DP kooskõlastamine

S J

4692

PUHKEALA

MÄNGUVÄLJAK

2

3

4

5

6

7

8 9

10

11

12

13

14

15

16 4,2

3,9

8, 1

4,2 6,8

4,0

Mitteavatav suurendatud helikindlusega aknad

VERTIKAALHALJASTUSEGA MÜRATÕKKE EKRAAN (BETOONSEINA

kõrgus maapinnast kuni 2,1 m)

VÄRAV-MÜRATÕKKE SEIN

Mitteavatav suurendatud helikindlusega aken

Rw 44 dB (C -3, Ctr -5)

Kergkonstruktsiooniga varikatus (haljastatud)

pindalaga ~31 m²

17.26 17.4

17.49 17.88 17. 7

18.52 18.75

18.81 . 2 18.75 18.73

18.77 18.81 18.92 19.05

18.6 18.49

20.6 20.71

S K

S

S

1

4, 7

MÜRATÕKKE EKRAAN 2,10=17,60

Mitteavatav suurendatud helikindlusega klaassein

Mitteavatav suurendatud helikindlusega aken

VÕIMALIK LISATAV VERTIKAALHALJASTUSEGA MÜRATÕKKE EKRAAN (BETOONSEIN kuni 2,1 m)

Mitteavatav suurendatud helikindlusega aken

Parklasse sisse-väljasõidu varutasku, Külalise auto parkimisvõimalus

Laiendatav kõnnitee osa

JA LG

RA TA

ST E

PA RK

LA

Plannum OÜ

Kuupäev:

Töö nr: Mõõtkava

Joonise nr:

Joonise nimetus:

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Planeeringu koostamise korraldaja:Projektijuht/planeerija:

Koordinaator:

Liina Ollema

Jaanus Aavik

Asukoht: Põhijoonis

M 1:2502-122023

22.08.2025 4GTA Invest OÜ

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Tallinnwww.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

Planeeritud maapinnaga seotud haljasala

Planeeritud murukivikattega ala

Planeeritud hoone illustratiivne asukoht

Planeeritud terrass

Autoliikluse ala

Planeeritud jalakäijate ala

Illustratiivne haljastus

Planeeritud müratõke (2,1 m kõrgusega)

Sorteeritud jäätmete kogumiskohtSJ

Planeeritava ala näitajad: HALJASTUSEGA SEONDUV: Maapinnaga seotud haljastus 529 m². Murukivi teekate 27 m².

HOONEGA SEONDUV: Elamu maapealne suletud brutopind: 1030 m². Maa-alune suletud brutopind: 315 m².

m²

2 LT100

- -

- -

-

35 -

m²

1 EK 100

11,4m 3

397 310

2

1216 4 1 Juurdepääs krundile

Planeeritud krunt

Planeeritava ala piir

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Planeeritud maapealne hoonestusala

KALDA PIIRANGUVÖÖND 50m

KALDA EHITUSKEELU-

VÖÖND 25m

MÄRKUSED: n Geodeetilise alusplaani koostas OÜ Geoterra (10421381), töö nr 14-2024, 15.01.2024, koordinaatide süsteem

L-Est97, kõrgused: EH2000 süsteemis.

n Katastriüksuse piirid Maa-amet 15.01.2024 a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed.

n Hoone ja asendiplaani lahenduse autor on Tiit Trummal Arhitektid OÜ.

n Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas Deverde OÜ töö nr 24035, aprill 2024.

n Haljastuse ja liikluslahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojektis.

n Hoone mürarikkamas osas ei ole lubatud avatud aknad. Lubatav on üksnes mitteavatavad aknad suurendatud helikindlusega Rw 44dB (C-3, Ctr-5);

n Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

n Sorteeritud jäätmete kogumine täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

n Planeeritav ala paikneb tervikuna Hundikuristiku paekivipaljandi ja joa kaitsevööndis.

n Planeeritav ala paikneb tervikuna Kadrioru miljööalal.

n Planeeritav ala paikneb tervikuna Georg Eggersi lubjaahju varemete kaitsevööndis.

n Planeeritav ala paikneb tervikuna Maa- ja Ruumiameti andmetel Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabrik ohualas.

Märkused:1) Topo-geodeetilise mõõdistuse koostas OÜ Geoterra töö nr 14-2024, 26.01.2024. Plaanile kantud katastriüksuste piirid ja andmed seisuga5.01.2024.2 Puittaimestiku haljastusl ku hinnangu koostas d ndroloog Olev Abner 2 07. aasta augustis.3 Narv nt 124 kinnist arhit ktuurse lahenduse koostas OÜ Tiit Trummal Arhitektid 2010-2017. a sta el.

4) Haljastuse ja liikluslahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojektis.5 Pro ekteerimisel võtta aluseks digitaalne mat rjal. Väljaprindil joonise loetavuse huvides on jooned tõstetud väljaspoole krundi piiri6 hoone mür r k am s osas i ole lub tud avatud aknad. Lubatav üksn mitt avatavad aknad suurendatud helikindlusega Rw 44dB (C-3, Ctr-5)7 Det ilplaneering lahenduse n välj tööta ud Maarja Zing l, RUUM JA MAASTIK OÜ-st.

KA DR IO RU P AR GI

KA ITS

EA LA

PI IR AN GU

VÖ ÖN

D

N PÕHIJOONIS

Planeeritud piire

Arhitektuurimälestis reg nr 8498 (Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19 saj. algus)

4692 Geodeetiline märk, kaitsevöönd 3 m ja number

Hundikuristiku paekivipaljand ja juga (registrikood KLO4000047)

Planeeritud kergkonstruktsiooniga varikatuse võimalik asukoht

Sissepääs hoonesse

Mälestise kaitsevöönd

0

0

0

Olemasolev III klassi puittaim või nende rühm ekspl.nr

Olemasolev IV klassi puittaim või nende rühm ekspl.nr

Olemasolev V klassi puittaim või nende rühm ekspl.nr

Looduses puudunud puu ja põõsas

Krundi ehitusõigus

Krundi pos. nr

Plan. parkimiskohtade arv õues

Plan. parkimiskohtade arv hoones

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES

MAAPEALNE HOONETE EHITISE-

ALUNE PINDALAMEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS n

ARV KRUNDIL HOONETE

n MAA-ALUNE

HOONETE EHITISE- ALUNE PINDALA

1

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

(loetavuse huvides nihutatud 0,5 m tegelikust väljapoole)

Olemasolev jalakäijate ala

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

Huvitatud isik

GTA Invest OÜ

[email protected]

Planeeringu koostamise korraldaja

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn

Planeerija/Projektijuht

Liina Ollema

[email protected]

Koordinaator

Jaanus Aavik

[email protected]

Plannum OÜ

www.plannum.ee

Tartu mnt 84a, Tallinn

Töö number 2-122023

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 3

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

SISUKORD

A – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................5

1. KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID .......................................................................................5 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ......................................................................................................... 5

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................................................................5

3. PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ......................................................................................5 3.1. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus ..................................................................... 5

4. PLANEERINGUS KAVANDATU ..................................................................................................................5 4.1. Üldine kirjeldus .............................................................................................................................................. 5 4.2. Planeeritud maa-ala krundijaotus ................................................................................................................ 6 4.3. Hoonestusalade ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ...................................... 6 4.4. Hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuste koormusnäitajad.................................................... 7 4.5. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ............................................................................................................... 7 4.6. Haljastuse rajamise ja hekorra tagamise põhimõtted ................................................................................ 7 4.7. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted .......................................................................... 8 4.8. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ..................................................................................................... 9 4.9. Kehtivad ja planeeritud kitsendused .......................................................................................................... 11 4.10. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ......................................... 12 4.11. Kavandatu vastavus avalikule huvile ning mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ................................. 12

5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED ......................................................................13 5.1. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitisele ................................................................................................... 13 5.2. Muuded nõuded ehitusprojekti koosatamiseks ja ehitamiseks ............................................................... 13 5.3. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas ....................................................................... 15 5.4. Tuleohutuse tagamine ................................................................................................................................ 17 5.5. Keskkonnakaitsealased nõuded ................................................................................................................ 17

6. PLANEERINGUS KAVANDATUD VASTAVUS PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENTIDELE JA –

SEISUKOHTADELE ......................................................................................................................................18

7. MUUDATUSED VÕRRELDES DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSEGA ............................................20

B – JOONISED ............................................................................................................................................23

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 5

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

A – SELETUSKIRI

1. KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

◼ Planeerimisseadus;

◼ Tallinna Linnavalitsuse 18.05.2016 korraldus nr 765-k „Narva mnt 124 kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas“;

◼ SPERCO KINNISVARA Osaühingu taotlus nr 029670 detailplaneeringu koostamise algatamiseks,

25.05.2007.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata elamumaa sihtotstarbega Narva mnt 124 kinnistu jagada

kaheks krundiks – elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Elamumaa sihtotstarbega krundile

määratakse ehitusõigus kahe kuni 3 - maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu ehitamiseks

ning krundi kasutamise tingimused.

3. PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

3.1. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus

Eesmärk on:

◼ ehitada Kadrioru miljöösse sobiv hoone, sh määrata detailplaneeringus arhitektuurinõuded:

• hoone välisviimistlusmaterjalile;

• hoone absoluutkõrgusele;

• hoone korruselisusele;

• katuse materjalile;

• piirete kõrgusele ja materjalile;

◼ moodustada Narva mnt 124 kinnistust 2 krunti, sh üks transpordimaa sihtotstarbega krunt.

◼ korrastada tänavaruum, laiendada Narva maantee äärset kõnniteed ja luua sellega kvaliteetsem ja

turvalisem ruum jalakäijatele;

◼ luua kvaliteetne linnaruum;

◼ kavandatud hoone maapealsete osade korruselisuse liigendamine;

◼ tagada piirkonnale iseloomulik krundi hoonestustihedus;

◼ tagada kortermajas tervislikud elamistingimused sh. kaitse müra eest;

◼ tagada Kuristiku tn 1 hoones asuvates korterites piisav insolatsioonikestus.

4. PLANEERINGUS KAVANDATU

4.1. Üldine kirjeldus

Planeeringu lahenduses on ette nähtud ehitada Narva mnt 124 kinnistule kaks kvaliteetse arhitektuurse

lahendusega elamut. Seetõttu kuulub likvideerimisele olemasolev 2-korruseline eramu.

Planeeringu lahenduse koostamisel on lähtutud krundi paiknemisest üheaegselt nii miljööväärtuslikul alal kui

tiheda liiklusega Narva mnt ääres. Lisaks on arvestatud naaberkinnistul paiknevat hoonestust ja krundi

loomulikku reljeefi. Eesmärk on kavandada avarad ja valgusküllased korterid.

6 Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Hoovipoolne hoone on kavandatud ehitisealuselt pinnalt väiksem kui tänavaäärne hoone. Planeeritud korterite

arv on lähtuvalt Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 84 kinnistatud parkimiskohtade arvu

muutustest kuni 5 korterit.

Planeeritud hoonestuse osas on lahendusele suur mõju Kuristiku tn 1 kinnistul paikneval 5-korruselisel

kortermajal (ehitusalune pind 724 m², kortereid 17). Kavandatud hoone on sellest suuruse poolest väiksem

ning kõrguse osas samaväärne, tagades selliselt sujuva ülemineku Narva mnt 126 rohealale, ühtlasi

kujundades Narva mnt-le linliku frondi. Täpsemalt on hoonestuse paiknemise põhimõtted kirjeldatud ptk 4.3.

Lahenduse koostamisel on silmas peetud äärelinlikku elustiili, kus kohe akna taga on olemas rohelus kuid

erinevalt eramajast on ühiskasutuses välisruum. Väikese korterelamu elanikud jagavad ühiselt mitmeid

funktsioone – grilliõhtut saab korraldada oma akna all ning väikelastel silma peal hoida samuti oma maja

läheduses. Kollektiivse kogukonna eelis on suurem turvalisus ning kollektiivi liikmete poolt tehtavad

väiksemad kulutused, samuti vähendab elanikele võimalikult suure tiheduse juures looduslähedase elu

tagamine survet linna äärealadele ning hoiab ressursse kokku infrastruktuuri väljaehitamise arvelt.

Planeeringus on ette nähtud Narva mnt tuleneva müra tõkestamiseks rajada hoone arhitektuurse lahendusega

sobivad müraekraanid (kuni 2,1 m kõrgused, ekraani asukohad on kajastatud põhijoonisel ning mürauuringu

kaartidel). Vastavalt mürauuringule tuleb hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute

elementide valikul arvestada transpordimüraga. Planeeritud hoonete fassaadidele mõjub päevasel

ajavahemikul 2030. a liiklussageduse kohaselt liiklusmüratase LpA,eq kuni 69 dB. Välispiirde ühisisolatsiooni

nõue kehtestatakse vastavalt välispiirdele mõjuvale mürataseme suurusele, ruumide kasutusotstarbele ja

paigutusele ning ruumide välispiiride ja põrandapinna suhtele.

Seoses kavandatava hoonestusega on koostatud Kuristiku tn 1 hoone osas insolatsioonianalüüs. Analüüsi

koostajaks on ConArte OÜ 15.08.2025 (detailplaneeringu lisad, ptk 9). Kuristiku tn 1 esimesel korrusel paikneb

vastavalt Aktsiaselts EA RENG poolt koostatud korterelamu projektile autoparkla ja kelder, alates teisest

korrusest on korterid (vt. lisa korruse plaanid), hoone on 5-korruseline korterelamu. Narva mnt 124 kinnistu

detailplaneeringuga kavandatud uus hoonestus ei mõjuta olemasolevat Kuristiku tn 1 korterelamus asuvate

korterite insolatsiooni kestust.

4.2. Planeeritud maa-ala krundijaotus

Planeeritud ala hõlmab elamumaa kinnistut, mis jagatakse kaheks krundiks. Planeeringus moodustatakse

elamumaa krunt pos nr 1 ja transpordimaa krunt pos nr 2, mis võõrandatakse tasuta Tallinna linnale.

Table 1. Planeeritud krundi suurus ja sihtotstarve

Pos nr Krundi aadress Krundi suurus m² Maa sihtotstarve ja osakaalu % (DP liikide kaupa)

1 Narva mnt 124 1216 m² EK100

2 - 35 m² L100

EK – vähemalt kolmekorruseline mintme korteriga elamu maa;

L- teemaa.

4.3. Hoonestusalade ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise

põhimõtted

Planeeritud hoonestusala määramisel on lähtutud naaberkruntidel asuvate hoonete paiknemisest, krundi

kujust, kaitsealuse lubjakivi ahju säilitamise tingimustest.

TLPA 11.10.2024 kirja nr 3-2/1564-28 kirjas on esitatud seisukoht, et tuleb suurendada Kuristiku tn 3 kinnistu

piiri ja planeeritud hoovipoolse hoone vahekaugust, et mahendada linnaruumilisi üleminekuid iseloomult

erineva hoonestuse ja erineva kõrgusega maapinna tasandite vahel. Kuna Kuristiku tn 3 hoone paikneb

planeeritavast krundist rohkem kui 23 meetri kaugusel ja planeeritav hoone on viidud, varasemat TLPA

seisukohtata arvestades, Kuristiku tn 3 kinnistu põhjapiiri mõttelise telje pikenduseni, siis täiendavalt ei ole

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 7

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

vahekaugust muudetud. Hoovipoolse hoone nihutamine tänava-äärsele hoonele lähemale halvendaks ka

insolatsioonitingimusi planeeritavates hoonetes. Samas kirjas esitatud seisukohast tulenevalt on tänavaäärse

hoone taha jääv hoone planeeritud tänavaäärsest väiksem, samuti on loobutud autopandusest ja seeläbi

suurendatud maaga seotud haljastuse osakaalu.

Kavandatud hoonestusala lähtub linnaruumi ruumilisest kvaliteedist, jälgides maksimaalselt ümbritsevat

hoonestust ja maastikku. Uue hoone põhjakülg vastu Narva mnt-d on seotud naaberhoone ehitusjoonega. Uue

elamu mõlema maapealse mahu läänekülg vastu Kuristiku tn 1 kinnistut on sirgjoonel.

Krundi ehitusõigus lähtub teemaplaneeringust “ Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride

ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” (planeeritud ala kuulub 24. ehituspiirkonda) ning

linnaehituslikust situatsioonist.

Planeeringus on arvestatud:

◼ et planeeritud krundil oleks võimalik haljastada võimalikult suures ulatuses (lahenduses 43,5%) ning

sellest kõrghaljastust 20% ulatuses;

◼ et hoonete kõrgus ja korruselisus sobituks kontaktalal asuva korterelamu kõrguse ja korruselisusega;

◼ et tagada Kuristiku tn 3 õuealal suurem privaatsus, on lõunapoolset hooneosa nihutatud Narva mnt

suunas. Kavandatud maapealne hoonestusala paikneb lõunaosas 8,1 m kaugusel;

◼ et rajatakse piisava laiusega kõnnitee planeeringuala ulatuses Narva mnt tänava serva;

Planeeringus on määratud hoonete arvuks kaks ning hoone korruseliseks kolm korrust.

4.4. Hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuste koormusnäitajad

Planeeritud krundile pos 1 on määratud ehitusõigus kahe kuni 3-korruselise maa-aluse korrusega elamu

ehitamiseks. Planeeritud on viis korterit.

Hoonealuseks pinnaks on 397 m2 (maa-aluse osa ehitisealune pind 310 m2). Planeeritud hoone lubatud kõrgus

on kuni 11,4 m (absoluutkõrgus kuni 31,00). Planeeritud krundi hoonestustihedus on 0,85, hoonestatuse

protsent 32 ja haljastuse osakaal 43,5%.

Krundi pos nr 1 hoonestustihedus ja hoonestatusse protsent on arvestatud moodustatava elamumaa krundi

suurusest. Narva mnt 124 kinnistu praeguse suuruse suhtes on hoonestustihedus (1030/1251) 0,82 ja

hoonestatuse protsent (397/1251) 31,7.

4.5. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeritud krundi vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustuvad ehitus- ja haljastusprojekti koostamisel.

Planeeritud ala paikneb lubjakivi ahju nõlva vahetus läheduses ning maapind on reljeefne.

Narva maantee poolse hoonealuse maapinna keskmiseks kõrguseks on arvestatud 19.48 ABS ja hoovipoolse

hoonealuse maapinna keskmiseks kõrguseks on arvestatud 18.68 ABS. Sellest lähtuvalt on määratud ka

hooneosade suurimad absoluutsed kõrgused.

4.6. Haljastuse rajamise ja hekorra tagamise põhimõtted

Narva mnt 124 krundile on vajalik koostada välisruumi kujundamiseks haljastusprojekt. Vastav nõue on

määratud p. 5.5.

Säilitatava euroopa lehise kasvutingimused tagatakse järgmiste abinõudega: planeeritud Narva mnt poolse

hoone maht (II ja III korrusel) ei ulatu lehise võrasse.

Planeeritud krundi välisruumi kujundus lähtub planeeritud hoone lahendusest. Krundi perimeetril on võimalik

teha täiendavaid juurdeistutusi. Eelistada tuleks kodumaiseid liike. Eelistada madalama ja kitsama võraga

puid ning suurt rõhku panna madaltihedale haljastusele. Planeeritud krundi ida- ja lõunapiir on kaitsealuse

Kadrioru pargi välispiiriks.

Tulenevalt miljööalade teemaplaneeringust, peab haljastatud osa protsent krundi suurusest olema 30%, sh

kõrghaljastus 20% krundi pinnast. Planeeritud krundil pos 1 (Narva mnt 124 kinnistul) on kavandatud

8 Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

haljastuse protsent on 43%, sealhulgas 20% on kõrghaljastusega. Maa-alust parklat ja pandust ei kavandata,

see suurendab maaga seotud haljastuse osakaalu võrreldes varasemate versioonidega.

Planeeringus kavandatud hoonete ja teede ehitamiseks tuleb likvideerida viis üksikpuud (nr 1, 4, 5, 6, 7), millest

kaks on III väärtusklassist, kaks IV väärtusklassist, üks V väärtusklassist. Likvideeritavatele viljapuudele ei

nähta ette asendusistutust.

Table 2. Likvideeritavate puude tabel

J rk

P u

it ta

im e

e k

s p

li k

a ts

io o

n i

n r

P u

it ta

im e

n im

e tu

s

H in

d a

m is

e o

b je

k t

D

- ra

iu ta

v a

p

u u

ri n

n a

s lä

b im

õ õ

t,

m it

m e

p

u h

u l

lä b

im õ

õ tu

d e

s

u m

m a

c m

H

a lj

a s

tu s

li k

v

ä ä

rt u

s -

k la

s s

P u

u li

ig i

k o

e fi

ts ie

n t

-

k 1

P u

u

s e

is u

k o

rr a

k o

e fi

ts ie

n t

- k

2

R a

ie p

õ h

ju s

e

k o

e fi

ts ie

n t

- k

3

H a

lj a

s tu

s e

ü

h ik

u d

D *(

k 1

+ k

2 +

k 3

)/ 3

1. 1 sookask üksikpuu 33&30 3 0,5 1 0,5 42

2. 4 aed-õunapuu üksikpuu 34 4 - - - -

3. 5 aed-õunapuu üksikpuu 18 4 - - - -

4. 6 aed-õunapuu üksikpuu 18&24 3 - - - -

5. 7 hapu-krisipuu üksikpuu - 5 - - - -

KOKKU: 42

Asendusistutuse vajadus vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrus 26.02.2021 nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa

andmise kord“ tingimustele on 42 haljastuse ühikut. Haljastuse ühikud teisendatakse istutatavate puude,

põõsaste või püsilillede arvuks eelnimetatud määruse paragrahvi lõikes 2 esitatud koefitsientide alusel.

Asendusistutuse arvutus on esialgne ning täpsustub raieloa taotlemisel. Asendusistutusele kuuluvad

puud/põõsad on võimalik osaliselt istutada planeeritud alale, puude istutamisel tuleb arvestada vastavust

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ normidele.

Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametilt, säilivale kõrghaljastusele tuleb tagada kasvutingimused ja kaitstus ehitusperioodiks.

Asendusistutuse arvutus on esialgne ning täpsustub raieloa taotlemisel.

Hoonestusalast väljapoole on võimalik istutada väiksemaid puid, põõsaid ja rajada hekke. Uushaljastuse

asukohad ja liigiline koosseis täpsustuvad haljastusprojektiga, mis tuleb esitada koos hoonete

ehitusprojektiga. Hooneid ühendav kergkonstruktsiooniga varikatus on ette nähtud haljastada.

Narva mnt äärde on kavandatud kõnnitee.

4.7. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

◼ tagada parkimine omal krundil;

◼ sõidukite juurdepääs krundile on Narva maanteelt;

◼ 4 parkimiskohta on paigutatud tänavaäärse hoone esimese korruse tasapinda, tagades suurema

haljastatud õueala korterelamute elanikele. 1 koht on kavandatud hoovipoolse hoone juurde, mis annab

võimaluse ka kolimisautodele või nt kiirabiauto ligipääsuks.

◼ Keskkonnasõbralikum linn

Juurdepääs planeeritud alale on tagatud Narva mnt-lt krundi praeguse sissesõidu asukohas. Narva mnt äärse

hoone ees on tasku, mis lihtsustab prügiauto manööverdamist ja võimaldab külalisel/taksol korraks peatuda.

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 9

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusega nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“1

vastu võetud põhimõtetele, on miljööväärtuslikule alale kavandatav parkimiskohtade arv otsuse lisades 2 ja 3

märgitud suurim lubatud parkimiskohtade arv. Elamu(te) planeerimisel miljööväärtuslikule hoonestusalale on

see mitte enam 1 parkimiskoht ühe korteri kohta. Teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike

hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine ”2 kohaselt jääb planeeritud maa-ala

Kadrioru miljööväärtuslikule hoonestusalale.

Lisaks on planeeritud ala puhul täidetud mitmed planeeritud parkimiskohtade arvu vähendamist soosivad

kriteeriumid, nagu 15-minuti linn. 15 minutiga on võimalik jalgsi jõuda kvaliteetsete rekreatsioonialadeni sh

Kardioru park, Russalka rand, Lauluväljak, KUMU jne. Samuti on 15 minuti kaugusel näiteks Liikuri Lasteaed.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühistranspordi võrgustik (lähim ühissõidukipeatus „Oruvärava“ asub ca 120 m

kaugusel Narva mnt ääres, peatus „Oru“ on ca 300 m kaugusel), millega on loodud eeldused liigelda

igapäevaste toimetuste tegemiseks isiklikku autotransporti kasutamata. Aina enam on populaarsust koguvad

ka rendirattad, -tõukerattad ja -autod, mis vähendavad isikliku sõiduauto vajadust veelgi.

Parkimiskohtade piiramine 1 kohaga korteri kohta lähtub linnaplaneerimise viiest põhimõttest3 ja Tallinn 2035

arengustrateegiast4 tulenevale eesmärgile tagada toimetulek kliimamuutustega.

Linnaruumiliselt parema ja keskkonnasõbralikuma lahenduse saavutamiseks, on vajalik vähendada

planeeritud parkimiskohtade arvu kavandades iga korteri kohta mitte enam kui üks parkimiskoht. Jalgrataste

parkimise kavandamisel lähtuda Tallinna Rattastrateegiast 2018-2027. Elanike jalgrataste hoiustamise

võimalus tagatakse hoone mahus, külastajatele kavandada ilmastiku kindlalt katuse all. Täpsem lahendus

antakse ehitusprojektiga. Arvestada minimaalselt üks koht korteri kohta.

Parkimise lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Planeering näeb ette Narva mnt äärsele kergliiklusteele krundi moodustamise. Planeeritud pos nr 2 krundi

suurus on 35 m2, mis võõrandatakse tasuta Tallinna linnale.

4.8. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Elektrivarustus

Krundi teenindamiseks on 2019. aastal välja ehitatud elektrivarustuse lahendus Narva mnt 124 kinnistu

teenindamiseks. Projekti koostas PLUVO OÜ, töö nr PL16-40-435. Lahendus arvestas koostamisel oleva

detailplaneeringuga ja lahendust ei muudeta.

Likvideeritavana on ette nähtud olemasoleva madalpinge õhuliini nr 32866 sisestuskaabel ja olemasolev

liitumine sisestuskaabli ühendusel õhuliini mastis peakaitsmega 1x20A planeeritud krundil.

Tänavavalgustus

Narva mnt ääres on olemasolev tänavavalgustus.

Veevarustus

Veevarustus on planeeritud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele 19.02.2024

PR/2405565-1. Planeeringuala olmevesi (0,39 l/s) on lahendatud Kuristiku tn dn150mm ühisveetorustikust.

Rajatava veetorustiku ühenduskoht olemasoleva veetorustikuga asub Kuristiku tänava ja Narva mnt ristmikul,

1 https://teele.tallinn.ee/documents/108105/view#metadata

2 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114139

3 https://www.tallinn.ee/et/ehitus/linnaplaneerimise-viis-pohimotet

4 https://strateegia.tallinn.ee/

10 Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

selle pikkus on ca 63m. Välisveetorustikuna kasutada PE PN10 veetoru, plastveetorustikule näha ette

signaalkaabli paigaldus. Kinnistu veemõõdusõlm projekteerida hoonesse sisendtorustikule lähima esimese

välisseina taha, soojustatud ja valgustatud ruumi. Veemõõdusõlm ja ruum peavad vastama AS-i Tallinna Vesi

tehnilistele nõuetele. Veesisend tuua veemõõdusõlme lühimal trassil ja läbi hoone konstruktsioonide hülsis.

Sisetulekustutussüsteemi lahendus peab vältima mõõtmata olmevee kasutamist ja seisnud

sisetulekustutusvee tagasivoolu olmevee süsteemi. Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud hoone

väline tuletõrjeveevajadus on kuni 10 l/s, mis tagatakse olemasolevast Kuristiku ja Narva mnt ristmikul

paiknevast hüdrandist. Liitumispunktis on tagatud normaalolukorras vabarõhk 230 kPa, tulekahju olukorras

100kPa.

Liitumispunkt on kavandatud krundi piirile.

Kanalisatsioonivarustus

Reoveevarustus (0,39l/s) on planeeritud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele

19.02.2024 PR/2405565-1. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kanalisatsiooni ärajuhtimiseks

rajatakse reoveetorustik planeeringualast kuni Kuristiku tn ja Joa tn ristmikuni ca 153 m ulatuses, de315

kanalisatsioonitorusse. Olemasolev torustik, mis asendatakse planeeritava torustikuga, Kuristiku tänaval ja

Narva mnt-l likvideeritakse.

Kinnistule on planeeritud kanalisatsiooniühendus koos liitumispunktiga (kontrolltoru või -kaev) kuni 1m

kaugusele väljaspoole kinnistu piiri, tänavamaale.

Kanalisatsiooni eelvoolutoruga ühendamiseks kasutada võimalusel olemasolevat kaevu. Projekteerimisel

selgitada kaevu seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks

loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10

cm võrra kõrgem tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset

paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu

vältimiseks. AS Tallinna Vesi ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud

uputuse eest. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Tallinna

Linnavolikogu määrusele nr 37, 15.06.2006 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“..

Sademevesi

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademevee suunamine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele 19.02.2024 PR2405565-1, suunatakse

planeeritud elamukinnistult sademe- ja drenaašivesi Narva mnt sõidutee all paiknevasse d300mm

sademeveetorusse. Elamutele rajatakse maa-alune korrus, mille ümber tuleb ette näha eraldi drenaaž, mis

tuleb suunata samuti sademevee kanalisatsiooni. Sademeveetorustikku tuleb rajada ca 15 meetri ulatuses.

Kinnistule projekteerida üks sademeveeühendus koos liitumispunktiga (kontrolltoru või -kaev) kuni 1m

kaugusele väljaspoole kinnistu piiri, tänavamaale. Kinnistult ärajuhitav sademe- ja drenaažvee vooluhulk tuleb

ühtlustada kinnistu piires. Kinnistu liitumiskaevu ühendatava kinnistusisese isevoolse sademeveetoru

läbimõõt valida maksimaalselt DN/OD 110 ja läbilaskevõime peab toru täite h/d = 0,95 korral olema

maksimaalselt 10 l/s. Kinnistule tuleb enne sademevee ühiskanalisatsiooniga liitumist projekteerida

vooluhulga regulaatorkaev millega piiratakse ja hoitakse automaatselt (mitte statsionaarses asendis

sulgelemendiga) maksimaalset vooluhulka 10 l/s ka siis kui kinnistu torustik läheb valingvihmade korral surve

alla. Regulaatorkaev on kinnistu sisese sademevee süsteemi osa ning kinnistu omaniku hallata.

Regulaatorkaev ei saa olla liitumispunktiks. Eelvoolu surve alla sattumisel ja vee tagasivoolu vältimiseks näha

drenaažtorustikule ette tagasivooluklapid või ülepumpamine.

Sademevee immutamine ja immutusblokkide võimalik paiknemine täpsustada ehitusprojektis.

Naaberkinnistutele ei ole lubatud sademevett suunata. Sademevee pinnasess immutamisel tuleb lähtuda

vastavasisulistest määrustest, keelatud on reostunud sademevee immutamine. Sademeveetorusse juhitava

sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Vabariigi Valitsuse määrusele nr 99, 29.11.2012.

Olemasolevad kanalisatsiooni- ja sademeveeühendused likvideerida kuni suubumiseni töösse jäävasse

torusse vältides tupiktoru säilimist. Likvideerimise koht ja meetod esitada ehitusprojektis.

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 11

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Sidevarustus

Sidevarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 38709272, väljastatud

05.03.2024 , kehtivad kuni 04.03.2025. Planeeritud alal paiknevad Telia Eesti AS sideliinirajatised. Narva mnt

124 kinnistul olemasoleva hooneni on välja ehitatud Ø50mm sidekanalisatsiooni sisend alates Narva mnt

ääres paiknevast sidekaevust nr 7052B. Olemasolev sidekanalisatsioon on ette nähtud likvideerida. Uue

hoonestuse sideühendus on planeeritud Ø 100mm sidekanalisatsiooni ehitusega lähtuvana sidekaevust nr

7052B ja on kavandatud osaliselt (kuni Kuristiku tn 1 kinnistu piiril olevate treppideni) olemasoleva

likvideeritava sideliinirajatise asemele. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi kaevusid. Liitumispunkt on

määratud planeeritud krundi piirile.

Soojusvarustus

Planeeritud ala ei asu kaugküttepiirkonnas vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.17 määrusele nr 9 „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte

üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Planeeritud ala vahetus läheduses puudub

kaugküttevõrk.

Planeeritud ala saab ühendada gaasitorustikuga. Vastavalt AS Gaasivõrgud (praegune AS Gaasivõrk)

tehnilistele tingimustele nr PJ-864/16. Narva mnt 124 planeeritud hoonestuse maagaasivõrguga ühendamine

on võimalik Kuristiku tänaval paiknevalt B-kategooria gaasijaotustorustikult. Planeeritud gaasitorustiku pikkus

on ca 87 m. Liitumispunkt on määratud planeeritud krundi piirile.

Hoonete soojavarustuse võib lahendada ka lokaalselt, kasutades selleks tehnoloogiliselt sobivaid lahendusi.

Üks perspektiivne võimalus on kasutada soojuspuurauke (näiteks on neid rajatud Kuristiku tn 3 kinnistule).

Küttelahendus antakse projekteerimisel.

4.9. Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Kehtivad kitsendused:

◼ Arhitektuurimälestise (reg nr 8498) Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19 saj. algus, kaitsevöönd.

Kaitsevöönd on kantud planeeringu joonistele;

◼ Hundikuristiku oja kalda ehituskeeluvöönd 25 m;

◼ Hundikuristiku oja kalda piiranguvöönd 50 m;

◼ Hundikuristiku paekivipaljandi ja Hundikuristiku joa kaitsevöönd 50 m;

◼ Planeeritud maa-alal Narva mnt ääres paikneb I järgu polügonomeetriapunkt nr 4692. Geodeetilise märgi

kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest;

◼ Maa- ja Ruumiameti andmetel jääb planeeritav ala Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabrik

ohualasse.

Planeeritud kitsendused (täpsustub projekteerimisel):

Planeeritud krunt pos 2:

◼ plan gaasitorustiku kaitsevöönd 1 m mõlemal pool välimisest mõõtmest võrgu valdaja kasuks

◼ plan veetoru kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks

◼ plan kanalisatsioonitoru 2m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks võrgu valdaja

kasuks

◼ plan sideehitise kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemal pool sideehitisest võrgu valdaja kasuks.

Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala Narva maantee T20:

◼ plan gaasitorustiku kaitsevöönd 1 m mõlemal pool välimisest mõõtmest võrgu valdaja kasuks

◼ plan veetoru kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks

◼ plan kanalisatsioonitoru 2m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks võrgu valdaja

kasuks

◼ plan sideehitise kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemal pool sideehitisest võrgu valdaja kasuks.

Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala Narva maantee T19:

◼ plan gaasitorustiku kaitsevöönd 1 m mõlemal pool välimisest mõõtmest võrgu valdaja kasuks,

12 Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ plan veetoru kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks,

◼ plan kanalisatsioonitoru 2m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks võrgu valdaja

kasuks,

◼ plan sideehitise kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemal pool sideehitisest võrgu valdaja kasuks.

Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala Kuristiku tänaval (Joa tn// Kadri tee// Kuristiku tänav// Oru tänav

78401:115:0145):

◼ plan gaasitorustiku kaitsevöönd 1 m mõlemal pool välimisest mõõtmest võrgu valdaja kasuks

◼ plan kanalisatsioonitoru 2m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks.

4.10. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu

eesmärkidele

◼ Selleks, et tagada hoone sobivus Kadrioru ajaloolisesse miljöösse, on määratud nõuded arhitektuursele

lahendusele:

• hoone välisviimistlusmaterjalile;

• hoone suurim absoluutkõrgus on 30,40 m;

• planeeritud hooned on 3-korruselised;

• katusekatte materjaliks on määratud rullmaterjal;

• haljastatud õuealale;

• piirete kõrguseks lubatud kuni 1,5 m. Piirde materjal võib olla raudvarbaed vm materjal, mis

täpsustatakse ehitusprojektis.

◼ Korrastatud tänavaruumi loob Narva mnt serva rajatav avaliku kasutusega kõnnitee, piirdeaed ja

planeeritud ehitusjoon. Planeeritud transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta Tallinna linnale, seega on

tagatud kõnnitee avalik kasutus ning jalakäijate liikumise mugavus;

◼ Kvaliteetse linnaruumi loob miljöösse sobivad hooned, korrastatud tänavaruum ja haljastatud välisruum.

Uute hoonete kavandamisel on arvestatud lähialal asuvate olemasolevate hoonete mahtu ja kõrgusi;

◼ Kontaktvööndis asuvate kruntide hoonestustihedused on 0,41 – 1,3. Vastavalt Kadrioru miljööalade

planeeringule on Kadrioru asumi 24. ehituspiirkonna suurim lubatud hoonestustihedus 1,0. Planeeritud

krundi hoonestustihedus on 0,85. Piirkonda sobiv hoonestustihedus on tagatud;

◼ Kavandatud on terviklikud elamistingimused planeeritud kortermaja elanikele sh. kaitse müra eest- ette

on nähtud müraekraani paigaldamise vajadus Narva mnt poolsele krundiosale;

◼ Et veenduda Kuristiku tn 1 hoones asuvates korterites piisava insolatsioonikestuse säilimises on

koostatud insolatsiooni analüüs.

Planeeringus kavandatu on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidega.

4.11. Kavandatu vastavus avalikule huvile ning mõju lähipiirkonna

linnakeskkonnale

Planeering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu ja teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike

hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ põhimõtetega, mis toetab ala

kasutamise intensiivuse suurendamist. Linnaruumi tihendamine võimaldab säästlikumalt kasutada tehnilise

infrastruktuuriga varustatud maa-alasid. Planeeringuala paiknemine hea transpordiühendusega Narva

maantee ääres ning olemasolevate ühistranspordiliinide läheduses sobitub Tallinna üldplaneeringus välja

toodud põhimõtetega, võimaldades vähendada linna transpordikoormust.

Lähipiirkonna linnakeskkonnale mõjub positiivselt krundi kasutamine elamumaana. Planeeringu

rakendumisel:

◼ rajatakse avaliku kasutusega kõnnitee. Läbi avalikku kasutusse määratava kõnnitee on võimalik tagada

juurdepääs senisest mugavamalt Narva mnt 126 kinnistule, kus paikneb arhitektuurimälestis Georg

Eggersi lubjaahi;

◼ ehitatakse kõrge arhitektuurse väärtusega hooned, mis sobituvad kontaktvööndi ja Kadrioru

hoonestusega;

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 13

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ uushoonestuse suurus, kõrgus ja kasutusotstarve on piirkonnale iseloomulik;

◼ üldisemad planeeringud on ette näinud linnakeskkonna tihendamise võimalused. Kavandatud hooned on

kooskõlas üldiste arengusuundumustega;

◼ välisruum kujundatakse haljastusprojekti alusel, krundile istutatakse uut madal- ja kõrghaljastust ning

luuakse rekreatsiooniala;

◼ on loodud võimalused sõidukite parkimiseks omal krundil ning tänaval parkivate sõidukite arv ei kasva.

5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED

5.1. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitisele

Olulisemad arhitektuurinõuded on:

◼ viimistlusmaterjalid: kasutada traditsioonilisi materjale nagu puitlaudis, krohv, paekivi plaadid, klaas,

keraamiline tellis, kohapeal valatud betoon ja valge krohv. Parapeti katted värvitud plekist.

Materjalikasutus ei tohi hakata arhitektuurselt domineerima lubjaahju ja ümbritseva looduskeskkonna üle;

◼ katusekatte materjal: rullmaterjal;

◼ katuse tüüp: lamekatus, lubatav katusekalle 0-200;

◼ katusele juurdepääsud ei või ületada lubatud hoone üldkõrgust (täpne lahendus selgub ehitusprojekti

staadiumis koostöös Päästeametiga), mis võib olla kuni 15% korruse pinnast hoone kohta;

◼ krundi välispiirile on lubatud kuni 2,1 m kõrgune piire Kuristiku tn 1 ja Kuristiku tn 3 kinnistute piirile. Nii

Kuristiku tn 1 kui ka Kuristiku tn 3 kinnistu piirile planeeritud piirdeaia lahenduse väljatöötamisel tuleb teha

koostööd vastavate kinnistute omanikega. Kuristiku 3 kinnistu piirile rajatav piirdeaed võib olla kõrgem ja

kasutada võib mh nt ronitaimi, tihedat igihaljast ridaistutus vms. Piirde materjal võib olla raudvarbaed vm

materjal, mis täpsustatakse ehitusprojektis;

◼ planeeritud hooneosade vahelisele hoovialale piirdeaedu mitte rajada, samuti ei ole lubatud piirete

rajamine Georg Eggersi lubjaahju juurde kuuluvale müürile.

◼ müratõkkesein kujundatakse planeeritud hooneosadega/ hoonetega arhitektuuriliselt ühtsena ja

müratõke nähakse ette kombineerida suurimal võimalikul määral (vertikaal)haljastusega, sh avalikust

ruumist nähtava haljastusega, kõrgus kuni 2,1m. Mürabarjääri lõik, kust on tagatud päästeauto juurdepääs

hoovi, on kavandatud kahe poolega väravana, millel on tsingitud terasest raamkonstruktsioon

puitlaudisest ja karastatud klaasist täitetahvlitega. Kuristiku tn 1 poolne müraekraan on kavandatud

vertikaalhaljastusega kaetud betoonseinana. Muus osas näha müraekraan ette haljastatud

betoonmüürina ja sellele lisanduva puidust kõrgendusena;

◼ Narva mnt poolse hoone ida ja lääneküljele mitte kavandada avatavaid aknaid;

◼ Rõdude piirded: tsingitud terasprofiililist kandekonstruktsioon ja karastatud mattklaasist või kirkast

klaasist täitetahvlid.

◼ Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud tingimusel, et paneelid ei riku hoonete välimust ega kahjusta

väärtuslikke konstruktsioone. Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda hoone

arhitektuurse lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on üldjuhul lubatud paigutada katuse vähem

vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on

katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud. Enne päikesepaneelide paigaldamist

pidada nõu muinsuskaitse- või miljööspetsialistiga, et selgitada välja, kas ja kuidas on paneele võimalik

paigaldada.

5.2. Muuded nõuded ehitusprojekti koosatamiseks ja ehitamiseks

◼ Määrata parkimiskohtade arv vastavalt hoone(te) ehitusloa väljaandmise ajal kehtivatele

parkimisnormatiivile ja parkimiskohtade arvu määramise põhimõtetele.

◼ Projekteerimisel arvestada AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehniliste nõuetega.

◼ Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute

ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel

planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud

14 Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal

asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;

◼ Ehitusprojekti võib koostada vastavat tegevusluba omav firma ning ehitusprojekt tuleb kooskõlastada

TLPA miljööalade spetsialistiga ja Muinsuskaitseametiga;

◼ Ehitusaluse pinna alla kuuluv planeeritud maa-alune hooneosa ei tohi ulatuda olemasolevast ümbritsevast

maapinnast kõrgemale;

◼ Ehitusprojekti koostamisel arvestada valgustuse paigutamisel läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavad meetmed.

◼ Ehitusprojekti koostamisel täpsustada piirdeaia asukoht ja müraekraani lahendus. Tagada juurdepääsul

vajalik nähtavus;

◼ Enne elamu kasutusele võtmist on vaja teostada mürauuring nii hoones sees, kui ka mürale kõige

avatumal välispiirdel. Hoonete siseruumides peab olema tagatud normatiivne müratase. Vaikust nõudvad

ruumid tuleb projekteerida müraallikast eemale;

◼ Tänavapoolse hoone suurema tänavamüra käes oleval ida- ja lääneküljel on vannitoale ja köögitsoonile

lubatud ainult mitteavatavad kõrgendatud heliisolatsioonitasemega aknad, avatavad elu- ja

magamistubade aknad kavandada ainult hoone vähem mürarikkale lõunaküljele;

◼ Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada Eesti standardis EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes- elamu (elu- ja magamisruum) päeval 35 ja öösel 30 dB.

• Standardi tabeli 6.3 „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest“

toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral hoonete välispiirde ühisisolatsiooniks arvestama

Narva mnt-ga külgnevatel fassaadidel eluruumide ja nendega võrdsustatud ruumide puhul R`tr,s,w 45

dB. Teistel külgedel arvestada R`tr,s,w = 30-40 dB, olenevalt mürataseme suurusest ja ruumi tüübist.

• Standardi põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul

kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m2.

• Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada

transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 717, sellisel juhul

esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R`tr,s,w + Ctr.

• Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken

moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võtta akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde

õhumüra isolatsiooni indeks.

• Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud

elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks

välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Vt. Narva mnt 124

liiklusmürast põhjustatud mürataseme hindamine detailplaneeringu lisas 6;

◼ Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid.

◼ Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud

liiklusmüra normtasemeid.

◼ Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja

öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

◼ Ehitusprojekti koostamisel näha ette müraekraanid vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele ning

Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamise tulemustele (Insinööritoimisto Akukon OY Eesti

filiaal (praeguse nimega Akukon Eesti OÜ) töö 180283-1-D);

◼ Kinnistu piirile piirdeaia ja/ või müratõrjeseina rajamisel tuleb kinnistule juurdepääsul arvestada nähtavuse

tagamise vajadusega.

◼ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella

07.00-19.00.

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 15

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

§ 3 toodud piirväärtuseid.

◼ Tehnoseadmete (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tagada, et tehnoseadmete

müratase ei ületaks SoM määruses nr 42 § 7 lg 3 tabelis 2 toodud normtasemeid;

Tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse

(insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus nii olemasolevates kui ka

projekteeritavates eluruumides.

◼ Vajadusel teostada uued radoontaseme mõõtmised, määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

◼ Hoonete suurim võimalik korterite arv kokku on viis korterit.

◼ Narva mnt 124 krundil olemasolev hoone (stalinistlik villa) omab Hundikuristiku eramuterajooni kontekstis

ka teatavat iseseisvat arhitektuurset väärtust ja enne selle lammutamist tuleb koostada ajalooline õiend

koos materjalide ja detailide taaskasutusse suunamise ettepanekutega;

◼ Arendaja ehitab oma vahenditest välja kogu planeeringu alasse jäävad avalikult kasutatavad teed ja

sõlmib selleks linnaga TT-lepingu. Linna transpordimaale ehitamiseks võtta ehitusluba Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti nimel. Peale kasutuslubade vormistamist esitada Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametile kasutusload (teed, tänavavalgustus ja sadevesi) ning digitaalne teostusjoonis ja anda

linnamaale ehitatud teerajatised üleandmise aktiga tasuta linnale üle.

◼ ehitusprojekti koosseisus peab olema ehitustööde organiseerimise projekt, milles tuleb kirjeldada täpselt

ehitamiseks seatavaid tingimusi;

◼ ehitusprojekt peab sisaldama meetmeid ehitustolmu leviku takistamiseks naaberkruntidele;

◼ teha ehitusekspertiis lähialal asuvatele hoonetele ja Georg Eggersi lubjaahju varemetele enne planeeritud

hoonete ehitamise alustamist; rammvaiu mitte kasutada; kõik ümbritsevad hooned ja lubjaahju varemed

tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust; hoonete olemasolevad praod ning

hoonete ja lubjaahju varemete tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse

paigaldada reeperid, mille deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus.

5.3. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas

◼ AKTSIASELTS TALLINNA VESI:

• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja

kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti

koostamisel.

• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AS-ilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused.

◼ Elektrilevi OÜ:

• Tööprojekt kooskõlastada Elektrilevi OÜ Tallinna välisvalgustus osakonnaga täiendavalt;

◼ Telia Eesti AS:

• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise

ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis

lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) “Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”,

kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

• Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutemiseks.

• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuse alhist

ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajatele portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.

◼ AS Gaasivõrgud (praegune AS Gaasivõrk):

• Seisukoha andmisega ei kinnitata esitatud planeeringulahenduses märgitud olemasolevate AS-ile

Gaasivõrk või kolmandatele isikutele kuuluvate (sh kinnistusiseste) gaasipaigaldiste ja nendega

16 Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

seotud rajatiste asukoha õigsust ega võeta endale mingit vastutust selles osas. Majandus- ja

taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele

esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike

lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb

maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb,

on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected]

• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste

koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib

teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada

AS-le Gaasivõrk eposti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole

võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda

nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala

registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste

projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud

soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk

seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust

mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis

tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste

väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected].

• Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja

standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise

nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks

nende ohutus ehitustööde käigus.

• Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt.

◼ Elering AS:

• Projekti ala läheduses paiknevad Elering AS-le kuuluvad 110kV maakaabelliinid Ranna – Ida

L166/L168. Kaabelliini kaitsevöönd on äärmisest kaablist 1,0 m mõlemale poole;

• Enne ehitustööde algust vormistada kaabelliinide kaitsevööndis töötamise luba. Kooskõlastustaotlus

saata e-postiga aadressile [email protected];

• Kutsuda kohale Elering AS esindaja. Kaablite täpse asukoha näitamiseks saata soov e-postiga

aadressile [email protected]. Tööde perioodiks tellida järelevalve. Kaablite täpne

asukoht ja sügavus määrata vajadusel surfimise teel meie esindaja juuresolekul;

• Kaablid on pingestatud ning kaabli läheduses mehhanismidega töötamine eluohtlik. Tööde teostajal

järgida ohutusnõudeid;

• Kinnisel meetodil kommunikatsioonide paigaldus (ristumine, paralleelkulgemine kaabelliiniga) Elering

AS 110kV kaabelliini lähemal kui 4,0 m ei ole lubatud. Kui on vajalik teostada ristumine või

paralleelkulgemine 110kV kaabelliinile lähemal kui 4,0 m, siis teostada ristumiskoha ja lähedal

paikneva kaabli lahti surfimine;

• Kommunikatsioonide ristumistel teostada pealtpoolt 110kV kaabelliine, puhasvahega vähemalt 0,5 m

kaablist, kaevetööd ristumiskohas teostada lahtisel meetodil;

• Elektripaigaldise omaniku esindajal on õigus tegutsemine peatada, kui ei täideta maakaabelliini

kaitsevööndis tegutsemise ohutusnõudeid;

• Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral

ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused;

• Kaevetöödel maakaablite kaitsevööndis, sügavamal kui 0,3 m tuleb teostada kaevetöid käsitsi.

• Pinnase eemaldamisel lähemal kui 1,0 m kaablist võib kasutada ainult labidat - mehhanismide ja

löökriistade (kangid, kirkad, kiilud, suruõhu-või elektritööriistad) kasutamine on keelatud ja eluohtlik.

Külmunud pinnas tuleb eelnevalt sulatada. Kuumutusvahendit ei tohi lähendada kaablile lühemale kui

15 cm;

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 17

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

• Pinnase tihendamisel 110kV kaablite lähedal kuni 1 m kaugusel kaablitest, tuleb kasutada 60 kg ja 1

kuni 5 m kaugusel 100-120 kg vibroplaati. 10 m raadiuses kaablitest ei tohi kasutada üle 3000kg

teerulle;

• Tööde käigus tagada kaablite püsikindlus ja liikumatus.

5.4. Tuleohutuse tagamine

◼ Tagada tuleohutus ning võimaliku tule leviku piiramine vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ määratud nõuete täitmine.

◼ Planeeritud hoone peab olema tulepüsivusklassiga TP2.

◼ Tuletõrje veevõtt lahendada vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt esitatud tehnilistele

tingimustele olemasolevate tuletõrjehüdrantide baasil. Lähim hüdrant paikneb ca 50 m kaugusel.

Tuletõrjevee vajadus on 10l/s 3 tunni jooksul.

◼ Päästeautode ligipääs Narva mnt-lt positsioonile nr 1 tagada läbi krundi lääneossa rajatava asfaltkattega

tee. Päästeauto ligipääs kavandatavast teest kaugemale jääva hooneni tagada planeeritud hoone lääne

küljelt. Tee kandevõime peab olema 30 t.

◼ Mürabarjääri lõik, millest on tagatud päästeauto läbipääs hoovi, kavandada kahe poolega väravana, millel

on tsingitud terasest raamkonstruktsioon ja karastatud klaasist täitetahvlid. Planeeritud hoone ja

müratõkkebarjääri vaheline laius on 4m.

5.5. Keskkonnakaitsealased nõuded

◼ Ehitusprojekti koosseisus esitada haljastusprojekt, mille koostamisse kaasata maastikuarhitekt.

Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ seatud

nõuded;

◼ Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametilt;

◼ Võimaluse korral säilitada ja säilitamise korral kaitsta ehitustööde ajal olemasolevaid III klassi puid.

◼ Ehitusprojekti koosseisus käsitleda säilitatavate puittaimede kaitset ehitustööde ajal;

◼ Säilivale kõrghaljastusele viia läbi võrahooldus ja tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal.

Võrahooldust reglementeerivaks seadusandlusvormiks on Tallinna Linnavolikogu määrus 19. mai 2011 nr

17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“;

◼ Puude likvideerimise korral asendada need kinnistul uute puude ja põõsastega

◼ Juurde istutamisel kasutada taimi, mis toetavad linnaelustikku (abiks on elurikka haljastuse kataloog:

https://haljastus.tallinn.ee/).

◼ Säilivate puude juurestiku kaitseala ulatuses kaevetööde tegemise korral võtta tarvitusele vajalikud

meetmed vastavalt asjakohastele juhendmaterjalidele (nt EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3:

Ehitusaegne puude kaitse“).

◼ Olmejäätmed on ette nähtud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse, mis on kavandatud

planeeritud krundi pos 1 kirde nurka. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks

vastavat luba omava ettevõtte poolt vastavalt Tallinna Jäätmehoolduseeskirjale;

◼ Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele;

◼ Hoone projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Kasutada radoonitaseme vähendamise meetmeid:

tagada korralik ehituskvaliteet, kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või ehitusmaterjale hoone

vundamendi ehitamisel. Kasutada vundamendi katmisel bituumeni põhiseid isolatsioonimaterjale.

Tagada esimesel korrusel korralik ventilatsioon. Võimaluse korral kasutada vundamendi

ventileerimislahendusi ja settekaeve;

◼ aktsiaselts MAVES (praeguse nimega Maves OÜ) on koostanud Narva mnt 124 ehitusgeoloogiline uuringu

koos planeeringu elluviimise hüdrogeloogiliste mõjude eksperthinnanguga veebruaris 2013. Planeeritud

hoone on võimalik ehitada madalvundamendile. Kaevise rajamisel etteantud sügavusele 16,1 m on vajalik

põhjaveetaseme alandamine kuni 1 m võrra ala kirdeosas. Põhjaveealanduse saavutamiseks on soovitav

kaevise lõunaserva, kus veetase on madalamal kui 16,1m rajada ülejäänud vundamendikaevisest 1-2 m

sügavam veekogumisrenn, renni kogunev vesi imbub läbi pinnase Hundikuristiku oja suunas, ning

18 Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

olemasolevat veerežiimi ehituse ajal ei muudeta. Vihmade ja lumesula ajal suureneb vee juurdevool

kaevisesse, siis võib olla vajalik vee eemaldus pumpamise teel, väljapumbatava vee saab immutada krundi

kagunurgas pinnasesse, kust see valgub edasi madalamal asuvasse Hundikuristiku ojja. Vee juurdevoolu

vähendamiseks kaevisesse on soovitav vundamendikaevis rajada kuival perioodil. Võib olla vajalik

vundamendikaevise seinade kindlustamine. Vee kogunemisel ehituskaevisesse tuleb arvestada, et

liivakivi on savimölli vahekihtide tõttu leonduv ja külmatundlik pinnas. Kuival ajal ehitades on

leevendusabinõuna vajalik puid kasta;

◼ Sademe- ja liigvesi immutada omal krundil pinnasesse. Naaberkruntidele suurvee valgumise vältimiseks

võib osutuda vajalikuks immutusplokkide kasutuselevõtt. Liigne sademevesi suunata

sademeveekanalisatsiooni. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist

naaberkinnistutele;

◼ Võimalik võsa ja puude raie, treppide ja radade rajamine jmt, mis puudutavad Riigimetsa Majandamise

Keskusega (RMK) haldusalasse kuuluvat kinnistut Narva mnt 126 (katastritunnus 78401:115:2380), tuleb

kooskõlastada täiendavalt RMK-ga.

6. PLANEERINGUS KAVANDATUD VASTAVUS PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENTIDELE JA –SEISUKOHTADELE Planeering vastab järgmistele lähtedokumentidele:

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneering“

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala. See ala on

põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala,

kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid;

olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Detailplaneeringus

kavandatu on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsus nr 78 „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade

piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine ”

Miljööalade teemaplaneeringu järgi asub planeeritud ala Kadrioru miljööväärtusliku hoonestuala 24.

ehituspiirkonnas. Kadriorus on ette nähtud haljastatud osa protsent krundi suurusest 30%, sh kõrghaljastus

20% krundi pinnast.

Table 3. Planeeringus kavandatud lahenduse võrdlus 24. ehituspiirkonnale kehtivate tingimustega:

Teemaplaneering Pos nr 1

Suurim lubatud hoonestustihedus 1,0 0,85

Suurim lubatud korruselisus

(maapealsed korrused) 2-3 kuni 3

Suurim lubatud hoonestatuse % Ehituspiirkonnas 30%, v.a

Narva mnt 124 kinnistul 40% 32,6%

Suurim lubatud hoonete arv krundil

(va abihooned) (Võtmestruktuurides

säilib olemasolev arv)

Ehituspiirkonnas 1,

Narva mnt 124 kinnistul

1-2

2

Haljastuse osakaal

Haljastatud osa protsent krundi

suurusest 30%,

sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast

43% s.h. kõrghaljastus 20%

Detailplaneering vastab miljööalade teemaplaneeringule.

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 19

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tallinna Jäätmehoolduseeskiri

Jäätmekonteinerite asukoha projekteerimiseks ja ehitusaluse kasvupinnase käitlemiseks on määratud

tingimused p 5.5.

MKM juhend „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni)kestuse arvutamise juhend“

ConArte OÜ on koostanud insolatsioonianalüüsi Kuristiku tn 1 hoonele, 15.08.2025, töö nr 426. Kuristiku tn 1

esimesel korrusel paikneb vastavalt Aktsiaselts EA RENG koostatud korterelamu projektile autoparkla ja

kelder, alates teisest korrusest on korterid, hoone on 5-korruseline korterelamu. Narva mnt 124 kinnistu

detailplaneeringuga kavandatav uus hoonestus ei mõjuta olemasolevat Kuristiku tn 1 korterelamus asuvate

korterite insolatsiooni kestust.

Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

Nõuded kaitsmaks ehitist (liiklus)müra eest on välja toodud seletuskirja p 5.2 Muud nõuded ehitusprojekti

koostamiseks ja ehitamiseks.

Vastavalt koostatud mürauuringu kokkuvõttele tuleb hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja

üksikute elementide valikul arvestada transpordimüraga. Narva mnt avalikul kõnniteel 65-69 dB, ala enda maa-

alale ulatuvad kuni 50-54 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal valdavalt 60-64 ja 45-49 dB Ld

müraindikaatori samatugevustsoon. Kahe hoone vahele tekib vaikne hooviala, kuhu ulatub päevasel ajal 45-

49...50-54 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal kuni 40-44 dB Ld müraindikaatori

samatugevustsoon.

II kategooria liiklusmüra sihtväärtused on päeval 55 dB ja öösel 50 dB. Planeeritava ala Narva mnt poolsel

küljel ulatusid nii olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras müratasemed päevasel ajal kuni 70 dB ning

öisel ajal kuni 60 dB, mis ületavad KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II kategooria sihtväärtusi.

Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsusele nr 107 „Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030“;

Koormuse vähendamiseks ühistorustikule on ette nähtud sademevee immutamine pinnasesse. Määratud

nõuded ehitusprojekti koostamiseks p 5.5.

Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrusele nr 15 kinnitatud „Haljastuse inventeerimise kord“;

Puittaimestik on inventeeritud vastavalt nimetatud määrusele, vt seletuskirja lisa „Haljastuse hinnang“.

Tallinna Linnavolikogu määrusele 26.02.2021 nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;

Planeeringu seletuskirjas p. 4.6 on käsitletud likvideeritavate puude asendusistutust.

Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Parkimiskohtade mõõtmed vastavad standardile. Olemasolevate säilitatavate puude juurestiku kaitseala

ulatusega on arvestatud. Planeeritud kõnniteede laius arvestab olemasoleva kõnnitee laiusega.

Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1:

Linnaplaneerimine“

Hoonestusala on määratud nii, et krundi õuealal toimuv oleks hoone akendest hästi jälgitav. Krundi piirile on

kavandatud osaliselt piirdeaed, hoone sissepääsud tuleb valgustada. Enamik parkimiskohti on kavandatud

hoonesse. Heakorrastatud krunt tõstab ala üldist ilmet ning piirkonnas liikujate turvatunnet. Planeeritud ala

asub elamurajoonis, mis loob eeldused naabrivalve tekkeks ja toimimiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detailplaneeringu koostamise

algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Detailplaneering on vormistatud vastavalt määrusele.

20 Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Muinsuskaitse eritingimused

Planeeritud ala jääb täielikult arhitektuurimälestise reg nr 8498 Georg Eggersi lubjaahju varemete

kaitsevööndisse. Tuleb tagada riiklikult kaitstava mälestise säilimine ja heakord. Tingimused seatud

seletuskirja p 5.2.

Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele:

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 juhul kui hooneosad, sh maa-alused, soovitakse kavandada naaberkinnistule lähemale kui 4 meetrit, tuleb

detailplaneeringus esitada vastava naaberkinnistu omaniku või omanike seisukoht;

Detailplaneeringus nähakse ette hooneosade kavandamist naaberkinnistule Narva mnt 126 (78401:115:2380)

lähemale kui 4 meetrit. Olemas on Narva mnt 126 kinnistu omaniku nõusolek 31.01.2018 nr 3-1.1/187 (vt. Lisa

ptk 2). Kuristiku tn 1 kinnistu piirist on hooneosad kavandatud 4 m kaugusele ja kinnistuomaniku(-ke) nõusolek

lahendusele ei ole vajalik.

3.2 teha radooniuuring, mille protokollis peab sisalduma mõõtepunktide asukoha skeem, mõõtmiste metoodika,

mõõtmiste aeg, kasutatud aparaadi nimetus ja märge kalibreerimise kohta ning tõend mõõtja pädevuse kohta.

Vajadusel esitada radoonileevendusmeetmed ning lähtuda radooniuuringus esitatud soovitustest ja Eesti

standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”;

Tingimus täidetud (vt. seletuskirja lisad – ptk 8) ja nõuded lisatud p. 5.2, p. 5.5. Praegu on kehtiv standard EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, millest peab

lähtuma.

3.3 määrata detailplaneeringus konkreetsed müraleevendusmeetmed hoone projekteerimiseks, lähtudes muu

hulgas ka keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hinnangus esitatud soovitustest;

Tingimus täidetud, vt. seletuskirja p. 5.2.

3.4 määrata nõue immutada sademe- ja liigvesi omal krundil pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida

sademe- ja liigvee valgumine naaberkruntidele. Naaberkruntidele suurvee valgumise vältimiseks võib osutuda

vajalikuks immutusplokkide kasutuselevõtt.

Tingimus täidetud, vt. seletuskirja p. 5.5.

7. MUUDATUSED VÕRRELDES DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSEGA Planeeringulahendust on võrreldes eskiislahendusega muudetud järgnevalt:

◼ Tulenevalt TLPA kirjast 11.10.2024 nr 3-2/1564-28 on:

• jäetud autopandus ning maa-alune parkimiskorrus kavandamata ja suurendatud panduse arvelt otse

maapinnale rajatava haljastuse osakaalu.

• vähendatud hoovipoolse hoone ehitisealust pinda ja hoovipoolne hoone ei ole suurem

tänavapoolsest hoonest.

• Parkimiskohtade arvu on vähendatud. Planeeritud ala paikneb miljööväärtuslikul alal ja korteri kohta

tuleb tagada üks parkimise koht. Planeeritud on kuni 5 korterit ja kavandatud parkimise kohtade

arvuks on 5;

◼ Hoonestusala on täpsustatud. Arhitektuurne eskiislahendus on täpsustunud ja arvesse on võetud

vahekaugusi naaberkinnistutest. Maa-alune hoonestusala on planeeritud 4 meetri kaugusele Kuristiku tn

1 kinnistu piirist;

◼ Kavandatud on põhimõtteline tehnovõrkude paiknemine. Planeeringulahendus on võrguvaldajatel läbi

vaadatud ning esitatud on arvamused;

◼ Koostatud on insolatsioonianalüüs;

◼ Täpsustatud on müra leevendamiseks kavandatud mürabarjäärile seatavaid nõudeid ja asukohad;

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 21

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ Koostatud on mürauuring;

◼ Tulenevalt esitatud protestidest on detailplaneeringus seatud nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

Ehitamise ajal tuleb arvestada vastavasisulise sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“, et ehitusmüra ei häiriks Kuristiku tn 1 korterelamu elanikke liigselt.

◼ Tulenevalt esitatud protestidest on detailplaneeringu seletuskirja lisatud täiendavad nõuded p. 5.2, sh ka

ehitusekspertiisi läbiviimiseks enne hoone ehitamise alustamist.

Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering 23

B – JOONISED

Joonis nr 1. – Asukohaskeem

Joonis nr 2. – Põhijoonis

Joonis nr 3. – Tehnovõrkude koondplaan