Kiri

OÜ VESINE Registrikood: 14025989 Registreeringud: Saekoja 36a Tartu Eesti 50107 MTR: EEP003603 Tel: +372 55 540 668 E-mail: [email protected]

MATER: MP0278-00, MU0278-00, MO0278-00 ja MK0278-00

Tartu 2024

Töö nr. 2024-05

Ruhma

Ehitusprojekt

Versioon: V01

Maaparandusehitiste nimetused ja koodid:

EH1 5110770020010 001 Ruhma5 (TP-608)

PTA toimiku nimi: Ruhma REK 2022

OBJEKTI ASUKOHT: Rapla maakond

Märjamaa vald

Varbola ja Põlli küla

TELLIJA: RMK

Aadress: Sagadi küla, Haljala vald,

Lääne-Viru maakond

Esindaja: Enn Raav tel.+372 56479639

[email protected]

PROJEKTEERIJA: OÜ Vesine

Vastutav spetsialist: Rasmus Suik

Projekteerija: Rasmus Suik tel.+372 5554 0668

[email protected]

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

SISUKORD

SISUKORD .............................................................................................................................................. 2

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED .......................................................................................................... 4

RMK LÄHTEÜLESANNE JA PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID ........................................... 16

TABEL 1. EHITATUD VÕI REKONSTRUEERITUD MAAPARANDUSEHITISTE TEHNILISED ANDMED

............................................................................................................................................................... 30

TABEL 2. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE KOONDMAHUD ... 31

TABEL 3. VAJALIKE EHITUSMATERJALIDE JA -TOODETE ANDMED............................................. 32

SELETUSKIRI ....................................................................................................................................... 33

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................ 33

Tabel 4. Rekonstrueeritava maaparandusehitise üldandmed .................................................... 34

1.1. ASUKOHA PLAAN ..................................................................................................................... 36

2. UURIMISTÖÖD ................................................................................................................................. 37

Tabel 5. Uurimistööde loetelu .................................................................................................... 37

3. GEOLOOGIA, MULLASTIK JA PINNAS ........................................................................................... 38

4. KULTUURTEHNILISED TÖÖD ......................................................................................................... 39

4.1. TRASSIDE ETTEVALMISTUSTÖÖD ........................................................................................ 39

4.2. ÜLDNÕUDED ETTEVALMISTUSTÖÖDELE ............................................................................. 39

5. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE .......................................................................... 41

5.1. KUIVENDUSSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE ......................................................................... 41

5.2. KUIVENDUSSÜSTEEMI EHITAMINE ....................................................................................... 43

6. TRUUPID ........................................................................................................................................... 44

6.1. TRUUPIDE PROJEKTEERIMINE .............................................................................................. 44

6.2. TRUUPIDE EHITAMINE ............................................................................................................. 45

7. KESKKONNAKAITSE ....................................................................................................................... 47

7.1. EBASOODSATE KESKKONNAMÕJUDE VÄHENDAMINE ...................................................... 48

7.1.1. SETTEEKRAANIDE RAJAMINE ......................................................................................... 48

7.1.2. LEEVENDUSTIIGID JA KRAAVILAIENDID ........................................................................ 48

7.1.3. KESKKONNAKAITSELISED TEHNOLOOGILISED NÕUDED KUIVENDUSSÜSTEEMIDE

REKONSTRUEERIMISEL ............................................................................................................. 49

8. EHITUSTÖÖDELE SEATUD PIIRANGUD ....................................................................................... 51

8.1. TEHNOVÕRGUD JA KOMMUNIKATSIOONID ......................................................................... 51

8.2. MUUD KITSENDUSED .............................................................................................................. 51

8.3. ERAISIKUTE JA ETTEVÕTETE TINGIMUSED / PIIRANGUD ................................................. 51

9. MUUD TÖÖD .................................................................................................................................... 52

10. JUHENDDOKUMENDID ................................................................................................................. 53

11. TÖÖMAHTUDE TABELID ............................................................................................................... 54

TABEL 6. KULTUURTEHNILISTE TÖÖDE JA VEEJUHTMETE KAEVETÖÖDE MAHUD ............. 55

2

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

TABEL 7. REKONSTRUEERITAVATE, EHITATAVATE, UUENDATAVATE JA LIKVIDEERITAVATE

TRUUPIDE TÖÖDE MAHUD ............................................................................................................ 56

TABEL 8. TRUUPIDE / VEEVIIMARITE KOGUSTE JA EHITUSMATERJALIDE KOGUSED ......... 57

TABEL 9. KESKKONNAKAITSERAJATISTE RAJAMISE TÖÖDE MAHUD .................................... 58

TABEL 10. MUUDE TÖÖDE MAHUD ............................................................................................... 59

TABEL 11. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE LIGIKAUDNE

MAKSUMUS ...................................................................................................................................... 60

LISAD

Lisa 1a. AMETIASUTUSTE KOOSKÕLASTUSETE KOONDTABEL JA KOOSKÕLASTUSED

Lisa 1b. MAAOMANIKE KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

Lisa 2. RMK KESKKONNAMÕJUDE ANALÜÜS

Lisa 3. RMK KOOSOLEKU PROTOKOLL

Lisa 4. MAAOMANIKE KOOSKÕLASTUSED (MITTE AVALIK)

Lisa 5. MAPINFO (DIGITAALNE LISA)

Lisa 6. RAIEALA KIHT (DIGITAALNE LISA)

JOONISED

Joonis 1. Ruhma projektplaan 1:5000

3

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

4

OTSUS

03.10.2022 nr 6.1-1/42048

Maaparanduse projekteerimistingimuste andmine

Tulenevalt maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 13 lõikest 1 ja 2 algatas Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) projekteerimistingimuste andmise menetluse, võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 31.08.2022 esitatud maaparandusehitise projekteerimistingimuste taotluse (registreeritud PTA dokumendihaldussüsteemis nr 6.1-1/37599). Projekteerimistingimuste taotluse menetluse eseme projektiala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Varbola külas asuval maaparandusehitise riigi kinnisasjal. Tulenevalt MaaParS § 13 lõike 5 punktist 1 esitas PTA projekteerimistingimuste andmise eelnõu (16.09.2022 kiri nr 6.1-8/1671) kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega (Märjamaa Vallavalitsus). Tulenevalt MaaParS § 13 lõike 5 punktist 2 esitas PTA projekteerimistingimuste andmise eelnõu arvamuse avaldamiseks asutustele või isikutele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (PTA 16.09.2022 kiri nr 6.1-8/1671 Transpordiametile). Transpordiameti kooskõlastus asub kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelis. Keskkonnaamet on esitanud omapoolsed märkused Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt koostatud metsaparandusobjekti Ruhma5 rekonstrueerimisprojekti lähteülesandele 07.07.2022 kirjaga nr7- 9/22/4140-4. Projekteerimistingimuste eelnõu esitamiseks Keskkonnaametile puudub alus.

Eeltoodust lähtuvalt on PTA läbi viinud projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud asutused, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib kavandatud maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada.

PTA ei ole projekteerimistingimuste andmise menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 14 lõikes 1 projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid.

5

Otsuse nr 6.1-1/42048 Leht 2 ( 6 )

Eeltoodust lähtudes ja võttes aluseks maaparandusseaduse § 13 lõike 9 ja maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21 ning lähtudes Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 31.08.2022 esitatud maaparandusehitise projekteerimistingimuste taotlusest otsustan:

välja anda projekteerimistingimused Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Rapla maakonnas Märjamaa vallas Varbola külas asuva maaparandussüsteemi ehitise Ruhma5 (maaparandussüsteemi/ehitise koodid 5110770020010/001) rekonstrueerimise projekti " Ruhma REK 2022" koostamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) IMBI SILDE Regiooni juhataja asetäitja

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

6

Otsuse nr 6.1-1/42048 Leht 3 ( 6 )

Projekteerimistingimuste andmed

Maakonnakeskus: Rapla keskus Projekteerimistingimuste taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: 03.10.2022 Teenuse nr: 2224204 Toimiku nimi: Ruhma REK 2022

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

50401:005:0017 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava ala asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Rapla maakond Märjamaa vald Varbola küla

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

5110770020010 001 Ruhma5 (TP-608)

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Kasutusviis: Metsamaa

Projekteeritava ala üldandmed

Eesvoolu pikkus (km): 0,00 Reguleeriva võrguga maa-ala pindala (ha):

121,0

Tee pikkus (km): 0,00

Uurimistööd

1. Maaparandussüsteemi tehnilise seisukorra uurimine maaparandusehitisel Ruhma5 (TP-608)-121 ha. Uurida olemasoleva kuivendusvõrgu ja sellel paiknevate truupide tehnilist seisukorda ning täiendavate kraavide ja truupide projekteerimise vajadust. Selgitada välja olemasolevate veejuhtmete voolusuunad ning pinnasevalli laotamise võimalused. Kraavide voolusuundade muutmisel teostada vajalikud mõõdistustööd. 2. Liigvee ärajuhtimise tagamiseks tehtavad uurimistööd nendel kraavidel, mis on rekonstrueeritava ala kuivenduskraavidest liigvee ära juhtijad suubla või eesvooluni. 3. Kultuurtehnilised uurimistööd.

7

Otsuse nr 6.1-1/42048 Leht 4 ( 6 )

4. Keskkonnakaitserajatiste projekteerimisega seotud uurimistööd. 5. Uurida kitsendusi põhjustavate objektide olemasolu projektiga hõlmataval alal (arvestades ka objektide kaitsevööndeid). 6. Selgitada välja looduskaitseliste aladega piirnevate või nende mõjualasse jäävate veejuhtmete kuivendusmõju ulatus. Teostada vajalikud uurimistööd välistamaks võimalusel rekonstrueerimistööd looduskaitselistel aladel, nende aladega piirnevatel või nende mõjualasse jäävatel veejuhtmetel. 7. Uurimistööde aruande koostamine.

Projekteerimistööd

1. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine vastavalt uurimistööde tulemustele. 2. Keskkonnakaitserajatiste rajamine vastavalt uurimistöö tulemustele.

Uurimis- ja projekteerimistööde eritingimused

Eritingimuste loetelu: 1. Arvestada vajalikus osas (Ruhma REK 2022 projektiga seonduv) RMK lähteülesandega. Arvestada projekti koostamisel keskkonnamõju analüüsist tulenevate meetmetega. Kontrollida üle looduskaitselised piirangud ning arvestada projekti koostamisel kehtestatud nõuetega ning 2. Rekonstrueerimisprojekt tuleb koostada viisil, mis välistaks ebasoodsa mõju avaldumise metsaparandusobjektiga piirnevatele, objekti maa-alal asuvate või objekti mõjualasse jäävate Natura 2000 loodusalade, looduskaitselist või muud olulist väärtust omavatele objektidele. Samuti tuleb vältida voolusetete edasikandumist Ohukotsu jõkke, täiendavat kuivendusmõju kaitstavatele elupaigatüüpidele ning raieid kaitstavas elupaigatüübis. Projektlahend peab välistama ebasoodsa keskkonnamõju avaldumise. Vajadusel kaasata projekti koostamisse vastava valdkonna ekspert. Määrata rekonstrueeritava maaparandussüsteemi maa-ala kuivenduse mõjupiirkond ning kanda see eraldi keskkonnarajatiste projektplaanile. 3. Ehitusprojekt peab sisaldama PTA jaoks kogu informatsiooni keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks sh vajadusel eelhinnangu koostamiseks. Sealhulgas peab ehitusprojekti seletuskiri keskkonnakaitse osa sisaldama kogu informatsiooni, mis on toodud maaeluministri 25.02.2019. a määruse nr 14 "Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded" § 15 lg-s 1 ja 2. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks peab projekti koostaja seletuskirja keskkonnakaitse osas kirjeldama lisaks eelnevale ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (lühend - KeHJS) § 61 lg 1 järgnevat: - tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; - tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; - olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; - muu asjakohane teave, lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“; - teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 4. Projekt peab vastama vajalikus ulatuses kehtivale „RMK metsakuivenduse ja teede projekti näidiskoosseisule" ja olema kooskõlas kehtiva maaparandusseaduse ning sellest tulenevate õigusaktide ja normdokumentidega. Ehitusprojekti digitaalselt esitatavad andmekihid peavad olema kooskõlas kehtiva "RMK metsakuivenduse ja teedeprojekti näidiskoosseisuga". Projekti koosseisus esitatud andmed ei tohi erineda digitaalsetest andmetest.

8

Otsuse nr 6.1-1/42048 Leht 5 ( 6 )

5. Projekti koostaja selgitab välja kitsendused, võtab vajalikud kooskõlastused ning koostab kooskõlastustingimustele vastava projekti. Juhul kui projektalale või sellega piirnevale alale tekivad keskkonnakaitselised piirangud, tuleb projekt kooskõlastada Keskkonnaametiga. 6. Maaparandusehitise rekonstrueerimise täpne pindala selgitatakse välja uurimise ja projekteerimisetööde ajal. Maaparandusehitiste piiride või rekonstrueeritava ala suuruse muutmine tuleb läbi arutada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Ehitusprojekti kooskõlastused

Asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada: 1. RMK Edela regioon 2. Kohalik omavalitsus 3. Võimalike taristute valdajad 4. Maanteeamet 5. Piirinaabrid, kui töid planeeritakse kinnistu piiril asuvatel rajatistel

Muud nõuded

Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajadus:

JAH

Ehitusprojekti eksemplaride arv: 2

Muude nõuete kirjeldus: 1. Uurimistööde aruanne (paberkandjal ja digitaalne) esitada Põllumajandusametile 30 päeva jooksul uurimistöö lõppemisest arvates. 2. Uurimistöö teostada vastavalt maaeluministri määrusele nr 77, "Maaparanduse uurimistöö nõuded". 3. Teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit uurimistööde algusest kirjalikult (välitööde tegemise päev ning uurimistööde teostajad). 4. Maaparandussüsteemi projekteerimine teostada vastavalt maaeluministri määrusele nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“ ning muudele vajalikele ja asjakohastele maaeluministri määrustele, normidele ja juhendmaterjalidele. 5. Ehitusprojekti eksemplaride arv kokku 2 tk. Põllumajandus- ja Toiduametile esitada projekti 1 eksemplar paberkandjal ja 1 eksemplar digitaalselt (kogu projekt - pdf, projektplaan - geopdf, muud tööjoonised eraldi pdf, seletuskirja tabelid – Excelis, projekti kaardikihid MapInfosse konventeeritavas ning töödeldavas formaadis).

Dokumendid

Dokumendi tüüp Nimetus Muu dokument kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel. docx (1).pdf Muu dokument rahula-ollilaane-ruhma_kma_iiv.xls Lähteülesanne lähteülesanne_rahula-ollilaane-ruhma.asice

Menetleja

Peep Lohu Peaspetsialist Põllumajandusamet Põhja regioon

9

Otsuse nr 6.1-1/42048 Leht 6 ( 6 )

Tel 5336 6086 e-post: [email protected] Tallina mnt 14, Rapla

10

Lisa 1. Kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel ehitusloa, teenus nr 2224204, toimiku nimi „Ruhma REK 2022“, juurde

1

Jrk nr

Kooskõlastamiseks esitamise põhjus

Arvamuse/ kooskõlastuse andja

nimi Arvamus/kooskõlastus Põllumajandus- ja Toiduameti seisukoht

KOOSKÕLASTUSED

1 Maantee valdaja Maanteeamet

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks

Põllumajandus- ja Toiduameti 16.09.2022

projekteerimistingimuste otsuse eelnõu nr 6.1-8/1671

Rapla maakonnas Märjamaa vallas Varbola külas asuva

maaparandussüsteemi ehitise Ruhma5 (TP-608)

(maaparandussüsteemi/ehitise koodid

5110770020010/001) rekonstrueerimise projekti

koostamiseks.

Ruhma5 (TP-608) ehitis piirneb 4 Tallinn - Pärnu - Ikla

km 51,046-52,579. Eelnõule lisatud asendiplaanile

tuginedes tuvastasime maaparandussüsteemi

rekonstrueeritava ala ringpiiril puutumuse riigiteega nr 4

km 51,550-52,272.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 p 2

ja lg 3, § 72 lg 1 p 5 ja § 99 lg 3 Transpordiamet

kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu

tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate

märkustega.

1. Transpordiamet on 08.03.2022 kirjaga nr 7.1-

1/22/4575-2 väljastanud nõuded metsateede

ristumiskohtade rekonstrueerimisprojekti koostamiseks.

Projekti koostamisel arvestada 08.03.2022 kirjas

väljastatud nõuetega.

2. Projekteerimisel arvestada Transpordiameti tellimusel

Roadplan OÜ poolt koostatud tööga nr 17058

"Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 50,4-

62,0 Varbola-Päädeva lõik".

3. Projektis kirjeldada missuguste olemasolevate teede

kaudu korraldatakse maaparandussüsteemi

Projekti koostaja peab arvestama Maanteeameti kooskõlastustingimustega osas, mis puudutab maaparandussüsteemide rekonstrueerimist. „Ruhma REK 2022“ projekt ei sisalda teede rekonstrueerimist ja ehitamist.

11

Lisa 1. Kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel ehitusloa, teenus nr 2224204, toimiku nimi „Ruhma REK 2022“, juurde

2

rekonstrueerimise ehitustegevust. Juhul kui riigitee

ristumiskohtade seisukord ei võimalda ehitustehnikaga

manööverdamist riigitee muldkeha kahjustamata, tuleb

ristumiskohad projekti alusel välja ehitada enne

ehitusloa väljastamist maaparandussüsteemi ehitiste

rekonstrueerimiseks.

4. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel või

laiendamisel tuleb koostada nõuetekohane projekt

(pikiprofiil, plaanilahendus koos töömaa piiridega jne),

milles tuleb arvestada olemasoleva riigitee truubi

kõrgusarvudega. Töös tuleb kontrollida riigitee aluse

truubi läbilaskevõimet lisanduvate vooluhulkade korral.

Rekonstrueeritavad kraavid ei tohi tuua setteid teetruupi,

selleks näha vajadusel ette tõkked, settebasseinid,

kindlustused.

5. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua

välja EhS § 71 kohane riigitee kaitsevöönd.

6. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse jäävate

ehitiste (kraav, infotahvel, vms) kaugus riigitee äärmise

sõiduraja välimisest servast.

2 (2)

7. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja §

72 lg 1 nimetatud tegevused. Riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

8. Projektis kasutada riikliku teeregistri

(http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

9. Joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad

olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu

taristu.

12

Lisa 1. Kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel ehitusloa, teenus nr 2224204, toimiku nimi „Ruhma REK 2022“, juurde

3

10. Riigitee äärsed kraavid ning riigitee truubid on

reeglina EhS § 92 lg 1 kohased teerajatised nende arvele

võtmine maaparandussüsteemide registrisse ei ole

kohane. Riigitee rajatisi puudutavate

projekteerimistingimuste ning ehituslubade väljastamine

on Transpordiameti pädevuses. Uusi

maaparandusrajatisi riigitee alusele maaüksusele

üldjuhul mitte kavandada. Kui kavandatakse uusi

riigiteega ristuvaid eesvoole, siis tuleb need võimalusel

kavandada kinnisel meetodil.

11. Tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja

muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb vajadusel hinnata

vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide

läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda (vaatlus,

pildistamine) ja teostada läbilaskearvutused kuni riigi

poolt korrashoitava eesvooluni. Hinnang koos vajaliku

pildimaterjaliga lisada seletuskirja. Kui

rekonstrueerimistööde käigus suureneb oja/kraavi

voolukiirus ja vooluhulk, siis tuleb täiendavalt üle

vaadata olemasoleva truubi vastuvõtlikus lisanduvatele

vooluhulkadele.

12. Kui olemasolevate truupide parameetrid enam

projektlahendusse ei sobi, siis tuleb ette näha truupide

sobivale kõrgusele paigaldamine või asendamine.

13. Riigiteed ega selle korrakohast kasutamist ei ole

lubatud ohustada. Uuendustööde käigus tekkinud

jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal

ladustada ega planeerida teemaa piires. Tee

kaitsevööndisse jäävate kraavide uuendustööde käigus

säilitada kraavi nõlvade korrapärased kalded.

Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde

nõlvadel ei ole lubatud.

14. Teemaal või riigitee kaitsevööndis tuleb rajatiste või

vertikaalplaneerimise projekt koostada geodeetilisel

13

Lisa 1. Kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel ehitusloa, teenus nr 2224204, toimiku nimi „Ruhma REK 2022“, juurde

4

alusplaanil. Alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida.

15. Projekt kooskõlastada Transpordiametiga

[email protected] või EHR ehitusloa

menetluses.

Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 / maaparandusseaduse § 13

lõikest 8 palume Transpordiametit informeerida, kui

projekteerimistingimuste väljaandja jätab ülaltoodud

märkused arvestamata.

2 Arvamuse küsimine

3

4

5

6

7

8

9

ARVAMUSED

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

Lisa 1. Kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel ehitusloa, teenus nr 2224204, toimiku nimi „Ruhma REK 2022“, juurde

5

14

15

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

RMK LÄHTEÜLESANNE JA PROJEKTEERIMISE

LÄHTEMATERJALID

16

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Projektala: „Rahula-Ollilaane-Ruhma“

Koostas: Jüri Koort Lk 1

LÄHTEÜLESANNE

1. KOOSTADA: metsaparandusobjektide rekonstrueerimise ja uuendustööde projektid. 1.1. Projektala andmed:

1.1.1. Projektala nimi (käibenimi): Rahula-Ollilaane-Ruhma. 1.1.2. Objektide asukohad: Kohatu, Koluta, Lümandu, Männiku, Pajaka, Põlli, Rangu, Russalu, Sipa,

Sooniste, Vaimõisa ja Varbola küla Märjamaa vald Rapla maakond ning Nurme- ja Lehetu küla, Saue vald, Harju maakond.

1.1.3. RMK halduspiirkond: RMK Raplamaa ja Lääne-Harjumaa metskond, Edela regioon, Edela Põhja piirkond ja Edela Lääne piirkond.

1.1.4. Katastriüksuste ja kvartalite täpne loetelu, Keskkonnamõju analüüs (edaspidi KMA) Tabelis 1 p 1.3 ja p 1.4.

2. UURIMISTÖÖD: 2.1. Objektide üldandmed:

2.1.1. Maaparandusehitised:

MPS ehitise nimi (ala) MPS kood EH kood Projektala ha

Ruhma5 (TP-608) 5110770020010 001 121

Ollilaane5 (ÜP-388) 5110800020010 001 98,5

Ollilaane9 (TTP-458) 5110860020020 001 51,6

Ollilaane7 (TTP-458) 5110860020030 001 126,5

Ollilaane10 (TTP-458) 5110860020060 001 85,1

Rahula 5110860020060 002 4,8

Ollilaane 5110800020011 001 49,5

Rangu 5110800020021 001 29,0

Ollilaane4 (ÜP-388) 5110700011100 001 77,8

Ollilaane8 (TTP-458) 5110700011100 002 25,9

Kokku 669,7

Projektalaga seotud MPS eesvoolude ja veejuhtmete pikkused on KMA Tabelis 1 p 2.1 ja 2.2.

2.1.2. Teed: Tee nimi Teeregistri

nr MPS teenindav

tee jah/ei Tee järk

Olemasolev pikkus km

Rek pikkus km

Uuend pikkus km

Kokku km (rek, uuend)

Pajaka - Napanurga tee 5040009 ei 4 3,39 2,18 2,18

Tamme tee 5040526 ei 4 2,31 1,29 1,29

Russalu - Ollilaane tee 5040017 ei 4 5,28 3,11 3,11

Terjatu tee 5041569 ei 4 2,95 2,76 2,76

Russalu - Katla tee 5040029 ei 4 5,15 0,24 0,24

Rokuta tee 5041980 ei 4 0,36 0,22 0,22

Rangu tee 5040512 ei 4 2,9 0,14 0,14

Uudiku - Rangu tee 5040513 ei 4 2,66 2,1 0,55 2,65

Maavahe - Virita tee 5040524 ei 4 5,66 0,78 2,37 3,15

Sooniste - Niidu tee 5041159 ei 4 7,68 4,03 4,03

Nõmmetaguse - Kohatu tee 5041163 ei 4 2,19 1,04 1,04

Kokku: 12,36 8,45 20,81

2.2. Tingimused uurimistöödele: 2.2.1. Uurimistööd teostada vastavalt Maaparanduse uurimistööde nõuetele sellises mahus ja sellise

kvaliteediga, mis tagab lähteülesandes ning selle lisades (asukohaskeem, digitaalsed andmekihid, KMA) kirjeldatud objektide kvaliteetse projekteerimistöö.

2.2.2. Uurida projektala piirest väljuvate eesvoolude seisukorda vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) poolt projekteerimistingimustes esitatule ja ulatuses, mis tagab projektala piires olevate ehitiste toimimise.

17

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Projektala: „Rahula-Ollilaane-Ruhma“

Koostas: Jüri Koort Lk 2

2.2.3. Uurimistööde tegemise käigus tuvastatud erinevustest maaparandussüsteemide registris kirjeldatuga tuleb koheselt informeerida PTA piirkondlikku esindust.

2.2.4. Uurida lähteülesande p 2.1.2 ja p 3.2 kirjeldatud teede konstruktsioonide ja rajatiste ning vajadusel ka riigiteede ristumiskohtade seisukorda, rekonstrueerimise ja ehitamise vajadust ning võimalusi.

2.2.5. Uurida täiendavate teekraavide või nõvade rajamise vajadust ja võimalusi. 2.2.6. Teedel määrata maha- ja möödasõidukohtade vajadus (asukohad täpsustatakse täiendavalt

tellijaga). 2.2.7. Uurida olemasolevate keskkonnakaitseliste rajatiste seisundit ja uute rajatiste (sh

leevendusveekogud) ehitamise vajadust.

3. PROJEKTEERIDA:

3.1. Lähteülesandes p 2.1.1 kirjeldatud maaparandusehitiste (kuivendusvõrgu) rekonstrueerimine (kokku ca 669,7 ha või mahus, mis tagab projektalal olevate maaparandusehitiste toimimise.

3.1.1. Projektlahendus koostada nii, et metsamaterjalide kokkuveol oleks tagatud liigeldavus kvartalisihtidel ja kraavimulletel koos mahasõidu võimalusega lähimale väljaveoteele. Kraavidest ülepääsutruupide ehitamine ja rekonstrueerimine ning täpsed asukohad ja vajadus tuleb projekteerimise käigus täpsustada tellijaga.

3.1.2. Eramaadele projekteerida töid ainult juhul, kui on takistatud maaparandusehitiste toimimine riigimaal. Projekteeritud tööd peavad olema kooskõlastatud maaomanikuga. Kui kooskõlastusest tulenevalt muutub algselt planeeritud projektlahendus, siis tuleb ka uus lahendus täiendavalt maaomanikuga kooskõlastada. Mõlemad kooskõlastused lisada projekti. Kooskõlastuseta töid eramaale projekteerida ei tohi.

3.1.3. Maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks koostatakse eraldi projektdokumentatsioonid maaparandusehitiste kaupa alljärgnevalt:

• Projekti nimi: „Rahula-Ollilaane“

MPS ehitise nimi (ala) MPS kood EH kood Projektala ha

Rahula 5110860020060 002 4,8

Ollilaane10 (TTP-458) 5110860020060 001 85,1

Ollilaane7 (TTP-458) 5110860020030 001 126,5

Ollilaane9 (TTP-458) 5110860020020 001 51,6

Ollilaane8 (TTP-458) 5110700011100 002 25,9

Ollilaane4 (ÜP-388) 5110700011100 001 77,8

Kokku 371,7

• Projekti nimi: „Ollilaane-Rangu“

MPS ehitise nimi (ala) MPS kood EH kood Projektala ha

Ollilaane5 (ÜP-388) 5110800020010 001 98,5

Ollilaane 5110800020011 001 49,5

Rangu 5110800020021 001 29,0

Kokku 177,0

• Projekti nimi: „Ruhma“

MPS ehitise nimi (ala) MPS kood EH kood Projektala ha

Ruhma5 (TP-608) 5110770020010 001 121

Kokku 121

3.2. Teede rekonstrueerimine ja uuendamine kokku ca 20,81 km, sellest:

• Pajaka - Napanurga tee – uuendamine: - tee pikkus ca 2,18 km; - tee järk nr 4; - tee katendi laius- olemasolev teekatte laius; - teel teostatakse ainult teekatte uuendustööd: aukude roobaste täide, kulumiskihi lisamine

kuni 12 cm. Uusi teekraave ja nõvasid ei rajata, tee laiendust ei teostata;

18

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Projektala: „Rahula-Ollilaane-Ruhma“

Koostas: Jüri Koort Lk 3

- tagasipööramiskoht (TP-L); - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Tamme tee – rekonstrueerimine: - tee pikkus ca 1,29 km; - tee järk nr 4; - tee katendi laius võimalusel 4,5 m; - tagasipööramiskoht (TP-T); - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Russalu – Ollilaane tee – uuendamine: - tee pikkus ca 3,11 km; - tee järk nr 4; - tee katendi laius- olemasolev teekatte laius; - teel teostatakse ainult teekatte uuendustööd: aukude roobaste täide, kulumiskihi lisamine

kuni 12 cm. Uusi teekraave ja nõvasid ei rajata, tee laiendust ei teostata; - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Terjatu tee – rekonstrueerimine: - tee pikkus ca 2,76 km; - tee järk nr 4; - tee katendi laius võimalusel 4,5 m; - tagasipööramiskoht (TP-T); - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Russalu - Katla tee – uuendamine: - tee pikkus ca 0,24 km; - tee järk nr 4; - tee katendi laius- olemasolev teekatte laius; - teel teostatakse ainult teekatte uuendustööd: aukude roobaste täide, kulumiskihi lisamine

kuni 12 cm. Uusi teekraave ja nõvasid ei rajata, tee laiendust ei teostata; - tagasipööramiskoht (TP-L); - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Rokuta tee – rekonstrueerimine: - tee pikkus ca 0,22 km; - tee järk nr 4; - tee katendi laius võimalusel 4,5 m; - tagasipööramiskoht (TP-L); - ristumiskoht riigiteega; - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Rangu tee – rekonstrueerimine: - tee pikkus ca 0,14 km; - tee järk nr 4; - tee katendi laius võimalusel 4,5 m; - ristumiskoht riigiteega; - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Uudiku - Rangu tee – rekonstrueerimine ja uuendamine: - tee pikkus 2,65 km, sellest 0,55 km uuendamine; - tee katendi laius kuni Rangu loodusalani võimalusel 4,5 m, loodusalal olemasolev teekatte

laius; - loodusala piires ainult teekatte uuendamine (roobaste aukude täide, katte lisamine kuni 12

cm), tee trassi ei laiendata, teekraave ei rajata; - tee järk nr 4; - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Maavahe - Virita tee – rekonstrueerimine ja uuendamine: - tee pikkus ca 3,15 km, sellest 2,37 km uuendamine;

19

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Projektala: „Rahula-Ollilaane-Ruhma“

Koostas: Jüri Koort Lk 4

- tee katendi laius tee lõpust kuni Rangu loodusalani võimalusel 4,5 m, loodusalal olemasolev teekatte laius;

- loodusala piires ainult teekatte uuendamine (roobaste aukude täide, katte lisamine kuni 12 cm), tee trassi ei laiendata, teekraave ei rajata;

- tee järk nr 4; - tagasipööramiskoht (TP-T); - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Sooniste - Niidu tee– rekonstrueerimine: - tee pikkus ca 4,03 km; - tee järk nr 4; - tee katendi laius võimalusel 4,5 m; - tagasipööramiskoht (TP-L); - ristumiskoht riigiteega; - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

• Nõmmetaguse - Kohatu tee – rekonstrueerimine: - tee pikkus ca 1,04 km; - tee järk nr 4; - tee katendi laius võimalusel 4,5 m; - tagasipööramiskoht (TP-L); - maaparandussüsteemi teenindav tee – ei.

3.2.1. Teede uuendamine ja rekonstrueerimine projekteerida vastavalt RMK metsateede katendite

projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhendile (Versioon 2.1) 3.2.2. Riigiteede ristumiskohtade rekonstrueerimine ja ehitamine projekteerida vastavalt

Transpordiameti poolt esitatud nõuetele. Vajadusel tellib projekteerija ristumiskohtade ehitusprojektid vastava pädevusega ettevõtjalt.

3.2.3. Mahasõidud teelt metsaosadele ja kraavimulletele tüüp M3 (Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019), mahasõitude vajadus ja täpsed asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

3.2.4. Projekteerimistööde käigus võib vastavalt tellija poolt tehtud ettepanekutele lisada projekti täiendavaid mahasõite, möödasõite, laoplatse, muuta mahasõitude tüüpi jne.

3.2.5. Lähteülesandes kirjeldatud teede pikkusi, tagasipööramiskohtade asukohti ja tüüpi võib muuta ainult tellijaga kooskõlastatult.

3.2.6. Rekonstrueeritavatele teedele (v.a. Rangu loodusalal) projekteerida vajadusel uued teekraavid ja/või nõvad ning vajadusel teekraavide eesvoolud.

3.2.7. Teedel koostada eraldi projektdokumentatsioonid alljärgnevalt:

• Pajaka – Napanurga tee, Tamme tee ja Russalu-Katla tee;

• Russalu – Ollilaane tee ja Terjatu tee;

• Rokuta tee, Rangu tee, Uudiku – Rangu tee ja Maavahe – Virita tee;

• Sooniste – Niidu tee ja Nõmmetaguse – Kohatu tee.

4. ERITINGIMUSED: Metsaparandusobjektidel ja -objektidega piirnevatel aladel asuvad RMK-le teadaolevalt järgmised keskkonna- ja looduskaitselist ning muud olulist väärtust omavad objektid, millega tuleb metsaparandusobjektide uuendamise, rekonstrueerimise ja ehitamise käigus arvestada: 4.1. Kaitstavate objektide loetelu ja meetmed KMA tabelites T2 ja T3. Piirangute täpsed asukohad

projekteerijale üle antavates objekti lähteandmetes (andmekihid: map, dwg). Piirangute lisandumist projekteerimistööde käigus täpsustab projekteerija iseseisvalt, kasutades selleks Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), või küsib uued piirangute kihid RMK-st. Projektide valmimisel koostatakse KMA d projektdokumentatsioonide põhiselt.

4.2. Projekteerijal hinnata 5 ja 5a boniteedi eraldistel paiknevate või neid mõjutavate kuivenduskraavide rekonstrueerimise vajadust. Juhul, kui need kraavid teenindavad ainult 5 või 5a boniteedi metsaosi ega ole vajalikud kokkuveo teostamiseks, ei kuulu need rekonstrueerimisele.

4.3. Muude võimalike kitsenduste (sidekaablid, elektriliinid, geodeetilised punktid jne) olemasolu ning nende läheduses asuvate objektide rekonstrueerimise ja ehitamise tingimused selgitab välja projekteerija.

20

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Projektala: „Rahula-Ollilaane-Ruhma“

Koostas: Jüri Koort Lk 5

5. TINGIMUSED PROJEKTIDELE: 5.1. Projektid peavad vastama vajalikus ulatuses RMK Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti

näidiskoosseisule ning olema kooskõlas Maaparandusseaduse ja Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuetega.

5.2. Projektides tuleb arvestada Keskkonnaameti (KeA) poolt esitatud keskkonnaalaste tingimustega ning KMA st tulenevate meetmetega.

5.3. Lähteülesandes olevad ja projekteerimise käigus täiendavalt esitatud keskkonnaalased ja muud piirangud (nõuded) tuleb sisse kirjutada projektide keskkonnakaitset käsitlevasse peatükki.

5.4. Enne välitööde alustamist peab projekteerija ühendust võtma piirkondliku PTA esindusega, et täpsustada uuritava ala MPS andmed ja tingimused.

5.5. Projektide koostamise ajal peab projekteerija korraldama tellija esindajatega töökoosoleku. Projekteerija protokollib töökoosoleku ja protokoll lisatakse projekti.

5.6. Lähteülesande p 3.1.3 ja p 3.2.7 kirjeldatud projektidele tuleb projekteerimise hankel esitada eraldi hinnapakkumised.

5.7. Projektide kooskõlastamised korraldab projekteerija. RMK kooskõlastused antakse viimasena. Projektide kooskõlastamine maaomanike ja objektiga vahetult piirnevate kinnistute omanikega korraldada projekti koostamise ajal, et projektides oleks võimalik arvestada kooskõlastustes esitatud tingimustega (mahasõidud, truubid, liikluspiirangud jne). Maaomanike ja piirinaabrite kontaktandmed antakse projekteerijale üle koos projektalade lähteandmetega esimesel võimalusel, peale projekteerija vastava soovi esitamist.

5.8. Projekteerija täiendab (muudab) projekteerimise käigus vastavalt projekteerimisandmetele KMA Tabelis 1 olevaid üldandmeid (p 1.1, p 1.2, ja p 2.2 ) ning esitab need peale muutmist kohe lähteülesande koostanud MPO kavandamisspetsialistile. Igale projektdokumentatsioonile koostatakse peale töömahtude selgumist eraldi KMA.

5.9. Projektid tuleb enne lõplikku valmimist esitada digitaalselt lähteülesande koostanud MPO kavandamisspetsialistile, kes korraldab projektlahenduse RMK-sisese kooskõlastamise, KMA ja teede tasuvusarvutuse täiendamise. Tasuvusarvutuse negatiivne tulemus võib muuta projektlahendust ja projekti koosseisu.

5.10. Koostatud projektlahendused peavad tellija jaoks vastama parima hinna ja kvaliteedi suhtele.

5.11. Projektidele tellitakse vajadusel ekspertiisid.

6. LÄHTEÜLESANDE LISAD: Kooskõlastused, RMK KMA, asukohaplaan, asendiplaanid, digitaalsed andmekihid (Mapinfo, dwg).

7. PROJEKTID ANDA ÜLE: RMK MPO kavandamisspetsialist Jüri Koort. Projektid esitada kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt vastavalt näidiskoosseisus toodule ning töövõtulepingus sõlmitud tähtajale.

8. PROJEKTID KOOSKÕLASTADA: RMK Edela regioon, Keskkonnaamet, omavalitsused, võimalikud infrastruktuuride omanikud, maaomanikud.

9. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAS: RMK MPO kavandamisspetsialist Jüri Koort.

(digiallkirja kuupäev) (allkirjastatud digitaalselt)

21

Asendiplaan: projektala "Ruhma" Asukoht: Põlli ja Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond RMK Raplamaa metskond

Koostaja: Jüri Koort

Koostatud: 08.07.2022

Mõõtkava:

MPS rek ala ringpiir

MPS ehitised

Põhikaardi kraavid

MPS eesvool

Riigi hallatav eesvool

Põhikaardi truubid

Katastriüksused

Kvartalid

Legend

22

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Jüri Koort

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 06.06.2022 nr 3-2.1/2022/3296

Meie 07.07.2022 nr 7-9/22/4140-4

Rahula-Ollilaane-Ruhma metsaparandusobjekti

rekonstrueerimisest

Austatud Jüri Koort

Pöördusite Keskkonnaameti poole saamaks meie seisukohta Rahula-Ollilaane-Ruhma

metsaparandusobjekti rekonstrueerimisele, mis asub Raplamaal Märjamaa vallas ja vähesel määral ka

Saue vallas. Objektide asukoht on Kohatu, Koluta, Lümandu, Männiku, Pajaka, Põlli, Rangu, Russalu,

Sipa, Sooniste, Vaimõisa ja Varbola küla Märjamaa vald Rapla maakond ning Nurme ja Lehetu küla,

Saue vald, Harju maakond.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 kohaselt osaleb Keskkonnaamet kaitsealal ehitust

reguleerivate dokumentide (projekteerimistingimused, ehitusload ja ehitusteatised) menetlemise

protsessis kaitstava loodusobjekti valitsejana, kuid ehitusprojektide kooskõlastamiseks puudub

Keskkonnaametil seaduslik alus ja saame anda seisukoha.

Projektiga on ette nähtud maaparandusehitiste rekonstrueerimine kokku ca 669,7 ha suurusel alal ja

teede rekonstrueerimine ning uuendamine kokku ca 20,82 km ulatuses. Projekti Harjumaale jäävas osas

looduskaitsealused objektid puuduvad.

Looduskaitselised piirangud Rapla maakonnas:

Uuendatav Tamme tee piirneb Pajaka maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000328) Pajaka

sihtkaitsevööndiga, mis kuulub Pajaka-Vardi loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Samuti on alal

registreeritud Pajaka-Vardi loodusala kaitse-eesmärkides1 nimetatud II kaitsekategooria liik kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus, KLO9341851) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride,

KLO9401461). Tee piirneb loodusdirektiivi elupaigatüüpidega vanad loodusmetsad (9010*) ja

rohunditerikkad kuusikud (9050).

Rekonstrueeritav Tamme tee piirneb loodusdirektiivi elupaigatüübiga lubja- ja liigirikkad madalsood

(7230) ja ligikaudu 100 m kaugusel on inventeeritud elupaigatüüp siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Rekonstrueeritav Sooniste-Niidu tee läbib Sooniste looduskaitseala (KLO1000713) Sooniste

sihtkaitsevööndit. Sooniste looduskaitseala kaitse-eesmärk2 on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke

metsakooslusi. Tee piirneb II kaitsekategooria taimeliigiga jumalakäpp (Orchis mascula,

KLO9342497).

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ lg 1 p 287 2 Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrus nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine

ja kaitse-eeskiri“ § 1 lg 2 p 1

23

2 (4)

Rekonstrueeritav Uudiku-Rangu tee kattub loodusdirektiivi elupaigatüübiga vanad loodusmetsad

(9010*) ning piirneb elupaikadega lood (alvarid) (6280*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Alal

on registreeritud II kaitsekategooria taimeliikide sileda tondipea (Dracocephalum ruyschiana), madal-

unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) ja palu-karukella (Pulsatilla

patens) elupaigad (KLO9311045, KLO9343471, KLO9311049, KLO9311050, KLO9336100,

KLO9336202, KLO9336208).

Rekonstrueeritav Maavahe-Virita tee piirneb loodusdirektiivi elupaigatüübiga 9010* ja piirneb liikidega

pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis, KLO9339805), kaunis kuldking (KLO9342886) ja suur käopõll

(Listera ovata, KLO9336266).

Rekonstrueeritavate Uudiku-Rangu ja Maavahe-Virita teede keskosas on registreeritud II

kaitsekategooria liik sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta, KLO9701333).

Lisaks kattuvad Uudiku-Rangu ja Maavahe-Virita teed Rangu hoiualaga (KLO2000196), kus on

registreeritud kaitse-eesmärkides3 nimetatud II kaitsekategooria liik vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza

fuchsii, KLO9336160) ja III kaitsekategooria liik pruunikas pesajuur (KLO9341776).

Samuti on rekonstrueeritavatest Uudiku-Rangu ja Maavahe-Virita teedest ligikaudu 500 m kaugusel

registreeritud II kaitsekategooria linnuliik metsis (Tetrao urogallus, KLO9102091) ja Rangu metsise

püsielupaik (KLO3000232).

Maaparandussüsteemi rekonstrueeritav ala kattub Vardi metskond 197 kinnistul (50401:001:0405) I

kaitsekategooria liigiga väike-konnakotkas (Aquila pomarina, KLO9128726) ja Koluta väike-

konnakotka (KLO3001672) ning Nurme väike-konnakotka püsielupaigaga (KLO3001726).

Projektiala kattub Vardi metskond 189 kinnistul (50401:003:0211) II kaitsekategooria liigiga kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus, KLO9308996) ja III kaitsekategooria liigiga harilik ungrukold

(Huperzia selago, KLO9339122).

Maaparandussüsteemi rekonstrueeritav ala piirneb Vardi metskond 170 kinnistul (50401:003:0206)

projekteeritava Pajaka koldja selaginelli püsielupaiga (PLO1001352) sihtkaitsevööndiga.

Projektialadest 20 km raadiuses paikneb 9 must-toonekure elupaika (KLO9128722, KLO9127614,

KLO9128723, KLO9128724, KLO9127632, KLO9127617, KLO9127615, KLO9128721,

KLO9102338), kusjuures neist kolm (KLO9128723, KLO9128722 ja KLO9128724) paiknevad

projektialadest 2-7 km raadiuses.

Teede rekonstrueerimine võib mõjutada järgmisi Natura 2000 elupaiku: 6280* lood (alvarid; (objekti

kood: -1271791232); 7230 lubja- ja liigirikkad madalsood (-1272567112; 1794945083 ja -

1909945083) ; 91D0 siirdesoo- ja rabametsad (-657445083); 9010* vanad loodusmetsad (-1372945481;

rohunditerikkad kuusikud (9050); -567645481; -951845083); 9080 soostuvad ja soo-lehtmetsad

(1082045481).

Teede rekonstrueerimine võib mõjutada järgmisi poollooduslike kooslusi: ELP0020229 (objekti kood:

-1998873576) ja ELP0020190 (objekti kood: -1967941452) (Natura elupaigad 6280*).

Keskkonnaamet esitab projektile järgmised märkused:

1. Inimesel on keelatud viibimine suur- ja väike-konnakotka ja must-toonekure püsielupaigas 15.

märtsist 31. augustini4. Kui liigi püsielupaik ei ole kaitse alla võetud keskkonnaministri

määrusega, on püsielupaiga valitseja nõusolekul püsielupaigas lubatud olemasoleva ehitise

hooldustööd5.

3 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas“ § 1 lg 1 p 25 4 Looduskaitseseadus § 50 lg 5¹ p 4 5 Looduskaitseseadus § 50 lg 5

24

3 (4)

2. Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine

või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal6.

Sellest lähtuvalt on mürarikkaid töid keelatud teostada metsise mängu- ja pesitsusperioodil

01.03 – 30.06.

3. Keelatud on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

hävitamine. Samuti on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade

hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas7.

4. Väike-konnakotka tegevuskava8 peatüki 8.1. kohaselt on häirimistundlik ala 300 m pesast, kus

pesitsusperioodil (15. märtsist kuni 31. augustini) on keelatud tekitada müra. Palume

häirimistundlik ala (300 m raadius) märkida joonisele.

5. Teede rekonstrueerimise ja teekraavide rajamise mõju hindamiseks ülaltoodud Natura

elupaikadele tuleb teha Natura eelhindamine.

6. Hoiualade, kaitsealade ja loodusalade läheduses tuleb teede rekonstrueerimisel lähtuda alade

kaitse-eesmärkidest ja tegutseda neid kahjustamata.

7. Loodus-, kaitse- ja hoiualade serval teekraave rekonstrueerides tuleb hinnata, kas tegevusel on

mõju ka lähedalasuvale kaitstavale alale. Teede uuendusel, kus toimub vaid teekatte vahetus

ning kraave ei taastata, uusi teekraave ei rajata ja teed ei laiendata, ei ole olulist mõju lähedal

paiknevatele elupaikadele.

8. II kaitsekategooria taimeliikide sileda tondipea (Dracocephalum ruyschiana), madal-unilook

(Sisymbrium supinum), püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) ja palu-karukella (Pulsatilla

patens) elupaikadega (KLO9311045, KLO9343471, KLO9311049, KLO9311050,

KLO9336100, KLO9336202, KLO9336208) piirnevatel teelõikudel ja ka nende vahelisel lõigul

(punktobjektide KLO9336183, KLO9336182 tõttu) ei tohi trassiraie korral jätta maha mingeid

raiejäätmeid ega seal raidmeid ladustada. Lisaks tuleb vältida masinatega sõitmist väljaspool

teed.

9. Rekonstrueeritavate Uudiku-Rangu ja Maavahe-Virita teede keskosas, kus on registreeritud II

kaitsekategooria liik sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta, KLO9701333), on võimalik

ainult ohtlike puude raie.

10. Kavandatavad tööd projekteeritava Pajaka koldja selaginelli püsielupaiga (PLO1001352)

sihtkaitsevööndis, st maaparandussüsteemi eesvoolu reguleerivate kraavide ja eesvoolu kraavi

hooldamine või uute rajamine võib pikas plaanis avaldada mõju koldja selaginelli kasvukohale,

mh püsielupaigale veerežiimi muutuste tõttu. Käesoleva projektiga ei nähta ette püsielupaiga

piires eesvoolu hooldamist ega uute kraavide rajamist. Sette ladestamine püsielupaigas või

püsielupaigaga piirnevale servale pole lubatud. Kvartali WR450 eraldisel 27 tuleks kraavis

piirduda vaid voolutakistuste eemaldamisega. Kuna lähedal on ka porsa elupaigaks

(KLO9341438) olev madalsoo, siis on mõistlik jätta kraavide rekonstrueerimine tegemata ka

eraldisel 20.

11. Projektialadest 20 km raadiuses paikneb 9 must-toonekure elupaika. Keskkonnaameti tehtud

ettepanekutes maaparandushoiukava 2021-2027 eelnõule on välja toodud, et 20 km raadiuses

must-toonekure pesadest tuleb süvendatud ojade ja jõgede hooldamisel piirduda voolutakistuste

eemaldamisega, sest tegemist on must-toonekure toitumisalaga (2020-2021 aastal MTÜ

Kotkaklubi poolt läbiviidud projekti „Must-toonekure toitumisveekogud ja nende ökoloogilise

seisundi parandamine“ andmete analüüsi tulemused).

Must-toonekurg on EL linnudirektiivi I lisa liik ja Eesti Punases nimestikus hinnatud kriitilises

seisundis olevaks. Liigi kaitse tegevuskava9 järgi kuulub must-toonekurg praegu Eesti enim

ohustatud linnuliikide hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele

kaitsetegevusele. Eesti must-toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks

põhiliseks põhjuseks peetakse toitumisalade halvenenud kvaliteeti.

Toitumisalade degradeerumine jaguneb kolmeks: siirdekalade rännet takistavate paisude

rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine ning

olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine. Valdavalt on liigile toitumiseks

sobivaimad väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km

kaugusele pesast, kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses.

6 Looduskaitseseadus § 55 lg 61

7 Looduskaitseseadus § 55 lg 7 ja 8 8 Kättesaadav: https://old.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/vaike-konnakotka_tk.pdf 9 Kättesaadav:

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf

25

4 (4)

Must-toonekurg toitub ka kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil

mõjub liigile pigem ökoloogilise lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse

ebaõnnestumist. Tänaste teadmiste kohaselt kasutavad must-toonekured toitumisaladena

regulaarselt ka madal- ja siirdesoid, mille kuivendamise tõttu on vähenenud veelgi liigi

toitumisalad.

Sellest tulenevalt on oluline vältida maaparandusega kaasnevaid kahjulikke mõjusid

liigile ja tema toitumisaladele, mistõttu maaparandusprojekti koostamisel on oluline

hinnata selle mõju ka must-toonekurele.

12. Rangu looduskaitseala Rangu sihtkaitsevööndit (PLO2001776) enam ei eksisteeri. Andmete

kogumisel on kasutatud projekteeritavat kihti mis on aegunud. Ka ei eksisteeri enam tabelis

välja toodud kavandatavat Sooniste looduskaitseala, Sooniste sihtkaitsevööndit. Ka siin on

andmete kogumisel kasutatud projekteeritavat kihti, mis on aegunud.

Kommentaarid on lisatud ka lisana kaasas olevasse tabelisse Rahula-Ollilaane-

Ruhma_KMA_IIv_revRM.xls (edaspidi tabel) T3 – Kaitseväärtused lehele. Keskkonnaamet palub

projekti täiendada ja arvestada nii käesolevas kirjas kui ka tabelis toodud märkustega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Lisa: tabel Rahula-Ollilaane-Ruhma_KMA_IIv_revRM

Triin Ristmets 56981773 (looduskasutus, Harjumaa)

[email protected]

Nurana Olonen 58652539 (looduskasutus, Raplamaa)

[email protected]

26

1

Jüri Koort

Saatja: [email protected]

Saatmisaeg: kolmapäev, 13. juuli 2022 15:35

Adressaat: Jüri Koort

Teema: 9-4.3/1131-2 Lähteülesande kooskõlastamine (Rahula-Ollilaane-Ruhma

metsaparandusobjekti rekonstrueerimine): vastuskiri

Tere

Märjamaa vallavalitsus kooskõlastab Rahula-Ollilaane-Ruhma metsaparandusobjekti

rekonstrueerimise lähteülesande.

Parimat

Annika Urbel

Teedespetsialist

Märjamaa Vallavalitsus

Telefon: 53063415

E-post: [email protected]

27

Meie viide: IP65141-64486 28.02.2022

TeliaEestiAS klienditeenindus e-post:[email protected] Mustamäetee3,15033Tallinn ärikliendid1551 e-post:[email protected] Registrikood10234957 erakliendid123 https://www.telia.ee/

LugupeetudJüriKoort,RiigimetsaMajandamiseKeskus

TeliaEestiAS(edaspidiTelia)onkoostanudvastuseTeiepoolt25.02.2022esitatudtaotluseleIP65141 Russalu-Ollilaane-Ristipaju.

AntudmõõdistusalasTeliasideehitisedpuuduvad.

Sideehitistekättenäitamisetellimineeiolevajalik.

LugupidamisegaTeliaEestiASvolitatudesindajaErvinRinaldo

28

07.03.22 12:08 RMKDOC_220224 - "lähteülesanne_russalu-ollilaane-ristipaju" kinnituste leht

https://dok.rmk.ee/?page=acknowledge_view&docid=745979&acknid=147423 1/1

Avaleht (? page=main)

Häälestus (? page=options)

Töölaud (? page=folders&enter=1)

Kirjade töölaud (/desktop)

Otsing (? page=search&backfolder=)

Abi (http://dok.rmk.ee/? page=wiki_doc_content&docid=183609&printable=1&no_history=1)

Kasutaja: Jüri Koort (?page=userinfo&userid=889) (?)

"Lähteülesanne_Russalu-Ollilaane-Ristipaju" kinnituste leht Prindi (/?

page=acknowledge_view&docid=745979&acknid=147423&printable=1) Tagasi (/?page=docinfo&docid=745979)

Kinnitajate lisajad Lisaja Ametinimetus Kuupäev Kasutaja Sõnumi sisu Jüri Koort kavandamisspetsialist 02.03.2022 Aivar Laud Palun kooskõlastada lähteülesanne Kinnitajad Kasutaja Ametinimetus Kuupäev Kinnitus Selgitus Aivar Laud regiooni juht 07.03.2022 Kinnitan Kooskõlastan lähteülesande. Teise ringi kinnitajad Kasutaja Ametinimetus Kuupäev Kinnitus Selgitus

29

Tabel 1. Ehitatud või rekonstrueeritud maaparandusehitiste tehnilised andmed

Mõõtühik

U u

e eh

iti se

v õ

i lis

an du

va o

sa

an dm

e d

Li kv

i. o

sa

an dm

e d

R e

k. o

sa

an dm

e d

ha 121,7 121,7

km 0,00 km 0,00 km 7,06 7,06 tk 0 tk 2 3 5 10 tk 0

km 0,00 km 0,59 0,59 tk 0 tk 0 tk 0 tk 0

tk 0 tk 2 2 tk 1 1 tk 0

001

Maaparandussüsteemi kood 5110770020010

Maaparandusehitise lühitähis EH 1

Purrete arv

Tehniliste andmete nimetus

1. Maaparandussüsteemi maa-ala andmed maaparandusehitise piires Metsamaal paikneva kuivendussüsteemi maa- ala pindala 2. Eesvoolude ja kuivenduskraavide ning neil

Kokku

Maaparandusehitise nimetus Ruhma5 (TP-608)

Eesvoolu pikkus sh kollektoreesvoolu pikkus

Kuivenduskraavi pikkus Sildade arv Truupide arv

Maaparandusehitise kood

3. Maaparandusehitisi teenindava tee Tee nimetus Tee järk Tee number teeregistris

Settebasseinide arv

Tee pikkus Teekraavi pikkus Sõiduki mahasõidukohtade arv

Tuletõrjetiikide arv Leevendustiigid

Sõiduki möödasõidukohtade arv Sõiduki tagasipööramiskohtade arv Teetruupide arv 4. Keskkonnakaitserajatiste andmed

Kraavilaiendid

30

Tabel 2. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde koondmahud

Maht Sealhulgas Ruhma5 (TP-608)

EH1 A C D E 1 2 ha 1,63 1,63 3 ha 1,63 1,63 4 ha 1,60 1,60 5 ha 1,60 1,60 6 ha 1,60 1,60 7 ha 1,60 1,60 8 ha 1,58 1,58 9 ha 1,58 1,58

10 ha 6,41 6,41 11 12 m3 9650 9650 13 m3 5791 5791 14 m3 1304 1304 15 m3 965 965 16 tk 17 17 17 18 tk 7 7 19 m 39 39 20 m 28 28 21 2 otsakut 4 4 22 2 otsakut 3 3 23 m3 28 28 24 tk 4 4 25 m3 49 49 26 m 45 45 27 m 4 4 28 29 tk 3 3

30 m3 30 30

31 tk 1 1 32 m3 88 88 33 m3 53 53 34 tk 2 2 35 m3 80 80

36 m3 48 48 37

38 töö 1 1

39 töö 1 1

Kaeve laialiajamine (60% kaevest) Mullete töötlemine (vanad vallid, rööpad) Ekspluatatsioonieelne sette eemaldamine ekskavaatoriga ja tasandamine (10% põhikaevest) Di=30 cm plasttorust veeviimari paigaldamine mullavalli alla, L= 8 m

II.Veejuhtmete tööd

Kraavide kaevamine ja setetest puhastamine, I-II gr. Pinnas

Jrk. nr

Ehitustöö kirjeldus Mõõt-ühik Kokku

B I.Ettevalmistustööd Madala võsa raie (MV)

Tüveste vedu 600m, jämepuistu (JP) Tee- ja kraavitrassi ning teerajatiste alune kändude juurimine ekskavaatoriga

Madala võsa vedu 600 m (MV) Kõrge võsa raie (KV) Kõrge võsa vedu 600 m (KV) Puittaimestiku raie, peenpuistu (PP) Tüveste vedu 600 m, peenpuistu (PP) Puittaimestiku raie, jämepuistu (JP)

III.Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine

Ø40cm ASB truubitoru väljatõstmine ja utiliseerimine Ø50cm BT truubitoru väljatõstmine ja utiliseerimine IV.Keskkonnarajatiste ehitamine Ehitustööde ajaks setteekraanide rajamine ning ehitustööde järgne lammutamine ja utiliseerimine

Truupide mahamärkimine Di=40 cm plasttruubi torustiku, tüüp 40PT, ehitamine (gofreeritud plasttoru, SN8)

Tähispostide paigaldamine truupidele

Di=50 cm plasttruubi torustiku, tüüp 50PT, ehitamine (gofreeritud plasttoru, SN8) Ø 40 cm plasttruubi otsaku mattkindlustuse ehitamine (tüüp MAO) Ø 50 cm plasttruubi otsaku mattkindlustuse ehitamine (tüüp MAO) Teekatte taastamine kruusaga fr 0-32mm, pos 6

V.Muud tööd

Ehitustööde käigus lõhutud või hävinud piirimärkide taastamine vastavalt maakorralduslike tööde nõuetele

Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine

Kraavilaiendite rajamise käigus saadava pinnase tasandamine

Lisakaeve vana truubi eemaldamiseks ja saadud pinnase tasandamine

Kraavilaiendite kaevamine I-II gr pinnases Kraavilaiendite mahamärkimine

Leevendustiikide kaevamine I-II gr pinnases Leevendustiikide rajamise käigus saadava pinnase tasandamine

Leevendustiikide mahamärkimine

Ehitustööde käigus setteekraanide taha kogunenud sette eemaldamine voolusängist ning selle käigus saadava sette tasandamine

31

Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja -toodete andmed

A C D 1 2 m 136 3 m 39 4 m 28 5 m3 5,1 6 m2 30,6 7 m3 15,4 8 m2 308 9 kg 9,1

10 tk 1540 11 m3 28 12 tk 4 13 14 m2 60 15 tk 18 16 m3 15 17 tk 12Ankurduspostid ümarpuidust Ø10…15cm pikkusega 2,0m

Kruus fr 0/32 mm (pos 6) teekatte taastamiseks / rajamiseks

Puitlaastuga filterkotid või hagupunutis või samaväärne

Ehitustööde ajaks rajatavad setteekraanid Geotekstiil, 1 profiil (NGS 1)

Kivid Ø 30-40 cm

Ø 40 cm gofreeritud plasttoru, SN8 Ø 50 cm gofreeritud plasttoru, SN8

Truupide torustikud ja otsakud

Kivid Ø 15-30 cm Geotekstiil, 1 profiil (NGS 1)

Ø 30 cm gofreeritud plasttoru, SN8 ( veeviimarid )

Huumusmuld Erosioonitõkkematt, džuudikiust võrguga

Heinaseeme ( 60% punane aruhein 40% karjamaa aruhein ) Puuvaiad

Tähispostid truupidele

Jrk. nr

Ehitusmaterjali või -toote nimetus Mõõtühik Kogus

B

32

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Käesolev ehitusprojekt „Ruhma“ on koostatud OÜ Vesine poolt RMK tellimusel. Ehitusprojekti

koostamisel on aluseks võetud RMK lähteülesanne ( kuupäevaga 19.10.2022 ), Keskkonnaameti

lähteülesande kooskõlastus ( 07.07.2022 nr 7-9/22/4140-4 ), Maa- ja Ruumiameti ehk MaRu (

varasemalt Põllumajandus- ja Toiduamet ehk PTA ) projekteerimistingimused ( teenuse nr: 2113561 )

ja Eesti Vabariigi seadused. Ehitusprojekti koostamisele eelnes uurimistööde teostamine ning

uurimistööde tulemused on koondatud uurimistööde aruandesse.

RMK lähteülesande ja uurimistööde tulemuste kohaselt on ehitusprojektis „Ruhma“ ette nähtud ühe

metsakuivenduse maaparandusehitise rekonstrueerimine mahus, mis tagab RMK poolt määratud ja

riigimaal paikneval projektalal maaparandusehitise toimimise. Eramaadel on projekteeritud töid ainult

juhul, kui on takistatud maaparandusehitise toimimine riigimaal. Ehitusprojektis ei ole ette nähtud kõikide

kuivenduskraavide rekonstrueerimine vaid osadel kuivenduskraavidel piirdutakse uuendustööde

mahuga. Samuti on Ohukotsu jõkke suubuvate kuivenduskraavide suudmelõikudel ette nähtud ainult

hooldustööde maht ja ehitustööde aegsete setteekraanide rajamine.

NB! Projekti kooskõlastamise käigus Transpordiametiga selgus, et antud metsakuivenduse projektala

lääne serv jääb Transpordiameti tellitud ning Roadplan OÜ poolt koostatav eelprojekti “Riigitee 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla (E67) km 41,9-62,3 Kernu - Päädeva – lõik Varbola-Päädeva km 50,7- 62,3” maa-alale.

Tulenevalt sellest on mõlemas projektis ette nähtud tööd samadel kuivenduskraavidel ( vt. ptk 5.1

“Kuivendussüsteemi projekteerimine” ). Arvestades, et RMK tellitud metsakuivenduse projektis ette

nähtud tööd ei takista hilisemalt Transpordiameti poolt tellitud riigimaantee eelprojektis ette nähtud

tööde teostamist ei ole vajalik käesoleva metsakuivenduse projekti projektlahenduse muutmine. Samuti

tuleb arvesse võtta, et projektides kattuvate kuivenduskraavide rekonstrueerimine käesoleva

metsakuivenduse projektiga on vajalik metsamaal paikneva kuivendusvõrgu toimimise tagamiseks.

Eelduslikult jõuab RMK tööde teostamiseni varem kuna Transpordiameti tellimusel on antud hetkel

koostamisel eelprojekt, millele järgneb ehitusprojekti koostamine.

Rekonstrueeritav maaparandusehitis “Ruhma5 ( TP-608 )” ( 5110770020010 / 001 ) on kasutusele

võetud 1985 aastal. Metsakuivenduse maaparandusehitise kuivenduskraavid suubuvad Ohukotsu

jõkke, mis on antud lõigul kantud riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu ( „Ohukotsu jõgi“

5110770020000 / 001 ) ning Ohukotsu jõe veetase ei takista metsakuivenduse maaparandusehitise

toimimist. Täpsemad andmed rekonstrueeritava maaparandusehitise kohta kajastuvad tabelis 4

„Rekonstrueeritava maaparandusehitiste üldandmed“.

33

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

Tabel 4. Rekonstrueeritava maaparandusehitise üldandmed

Ehitise lühi- tähis

Maaparandus- süsteemi kood

Maaparandusehitise

Kood Nimetus

K o

g u

p in

d al

a

Lä ht

e ül

es an

d e

s R

e k.

P in

d al

a

R e

k. p

in d

a la

P ro

je kt

ee ri

tu d

ee sv

ol u

d

P ro

je kt

ee ri

tu d

ku iv

e nd

us kr

a av

id

P ro

je kt

ee ri

tu d

te e

kr aa

vi d

ha ha km km km km

EH1 5110770020010 001 Ruhma5 (TP-608) 146,8 121,7 121,7 7,94

Kokku: 146,8 121,7 121,7 0,00 7,94 0,00

RMK poolt tellitud ehitusprojektis „Ruhma“ käsitletav maaparandusehitis paikneb Rapla maakonnas

Märjamaa vallas Vanamõisa, Varbola ja Põlli külas (vt. Maa-ala asukoha kaart ja RMK lähteülesanne).

Ligipääs rekonstrueeritavale maaparandusehitistele on tagatud mööda projektala läbivat metsateed

„Jõeäärse tee“ ( tee nr. 5040742 ), mis saab alguse ja lõppeb ristumisel põhimaanteega „Tallinna-Pärnu-

Ikla tee“ ( tee nr. 4 ). Ehitusprojekti „Ruhma“ metsakuivenduse maaparandusehitise EH1 projektalal

paikneva metsatee „Jõeäärse tee“ lääne ida suunalisel lõigul ( kvartalil WR217 ) on killustikust katend,

kuivenduskraavidega 114 ja 100 paralleelselt kulgeval lõigul on katend kohati rohtunud ning ida lääne

suunalisel lõigul ( kvartalil WR215 ) on katend rohtunud. RMK lähteülesande kohaselt ei ole ol.olev

Jõeäärse tee ehitusprojekti „Ruhma“ osa.

Tuginedes Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendusele puuduvad projektiga hõlmatud maa-

alal elektri maakaablid ja õhuliinid. Samuti ei tuvastatud uurimistööde käigus, et teedega ristuksid elektri

maakaablid ja õhuliinid. Vastavalt RMK poolt Telia Eesti AS-ile tehtud päringule puuduvad projektiga

hõlmatud maa-alal Telia Eesti AS-ile kuuluvad sidekaablid ning Telia Eesti AS-i sidekaableid ( sh.

ELASA sidetrassi ) pole kajastatud ka Maa-Ameti kitsenduste kaardirakendusel.

Ehitusprojekti „Ruhma“ looduskaitselised piirangud on kajastatud projekti peatükis 7 „Keskkonnakaitse“

ja projekti lisas 2 „RMK keskkonnamõjude analüüs“.

Ehitusprojektis „Ruhma“ ette nähtud raietööde teostamisel tuleb arvestada, et ka väljaspool piiritletud

(püsi)elupaikasid on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud looduslikult esinevate lindude häirimine

pesitsusperioodil, milleks loetakse ajavahemikku 15. märts kuni 31.juuli ehk antud perioodil vältida

raietööde teostamist.

Ehitusprojekti koostamisel on kasutatud valdavalt 2024.aastal täiendatud Põllumajandusministeeriumi

poolt 2013.a. välja antud kogumikus „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ toodud tüüpjooniseid.

34

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate normide loetelu:

 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”;

 20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise

nõuded”;

 14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa ning

nende taotluste sisu nõuded”;

 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”;

 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”;

 23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”;

 13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad

nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”;

35

Asendiplaan: projektala "Ruhma" Asukoht: Põlli ja Varbola küla, Märjamaa vald, Rapla maakond RMK Raplamaa metskond

Koostaja: Jüri Koort

Koostatud: 08.07.2022

Mõõtkava:

MPS rek ala ringpiir

MPS ehitised

Põhikaardi kraavid

MPS eesvool

Riigi hallatav eesvool

Põhikaardi truubid

Katastriüksused

Kvartalid

Legend

36

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

2. UURIMISTÖÖD

Ehitusprojekti „Ruhma“ koostamiseks vajalikud uurimistööd viidi läbi 2024 aasta oktoobri kuus.

Uurimistööde eesmärk oli piisava usaldusväärsusega info kogumine ehitusprojekti „Ruhma“

koostamiseks. Teostatud uurimistööd on täpsemalt kajastatud tabelis 5. „Uurimistööde loetelu“ ja

projekti uurimistööde aruandes.

Uurimistööde läbiviimisel võeti aluseks RMK lähteülesanne ( kuupäevaga 19.10.2022 ),

Keskkonnaameti lähteülesande kooskõlastus ( 07.07.2022 nr 7-9/22/4140-4 ), Maa- ja Ruumiameti ehk

MaRu ( varasemalt Põllumajandus- ja Toiduamet ehk PTA ) projekteerimistingimused ( teenuse nr:

2113561 ) ja Eesti Vabariigi seadused.

Tabel 5. Uurimistööde loetelu

Jrk. nr

Uurimistöö

Nimetus Mõõt- ühik

Maht Tegemise algus- ja

lõppkuupäev Tegija nimi

Sealhulgas

Kokku

EH 1

1 Tutvumine lähteülesande ja

kaardimaterjalidega töö 1 1 Sügis 2024

Rasmus Suik

2 Kuivendussüsteemi tehnilise

seisukorra uurimine ja veejuhtmete sette mahtude määramine

ha 121,70 121,70 23.10.2024; 27.10.2024

Rasmus Suik

3 Kuivendusüsteemil raiutava ning

juuritava puittaimestiku mahu määramine

ha 121,70 121,70 23.10.2024; 27.10.2024

Rasmus Suik

4

Kuivendussüsteemi ol.olevate truupide seisukorra ja täiendavate

truupide rajamise vajaduse hindamine

ha 121,70 121,70 23.10.2024; 27.10.2024

Rasmus Suik

5 Keskkonnakaitserajatiste projekteerimisega seotud

uurimistööd ha 121,70 121,70

23.10.2024; 27.10.2024

Rasmus Suik

6 Looduskaitseliste piirangute välja

selgitamine ha 121,70 121,70

23.10.2024; 27.10.2024

Rasmus Suik

Ehitusprojekti „Ruhma“ koostamiseks topogeodeetilisi mõõdistustöid ei teostatud ning mõõdistustööde

teostamist ei ole ette nähtud ka MaRu projekteerimistingimusest. MaRu projekteerimistingimuses on

toodud, et mõõdistustööd on vajalikud kui muudetakse kraavide voolusuundasid aga välitööde käigus

ei tuvastatud vajadust kraavide voolusuundade muutmiseks. Uuritud kuivenduskraavide sügavused

ning ol.olevate truupide sügavused teepinnast või muldest määrati mõõdulindiga mõõtes.

Ehitusprojekti „Ruhma“ koostamiseks tehtud uurimistööd on täpsemalt kajastatud uurimistööde

aruandes, millest üks eksemplar on antud üle MaRu Rapla keskusele, üks RMK-le ja originaal välitööde

materjalid säilitatakse OÜ Vesine arhiivis.

37

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

3. GEOLOOGIA, MULLASTIK JA PINNAS

Ehitusprojekti „Ruhma“ projektala paikneb põhimaanteest „Tallinn-Pärnu-Ikla tee“ ( tee nr. 4 ) idas

Ohukotsu jõe vasakul kaldal ning metsakuivenduse maaparandusehitise EH1 projektala kraavid

suubuvad Ohukotsu jõkke. Ohukotsu jõe vasakul kaldal paikneva metsakuivenduse

maaparandusehitise projektala jääb suhteliselt tasasele maa-alal ning projektala kõrgeim koht paikneb

kraavide 114, 109 ja 115 lahknemise kohas. Projektala lõuna osas on maapinna üleüldine lang Jõeäärse

teest ida ja lääne suunas ning projektala põhja osas on maapinna üleüldine lang põhja suunaline.

Ehitusprojekti „Ruhma“ metsakuivenduse projektala liigniiskuse põhjuseks on ol.olevate

kuivenduskraavide kehv seisukord. Kuivenduskraavid on aja jookusl amortiseerunud ehk kaotanud

osaliselt oma kuju ning kuivendusvõime. Samuti takistab kuivenduskraavide toimimist amortiseerunud

truubid.

Metsakuivenduse maaparandusehitise EH1 projektala paikneb valdavalt valdavalt LG ( gleistunud

harilikud leedemulla ), LG1 ( leede-turvastunud muld ) ja LG ( leede-turvastunud muld ) muldadel. Antud

maaparandusehitise projektalal on valdavalt 20-30 cm paksune toorhuumuse kiht, mille all paikneb

peenliiva, liiva või savi pinnas.

RMK poolt koostatud Keskkonnamõju analüüsist selgub, et ehitusprojekti „Ruhma“ maa-alal on

valdavateks metsa kasvukohatüüpideks tarna-angervaksa 33,90%, karusambla-mustika 21,30%,

angervaksa 16,34%, mustika 14,39%, jänesekapsa-mustika 11,61 ning ülejäänud kasvukohatüüpide

pindala jääb alla 5%.

38

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

4. KULTUURTEHNILISED TÖÖD

Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektala trassid rekonstrueerimis- või

ehitustöödeks.

4.1. TRASSIDE ETTEVALMISTUSTÖÖD

Ehitusprojektis „Ruhma“ on ette nähtud hooldatavate, uuendatavate ja rekonstrueeritavate

kuivenduskraavide ning uuendatavate teekraavide trasside puhastamine puittaimestikust. Samuti on

ette nähtud raiutud puittaimestiku kändude juurimine.

Hooldatavatel kuivenduskraavidel on vähendatud puittaimestikust puhastatava trassi laiuseid võrreldes

tavapäraselt RMK projektides ette nähtavate teetrassi laiustega. Hooldatavatel kuivenduskraavidel on

ette nähtud puittaimetiku likvideerimine kraavi muldelt 5m laiuselt + kraavi perimeeter ning kraavi

metsamaa poolsel kaldal ei ole ette nähtud puittaimestiku likvideerimist.

Uuendatavatel ja rekonstrueeritavatel kuivenduskraavidel on ette nähtud puittaimetiku likvideerimine

kraavi muldelt 7m laiuselt + kraavi perimeeter + kuivenduskraavi metsamaa poolselt kaldalt 1m laiune

vöönd. Uuendatavatel teekraavidel on ette nähtud puittaimestiku likvideerimine tee ja teekraavi

vaheliselt maa-alalt + kraavi perimeeter + kuivenduskraavi metsamaa poolselt kaldalt 2m laiune vöönd.

Kuivenduskraavide puittaimestikust puhastamise käigus on ette nähtud ka puittaimestiku likvideerimine

ning kändude juurimine kraavilaiendite rajamiseks. Kraavilaiendite rajamine on kajastatud peatükis

7.1.2. „Kraavilaiendid, leevendustiigid ja tuletõrjetiigid“.

Ehitusprojektis „Ruhma“ kajastatud veejuhtmete asukohad on toodud projektplaanil ( vt. joonis 1 ).

Töömahud on veejuhtmete kaupa toodud tabelis 6 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde

mahud“ ning trasside ettevalmistustööde koondtöömahud on toodud tabelis 2 „Kuivendussüsteemi

rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud“.

4.2. ÜLDNÕUDED ETTEVALMISTUSTÖÖDELE

Ehitustööde tegemisel peab juhinduma maaeluministri 28.03.2019 määrusest nr 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise

nõuded” § 2 nõuetest.

Metsakuivenduse kuivenduskraavid on ette nähtud puhastada võsast ja puistust vastavalt

trassilaiustele, mis on välja toodud projektplaanil ( vt. joonis 1 ). Raiutava trassi laius mõõdetakse kraavi

teljest. Konkreetne antud kuivenduskraavilt raiutava trassi üldlaius kajastub kahe numbri summana

kuivendusvõrgu plaanil kuhu on märgitud kraavide voolusuuna märk, mis tähistab ka tööde teostamise

poolt ehk mulde asukohta ( välja arvatud teekraavid ).

Kuivenduskraavidel tuleb juurida tingimata kõik kännud, mis segavad kuivenduskraavide settest

puhastamist ning mullavalli töötlemist ja hilisemat liiklemist mullavallil. Ol.oleva kuivenduskraavi

39

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

metsapoolsel kaldal piirdutakse ainult voolusängi settest puhastamist takistavate kändude juurimisega.

Kännud ja üksikud kivid asetatakse reeglina kuivenduskraavi metsamaa poolsele kaldale. Juhul kui

ekskavaator ei ulata tõsta kände üle kuivenduskraavi või on üle kuivenduskraavi piirangud kändude

ladustamiseks tuleb kännud asetada mullavalli välisservale nõnda, et need ei takista liikumist mööda

mullavalli.

Ol.olevasse olukorda jääva teeservas paiknevad teekraavid on ette nähtud puhastada võsast ja puistust

vastavalt trassilaiustele, mis on välja toodud projektplaanil ( vt. joonis 1 ). Raiutava trassi laius

mõõdetakse kraavi teljest. Konkreetne antud teekraavil raiutava trassi üldlaius kajastub kahe numbri

summana kuivendusvõrgu plaanil kuhu on märgitud kraavide voolusuuna märk. Teekraavide

voolusuunamärk ei tähenda analoogselt metsakuivenduskraavidele tööde teostamise poolt ehk mulde

asukohta vaid teekraavidel on ette nähtud tööde teostamine ol.olevalt teetrassilt.

Teekraavidel juuritakse kännud kogu lahti raiutud trassi ulatuses välja arvatud teekraavi metsapoolselt

kaldalt raiutud 2m laiune vöönd, kus on ette nähtud ainult teekraavide settest puhastamisel saadava

sette tasandamist takistavate kändude juurimine. Teekraavidelt juuritud kännud ja üksikud kivid

asetatakse reeglina teekraavi metsapoolsele kaldale. Juhul kui ekskavaator ei ulata tõstma kände üle

teekraavi või on teetrassi servas piirangud kändude ladustamiseks tuleb need tõsta teetrassi teise serva,

teemuldest vähemalt 2m kaugusele. Teekraavide puittaimestikust puhastamise käigus tekkivaid

puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi teede mulletele asetada.

Enne võsa ja puistu raiumist peab olema selge, kuidas trassi juuritakse aga töö teostaja valib ise

juurimise tehnoloogia. Kõik puud saetakse maha võimalikult madalalt. Kändude kõrgus juurekaelalt on

kuni 30 cm läbimõõdu korral 10 cm ja jämedamate korral kuni 1/3 kännu läbimõõdust aga mitte rohkem

kui 20cm. Lahtiraiutud trass vastab nõuetele, kui kasvav puistu ja tööd takistav põõsastik on raiutud,

varutud metsamaterjal on kas ära veetud või erandina virnastatud väljaspool tööde tsooni. Ehitaja peab

metsamaterjali väljavedamise ja virnastamise kohad kooskõlastama RMK-a esindajaga. Hagu ja

raiejäätmed tuleb ladustada ja hiljem ära vedada hakkepuiduks.

Teekraavidel ja kuivenduskraavidel juuritud kändude ladustamisel eelpool nimetatud asukohadesse ei

tohi moodustada katkematut valli (katkestus iga ca 25-30 m järel), mis takistaks vee voolu teekraavi /

kuivenduskraavi.

Kraavide puhastamisel erakinnistutel või nendega piirnevatel lõikudel tuleb trassiraie ja juurimistöödel

arvestada erakinnistute omanike kooskõlastuse tingimustega. Enne tööde alustamist võtta ühendust

objektiga piirnevate maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga

piirneval alal. Täiendavad tingimused ja tööd vastavalt kooskõlastustele vaadata

lisa 4. Enne erakinnistuga piirnevatel lõikudel töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja

need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele

nõuetele taastada.

40

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

5. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE

Metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab

perioodiliste üleujutuste mõjusid. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa

boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob kaasa raieringi lõpus metsast tuleneva materjali

suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning

loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks.

5.1. KUIVENDUSSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE

Ehitusprojektis „Ruhma“ on ette nähtud metsakuivenduse maaparandusehitise rekonstrueerimine ehk

ol.olevate kuivenduskraavide rekonstrueerimine ja uuendamine ning kolme kuivenduskraavi

suudmelõigu hooldamine.

Metsakuivenduse maaparandusehitise EH1 projektala kuivendussüsteemi moodustab valdavalt

korrapäraselt kaevatud kuivenduskraavide võrgustik ning kuivenduskraavid suubuvad Ohukotsu jõkke.

Ohukotsu jõgi on on antud lõigul kantud riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu ( „Ohukotsu

jõgi“ 5110770020000 / 001 ) ning Ohukotsu jõe veetase ei takista metsakuivenduse

maaparandusehitise toimimist. Metsakuivenduse maaparandusehitise EH1 kuivenduskraavide

varasema kaevamise käigus saadud pinnas on enamusel kraavidel tasandatud liikumist võimaldavaks

muldeks. Uuritud kuivenduskraavide mulded on pealtlaiusega 4...5m ning mulded on kohati suhteliselt

kõrged. Kuivenduskraavide 110, 111, 112, 116 ja 117 kaevamise käigus saadav pinnas on tõstetud

kuivenduskraavi mõlemale kaldale ning liikumist võimaldav mulle puudub. Samuti on tõstetud kraavi

102 lääne ida suunalise lõigu kaevamise käigus saadud pinnas kuivenduskraavi mõlemale kaldale aga

kraavi paremale kaldale tõstetud pinnas on tasandatud ehk rajatud liikumist võimaldav mulle. Uuritud

kuivenduskraavid on kehvas seisukorras ehk kuivenduskraavid on kaotanud aja jooksul osaliselt oma

kuju ning vajavad settest puhastamist. Kuivenduskraav 118 tuleks jätta ol.olevasse olukorda kuna antud

kraavi settest puhastamine ei paranda tulenevalt mullavalli paiknemisest RMK maa-alal metsa

kasvutingimusi.

Ol.olevate kuivenduskraavide settest puhastamine rekonstrueerimis- ja uuendustööde mahtudes on ette

nähtud teostada ol.olevatelt kraavide mulletelt.

Ohukotsu jõkke suubuvate kuivenduskraavide 100 ja 110 suudmelõigud ca 100 m ulatuses ning

kuivenduskraavi 114 suudmelõik ca 58m ulatuses on ette nähtud puhastada settest hooldustööde

mahus. Ohukotsu jõkke suubuvate kuivenduskraavide suudmelõigud on ette nähtud puhastada

hoolustööde mahus kuna antud lõikudel piisab vee äravoolu tagamiseks sette eemaldamisest

kuivenduskraavi põhjast mahuga kuni 0,3 m³/jm ning kuivenduskraavide nõlvasid ei ole vaja üle kaevata.

Samuti on ehitusprojektis ette nähtud, et eelpool nimetatud Ohukotsu jõkke suubuvate ja hooldatavate

kuivenduskraavide suudmetesse ehitustööde aegsete setteekraanide rajamine vältimaks sette

kandumist projektalast allavoolu.

41

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

Roadplan OÜ poolt koostatav eelprojektis “Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 41,9-62,3 Kernu -

Päädeva – lõik Varbola-Päädeva km 50,7- 62,3” ja käesolevas metsakuivenduse projektis kattuvad

kraavid ning projekteeritud tööd:

 Käesolevas projektis on ette nähtud kuivenduskraavi 107 rekonstrueerimine. Roadplan OÜ

poolt koostatavas eelprojektis on ette nähtud kuivenduskraavi 107 suudmelõigu settest

puhastamine ning kuivenduskraavi ja kavandatava Jõeäärse-Nõmmealuse tee ristumiskohta

truubi rajamine

 Käesolevas projektis on ette nähtud Jõeääre teest lõuna suunas paikneva kuivenduskraavi 102

rekonstrueerimine. Roadplan OÜ poolt koostatavas eelprojektis on ette nähtud samuti antud

kraavilõigu rekonstrueerimine ( lahendatud kõrguslikult ) ning kraavist itta ehk kraavi muldele

Jõeäärse-Nõmmealuse tee rajamine.

 Käesolevas projektis on ette nähtud Jõeäärse teega piirneva kuivenduskraavi 102

rekonstrueerimine. Roadplan OÜ poolt koostatavas eelprojektis on ette nähtud antud

kraavilõigu settest puhastamine.

 Käesolevas projektis on ette nähtud Tallinn-Pärnu-Ikla teega piirneva kuivenduskraavi 102

rekonstrueerimine. Roadplan OÜ poolt koostatavas eelprojektis on ette nähtud antud

kraavilõigu settest puhastamine ning põhjapoolses otsas ca 100m ulatuses kuivenduskraavi

asukoha muutmine ( kuivenduskraavi ca 100m pikkuse lõigu sulgemine ja uue paralleelse

kuivenduskraavi rajamine ca 8m RMK maaüksuse suunas ).

 Käesolevas projektis on ette nähtud Tallinn-Pärnu-Ikla teest ida suunas voolava

kuivenduskraavi 102 rekonstrueerimine. Roadplan OÜ poolt koostatavas eelprojektis on ette

nähtud antud kraavilõigu manatee poolse otsa settest puhastamine.

 Käesolevas projektis on ette nähtud Jõeäärse tee ja kuivenduskraavi 102 ristumisel paikneva

truubi T-3 rekonstrueerimine. Roadplan OÜ poolt koostatavas eelprojektis on ette nähtud jätta

antud truup ol.olevasse olukorda.

 Käesolevas projektis ei ole ette nähtud Tallinn-Pärnu-Ikla tee 52,522 kilomeetril paikneva truupi

täiendava vee juhtimist ning rekonstrueeritavate kuivenduskraavide voolusuunad ühtivad

Roadplan OÜ poolt koostatavas eelprojektis toodud voolusuundadega.

Arvestades, et RMK tellitud metsakuivenduse projektis ette nähtud tööd ei takista hilisemalt

Transpordiameti poolt tellitud riigimaantee eelprojektis ette nähtud tööde teostamist ei ole vajalik

käesoleva metsakuivenduse projekti projektlahenduse muutmine.

Kuivenduskraavidel, mille varasema kaevamise käigus saadud pinnas on jäänud tasandamata on ette

nähtud täiendav töömaht „vana pinnasevalli laialiajamine“. Kõrgetel kuid kitsastel kraavi mulletel on ette

nähtud, et kraavide puhastamisel saadav sette tasandatakse mulde metsapoolsesse serva ehk mulle

kujundatakse laiemaks.

Metsakuivenduse kuivendusvõrgu rekonstrueerimise käigus on ette nähtud ka plasttorust Ø30cm

veeviimarite paigaldamine kuivenduskraavide mullavalli alla vältimaks pinnavee kogunemist mullvalli

42

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

taga. Veeviimarite asukohad on veejuhtmete kaupa kajastatud tabelis 7 „Kultuurtehniliste tööde ja

veejuhtme kaevetööde mahud“ aga veeviimarite täpsed asukohad selguvad rekonstrueerimistööde

käigus.

Ehitusprojektis „Ruhma“ kajastatud veejuhtmete asukohad on toodud projektplaanil ( vt. joonis 1 ).

Töömahud on veejuhtmete kaupa toodud tabelis 6 „Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde

mahud“ ning veejuhtmete koondtöömahud on toodud tabelis 2 „Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise-

ja ehitustööde koondmahud“.

5.2. KUIVENDUSSÜSTEEMI EHITAMINE

Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise

nõuded” § 3 nõuetest.

Puittaimestiku raiumise ning juurimise ja setteekraanide rajamise ( vt. peatükk 7.1.1 ) järel saab alustada

kuivenduskraavide settest puhastamisega. Kuivenduskraavide settest puhastamine on ette nähtud

teostada suvisel madalvee perioodil vähendamaks setete allavoolu kandumise ohtu. Kuivenduskraavide

puhastamise tuleb jälgida ehitustööde aegsetest settekraanidest ülesvoolu jäävate veejuhtmete

täituvust settega ning vastavalt vajadusele neid puhastada. Projektis on ette nähtud setteekraanist

ülesvoolu jäävate veejuhtme lõikude puhastamine kaks korda ehitustööde perioodil.

Kuivenduskraavid tuleb settest puhastata endise sügavuseni ning kraavide uuendus- ja

rekonstrueerimistööde järgsed keskmised parameetrid on toodud töömahtude tabelis 8

„Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud“.

Kuivendusvõrgu rekonstrueerimist tuleks alustada suuremate kuivenduskraavide puhastamisest, mille

järel rekonstrueeritakse üleüldine kuivenduskraavide võrgustik. Kuivenduskraavide rekonstrueerimisel /

uuendamisel saadav pinnas tasandatakse liiklust võimaldavaks muldeks ( mullavalli laialiajamine

metsamaal on 60% kaevemahust ja põllumaal 90% kaevemahust ). Teekraavide uuendamisel saadav

sette tasandatakse teekraavide metsapoolsele kaldale ning tasandatud settekihi pakus ei tohi olla

suurem kui 0,50m.

Ehitustööde käigus lõhutud mulded tuleb tasandada ning uuendatavatele ja rekonstrueeritavatele

kuivenduskraavidele on projektis ette nähtud täiendav kaevemaht 10% kogu kaevemahust,

kasutuselevõtu eelseks settest puhastamiseks. Kuivenduskraavide kasutuselevõtu eelse settest

puhastamise käigus eemaldatakse ehitustööde perioodil kraavidesse kandunud sete ja korrigeeritakse

vajaduse korral kraavi nõlvu.

43

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

6. TRUUPID

Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise tingimusi

ning metsamassiivide majandamise võimalusi.

6.1. TRUUPIDE PROJEKTEERIMINE

Ehitusprojektis „Ruhma“ on ette nähtud kolme truubi likvideerimine, viie truubi rekonstrueerimine ja kahe

truubi ehitamine.

Likvideeritavate ja rekonstrueeritavate truupide rajamiseks on kasutatud 1m pikkuseid betoontorusid

Ø50 cm välja arvatud truup T1-8, mille rajamiseks on kasutatud asbest-tsement toru Ø40cm.

Likvideeritavad ja rekonstrueeritavad truubid on aja jooksul vähemalt osaliselt täis settinud ja truupide

rajamiseks kasutatud betoontorud on ära vajunud / paigast nihkunud. Likvideeritavatel ja

rekonstrueeritavatel truupidel ol.olevad betoonist otsakud puuduvad.

Truupide likvideerimine on ette nähtud kuna need ei ole enam metsa majandamise seisukohast

vajalikud. Truupide likvideerimise käigus on ette nähtud likvideeritud truubi asukohas on vee äravoolu

tagamiseks kuivenduskraavi voolusängi rajamine. Välja arvatud likvideeritava truubi T1-4 ( mattunud )

asukohas, kus ei ole ette nähtud kraavi väljavoolu avamist vaid truubi likvideerimise käigus on ette

nähtud tuubi likvideerimiseks rajatava ehituskaeviku tagasitäitmine kohapealse pinnasega ( sh.

kuivenduskraavi 104 uuendamise käigus saadava settega ) vältimaks vee väljavoolu leevendustiigist.

Truupide rekonstrueerimine on ette nähtud tagamaks vee äravoolu rekonstrueeritavatest ja

uuendatavatest kuivenduskraavidest ning metsa majandamiseks vajaliku liigeldavuse võimaldamiseks.

Truupide rekonstrueerimise käigus on ette nähtud amortiseerunud truupide asemel uute plasttorust

truupide rajamine.

Truupide ehitamine on ette nähtud metsa majandamiseks vajaliku liigeldavuse parandamiseks.

Truupide ehitamise käigus on ette nähtud uute truupide rajamine kahele rekonstrueeritavatele

kuivenduskraavidele, mille tulemusena on võimalik liikuda ühe kraavi muldelt teisele ilma kraavi

voolusängist läbi sõitmata.

Truupide dimensioneerimiseks on määratud truupide valgalade suurused. Truubid dimensioneerimisel

valgala suurusega alla 0,4 km² on tuginetud truupide valgalade suurustele ning juhendis „Juhend

truupide projekteerimiseks - truubitoru dimensioneerimine“ toodud truubitoru miinimumläbimõõtudele

väikeste valgalade korral. Suurema valgalaga kui 0,4 km² truupide dimensioneerimisel on arvutatud

antud piirkonna kevadine 3% maksimaalne äravoolumoodul, mis on antud juhul 275 l/s*km².

Maksimaalne kevadine 3% äravoolumoodul on arvutatud vastavalt juhendis „Kuivendussüsteemide

projekteerimisjuhend VEN.P-6-88 - II arvutuste alused“ ( aastast 1989 ) esitatud K. Hommiku valemitele.

Truupide valgala suuruste korrutamisel kevadise 3% maksimaalse äravoolumooduliga saadi

44

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

vooluhulgad truupide asukohtades ning tuginedes truubitorude läbilaskevõime nomogrammidele saadi

truupide läbimõõdud.

Kõikidele rekonstrueeritavatele ja ehitatavatele truupidele rajatakse otsakud vastavalt 2024.aastal

täiendatud Põllumajandusministeeriumi poolt 2013.a. välja antud kogumikus „Maaparandusrajatiste

tüüpjoonised“ toodud tüüpjoonisele:

 3.1-1...3.1-2 Otsaku mattkindlustus (MAO) - Di30, Di40 ja Di50 cm

Erinevalt tüüpjoonisel toodule ei ole mahasõidukohtade alla asuvatele truupidele tähispostide

paigaldamist ette nähtud.

Ehitusprojektis „Ruhma“ kajastatud truupide asukohad on toodud projektplaanil ( vt. joonis 1 ).

Töömahud on truupide kaupa toodud tabelis 7 „Rekonstrueeritavate, ehitatavate, uuendatavate ja

likvideeritavate truupide tööde mahud“ ning truupide materjalide mahud on toodud tabelis 8

„Truupide/veeviimarite koguste ja ehitusmaterjalide kogused“. Truupide koondtöömahud on toodud

tabelis 2 „Kuivendussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde koondmahud“.

6.2. TRUUPIDE EHITAMINE

Ehitustööde tegemisel peab juhinduma maaeluministri 28.03.2019 määrusest nr 38

“Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded” 2. peatüki “Maaparandussüsteemi ehitamise

nõuded” § 4 nõuetest.

Ehitatavad plasttruubid peavad vastama ringjäikusele SN8 ( EN ISO 9969:2016 ) ja olema seest

siledaseinalased ning väljast peavad plasttruubitorud olema gofreeritud. Väljast siledaseinalised torud

vajavad kontaktfiltratsiooni vähendamiseks ümber toru filtratsioonitõkke rajamist.

Mahutabelites ning joonistel kajastatud truubi läbimõõdu all on mõeldud siseläbimõõte. Truubitorude

maksimaalne lubatud deformatsioon on 6% ja truupide nõutav eluiga on 50 aastat.

Väljavahetatavate ja rajatavate uute truupide dimensioneerimise aluseks on võetud 3%

ületustõenäosusega kevadine maksimaalne vooluhulk ja tingimus, et truubid paigaldatakse languga 1%.

Kui seda pole võimalik saavutada (nt veejuhtme lang on väiksem), siis truubi lang peab olema vähemalt

voolu suunas positiivne.

Ol.olevate truupide rekonstrueerimise käigus välja kaevatavad vanad raudbetoonist truubitorud,

betoonist otsakud ja plasttruubitorud tuleb rekonstrueeritavalt alalt ära vedada ja utiliseerida.

Väljakaevatud truubitorude kasutamine järgmiste truupide ehitamiseks on keelatud kui seda pole

käsitletud seletuskirja peatükis 6.1 „Truupide projekteerimine“.

Truubi rajamiseks / rekonstrueerimiseks kaevatav kaevise põhi tasandatakse ja mõlemale poole toru

jäetakse 30-50 cm ruumi täitepinnase jaoks. Tagasitäiteks kasutada liiva või kruusliiva. Toru kaetakse

mõlemalt poolt korraga ning tuleb jälgida, et toru läheduses ei oleks kive ega muid jäiku esemeid. Vajalik

45

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

on täite tihendamine 20-30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool truubitoru ühel ajal. Toru alus peab

olema hästi tasandatud ja tihendatud, et ei tekiks liigset läbipainet.

Truubi kohal peab tee muldkeha ja katendi kogupaksus olema Ø 40cm ja Ø 50cm plasttruubil vähemalt

0,50m

Truubi matt- ja kiviotsakute ehitamisel tuleb arvestada, et erosioonitõkkematt (džuudikiust võrguga) ja

geotekstiil asetatakse tasandatud pinnasele. Erosioonitõkkemati alune ala kaetakse kasvumullaga,

kuhu külvatakse heinaseeme ≈20...30gr/m². Erosioonitõkkematti ülemine serv ankurdatakse

puuvaiadega ankurkraavi ja erosioonitõkkematt paigaldatakse suunaga ülevalt alla kinnitades selle

vaiadega ning erosioonitõkkemati ülekate kõigis jätkukohtades peab olema 10-20 cm. Samuti

kinnitatakse vaiadega erosioonitõkematti alumine serv. Kiviotsakute ehitamisel tuleb geotekstiilile

rajatav kivikindlustus rajada nii, et kivide väljaulatuv pind oleks tasa kraavi nõlvaga ja kivikindlustus ei

tekitaks voolutakistusi.

46

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

7. KESKKONNAKAITSE

Ehitusprojekti „Ruhma“ koostamise käigus on lähtutud RMK keskkonnamõjude analüüsis ( vt. lisa 2 )

kehtestatud piirangutest ja RMK lähteülesande juures kajastatud Keskkonnaameti seisukohast RMK

lähteülesande kohta ( 07.07.2022 nr 7-9/22/4140-4 ).

Vastavalt RMK Keskkonnamõjude analüüsi ( vt. lisa 2 ) tabelis 2 „Märjad metsad - RMK maa“ toodule

paiknevad projektalal või projektala piirneb järgnevate märgade kasvukohatüübid:

 Tarna-angervaksa ( eraldis kuivendusest osaliselt mõjutatud )

 Angervaksa kasvukohatüüp ( eraldis kuivendusest osaliselt mõjutatud )

Ehitusprojektis ei ole ette nähtud antud kuivendusest osaliselt mõjutatud kasvukohatüüpide piirkonnas

uute kraavide rajamist. Tulenevalt eelnevast ei mõjuta ehitusprojektis ettenähtud tööd eelpool nimetatud

kuivendusest mõjutamata kasvukohatüüpide veerežiimi.

Vastavalt RMK Keskkonnamõjude analüüsi ( vt. lisa 2 ) tabelis 2 „Märjad metsad - RMK maa“ toodule

paiknevad projektalal või projektala piirneb mitmete madala boniteediga eraldistega. Ehitusprojektis on

kraavidega seotud tööd ette nähtud ainult järgnevatel madala boniteediga eraldistel:

 Kvartal WR217 eraldis 5 – kuivendusraavi 103 rekonstrueerimine ning kuivenduskraavide 103

ja 104 uuendamine.

 Kvartal MR217 eraldis 9 – kuivenduskraavide 102 ja 107 rekonstrueerimine ning

kuivenduskraavide 108 ja 109 uuendamine.

Eelpool toodud madala boniteegia eraldisi läbivate kuivenduskraavide uuendamine ja rekonstrueerimine

on vajalik kuna antud kuivenduskraavid teenindavad ka muud metsamaad. Madala boniteediga kvartali

WR217 eraldisele 5 on ette nähtud ka ühe leevendustiigi LT1-1 rajamine ol.oleva amortiseerunud

kuivenduskraavi asukohta.

Vastavalt RMK keskkonnamõjude analüüsi ( vt. lisa 2 ) tabelis 3 „Kaitseväärtused“ toodule paiknevad

projektalal või projektala piirneb järgnevate looduskaitseliste objektidega:

 Üksikobjekti piiranguvöönd „Kükita suurkivi“ - Lähimast rekonstrueeritavast kraavist ca 85m

kaugusel ning kraavi ja kaitseväärtuse vahele jääb riigimaantee.

 Veekogu piiranguvöönd „Ohukotsu jõgi“ - Ohukotsu jõkke suubuvate kuivenduskraavide

suudmelõikudel on ette nähtud piirduda hooldustööde mahtudega ehk sette eemaldamisega

ainult kuivenduskraavide voolusängi põhjast. Samuti on ette nähtud ehitustööde aegsette

setteekraanide rajamine Ohukotsu jõkke suubuvate kuivenduskraavide suudmelõikudel

Ehitusprojektis „Ruhma“ ette nähtud raietööde teostamisel tuleb arvestada, et ka väljaspool piiritletud

(püsi)elupaikasid on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud looduslikult esinevate lindude häirimine

pesitsusperioodil, milleks loetakse ajavahemikku 15. märts kuni 31.juuli ehk antud perioodil vältida

raietööde teostamist.

47

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

7.1. EBASOODSATE KESKKONNAMÕJUDE VÄHENDAMINE

7.1.1. SETTEEKRAANIDE RAJAMINE

Ehitusprojektis „Ruhma“ on ette nähtud kolme ehitustööde aegse setteekraani rajamine. Ehitustööde

aegsed setteekraanid on ette nähtud rajada Ohukotsu jõkke suubuvate kuivenduskraavide

suudmelõikudele vähendamaks kuivendusvõrgu rekonstrueerimistööde käigus sette kandumist

allavoolu. Ehitusprojektis ei ole ette nähtud settebasseinide rajamist kuna Ohukotsu jõkke suubuvate

kuivenduskraavide valgalad on suhteliselt väikesed.

Kuivendusvõrgu rekonstrueerimistööde ajaks rajatavad setteekraanid on ette nähtud ehitada vastavalt

projektplaanil toodud setteekraani pikilõike skeemile. Setteekraanid tuleb paigaldada selliselt, et see

oleks suurema vooluhulga korral püsiv ehk ei tohi veega allavoolu kanduda ning kataks kogu kraavi

ristlõike. Samuti ei tohi kõrge veetaseme korral setteekraanid kerkida kraavi põhjast kõrgemale ning olla

ujuvas olekus. Selle vältimiseks tuleb setteekraanid ankurdada.

Ehitustööde aegsed setteekraanid on ette nähtud rajada enne kuivendusvõrgu rekonstrueerimist

vältimaks sette kandumist väljapoole projektala. Kuivendusvõrgu rekonstrueerimistööde käigus tuleb

jälgida ehitustööde aegsetest settekraanidest ülesvoolu jäävate veejuhtme täituvust settega ning

vastavalt vajadusele neid puhastada. Projektis on ette nähtud setteekraanidest ülesvoolu jäävate

veejuhtme lõikude puhastamine kaks korda ehitustööde perioodil. Viimane setteekraanidest ülesvoolu

jäävate veejuhtmete lõikude settest puhastamine tuleb teostada ekspluatatsioonieelse sette

eemaldamise järel ehk projektis ette nähtud tööde lõpus. Veejuhtmete ekspluatatsioonieelse sette

eemaldamise järel on ette nähtud ka ehitustööde aegsete setteekraanide eemaldamine.

Ehitusprojektis „Ruhma“ ette nähtud ehitustööde aegsete setteekraanide asukohad on kajastatud

projektplaanil ( vt. joonis 1 ) ja koondtöömahud on esitatud tabelis 2a „Kuivendussüsteemi

rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud“.

7.1.2. LEEVENDUSTIIGID JA KRAAVILAIENDID

Ehitusprojektis „Ruhma“ on ette nähtud ühe leevendustiigi ehk kraavivõrgust eraldi seisva tiigi rajamine

ja kraavidele kahe kraavilaiendi ehk laiendatud ja süvendatud koha rajamine.

Leevendustiik LT1-1 on ette nähtud rajada kvartali WR217 eraldisel 5 ol.oleva amortiseerunud ja

väljavooluta kuivenduskraavi 105 asukohta. Antud koht on valitud leevendustiigi rajamiseks kuna

amortiseerunud kuivenduskraaviga 105 piirnevalt maa-alalt sh. uuendatava kuivenduskraavi 104 mulde

servast valgub vesi antud kohta ning äravool puudub. Amortiseerunud kuivenduskraavi 105 suudmes

paikneva mattunud truubi T1-4 likvideerimise käigus ei ole ette nähtud kraavi väljavoolu avamist vaid

truubi likvideerimise käigus on ette nähtud tuubi likvideerimiseks rajatava ehituskaeviku tagasitäitmine

kohapealse pinnasega ( sh. kuivenduskraavi 104 uuendamise käigus saadava settega ). Ristküliku

kujuline leevendustiik sügavusega ca 1,2m ning põhja pikkusega 5 m ja laiusega 2 m on projekteeritud

pikki amortiseerunud kuivenduskraavi 105 telge. Leevendustiigi põhjapoolne nõlv on ette nähtud

48

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

kujundada nõlvusega 1:6 või laugem ja ülejäänud nõlvad nõlvusega 1:3 või laugem. Leevendustiigi

rajamise käigus saadav sette / pinnas on ette nähtud tasandada kaldaservast kaugemale tasasele alale

nõnda, et laiali laotatud ja tasandatud sette / pinnas ning toitained vette ei valguks.

Kraavilaiend KL1-1 on ette nähtud rajada kuivenduskraavile 110 ja kraavilaiend KL1-2

kuivenduskraavile 114. Mõlema kraavilaiendi põhja pikkuseks on projekteeritud 4 m ja laiuseks 2m ning

kraavilaiendite põhja kõrgus on projekteeritud rekonstrueeritud kuivenduskraavide põhja kõrgustest ca

0,3 m sügavam. Kraavilaiendite rajamise käigus on ette nähtud kraavide laiendamine metsamaa poole

ehk kraavilaiendi rajamine ei vähenda ol.oleva mulde laiust. Kraavilaiendite metsamaa poolsed nõlvad

on ette nähtud kujundada nõlvusega 1:2,5 või laugem ja ülejäänud nõlvad nõlvusega 1:1,5 või laugem.

Kraavilaiendite rajamise käigus saadav sette / pinnas on ette nähtud tasandada kuivenduskraavide

mulletele.

Ehitusprojektis „Ruhma“ ette nähtud leevendustiigi ja kraavilaiendite asukohad on kajastatud

projektplaanil ( vt. joonis 1 ). Leevendustiigi ja kraavilaiendite mõõtmed ja mahud on toodud tabelis 9

„Keskkonnakaitserajatiste rajamise tööde mahud“ ning koondtöömahud on toodud tabelis 2

„Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde koondmahud“.

7.1.3. KESKKONNAKAITSELISED TEHNOLOOGILISED NÕUDED KUIVENDUSSÜSTEEMIDE

REKONSTRUEERIMISEL

Projektis ette nähtud tööde teostamise käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning

maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks tuleb tööde tegemisel rakendada järgmisi

tehnoloogilisi meetmeid:

 mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvise madalvee ajal;

 veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib

esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne.);

 voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada

voolusängist ja puhverribalt;

 jätta alles ka võimalikult palju kaldaveetaimestikku, mis hiljem aitab puhastamise (sette

eemaldamise) käigus vette sattunud toitesooli aineringest eemaldada. Veekogusse ei jõua

seeläbi nii palju toiteaineid, mis suurendavad taimestiku kasvu/vohamist.

 setete eemaldamise/puhastamise käigus välja tulnud suuremad kivid tuleb kõik veekokku tagasi

paigutada.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega

sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti.

Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha

ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on

49

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse

eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku olukorra puhul tuleb teavitada päästeametit numbril 112. Olulise loodus-

või muinsuskaitselise leiu korral tuleb esmalt teavitada tööde tellijat ehk RMK-d ning seejärel

Keskkonnaametit või Muinsuskaitseametit.

50

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

8. EHITUSTÖÖDELE SEATUD PIIRANGUD

8.1. TEHNOVÕRGUD JA KOMMUNIKATSIOONID

Tuginedes Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendusele puuduvad projektiga hõlmatud maa-

alal elektri maakaablid ja õhuliinid. Samuti ei tuvastatud uurimistööde käigus, et teedega ristuksid

elektri maakaablid ja õhuliinid. Vastavalt RMK poolt Telia Eesti AS-ile tehtud päringule puuduvad

projektiga hõlmatud maa-alal Telia Eesti AS-ile kuuluvad sidekaablid ning Telia Eesti AS-i

sidekaableid ( sh. ELASA sidetrassi ) pole kajastatud ka Maa-Ameti kitsenduste kaardirakendusel.

Enne ehitustööde algust tuleb töövõtjal teha täiendavad päringud vältimaks olukorda, kus vahepeal on

rajatud täiendavaid kommunikatsioone projektiga hõlmatud maa-alale. Samuti tuleb enne ehitustööde

alustamist koos kommunikatsiooni valdajaga täpsustada maakaablite ( olemasolu korral ) täpsed

asukohad ning reaalsed sügavused vältimaks nende kahjustamist ehitustööde ajal.

Transpordiamet

Põhimaantee Tallinna-Pärnu-Ikla tee ( tee nr. 4 ) teekaitsevööndis tehtavad tööd:

 Kuivenduskraavi 102 puhastamine puittaimestikust ja settest. Sette tasandatakse

kuivenduskraavi ida poolsele kaldale ning ei takista riigimaantee maa-alal vee äravoolu.

 Kuivenduskraavil 102 paikneva truubi T1-3 rekonstrueerimine ehk ol.oleva truubi asendamine

uue truubiga.

8.2. MUUD KITSENDUSED

Vastavalt RMK keskkonnamõjude analüüsi ( vt. lisa 2 ) tabelis 3 „Kaitseväärtused“ toodule paiknevad

projektalal või projektala piirneb järgnevate pärandkultuuri objektidega:

 Kükita Suurkivi ( lähimast rekonstrueeritavast kraavist ca 85 m kaugusel ning kraavi ja

kaitseväärtuse vahele jääb riigimaantee ).

 Metsavennapunker ( lähimast uuendatavast kraavist ca 120 m kaugusel )

Ehitusprojektis „Ruhma“ ette nähtud tööd ei mõjuta eelpool nimetatud pärandkultuuri objekte.

8.3. ERAISIKUTE JA ETTEVÕTETE TINGIMUSED / PIIRANGUD

Enne töödega alustamist tuleb tutvuda maaomanike kooskõlastuskirjadega ja maaomanike teavitada

ehitustöödega alustamisest ( vt. lisa 1b ja lisa 4 ).

Enne töödega alustamist tuleb tutvuda ametiasutuste kooskõlastustega ja nendes toodud tingimustega

( vt. lisa 1a ).

51

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

9. MUUD TÖÖD

Ehitusprojektis „Ruhma“ on ette nähtud, et töövõtja peab rekonstrueerimis- ja ehitustööde valmimise

järel koostama RMK ning nõuetele vastava teostusmõõdistuse.

Samuti on projektis ette nähtud, et ehitaja peab ehitustööde käigus lõhutud või hävinud piirimärgid

taastama.

52

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

10. JUHENDDOKUMENDID

1. “Maaparandusseadus“, vastu võetud 16.05.2018;

2. “Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded”, maaeluministri 25.02.2019 määrus nr 14;

3. “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”, maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45;

4. “Maaparanduse uurimistöö nõuded”, maaeluministri 20.12.2018 määrus nr 77;

5. “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”, maaeluministri 28.03.2019 määrus

nr 38;

6. “Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ekspertiisi nõuded”, maaeluministri 16.01.2019

määrus nr 5;

7. Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded”, keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34;

8. trükis “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”. Põllumajandusministeerium, Tallinn 2013

(täiendatud 2024 aastal);

9. trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend.

Versioon 1.1”, Tallinna Tehnika Kõrgkool, Tallinn 2014;

10. trükis “RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend.

Versioon 2.0 (2020)”, Tallinna Tehnika Kõrgkool, Tallinn 2020;

11. trükis “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed

ühikmaksumused meetme 3.4 rakendamisel”. Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja

Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005;

12. trükis “Kuivendussüsteemide majandamise strateegia”, Riigimetsa Majandamise Keskus,

Tallinn 2011;

13. trükis “Metsaparanduse keskkonnamõju analüüsi juhend”, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Tallinn 2011;

14. trükis „Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2020“, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Tartu 2023 ( muudetud 03.2023 )

15. trükis „Kuivendussüsteemide projekteerimisjuhend VEN.P-6-88 - II arvutuste alused“ (

aastast 1989 ).

16. juhend „Truupid projekteerimiseks – truubitorude dimensioneerimine“ Toomas Timmusk,

Taavi Lulla, Tartu 2020

17. Juhend „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetemte rakendamise juhis“ Tartu Ülikool, Tartu 2023

18. Lühijuhend „Juhis maaparanduse keskkonna- ja elsutikumõjude leevendamiseks“ Tartu

Ülikool, Tartu 2024

19. Juhend „Tehniline juhend maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste

kavandamiseks“ Eesti Maaülikool, Tartu 2024

53

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

11. TÖÖMAHTUDE TABELID

54

Tabel 6. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud

I-II III Kaevest Vana

pinnase- vall

Madal h ≤ 3m (MV)

Kõrge h ≥ 3m (KV)

Peen Ø=8-15cm

(PP)

Jäme Ø=15+cm

(JP)

m m m m2 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 ha ha ha ha ha ha ha ha tk m tm tk tk ha

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z AA AB AC AD AE AF AG

1 100 EH1 50401:001:1860

WR216 HK 100 0,6 1,5 1,4 0,30 30 30 18 0,02 0,02 0,02 0,02 0,08 1

2 100 EH1 50401:001:1860 WR216 / WR215

UK 233 0,6 1,5 1,2 1,00 233 233 140 0,05 0,05 0,05 0,05 0,20 2

2 100 EH1 WR216 / WR215 UT 354 0,6 1,5 1,2 1,00 354 354 212 0,07 0,07 0,07 0,07 0,28

3 101 EH1 50401:001:1860 50401:001:0241

WR215 UK 440 0,6 1,5 1,2 1,00 440 440 264 0,09 0,09 0,09 0,09 0,36 2

4 102 EH1 WR215 RK 465 0,6 1,5 1,2 1,60 744 744 446 0,09 0,09 0,09 0,09 0,36 2

5 102 EH1 WR215 / WR217 RK 540 0,6 1,5 1,2 1,40 756 756 454 270 0,11 0,11 0,11 0,11 0,44 2

6 102 EH1 50401:005:0073

WR217 RK 304 0,6 1,5 1,2 1,60 486 486 292 0,06 0,06 0,06 0,06 0,24 1

7 103 EH1 WR215 / WR217 RK 252 0,6 1,5 1,2 1,60 403 403 242 0,05 0,05 0,05 0,05 0,20

8 103 EH1 WR215 / WR217 UK 169 0,6 1,5 1,0 1,20 203 203 122 0,03 0,03 0,03 0,03 0,12

9 104 EH1 WR217 UK 266 0,6 1,5 1,0 1,00 266 266 160 0,05 0,05 0,05 0,05 0,20

10 107 EH1 50401:005:0042

WR217 RK 289 0,6 1,5 1,2 1,40 405 405 243 0,06 0,06 0,06 0,06 0,24 1

11 107 EH1 50401:005:0042

WR218 UK 143 0,6 1,5 1,0 1,00 143 143 86 0,03 0,03 0,03 0,03 0,12

12 108 EH1 WR217 UK 275 0,6 1,5 1,0 1,00 275 275 165 0,06 0,06 0,06 0,06 0,24

13 109 EH1 WR217 / WR218 UK 284 0,6 1,5 1,0 1,00 284 284 170 0,06 0,06 0,06 0,06 0,24

14 110 EH1 WR216 HK 100 0,6 1,5 1,4 0,30 30 30 18 0,02 0,02 0,02 0,02 0,08 1

15 110 EH1 WR216 RK 571 0,6 1,5 1,2 1,40 799 799 479 428 0,11 0,11 0,11 0,11 0,44 2

16 111 EH1 WR216 UK 236 0,6 1,5 1,0 1,00 236 236 142 59 0,05 0,05 0,05 0,05 0,20 1

17 112 EH1 WR216 UK 357 0,6 1,5 1,0 1,00 357 357 214 268 0,07 0,07 0,07 0,07 0,28 1

18 113 EH1 WR216 UK 240 0,6 1,5 1,2 1,00 240 240 144 0,05 0,05 0,05 0,05 0,20

19 114 EH1 WR216 / WR218 HK 58 0,6 1,5 1,4 0,30 17 17 10 0,01 0,01 0,01 0,01 0,04 1

20 114 EH1 WR216 / WR218 RK 674 0,6 1,5 1,2 1,40 944 944 566 0,13 0,13 0,13 0,13 0,52 1

21 114 EH1 WR217 / WR218 UT 233 0,6 1,5 1,0 1,00 233 233 140 0,05 0,05 0,05 0,05 0,20

22 115 EH1 WR218 RK 947 0,6 1,5 1,2 1,40 1326 1326 796 0,19 0,19 0,19 0,19 0,76 2

23 116 EH1 WR218 UK 258 0,6 1,5 1,0 1,20 310 310 186 194 0,05 0,05 0,05 0,05 0,20

24 117 EH1 WR218 UK 113 0,6 1,5 1,0 1,20 136 136 82 85 0,02 0,02 0,02 0,02 0,08

25 EH1 KKR 0,05 0,02 0,02 0,00 0,09

RK 4042 5863 0 5863 0 0 3518 698 0 0,80 0,80 0,80 0,80 0,00 3,20 0,00 0,00 0 0 0 11 0 0

UK 3014 3123 0 3123 0 0 1875 606 0 0,61 0,61 0,61 0,61 0,00 2,44 0,00 0,00 0 0 0 6 0 0

HK 258 77 0 77 0 0 46 0 0 0,05 0,05 0,05 0,05 0,00 0,20 0,00 0,00 0 0 0 0 3 0

UT 587 587 0 587 0 0 352 0 0 0,12 0,12 0,12 0,12 0,00 0,48 0,00 0,00 0 0 0 0 0 0

KKR 0 0,05 0,02 0,02 0,00 0,00 0,09 0,00

7901 9650 0 9650 0 0 5791 1304 0 1,63 1,60 1,60 1,58 0,00 6,41 0,00 0,00 0 0 0 17 3 0

Märkused:

Liigitähiste selgitus: Võsa- ja puittaimestiku määratlemine:

RE rekonstrueeritav eesvool RT rekonstrueeritav teekraav MV madal võsa - puittaimede kõrgus on kuni 3 m, tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 2-8 cm

UE uuendatav eesvool ET ehitatav teekraav KV kõrge võsa - puittaimede kõrgus on 3 m ja enam, tüve läbimõõt on 1,3 m kõrguselt mõõdetuna 2-8 cm

HE hooldatav eesvool UT uuendatav teekraav PP peenpuistu - puude tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 8-15 cm, puuvõrade liitus on 30% ja enam

EE ehitatav eesvool HT hooldatav teekraav JP jämepuistu - puude tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 15 cm ja enam, puuvõrade liitus on 30% ja enam

RK rekonstrueeritav kuivenduskraav ST suletav teekraav üksikutega puudega maa-alal on puuvõrade liitus kuni 30%

EK ehitatav kuivenduskraav N ehitatav nõva Pinnasegrupid (tabeli päisesse lisada vastavalt vajadusele): Pinnasegrupid vastavalt Eesti Standardile EVS:885:2005, lk 21

UK uuendatav kuivenduskraav TEETRASS teetrassi laiendus (kraavita pool), sh teerajatised I kasvupinnas, pindmine pinnasekiht, mis anorgaanilise ainese nt liiva-, kruusa-, saviliiva- ja savisegudekõrval sisaldab huumust ja elusosa, sh turvast

HK hooldatav kuivenduskraav KKR keskonnakaitserajatise raieala II voolav pinnas, vedelatest kuni taignaliste omadustega, veega küllastunud savipinnas, peenliivad ja möllid allpool pinnasevee taset

SK suletav kuivenduskraav III kergelt kaevatav pinnas, mitte sidusad ja nõrgalt sidusad liivad, kruusad, liiva-kruusasegud, möllikas ja savikas liiv ning kruus

IV keskmise raskusega kaevatav pinnas, mölline ja savine liiv ning kruus, möll ja savi, veeriste sisaldus vähem kui 30%

V raskelt kaevatav pinnas, sama, kui III ja IV klass, veeriste ja rahnude sisaldus enam kui 30%

VI raskelt kaevatav kalju- ja sellega võrreldav pinnas, tugevalt lõhenenud, rabe, murenenud, pehme või porsunud kaljupinnas, ka nendega võrreldavad kõvad või kõvastunud pinnased

VII murenemata kaljupinnas

R o

h tt

a im

e st

ik u

ja

m a

d a

la v

õ sa

n

iit m

in e

Keskmine

Üksikute puudega maa-ala

Ju u

ri m

in e

S e

tt e

e kr

a a

n id

e

ra ja

m in

e ja

lik

vi d

e e

ri m

in e

Täiendav kaeve

Puistu Sh pinnasegrupp

Kokku

Võsa Ø=2-8 cm

Pinnasevalli

laialiajamine m3

Pinnase paigalda- mine tee- muldesse / kraavide

sulge- mine

Ekskavaatoriga

Ä ra

v e

d a

m in

e

F re

e si

m in

e

Märkused Nimetus

Ehitise lühitähis

Kvartali nr Liigi tähis Pikkus

Põhja laius Nõlvus-

tegur

Sügavus

Puittaimestiku raie ha Kändude

K o

p ra

p a

is u

lik

vi d

e e

ri m

in e

V e

e vi

im a

ri

ra ja

m in

e

Kaevemaht m3

M u

u

vo o

lu ta

ki st

u se

lik

vi d

e e

ri m

in e

L a

m a

p u

it

kõik kokku

kokku

kokku

kokku

Käsitsi Kaeve

ristlõige Jrk. nr

Veejuhtme

kokku

kokku

55

Tabel 7. Rekonstrueeritavate, ehitatavate, uuendatavate ja likvideeritavate truupide tööde mahud

Äravoolu- moodul

Vooluhulk

km² l/s km2 l/s m m m abs m m m m³ m³ m³ m³ tk m cm m m³ m³

A B C D E F G H I J K L M O P Q R S T U V W X Y

1 T1-1 EH1 100 0,56 275 154 200 4,5 taastatud põhjale

1,6 10 50 PT 10 MAO 50BT7 7 7

2 T1-2 EH1 100 0,49 275 135 333 4,5 taastatud põhjale

1,4 9 50 PT 9 MAO 14 2 50BT7 7 7

3 T1-3 EH1 102 0,22 275 61 1012 4,5 taastatud põhjale

1,4 9 50 PT 9 MAO 14 2 50BT7 7 7

4 T1-5 EH1 107 0,06 275 17 284 4,5 taastatud põhjale

1,2 9 40 PT 9 MAO 50BT7 7 7

5 T1-7 EH1 110 0,15 275 41 326 4,5 taastatud põhjale

1,4 9 40 PT 9 MAO 50BT6 6 6

46 28 0 0 4 0 34 0 34

Äravoolu- moodul

Vooluhulk

km² l/s km2 l/s m m m abs m m m m³ m³ m³ m³ tk m A B C D E F G H I J K L M O P Q R S T U

1 T1-9 EH1 103 0,05 275 14 242 5,5 taastatud põhjale

1,20 9 40 PT 9 MAO

2 T1-10 EH1 114 0,17 275 47 64 5,5 taastatud põhjale

2,00 12 40 PT 12 MAO

21 0 0 0 0 0

Äravoolu- moodul

Vooluhulk

km² l/s km2 l/s m m m abs m m m tüüpotsak

A B C D E F G H I J K L M O

0

m m³ m³

A B C F G H I 1 T1-4 EH1 6 6 Mattunud

2 T1-6 EH1 5 5

3 T1-8 EH1 4 4

15 0 15

Tabel 7A. Rekonstrueeritavad truubid

Jrk. nr

Truubi / Purde

nr

Ehitise lühitähis

Veejuhtme Projekteerimisnormide kohane arvutuslik

Proj. truubi / purde andmed Olemasoleva truubi andmed

Märkused Nimetus

Valgala

Asukoht pk.nr /

kaugus kr. suudmest

Katte / mulde laius

Katte / mulde

kõrgusarv

Põhja kõrgusarv

sv

Sügavus teepinnast/

muldest

Tähis- post

Tugev- datud aluse

rajamine

Tähis Pikkus Otsaku

lammutus

Lisakaeve vana truubi eemalda- miseks

Pikkus Tähis

Teekatte taastamine

kruus

Täiendav kaeve

Veejuhtme täide (min.

pinnas)

Truubi kaeviku

täite- pinnas (krl)

N

Kokku

Tabel 7B. Ehitatavad truubid

Jrk. nr

Truubi / Purde

nr

Ehitise lühitähis

Veejuhtme Projekteerimisnormide kohane arvutuslik

Proj. truubi / purde andmed

Teekatte taastamine

kruus

Truubi kaeviku

täite- pinnas (krl)

Tähis- post

Tugev- datud aluse

rajamine

Märkused Nimetus

Valgala

Asukoht pk.nr /

kaugus kr. suudmest

Katte / mulde laius

Katte / mulde

kõrgusarv

Põhja kõrgusarv

sv

Sügavus teepinnast/

muldest Pikkus

Tähis

Kokku

Tabel 7C. Uuendatavad truubid

Jrk. nr

Truubi / Purde

nr

Ehitise lühitähis

Veejuhtme Projekteerimisnormide kohane arvutuslik

Täiendav kaeve

Veejuhtme täide (min.

pinnas)

Tähis

Uue otsaku

ehitamine Märkused

N

N P

Olemasoleva truubi andmed Uuendamine

Nimetus Valgala

Asukoht pk.nr /

kaugus kr. suudmest

Katte / mulde laius

Katte / mulde

kõrgusarv

Põhja kõrgusarv

sv

Sügavus teepinnast/

muldest Pikkus

Otsaku lammu-tus

Lisakaeve truubi

eemaldami- seks

D E

Kokku

Tabel 7D. Likvideeritavad truubid

Jrk. nr

Truubi / Purde

nr

Ehitise lühitähis

Veejuhtme nimetus

Olemasoleva truubi andmed

Märkused

105 50BT6

116 40ASB4

Kokku

Tähis Pikkus

110 50BT5

56

Tabel 8. Truupide/veeviimarite koguste ja ehitusmaterjalide kogused

Maht

Sealhulgas Ruhma5 (TP-

608) EH1

A B C D E

1 Truupide kogused

2 Rekonstrueeritavad truubid tk 5 5

3 Ehitatavad truubid tk 2 2

4 Likvideeritavad truubid tk 3 3

5 Väljatõstetavad torud, otsakud (otsakute lammutus)

6 Lisakaeve vana truubi eemaldamiseks ja saadud pinnase

tasandamine m3 49 49

7 Ø40cm ASB truubitoru väljatõstmine ja utiliseerimine m 45 45

8 Ø50cm BT truubitoru väljatõstmine ja utiliseerimine m 4 4

9 Projekteeritud truupide kogupikkused

10 plasttruup Ø40 cm, tüüp 40PT, SN8 m 39 39

11 plasttruup Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 28 28

12 Truubi otsakud

13 Ø40 MAO. Truubi otsaku mattkindlustus 2 otsakut 4 4

14 Ø50 MAO. Truubi otsaku mattkindlustus 2 otsakut 3 3

15 Muud mahud

16 Teekatte taastamine kruusaga fr 0-32mm, pos 6 m3 28 28

17 Tähispostide paigaldamine truupidele tk 4 4

18 Veeviimarid

19 plasttoru Ø30 cm, L= 8 m tk 17 17

20 Materjali kulu otsakutele ja veeviimaritele

21 Truubi otsaku truupide

22 tüüp arv (tk) m³/tk m³ m²/tk m² m³/tk m³ m²/tk m² kg/tk kg tk/tk tk

23 Ø40MAO 4 x x x 2,2 8,8 44 176 1,3 5,2 220 880

24 Ø50MAO 3 x x x 2,2 6,6 44 132 1,3 3,9 220 660

25 Veeviimar VV-300 17 0,3 5,1 1,8 31

26 Kokku 24 5,1 30,6 15,4 308 9,1 1540

Jrk. nr

Ehitustöö kirjeldus Mõõtühik Kokku

heinaseeme puuvaiadkivid Ø15-30 cm geotekstiil NGS1 huumusmuld erosioonitõkkematt

57

Tabel 9. Keskkonnakaitserajatiste rajamise tööde mahud

Pikkus Laius Pikkus Laius Madal Kõrge Peen Jäme

m abs m abs m abs m m m m m m m2 m3 m3 m3 m ha ha ha ha ha ha ha

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z AA

1 EH1

2 LT1-1 105 0,0 1,2 1,2 5 2 12 13 1:6 / 1:3 88 53 26 x 27 0,05 0,02 0,07 Põhja nõlv

1:6

3 KL1-1 110 0,0 1,0 1,3 1,3 4 2 8 7 1:2,5 / 1:1,5 29 17 12 x 16 0,01 0,01 Metsa nõlv

1;2,5

4 KL1-2 114 0,0 1,4 1,7 1,7 4 2 9 9 1:2,5 / 1:1,5 51 31 13 x 18 0,01 0,01 Metsa nõlv

1;2,5

168 0 101 0,05 0,02 0,02 0 0 0,09 0

Jrk. nr

Settebasseini, tuletõrjetiigi,

leevendustiigi või kraavilaiendi

Maa-pinna kõrgusarv

Sisse- voolava kraavi põhja

kõrgusarv

Settebasseini, tuletõrjetiigi või puhastuslodu

Nimi / nr Asukoht

Kokku

Märkused

Mõõdud

Nõlvus- tegur

Raadius Sette- süvise maht

Ära veda- mine

Põhjast Maapinnalt

Kändude

SB tüüp / rajatise

tähis

Puittaimestiku raie ha

Kaeve- maht, gr III

Kaeve laialiaja-

mine

Raiutava platsi mõõt

Võsa Puistu Üksikute puudega maa-ala

Juuri- mine

Põhja kõrgusarv

Sügavus maa-

pinnast

Kaeve- maht, gr I-II

58

Tabel 10. Muude tööde mahud

Maht

Sealhulgas Ruhma5 (TP-608)

EH1

A B C D E

1 Ehitustööde käigus lõhutud või hävinud piirimärkide taastamine vastavalt maakorralduslike tööde nõuetele

töö 1 1

2 Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine töö 1 1

Jrk. nr

Ehitustöö kirjeldus Mõõtü

hik Kokku

59

Tabel 11. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde ligikaudne maksumus

Maht Maht

Sealhulgas Sealhulgas Ruhma5 (TP-608)

Ruhma5 (TP-608)

EH1 EH1

A C D E H F G H

1

2 ha 1,63 1,63 343,60 H-1 560 560

3 ha 1,63 1,63 460,20 kalk 750 750

4 ha 1,60 1,6 429,50 H-7 687 687

5 ha 1,60 1,6 460,20 kalk 736 736

6 ha 1,60 1,6 1673,20 T-20-1 2677 2677

7 ha 1,60 1,6 4264,20 2*T-37-1 6823 6823

8 ha 1,58 1,58 2755,90 T-20-3 4354 4354

9 ha 1,58 1,58 7035,90 2*T-37-3 11117 11117

10 ha 6,41 6,41 734,60 T-21 4709 4709

11 Kokku: 32413 32413

12

13 m3 9650 9650 0,52 T-123 5018 5018

14 m3 5791 5791 0,18 T-301 1042 1042

15 m3 1304 1304 0,70 kalk 913 913

16 m3 965 965 2,09 T-157 2017 2017

17 tk 17 17 100,8 A-43 1714 1714

18 Kokku: 10704 10704

19

20 tk 7 7 23,40 A-91 164 164

21 m 39 39 41,80 S-72 1630 1630

22 m 28 28 58,20 S-73 1630 1630

23 2 otsakut 4 4 131,00 S-101 524 524

24 2 otsakut 3 3 131,00 S-101 393 393

25 m3 28 28 15,00 kalk 420 420

26 tk 4 4 25,00 kalk 100 100

27 m3 49 49 2,09 T-157 102 102

28 m 45 45 6,07 S-271 273 273

29 m 4 4 9,10 S-272 36 36

30 Kokku: 5272 5272

31

32 tk 3 3 250,00 kalk 750 750

33 m3 30 30 2,09 T-157 63 63

34 tk 1 1 23,40 A-91 23 23

35 m3 88 88 0,52 T-123 46 46

36 m3 53 53 0,18 T-301 10 10

37 tk 2 2 23,40 A-91 47 47

38 m3 80 80 0,52 T-123 42 42

39 m3 48 48 0,18 T-301 9 9

40 Kokku: 990 990

41

42 töö 1 1 250 kalk 250 250

43 töö 1 1 250 kalk 250 250

44 Kokku: 500 500

49879,00 49879,00

11970,96 11970,96

61849,96 61849,96

Leevendustiikide rajamise käigus saadava pinnase tasandamine

Ø 40 cm plasttruubi otsaku mattkindlustuse ehitamine (tüüp MAO)

Tähispostide paigaldamine truupidele

Ehitustööde käigus setteekraanide taha kogunenud sette eemaldamine voolusängist ning selle käigus saadava sette tasandamine Leevendustiikide mahamärkimine

Leevendustiikide kaevamine I-II gr pinnases

Truupide mahamärkimine

Di=40 cm plasttruubi torustiku, tüüp 40PT, ehitamine (gofreeritud plasttoru, SN8)

Di=50 cm plasttruubi torustiku, tüüp 50PT, ehitamine (gofreeritud plasttoru, SN8)

Puittaimestiku raie, jämepuistu (JP)

Kaeve laialiajamine (60% kaevest)

Mullete töötlemine (vanad vallid, rööpad) Ekspluatatsioonieelne sette eemaldamine ekskavaatoriga ja tasandamine (10% põhikaevest)

Di=30 cm plasttorust veeviimari paigaldamine mullavalli alla, L= 8 m

Tüveste vedu 600m, jämepuistu (JP)

Tee- ja kraavitrassi ning teerajatiste alune kändude juurimine ekskavaatoriga

Madala võsa vedu 600 m (MV)

Kõrge võsa raie (KV)

Kõrge võsa vedu 600 m (KV)

Puittaimestiku raie, peenpuistu (PP)

Tüveste vedu 600 m, peenpuistu (PP)

Käibemaks:

Kuivendus ja teed käibemaksuga:

Kuivenduse osamaksumused kokku:

Kraavilaiendite kaevamine I-II gr pinnases

Kraavilaiendite rajamise käigus saadava pinnase tasandamine

V.Muud tööd Ehitustööde käigus lõhutud või hävinud piirimärkide taastamine vastavalt maakorralduslike tööde nõuetele Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine

B

Kraavilaiendite mahamärkimine

Teekatte taastamine kruusaga fr 0-32mm, pos 6

III.Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine

Lisakaeve vana truubi eemaldamiseks ja saadud pinnase tasandamine

Ø40cm ASB truubitoru väljatõstmine ja utiliseerimine

Ø50cm BT truubitoru väljatõstmine ja utiliseerimine

IV.Keskkonnarajatiste ehitamine

Ehitustööde ajaks setteekraanide rajamine ning ehitustööde järgne lammutamine ja utiliseerimine

Ø 50 cm plasttruubi otsaku mattkindlustuse ehitamine (tüüp MAO)

I.Ettevalmistustööd

Madala võsa raie (MV)

II.Veejuhtmete tööd

Kraavide kaevamine ja setetest puhastamine, I-II gr. Pinnas

Jrk. nr

Ehitustöö kirjeldus Mõõt-ühik Hinde alus KokkuKokku Ühiku

maksumus (€)

60

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

LISAD

1

Koostajad: Koostamise aeg: Tööde kavandaja Jüri Koort algus: 12.12.2024 Mõju analüüsija Toomas Hirse lõpp:

Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne- ja Raplamaa metskond

Nr Maaprandus- süsteemi kood

Ehitise kood

Viimane ehituse või rekonstrueerimise aasta

Projektala Mõõtühik

1.1. MPS ehitise nimi (ala): Ruhma5 (TP-608) 5110770020010 001 1985 121 ha Kokku 121 ha

1.2. Tee nimi: olemasolev rek uus Kokku 0 0 0 km

1.3. Katastriüksused kus objekt asub: RMK hallatav maa: 121,7 ha Võõras maa: Reformimata maa: Kokku 121,7 ha

1.4. Objekt paikneb kvartalitel:

1.5. RMK metsamaa pindala 124,6 ha sh majandamispiirangutega metsamaa ha Muu maa 1,93 ha

2. Kuivendusvõrk:

2.1. MPS eesvool objektil:

Maaprandus- süsteemi kood

Ehitise kood

MSR pikkus

Ohukotsu jõgi 5110770020000 001 0,58 km Kokku 0,58 km

2.2. Veejuhtmete pikkus: olemasolev**

hoold. uuend. rek

uus

Kokku 8,75 km 3.

3.1. Kasvukohatüüp: pind ha osakaal %

jänesekapsa (JK) 0,26 0,2 jänesekapsa-mustika (JM) 15,09 11,61 mustika (MS) 18,7 14,39 karusambla-mustika (KM) 27,68 21,3 angervaksa (AN) 21,24 16,34 tarna-angervaksa (TA) 44,05 33,9 tarna (TR) 2,94 2,26

* Kõikide veejuhtmete töömahud s h nõva ja eesvool. Täidetakse projekteerimise käigus ** Projekteerimisala koos puhvriga 150 m

50401:005:0017; 50401:005:0193;

Kasvukohatüüpide osakaal süsteemi üldpindalast

Projekteeritav*

Projekteeritav*

RuhmaKeskkonnamõju analüüs

WR215; WR216; WR217; WR218;

Ruhma_KMA

1

Nr KV ER Pind Kaitseväärtus* Eraldise mõjutatus kuivendusest**

Mõju kirjeldus kaitseväärtusele

Leevendavad meetmed

1 WR216 9 1,95 TA kkt osaline mõjutatus veerežiimi mõjutamine

mõju hinnatakse märjale kasvukohatüübile ainult uute kraavide projekteerimisel kraavidest mõjutamata alasse

2 WR217 4 0,28 madal boniteet tervikuna mõjutatud veerežiimi mõjutamine

kraavid teenindavad üksnes madala boniteediga eraldisi, siis neid ei puhastata, teistel juhtudel kaalutakse leevendavaid meetmeid kohapõhiselt

3 WR217 5 2,46 madal boniteet tervikuna mõjutatud veerežiimi mõjutamine

kraavid teenindavad üksnes madala boniteediga eraldisi, siis neid ei puhastata, teistel juhtudel kaalutakse leevendavaid meetmeid kohapõhiselt

4 WR217 9 3,07 madal boniteet tervikuna mõjutatud veerežiimi mõjutamine

kraavid teenindavad üksnes madala boniteediga eraldisi, siis neid ei puhastata, teistel juhtudel kaalutakse leevendavaid meetmeid kohapõhiselt

5 WR218 5 0,49 madal boniteet tervikuna mõjutatud veerežiimi mõjutamine

kraavid teenindavad üksnes madala boniteediga eraldisi, siis neid ei puhastata, teistel juhtudel kaalutakse leevendavaid meetmeid kohapõhiselt

6 WR218 14 4,54 AN kkt osaline mõjutatus veerežiimi mõjutamine

mõju hinnatakse märjale kasvukohatüübile ainult uute kraavide projekteerimisel kraavidest mõjutamata alasse

*

**

Tervikuna mõjutatud - eraldis jääb tervikuna kraavi mõjualasse, ehk 150 m puhvri sisse; tervikuna mõjutatud eraldisi tabelis ei kajastata (v.a. lodu ja sõnajala kkt).

RuhmaKeskkonnamõju analüüs

Mõjutamata - eraldis ei jää kraavi mõjualasse, ehk asub 150 m puhvrist väljas Osaline mõjutatus - eraldis jääb osaliselt kraavi mõjualasse, ehk 150 m puhvri sisse raba, siirdesoo, osja, tarna, angervaksa, sõnajala, madalsoo ja lodu kasvukohatüübid ning nende alamtüübid. Märgade metsade hulka loetakse järgmiste metsa kasvukohatüüpide metsad:

Tabel 2. Märjad metsad - RMK maa Metsaparandusobjektiga piirnevad või objekti maa-alal asuvad osaliselt- ja tervikuna mõjutamata märjad metsad

Ruhma_KMA

1

Nr Objekti kood (KKR kood)

Kaitseväärtus Kaitserežiim Mõju kirjeldus kaitseväärtusele Leevendavad meetmed

1 503:KIV:005 Kükita Suurkivi Pärandkultuuri objekt 2 503:MVP:001 Metsavennapunker Pärandkultuuri objekt

3 VEE1107500_ Ranna või kalda piiranguvöönd

Veekogu piiranguvöönd veerežiimi mõjutamine; oht veekogu reostumiseks

erodeeruvate pindade katmine või kinnistamine; järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, ehitustööd teostada madalveeperioodil; veekogu piiranguvööndi ulatuses tuleb võimalusel säilitada suubuvare kraavide taimestunud osa ja eemaldada vaid olulised veevoolu tõkked

4 VEE1107700 Ranna või kalda piiranguvöönd

Veekogu piiranguvöönd veerežiimi mõjutamine; oht veekogu reostumiseks

erodeeruvate pindade katmine või kinnistamine; järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, ehitustööd teostada madalveeperioodil; veekogu piiranguvööndi ulatuses tuleb võimalusel säilitada suubuvare kraavide taimestunud osa ja eemaldada vaid olulised veevoolu tõkked

5 Kükita Suurkivi; (Varbola rändrahn) piiranguvöönd

Üksikobjekti piiranguvöönd

oht kaitsealuse objekti kahjustamiseks; veerežiimi mõjutamine

uute kraavide rajamine ja sette ladestamine keelatud; vajalik valitseja seisukoht

* KAH ala- kõrgendatud avaliku huviga ala.

Tabel 3. Kaitseväärtused Vastavalt Looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) ei avalikustata I ja II kaitsekategooria liikide täpseid leiukohti Metsaparandusobjektiga piirnevad või objekti maa-alal asuvad looduskaitselised või muud olulist väärtust omavad objektid

RuhmaKeskkonnamõju analüüs

Ruhma_KMA

OÜ VESINE Registrikood: 14025989

OÜ Vesine reg.nr.14025989 Saekoja 36a Tartu Eesti 50107 Tel: +372 5554 0668 E-mail: [email protected]

Koosoleku protokoll

Koosoleku nimetus:

RMK lähteülesande „Rahula-Ollilaane-Ruhma“ projekt „Ruhma“

Koosoleku toimumise kohta:

RMK Rapla kontor

Koosoleku toimumise aeg:

06.12.2024 kell 12.30-13.00

Koosolekust osavõtjad:

Rasmus Suik - OÜ Vesine projekteerija

Jüri Koort - RMK esindaja

Sven Soomets - RMK esindaja

Enn Raav - RMK esindaja

Romet Riiman - RMK esindaja

Toomas Hirse - RMK esindaja

Teemad:

1. RMK poolt tellitud ja Vesine OÜ poolt vastavalt RMK lähteülesandele „Rahula-Ollilaane-Ruhma“

koostatava projekti „Ruhma“ võimaliku projektlahenduse arutelu

Protokollija: Rasmus Suik

Koosoleku arutelu tulem:

 Maaparandusehitise EH1 lõunaservas paiknev ning Ohukostu jõkke suubuv kuivenduskraav

jääb ol.olevasse olukorda.

 Projekti koostamise käigus näha ette lahendused ( näiteks: setteekraanid ja settebasseinid )

vältimaks setete kandumist allavoolu.

Projekteerija esindaja Tellija esindaja

Rasmus Suik Jüri Koort

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt

DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI NIMI FAILI SUURUS

Koosoleku protokoll_Ruhma_06_12_2024.docx 24 KB

ALLKIRJASTAJAD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

RASMUS SUIK1 38701012732 17.12.2024 11:19:25 +02:0 0

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

5e:54:be:0e:d8:94:3c:c9:62:71:85:a3:17:44:df:63

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 51 2E A8 1A 6C 80 C8 43 56 CF C1 4A 63 24 25 68 92 49 D6 6C 14 C7 C7 87 9 0 B0 48 31 DC 44 81 9C

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

JÜRI KOORT2 36506032741 17.12.2024 14:32:48 +02:0 0

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

5b:4a:69:2f:39:02:32:7c:63:2c:1a:31:7d:23:1c:77

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR

ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12

ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 28 AD 50 63 95 FC FE D4 62 1D BF D2 E4 CE 5B ED E5 97 CA 24 84 4E 0F DD 9 7 FC 6D 28 A2 90 BF 2A

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.

Ruhma Ehitusprojekt Koostaja: Rasmus Suik

OÜ Vesine Töö nr. - Versioon: V01 Tartu

Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola ja Põlli küla

JOONISED

VEP nr.101015

VEP nr.L00675

VEP nr.204991

Vardi looduskaitseala

Vardi LKA, Vardi skv.

Vardi loometsade kaitseala

VEP nr.153019

4

5

6

7

8

10

11

1

2

3 4

5

6

7 8

9

10 11

1

2

3

4

5

6

8

9

10

11

12

13

14

7

13

15

16

17

18

19

10

11

3

5

6

7 8

1

2

3 4

5

611

10

11

12

13

15

16 17

1819 21 25

26

29

30

1

2

3

1

2

3

4

6

1

2 3

4

5

6

7

8

9

10 11

1

2

3

4

5

6

7 8 9 10 11

12

13

14

5 8

9 1 2

4

13

15

16

17

1431

Va im

õi sa

- Kü

kit a

te e

Vard i -

Ohu ko

tsu te

e

Nõmmealuse tee

Jõeäärse tee

Jõeäärse tee

Kü kit

a te

e

Kangrum äe tee

Jõeääre tee

Jõeäärse tee

Sipa - Varbola

Kuusiku talutee

Russalu - Katla tee

Metskonna - Purga tee

50401:001:0063

50401:001:1530

50401:001:002050 40

1: 00

1: 10

12

50401:001:0038

50401:001:1082

50401:005:0073

50401:005:0042

50401:005:0019

50401:005:0193

50401:005:0039 50401:005:0017

50401:005:0011

50401:005:0055

50401:001:0555

50401:001:0202

50401:001:1860

50401:001:0241

50401:001:1940

50401:005:0075

50401:001:0410

WR215

WR222

WR214

WR216

WR217 WR218

WR220

WR221

WR259

Kükita suurkivi

Soometsa

50401:001:1530

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee

Ru ss

al u-

Ka tla

te e

L1

Vardi metskond 23

Kuusiku

Kraavikalda

Rehe

Saviaugu

Vardi metskond 188

Otsa Vardi metskond 24

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee

Välta

Vistla

Kuusikumetsa

Jõeaseme

Jõeääre

Huntaugu

Uuetoapõllu

Kangrumäe

Põhim aantee "Tallinna - Pärnu - Ikla tee"

tee nr.4

RUHMA4 (TP-608) / 001 5110750010010

ELASA sidetrass

Metsavenna punker

Kükita kõrts

EH1 Ruhma5 (TP-608) / 001

5110770020010

Sirgu3 / 001 5110770020030

100 100

100

101

101

102

102

102

103

104

105 106

102

107 107

108

109

110 110

111

112

113 114114

114

115

115 115 115

116

117

118

11 8

118118

Ohukotsu jõgi

Ohukotsu jõgi

Vardi jõgi

T1-1 50PT10MAO

T1-2 50PT9MAO

T1-3 50PT9MAO

T1-4 50BT6

T1-5 40PT9MAO

T1-7 40PT9MAO

T1-6 50BT5

T1-8 40ASB4

121,7 ha

T1-10 40PT12MAO

T1-9 40PT9MAO

LT1-1

Setteekraani asukoht Setteekraani asukoht

Setteekraani asukoht

KL1-2

KL1-1

4 / 10

4 / 10

4 / 10

4 / 3

4 / 3

9 / 3

3 / 9

3 / 9

3 / 9

3 / 9

3 / 9

4 / 1

0

3 / 9

3 / 9

3 / 9

9 / 3

9 / 3

9 / 3 3 / 9

3 / 9

9 / 3

3 / 4

9 / 3 3 / 9

9 / 3

9 / 3 3 / 9

3 / 9

3 / 9

3 / 9

3 / 9

3 / 8 3 / 8

3 / 8

Katastriüksuse piir nime ja tunnusega

LEPPEMÄRGID:

50401:005:0017 Vardi metskond 24

Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava ala ringpiir Maaparandusehitise ringpiir

Maaparandusehitise lühitähis, ehitise nimetus ja kood ning maaparandussüsteemi kood

EH1 Ruhma5 (TP-608) / 001

5110770020010 Maaparandusehitise reguleeriva võrgu rekonstrueeritava ala pindala121,7ha

Kvartali piir koos numbriga Eraldise piir ja number

WR218 15

Natura elupaik

Piiranguvöönd

Liigi leiukoht

Looduskaitseala

Veekogu piiranguvöönd

Vääriselupaik tunnusega

Maantee kaitsevöönd Ol.olevasse seisundisse jääv tee

Jõeäärse tee Tee nimi

VEP nr.101015

Sihtkaitsevöönd

Pärandkultuuri objekti asukohtMetsavenna punker

Ürglooduse objektKükita suurkivi

Ürglooduse ala

Ol.olevasse seisundisse jääv riigipoolt korras- hoitavate eesvoolude loetellu kantud eesvool

Hooldatav kuivenduskraav Uuendatav teekraav Rekonstrueeritav kuivenduskraav

Ol.olevasse seisundisse jääv kraav Ol.olevasse seisundisse jääv jõgi

708 3 / 9 Veejuhtme nr, veevoolu suund ja raiutava trassi laius

veejuhtme teljest.

Truubi number, läbimõõt (cm), materjal (PT, TT), pikkus (m) ning otsaku tüüp

T1-1 50PT10MAO

Tekstiline märkusVesi...

Ehitustööde aegse setteekraani asukoht Setteekraani asukoht

Ehitatav leevendustiik (LT) / kraavilaiend (KL) LT1-1 KL1-2

NB! Voolusuund tähistab veejuhtme mulde asukohta ning kui teekraavidel / nõvadel on voolusuuna märk kajastatud kraavi teljel siis vähemalt osa kaevematerjalist paigaldatakse tee muldesse.

Töömahu muutepunkt Ol.olevasse seisundisse jääv truup / Uuendatav truup / Rekonstrueeritav truup / Ehitatav truup / Likvideeritav truup

SETTEEKRAANI SKEEM

1:2

2-3 m

ca 0

,6 m

0, 5m

Tellija

Projekti nimetus

Joonise nimetus

Töö nr

Vastutav spetsialist

Projekteerija Kuupäev Mõõt Leht Versioon

Projektijuht

OÜ VESINE Registrikood: 14025989 Saekoja 36a Tartu Tartumaa Eesti 50107 Tel: +372 55 540 668 E-mail: [email protected]

RMK

Ruhma Ehitusprojekt

Rapla maakond Märjamaa vald

Ruhma projektplaanRasmus Suik

Rasmus Suik 2024-05 06.12.2024 1:5000 Joonis 1 V01

Rasmus Suik

Aluskaart: Maa-amet 2024

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rasmus Suik

Vesine OÜ

[email protected]

Teie 23.09.2025

Meie 30.09.2025 nr 7.1-2/25/13991-3

Maaparandusehitiste rekonstrueerimise

projekti kooskõlastamine riigitee nr 4

kaitsevööndis (Ruhma REK 2022)

Olete taotlenud Transpordiameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut

maaparandusehitiste rekonstrueerimise projektile riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 51,54

– 52,52 kaitsevööndis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Varbola külas.

Projektala kattub Rapla maakonnaplaneeringut täpsustava Via Baltica teemaplaneeringu tee ja tee

kaitsevööndi alas. Via Baltica teemaplaneeringu realiseerimiseks on Transpordiameti tellimusel

koostatud põhimaantee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee eelprojekt maantee ümberehituseks 2+2

sõidurajaga maanteeks „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 41,9-62,3 Kernu-Päädeva lõik“

(Roadplan OÜ töö nr 23014A). Kooskõlastamisel olev OÜ Vesine koostatud maaparandusehitiste

rekonstrueerimise projekt ei ole vastuolus Roadplan OÜ koostatud riigitee eelprojektiga.

Riigitee kaitsevööndis on planeeritud kuivenduskraavi 102 puhastamine puittaimestikust ja settest

(sete tasandatakse kuivenduskraavi ida poolsele kaldale mis ei takista riigimaantee maa-alal vee

äravoolu) ja kuivenduskraavil 102 paikneva truubi T1-3 rekonstrueerimine ehk ol. oleva truubi

asendamine uue truubiga. Riigitee alusele maal töid ei kavandata.

Võttes aluseks EhS § 70 lg 3, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

kõrvale kaldumiseks vastavalt vastavalt OÜ Vesine töö nr 2024-05 „Ruhma“ (versioon V01).

Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on

nõus arvestama Transpordiameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega:

1. Riigitee nr 4 teelõik km 42,487 – 58,591 oli taastusremondi objekt 2023. aastal. Tuleb arvestada,

et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne

garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste

kahjustamine peab olema välistatud.

2. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed

ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada

mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik

liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.

3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

2 (2)

4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne

riigiteele sõitmist.

5. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud

teerajatiste taastamine.

Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet

ehitusseadustikus kehtestatud korras.

Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Projekt

Ruth Koppel

59127652, [email protected]