.2
8
111.50 111.38 111.47
111.24
111.75
111.16
111.56
111.42
111.49
111.30
111.47
111.29
111.42
111.35
1 11 .4
1
1 11 .3 0
1 11 .3 0
111.57
11 1. 19
111.22
111.31
110.99
111.27
111.39
111.32
111.31
111.26
111.41
111.30
111.42
111.47 111.21
111.49 111.23
111.48
111.4 6
111.25
111 .56
111 .29
111 .62
111 .40
112.09
111.99
111.65
111.4 9
111.2 5
112.15
111.93
111.29
111. 74
111. 28
112.16
111.25
111.7 2
111.23
111.3
5 111.2
6
111.5 8
112 .13
111.3
7 111.2
5
109.04
10 9.2
1
10 9.2
2
109 .26
109.78
108.88
108.87
108.82 10
9.7 7
10 9.6
9
11 0.2
7
11 0.3
4
110.19 110 .63
110 .84
110.9 6
111.06 111.27
111.31 110.98 110.
81 110 .54
110.42
110.60 110.82 111.40
111.86
111.83 112.23
112.30
112.29
112.66
112.40
112.64 11 2 .5
9
112 .3
8
112.89
112.88
112.62
112.76
112.53
112.87 112.78
112.66
112.03 112.16
112.89
112.96 113.48
113.42
113 .26
113.02
113.10
112 .16
113.89
114.18
114.00
115.21
115.35 115.83
115.82
115.98 116.54
116.52
1 16 .1 1
1 16 .0 3
115 .7
9 115
.6 7
115.31
116.71 116 .63
11 6.5
8
1 16 .4 7
1 16 .1 0
116.25
116.73
1 16 .1 8
1 16 .6 0
117.04
116.66
1 1
6 .5
0
1 16 .1 3
1 16 .5 2
11 6 .6
7
116.75
116.77 116.78 116.73
116.72
116.18
116.10 116.25
115.93
115.77
116.53 116.99
115.28
115.17
114.60
114.76
114.22
114.33
114 .16
114 .2 8
114 .2 6
114 .2 1
1 15 .2 9
1 15 .2 2
1 15 .6 6
1 15 .2 8
115.56
114.08 114.27
1 14 .4 2 1 14 .4 7
1 14 .3 3
1 14 .11 11
3.9 0
1 13 .3 5
1 12 .9 0
1 13 .6 4
1 13 .7 5
1 13 .8 1
1 13 .7 4
1 13 .0 5
1 14 .0 2
1 14 .0 7
1 13 .4 7
1 14 .7 7
1 14 .7 4
1 14 .6 1
1 14 .9 5
1 13 .8 8
1 12 .9 0 1 13 .9 6
1 13 .6 3
1 12 .4 2 1 12 .7 0
1 13 .8 6
113 .83
1 12 .9 4
112.31
111.81
112.94
114.45
115.43
113.73 113.94
113.33
114.48
115.44
116.07
112.47
111.86
111.44 112.06
111.64 112.08
111.95
111.46
114.82
111.10
110.48
111.05
110.89
110.65
110.59
110.29
109.49
112.22 112.57 112.47
113.33
113.94
114.27 114.63
114.94
115.68
116.25 116.43 116.58
116.84
116.96 116.98 116.72
117.25
116.33
115.51
114.88
114.57
115.00
114.37
115.41
115.83
115.36
115.17
114.50
114.36
114.37
114.86
115.21
113.68
114.21
113.72 113.54
113.20
113.08
112.66
112.68
113.35
113.53
113.63
113.70
114.34
113.22
112.43
112.92
115.02
115.64
115.69
116.02
115.83
115.12
115.30
114.66
116.58
117.90
117.52
117.29
117.77
117.91
117.87 117.91
118.14
118.10
117.48
117.65
116.99 116.38
115.94
115.44
114.36
114.24
114.21
113.90
114.10
114.17 114.40
112.85
114.86
115.80
115.76
115.58
115.49
116.43
116.15
116.565
117.29 117.77
117.87
117.07
117.24
117.48
117.74
117.81
117.47
116.93
116.38
115.97 116.31
116.41
117.05
116.79
116.34
115.06
115.13
118.10
117.90
117.30
116.90
117.15
117.64
118.06
116.55
115.75
114.82
113.14
112.69
113.85
114.68
115.56
116.29 116.25
115.75 115.66
115.88
115.91
116.22
116.23
116.22 115.78
114.41
116.25
116.82
116.73
116.82
116.80
117.30
117.76
117.30
117.70
116.75
116.80
116.65
116.32
116.00
115.67
115.62
115.35
115.79
115.71
114.95
115.06
115.16
115.32
116.07
115.91
116.22 115.98 115.66
115.50
115.15
1 13 .4 4
113 .4
4
113.44
113 .8 5
114 .12
1 14 .6 9
114.93
114.60 114.60
114.63
115.26
115.28
114.74
114.64
114.62 114.61
114.31
114.36
114.44
114.64
114.14
114.51
114.00
1 13 .8 0
1 13 .8 8
114.05
1 12 .9 6
1 13 .8 6
113.82
1 13 .8 6
1 13 .8 4
1 13 .7 8
1 13 .7 3
1 13 .2 4
1 12 .6 7
1 11 .7 6
1 15 .5 2
11 6.0
8 116.59
116.98
117.40
117.39 116.92 116.75 11
6.4 3
1 15 .8 6
1 15 .4 7
117.06
116.49
115.40
114.80 114.87
114.32
114.32
114.23
113.91 115.64
116.29 116.00
115.79
115.85 116.30
116.16 115.60
114.40
114.43 114.74
114.85
112.97 112.76
112.61
112.37
112.65
112.66
112.40 112.19
112.34 112.12
111.97
112.09
111.51 111.23
111.6 3
112.38
111.73
112.53
113.07
113.32
114.35
114.81
115.16
116.12
116.53
118.16 118.14
118.19
118.19
117.74 117.58 117.43
117.41
117.47
117.83
118.01
117.96
118.24
117.72
117.60
117.08
116.59
116.19
116.13
115.69
115.85
116.31
116.79
116.49
116.18 116.36
116.09
115.83
115.27
116.96
115.30 115.43
116.13
114.41
117.49
116.69
117.61
117.90
117.97
117.00
116.21
115.49
114.92 115.02
114.18
113.85
113.86
114.05
114.24 114.81 114.92
11 4 .2
6
11 4 .2
6
113.42
113.46 113.36
113.33
114.20
114.08
114.81
114.93
114.00
114.77
114.95
114.35
115.01
115.03 115.04
114.92
114.23
114.09 113.89
113.83 113.87
11 3.3
7 11
3.4 7
114.75 11
4. 78
11 4. 66
114.4 6
114.74
114.90
115.22
115.44
115.61 115.44
115.61
115 .81
1 15 .9 4
115 .9
7 115
.9 2
115.85
115.64
115.52
115.58 115.26
115.20 115.24 115.08
115.00 114.68 11 4.8
0
1 14 .7 2
1 14 .8 3
1 13 .4 2
11 3.4
2
113 .38
113.45 113.44
113.35
113.44
113.38
113.48
113.43
113 .4
9
11 3 .4
2 11 3. 46 113 .44 113.41
116.29
116.45
116.25
116.77
1 17 .0 0
117 .11 117.53
117.62
117.25
11 6 .9
2
116.4 7
116.54
116.65
117.46 118.13
118.26
118.07
116.04
115.82
116.04
115.89
115.31
115.19
116.80
116.33
115.10
115.62
114.96
114.99
115.40
114.75 114.57
115.32
114.41
114.93 115.17
115.20
115.50
115.68
115.57
115.63 115.83
115.83
115.93
116.44
116.50
116.61 116.86
116.91
116.82
116.34
116.03
116.01 116.10 115.78
116.68 116.47
115.86
116.53
117.07 117.40 117.92
118.05
118.23
118.01
117.75 117.66
117.58
117.38
117.29 117.22
117.11
117.22
117.20
117.25
118.45
119.05
119.32
119.98
120.10
119.64
119.61 119.51
119.50
119.12
118 .4
3 118
.3 9
118.37 119.04
119.91
119.70
118.93 118.58
118.49 118.82
118.08
118.03
118.37 117.96
118.15 118.47
118.42
118.22 118.33
118.47
117.95 117.84
117.72 117.35
117.06
116.52
115.96 116.82
117.84
119.34
117.58
116.78 116.75
116.51
117.97
118.07
118.16
118.12
117.84
117.92
118.14
116.44
115.98
117.63
117.19
116.91
117.10
117.06
119.71
119.40
119.16
119.09
119.05
1 19 .0 6
118.90
11 8 .6
3
119.10
11 9 .1 6
118.37118.34 118.29 118.33 118 .2
3 118 .2
4
118.30
11 8 .1 7
11 8 .1 7
11 8 .0
7
11 8 .0
7
117.92 117.61
117.65
11 7 .7
7
11 7 .7
7
118.04
117.98
118.17
118.26
11 8 .3
3
11 8 .3
1
118.26
118.30
118.19 118.28
118.32
117.69
117.23
117.20
117.19
117.88
117.17
118.18
117.82
118.41
117.96
118.13 117.96
117.88
117.77
117.70 117.16 116.74 116.83
117.07
116.99
117.50
117.55
117.43
117.54
117.69
118.32
118.18
121.39
121.23
120.80
118.78
118.93
118.90
118.82
118.65 118.63
118.08
117.99 118.43
119.14
119.07
118.96
119.23
118.66
118.79 119.08
119.07
118.91
118.76
118.59
118.55
118.64
118.62 118.71
118.82 118.65
119.00 118.24
117.94
118.04
117.93
117.82
117.89
117.94
118.22
118.12
117.53
116.69
116.57 116.54
115.80
115.65
1 14 .7 1
1 14 .7 4
114.79
114.79
1 15 .3 1
1 15 .2 7
114.52
11 3 .6
1
11 3.5
0 113 .38
113.32
112.75
113 .4 7
112 .9 4
113 .18
113 .0
2
114 .13
11 3 .8
6
11 2 .8
6 1 13 .0 8
11 2 .9
3
113.08
112.8 9
113.18
112.97
113 .4
0 112
.9 6
113 .4
7 113 .0
0
113.63
113.63
113.39
113.743
113.77
113.64 113.64
113.77
113.81
114.30
113.98 113.85
113.97 114.32
114.67
115.33
113.46
112.15.54 112.45
112.75
112.61
112.42
112.70
112.90 112.68
112.80
112 .9
9
112 .9
4
112 .7
9 113.17
113.58
113.72
114.25
114.96
115.21 115.59
116.65 117.42
117.79
117.54
117.89
116.61
116.27
116.08
116.70 115.62
114.73
113.82
114.02
114.09
114.97
115.42
118.85
119.39
119.70
120.00
119.35
117.77
117.22
117.30
116.94
115.78
114.46
114.96
114.16
113.46
113.06
114.37
115.67 116.75
120.21
119.50
118.72
118.10
118.33
118.73
119.20
118.69
118.30
118.30
118.18
117.84
117.70
118.02
118.38
118.12
118.33
118.67
118.78
118.93
119.41
119.19
118.76
119.06
119.97
118.94
118.69
118.71
118.46
118.50
118.92
118.74
118.56
118.61
118.53
118.59
118.65
118.72 118.66
118.53
118.20
117.03
117.70
118.27
118.44
118.60
118.34
117.71
117.67
117.89
117.77
118.04
118.03
118.17
118.33
118.05
117.76
117.30
116.66
116.40
115.87
116.23
117.15
117.98
118.45
118.38
118.82
119.16
118.99
118.29
117.15
117.08
116.69
117.05
117.56
116.331
115.84
115.88
116.85 116.88
117.88
118.57
118.89
118.89
118.49 118.41
118.34
118.18
118.56
118.30
118.99
117.97
117.56
116.86
116.61
116.15
115.54
115.19
115.84
116.23
115.99
115.98
116.51
116.96
117.52
117.94
118.25
117.30
117.06
116.22
116.13
116.06
116.18
.11
116.36
116.83
117.52
117.56
116.89
116.20
115.76
115.41
115.67
116.42
117.54 117.69
117.13
117.07 117.23
117.81
117.88 117.78
117.50
117.16 117.15
116.85
116.62
116.48
116.42
116.35 116.19
115.81 115.76
115.65
115.37 115.29 114.97 114.73
114.55
114.17
114.53 113.99
114.13
113.51
113.27 113.30
113.44
113.69
113.39
113.09
112.14
112.16
112.55
112.85
113.30
114.39
115.35
116.33
116.79
115.93
115.08
114.12
113.66
114.42
114.69
115.00
115.63
114.91
114.93 115.35
115.60
115.99 116.55
116.53
118.37
116.36 116.43
117.03
117.53
117.07
116.79
116.45
113.55
113.69
114.98
116.30
115.76 115.09
114.25
115.08
114.28
119.32
119.64
119.09
119.10
118.92
118.80
118.33
118.76
117.60 117.73
117.93
118.15
118.35
118.79
118.90
119.00
119.11
118.85
118.83
118.83
118.93
119.09
118.31
117.90
118.66
118.98
119.22
119.26
118.99
118.93
118.48
118.44
118.15
114.76
114.40
114.55
113.94 114.04
114.42
114.57
114.06
113.38
112.89
113.50
113.69
113.40
113.19
112.72
111.67
111.35
112.21
112.78
112.91
112.86
111.85 112.81
113.35
112.73
113.73 114.14
113.89
114.34
114.49 115.14
114.74 114.97
115.22
PK
o rie
n t.
K
Kelder
Peenar
2 8 3 0 1 :0 0 1 :1 3 6 5
14 562 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0023 Tiigi
7 198 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0027 Kivi
2 609 m² Transpordimaa 100%
28201:003:0013 Hortuse tee
5 070 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0021 Kraavi
2 8 2 0 1 :0 0 3 :0 0 1 8
8 630 m² Elamumaa 100% 28201:008:0100 Kaldapealse
14 275 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0029 Kivimäe
1 394 m² Elamumaa 100% 28201:003:0002
Hortuse AÜ 1
1 151 m² Elamumaa 100% 28201:003:0014 Hortuse AÜ 8
19 222 m² Maatulundusmaa 100%
28201:008:0228 Kõivistiku
1 293 m² Elamumaa 100% 28201:003:0008 Hortuse AÜ 7
1 161 m² Elamumaa 100% 28201:003:0009 Hortuse AÜ 9
4 6 T a tr a -O te
p ä ä -S a n g a st e t e e 2 8 3 0 1 :0 0 1 :1 4 2 9 T ra
n sp
o rd im
a a 1 0 0
% 1 0 2 m ²
1 076 m² Elamumaa 100% 28201:003:0010 Hortuse AÜ 10
1 015 m² Elamumaa 100% 28201:003:0011 Hortuse AÜ 11
6 874 m² Maatulundusmaa 100%
28201:008:0229 Järvemetsa
10 017 m² Elamumaa 100% 28301:001:1428
Nõlvaku
4 6 T a tr a -O te
p ä ä -S a n g a st e t e e
1 702 m² Elamumaa 100% 28201:003:0012 Hortuse AÜ 12
148 355 m² Maatulundusmaa 100%
28301:001:1364 Vändriko
4 6 T a tr a -O te
p ä ä -S a n g a st e t e e
postkastid
M a a k ü tt e to ru s ti k u v
ä li s k o n tu
u r
Kompost
k a s v u h o o n e
viljapõõsad
peenar
a ia
m a a
aiamaa
peenar
peenar
pe en arpeenar
peenar
pe en ar
p e e n a r
peenar
peenar
peenar
peenar lõkkease
mä ng um
aja
kompost
2H
va ar ik ad
orient.
orient.
o r ie n t .
orient.
Elamu
Kuur
pink
purre
purre
01.07.2025
veetase 113.41
veetase 112.93 02.07.2025
Elamu
2H
H
bet.kivi
bet.kivi
bet.kivi
bet.kivi
terrass
peenar
Kr
K r
K r
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
A
A A
A
A
A
A
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
K r
K r
K r
K r
K r
K r
01.07.2025
veetase 111.25
Teeviit
11.42-113.22
53.51
112.40
111.69-111.50 ´400 Plast
112.03
111.24-110.83 ´400 Plast
109.14
108.27-108.06 ´400 Plast
113.72
112.14-111.70 ´400 Plast
´315 Plast
Tiik
Tiik
Tiik
X = 6453500
Y =
6 5 0 8 0 0
X = 6453500
Y =
6 5 0 8 5 0
X = 6453550
Y =
6 5 0 8 5 0
125.63 Hari 125.63
Hari 125.66
Sokkel 118.53
118.49
Pinnas
Pinnas
Pinnas
Pinnas
Pi nn as
Pinnas
Pinnas
Pinnas
117.85 118.00
117.77
117.53
117.31
116.69
116.94
1 17 .8 5
117.85 117.89
117.96
117.94
117.84 117.92
118 .0 7
11 7 .9
7
118.02
117.67
117.65
117.95 117.76
117.85 117.97
118.01
118.02
117.91
117.96
117.72
117 .4
6
11 7 .0
5
1 16 .8 9
117.69
117.28
1 16 .9 6 116.79
1 16 .5 9
116.65
1 16 .3 7 1
16 .2 3
1 15 .9 5
11 6.0
7
115 .86
11 5.7
6
11 5 .8
6
1 15 .6 1
115 .4
9
115 .4
8
1 15 .1 8
1 1
5 .0
6
1 15 .1 7 1 14 .8 7 1
14 .9 2
1 14 .8 5
114. 74
114. 58
114 .59
114.3 7 114.63
114.3 4
115.46
115.16
115.62
115.32
1 15 .3 3
1 15 .2 0
114 .8
7
114 .8
6
113.87
113.94
1 12 .9 7
11 3 .1 4
112.10
111.94 112.07
112.15
1 12 .4 2
1 12 .8 0
112.67 112.52
112.37
112.05 112.37
11 2.4
5
111.95
111.96
112 .05
1 12 .1 5
11 2 .6
8
112.98
113.20
113.37
113.12
112.16
112.24
112.51
112.39
112.90
113.08
113.30
113.06
112.06
112.01
112.03
111.96
112 .17
112 .0
9
1 12 .2 4
1 12 .2 3
1 12 .3 0
1 12 .5 2
1 12 .4 8
1 13 .0 3
1 13 .0 8
1 13 .5 9 1
13 .6 7
114 .32
114 .33
115.0 8
115. 00
115.5 6
115.31
115.85
1 15 .9 4 1
16 .0 4
1 16 .4 0
11 6.5
4
116 .78
11 6.6
2 11 6.9
6
116. 96
117.08
117.09 117.41
117.45
117.76
117.59 117.53
117.88 1 17 .9 4
118.09 117.89 117.86
117.83
118.01
117.97 116.90
117 .0
4
115. 90
117.32
117.28
1 17 .5 3
1 17 .3 9
117.34
117.20
116.87
116.92 116.40
116.47 117.54
117.86
117.88 118.03
117.77 117.61
117 .4
1
118 178 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0028 Toetaja
118 178 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0028 Toetaja
Tr a n sp
o rd im
a a 1 0 0
%
2 8 0 3 6 m ²
8 06
3 m ²
Tr an sp
or di
m aa 1 00
%
28 30
1: 00
1: 14
23
Te eä
är e
Tr a n sp
o rd im
a a 1 0 0
%
1 1 6 9 .0 m ²
7 m x 1 2 0 m
Li tu v u sn ä h ta
v u s (L
N )
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
Aado Kivi
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
017-24
Kuupäev:
05.09.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
41:500
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus
maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi
1
4
Elektri madalpinge maakaabelliin
Elektri madalpinge õhuliin
Sidekanalisatsioon
Kanalisatsioonitorustik
Veetorustik
Salvkaev
Puurkaev
Puistu ala (võsa)
Puistu ala (mets)
Üksikpuu (okaspuud, lehtpuu, viljapuu)
Muru
Heinamaa
Truup
Veekogu
Olemasolev hoone
Tugimaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)
Sõidusuunad
Pinnastee
Betoonkivikattega ala
Asfaltkattega sõidutee
Kruusakattega sõidutee
pindala ja sihtotstarve
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID (alusandmed):
1
Likvideeritav objekt indikatiivse lahenduse alusel (täpsustatakse projekteerimisel)
Planeeritud kergliiklustee (vt märkus 7)
Riigiteega ristumine (planeeritud mahasõidu rekonstrueerimine Transpordiameti tüübile II, vt märkus 7)
Liitumisnähtavus (LN)
Planeeritud servituudi seadmise vajadus juurdepääsuks (vt märkus 6)
Planeeritud servituudi seadmise vajadus tehnovõrgule (vt märkus 6)
ja imbväljak 10 m kujaga, vt märkus 5) Planeeritud omapuhasti (reovee mahuti 5 m kujaga
Planeeritud sidekaabel (vt märkus 5) Planeeritud elektri maakaabelliin (vt märkus 5) Planeeritud elektrikilp (vt märkus 5)
(vt märkus 5)Planeeritud kanalisatsioonitoru (vt märkus 5)Planeeritud veetoru
Puurkaevu 10 m hooldus- või sanitaarkaitseala (vt märkus 4)
Planeeritud harvendusraide ala (vt märkus 3)
Planeeritud kõrghaljastus (5% krundi pindalast, vt märkus 3)
Planeeritud juurdepääsu asukoht (põhim.)
Planeeritud juurdepääsutee ja parkimine (vt märkus 3)
(suurim lubatud ehitisealune pind, vt märkus 3) Hoonestuse võimalik (indikatiivne) paiknemine
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundi piir
LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus):
N
S
Planeeringualaks on Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksused ning osaliselt tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ja Hortuse tee. Planeeringuala pindala kokku on ligikaudu 4,74 ha.
7. Ristmiku rekonstrueerimise ja kergliiklustee lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel.
6. Servituudi seadmise vajadus on põhimõtteline ning täpsustub tehnovõrkude ja ristmiku ning juurdepääsutee projekteerimisel.
5. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel.
4. Puurkaev on registrisse kandmata. Hooldus- või sanitaarkaitseala täpsustatakse projektis registrisse kandmisel perspektiivse projektikohase kasutuse järgi. Piirkonna põhjavesi on kaitstud.
3. Asendiplaaniline lahendus kirjeldab planeeritud põhimõtteid. Täpne lahendus (hoonete paiknemine, juurdepääsutee, parkimine ja haljastus, sh harvendusalade ulatus) antakse projekteerimisel.
kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on seisuga 10.07.2025. Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 29.07.2025.
2. Aluskaardina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt juulis 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G-143-25). Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis,
1.
MÄRKUSED:
PK
K
14 562 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0023 Tiigi
EHITUSÕIGUSE TABEL:
3
2
42 705 m² Maatulundusmaa 100%
28301:001:2240 Kala
Tu g im a a n te e n r 46 T a tr a -O te p ä ä -S a n g a st e t e e
Kohalik tee nr 2820219 Hortuse tee
112.27
112.17
112.17
112.10
112.10
111.89
1 11 .8 7
1 11 .9 1
111.98
1 12 .1 2
112 .0
5
1 12 .0 6
111.9
7
1 12 .2 4
1 12 .3 1
1 12 .2 6
1 11 .4 0
111.83
1 11 .6 2 1 11 .7 8
1 11 .0 9 1 11 .9 8
1 12 .0 1
1 10 .8 0
1 11 .7 3
1 11 .6 5
1 11 .5 9 1
10 .5 6 1 11 .6 1
1 11 .7 3
1 11 .7 3
1 11 .7 0
1 10 .7 9
1 11 .4 6
1 11 .3 6
1 11 .4 1
1 11 .4 4 1 10 .5 7
1 11 .4 0
1 11 .4 3
1 11 .4 5 1 11 .3 8
1 11 .3 3 1
10 .4 7
1 11 .1 7 1 10 .4 7
1 11 .2 0
1 11 .2 9
1 11 .2 2
1 11 .1 6
1 10 .2 9
1 11 .4 1
1 11 .4 4
1 11 .3 5 1 11 .3 1 1 10 .1 5
1 11 .0 1
1 11 .0 5
1 11 .1 5 1 11 .0 7
1 11 .0 3
1 10 .1 3
1 11 .1 1
1 10 .8 5
1 10 .8 0 1 0 9 .9 8
1 10 .8 6
1 10 .9 3
1 10 .8 3
1 10 .8 0
1 0 9 .9 9
1 11 .0 8
1 11 .5 8
1 11 .3 3 1 10 .8 4 1 0 9 .7 2
1 10 .5 4
1 10 .5 7
1 10 .6 5
1 10 .5 9
1 10 .5 4
1 0 9 .7 0
1 10 .3 3
1 10 .2 9
1 10 .2 7
1 10 .3 8
1 10 .3 2
1 10 .2 9
1 0 9 .4 6
1 10 .5 2
1 10 .8 6
1 0 9 .1 8
1 0 9 .8 8
1 0 9 .8 0
1 0 9 .7 6
1 0 8 .9 8
1 09 .2 9
1 0 9 .3 5
1 0 9 .3 8
1 0 7 .7 9
1 08 .2 5 108.17
107.99
108.95
109.14 109.09
108.84 108.73
108.28
108.34 10 8 .6 8
10
9 .0
4
1 0 9 .2
8
11 0 .2
0
11 0 .1 7
10
9 .9
4
109.62
109.65 109.83
110 .0
3
109.19 109.53
1 0 9 .6 9
1 0 9 .6 1
109.79 109.83
1 0 9 .8 2
1 0 9 .8 7
109 .80
1 0 9 .6 4
1 10 .0 4
1 0 9 .9 8
1 10 .1 2
1 0 9 .9 5
112 .4
3
112 .4
9
1 12 .5 9
1 12 .5 3 112.45
112 .3 6
111.5
1 111.7
9
1 11 .8 7
1 12 .3 2
1 11 .6 9
1 10 .9 7
1 12 .3 8
1 12 .3 2
1 12 .4 6
1 12 .3 0 1
11 .3 7
1 13 .7 6
1 14 .1 2
1 11 .4 7
1 12 .3 5
1 12 .4 2
1 12 .5 9
1 12 .7 3
1 12 .7 2
1 11 .8 6
1 13 .1 3
1 13 .8 8
1 11 .9 1
1 12 .7 5 1 12 .7 9
1 12 .6 6
1 12 .4 6 1 12 .3 9 1
11 .6 2
1 14 .5 6
1 12 .5 0 1
12 .4 5 1
11 .6 6
1 14 .8 1
1 12 .6 9
1 12 .8 3
1 12 .7 8
1 11 .8 9
1 12 .2 9
112.13
1 12 .1 8
111.89
1 11 .8 6 1
12 .7 8 1
12 .8 5
1 12 .7 2
1 12 .5 4 1
12 .4 7
1 11 .6 2
1 15 .2 2
1 12 .5 6 1
12 .5 3
1 11 .7 2
1 15 .2 4
1 12 .7 4
1 12 .8 4
1 12 .7 7
1 11 .9 4
1 12 .0 4
1 12 .7 9
1 12 .6 9
1 11. 98
1 12 .7 1
1 12 .5 5
1 12 .4 4
1 11 .6 8
1 14 .7 7
1 12 .5 2
1 12 .4 4
1 11. 39
1 14 .5 9
1 12 .6 6
1 12 .6 8
1 12 .5 6
111.16
1 12 .4 4 1
12 .5 4
110.85
110.79
1 11. 69 1
12 .4 2
1 12 .5 0
1 12 .4 3 1
12 .3 1
1 10 .6 8
1 13 .2 4
11 4.0
1
1 11. 00
1 12 .3 6
1 12 .4 6
1 12 .5 6
108.42
108.08 108.62
10
8 .7
1
108.49
108.77 108.61
10 8 .7
6
109.10
109.34 109.21 10
9.0 4
110 .2 1
109.98
110.54
108.44
108.25
108.40
109.72
109.21
109.98
109.43
109.53 109.58
109.87
109.98
109.83
109.70 109.67
110.11
110.31
109.05
109.24
109.35
1 10 .3 8
1 11 .1 2
111.79
111.85
111.94
112.06 112.21
112.28
112.26
113.11
112.94
112.18
112.33
112.22
112.11
112.09 111.96
112.36
112.59
112.83
112.71
114.05
114.82
114.74
114.70
114.39
114.30
114.17
113.78 113.91
114.03
114.16
114.06
114.15
114.30
114.19
1 13 .7 9
1 13 .8 8 1
12 .9 2
1 13 .4 8
1 12 .6 3
1 13 .0 1 1
12 .4 9
11 1.9
9 1 11 .7 8 1
12 .0 1
1 11 .4 1
111.3
5
1 11 .2 7
1 11 .8 9
111.30
112.18
111.3 1
112 .30
111. 33
11 1.5
6 11 1.3
3
11 1.5
2 11 1.2
8
111.50 111.38 111.47
111.24
111.75
111.16
111.56
111.42
111.49
111.30
111.47
111.29
111.42
111.35
1 11 .4
1
1 11 .3 0
1 11 .3 0
111.57
11 1. 19
111.22
111.31
110.99
111.27
111.39
111.32
111.31
111.26
111.41
111.30
111.42
111.47 111.21
111.49 111.23
111.48
111.4 6
111.25
111 .56
111 .29
111 .62
111 .40
112.09
111.99
111.65
111.4 9
111.2 5
112.15
111.93
111.29
111. 74
111. 28
112.16
111.25
111.7 2
111.23
111.3
5 111.2
6
111.5 8
112 .13
111.3
7 111.2
5
109.04
10 9.2
1
10 9.2
2
109 .26
109.78
108.88
108.87
108.82 10
9.7 7
10 9.6
9
11 0.2
7
11 0.3
4
110.19 110 .63
110 .84
110.9 6
111.06 111.27
111.31 110.98 110.
81 110 .54
110.42
110.60 110.82 111.40
111.86
111.83 112.23
112.30
112.29
112.66
112.40
112.64 11 2 .5
9
112 .3
8
112.89
112.88
112.62
112.76
112.53
112.87 112.78
112.66
112.03 112.16
112.89
112.96 113.48
113.42
113 .26
113.02
113.10
112 .16
113.89
114.18
114.00
115.21
115.35 115.83
115.82
115.98 116.54
116.52
1 16 .1 1
1 16 .0 3
115 .7
9 115
.6 7
115.31
116.71 116 .63
11 6.5
8
1 16 .4 7
1 16 .1 0
116.25
116.73
1 16 .1 8
1 16 .6 0
117.04
116.66
1 1
6 .5
0
1 16 .1 3
1 16 .5 2
11 6 .6
7
116.75
116.77 116.78 116.73
116.72
116.18
116.10 116.25
115.93
115.77
116.53 116.99
115.28
115.17
114.60
114.76
114.22
114.33
114 .16
114 .2 8
114 .2 6
114 .2 1
1 15 .2 9
1 15 .2 2
1 15 .6 6
1 15 .2 8
115.56
114.08 114.27
1 14 .4 2 1 14 .4 7
1 14 .3 3
1 14 .11 11
3.9 0
1 13 .3 5
1 12 .9 0
1 13 .6 4
1 13 .7 5
1 13 .8 1
1 13 .7 4
1 13 .0 5
1 14 .0 2
1 14 .0 7
1 13 .4 7
1 14 .7 7
1 14 .7 4
1 14 .6 1
1 14 .9 5
1 13 .8 8
1 12 .9 0 1 13 .9 6
1 13 .6 3
1 12 .4 2 1 12 .7 0
1 13 .8 6
113 .83
1 12 .9 4
112.31
111.81
112.94
114.45
115.43
113.73 113.94
113.33
114.48
115.44
116.07
112.47
111.86
111.44 112.06
111.64 112.08
111.95
111.46
114.82
111.10
110.48
111.05
110.89
110.65
110.59
110.29
109.49
112.22 112.57 112.47
113.33
113.94
114.27 114.63
114.94
115.68
116.25 116.43 116.58
116.84
116.96 116.98 116.72
117.25
116.33
115.51
114.88
114.57
115.00
114.37
115.41
115.83
115.36
115.17
114.50
114.36
114.37
114.86
115.21
113.68
114.21
113.72 113.54
113.20
113.08
112.66
112.68
113.35
113.53
113.63
113.70
114.34
113.22
112.43
112.92
115.02
115.64
115.69
116.02
115.83
115.12
115.30
114.66
116.58
117.90
117.52
117.29
117.77
117.91
117.87 117.91
118.14
118.10
117.48
117.65
116.99 116.38
115.94
115.44
114.36
114.24
114.21
113.90
114.10
114.17 114.40
112.85
114.86
115.80
115.76
115.58
115.49
116.43
116.15
116.565
117.29 117.77
117.87
117.07
117.24
117.48
117.74
117.81
117.47
116.93
116.38
115.97 116.31
116.41
117.05
116.79
116.34
115.06
115.13
118.10
117.90
117.30
116.90
117.15
117.64
118.06
116.55
115.75
114.82
113.14
112.69
113.85
114.68
115.56
116.29 116.25
115.75 115.66
115.88
115.91
116.22
116.23
116.22 115.78
114.41
116.25
116.82
116.73
116.82
116.80
117.30
117.76
117.30
117.70
116.75
116.80
116.65
116.32
116.00
115.67
115.62
115.35
115.79
115.71
114.95
115.06
115.16
115.32
116.07
115.91
116.22 115.98 115.66
115.50
115.15
1 13 .4 4
113 .4
4
113.44
113 .8 5
114 .12
1 14 .6 9
114.93
114.60 114.60
114.63
115.26
115.28
114.74
114.64
114.62 114.61
114.31
114.36
114.44
114.64
114.14
114.51
114.00
1 13 .8 0
1 13 .8 8
114.05
1 12 .9 6
1 13 .8 6
113.82
1 13 .8 6
1 13 .8 4
1 13 .7 8
1 13 .7 3
1 13 .2 4
1 12 .6 7
1 11 .7 6
1 15 .5 2
11 6.0
8 116.59
116.98
117.40
117.39 116.92 116.75 11
6.4 3
1 15 .8 6
1 15 .4 7
117.06
116.49
115.40
114.80 114.87
114.32
114.32
114.23
113.91 115.64
116.29 116.00
115.79
115.85 116.30
116.16 115.60
114.40
114.43 114.74
114.85
112.97 112.76
112.61
112.37
112.65
112.66
112.40 112.19
112.34 112.12
111.97
112.09
111.51 111.23
111.6 3
112.38
111.73
112.53
113.07
113.32
114.35
114.81
115.16
116.12
116.53
118.16 118.14
118.19
118.19
117.74 117.58 117.43
117.41
117.47
117.83
118.01
117.96
118.24
117.72
117.60
117.08
116.59
116.19
116.13
115.69
115.85
116.31
116.79
116.49
116.18 116.36
116.09
115.83
115.27
116.96
115.30 115.43
116.13
114.41
117.49
116.69
117.61
117.90
117.97
117.00
116.21
115.49
114.92 115.02
114.18
113.85
113.86
114.05
114.24 114.81 114.92
11 4 .2
6
11 4 .2
6
113.42
113.46 113.36
113.33
114.20
114.08
114.81
114.93
114.00
114.77
114.95
114.35
115.01
115.03 115.04
114.92
114.23
114.09 113.89
113.83 113.87
11 3.3
7 11
3.4 7
114.75 11
4. 78
11 4. 66
114.4 6
114.74
114.90
115.22
115.44
115.61 115.44
115.61
115 .81
1 15 .9 4
115 .9
7 115
.9 2
115.85
115.64
115.52
115.58 115.26
115.20 115.24 115.08
115.00 114.68 11 4.8
0
1 14 .7 2
1 14 .8 3
1 13 .4 2
11 3.4
2
113 .38
113.45 113.44
113.35
113.44
113.38
113.48
113.43
113 .4
9
11 3 .4
2 11 3. 46 113 .44 113.41
116.29
116.45
116.25
116.77
1 17 .0 0
117 .11 117.53
117.62
117.25
11 6 .9
2
116.4 7
116.54
116.65
117.46 118.13
118.26
118.07
116.04
115.82
116.04
115.89
115.31
115.19
116.80
116.33
115.10
115.62
114.96
114.99
115.40
114.75 114.57
115.32
114.41
114.93 115.17
115.20
115.50
115.68
115.57
115.63 115.83
115.83
115.93
116.44
116.50
116.61 116.86
116.91
116.82
116.34
116.03
116.01 116.10 115.78
116.68 116.47
115.86
116.53
117.07 117.40 117.92
118.05
118.23
118.01
117.75 117.66
117.58
117.38
117.29 117.22
117.11
117.22
117.20
117.25
118.45
119.05
119.32
119.98
120.10
119.64
119.61 119.51
119.50
119.12
118 .4
3 118
.3 9
118.37 119.04
119.91
119.70
118.93 118.58
118.49 118.82
118.08
118.03
118.37 117.96
118.15 118.47
118.42
118.22 118.33
118.47
117.95 117.84
117.72 117.35
117.06
116.52
115.96 116.82
117.84
119.34
117.58
116.78 116.75
116.51
117.97
118.07
118.16
118.12
117.84
117.92
118.14
116.44
115.98
117.63
117.19
116.91
117.10
117.06
119.71
119.40
119.16
119.09
119.05
1 19 .0 6
118.90
11 8 .6
3
119.10
11 9 .1 6
118.37118.34 118.29 118.33 118 .2
3 118 .2
4
118.30
11 8 .1 7
11 8 .1 7
11 8 .0
7
11 8 .0
7
117.92 117.61
117.65
11 7 .7
7
11 7 .7
7
118.04
117.98
118.17
118.26
11 8 .3
3
11 8 .3
1
118.26
118.30
118.19 118.28
118.32
117.69
117.23
117.20
117.19
117.88
117.17
118.18
117.82
118.41
117.96
118.13 117.96
117.88
117.77
117.70 117.16 116.74 116.83
117.07
116.99
117.50
117.55
117.43
117.54
117.69
118.32
118.18
121.39
121.23
120.80
118.78
118.93
118.90
118.82
118.65 118.63
118.08
117.99 118.43
119.14
119.07
118.96
119.23
118.66
118.79 119.08
119.07
118.91
118.76
118.59
118.55
118.64
118.62 118.71
118.82 118.65
119.00 118.24
117.94
118.04
117.93
117.82
117.89
117.94
118.22
118.12
117.53
116.69
116.57 116.54
115.80
115.65
1 14 .7 1
1 14 .7 4
114.79
114.79
1 15 .3 1
1 15 .2 7
114.52
11 3 .6
1
11 3.5
0 113 .38
113.32
112.75
113 .4 7
112 .9 4
113 .18
113 .0
2
114 .13
11 3 .8
6
11 2 .8
6 1 13 .0 8
11 2 .9
3
113.08
112.8 9
113.18
112.97
113 .4
0 112
.9 6
113 .4
7 113 .0
0
113.63
113.63
113.39
113.743
113.77
113.64 113.64
113.77
113.81
114.30
113.98 113.85
113.97 114.32
114.67
115.33
113.46
112.15.54 112.45
112.75
112.61
112.42
112.70
112.90 112.68
112.80
112 .9
9
112 .9
4
112 .7
9 113.17
113.58
113.72
114.25
114.96
115.21 115.59
116.65 117.42
117.79
117.54
117.89
116.61
116.27
116.08
116.70 115.62
114.73
113.82
114.02
114.09
114.97
115.42
118.85
119.39
119.70
120.00
119.35
117.77
117.22
117.30
116.94
115.78
114.46
114.96
114.16
113.46
113.06
114.37
115.67 116.75
120.21
119.50
118.72
118.10
118.33
118.73
119.20
118.69
118.30
118.30
118.18
117.84
117.70
118.02
118.38
118.12
118.33
118.67
118.78
118.93
119.41
119.19
118.76
119.06
119.97
118.94
118.69
118.71
118.46
118.50
118.92
118.74
118.56
118.61
118.53
118.59
118.65
118.72 118.66
118.53
118.20
117.03
117.70
118.27
118.44
118.60
118.34
117.71
117.67
117.89
117.77
118.04
118.03
118.17
118.33
118.05
117.76
117.30
116.66
116.40
115.87
116.23
117.15
117.98
118.45
118.38
118.82
119.16
118.99
118.29
117.15
117.08
116.69
117.05
117.56
116.331
115.84
115.88
116.85 116.88
117.88
118.57
118.89
118.89
118.49 118.41
118.34
118.18
118.56
118.30
118.99
117.97
117.56
116.86
116.61
116.15
115.54
115.19
115.84
116.23
115.99
115.98
116.51
116.96
117.52
117.94
118.25
117.30
117.06
116.22
116.13
116.06
116.18
.11
116.36
116.83
117.52
117.56
116.89
116.20
115.76
115.41
115.67
116.42
117.54 117.69
117.13
117.07 117.23
117.81
117.88 117.78
117.50
117.16 117.15
116.85
116.62
116.48
116.42
116.35 116.19
115.81 115.76
115.65
115.37 115.29 114.97 114.73
114.55
114.17
114.53 113.99
114.13
113.51
113.27 113.30
113.44
113.69
113.39
113.09
112.14
112.16
112.55
112.85
113.30
114.39
115.35
116.33
116.79
115.93
115.08
114.12
113.66
114.42
114.69
115.00
115.63
114.91
114.93 115.35
115.60
115.99 116.55
116.53
118.37
116.36 116.43
117.03
117.53
117.07
116.79
116.45
113.55
113.69
114.98
116.30
115.76 115.09
114.25
115.08
114.28
119.32
119.64
119.09
119.10
118.92
118.80
118.33
118.76
117.60 117.73
117.93
118.15
118.35
118.79
118.90
119.00
119.11
118.85
118.83
118.83
118.93
119.09
118.31
117.90
118.66
118.98
119.22
119.26
118.99
118.93
118.48
118.44
118.15
114.76
114.40
114.55
113.94 114.04
114.42
114.57
114.06
113.38
112.89
113.50
113.69
113.40
113.19
112.72
111.67
111.35
112.21
112.78
112.91
112.86
111.85 112.81
113.35
112.73
113.73 114.14
113.89
114.34
114.49 115.14
114.74 114.97
115.22
PK
o rie
n t.
K
Kelder
Peenar
2 8 3 0 1 :0 0 1 :1 3 6 5
14 562 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0023 Tiigi
7 198 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0027 Kivi
2 609 m² Transpordimaa 100%
28201:003:0013 Hortuse tee
5 070 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0021 Kraavi
2 8 2 0 1 :0 0 3 :0 0 1 8
8 630 m² Elamumaa 100% 28201:008:0100 Kaldapealse
14 275 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0029 Kivimäe
1 394 m² Elamumaa 100% 28201:003:0002
Hortuse AÜ 1
1 151 m² Elamumaa 100% 28201:003:0014 Hortuse AÜ 8
19 222 m² Maatulundusmaa 100%
28201:008:0228 Kõivistiku
1 293 m² Elamumaa 100% 28201:003:0008 Hortuse AÜ 7
1 161 m² Elamumaa 100% 28201:003:0009 Hortuse AÜ 9
4 6 T a tr a -O te
p ä ä -S a n g a st e t e e 2 8 3 0 1 :0 0 1 :1 4 2 9 T ra
n sp
o rd im
a a 1 0 0
% 1 0 2 m ²
1 076 m² Elamumaa 100% 28201:003:0010 Hortuse AÜ 10
1 015 m² Elamumaa 100% 28201:003:0011 Hortuse AÜ 11
6 874 m² Maatulundusmaa 100%
28201:008:0229 Järvemetsa
10 017 m² Elamumaa 100% 28301:001:1428
Nõlvaku
4 6 T a tr a -O te
p ä ä -S a n g a st e t e e
1 702 m² Elamumaa 100% 28201:003:0012 Hortuse AÜ 12
148 355 m² Maatulundusmaa 100%
28301:001:1364 Vändriko
4 6 T a tr a -O te
p ä ä -S a n g a st e t e e
postkastid
M a a k ü tt e to ru s ti k u v
ä li s k o n tu
u r
Kompost
k a s v u h o o n e
viljapõõsad
peenar
a ia
m a a
aiamaa
peenar
peenar
pe en arpeenar
peenar
pe en ar
p e e n a r
peenar
peenar
peenar
peenar lõkkease
mä ng um
aja
kompost
2H
va ar ik ad
orient.
orient.
o r ie n t .
orient.
Elamu
Kuur
pink
purre
purre
01.07.2025
veetase 113.41
veetase 112.93 02.07.2025
Elamu
2H
H
bet.kivi
bet.kivi
bet.kivi
bet.kivi
terrass
peenar
Kr
K r
K r
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
A
A A
A
A
A
A
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
K r
K r
K r
K r
K r
K r
01.07.2025
veetase 111.25
Teeviit
11.42-113.22
53.51
112.40
111.69-111.50 ´400 Plast
112.03
111.24-110.83 ´400 Plast
109.14
108.27-108.06 ´400 Plast
113.72
112.14-111.70 ´400 Plast
´315 Plast
Tiik
Tiik
Tiik
X = 6453500
Y =
6 5 0 8 0 0
X = 6453500
Y =
6 5 0 8 5 0
X = 6453550
Y =
6 5 0 8 5 0
125.63 Hari 125.63
Hari 125.66
Sokkel 118.53
118.49
Pinnas
Pinnas
Pinnas
Pinnas
Pi nn as
Pinnas
Pinnas
Pinnas
117.85 118.00
117.77
117.53
117.31
116.69
116.94
1 17 .8 5
117.85 117.89
117.96
117.94
117.84 117.92
118 .0 7
11 7 .9
7
118.02
117.67
117.65
117.95 117.76
117.85 117.97
118.01
118.02
117.91
117.96
117.72
117 .4
6
11 7 .0
5
1 16 .8 9
117.69
117.28
1 16 .9 6 116.79
1 16 .5 9
116.65
1 16 .3 7 1
16 .2 3
1 15 .9 5
11 6.0
7
115 .86
11 5.7
6
11 5 .8
6
1 15 .6 1
115 .4
9
115 .4
8
1 15 .1 8
1 1
5 .0
6
1 15 .1 7 1 14 .8 7 1
14 .9 2
1 14 .8 5
114. 74
114. 58
114 .59
114.3 7 114.63
114.3 4
115.46
115.16
115.62
115.32
1 15 .3 3
1 15 .2 0
114 .8
7
114 .8
6
113.87
113.94
1 12 .9 7
11 3 .1 4
112.10
111.94 112.07
112.15
1 12 .4 2
1 12 .8 0
112.67 112.52
112.37
112.05 112.37
11 2.4
5
111.95
111.96
112 .05
1 12 .1 5
11 2 .6
8
112.98
113.20
113.37
113.12
112.16
112.24
112.51
112.39
112.90
113.08
113.30
113.06
112.06
112.01
112.03
111.96
112 .17
112 .0
9
1 12 .2 4
1 12 .2 3
1 12 .3 0
1 12 .5 2
1 12 .4 8
1 13 .0 3
1 13 .0 8
1 13 .5 9 1
13 .6 7
114 .32
114 .33
115.0 8
115. 00
115.5 6
115.31
115.85
1 15 .9 4 1
16 .0 4
1 16 .4 0
11 6.5
4
116 .78
11 6.6
2 11 6.9
6
116. 96
117.08
117.09 117.41
117.45
117.76
117.59 117.53
117.88 1 17 .9 4
118.09 117.89 117.86
117.83
118.01
117.97 116.90
117 .0
4
115. 90
117.32
117.28
1 17 .5 3
1 17 .3 9
117.34
117.20
116.87
116.92 116.40
116.47 117.54
117.86
117.88 118.03
117.77 117.61
117 .4
1
118 178 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0028 Toetaja
118 178 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0028 Toetaja
Tr a n sp
o rd im
a a 1 0 0
%
2 8 0 3 6 m ²
8 06
3 m ²
Tr an sp
or di
m aa 1 00
%
28 30
1: 00
1: 14
23
Te eä
är e
Tr a n sp
o rd im
a a 1 0 0
%
1 1 6 9 .0 m ²
Elektri madalpinge maakaabelliin
Elektri madalpinge õhuliin
Sidekanalisatsioon
Kanalisatsioonitorustik
Veetorustik
Salvkaev
Puurkaev
Puistu ala (võsa)
Puistu ala (mets)
Üksikpuu (okaspuud, lehtpuu, viljapuu)
Muru
Heinamaa
Truup
Veekogu
Olemasolev hoone
Tugimaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)
Sõidusuunad
Pinnastee
Betoonkivikattega ala
Asfaltkattega sõidutee
Kruusakattega sõidutee
pindala ja sihtotstarve
Katastriüksuse nimetus, tunnus
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID:
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
Aado Kivi
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
017-24
Kuupäev:
21.08.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
31:500
TUGIJOONIS
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus
maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi
N
S
Hortuse tee. Planeeringuala pindala kokku on ligikaudu 4,74 ha.
Planeeringualaks on Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksused ning osaliselt tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ja
Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 29.07.2025.
Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on seisuga 10.07.2025.
2. Aluskaardina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt juulis 2025 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G-143-25).
1.
MÄRKUSED:
PK
K
14 562 m² Maatulundusmaa 100%
28201:003:0023 Tiigi
OOMISTE KÜLA
OOMISTE KÜLA
PANGODI KÜLA
PALUMÄE KÜLA
KODIJÄRVE KÜLA
SULU KÜLA
R iig im
a a n te
e n r 4 6
-S an
ga ste te
e
Ta tr a -
22157Uuta-
tee
godi Panmaantee
nr Kõrval
O te p ä ä
Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena.
LEPPEMÄRGID:
Asustusüksuse nimetus
Asustusüksuse piir
Pangodi maastikukaitseala
Planeeringuala
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
Aado Kivi
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
017-24
Kuupäev:
15.07.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
11:10 000
SITUATSIOONISKEEM
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus
maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi
matkarada Pikksaare
ning lähiümbruse detailplaneering (2008) Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksuse Kodijärve külas asuva
B
OOMISTE KÜLA
OOMISTE KÜLA
PANGODI KÜLA
SULU KÜLA
KODIJÄRVE KÜLA
B
B
S
S
P
T P
P
P
Hortuse AÜ
ÜKSIKELAMUD
Tu gi
m aa
nt ee n r 4
6 Ta tra -O te pä
ä- Sa
ng as te te
e
Hortuse tee
Kõrvalmaantee nr 22157 Uuta-Pangodi tee
sh suvilad
ÜKSIKELAMUD,
P
T
Toetaja Talu OÜ
TALUMAJAPIDAMINE
ELAMUKOMPLEKS
TALUMAJAPIDAMINE
alajaam Pikksaare:(Elva)
LEPPEMÄRGID:
Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena. Katastriüksuste piiride kuvamisel on kasutatud WMS-teenust.
Mälestise kaitsevööndi piir
Mälestise piir
Kehtiva DP ala
Pangodi maastikukaitseala
Katastriüksuse piir
Asustusüksuse nimetus
Asustusüksuse piir
Planeeringuala
Planeeritud elektri maakaabelliin
Mälestis reg.nr-ga
Matkarada
Telkimiskoht
Supluskoht
Palliväljak
Parkla
Bussipeatus
RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja
Mob: 5698 3956
Ruum Raamis OÜ
Töö nimetus:
Huvitatud isik:
Aado Kivi
Projektijuht/koostaja:
Jaana Veskimeister
Joonise nimetus:
Töö nr:
017-24
Kuupäev:
05.08.2025
Mõõtkava: Joonise nr:
21:5 000
MÕJUALA ANALÜÜSI JOONIS
Koostamise korraldaja:
Kambja Vallavalitsus
maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi
27163
reg. nr 27163 mälestussammas Vabadussõja
reg. nr 12814 Kalmistu "Kabelimägi"
reg. nr 12813 Asulakoht
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja
Kraavi maaüksuste ning lähiala
detailplaneering
Töö nr 017-24
Versioon 05.09.2025
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kambja Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Aado Kivi
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Oomiste külas asuva Kraavi, Tiigi, Kivi ja Kivimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI .............................................................................................................................................................. 5
1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5
2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 6
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................ 6
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................................ 8
2.4 Maastikuanalüüs ............................................................................................................................................ 10
2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused ............................................................................ 13
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 14
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 14
3.2 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 14
3.3 Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................................................... 14
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 15
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 16
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 16
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 17
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 18
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .................................................................................................................... 19
3.7.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 19
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 20
3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 20
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................... 22
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 23
3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine .............................................................................................................. 23
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 24
3.10.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 24
3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 25
3.10.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 25
3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 25
3.10.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 25
3.11 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 28
3.12 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 28
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 28
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 29
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ...................................................................... 31
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................................................................ 33
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 18.06.2025
otsus nr 45.
Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ümberkruntimiseks ning
ehitusõiguse määramiseks kahe uue elamukompleksi projekteerimiseks ja
ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele, parkimis-
korraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra
lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohases sisus kasutatud järgmisi
dokumente:
⚫ „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri
27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
⚫ „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ (kehtestatud
Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
⚫ „Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu
02.03.2006 otsusega nr 28);
⚫ „Kodijärve külas asuva Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksuse ning lähiümbruse
detailplaneering“ (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 04.09.2008 korraldusega nr
1106);
⚫ „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud
kulude kandmise kokkuleppimise kord“ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu
16.11.2022 määrusega nr 21);
⚫ „Kambja valla Energia- ja kliimakava“ (2022);
⚫ Planeerimisseadus ning teised kehtivad käesolevale detailplaneeringule
kohalduvad õigusaktid ja standardid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt juulis
2025 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G-143-25). Geodeetilise
alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,
mõõtkava M 1:500.
Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud
detailplaneeringut.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses
sõlmitavad lepingud.
6 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringualaks on Oomiste külas asuvad:
⚫ Tiigi maaüksus (kt 28201:003:0023, maatulundusmaa 100%, pindala 14 562 m²);
⚫ Kivi maaüksus (kt 28201:003:0027, maatulundusmaa 100%, pindala 7 198 m²);
⚫ Kivimäe maaüksus (kt 28201:003:0029, maatulundusmaa 100%, pindala 14 275 m²);
⚫ Kraavi maaüksus (kt 28201:003:0021, maatulundusmaa 100%, pindala 5 070 m²);
⚫ osaliselt tugimaantee nr 46 Tatra – Otepää - Sangaste tee (kt 28201:003:0018,
transpordimaa 100%, pindala 28 036 m², planeeringualas 6 186 m²);
⚫ osaliselt Hortuse tee (kt 28201:003:0013, transpordimaa 100%, pindala 2 609 m²,
planeeringualas 105 m²).
Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 4,74 ha.
Planeeringualasse jäävatest maaüksustest on hoonestatud Kivi. Ehitisregistri
andmetel asub Kivi maaüksusel 302,5 m² ehitisealuse pinnaga kahekorruseline 7 m
kõrgune üksikelamu (ehitisregistri kood 120551600, esmane kasutuselevõtu aasta
2010). Elamu on ühepoolse kaldkatusega „L“-kujulise põhiplaaniga ja mahuliselt
liigendatud. Välisviimistluses on kasutatud krohvi. Maaüksusel asub ka abihoone,
mida ehitisregistrisse kantud pole. Teised planeeringualas olevad maaüksused on
hoonestamata valdavalt heina- ja metsamaad ning neile on osaliselt laienenud
Kivi maaüksuse õueala. Seetõttu ulatuvad planeeringualale jäävad kaks tiiki üle
Kivi, Kivimäe ja Tiigi maaüksuste ning aiamaa koos kasvuhoonega jäävad Tiigi
maaüksusele. Tiigi ja Kivimäe maaüksustele jääb ka omatarbeline krossirada.
Planeeringuala on Pangodi piirkonnale iseloomulikult reljeefne. Kõige kõrgemad
punktid ulatuvad absoluutkõrguseni u 118 m. Madalaimad punktid on tiikide ääres,
u 111-113 m/abs. Tugimaantee kõrgus on u 110-112,50 m/abs.
Kivi maaüksusel on olemas elektri-, vee- ja sidevarustus; rajatud on omapuhasti.
Veevarustuse tagab Hortuse tee maa-alal asuv puurkaev, mis varustab Hortuse
aiandusühistu maaüksuseid. Kivi maaüksusel on olemas ka salvkaev, kuid saadav
veekogus on väike ja see on säilitatud reservvõimalusena. Teistel maaüksustel
tehnovõrkudega varustatus puudub.
Juurdepääs Kivi ja Kraavi maaüksustele toimub Hortuse teelt (munitsipaalomandis
ja avalikus kasutuses olev tee nr 2820219), sh Kivi maaüksusele läbi Kraavi
maaüksuse. Tiigi maaüksusele on tugimaanteelt nr 46 Tatra - Otepää - Sangaste
tee rajatud ristumiskoht (mahasõidu tüüp I). Kivimäe maaüksusele eraldiseisev
juurdepääs puudub ja see toimub Kivi maaüksuse kaudu.
Hortuse tee, millelt saavad juurdepääsu Kraavi ja Kivi maaüksused, on ligikaudu
3 m laiune kruusatee. Liiklus on kahesuunaline ja kergliiklusteed sõidutee ääres
puuduvad.
Tugimaantee on ligikaudu 8 m laiuse asfaltkattega sõiduteega. Planeeringuala
piires kergliiklusteed puuduvad. Aasta keskmine ööpäevane liiklus 2024 andmete
põhjal oli tugimaanteel 2 683 sõidukit, neist sõiduautod ja pakiautod 96%,
veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 2%. Sõidukiirus planeeringualasse
jääval lõigul on 70 km/h mõlemas suunas.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 7
Planeeringualale (Kraavi, Tiigi ja Kivimäe maaüksustele) ulatub riigiteest tulenevalt
(tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee) kaitsevöönd 30 m äärmise
sõidurea välimisest servast1.
Planeeringuala asub piirkonnas, kus põhjavesi on kaitstud, mis tähendab, et
piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt -
või hajureostuse suhtes.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
17.07.2025) ei paikne planeeritavatel maaüksustel looduskaitseseaduse § 4 lg 1
tähenduses looduskaitseobjekte, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ega ka
kultuurimälestisi. Planeeringualaga kattub vähesel määral (tugimaantee alal)
Pangondi maastikukaitseala.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeritavad maaüksused asuvad Pangodi maastikukaitseala vahetus läheduses
tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ääres. Pangodi järv jääb alast
idasuunda (teisele poole tugimaanteed) u 200-300 m kaugusele. Põhjasuunda
jäävad Hortuse aiandusühistu elamud, lõuna- ja läänesuunda jääb Toetaja
maaüksus (kt 28201:003:0028, maatulundusmaa 100%).
Asudes riigitee ääres, on planeeringualal head ühendused erinevas suunas
jäävate keskustega. Lähimad keskused Elva ja Kambja jäävad planeeringualast
umbes 10-11 km kaugusele; Tartu jääb planeeringualast umbes 25 km ja Otepää
17 km kaugusele.
Planeeringuala piirneb idapoolt Pangondi maastikukaitsealaga, mille kaitse-
eesmärk on: 1) säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid
ümbritsevate moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas
sürjametsi ja niite, ning looduse mitmekesisust; 2) kaitsta ja säilitada Kodijärve
mõisa parki; 3) kaitsta ja säilitada elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised järved
(3150), mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas;
4) kaitsta liigi, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, elupaika. See liik
on vingerjas (Misgurnus fossiilis); 5) kaitsta kaitsealuseid taimeliike võsu-liivsibulat
(Jovibarba sobolifera) ja harilikku käokulda (Helichrysum arenarium) ning nende
kasvukohti.
Planeeringualast ligikaudu 700 m kaugusel (mööda teid mõõdetuna) kirde suunas
on Pangodi järve ääres ujumis- ja telkimiskoht, palliväljak ning Pikksaare
matkarada. Suviti on tegemist populaarse puhkekohaga, mille teenindamiseks on
lisaks puhkeala kõrval olevale parklale rajatud ka riigitee äärde sõidukite parkla.
Autoparklas tegutseb suveturg, mis on oluline teenus püsielanikele ja suvitajatele.
Planeeringualal on hea ühistranspordi ühendus. Lähim bussipeatus „Pikasaare“
asub tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste ääres, umbes 70 m kaugusel
planeeringualast. Sinna on võimalik liikuda mööda olemasolevat kergliiklusteed,
mis on rajatud tugimaantee läänepoolsele küljele kõrvalmaantee nr 22184
1 ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel
8 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Pangodi - Luke mõisa tee ja Hortuse tee vahelisele u 1,35 km pikkusele lõigule
(Pangodi kergliiklustee nr 22866).
Oomiste on enamasti hõredalt paiknevad talumajapidamised ja üksikelemu-
kompleksid, mis on iseloomulik hajakülale, kus taluõued paiknevad maastikul
korrapäratult vastavalt maastiku iseloomule ega moodusta ühtset hoonestust .
Hajusalt asetseva hoonestuse vahel paiknevad põllu-, heina- ja metsamaad.
Vahetult planeeringualast põhjapoole jääb endine suvila asum (Hortuse
aiandusühistu).
Piirkonna hoonete paiknemisel ei moodustu selget ehitusjoont või arhitektuurseid
ühisjooni. Hortuse aiandusühistusse jäävad hooned on peamiselt kahepoolse
viilkatusega, kuigi katuse kalded, hoonete kuju ja arhitektuur on erinevad.
Talumajapidamiste ja elamukomplekside hoonete asetus on vabakujuline, seda nii
teede suhtes kui omavahel. Hooned on erineva mahu ja arhitektuuriga.
Katusetüübiks on valdavalt kahepoolne viilkatus. Hoonete vahelise ala moodustab
heakorrastatud õueala. Piirdeaedade kasutus on erinev - mõnel juhul on kogu
õueala piiratud aiaga, mõnel juhul osaliselt. Valdavalt piiritleb aga privaatsema
(õue)ala haljastus (puuderead, hekid jmt).
Planeeringuala mõjupiirkonnas mälestisi ei asu. Lähim kultuurimälestis, milleks on
arheoloogiamälestis (reg. nr. 12814 kalmistu „Kabelimägi“) jääb planeeringuala
kõrval olevale Toetaja katastriüksusele, planeeringualast umbes 150 m kaugusele
loode suunas.
Planeeringualale lähim kehtestatud detailplaneering asub teisel pool
tugimaanteed lõuna suunas. Tegemist on 2008 aastal kehtestatud „Kodijärve külas
asuva Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksuse ning lähiala detailplaneeringuga“, mille
kohaselt olemasolevad Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksused jagati kaheksaks
krundiks. Hoonestatavaid krunte on planeeringus kavandatud neli, millele on
vastavalt „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule“, mis kehtib kõnesoleva
detailplaneeringu alal, lubatud ehitada üks üksikelamu koos kuni kahe
abihoonega (ehitisealune pind kokku kuni 250 m²), hoonete suurim lubatud kõrgus
8 m. Juurdepääsud hoonestatavatele maaüksustele on kavandatud ühe
ristumisega riigiteelt ja läbi maaüksuste servituudiga. Planeeringulahendus on
käesolevaks ajaks ellu viidud osaliselt - moodustatud on katastriüksused,
tugimaanteelt on rajatud mahasõit, hoonestatavatele maaüksustele ehitatud
juurdepääsuteed ja ühele maaüksusele on osaliselt rajatud hoonestus.
Mõjualas olevad objektid ja nende paiknemine planeeringuala suhtes on näidatud
joonisel 2.
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu ala planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad
strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering
2030+“(2019) ja „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla osas“ (2007)
ning koostamisel olev uus „Kambja valla üldplaneering“.
Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja
valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna maakonna-
planeering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute
koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel, tuleb strateegiliste
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 9
planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata paralleelselt nii kehtiva
kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning maakonnaplaneeringu
sümbioosis.
Maastikuanalüüsi osas on asjakohases sisus käsitletud ka „Pangodi
maasitkukaitseala üldplaneeringut“ (2006).
„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala Pangodi
ümbruse (R5) väärtuslikule maastikule ja osaliselt (Kivimäe maaüksuse ulatuses)
rohelise võrgustiku toimimise tagamise alade hulka. Pangodi ümbruse väärtusliku
maastiku puhul on tegemist II väärtusklassi jääva võimaliku riikliku tähtsusega
alaga.
Maastikuliste väärtuste säilimine käesoleva detailplaneeringu tasemel on võimalik
maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmise ning harmoneeruvate
heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramisega. Traditsioonilist talutüüpi
hajaasustust, kus piiretega üksikmajapidamiste õue-aiamaad paiknevad üksteisest
lahus ja moodustavad väikese osa tervikmaaüksusest, tuleb maakonna-
planeeringu kohaselt pidada rohelise võrgustiku toimimist mittetakistavaks, mis
tähendab, et planeeringulahendusega on tagatud ka rohelise võrgustiku
toimimine.
„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ kohaselt jääb
planeeringuala n-ö valgele alale ehk alale, kus säilib olemasolev maakasutus.
Planeeringuala ei jää rohevõrgustiku alale. Tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-
Sangaste tee äärde on planeeritud jalgrattatee. Samaselt maakonna-
planeeringuga asub planeeringuala riikliku tähtsusega väärtuslikul maastikul
Pangodi ümbrus (R5).
Pangodi ümbruse kõige olulisemateks väärtusteks on Pangodi järv ja selle ümbruse
vahelduv reljeef, suurepärased vaated Pangodi järvele; looduskaitsealad ja
objektid. Pangodil kui pikaajalisel puhkepiirkonnal on ka kõrge rekreatiivne ja
turismipotentsiaal.
Kuna ala asub väärtuslikul maastikul, tuleb uusehitiste kavandamisel arvestada
piirkonna väärtuslike maastike säilitamisega ning tagada, et uusehitis ei rikuks üldist
väljakujunenud maastikupilti ja piirkonna identiteeti. Uute hoonete puhul tuleb
lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest nii gabariitide kui katusekuju osas. Tuleb
vältida kõiki arhitektuurselt piirkonnale võõraid elemente. Keelatud on massiivsete
ja läbipaistmatute maastiku ühtsust lõhkuvate piirete rajamine. Järgida tuleb
väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Olemasolevate looduslike
rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise
võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta.
Koostamisel oleva uue „Kambja valla üldplaneeringu“ kohaselt jäävad Tiigi, Kivi,
Kivimäe ja Kraavi maaüksused hajaasustusalale, mida iseloomustab maalise
iseloomuga asustus. Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga
määratud tiheasustusalasid. Sõltuvalt hoonestuse kujunemise ajaloost võib
hajaasustusalal esineda ka tihedama asustusmustriga alasid, kuid see ei muuda
asustuse üldist hajusat iseloomu. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul maakasutuse
juhtotstarvet määratud ja asustuse kavandamisel arvestada väljakujunenud
asustusstruktuuriga.
Ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda maalisele asustusele omastest
tunnustest ning looduslikest tingimustest, sh reljeefist, kõlvikutest, olemasolevast
taristust. Ehitusõiguse saamiseks peab olema tagatud katastriüksusele õiguslikul
10 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
alusel juurdepääs (nt servituut, isiklik kasutusõigus vms). Hoonete kavandamisel
tuleb lähtuda ka piirkondlikest ehitustingimustest.
Oomiste küla jääb Pangodi kanti, kus on ette nähtud järgmised ehitustingimused:
⚫ Elamu tüüp – üksikelamu (sh suvila);
⚫ Eluhoone max kõrgus- 9 m;
⚫ Eluhoone max korruselisus – 2;
⚫ Hoonete arv (eluhooned + abihooned) – 2+3;
⚫ Katastriüksuse minimaalne suurus – üldjuhul min 1 ha; katastriüksuse suurus peab
võimaldama elamut teenindavate ehitiste (sh kujad) kavandamist; katastriüksuse
suuruse ja asukohavalikul tuleb arvestada hajaasustusele omase privaatsusega;
minimaalne elamute vaheline kaugus on 100 m. Erandid on lubatud omavalitsuse
kaalutlusotsuse alusel;
⚫ Katastriüksuse täisehitatus – mitte rohkem kui 600 m², hoonestusala peab olema
kompaktne;
⚫ Arhitektuursed ja ehituslikud tingimused - lähtuda külatüübist ja hoonestuslaadist;
elamu esinduslik külg tuleb kavandada avaliku tee ja/või veekogu poole;
⚫ Piirdeaed – lähtuda kohalikust tavast.
Kivimäe maaüksus on märgitud rohevõrgustiku koridori ala osana. Rohekoridori alal
ei tohi selle sidusust katkestada ega olulisel määral vähendada (nt taristuobjektide
või muu arendusega), tarastada tohib ainult õueala.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringu ja nii
kehtiva valla üldplaneeringu kui koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtteid
ning suuniseid, sh arhitektuurilisi tingimusi, st planeeringulahendus on strateegiliste
planeerimisdokumentidega kooskõlas. Piirkond asub küll hajaasustuses, kuid
piirneb vahetult tiheda aiandusühistu alaga, mistõttu ei ole asjakohane arvestada
elamukomplekside vahekauguseks vähemalt 100 m. Küll on arvestatud külatüübile
omast struktuuri ja hoonestuslaadi, mis tagab üldise sobiva identiteedi. Krundi nr 2
suurus jääb alla 1 ha, kuid on sellele ligilähedane. Kuna piirdeaiaga tohib piirata
ainult õueala ja hoonestus tuleb paigutada maastiku arvestavalt, ei ole krundi
suurus üldist struktuuri järgides tunnetatav.
Kehtiv valla üldplaneering näeb ette perspektiivse jalgrattatee tugimaantee 46
Tatra-Otepää-Sangaste tee äärde. Olemasolevalt on kergliiklustee rajatud kuni
Hortuse tee ristmikuni. Planeeringulahendus reserveerib maa (moodustab eraldi
krundi) perspektiivseks tee jätkuks.
2.4 Maastikuanalüüs
2006 aastal kehtestatud „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaatealade
kaardi kohaselt jääb planeeringuala kahe pika maantee vaatekoridori (vt
skeem 1). Sellest lähtuvalt tuleb olemasolevaid vaateid säilitada ja vajadusel
vaateid avada.
Seda põhimõtet arvestades on asjakohane avada maanteelt vaated
planeeringualale, et rõhutada maastiku reljeefsust (kõrguste vahe maantee ja
planeeritavate maaüksute vahel on ligikaudu kuni 6 m).
Olemasolevalt on ala teepoolne külg võrdlemisi varjatud puude ja põõsastega.
Näha on ainult kitsam vaade maanteelt olemasoleva mahasõidu kohapealt (vt
skeem 2). Osalise kõrghaljastuse likvideerimisega on võimalik tagada vaated nii
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 11
maanteelt planeeritavate kruntide suunas kui kruntidelt Pangodi järve suunas,
kuigi viimast vaatealade kaart ette ei näe.
Skeem 1. Kuvatõmmis „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaatealade kaardist.
Sinise tähe tingmärgiga on markeeritud planeeringuala orienteeruv asukoht.
Skeem 2. Vaade planeeringualale jäävale Tiigi maaüksusele Tatra-Otepää-Sangaste teelt (Google
Maps, jäädvustatud: august 2023).
12 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Planeeringuala paikvaatlusel leiti potentsiaalne kitsas vaatekoridor Pangondi
järvele Tiigi maaüksuselt umbes planeeringuala kõrgeimast punktist (vt skeemid 3
ja 4). Selleks, et vaadeldavus paraneks, tuleks eemaldada mõned puud ja põõsad
(eelistades madalama väärtusega puid ja põõsaid). Vaatekoridoride üldine
parendamine eeldaks vaadete loomist (kõrghaljastuse harvendamist) eelkõige
teisele poole tugimaanteed jäävatel maaüksustel (Pangodi järveäärsetel
maaüksustel).
Skeem 3. Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto (12.05.2024). Planeeringuala orienteeruv piir on
näidatud sinise joonisega ja potentsiaalne vaade kõrgeimast punktist Pangodi järvele rohelise
noolega.
Skeem 4. Vaadeldavus Pangodi järvele potentsiaalse uue vaate asukohast Tiigi maaüksusel
(Foto: Helena Hämarik, 27.05.2025).
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 13
Uushoonestuse ja juurdepääsutee rajamiseks üksikute puude ning võsa
eemaldamisega paraneks oluliselt vaadeldavus nii maastikule kui ka Pangodi
järvele. Osaline haljastuse likvideerimine (riigiteepoolse puistu harvendamine)
parendab planeeringuala (reljeefsuse) vaadeldavust maanteelt, mida taotleb
„Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“. Kaansevalt luuakse uus potentsiaalne
vaade Pangodi järvele, mis on teine oluline „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneering“ eesmärk – vaated järvedele.
2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele, vastavusele
liigilt üldisematele planeeringutele (esitatud peatükis 2.3) ja maastikuanalüüsile
(esitatud peatükis 2.4).
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused on
kokkuvõtlikult järgmised:
⚫ viia ellu üldplaneeringutes ette nähtud areng, st anda alus maastikumustrisse
sobival alal elamute ja abihoonete ehitamiseks;
⚫ näha ette vaadete säilimine ja parendamine;
⚫ kavandada lahendus üldplaneeringu, sh koostamisel oleva, põhimõtteid järgides
(hoonestusalad (hajaküla tüübile sobivalt), hoonete kõrgus, haljastus, piirdeaiad,
tehnovõrkude lahendus jmt).
Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud:
⚫ Määrata hoonestusalad korrapäratult maastiku iseloomu järgides (kõrgematele
aladele);
⚫ Määrata hoonestusalad suuruses ja omavahelises kauguses, mis järgib piirkonna
maastikumustrit ja tagab maalise (hajaasustuse) struktuuri (hoonestusalade vahe
vähemalt 40 m, hoonestusala suurus kuni 3 000 m²) ning arvestab rohekoridori
tagamisega (planeeringulahendusega ei killustata ega lõigata läbi rohevõrgustiku
tugikoridori kruntide nr 1 ja 2 idapoolsel alal);
⚫ Määrata arhitektuursed tingimused, mis on kaasaegsed, aga sobivad ka piirkonda
(hoonete arv ja kõrgus, paigutus ja mastaap, välisviimistlus jmt);
⚫ Määrata piirkonnale iseloomulikud heakorra ja haljastusnõuded, sh säilitamaks ja
parendamaks vaatelisust riigiteelt planeeringualale ja planeeringualalt Pangodi
järve suunas. Lisaks on lähtutud, et hoonestamise tulemusel säiliks ökoloogiline
tasakaal ja rohevõrgustiku koridori toimimine, st hoonestusalast (tekkivast õuealast)
väljapoole säiliks maksimaalselt looduslik keskkond; hoonestusest, teedest ja
parkimisalast vabad pinnad peab hoidma rohealana; uusistutuste soovi korral
tuleb seda teha piirkonnas leivavate iseloomulikke puu- ja põõsaliikidega;
⚫ Optimeerida riigiteelt mahasõitude arvu ja juurdepääsuteede alla minevat ala,
mistõttu on planeeritud uutele hoonestatavatele kruntidele (nr 2 ja 3) ühine
juurdepääs (olemasolev mahasõit); olemasolevale hoonestusele (krundile nr 1)
säilib senine juurdepääs Hortuse teelt;
⚫ Maksimaalselt kasutada ära senist tehnilist taristut, mistõttu veevarustus kavandatud
olemasolevast puurkaevust;
⚫ Võimaldada kergliiklustee perspektiivset jätkumist ja sidumist olemasoleva
kergliikusteega, mille tarbeks on riigitee äärde moodustatud eraldi transpordimaa
krunt (nr 4).
14 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse olemasolevate Tiigi, Kivi, Kivimäe
ja Kraavi maaüksuste baasil neli uut krunti. Kruntide moodustamine on toodud
tabelis 1 ja näidatud joonisel nr 4. Planeeritud kruntide alusel moodustatavate
katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse
katastrimõõdistamise käigus.
Tabel 1. Kruntide moodustamine
Planeeritud
krundi nr
Planeeritud
krundi pindala
Katastriüksus ja selle osa,
millest krunt moodustatakse
Planeeritud krundi
sihtotstarve
1 21 406 m²
Kivi (7 055 m²), Kivimäe
(7 569 m²), Kraavi (4 785 m²)
ja Tiigi (799 m² ja 1 198 m²)
Maatulundusmaa
2 8 985 m² Kivimäe (6 706 m²) ja Tiigi
(2 279 m²) Maatulundusmaa
3 10 429 m² Kivi (143 m²) ja Tiigi
(10 286 m²) Maatulundusmaa
4 285 m² Kraavi (285 m²) Transpordimaa
3.2 Kruntide hoonestusala
Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned
(üksikelamu ja abihooned). Võimalik ehitusloakohastuseta väikehoone ja erinevad
rajatised, nt jäätmete varjualune, mängumajad, kasvuhooned ning muud
väikerajatised võib ehitada väljaspoole hoonestusala (vt ka ptk 3.3) .
Hoonestusalad on kavandatud väljaspoole riigitee kaitsevööndit ja omavahelisel
kaugusel vähemalt 40 m.
Iga hoonestatava krundi hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim
lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida
hoonestuse paiknemist ja kuju (moodustada sobiv õueala). Hoonestusalade
pindalad jäävad alla 3 000 m² (suurused vastavalt 2 251 m² (krunt nr 1), 2 990 m²
(krunt nr 2) ja 2 844 m² (krunt nr 3)).
Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
3.3 Kruntide ehitusõigus
Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 15
Ehitusõiguse kohaselt nähakse igal hoonestataval krundil (krundid nr 1-3) ette ühe
üksikelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja kuni kahe abihoone (ehitise
kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ehitusõiguses toodud suurim lubatud
ehitisealune pind on antud kokku üksikelamule ja abihoonetele. Üksikelamu suurim
lubatud ehitisealune pind on lubatud kuni 200 m² ja abihooned ei tohi olla
suuremad kui elamu. Üksikelamule ja abihoonetele lisaks (ei loeta ehitisealuse
pinna hulka) on lubatud rajatiste (arvu ei piirata, nt laste mängumajad,
jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ja ühe
ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m)
ehitamine.
Krunt nr 4 on moodustatud kergliiklusteele.
Ehitusõiguse kohased üksikelamu ja abihooned tuleb projekteerida ning ehitada
hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on nende ehitamine keelatud).
Võimalik ehitusloakohustuseta väikehoone ja maapealsed rajatised võivad
paikneda väljaspool hoonestusala, kuid ei tohi asuda tee kaitsevööndis,
tehnovõrkude kaitsetsoonides ja krundipiirile lähemal kui 4 m.
Tee kaitsevööndisse võib olla vajalik projekteerida ja ehitada tehniline taristu (nt
elektri maakaabelliin, sidekaabel, veetorustik jm tehnovõrgud). Ehitusseadustiku
§ 70 lg 3 alusel taotletakse nõusolekut tee kaitsevööndisse tehnilise taristu
rajamiseks.
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääsud on kavandatud olemasolevate ristumiskohtade kaudu km 8,86
(Hortuse tee) ja km 8,97 (senine Tiigi kinnisasja mahasõit). Täiendavaid riigitee
ristumiskohti ei ole planeeritud.
Keelatud on planeeringuala siseselt kavandada läbiv liiklus Hortuse tee ja ristmiku
mahasõidu km 8,97 vahel. Planeeringu ruumiline lahendus on kavandatud selliselt,
et ühendamise võimalus on välistatud.
Krunt nr 1 (olemasolev Kivi maaüksus) säilitab olemasoleva juurdepääsu Hortuse
teelt; kruntide nr 2 ja 3 juurdepääs on planeeritud riigiteelt olemasolevalt
ristumiskohalt km 8,97 selle rekonstrueerimisega tüübiks II, sh toimub krundile nr 2
juurdepääs servituudi alusel läbi krundi nr 3. Nimetatud juurdepääsutee
minimaalne laius peab olema 3,5 m, vaba ruum nii laiuses kui kõrguses vähemalt
4 m. Tee tuleb projekteerida arvestades reljeefi, sh errosiooni ohtu. Tee katend
peab kandma ehitus- ja operatiivtransporti ning oleme võimalikule errosioonile
vastupidav. Katend lahendada tolmuvabana, kuid looduskeskkonda sobivana, st
mitte katta asfaltiga jmt. Võimalik lahendus on killustikkate, mis lastakse
haljastuda. Haljastatud tee on soovitatav tähistada (markeerida), mis annab
operatiivsõidukile teada vajaliku kandevõimega tee asukohast.
Parkimine tuleb lahendada kruntide piires õuealal või selle lähedal nähes ette
vähemalt kolm parkimiskohta. Parkimis- ja juurdepääsulahendusega, sh kruntide
teenindamisel (nt prügiveoteenus) peab olema välistatud manööverdamine
riigiteel.
Elektriautode laadimistaristu kavandamine ja vajadus tuleb ette näha vastavalt
ehitusseadustikule. Kohustuse puudumisel otsustab maaomanik selle rajamise oma
vajadustest lähtuvalt.
16 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Lahendusega on võimaldatud planeeringuala siduda olemasoleva
kergliiklusteega (Pangodi kergliiklustee, muu riigitee nr 22866) ja tõmbepunktidega
(bussipeatused). Riigitee alusele maale ja planeeritud krundile nr 4 on kavandatud
kergliiklustee alates Hortuse tee ristmikust kuni riigiteelt mahasõiduni km 8,97.
Autotranspordi juurdepääsude indikatiivsed asukohad ja riigiteega ristumiskoha
liitumisnähtavus (LT) 2 on näidatud joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka
põhimõtteline parkimis- ja manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda
projekteerimise käigus.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Krunt nr 1 on hoonestatud ja säilib senine lahendus. Juhul, kui krundi nr 1 hoonestust
soovitakse rekonstrueerida ja rajada täiendav abihoone, tuleb lähtuda
planeeritud arhitektuursetest nõuetest. Uushoonestuse arhitektuur peab olema
kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning
piirkonda sobiv.
Arhitektuurilised nõuded elamule ja abihoonetele3:
⚫ Korruselisus: elamul kuni kaks (teine korrus katusealusena) ja abihoonel üks
maapealne korrus, lubatud on ka üks maa-alune korrus;
⚫ Katusetüüp: põhimahul kaldkatuse tüübid, põhimahtu võib ilmestada muu
katusetüübiga;
⚫ Katuse kalle: põhimahul 30-47 kraadi, põhimahtu võib ilmestada muu kaldega;
⚫ Katuse materjal: katusetüübile ja piirkonda sobiv;
⚫ Välisviimistlus: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritud,
bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivad materjalid (plastvooder jmt)
kasutamine;
⚫ Kohustuslikku ehitusjoont ja katuseharja suunda ei määrata. Hooned paigutada
maastiku arvestavalt selliselt, et tekiks kompaktne õueala.
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.
Paneelide paigaldamine on lubatud hoonete katustele ja seina tasapinnale.
Paneelide paigaldamine maapinnale on lubatud üksnes aladel, mis ei ole
tugimaanteelt nähtavad (et ei rikuks maastiku vaateid). Hoonete külge
kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse
(paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest
elementidest).
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Olemasolevat kõrghaljastust säilitada kruntidel nr 2 ja 3 minimaalselt 50% ulatuses
krundi pindalast. Lisaks olemasolevale kõrghaljastusele peab kruntidel nr 2 ja 3
täiendavalt rajama kõrghaljastust minimaalselt 10% juhul, kui olemasolevast
kõrghaljastusest likvideeritakse 50%. Olemasoleva kõrghaljastuse säilimisel enam
kui 50% tuleb kõrghaljastuse uushaljastuseks kavandada lisaks vähemalt 5% krundi
pindalast.
2 Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 Tee projekteerimise normid § 24 lg 3 alusel ei ole peatumisnähtavuse
tagamine kohustuslik, kui iituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Planeeritud liiklussagedus jääb
alla 100 sõiduki ööpäevas, mistõttu joonisel nr 4 peatumisnähtavust näidatud ei ole. 3 Võimalikule väikehoonele ja rajatistele arhitektuurinõudeid ei seata. Arvastama peab, et tekkiv kompleks oleks
arhitektuurselt terviklik.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 17
Krundil nr 1 on haljastuslahendus juba välja kujunenud ja seetõttu täiendavale
haljastusele nõudeid ei seata. Lubatud on metsamaa kõlviku alal harvendused,
kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses. Olemasolevate üksikpuude likvideerimisel näha
ette samas mahus uusistutused.
Olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine on oluline, kuna see omab
kohest roheefekti ja pakub looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele) ning
tagab suurema liigirikkuse.
Kruntide lauspiiramine kogu katastriüksuse perimeetril ei ole lubatud. Piirata võib
õueala või osa sellest (nt õueala ja tarbeaia osa). Piirdeaia kõrgus lubatud kuni
1 m, keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema
läbipaistev). Piirdeaia stiil lahendada vastavalt kohalikule tavale, mis oleks
piirkonda ja hoonestuse arhitektuuriga sobiv. Eelistada siiski õueala valdavat
kujundamist/eraldamist ülejäänud krundist puittaimedega (hekid, põõsa- ja
puudegrupid).
Planeeritud kruntide nr 1 ja 2 läänepoolne osa jääb rohevõrgustiku koridori alale,
mistõttu tuleb väljaspool hoonestusala (tekkiv õueala) säilitada keskkond
maksimaalselt looduslikuna. Olemasolevad põõsaste ja puude grupid on head
pesitsuspaigad lindudele ja elupaigaks putukatele ning loomadele, st toetavad
liigirikkust, mistõttu, tuleb võimaldada ala olemist ja säilimist puisniidule sarnaseks
mosaiikseks koosluseks.
Kruntide nr 1-3 õueala haljastus- ja kujunduslahendus antakse vastavalt
maaomaniku soovile. Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud
puu, põõsa ja püsikute liike. Haljastuse rajamisega vältida invasiivsete liikide teket.
Väljaspool õueala hoida maastik võimalikult looduslik, st mitte teostada
lausniitmist, vajadusel niita kord-paar suve jooksul. Kruntidel nr 2 ja 3 hooldada
riigitee poolset puistut mahus, mis tagab vaatekoridorid (lubatud teostada
harvendusraiet). Likvideerida tuleb kergliiklustee alune võsa krundil nr 4 ja
tugimaantee alusel maal.
Haljastuse säilitamisel ja kavandamisel tuleb arvestada, et ei sulgetaks vaateid
maastikule, samuti peavad mahasõidu ristumisel riigiteega olema tagatud
vajalikud nähtavused. Joonisel nr 4 on näidatud liitumisnähtavus (LN).
Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Sõidukite juurdepääsutee ja parkimisala rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab
sademevee läbilaskevõime ja on maalisse asustusse sobiv.
Olemasoleva maapinna (reljeefi) suuremahuline muutmine on keelatud, säilima
peab looduslik piirkonnale iseloomulik reljeef. Lubatud on maapinda tõsta ainult
hoonealustes osades (kuni 0,5 m) ja parkimis-, manööverdus- ning juurdepääsutee
alal (vastavalt vertikaalplaneerimisele). Põhjendatud juhul ja kooskõlas
omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt
hoonestuse, parkimisalade ja juurdepääsutee asukohast. Vertikaalplaneerimisel
tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ning riigitee alale.
Tee projekteerimisel arvestada võimaliku erosiooniohuga.
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
18 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem. Põhjavesi
piirkonnas on kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal).
Krundil nr 1 säilib ühendus Hortuse tee maa-alal asuva puurkaevuga
(soovi/vajaduse korral ehitades ümber torustiku kulgemise). Kruntidel nr 2 ja 3 on
veevõtukohana kavandatud liitumine olemasoleva Hortuse tee maa-alal asuva
puurkaevuga. Projektikohane veevõtt ja vajalik kuja (kas 10 m hooldus- või 10 m
sanitaarkaitseala) täpsustatakse registrisse kandmisel.
Lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse kavandamisel on veevajaduseks
inimese kohta arvestatud ca 120 l. Arvestades keskmiselt 4 inimest krundi kohta,
teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 0,48 m³
(0,12 m³ x 4 in) krundi kohta.
Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti (septik või biopuhasti,
millest väljuv vesi suunatakse imb- või filterväljakusse). Imbväljakuga omapuhasti
projekteerimisel (asukoha valikul) tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja
kivimite kõrgus jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud
imbväljak (imbväljaku kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja
aluspõhja kivimite kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks tagatud immutussügavus
aasta ringi hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma
hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)). Filterväljaku rajamisel on
võimalik heitvesi suunata ka vastava krundiga piirnevasse tiiki. Heitvee suunamine
riigitee äärsesse kraavi on keelatud. Eesvoolu suunatav vesi peab vastama
kehtivatele õigusaktidele.
Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud puurkaevu ja omapuhastisüsteemi võimalik
asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust täpsustada arvestades, et:
⚫ Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või
hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning
lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.
Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega
naabermaaüksustel;
⚫ Veevõtukoht ja kanalisatsioonisüsteem ei tohi põhjustada kitsendusi väljaspool
planeeringuala või tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga
kooskõlastada;
⚫ Omapuhasti kuja on 5 m;
⚫ Imbväljaku kuja on 10 m;
⚫ Vältida tuleb kanalisatsiooniehitiste kujade sattumine riigitee teemaale, kuna kuja
on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus. Seejuures tuleb
välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele
on riigitee kraav eelvooluks).
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires nähes ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte. Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel võib hoonete ümbruses rajada drenaaži ja suunata drenaaživee vastava krundiga piirnevasse tiiki. Sademe- ja drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele, sh riigitee alusele maaüksusele (vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist) on keelatud. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavaid maaparandustöid ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevee eesvoolu (kraavi) juhtimise korral peab see vastama kehtivatele õigusaktidele.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 19
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused nr 500843 (välja antud 31.07.2025, kehtivad kuni 01.08.2027) ja hilisem
koostöö.
Krundil nr 1 säilib olemasolev liitumine. Kruntide nr 2 ja 3 elektrivarustus on võimalik
lahendada olemasolevast mastist M16 (variant 1) juhul, kui ühe uushoonestatava
krundi peakaitse on kuni 25A. Juhul, kui soovitakse/vajatakse suuremat peakaitset,
võib see nõuda ühenduse loomist olemasolevast Pikksaare:(Elva) alajaamast
0,4 kV maakaabelliiniga soovitatavalt ringtoiteliinidena (vt variant 2 joonistel nr 2
ja 4).
Tarbimiskohtade võrguühendustele on ette nähtud kruntide piirile liitumiskilbid
(soovitatavalt mitmekohalisena) ning jaotuskilbid. Joonisel nr 4 näidatud kilpide
asukohti on projekteerimisel lubatud muuta arvestades, et kilbid peavad asuma
ligipääsetavas asukohas juurdepääsutee läheduses.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana, sh
väljaspool planeeringuala. Võimalusel rajada side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.
Kui projekteerimisel selgub, et vajalik on ümber paigutada olemasolevat
elektrivõrku, siis esitab klient Elektrilevi OÜ-le asjakohase taotluse ja maksab tasu
vastavalt tegelikele kuludele.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Elektrilevi OÜ
projekteerib ja ehitab peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja
liitumistasu maksmist elektrivõrgu tarbimiskohtade liitumispunktideni (sh paigaldab
liitumiskilbid) ja asub selle võrgu kaudu võrguteenust osutama.
Elektriauto(de) laadimistaristu kavandada vastavalt ehitusseadustikule.
Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada
maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring
elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud
valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks,
reguleerida see minimaalsele võimsusele).
3.7.3. Soojavarustus
Planeeringuala hoonete kütmine tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel - või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Soojusvarustuse lahendamisel soojuspumpade baasil peab arvestama, et hoonetele paigaldatavad soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra). Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale või fassaadi lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad.
20 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi
hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse
kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega
kõrghaljastust.
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Enefit AS kiire interneti võrgu
tehnilised tingimused nr TT-E-20250828-118 (välja antud 28.08.2025, kehtivad kuni
29.08.2026).
Krundil nr 1 säilib olemasolev ühendus. Kruntide nr 2 ja 3 olemasoleva sidevõrguga
liitumispunkt on Enefit AS-le kuuluv maasisene sidevõrk, millest teostada väljavõte,
ligikaudsed koordinaadid väljavõtte teostamiseks on XY: 6453641.36, 650830.70.
Ühenduse loomiseks teostada väljavõte olemasolevast maasisesest multitorust
(konfiguratsiooniga 12x7[3.5]+2x14[10]), mida jätkata uue maasisese multitoruga
(konfiguratsiooniga 4x7[3.5]). Väljavõtte kohas teostada toruühendus, ühendades
omavahel olemasoleva multitoru toru nr 7 ja uue multitoru toru nr 1. Uus maasisene
multitoru rajada uue planeeritud liitumispunktini, mis paikneb kruntide nr 2 ja 3 piiril .
Uude liitumispunkti puhutakse toide olemasolevast jaotuskapist C1498. Täpne
tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga. Sidevõrk
projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid projekteerida
elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale.
Sideehitise maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana, sh väljaspool
planeeringuala. Võimalusel rajada side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.
Hoonete sisese sidevõrgu projekteerimisel juhinduda järgnevast juhendist:
https://public docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-
soovituslikud-materjalid.pdf.
Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu
sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil [email protected].
Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS
projekteerimis- ja ehitustööd. Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise
projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada
vabas vormis kirjalik avaldus aadressile [email protected]. Enefit AS
väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks
sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne koostööleping.
Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit AS-le esitada projekt
kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit AS ehitajale
vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral
tuleb kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale. Ehituse valmimisel
tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit AS le.
Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS.
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,
siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja
siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord”.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 21
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Tuleohutusklass
määratakse projekteerimisel (eeldatavalt TP3).
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet
rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa
välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks
hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3
klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule
levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud kruntide suurim lubatud
ehitisealune pind on kuni 400 m².
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt
30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust
ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni
jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei
kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega
võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas
piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui
täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;
2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;
3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200
megadžauli ruutmeetri kohta.
I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone
veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Käesoleva planeeringuga planeeritud kruntide hoonestusalade vaheline kaugus
on vähemalt 40 m. Hoonestus on lähemal kui 40 m krundi nr 1 (olemasoleva Kivi
maaüksuse) ja Hortuse AÜ 12 olemasolevate hoonete vahel.
Veevõtukohana on ette nähtud lähim nõuetele vastav veevõtukoht. Lähim
olemasolev veevõtukoht (vt skeem 5) asub Kodijärve ääres umbes 2,2 km kaugusel
planeeringualast (mööda teed mõõdetuna). Tegemist on loodusliku
veevõtukohaga. Veevõtukohtadena on võimalik kasutada ka planeeringualal ja
aiandusühistu territooriumil asuvaid tiike.
22 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Skeem 5. Teekond (punane joon) Kodijärve äärse veevõtukoha ja planeeringuala vahel.
Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avaliku kasutusega
tugimaanteelt nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ja Hortuse teelt.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate
normide ja nõuetega, sh vajadusel ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada
ka videovalvet.
Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia ja/või haljastuse
rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 23
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus (olemasolevate maaüksuste
ümber kruntimine ja kahe uue elamukompleksi ehitamine) ei põhjusta eeldatavalt
negatiivset keskkonnamõju ega ole olemasolevale keskkonnale koormav.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on
eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle
mõjualaga.
3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine
Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:
temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide
sagenemine 4 . Kambja vald, nagu teisedki Eesti omavalitsused, seisab silmitsi
kirjeldatud kliimamuutustega seotud väljakutsetega: suurenevad valingvihmad ja
tormid võivad tekitada asulates üleujutusi, ohustada taristut ja turvalisust.
Kuumalained võivad muuta elu kodudes ja töö tootmishoones väga raskeks või
talumatuks. Seetõttu tuleb kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega
arvestada ning planeerimisel ja projekteerimisel sellele tähelepanu pöörata.
Lähtuvalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030“ on
kliimamuutuste suurim mõju inimeste tervisele seotud õhutemperatuuri tõusu ja
kuumalainete sagenemisega. Ohtlikum on kuumalaine asulates, kus see
võimendab soojussaare efekti. Käesolev planeeringuala asub maalises keskkonnas
ja kavandatavate elukohtade puhul on head võimalused kliimamuutustega toime
tulekuks, kuna läheduses on jahutust pakkuvad tiigid, suuri kõvakattega pindu, sh
katusepindu ei kavandata, kruntide pindalad on suured ja hoonestusest jäävad
vabaks piisavalt suured looduslikud alad, mis tulevad eeldatavalt hästi toime nii
põua kui ka valingvihmadega. Hoonestuse ümbruses tuleb säilitada või istutada
täiendavat varju andvat kõrghaljastust. Kõrghaljastuse asukoha puhul hinnata
tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja rajatistest.
Kuumalaine ja põua ajal suureneb maastikupõlengute oht. Iga tulevase
maaüksuse omanik saab ohtu minimeerida seda teadvustades ja käitudes
vastutustundlikult ning vältides põua ajal tegevusi, mis põhjustaks põlenguid.
Kliimamuutusega käib kaasas ka joogivee probleem (nt salvkaevud võivad suve
lõpul kuivale jääda). Seetõttu on planeeritud veevarustus puurkaevust. Vee
säästimiseks suvisel perioodil on soovitatav kastmisveena kasutada kogutud
sademevett.
Häired elektri-, vee- ja küttevarustuses mõjutavad rohkem neid inimesi, kel puuduvad alternatiivsed autonoomsed lahendused. Krundil nr 1 (olemasolev Kivi maaüksus) asub ka salvkaev, mida hoitakse alles reservkaevuna ja kust on elektrikatkestuste aegadel võimalik saada vett. Küttelahenduses on soovitatav näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Päästevõimekuse aspektist tuleb arvestada paduvihmadest tingitud üleujutustega
tiheasustusaladel ning ulatuslike metsa- ja maastikupõlengutega, tormikahjustuste
ja lumevangistustega. Nendest riskidest tulenev oht inimeste tervisele on madal,
kuid varalise kahju oht suur. Maalises piirkonnas elades peab arvestama asjaoluga,
4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
24 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
et abi ei pruugi jõuda nii kiiresti kui linnas, samuti võib teede lahti lükkamine võtta
kauem aega kui linnas.
Planeeringualal ja selle lähistel ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi.
Planeeritud maakasutus on mõistlik. Tegevus ühe elamukompleksi kohta on
jaotunud piisavalt suurele maa-alale, st säilib piisav looduslik keskkond (loodus ei
asendu suuremahulise tehisliku keskkonnaga).
Hooned ja rajatised tuleb ehitada arvestades vastupanuvõimet tormidele jm
ekstreemsetele ilmastikunähtustele.
Kliimamuutused mõjutavad ka olemasolevat elurikkust, sj negatiivselt 5 . Kliima-
muutustega koos võib laieneda invasiivsete võõrliikide levik ja väheneda seniste
tõrjeviiside tõhusus. Seetõttu on soovitatav uusistutustel kasutada kodumaiseid ja
piirkonnale iseloomulikke puid ning põõsaid (nt sama piirkonna taimede
ümberistutamine, samuti looduslik järelkasv). Taimmaterjali ostmisel ja istutamisel
tuleb jälgida invasiivsete liikide teket, olla hoolikas ning mitte istutada invasiivseid
liike, jälgida puukoolist ostetud taimmaterjaliga levivaid võõrliike (nt võõrnälkjate
levik).
Kliimamuutustega toimetuleku üheks osaks on ka vähendada sõltuvust isiklikest
sõiduautodest. Planeeringuala läheduses on ühistranspordipeatus ja Hortuse tee
ristmikuni välja ehitatud kergliiklustee. „Kambja valla energia- ja kliimakava“ näeb
ette jalgratta- ja jalgteede rajamise vastavalt valla üldplaneeringus kajastatule.
Planeeringulahendus võimaldab kergliiklusteede arendamise jätkamist ja loodud
on võimalus olemasoleva tee pikendamiseks (moodustatud vastav krunt) .
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse
kohaselt kaitstud alal.
Kuna kavandatavad ehitusmahud on väikesed ja suuri kõvakattelisi alasid ei ole
ette näha, on sademevesi võimalik immutada vastava krundi siseselt ja/või juhtida
piirnevatesse tiikidesse. Soovitatav on sademevett ka koguda ja kasutada nt
kastmisveeks.
Reoveelahenduses on lubatud omapuhasti rajamine (septik või biopuhasti). Imbväljaku puhul on immutatava heitvee kogus kahe krundi peale kokku ligikaudu 1 m³ ööpäevas, mis vastab kehtivatele nõuetele (kaitstud põhjaveega aladel on pärast reovee bioloogilist puhastamist lubatud immutada kuni 50 m³ ööpäevas ja kuni 5 m³ ööpäevas kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamis).
Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel (reovesi, sademevesi) peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest , ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.
3.10.3 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Kambja
valla jäätmehoolduseeskirjale“. Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb koguda
suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid on soovitatav paigutada
varjualuse alla. Ehitusjäätmed käidelda samuti vastavalt „Kambja valla
jäätmehoolduseeskirjale“.
5 SOER, 2015. Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 25
3.10.4 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (elektri tootmiseks) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.5 Radoon
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel on piirkonna riskiklass keskmine või madal. EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste standardiga).
Eeldatavalt puudub vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringu läbiviimist.
3.10.6 Insolatsioon
Juhendi 6 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud üksikelamukompleksite asukoht planeeritud kruntidel (hoonestusala ulatus ja omavaheline kagus) ning naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
3.10.7 Müra ja vibratsioon
Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määram ise ja hindamise meetodid“ nõuetest.
6 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
26 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.
Piirkonna liikluskoormuste ja puhverala suuruse korral ei kujune planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Küll aga hinnatakse järgnevalt täpsemalt võimalikku planeeringualal esinevat müraolukorda.
Planeeringualal (hajaasustusalal kavandatavad elamud) tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria müratundlikuks alaks (elamu maa-alaks).
Hajaasustusalal uute hoonestusalade kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra sihtväärtuse nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (müra hinnatud tase päeval - Ld) ja 50 dB öösel (müra hinnatud tase öösel - Ln). Võrdluseks võib välja tuua ka piirväärtuse nõuded (rakendatakse tiheasustusalal uute hoonete kavandamisel) - II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel.
Planeeringuala mõjutava müraallikana saab välja tuua planeeringualaga piirneva riigi tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee, mille aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus Transpordiameti 2024. a andmete põhjal oli 2 683 a/ööp (sh raskeliikluse osakaal 4,1%). Lubatud sõidukiirus planeeringualasse jääval lõigul on mõlemas suunas 70 km/h.
Lähtudes ümardatud liikluskoormusest (2 700 a/ööp) võib arvutuslikult 7 teele lähima hoonestusalani (krundil nr 3 ca 40 m kaugusel teest) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 56 dB päeval (Ld) ning 47…48 dB öösel (Ln). Võimaliku eluhoone asukohas on liiklusmüra tase juba mõnevõrra väiksem, arvutuslikult võib kavandatava hooneni (ca 55 m kaugusel teest) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 54 dB päeval (Ld) ning 46 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase kavandatava eluhoone võimalikus asukohas vastab II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele.
Krundi nr 2 planeeritud lähima hoonestusala piirini (ca 45 m kaugusel teest, sõidukiirus 90 km/h) võib ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 57 dB päeval (Ld) ning 48…49 dB öösel (Ln). Võimaliku eluhoone asukohas on liiklusmüra tase juba mõnevõrra väiksem, arvutuslikult võib kavandatava hooneni (ca 67 m kaugusel teest) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 54…55 dB päeval (Ld) ning 46…47 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase kavandatava eluhoone võimalikus asukohas vastab II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele.
Seega on eluhoonetele, samuti laste mänguplatsidele ja puhkenurkadele lõpliku asukoha valikul soovitatav lähtuda joonisel nr 4 näidatud indikaiitvsete eluhoonete asukohtadest või võimalusel riigi tugimaanteega vahemaad mõnevõrra veelgi suurendada.
7 Liiklusmüra leviku arvutused teostas OÜ Hendrikson & Ko (keskkonnaekspert Veiko Kärbla) spetsiaaltarkvaraga
SoundPLAN 9.1, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute koostamisel ning mõju hindamisel
siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 27
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel.
Uute hoonete rajamisel tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides järgida asjakohast standardit (2025. a seisuga standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“), mille kohaselt:
⚫ Kavandades uusi eluruume 56…60 dB müratsooni (hetkel jääb arvutuslik müratase küll
pisut väiksemaks, kuid välistatud ei ole lühiajalised suurema liikluskoormuse ning
müratasemega perioodid), on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega)
ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 35 dB. Uute headele tingimustele vastavate eluhoonete
rajamisel võib samas lähtuda ka mõnevõrra suuremates väärtustest ehk hoonete
välispiirde ühisisolatsiooni väärtusest suurusjärgus 40 dB;
⚫ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni
suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on planeeringualal tagatud ja täiendavaid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse välja - töötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal). Hoonele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest (sh naabermaaüksuse hooned) võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid (hoone arhitektuuriga sobivalt).
Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell
8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
28 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on Hortuse tee (28201:003:0013) maa-alal:
⚫ side-, vee- ja elektriühenduse rajamiseks kruntide nr 2 ja 3 kasuks.
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 3:
⚫ side-, vee- ja elektriühenduse rajamiseks krundi nr 2 kasuks.
Elektriühenduse loomisel Pikksaare:(Elva) alajaamast tuleb projekteerimisel näha
ette servituudi seadmine vastavatele maaüksustele Elektrilevi OÜ kasuks, mida
elektrikaabelliin läbib. Soovitatav on liinikoridor kavandada olemasolevate liinide
asukohas, et mitte suurendada kitsenduste ulatust.
Eelnimetatud servituutide sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute
teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,
korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja
likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise
eesmärgil. Servituudiala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette
nähtud kaitsevööndi ulatuses.
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 3:
⚫ juurdepääsu tagamiseks krundi nr 2 kasuks.
Eelnimetatud servituudi sisuks on juurdepääsu aastaringne tagamine.
Servituudialad joonisel nr 4 on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimise
käigus ja servituudi seadmisel vastavalt tegelikule asukohale.
3.12 Planeeringu elluviimine
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei
põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on riskid
veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat
reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.
Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too
kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja
seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu lahendusega
kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist
ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid
häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda
kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate
mõjudega ning arvestades tegevuse suhteliselt väikest mahtu, ei ole ehitustööde
korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu
kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne
lahenduse realiseerimisega olulist liikluskoormuse tõusu ning sellega kaasnevat
müra- ja õhusaastet.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 29
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu
saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist
negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti
koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel kahe uue majapidamise korral
oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.
Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete elukohtade loomiseks
ning olemasolevate vaadete ja vaatekoridoride parendamisel.
Planeeringuala uushoonestatavaid asukohti võib pidada piirkonnale
iseloomulikuks ja maakasutuslikult sobivaks. Planeeringus on määratud
maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed nõuded, mis tagavad
hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning rikastavad
keskkonda (sh loovad eeldused paremate vaadete tekkimiseks).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja vahetus läheduses
mälestised puuduvad. Seega mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse
realiseerimisel puudub.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale. Planeeringuga on sätestatud olemasoleva haljastuse
likvideerimise (sh vaate avamiseks) ja uushaljastuse istutamise nõuded.
Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas levinud looduslike liikidega. Nimetatud
nõuded aitavad tagada kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Transpordiametile
planeeringu elluviimisega senisega võrreldes täiendavaid kohustusi, ka hilisemaid,
ei kaasne. Kohalik omavalitsus peab arvestama kergliiklustee projekteerimise ja
ehitamise kuludega.
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja
ehitusprojektide koostamisel. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse vastava krundi
omaniku poolt. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt
ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale
projekteerimistavale. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab
maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus omal kulul välja ehitada detailplaneeringu lahendus planeeringuala piires (v.a kergliiklustee) ja detailplaneeringuga funktsionaalselt seotud rajatised väljaspool planeeringuala. Kohalik omavalitsus ja Transpordiamet ei võta kohustust hoonestusega kaasnevate rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks. Kohaliku omavalitsuse kuluks on kergliiklustee projekteerimine, ehitamine ja hilisem hooldus, mida tehakse vastavalt eelarvelistele vahenditele.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist.
30 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (riigitee ristmiku ümberehitus, juurdepääsutee, elektri-, side ja veeühendus).
3. Servituutide seadmine (elektri-, side ja veeühendus, juurdepääsutee). Servituutide kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne vastavale krundile, kelle kasuks servituut seatakse ehituslubade väljastamist.
4. Ehituslubade väljastamine. Mistahes hoone ehitamise alustamise eelduseks on riigitee ristumise ümberehitamine, vee- ja elektriühenduse rajamine. Nimetatud rajatistele peab olema väljastatud kasutusluba.
Arendusega seotud tee (juurdepääsu ümberehitus riigiteelt) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule).
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 31
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/
arvamuse
kuupäev ja
number
Kooskõlastuse/
arvamuse
asukoht
Märkused
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja
Marge Kasenurm
05.11.2024,
kooskõlastus nr
7865299237
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid ja
kooskõlastusleht. Kooskõlastatud tingimusega:
tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Enefit Connect OÜ,
sidevõrgu insener
Janno Järvpõld
07.11.2024 Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid
AS Emajõe
Veevärk,
Rauno Ränkel
08.11.2024,
ülevaatamise
otsus nr
24-01852
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid ja
ülevaatamise otsus.
Otsuse tingimused:
1. Üle vaadatud.
2. Järgnevad projekti staadiumid kooskõlastada
täiendavalt AS-ga Emajõe Veevärk.
3. Ülevaatamise otsus kehtib 2 aastat.
Telia Eesti AS,
volitatud esindaja
Kaino Ütt-Ütti
11.11.2024,
kooskõlastus nr
39272515
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid ja
kooskõlastusleht. Kooskõlastatud märkustega:
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste
Planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt
EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel
sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9
esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)
„Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise
omaniku juhenditest ja nõuetest:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
maaomanikule/juhendid.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia
sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise
kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud
igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne
planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse
aega Telia Ehitajate portaalis:
https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.
Kooskõlastus kehtib kuni 10.11.2025
Transpordiamet,
Planeerimise
osakonna
kooskõlastuste
üksuse juhataja
Marek Lind
25.11.2024 kiri nr
7.2-2/24/18928-2
Planeeringu
digitaalne
konteiner
/.../ Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja
planeerimisseaduse (PlanS) nõustume planeeringu
lahendusega /.../
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks
aastat alates kirja väljastamise kuupäevast /.../
Ptk 3.13.2 täiendatud lõiguga: Kõik riigitee
kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega
tööde projektid (sh tehnovõrkude projektid) tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Päästeamet,
Lõuna
Päästekeskuse
ohutusjärelevalve
büroo nõunik
Margo Lempu
10.01.2025 Planeeringu
digitaalne
konteiner
Digitaalselt kooskõlastatud planeeringu failid.
de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 33
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 500
4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
5. Ruumilised illustratsioonid (lisatakse enne vastuvõtmist)
Digitaalselt esitatud joonised ja illustratsioonid on eraldi failidena.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja
Kraavi maaüksuste ning lähiala
detailplaneering
Töö nr 017-24
Versioon 05.09.2025
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kambja Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Aado Kivi
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
Oomiste külas asuva Kraavi, Tiigi, Kivi ja Kivimäe maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI .............................................................................................................................................................. 5
1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5
2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 6
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................ 6
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................................ 8
2.4 Maastikuanalüüs ............................................................................................................................................ 10
2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused ............................................................................ 13
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 14
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 14
3.2 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 14
3.3 Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................................................... 14
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 15
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 16
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 16
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 17
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 18
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .................................................................................................................... 19
3.7.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 19
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 20
3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 20
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................... 22
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 23
3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine .............................................................................................................. 23
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 24
3.10.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 24
3.10.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 25
3.10.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 25
3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 25
3.10.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 25
3.11 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 28
3.12 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 28
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 28
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 29
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ...................................................................... 31
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................................................................ 33
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 18.06.2025
otsus nr 45.
Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ümberkruntimiseks ning
ehitusõiguse määramiseks kahe uue elamukompleksi projekteerimiseks ja
ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele, parkimis-
korraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra
lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.
Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohases sisus kasutatud järgmisi
dokumente:
⚫ „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri
27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
⚫ „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ (kehtestatud
Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
⚫ Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;
⚫ „Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu
02.03.2006 otsusega nr 28);
⚫ „Kodijärve külas asuva Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksuse ning lähiümbruse
detailplaneering“ (kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 04.09.2008 korraldusega nr
1106);
⚫ „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud
kulude kandmise kokkuleppimise kord“ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu
16.11.2022 määrusega nr 21);
⚫ „Kambja valla Energia- ja kliimakava“ (2022);
⚫ Planeerimisseadus ning teised kehtivad käesolevale detailplaneeringule
kohalduvad õigusaktid ja standardid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt juulis
2025 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G-143-25). Geodeetilise
alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,
mõõtkava M 1:500.
Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud
detailplaneeringut.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses
sõlmitavad lepingud.
6 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringualaks on Oomiste külas asuvad:
⚫ Tiigi maaüksus (kt 28201:003:0023, maatulundusmaa 100%, pindala 14 562 m²);
⚫ Kivi maaüksus (kt 28201:003:0027, maatulundusmaa 100%, pindala 7 198 m²);
⚫ Kivimäe maaüksus (kt 28201:003:0029, maatulundusmaa 100%, pindala 14 275 m²);
⚫ Kraavi maaüksus (kt 28201:003:0021, maatulundusmaa 100%, pindala 5 070 m²);
⚫ osaliselt tugimaantee nr 46 Tatra – Otepää - Sangaste tee (kt 28201:003:0018,
transpordimaa 100%, pindala 28 036 m², planeeringualas 6 186 m²);
⚫ osaliselt Hortuse tee (kt 28201:003:0013, transpordimaa 100%, pindala 2 609 m²,
planeeringualas 105 m²).
Planeeringuala pindala on kokku ligikaudu 4,74 ha.
Planeeringualasse jäävatest maaüksustest on hoonestatud Kivi. Ehitisregistri
andmetel asub Kivi maaüksusel 302,5 m² ehitisealuse pinnaga kahekorruseline 7 m
kõrgune üksikelamu (ehitisregistri kood 120551600, esmane kasutuselevõtu aasta
2010). Elamu on ühepoolse kaldkatusega „L“-kujulise põhiplaaniga ja mahuliselt
liigendatud. Välisviimistluses on kasutatud krohvi. Maaüksusel asub ka abihoone,
mida ehitisregistrisse kantud pole. Teised planeeringualas olevad maaüksused on
hoonestamata valdavalt heina- ja metsamaad ning neile on osaliselt laienenud
Kivi maaüksuse õueala. Seetõttu ulatuvad planeeringualale jäävad kaks tiiki üle
Kivi, Kivimäe ja Tiigi maaüksuste ning aiamaa koos kasvuhoonega jäävad Tiigi
maaüksusele. Tiigi ja Kivimäe maaüksustele jääb ka omatarbeline krossirada.
Planeeringuala on Pangodi piirkonnale iseloomulikult reljeefne. Kõige kõrgemad
punktid ulatuvad absoluutkõrguseni u 118 m. Madalaimad punktid on tiikide ääres,
u 111-113 m/abs. Tugimaantee kõrgus on u 110-112,50 m/abs.
Kivi maaüksusel on olemas elektri-, vee- ja sidevarustus; rajatud on omapuhasti.
Veevarustuse tagab Hortuse tee maa-alal asuv puurkaev, mis varustab Hortuse
aiandusühistu maaüksuseid. Kivi maaüksusel on olemas ka salvkaev, kuid saadav
veekogus on väike ja see on säilitatud reservvõimalusena. Teistel maaüksustel
tehnovõrkudega varustatus puudub.
Juurdepääs Kivi ja Kraavi maaüksustele toimub Hortuse teelt (munitsipaalomandis
ja avalikus kasutuses olev tee nr 2820219), sh Kivi maaüksusele läbi Kraavi
maaüksuse. Tiigi maaüksusele on tugimaanteelt nr 46 Tatra - Otepää - Sangaste
tee rajatud ristumiskoht (mahasõidu tüüp I). Kivimäe maaüksusele eraldiseisev
juurdepääs puudub ja see toimub Kivi maaüksuse kaudu.
Hortuse tee, millelt saavad juurdepääsu Kraavi ja Kivi maaüksused, on ligikaudu
3 m laiune kruusatee. Liiklus on kahesuunaline ja kergliiklusteed sõidutee ääres
puuduvad.
Tugimaantee on ligikaudu 8 m laiuse asfaltkattega sõiduteega. Planeeringuala
piires kergliiklusteed puuduvad. Aasta keskmine ööpäevane liiklus 2024 andmete
põhjal oli tugimaanteel 2 683 sõidukit, neist sõiduautod ja pakiautod 96%,
veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 2%. Sõidukiirus planeeringualasse
jääval lõigul on 70 km/h mõlemas suunas.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 7
Planeeringualale (Kraavi, Tiigi ja Kivimäe maaüksustele) ulatub riigiteest tulenevalt
(tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee) kaitsevöönd 30 m äärmise
sõidurea välimisest servast1.
Planeeringuala asub piirkonnas, kus põhjavesi on kaitstud, mis tähendab, et
piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt -
või hajureostuse suhtes.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud
17.07.2025) ei paikne planeeritavatel maaüksustel looduskaitseseaduse § 4 lg 1
tähenduses looduskaitseobjekte, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ega ka
kultuurimälestisi. Planeeringualaga kattub vähesel määral (tugimaantee alal)
Pangondi maastikukaitseala.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeritavad maaüksused asuvad Pangodi maastikukaitseala vahetus läheduses
tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ääres. Pangodi järv jääb alast
idasuunda (teisele poole tugimaanteed) u 200-300 m kaugusele. Põhjasuunda
jäävad Hortuse aiandusühistu elamud, lõuna- ja läänesuunda jääb Toetaja
maaüksus (kt 28201:003:0028, maatulundusmaa 100%).
Asudes riigitee ääres, on planeeringualal head ühendused erinevas suunas
jäävate keskustega. Lähimad keskused Elva ja Kambja jäävad planeeringualast
umbes 10-11 km kaugusele; Tartu jääb planeeringualast umbes 25 km ja Otepää
17 km kaugusele.
Planeeringuala piirneb idapoolt Pangondi maastikukaitsealaga, mille kaitse-
eesmärk on: 1) säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid
ümbritsevate moreenkattega mõhnade loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas
sürjametsi ja niite, ning looduse mitmekesisust; 2) kaitsta ja säilitada Kodijärve
mõisa parki; 3) kaitsta ja säilitada elupaigatüüpi looduslikult rohketoitelised järved
(3150), mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas;
4) kaitsta liigi, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, elupaika. See liik
on vingerjas (Misgurnus fossiilis); 5) kaitsta kaitsealuseid taimeliike võsu-liivsibulat
(Jovibarba sobolifera) ja harilikku käokulda (Helichrysum arenarium) ning nende
kasvukohti.
Planeeringualast ligikaudu 700 m kaugusel (mööda teid mõõdetuna) kirde suunas
on Pangodi järve ääres ujumis- ja telkimiskoht, palliväljak ning Pikksaare
matkarada. Suviti on tegemist populaarse puhkekohaga, mille teenindamiseks on
lisaks puhkeala kõrval olevale parklale rajatud ka riigitee äärde sõidukite parkla.
Autoparklas tegutseb suveturg, mis on oluline teenus püsielanikele ja suvitajatele.
Planeeringualal on hea ühistranspordi ühendus. Lähim bussipeatus „Pikasaare“
asub tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste ääres, umbes 70 m kaugusel
planeeringualast. Sinna on võimalik liikuda mööda olemasolevat kergliiklusteed,
mis on rajatud tugimaantee läänepoolsele küljele kõrvalmaantee nr 22184
1 ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel
8 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Pangodi - Luke mõisa tee ja Hortuse tee vahelisele u 1,35 km pikkusele lõigule
(Pangodi kergliiklustee nr 22866).
Oomiste on enamasti hõredalt paiknevad talumajapidamised ja üksikelemu-
kompleksid, mis on iseloomulik hajakülale, kus taluõued paiknevad maastikul
korrapäratult vastavalt maastiku iseloomule ega moodusta ühtset hoonestust .
Hajusalt asetseva hoonestuse vahel paiknevad põllu-, heina- ja metsamaad.
Vahetult planeeringualast põhjapoole jääb endine suvila asum (Hortuse
aiandusühistu).
Piirkonna hoonete paiknemisel ei moodustu selget ehitusjoont või arhitektuurseid
ühisjooni. Hortuse aiandusühistusse jäävad hooned on peamiselt kahepoolse
viilkatusega, kuigi katuse kalded, hoonete kuju ja arhitektuur on erinevad.
Talumajapidamiste ja elamukomplekside hoonete asetus on vabakujuline, seda nii
teede suhtes kui omavahel. Hooned on erineva mahu ja arhitektuuriga.
Katusetüübiks on valdavalt kahepoolne viilkatus. Hoonete vahelise ala moodustab
heakorrastatud õueala. Piirdeaedade kasutus on erinev - mõnel juhul on kogu
õueala piiratud aiaga, mõnel juhul osaliselt. Valdavalt piiritleb aga privaatsema
(õue)ala haljastus (puuderead, hekid jmt).
Planeeringuala mõjupiirkonnas mälestisi ei asu. Lähim kultuurimälestis, milleks on
arheoloogiamälestis (reg. nr. 12814 kalmistu „Kabelimägi“) jääb planeeringuala
kõrval olevale Toetaja katastriüksusele, planeeringualast umbes 150 m kaugusele
loode suunas.
Planeeringualale lähim kehtestatud detailplaneering asub teisel pool
tugimaanteed lõuna suunas. Tegemist on 2008 aastal kehtestatud „Kodijärve külas
asuva Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksuse ning lähiala detailplaneeringuga“, mille
kohaselt olemasolevad Mäe-Aasa ja Rabakase maaüksused jagati kaheksaks
krundiks. Hoonestatavaid krunte on planeeringus kavandatud neli, millele on
vastavalt „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule“, mis kehtib kõnesoleva
detailplaneeringu alal, lubatud ehitada üks üksikelamu koos kuni kahe
abihoonega (ehitisealune pind kokku kuni 250 m²), hoonete suurim lubatud kõrgus
8 m. Juurdepääsud hoonestatavatele maaüksustele on kavandatud ühe
ristumisega riigiteelt ja läbi maaüksuste servituudiga. Planeeringulahendus on
käesolevaks ajaks ellu viidud osaliselt - moodustatud on katastriüksused,
tugimaanteelt on rajatud mahasõit, hoonestatavatele maaüksustele ehitatud
juurdepääsuteed ja ühele maaüksusele on osaliselt rajatud hoonestus.
Mõjualas olevad objektid ja nende paiknemine planeeringuala suhtes on näidatud
joonisel 2.
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu ala planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad
strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering
2030+“(2019) ja „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla osas“ (2007)
ning koostamisel olev uus „Kambja valla üldplaneering“.
Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja
valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna maakonna-
planeering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute
koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel, tuleb strateegiliste
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 9
planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata paralleelselt nii kehtiva
kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning maakonnaplaneeringu
sümbioosis.
Maastikuanalüüsi osas on asjakohases sisus käsitletud ka „Pangodi
maasitkukaitseala üldplaneeringut“ (2006).
„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala Pangodi
ümbruse (R5) väärtuslikule maastikule ja osaliselt (Kivimäe maaüksuse ulatuses)
rohelise võrgustiku toimimise tagamise alade hulka. Pangodi ümbruse väärtusliku
maastiku puhul on tegemist II väärtusklassi jääva võimaliku riikliku tähtsusega
alaga.
Maastikuliste väärtuste säilimine käesoleva detailplaneeringu tasemel on võimalik
maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmise ning harmoneeruvate
heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramisega. Traditsioonilist talutüüpi
hajaasustust, kus piiretega üksikmajapidamiste õue-aiamaad paiknevad üksteisest
lahus ja moodustavad väikese osa tervikmaaüksusest, tuleb maakonna-
planeeringu kohaselt pidada rohelise võrgustiku toimimist mittetakistavaks, mis
tähendab, et planeeringulahendusega on tagatud ka rohelise võrgustiku
toimimine.
„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ kohaselt jääb
planeeringuala n-ö valgele alale ehk alale, kus säilib olemasolev maakasutus.
Planeeringuala ei jää rohevõrgustiku alale. Tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-
Sangaste tee äärde on planeeritud jalgrattatee. Samaselt maakonna-
planeeringuga asub planeeringuala riikliku tähtsusega väärtuslikul maastikul
Pangodi ümbrus (R5).
Pangodi ümbruse kõige olulisemateks väärtusteks on Pangodi järv ja selle ümbruse
vahelduv reljeef, suurepärased vaated Pangodi järvele; looduskaitsealad ja
objektid. Pangodil kui pikaajalisel puhkepiirkonnal on ka kõrge rekreatiivne ja
turismipotentsiaal.
Kuna ala asub väärtuslikul maastikul, tuleb uusehitiste kavandamisel arvestada
piirkonna väärtuslike maastike säilitamisega ning tagada, et uusehitis ei rikuks üldist
väljakujunenud maastikupilti ja piirkonna identiteeti. Uute hoonete puhul tuleb
lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest nii gabariitide kui katusekuju osas. Tuleb
vältida kõiki arhitektuurselt piirkonnale võõraid elemente. Keelatud on massiivsete
ja läbipaistmatute maastiku ühtsust lõhkuvate piirete rajamine. Järgida tuleb
väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Olemasolevate looduslike
rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise
võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta.
Koostamisel oleva uue „Kambja valla üldplaneeringu“ kohaselt jäävad Tiigi, Kivi,
Kivimäe ja Kraavi maaüksused hajaasustusalale, mida iseloomustab maalise
iseloomuga asustus. Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga
määratud tiheasustusalasid. Sõltuvalt hoonestuse kujunemise ajaloost võib
hajaasustusalal esineda ka tihedama asustusmustriga alasid, kuid see ei muuda
asustuse üldist hajusat iseloomu. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul maakasutuse
juhtotstarvet määratud ja asustuse kavandamisel arvestada väljakujunenud
asustusstruktuuriga.
Ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda maalisele asustusele omastest
tunnustest ning looduslikest tingimustest, sh reljeefist, kõlvikutest, olemasolevast
taristust. Ehitusõiguse saamiseks peab olema tagatud katastriüksusele õiguslikul
10 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
alusel juurdepääs (nt servituut, isiklik kasutusõigus vms). Hoonete kavandamisel
tuleb lähtuda ka piirkondlikest ehitustingimustest.
Oomiste küla jääb Pangodi kanti, kus on ette nähtud järgmised ehitustingimused:
⚫ Elamu tüüp – üksikelamu (sh suvila);
⚫ Eluhoone max kõrgus- 9 m;
⚫ Eluhoone max korruselisus – 2;
⚫ Hoonete arv (eluhooned + abihooned) – 2+3;
⚫ Katastriüksuse minimaalne suurus – üldjuhul min 1 ha; katastriüksuse suurus peab
võimaldama elamut teenindavate ehitiste (sh kujad) kavandamist; katastriüksuse
suuruse ja asukohavalikul tuleb arvestada hajaasustusele omase privaatsusega;
minimaalne elamute vaheline kaugus on 100 m. Erandid on lubatud omavalitsuse
kaalutlusotsuse alusel;
⚫ Katastriüksuse täisehitatus – mitte rohkem kui 600 m², hoonestusala peab olema
kompaktne;
⚫ Arhitektuursed ja ehituslikud tingimused - lähtuda külatüübist ja hoonestuslaadist;
elamu esinduslik külg tuleb kavandada avaliku tee ja/või veekogu poole;
⚫ Piirdeaed – lähtuda kohalikust tavast.
Kivimäe maaüksus on märgitud rohevõrgustiku koridori ala osana. Rohekoridori alal
ei tohi selle sidusust katkestada ega olulisel määral vähendada (nt taristuobjektide
või muu arendusega), tarastada tohib ainult õueala.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringu ja nii
kehtiva valla üldplaneeringu kui koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtteid
ning suuniseid, sh arhitektuurilisi tingimusi, st planeeringulahendus on strateegiliste
planeerimisdokumentidega kooskõlas. Piirkond asub küll hajaasustuses, kuid
piirneb vahetult tiheda aiandusühistu alaga, mistõttu ei ole asjakohane arvestada
elamukomplekside vahekauguseks vähemalt 100 m. Küll on arvestatud külatüübile
omast struktuuri ja hoonestuslaadi, mis tagab üldise sobiva identiteedi. Krundi nr 2
suurus jääb alla 1 ha, kuid on sellele ligilähedane. Kuna piirdeaiaga tohib piirata
ainult õueala ja hoonestus tuleb paigutada maastiku arvestavalt, ei ole krundi
suurus üldist struktuuri järgides tunnetatav.
Kehtiv valla üldplaneering näeb ette perspektiivse jalgrattatee tugimaantee 46
Tatra-Otepää-Sangaste tee äärde. Olemasolevalt on kergliiklustee rajatud kuni
Hortuse tee ristmikuni. Planeeringulahendus reserveerib maa (moodustab eraldi
krundi) perspektiivseks tee jätkuks.
2.4 Maastikuanalüüs
2006 aastal kehtestatud „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaatealade
kaardi kohaselt jääb planeeringuala kahe pika maantee vaatekoridori (vt
skeem 1). Sellest lähtuvalt tuleb olemasolevaid vaateid säilitada ja vajadusel
vaateid avada.
Seda põhimõtet arvestades on asjakohane avada maanteelt vaated
planeeringualale, et rõhutada maastiku reljeefsust (kõrguste vahe maantee ja
planeeritavate maaüksute vahel on ligikaudu kuni 6 m).
Olemasolevalt on ala teepoolne külg võrdlemisi varjatud puude ja põõsastega.
Näha on ainult kitsam vaade maanteelt olemasoleva mahasõidu kohapealt (vt
skeem 2). Osalise kõrghaljastuse likvideerimisega on võimalik tagada vaated nii
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 11
maanteelt planeeritavate kruntide suunas kui kruntidelt Pangodi järve suunas,
kuigi viimast vaatealade kaart ette ei näe.
Skeem 1. Kuvatõmmis „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaatealade kaardist.
Sinise tähe tingmärgiga on markeeritud planeeringuala orienteeruv asukoht.
Skeem 2. Vaade planeeringualale jäävale Tiigi maaüksusele Tatra-Otepää-Sangaste teelt (Google
Maps, jäädvustatud: august 2023).
12 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Planeeringuala paikvaatlusel leiti potentsiaalne kitsas vaatekoridor Pangondi
järvele Tiigi maaüksuselt umbes planeeringuala kõrgeimast punktist (vt skeemid 3
ja 4). Selleks, et vaadeldavus paraneks, tuleks eemaldada mõned puud ja põõsad
(eelistades madalama väärtusega puid ja põõsaid). Vaatekoridoride üldine
parendamine eeldaks vaadete loomist (kõrghaljastuse harvendamist) eelkõige
teisele poole tugimaanteed jäävatel maaüksustel (Pangodi järveäärsetel
maaüksustel).
Skeem 3. Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto (12.05.2024). Planeeringuala orienteeruv piir on
näidatud sinise joonisega ja potentsiaalne vaade kõrgeimast punktist Pangodi järvele rohelise
noolega.
Skeem 4. Vaadeldavus Pangodi järvele potentsiaalse uue vaate asukohast Tiigi maaüksusel
(Foto: Helena Hämarik, 27.05.2025).
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 13
Uushoonestuse ja juurdepääsutee rajamiseks üksikute puude ning võsa
eemaldamisega paraneks oluliselt vaadeldavus nii maastikule kui ka Pangodi
järvele. Osaline haljastuse likvideerimine (riigiteepoolse puistu harvendamine)
parendab planeeringuala (reljeefsuse) vaadeldavust maanteelt, mida taotleb
„Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“. Kaansevalt luuakse uus potentsiaalne
vaade Pangodi järvele, mis on teine oluline „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneering“ eesmärk – vaated järvedele.
2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele, vastavusele
liigilt üldisematele planeeringutele (esitatud peatükis 2.3) ja maastikuanalüüsile
(esitatud peatükis 2.4).
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused on
kokkuvõtlikult järgmised:
⚫ viia ellu üldplaneeringutes ette nähtud areng, st anda alus maastikumustrisse
sobival alal elamute ja abihoonete ehitamiseks;
⚫ näha ette vaadete säilimine ja parendamine;
⚫ kavandada lahendus üldplaneeringu, sh koostamisel oleva, põhimõtteid järgides
(hoonestusalad (hajaküla tüübile sobivalt), hoonete kõrgus, haljastus, piirdeaiad,
tehnovõrkude lahendus jmt).
Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud:
⚫ Määrata hoonestusalad korrapäratult maastiku iseloomu järgides (kõrgematele
aladele);
⚫ Määrata hoonestusalad suuruses ja omavahelises kauguses, mis järgib piirkonna
maastikumustrit ja tagab maalise (hajaasustuse) struktuuri (hoonestusalade vahe
vähemalt 40 m, hoonestusala suurus kuni 3 000 m²) ning arvestab rohekoridori
tagamisega (planeeringulahendusega ei killustata ega lõigata läbi rohevõrgustiku
tugikoridori kruntide nr 1 ja 2 idapoolsel alal);
⚫ Määrata arhitektuursed tingimused, mis on kaasaegsed, aga sobivad ka piirkonda
(hoonete arv ja kõrgus, paigutus ja mastaap, välisviimistlus jmt);
⚫ Määrata piirkonnale iseloomulikud heakorra ja haljastusnõuded, sh säilitamaks ja
parendamaks vaatelisust riigiteelt planeeringualale ja planeeringualalt Pangodi
järve suunas. Lisaks on lähtutud, et hoonestamise tulemusel säiliks ökoloogiline
tasakaal ja rohevõrgustiku koridori toimimine, st hoonestusalast (tekkivast õuealast)
väljapoole säiliks maksimaalselt looduslik keskkond; hoonestusest, teedest ja
parkimisalast vabad pinnad peab hoidma rohealana; uusistutuste soovi korral
tuleb seda teha piirkonnas leivavate iseloomulikke puu- ja põõsaliikidega;
⚫ Optimeerida riigiteelt mahasõitude arvu ja juurdepääsuteede alla minevat ala,
mistõttu on planeeritud uutele hoonestatavatele kruntidele (nr 2 ja 3) ühine
juurdepääs (olemasolev mahasõit); olemasolevale hoonestusele (krundile nr 1)
säilib senine juurdepääs Hortuse teelt;
⚫ Maksimaalselt kasutada ära senist tehnilist taristut, mistõttu veevarustus kavandatud
olemasolevast puurkaevust;
⚫ Võimaldada kergliiklustee perspektiivset jätkumist ja sidumist olemasoleva
kergliikusteega, mille tarbeks on riigitee äärde moodustatud eraldi transpordimaa
krunt (nr 4).
14 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse olemasolevate Tiigi, Kivi, Kivimäe
ja Kraavi maaüksuste baasil neli uut krunti. Kruntide moodustamine on toodud
tabelis 1 ja näidatud joonisel nr 4. Planeeritud kruntide alusel moodustatavate
katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel loodusesse
katastrimõõdistamise käigus.
Tabel 1. Kruntide moodustamine
Planeeritud
krundi nr
Planeeritud
krundi pindala
Katastriüksus ja selle osa,
millest krunt moodustatakse
Planeeritud krundi
sihtotstarve
1 21 406 m²
Kivi (7 055 m²), Kivimäe
(7 569 m²), Kraavi (4 785 m²)
ja Tiigi (799 m² ja 1 198 m²)
Maatulundusmaa
2 8 985 m² Kivimäe (6 706 m²) ja Tiigi
(2 279 m²) Maatulundusmaa
3 10 429 m² Kivi (143 m²) ja Tiigi
(10 286 m²) Maatulundusmaa
4 285 m² Kraavi (285 m²) Transpordimaa
3.2 Kruntide hoonestusala
Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned
(üksikelamu ja abihooned). Võimalik ehitusloakohastuseta väikehoone ja erinevad
rajatised, nt jäätmete varjualune, mängumajad, kasvuhooned ning muud
väikerajatised võib ehitada väljaspoole hoonestusala (vt ka ptk 3.3) .
Hoonestusalad on kavandatud väljaspoole riigitee kaitsevööndit ja omavahelisel
kaugusel vähemalt 40 m.
Iga hoonestatava krundi hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim
lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida
hoonestuse paiknemist ja kuju (moodustada sobiv õueala). Hoonestusalade
pindalad jäävad alla 3 000 m² (suurused vastavalt 2 251 m² (krunt nr 1), 2 990 m²
(krunt nr 2) ja 2 844 m² (krunt nr 3)).
Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
3.3 Kruntide ehitusõigus
Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 15
Ehitusõiguse kohaselt nähakse igal hoonestataval krundil (krundid nr 1-3) ette ühe
üksikelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja kuni kahe abihoone (ehitise
kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ehitusõiguses toodud suurim lubatud
ehitisealune pind on antud kokku üksikelamule ja abihoonetele. Üksikelamu suurim
lubatud ehitisealune pind on lubatud kuni 200 m² ja abihooned ei tohi olla
suuremad kui elamu. Üksikelamule ja abihoonetele lisaks (ei loeta ehitisealuse
pinna hulka) on lubatud rajatiste (arvu ei piirata, nt laste mängumajad,
jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), lehtla, kasvuhoone vmt) ja ühe
ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m)
ehitamine.
Krunt nr 4 on moodustatud kergliiklusteele.
Ehitusõiguse kohased üksikelamu ja abihooned tuleb projekteerida ning ehitada
hoonestusala piirides (st väljaspool hoonestusala on nende ehitamine keelatud).
Võimalik ehitusloakohustuseta väikehoone ja maapealsed rajatised võivad
paikneda väljaspool hoonestusala, kuid ei tohi asuda tee kaitsevööndis,
tehnovõrkude kaitsetsoonides ja krundipiirile lähemal kui 4 m.
Tee kaitsevööndisse võib olla vajalik projekteerida ja ehitada tehniline taristu (nt
elektri maakaabelliin, sidekaabel, veetorustik jm tehnovõrgud). Ehitusseadustiku
§ 70 lg 3 alusel taotletakse nõusolekut tee kaitsevööndisse tehnilise taristu
rajamiseks.
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääsud on kavandatud olemasolevate ristumiskohtade kaudu km 8,86
(Hortuse tee) ja km 8,97 (senine Tiigi kinnisasja mahasõit). Täiendavaid riigitee
ristumiskohti ei ole planeeritud.
Keelatud on planeeringuala siseselt kavandada läbiv liiklus Hortuse tee ja ristmiku
mahasõidu km 8,97 vahel. Planeeringu ruumiline lahendus on kavandatud selliselt,
et ühendamise võimalus on välistatud.
Krunt nr 1 (olemasolev Kivi maaüksus) säilitab olemasoleva juurdepääsu Hortuse
teelt; kruntide nr 2 ja 3 juurdepääs on planeeritud riigiteelt olemasolevalt
ristumiskohalt km 8,97 selle rekonstrueerimisega tüübiks II, sh toimub krundile nr 2
juurdepääs servituudi alusel läbi krundi nr 3. Nimetatud juurdepääsutee
minimaalne laius peab olema 3,5 m, vaba ruum nii laiuses kui kõrguses vähemalt
4 m. Tee tuleb projekteerida arvestades reljeefi, sh errosiooni ohtu. Tee katend
peab kandma ehitus- ja operatiivtransporti ning oleme võimalikule errosioonile
vastupidav. Katend lahendada tolmuvabana, kuid looduskeskkonda sobivana, st
mitte katta asfaltiga jmt. Võimalik lahendus on killustikkate, mis lastakse
haljastuda. Haljastatud tee on soovitatav tähistada (markeerida), mis annab
operatiivsõidukile teada vajaliku kandevõimega tee asukohast.
Parkimine tuleb lahendada kruntide piires õuealal või selle lähedal nähes ette
vähemalt kolm parkimiskohta. Parkimis- ja juurdepääsulahendusega, sh kruntide
teenindamisel (nt prügiveoteenus) peab olema välistatud manööverdamine
riigiteel.
Elektriautode laadimistaristu kavandamine ja vajadus tuleb ette näha vastavalt
ehitusseadustikule. Kohustuse puudumisel otsustab maaomanik selle rajamise oma
vajadustest lähtuvalt.
16 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Lahendusega on võimaldatud planeeringuala siduda olemasoleva
kergliiklusteega (Pangodi kergliiklustee, muu riigitee nr 22866) ja tõmbepunktidega
(bussipeatused). Riigitee alusele maale ja planeeritud krundile nr 4 on kavandatud
kergliiklustee alates Hortuse tee ristmikust kuni riigiteelt mahasõiduni km 8,97.
Autotranspordi juurdepääsude indikatiivsed asukohad ja riigiteega ristumiskoha
liitumisnähtavus (LT) 2 on näidatud joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka
põhimõtteline parkimis- ja manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda
projekteerimise käigus.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Krunt nr 1 on hoonestatud ja säilib senine lahendus. Juhul, kui krundi nr 1 hoonestust
soovitakse rekonstrueerida ja rajada täiendav abihoone, tuleb lähtuda
planeeritud arhitektuursetest nõuetest. Uushoonestuse arhitektuur peab olema
kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning
piirkonda sobiv.
Arhitektuurilised nõuded elamule ja abihoonetele3:
⚫ Korruselisus: elamul kuni kaks (teine korrus katusealusena) ja abihoonel üks
maapealne korrus, lubatud on ka üks maa-alune korrus;
⚫ Katusetüüp: põhimahul kaldkatuse tüübid, põhimahtu võib ilmestada muu
katusetüübiga;
⚫ Katuse kalle: põhimahul 30-47 kraadi, põhimahtu võib ilmestada muu kaldega;
⚫ Katuse materjal: katusetüübile ja piirkonda sobiv;
⚫ Välisviimistlus: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritud,
bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivad materjalid (plastvooder jmt)
kasutamine;
⚫ Kohustuslikku ehitusjoont ja katuseharja suunda ei määrata. Hooned paigutada
maastiku arvestavalt selliselt, et tekiks kompaktne õueala.
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.
Paneelide paigaldamine on lubatud hoonete katustele ja seina tasapinnale.
Paneelide paigaldamine maapinnale on lubatud üksnes aladel, mis ei ole
tugimaanteelt nähtavad (et ei rikuks maastiku vaateid). Hoonete külge
kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse
(paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest
elementidest).
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Olemasolevat kõrghaljastust säilitada kruntidel nr 2 ja 3 minimaalselt 50% ulatuses
krundi pindalast. Lisaks olemasolevale kõrghaljastusele peab kruntidel nr 2 ja 3
täiendavalt rajama kõrghaljastust minimaalselt 10% juhul, kui olemasolevast
kõrghaljastusest likvideeritakse 50%. Olemasoleva kõrghaljastuse säilimisel enam
kui 50% tuleb kõrghaljastuse uushaljastuseks kavandada lisaks vähemalt 5% krundi
pindalast.
2 Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 Tee projekteerimise normid § 24 lg 3 alusel ei ole peatumisnähtavuse
tagamine kohustuslik, kui iituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Planeeritud liiklussagedus jääb
alla 100 sõiduki ööpäevas, mistõttu joonisel nr 4 peatumisnähtavust näidatud ei ole. 3 Võimalikule väikehoonele ja rajatistele arhitektuurinõudeid ei seata. Arvastama peab, et tekkiv kompleks oleks
arhitektuurselt terviklik.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 17
Krundil nr 1 on haljastuslahendus juba välja kujunenud ja seetõttu täiendavale
haljastusele nõudeid ei seata. Lubatud on metsamaa kõlviku alal harvendused,
kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses. Olemasolevate üksikpuude likvideerimisel näha
ette samas mahus uusistutused.
Olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine on oluline, kuna see omab
kohest roheefekti ja pakub looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele) ning
tagab suurema liigirikkuse.
Kruntide lauspiiramine kogu katastriüksuse perimeetril ei ole lubatud. Piirata võib
õueala või osa sellest (nt õueala ja tarbeaia osa). Piirdeaia kõrgus lubatud kuni
1 m, keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema
läbipaistev). Piirdeaia stiil lahendada vastavalt kohalikule tavale, mis oleks
piirkonda ja hoonestuse arhitektuuriga sobiv. Eelistada siiski õueala valdavat
kujundamist/eraldamist ülejäänud krundist puittaimedega (hekid, põõsa- ja
puudegrupid).
Planeeritud kruntide nr 1 ja 2 läänepoolne osa jääb rohevõrgustiku koridori alale,
mistõttu tuleb väljaspool hoonestusala (tekkiv õueala) säilitada keskkond
maksimaalselt looduslikuna. Olemasolevad põõsaste ja puude grupid on head
pesitsuspaigad lindudele ja elupaigaks putukatele ning loomadele, st toetavad
liigirikkust, mistõttu, tuleb võimaldada ala olemist ja säilimist puisniidule sarnaseks
mosaiikseks koosluseks.
Kruntide nr 1-3 õueala haljastus- ja kujunduslahendus antakse vastavalt
maaomaniku soovile. Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas levinud
puu, põõsa ja püsikute liike. Haljastuse rajamisega vältida invasiivsete liikide teket.
Väljaspool õueala hoida maastik võimalikult looduslik, st mitte teostada
lausniitmist, vajadusel niita kord-paar suve jooksul. Kruntidel nr 2 ja 3 hooldada
riigitee poolset puistut mahus, mis tagab vaatekoridorid (lubatud teostada
harvendusraiet). Likvideerida tuleb kergliiklustee alune võsa krundil nr 4 ja
tugimaantee alusel maal.
Haljastuse säilitamisel ja kavandamisel tuleb arvestada, et ei sulgetaks vaateid
maastikule, samuti peavad mahasõidu ristumisel riigiteega olema tagatud
vajalikud nähtavused. Joonisel nr 4 on näidatud liitumisnähtavus (LN).
Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Sõidukite juurdepääsutee ja parkimisala rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab
sademevee läbilaskevõime ja on maalisse asustusse sobiv.
Olemasoleva maapinna (reljeefi) suuremahuline muutmine on keelatud, säilima
peab looduslik piirkonnale iseloomulik reljeef. Lubatud on maapinda tõsta ainult
hoonealustes osades (kuni 0,5 m) ja parkimis-, manööverdus- ning juurdepääsutee
alal (vastavalt vertikaalplaneerimisele). Põhjendatud juhul ja kooskõlas
omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt
hoonestuse, parkimisalade ja juurdepääsutee asukohast. Vertikaalplaneerimisel
tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ning riigitee alale.
Tee projekteerimisel arvestada võimaliku erosiooniohuga.
3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
18 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem. Põhjavesi
piirkonnas on kaitstud (reostusohtlikkuse tase on madal).
Krundil nr 1 säilib ühendus Hortuse tee maa-alal asuva puurkaevuga
(soovi/vajaduse korral ehitades ümber torustiku kulgemise). Kruntidel nr 2 ja 3 on
veevõtukohana kavandatud liitumine olemasoleva Hortuse tee maa-alal asuva
puurkaevuga. Projektikohane veevõtt ja vajalik kuja (kas 10 m hooldus- või 10 m
sanitaarkaitseala) täpsustatakse registrisse kandmisel.
Lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse kavandamisel on veevajaduseks
inimese kohta arvestatud ca 120 l. Arvestades keskmiselt 4 inimest krundi kohta,
teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 0,48 m³
(0,12 m³ x 4 in) krundi kohta.
Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti (septik või biopuhasti,
millest väljuv vesi suunatakse imb- või filterväljakusse). Imbväljakuga omapuhasti
projekteerimisel (asukoha valikul) tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja
kivimite kõrgus jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud
imbväljak (imbväljaku kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja
aluspõhja kivimite kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks tagatud immutussügavus
aasta ringi hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma
hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)). Filterväljaku rajamisel on
võimalik heitvesi suunata ka vastava krundiga piirnevasse tiiki. Heitvee suunamine
riigitee äärsesse kraavi on keelatud. Eesvoolu suunatav vesi peab vastama
kehtivatele õigusaktidele.
Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud puurkaevu ja omapuhastisüsteemi võimalik
asukoht. Projekteerimisel on lubatud lahendust täpsustada arvestades, et:
⚫ Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või
hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning
lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.
Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega
naabermaaüksustel;
⚫ Veevõtukoht ja kanalisatsioonisüsteem ei tohi põhjustada kitsendusi väljaspool
planeeringuala või tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga
kooskõlastada;
⚫ Omapuhasti kuja on 5 m;
⚫ Imbväljaku kuja on 10 m;
⚫ Vältida tuleb kanalisatsiooniehitiste kujade sattumine riigitee teemaale, kuna kuja
on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus. Seejuures tuleb
välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele
on riigitee kraav eelvooluks).
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires nähes ette looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte. Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel võib hoonete ümbruses rajada drenaaži ja suunata drenaaživee vastava krundiga piirnevasse tiiki. Sademe- ja drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele, sh riigitee alusele maaüksusele (vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist) on keelatud. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavaid maaparandustöid ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevee eesvoolu (kraavi) juhtimise korral peab see vastama kehtivatele õigusaktidele.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 19
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused nr 500843 (välja antud 31.07.2025, kehtivad kuni 01.08.2027) ja hilisem
koostöö.
Krundil nr 1 säilib olemasolev liitumine. Kruntide nr 2 ja 3 elektrivarustus on võimalik
lahendada olemasolevast mastist M16 (variant 1) juhul, kui ühe uushoonestatava
krundi peakaitse on kuni 25A. Juhul, kui soovitakse/vajatakse suuremat peakaitset,
võib see nõuda ühenduse loomist olemasolevast Pikksaare:(Elva) alajaamast
0,4 kV maakaabelliiniga soovitatavalt ringtoiteliinidena (vt variant 2 joonistel nr 2
ja 4).
Tarbimiskohtade võrguühendustele on ette nähtud kruntide piirile liitumiskilbid
(soovitatavalt mitmekohalisena) ning jaotuskilbid. Joonisel nr 4 näidatud kilpide
asukohti on projekteerimisel lubatud muuta arvestades, et kilbid peavad asuma
ligipääsetavas asukohas juurdepääsutee läheduses.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana, sh
väljaspool planeeringuala. Võimalusel rajada side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.
Kui projekteerimisel selgub, et vajalik on ümber paigutada olemasolevat
elektrivõrku, siis esitab klient Elektrilevi OÜ-le asjakohase taotluse ja maksab tasu
vastavalt tegelikele kuludele.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Elektrilevi OÜ
projekteerib ja ehitab peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja
liitumistasu maksmist elektrivõrgu tarbimiskohtade liitumispunktideni (sh paigaldab
liitumiskilbid) ja asub selle võrgu kaudu võrguteenust osutama.
Elektriauto(de) laadimistaristu kavandada vastavalt ehitusseadustikule.
Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada
maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring
elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud
valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks,
reguleerida see minimaalsele võimsusele).
3.7.3. Soojavarustus
Planeeringuala hoonete kütmine tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel - või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Soojusvarustuse lahendamisel soojuspumpade baasil peab arvestama, et hoonetele paigaldatavad soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra). Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale või fassaadi lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad.
20 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi
hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse
kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega
kõrghaljastust.
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Enefit AS kiire interneti võrgu
tehnilised tingimused nr TT-E-20250828-118 (välja antud 28.08.2025, kehtivad kuni
29.08.2026).
Krundil nr 1 säilib olemasolev ühendus. Kruntide nr 2 ja 3 olemasoleva sidevõrguga
liitumispunkt on Enefit AS-le kuuluv maasisene sidevõrk, millest teostada väljavõte,
ligikaudsed koordinaadid väljavõtte teostamiseks on XY: 6453641.36, 650830.70.
Ühenduse loomiseks teostada väljavõte olemasolevast maasisesest multitorust
(konfiguratsiooniga 12x7[3.5]+2x14[10]), mida jätkata uue maasisese multitoruga
(konfiguratsiooniga 4x7[3.5]). Väljavõtte kohas teostada toruühendus, ühendades
omavahel olemasoleva multitoru toru nr 7 ja uue multitoru toru nr 1. Uus maasisene
multitoru rajada uue planeeritud liitumispunktini, mis paikneb kruntide nr 2 ja 3 piiril .
Uude liitumispunkti puhutakse toide olemasolevast jaotuskapist C1498. Täpne
tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga. Sidevõrk
projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid projekteerida
elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale.
Sideehitise maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana, sh väljaspool
planeeringuala. Võimalusel rajada side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.
Hoonete sisese sidevõrgu projekteerimisel juhinduda järgnevast juhendist:
https://public docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-
soovituslikud-materjalid.pdf.
Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu
sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil [email protected].
Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS
projekteerimis- ja ehitustööd. Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise
projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada
vabas vormis kirjalik avaldus aadressile [email protected]. Enefit AS
väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks
sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne koostööleping.
Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit AS-le esitada projekt
kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit AS ehitajale
vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral
tuleb kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale. Ehituse valmimisel
tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit AS le.
Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS.
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,
siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja
siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord”.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 21
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Tuleohutusklass
määratakse projekteerimisel (eeldatavalt TP3).
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet
rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa
välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks
hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3
klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule
levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud kruntide suurim lubatud
ehitisealune pind on kuni 400 m².
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt
30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust
ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni
jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei
kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega
võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas
piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui
täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;
2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;
3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200
megadžauli ruutmeetri kohta.
I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone
veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Käesoleva planeeringuga planeeritud kruntide hoonestusalade vaheline kaugus
on vähemalt 40 m. Hoonestus on lähemal kui 40 m krundi nr 1 (olemasoleva Kivi
maaüksuse) ja Hortuse AÜ 12 olemasolevate hoonete vahel.
Veevõtukohana on ette nähtud lähim nõuetele vastav veevõtukoht. Lähim
olemasolev veevõtukoht (vt skeem 5) asub Kodijärve ääres umbes 2,2 km kaugusel
planeeringualast (mööda teed mõõdetuna). Tegemist on loodusliku
veevõtukohaga. Veevõtukohtadena on võimalik kasutada ka planeeringualal ja
aiandusühistu territooriumil asuvaid tiike.
22 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Skeem 5. Teekond (punane joon) Kodijärve äärse veevõtukoha ja planeeringuala vahel.
Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avaliku kasutusega
tugimaanteelt nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ja Hortuse teelt.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate
normide ja nõuetega, sh vajadusel ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada
ka videovalvet.
Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia ja/või haljastuse
rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 23
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus (olemasolevate maaüksuste
ümber kruntimine ja kahe uue elamukompleksi ehitamine) ei põhjusta eeldatavalt
negatiivset keskkonnamõju ega ole olemasolevale keskkonnale koormav.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on
eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle
mõjualaga.
3.10.1. Kliimamuutustega arvestamine
Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:
temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide
sagenemine 4 . Kambja vald, nagu teisedki Eesti omavalitsused, seisab silmitsi
kirjeldatud kliimamuutustega seotud väljakutsetega: suurenevad valingvihmad ja
tormid võivad tekitada asulates üleujutusi, ohustada taristut ja turvalisust.
Kuumalained võivad muuta elu kodudes ja töö tootmishoones väga raskeks või
talumatuks. Seetõttu tuleb kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega
arvestada ning planeerimisel ja projekteerimisel sellele tähelepanu pöörata.
Lähtuvalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030“ on
kliimamuutuste suurim mõju inimeste tervisele seotud õhutemperatuuri tõusu ja
kuumalainete sagenemisega. Ohtlikum on kuumalaine asulates, kus see
võimendab soojussaare efekti. Käesolev planeeringuala asub maalises keskkonnas
ja kavandatavate elukohtade puhul on head võimalused kliimamuutustega toime
tulekuks, kuna läheduses on jahutust pakkuvad tiigid, suuri kõvakattega pindu, sh
katusepindu ei kavandata, kruntide pindalad on suured ja hoonestusest jäävad
vabaks piisavalt suured looduslikud alad, mis tulevad eeldatavalt hästi toime nii
põua kui ka valingvihmadega. Hoonestuse ümbruses tuleb säilitada või istutada
täiendavat varju andvat kõrghaljastust. Kõrghaljastuse asukoha puhul hinnata
tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja rajatistest.
Kuumalaine ja põua ajal suureneb maastikupõlengute oht. Iga tulevase
maaüksuse omanik saab ohtu minimeerida seda teadvustades ja käitudes
vastutustundlikult ning vältides põua ajal tegevusi, mis põhjustaks põlenguid.
Kliimamuutusega käib kaasas ka joogivee probleem (nt salvkaevud võivad suve
lõpul kuivale jääda). Seetõttu on planeeritud veevarustus puurkaevust. Vee
säästimiseks suvisel perioodil on soovitatav kastmisveena kasutada kogutud
sademevett.
Häired elektri-, vee- ja küttevarustuses mõjutavad rohkem neid inimesi, kel puuduvad alternatiivsed autonoomsed lahendused. Krundil nr 1 (olemasolev Kivi maaüksus) asub ka salvkaev, mida hoitakse alles reservkaevuna ja kust on elektrikatkestuste aegadel võimalik saada vett. Küttelahenduses on soovitatav näha ette erinevad kombinatsioonid, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Päästevõimekuse aspektist tuleb arvestada paduvihmadest tingitud üleujutustega
tiheasustusaladel ning ulatuslike metsa- ja maastikupõlengutega, tormikahjustuste
ja lumevangistustega. Nendest riskidest tulenev oht inimeste tervisele on madal,
kuid varalise kahju oht suur. Maalises piirkonnas elades peab arvestama asjaoluga,
4 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
24 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
et abi ei pruugi jõuda nii kiiresti kui linnas, samuti võib teede lahti lükkamine võtta
kauem aega kui linnas.
Planeeringualal ja selle lähistel ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi.
Planeeritud maakasutus on mõistlik. Tegevus ühe elamukompleksi kohta on
jaotunud piisavalt suurele maa-alale, st säilib piisav looduslik keskkond (loodus ei
asendu suuremahulise tehisliku keskkonnaga).
Hooned ja rajatised tuleb ehitada arvestades vastupanuvõimet tormidele jm
ekstreemsetele ilmastikunähtustele.
Kliimamuutused mõjutavad ka olemasolevat elurikkust, sj negatiivselt 5 . Kliima-
muutustega koos võib laieneda invasiivsete võõrliikide levik ja väheneda seniste
tõrjeviiside tõhusus. Seetõttu on soovitatav uusistutustel kasutada kodumaiseid ja
piirkonnale iseloomulikke puid ning põõsaid (nt sama piirkonna taimede
ümberistutamine, samuti looduslik järelkasv). Taimmaterjali ostmisel ja istutamisel
tuleb jälgida invasiivsete liikide teket, olla hoolikas ning mitte istutada invasiivseid
liike, jälgida puukoolist ostetud taimmaterjaliga levivaid võõrliike (nt võõrnälkjate
levik).
Kliimamuutustega toimetuleku üheks osaks on ka vähendada sõltuvust isiklikest
sõiduautodest. Planeeringuala läheduses on ühistranspordipeatus ja Hortuse tee
ristmikuni välja ehitatud kergliiklustee. „Kambja valla energia- ja kliimakava“ näeb
ette jalgratta- ja jalgteede rajamise vastavalt valla üldplaneeringus kajastatule.
Planeeringulahendus võimaldab kergliiklusteede arendamise jätkamist ja loodud
on võimalus olemasoleva tee pikendamiseks (moodustatud vastav krunt) .
3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse
kohaselt kaitstud alal.
Kuna kavandatavad ehitusmahud on väikesed ja suuri kõvakattelisi alasid ei ole
ette näha, on sademevesi võimalik immutada vastava krundi siseselt ja/või juhtida
piirnevatesse tiikidesse. Soovitatav on sademevett ka koguda ja kasutada nt
kastmisveeks.
Reoveelahenduses on lubatud omapuhasti rajamine (septik või biopuhasti). Imbväljaku puhul on immutatava heitvee kogus kahe krundi peale kokku ligikaudu 1 m³ ööpäevas, mis vastab kehtivatele nõuetele (kaitstud põhjaveega aladel on pärast reovee bioloogilist puhastamist lubatud immutada kuni 50 m³ ööpäevas ja kuni 5 m³ ööpäevas kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamis).
Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel (reovesi, sademevesi) peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest , ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.
3.10.3 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Kambja
valla jäätmehoolduseeskirjale“. Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb koguda
suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid on soovitatav paigutada
varjualuse alla. Ehitusjäätmed käidelda samuti vastavalt „Kambja valla
jäätmehoolduseeskirjale“.
5 SOER, 2015. Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 25
3.10.4 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (elektri tootmiseks) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.5 Radoon
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel on piirkonna riskiklass keskmine või madal. EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste standardiga).
Eeldatavalt puudub vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringu läbiviimist.
3.10.6 Insolatsioon
Juhendi 6 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud üksikelamukompleksite asukoht planeeritud kruntidel (hoonestusala ulatus ja omavaheline kagus) ning naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
3.10.7 Müra ja vibratsioon
Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määram ise ja hindamise meetodid“ nõuetest.
6 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
26 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.
Piirkonna liikluskoormuste ja puhverala suuruse korral ei kujune planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik liiklusest tingitud vibratsioon. Küll aga hinnatakse järgnevalt täpsemalt võimalikku planeeringualal esinevat müraolukorda.
Planeeringualal (hajaasustusalal kavandatavad elamud) tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria müratundlikuks alaks (elamu maa-alaks).
Hajaasustusalal uute hoonestusalade kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra sihtväärtuse nõuetest. II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (müra hinnatud tase päeval - Ld) ja 50 dB öösel (müra hinnatud tase öösel - Ln). Võrdluseks võib välja tuua ka piirväärtuse nõuded (rakendatakse tiheasustusalal uute hoonete kavandamisel) - II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ja 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel.
Planeeringuala mõjutava müraallikana saab välja tuua planeeringualaga piirneva riigi tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee, mille aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus Transpordiameti 2024. a andmete põhjal oli 2 683 a/ööp (sh raskeliikluse osakaal 4,1%). Lubatud sõidukiirus planeeringualasse jääval lõigul on mõlemas suunas 70 km/h.
Lähtudes ümardatud liikluskoormusest (2 700 a/ööp) võib arvutuslikult 7 teele lähima hoonestusalani (krundil nr 3 ca 40 m kaugusel teest) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 56 dB päeval (Ld) ning 47…48 dB öösel (Ln). Võimaliku eluhoone asukohas on liiklusmüra tase juba mõnevõrra väiksem, arvutuslikult võib kavandatava hooneni (ca 55 m kaugusel teest) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 54 dB päeval (Ld) ning 46 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase kavandatava eluhoone võimalikus asukohas vastab II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele.
Krundi nr 2 planeeritud lähima hoonestusala piirini (ca 45 m kaugusel teest, sõidukiirus 90 km/h) võib ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 57 dB päeval (Ld) ning 48…49 dB öösel (Ln). Võimaliku eluhoone asukohas on liiklusmüra tase juba mõnevõrra väiksem, arvutuslikult võib kavandatava hooneni (ca 67 m kaugusel teest) ulatuda müra hinnatud tase, mis jääb suurusjärku 54…55 dB päeval (Ld) ning 46…47 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase kavandatava eluhoone võimalikus asukohas vastab II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtuse nõuetele.
Seega on eluhoonetele, samuti laste mänguplatsidele ja puhkenurkadele lõpliku asukoha valikul soovitatav lähtuda joonisel nr 4 näidatud indikaiitvsete eluhoonete asukohtadest või võimalusel riigi tugimaanteega vahemaad mõnevõrra veelgi suurendada.
7 Liiklusmüra leviku arvutused teostas OÜ Hendrikson & Ko (keskkonnaekspert Veiko Kärbla) spetsiaaltarkvaraga
SoundPLAN 9.1, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis planeeringute koostamisel ning mõju hindamisel
siseriiklikult laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 27
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel.
Uute hoonete rajamisel tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides järgida asjakohast standardit (2025. a seisuga standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“), mille kohaselt:
⚫ Kavandades uusi eluruume 56…60 dB müratsooni (hetkel jääb arvutuslik müratase küll
pisut väiksemaks, kuid välistatud ei ole lühiajalised suurema liikluskoormuse ning
müratasemega perioodid), on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega)
ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 35 dB. Uute headele tingimustele vastavate eluhoonete
rajamisel võib samas lähtuda ka mõnevõrra suuremates väärtustest ehk hoonete
välispiirde ühisisolatsiooni väärtusest suurusjärgus 40 dB;
⚫ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni
suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on planeeringualal tagatud ja täiendavaid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse välja - töötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal). Hoonele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest (sh naabermaaüksuse hooned) võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid (hoone arhitektuuriga sobivalt).
Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell
8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
28 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on Hortuse tee (28201:003:0013) maa-alal:
⚫ side-, vee- ja elektriühenduse rajamiseks kruntide nr 2 ja 3 kasuks.
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 3:
⚫ side-, vee- ja elektriühenduse rajamiseks krundi nr 2 kasuks.
Elektriühenduse loomisel Pikksaare:(Elva) alajaamast tuleb projekteerimisel näha
ette servituudi seadmine vastavatele maaüksustele Elektrilevi OÜ kasuks, mida
elektrikaabelliin läbib. Soovitatav on liinikoridor kavandada olemasolevate liinide
asukohas, et mitte suurendada kitsenduste ulatust.
Eelnimetatud servituutide sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute
teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,
korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja
likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise
eesmärgil. Servituudiala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette
nähtud kaitsevööndi ulatuses.
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 3:
⚫ juurdepääsu tagamiseks krundi nr 2 kasuks.
Eelnimetatud servituudi sisuks on juurdepääsu aastaringne tagamine.
Servituudialad joonisel nr 4 on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimise
käigus ja servituudi seadmisel vastavalt tegelikule asukohale.
3.12 Planeeringu elluviimine
3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei
põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on riskid
veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat
reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.
Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too
kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja
seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu lahendusega
kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda olulist
ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid
häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda
kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate
mõjudega ning arvestades tegevuse suhteliselt väikest mahtu, ei ole ehitustööde
korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu
kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne
lahenduse realiseerimisega olulist liikluskoormuse tõusu ning sellega kaasnevat
müra- ja õhusaastet.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 29
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu
saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist
negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti
koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel kahe uue majapidamise korral
oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.
Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete elukohtade loomiseks
ning olemasolevate vaadete ja vaatekoridoride parendamisel.
Planeeringuala uushoonestatavaid asukohti võib pidada piirkonnale
iseloomulikuks ja maakasutuslikult sobivaks. Planeeringus on määratud
maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed nõuded, mis tagavad
hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning rikastavad
keskkonda (sh loovad eeldused paremate vaadete tekkimiseks).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja vahetus läheduses
mälestised puuduvad. Seega mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse
realiseerimisel puudub.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale. Planeeringuga on sätestatud olemasoleva haljastuse
likvideerimise (sh vaate avamiseks) ja uushaljastuse istutamise nõuded.
Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas levinud looduslike liikidega. Nimetatud
nõuded aitavad tagada kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Transpordiametile
planeeringu elluviimisega senisega võrreldes täiendavaid kohustusi, ka hilisemaid,
ei kaasne. Kohalik omavalitsus peab arvestama kergliiklustee projekteerimise ja
ehitamise kuludega.
3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja
ehitusprojektide koostamisel. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse vastava krundi
omaniku poolt. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt
ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale
projekteerimistavale. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab
maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus omal kulul välja ehitada detailplaneeringu lahendus planeeringuala piires (v.a kergliiklustee) ja detailplaneeringuga funktsionaalselt seotud rajatised väljaspool planeeringuala. Kohalik omavalitsus ja Transpordiamet ei võta kohustust hoonestusega kaasnevate rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks. Kohaliku omavalitsuse kuluks on kergliiklustee projekteerimine, ehitamine ja hilisem hooldus, mida tehakse vastavalt eelarvelistele vahenditele.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist.
30 Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (riigitee ristmiku ümberehitus, juurdepääsutee, elektri-, side ja veeühendus).
3. Servituutide seadmine (elektri-, side ja veeühendus, juurdepääsutee). Servituutide kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne vastavale krundile, kelle kasuks servituut seatakse ehituslubade väljastamist.
4. Ehituslubade väljastamine. Mistahes hoone ehitamise alustamise eelduseks on riigitee ristumise ümberehitamine, vee- ja elektriühenduse rajamine. Nimetatud rajatistele peab olema väljastatud kasutusluba.
Arendusega seotud tee (juurdepääsu ümberehitus riigiteelt) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule).
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 31
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/
arvamuse andja
Kooskõlastuse/
arvamuse
kuupäev ja
number
Kooskõlastuse/
arvamuse
asukoht
Märkused
Elektrilevi OÜ,
volitatud esindaja
Marge Kasenurm
05.11.2024,
kooskõlastus nr
7865299237
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid ja
kooskõlastusleht. Kooskõlastatud tingimusega:
tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Enefit Connect OÜ,
sidevõrgu insener
Janno Järvpõld
07.11.2024 Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid
AS Emajõe
Veevärk,
Rauno Ränkel
08.11.2024,
ülevaatamise
otsus nr
24-01852
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid ja
ülevaatamise otsus.
Otsuse tingimused:
1. Üle vaadatud.
2. Järgnevad projekti staadiumid kooskõlastada
täiendavalt AS-ga Emajõe Veevärk.
3. Ülevaatamise otsus kehtib 2 aastat.
Telia Eesti AS,
volitatud esindaja
Kaino Ütt-Ütti
11.11.2024,
kooskõlastus nr
39272515
Planeeringu
digitaalne
konteiner
Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid ja
kooskõlastusleht. Kooskõlastatud märkustega:
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste
Planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt
EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel
sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9
esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)
„Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise
omaniku juhenditest ja nõuetest:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
maaomanikule/juhendid.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia
sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise
kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud
igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne
planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse
aega Telia Ehitajate portaalis:
https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.
Kooskõlastus kehtib kuni 10.11.2025
Transpordiamet,
Planeerimise
osakonna
kooskõlastuste
üksuse juhataja
Marek Lind
25.11.2024 kiri nr
7.2-2/24/18928-2
Planeeringu
digitaalne
konteiner
/.../ Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja
planeerimisseaduse (PlanS) nõustume planeeringu
lahendusega /.../
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks
aastat alates kirja väljastamise kuupäevast /.../
Ptk 3.13.2 täiendatud lõiguga: Kõik riigitee
kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega
tööde projektid (sh tehnovõrkude projektid) tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Päästeamet,
Lõuna
Päästekeskuse
ohutusjärelevalve
büroo nõunik
Margo Lempu
10.01.2025 Planeeringu
digitaalne
konteiner
Digitaalselt kooskõlastatud planeeringu failid.
de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Oomiste külas asuvate Tiigi, Kivi, Kivimäe ja Kraavi maaüksuste ning lähiala detailplaneering 33
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 500
4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
5. Ruumilised illustratsioonid (lisatakse enne vastuvõtmist)
Digitaalselt esitatud joonised ja illustratsioonid on eraldi failidena.