Kiri

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/61

Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning ohutu materjaliringluse edendamise

investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ sekkumises nr 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori,

sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“. Tegevus on strateegiliselt olulise tähtsusega.

(2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia programmi „Elukeskkond ja ringmajandus“ meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse

„Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises number 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia-

ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“. (4) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. (5) Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 esitatud tegevusvaldkondade projektidele.

§ 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik

toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;

2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille jooksul algavad ja lõpevad projekti toetatavad tegevused ning tekivad projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud;

3) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi

määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud määratlusele;

4) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

5) EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem;

6) energiaauditi miinimumnõuded on nõuded, mis on kehtestatud majandus- ja taristuministri 22. detsembri 2016. a määruses nr 76 „Energiaauditi miinimumnõuded“;

7) energiasäästuprojekt on auditi tulemusel soovitatav investeering energiasäästu saavutamiseks;

8)energiatõhusus on energiakasutuse vähenemine tegevuse, protsessi, väljundi või pindala ühiku kohta;

9) innovatsioon on teadus- ja arendustegevusel põhinev uus või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toode, teenus või protsess, mis on kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud ning

mille eesmärk on luua väärtust või saavutada konkurentsieelis ning aidata kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendada tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu;

10) keskkonnajuhtimissüsteem on Euroopa Liidu (EMAS) või rahvusvahelise energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi standardi (ISO 50001, ISO 14001) kohane juhtimissüsteem, mis

vastab energiamajanduse korralduse seaduse §-le 27;

11) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projekti elluviimisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogused on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

12) ohtlik aine on aine või segu, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 199/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning

muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), I lisa osades 2–5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele;

13) ohtlike ainete kasutamisega seotud audit on süstemaatiline protseduur, mis annab ettevõtetele ülevaate nende tööprotsessides kasutatavatest ja/või toodetes sisalduvatest ohtlikest ainetest, nende vähendamise ja asendamise ning ringlusse võtmise võimalustest. Auditi sisule seab nõuded

rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodiline juhend „Nõuded ohtlike ainete kasutamisega seotud auditile“;

14)ohutu materjaliringlus on kontseptsioon, mis käsitleb ohutu ja kestliku disaini põhimõtet kemikaalide kasutamisel nii toodetes kui ka protsessides, et materjalid oleksid kestlikud ja ringlusse võetavad;

15) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;

16) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

17) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute

kulude kogusumma;

18) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, kus antakse detailne analüütiline ülevaade,

mis on ressursisäästu projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan. Auditi sisule seab nõuded rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodiline juhend

„Nõuded ressursiauditile”;

19) ressursid on kõige üldisemas tähenduses tootmisüksuse tootmisvahendid ja -tagavarad, mida

on võimalik kasutada, ehk toodangu tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalik materjal (toore, jäätmed ja tootmisjäägid, kütus ja vesi) ning elektri- ja soojusenergia;

20)ressursitootlikkus on materjali kasutamise tõhusust väljendav näitaja, mis näitab, mitu

lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil;

21) ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega;

22) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väike- või keskmise suurusega ettevõtja määratlusele;

23) Tallinna regioonon Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald ja Viimsi vald;

24) Tartu regioonon Tartu linn haldusüksusena, mis koosneb järgmistest asulatest: Tartu linnast, Ilmatsalu ja Märja alevikust ning Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse külast;

25) tootmisjääk on materjal, mida ei toodeta tahtlikult, vaid mis on tootmisprotsessist üle jääv materjal või muu ressurss;

26) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvuse

tõttu on võimalik välja arvutada selle majanduslikud näitajad – tootmismaht, kulu ja tulu – ning millesse tehtav investeering on käsitatav terviklahendusena;

27) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud määratlusele;

28) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa

Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui

toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samal või sarnasel tegevusalal kaduma töökohad;

29) väike- või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 tähenduses ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada ettevõtete ressursi- ja energiatõhusust ning edendada ohutut materjaliringlust, võttes kasutusele innovaatilisi rohetehnoloogiaid ja -lahendusi ning

aidates seeläbi kaasa kliimaneutraalsele majandusele ja kliimamuutustega kohanemisele. (2) Toetuse andmise tulemusel suureneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja teadlikkus

energia- ja ressursikasutusest ning ohtlike ainete asendamise, toodete disaini ning protsesside ümberkorraldamise käigus suureneb ohutu materjaliringluse põhimõtete juurutamine.

(3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse

ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisse.

(4) Määruse nõuetele vastavad projektid aitavad hoida „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja saavutada

sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut järgmiste näitajate abil:

1) keskkonnatrendide indeks; 2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i 27 liikmesriigi keskmisest, kohaldub

tegevustele väljaspool Harjumaad. (5) Toetuse andmisega panustatakse rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on

„ringmajanduses toetatavad ettevõtjad“.

(6) Toetuse andmisega panustatakse rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on „esmase toorme sääst projektidega“. Esmase toorme säästuna arvestatakse kasutatavate ressursside, energia või ohtlike ainete kasutamise vähendamist, seda saab hinnata absoluutväärtuse

või toote ühiku kohta arvutatuna. (7) Toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja määruse § 5 lõike 1 punktides 1–6

nimetatud toetatav tegevus ja selliste tegevuste arv.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus aitab kaasa §-s 3 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele ja mille raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:

1) väikeinvesteeringud ressursitõhususe suurendamiseks; 2)väikeinvesteeringud energiatõhususe suurendamiseks;

3) väikeinvesteeringud ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks; 4) suurinvesteeringud töötleva tööstuse ressursitõhususe suurendamiseks; 5) suurinvesteeringud töötleva tööstuse energiatõhususe suurendamiseks;

6) suurinvesteeringud ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks.

(2) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud investeeringut energiatõhususe projekti toetatakse tingimusel, kui ettevõttel on varem või toetuse tulemusel integreeritakse energiajuhtimissüsteem ning taotletakse ISO 14001, ISO 50001 või EMAS-i sertifikaati.

(3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud investeeringut ressursitõhususse või ohtlike

ainete kasutamise vähendamisse toetatakse tingimusel, et ettevõtte projekt vastab teostatavusuuringule, mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi või projekt on ette nähtud energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditis, mis on tehtud

rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi.

(4) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4, 5 ja 6 nimetatud investeeringu ellu viimist toetatakse tingimusel, kui ettevõtte projekt on ette nähtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi tehtud

energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditis. (5) Toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele.

(6) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. § 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt ja üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projekti korral tegelike kulude alusel.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad

§-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulu; 2) investeeringutega seotud seadistamise kulu;

3) seadmete liisimise kulu, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil, tingimusel et projekti lõppedes läheb asja omandiõigus üle toetuse saajale; 4) teavitamise ja avalikustamise kulu, mis on vajalik teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

5) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse

artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi; 6) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel keskkonnakaitseks antava abi korral on abikõlblikud

investeerimise lisakulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 4 sätestatud tingimuste järgi; 7) üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele

ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ette nähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi;

8) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel energiatõhususe suurendamiseks antava abi puhul on kulu abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 38 lõike 3 tingimuste järgi; 9) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni viie protsendi ulatuses projekti

abikõlblikest kuludest; 10) otsene personalikulu on abikõlblik ühendmääruse § 16 kohaselt kuni 15 protsendi ulatuses

projekti abikõlblikest kuludest projektis vajaliku teostatavusuuringu või auditi tegemiseks või keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemi integreerimiseks; 11) muud kulud, mis on vajalikud § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;

12) taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamise kulu; 13) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4, 5 ja 6 nimetatud investeeringu eelduseks vajaliku auditi

tegemine. (3) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on § 5 lõike 1 punkti 1 ja 4 puhul abikõlblikud järgmised

kulud: 1) seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu;

2) seadmete soetamine oma või teiste tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab esmase ja suurendab teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis.

(4) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on § 5 lõike 1 punkti 2 ja 5 puhul abikõlblikud järgmised

investeeringute kulud: 1) ISO 14001, ISO 50001 ja EMAS-i keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemide integreerimine,

sealhulgas sertifikaatide taotlemine; 2) tehnosüsteemide automatiseerimine, automaatika ja mõõtesüsteemide paigaldamine; 3) energiatõhusa lahenduse rakendamine, näiteks kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmetes, või

ka fossiilkütuste kasutamisest loobumine; senisest lahendusest energiatõhusamad investeeringud; 4) jääksoojuse kasutamiseks tehtavad investeeringud;

5) energiamajanduse korralduse seadusele vastava ja energiaauditi miinimumnõuetele vastavate energiaauditite koostamine.

(5) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on § 5 lõike 1 punkti 3 ja 6 puhul abikõlblikud järgmised investeeringute kulud:

1) ohutu materjaliringluse edendamiseks vajalikud tegevused, mis on seotud ohtlike ainete asendamisega toodetes, tegevustes ja teenustes; 2) seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike ja erinevates protsessides ohutut

materjaliringlust toetavate seadmete vastu.

(6) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

(7) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele ja sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitust, on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) projektijuhtimise kulu alla 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral;

2) kulu sõiduki soetamiseks või rendiks; 3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu;

4) üld- ja tegevuskulud; 5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu;

6) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu; 7) muud punktides 2 ja 3 nimetamata rendikulud;

8) hoonete rekonstrueerimise ja uuendamise kulu, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevusega; 9) energiatootmine, välja arvatud lõike 2 punktis 8 nimetatud kulu;

10) taastuvenergia salvestamise lahendused, välja arvatud lõike 2 punktis 8 nimetatud kulu; 11) sisepõlemismootoril põhinevate seadmete soetamine.

(8) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval

päeval.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamisele järgnev päev,

välja arvatud juhul, kui projektis soovitakse saada toetust määruse § 6 lõike 2 punktides 10, 12 ja 13 nimetatud tegevuste puhul enne taotluse esitamist tehtud kuludele, millisel juhul on vastavad

kulud abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise päevast, ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2029.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab taotluse esitamiseks ettevalmistavate kulude tegemist ja seda tehakse enne taotluse esitamist, on

abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud. (3) Toetuse saaja taotluse alusel ning mõjuva põhjuse korral võib rakendusüksus abikõlblikkuse

perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra, ületamata lõikes 1 sätestatud tähtaega.

§ 8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust.

(2) Riigiabi antakse kas: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi

määruse artikli 14 alusel; 2) investeerimisabina keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks (edaspidi keskkonnakaitseks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel;

3) energiatõhususe suurendamiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel; 4) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava

investeeringuteks ette nähtud abina üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud

juhtudel, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(6) Abil peab olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt, kui tegemist on

üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (7) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa

Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)

(edaspidi VTA määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (8) Abi andmisel kohaldatakse VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale

kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot.

(9) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega VTA määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole

lubatud. (11) Seoses riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel:

1) riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitada kümne aasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;

2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta.

§ 9. Projekti piirsumma ja osakaal

(1) Projekti piirsummad on järgmised: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste korral on projekti minimaalne kogumaksumus 5000 eurot ja maksimaalne kogumaksumus kuni 200 000 eurot projekti kohta;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4–6 nimetatud tegevuste korral on projekti minimaalne

kogumaksumus 200 001 eurot ja maksimaalne abikõlblike kulude maksumus 2 000 000 eurot projekti kohta.

(2) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, antakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse

§ 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

(3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide antud tagastamatut ja tagastatavat abi.

(4) Kui abi puhul ei ole tegemist riigiabiga või abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 65 protsenti.

(5) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti,

keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest.

(6) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on abi osakaal suurettevõtjale kuni 15

protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest.

(7) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale

kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Kui abi antakse keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel,

on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest kuludest.

(9) Kui abi antakse energiatõhususe suurendamiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 35 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 45 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 55 protsenti abikõlblikest kuludest.

(10) Kui abi antakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest

kuludest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võib taotleda: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul äriseadustiku mõistes äriühing, kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt

20 protsendile müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“

nimetatud järgmistele koodidele: mäetööstus (B jagu, alajagu 07–09) või töötlev tööstus (C jagu, alajagu 10–33) või hulgi- ja jaekaubandus (G jagu, alajagu 46–47) või majutus ja toitlustus (I jagu, alajagu 55–56) või haldus- ja abitegevused (O jagu, alajagu 77);

2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 ja 5 nimetatud tegevuste puhul äriseadustiku mõistes äriühing,

kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20 protsendile müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ nimetatud järgmisle koodile: töötlev tööstus (C jagu, alajagu 10–33); 3) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 ja 6 nimetatud tegevuste puhul äriühing, kelle tootmises, tootes,

tegevuses või teenuses on kasutusel ohtlikud ained või ohtlikke aineid sisaldavad komponendid.

(2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele. Partneri õigused ja kohustused on sätestatud ÜSS2021_2027-s ja ühendmääruses.

(3) Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuded ning esitama rakendusüksusele info, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise

otsuse alusel tehtavaid makseid. (4) Lõikes 2 nimetatud partnerile ei kohaldu lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõue.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid

andmeid ja dokumente: 1) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste

elluviimise asukoht; 2) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“; 3) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest

allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;

4) tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuand ja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist

aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil;

5) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et kinnisasja või ehitist kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse

saamist; 6) taotleja kinnitus, et ta nõustub teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil,

elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 8) võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud, projekti eelarve ning

kulude loetelu; 9) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 7

sätestatud abikõlblikkuse perioodiga; 10) kinnitus, et taotlus ei sisalda tegemisel olevaid või tehtud töid; 11) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste

keskkonnaalaste õigusaktidega ning toetatavate tegevuste elluviimisel arvestatakse nendega; 12) selgitus taotleja ja taotluse riigiabi nõuetele vastavuse kohta koos asjakohaste lisadega

rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi; 13) kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on taotluses märgitud tingimustel tehtavad ega ole vastuolus § 1 lõikes 5 sätestatud tegevustega;

14) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis

aastat. Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3 B-osa;

15) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik; 16) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid;

17) info, mis tõendab taotleja ja partneri ettevõtte suurust, kui ettevõte ei ole suurettevõte; 18) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osaleva ja asjakohasel juhul ka partnerorganisatsiooni

majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab rakendusüksuse kehtestatud juhendile; 19) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud tegevuste puhul ajakohane teostatavusuuring,

mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi; 20) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4-6 nimetatud tegevuste puhul ajakohane audit, mis on

koostatud ressursi- ja ohutu materjaliringluse edendamiseks rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi ning energiatõhususe projektide puhul energiamajanduse korralduse seaduse §-s 27 sätestatud nõuete kohaselt;

21) ühendmääruse § 4 lõikes 3 nõutud kinnitus, kui projekti viiakse ellu koos partneriga; 22) kinnitus, et toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega üldise

grupierandi määruse artikli 14 lõike 16 tähenduses, kui toetust taotletakse regionaalabina; 23) andmed taotleja kohta, sealhulgas nimi ja kinnitus taotleja suuruse kohta.

(3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande alusel koostatud hinnapäringu tulemusel.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 12. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise

järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2) Taotlusvooru eelarve, toetatavate tegevuste loetelu ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 3. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve

jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel.

(3) Vähemalt 40 protsenti taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmis- või teenindusüksustesse projektidele, mis viiakse ellu väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

(4) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel. Taotlusvooru

peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis.

(5) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas.

(6) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste esitamise päevale

ühendmääruse § 5 lõige 2.

(7) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist,

hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(8) Rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel tähtaega pikendada.

(9) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel

pikendada. (10) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja

lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide

lisamist. (11) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas

määruses sätestatud nõuded.

§ 13. Valikukomisjoni moodustamine ja selle tegevus

(1) Rakendusüksus moodustab taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub

vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

(2) Valikukomisjoni liikmed peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027i § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult

talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud info konfidentsiaalsuse.

(3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. (4) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi § 14 lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

§ 14. Projektide valikukriteeriumid

Taotlus peab vastama järgmistele valikukriteeriumidele:

1) projekt on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omab mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava

erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkidele ning on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele; 2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s 5

nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik;

3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning ette nähtud tegevused on kuluefektiivsed ja planeeritud tulemuste saavutamiseks; 4) taotleja ja partner on suutlikud projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal ja partneril on

olemas projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering, kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused, et tagada projekti tegevuste elluviimine

ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil; 5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud käesoleva määruse § 3 lõikes 4.

§ 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab §-s 14 nimetatud kriteeriumidele.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused;

2) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused; 3) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 4) hangete korraldamise ja kontrolli nõuded, välja arvatud kindlasummaliste maksete

kohaldumisel; 5) kindlasummaliste maksete kohaldumisel nende suurus, maksete aluseks olevad tulemused ja

tõendamise alused. (3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(4) Rakendusüksus toimetab toetuse saajale pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist otsuse

kätte kolme tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonnas. (5) Kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses

projekti tulemus ja toetuse summa. (6) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti

kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud infost.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 märgitud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, milles soovitud toetuse suurus ületab meetme eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta

ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(5) Rakendusüksus toimetab toetuse taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte e-toetuse keskkonnas kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 17. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja ettepanekul rakendusüksus esitatud taotluse toetussummat vähendada ja tegevusi

muuta. Kui taotleja ei ole taotluse muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluses soovitud toetuse suurus ületab toetuste eelarve vaba jäägi.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

(5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal ja partneril õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse tekkimise või täitmise tuvastanud toetuse

saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras ning kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel:

1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatu kohaselt;

2) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

muudatusega võib kaasneda projekti tulemuse saavutamata jäämine olulises osas.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses märgitu kohaselt.

5. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt infot ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja või partneri kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner peavad täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muu hulgas:

1) tagama projekti elluviimiseks vajalikud, õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused; 2) võimaldama ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise

kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid

raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid

ja väljavõtteid; 3) tagama projekti elluviimise ette nähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise;

4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu kohaselt; 5) tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

kohase teavitamistegevuse; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud

tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest, kui tegemist on toetusega väike- või keskmise suurusega ettevõtjale.

(3) Toetuse saajale ja partnerile kehtivad hankimisel järgmised kohustused: 1) järgida riigihanke korraldamisel ja ostumenetluses ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõudeid;

2) esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide kavand ja lepinguprojekt rakendusüksusele eelkontrolliks, juhul kui rakendusüksus on taotluse rahuldamise otsuses selle kohustuse sätestanud. Rakendusüksus

avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul; 3) esitada üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või

ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja leping e-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist; 4) esitada enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse kavand, mille

kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul. (4) Toetuse saaja ja partner alustavad projekti tegevustega kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise

otsusest arvates.

(5) Toetuse saaja ja partner peavad viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal ja lõike 2 punktis 6 märgitud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja ja partneri võimet

täita taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja ja partneri kohustusi.

(6) Toetuse kasutamisel tuleb avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemiseks tagada ligipääsetavus erivajadustega inimeste jaoks. Samuti tuleb ligipääsetavus tagada avalikkusele edastatavale infole liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste

jaoks.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks. Toetuse saaja rakendab

kohaldumuse korral kliimakindluse tagamise hinnangus toodut.

(8) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

(9) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

tegevuste ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks. § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta

vahearuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning lõpparuande projekti lõppemisel.

(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine);

3) toetuse saaja ja partneri hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks fotod või muud tõendid, kui neid ei ole veel rakendusüksusele esitatud, ja info selle täitmiseks tehtud tegevustest Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt.

(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevustega panustati käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

(4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täpsustada vahe- ja lõpparuandes ning

järelaruandes nõutavat teavet ja selle esitamise tähtaega. (5) Paragrahvi 3 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutustase raporteeritakse toetuse saaja e-toetuse

keskkonnas rakendusüksuse ette antud järelaruande vormil üks aasta pärast projekti lõppemist, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. Toetuse saaja tagab rakendusüksusele andmete

ligipääsu järelaruande saamiseks taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaja ja andmete kohaselt.

(6) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

6. peatükk

Toetuse maksmine ja kasutamine

§ 22. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ja kindlasummalise

maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Kuni 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide, mida rahastatakse kindlasummalise

makse alusel, maksetaotlusele lisatakse taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (5) Üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele

järgmised dokumendid: 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete registris

ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ning dokumente ei ole varem rakendusüksusele esitatud; 2) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on varem rakendusüksusele esitatud või lepingud on

kättesaadavad riigihangete registrist ja lepinguid ei ole muudetud; 3) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 4) arved või muud raamatupidamisdokumendid;

5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

6) kulu tasumist tõendav dokument;

7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument;

8) dokument garantii, kindlustuse või täitmistagatise kohta, kui neid nõutakse lepingutes. (6) Makse menetlemine toimub ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras.

(7) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest

keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel. (8) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. (9) Kindlasummalise makse vahemakse makstakse toetuse saajale välja, kui toetuse saaja esitab

taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Kui vahetulemus saavutatakse, aga lõpptulemus mitte,

siis kuulub vahetulemuse eest saadud toetus tagasimaksmisele.

7. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 23. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 24. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk

kantsler

Taristuministri määruse „Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning

ohutu materjaliringluse edendamise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord

perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri määrusega „Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe ning ohutu materjaliringluse suurendamiseks investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

(edaspidi ka TAT)reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“

erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ettevõtete energia- ja ressursitõhususe ning ohutu materjaliringluse suurendamiseks.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise

valdkonna juhid Toomas Luhse (töösuhe lõpetatud), Mihkel Krusberg (e-post [email protected], tel 605 5903) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi

reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi on teinud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist

Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 24 paragrahvist.

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatakse, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada. EL-i struktuuritoetuse kasutamisel Eestis on toodud välja strateegiliselt olulised

tegevused. Strateegiliselt oluline on tegevus, millega antakse märkimisväärne panus programmi eesmärkide saavutamisse ja mille suhtes kohaldatakse teatavaid seire- ja teabevahetusmeetmeid. Üks neist on ressursitõhususe investeeringuks antav toetus.

Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab

saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia programmi „Elukeskkond ja ringmajandus“ meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse „Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetust perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises number 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“.

Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid

ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni 31.05.2022. a kinnitatud (muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024) „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse viie kriteeriumiga. Need on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus; 3) projekti kulutõhusus; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekt ellu viia;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info esitatakse määruse eelnõu §-s 14. Kliimaministeeriumi moodustades ei planeeritud eraldi riiklikku keskkonnavaldkonna

arengukava (KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel valdkonna

strateegiline arengudokument („Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning toetuse abil „Eesti 2035“ sihti panustamine.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena kujundati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika

ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad kuuluvad kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonda. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad kuuluvad elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse

tulemusvaldkonda. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised

uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetusi planeerides ja andes lähtutakse valdkondliku arengu tagamiseks arengukava „Eesti 2035“ riigi eelarvestrateegia 2025–2028 elukeskkonna ja ringmajanduse programmi kooskõlast

Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruse eelnõus on need sätestatud § 3 lõigetes 3 ja 4 ning seda hinnatakse eelnõu §-s 14) ning rakenduskavas seatud erieesmärgi ja poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“ (seda

hinnatakse eelnõu §-s 14). „Eesti 2035“ arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus nn arvamusrännaku vormis, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel

kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskavakohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Tegevus toetab ka otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamist. Selle dokumendi viienda punkti kohaselt seotakse majanduskasv lahti esmase tooraine

kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Tegevusega panustatakse „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ elukeskkonna ja ringmajanduse programmi eesmärgi

saavutamisse, sest Eesti ressursitootlikkus on jätkuvalt väike (2022. aasta tase 0,69 €/kg) ja vajab lisainvesteeringuid. Perioodil 2013–2022 on Eestis ressursitootlikkus suurenenud 32%

(2013 = 100%), selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. Ressursitootlikkuse paranemisele on mh aidanud kaasa ressursitõhususe meetmetel põhinevad

3

investeeringud. Ressursitootlikkuse suurendamiseks on vaja jätkata investeeringute toetamist, sest Eesti ressursitootlikkus on nominaalselt Euroopa Liidu keskmisest (2,13) siiski märkimisväärselt väiksem. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas eelnimetatud

strateegiatega ning suunatud nimetatud eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ strateegiliste eesmärkidega, eelkõige panustatakse

jäätmekava erieesmärki 3.1: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine. Tõhusalt korraldatud ringmajanduse eesmärk on kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine

ning keskkonnamõjude vähendamine läbi uute ringmajanduslike mudelite soodustamise ja jäätmetekke vähendamise.

Lõikes 5 antakse teada, et kavandatava määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Toetust makstakse

Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 alusel.

Paragrahvis 2 määratletakse eelnõukohases määruses kasutatavaid termineid.

Paragrahvi punktides täpsustatakse termineid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme

eesmärkidesse. Punktis 1 määratletakse, et abikõlblik kulu on kulu, mille aluseks olev tegevus toimub ja kuludokument tekib abikõlblikkuse perioodil ning kulu aluseks olev tegevus on kooskõlas

kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja kõnesoleva määrusega. Punktis 2 määratletakse, et abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille jooksul algavad ja

lõpevad projekti toetatavad tegevused ning tekivad projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud. Punkti 3 kohaselt on alginvesteeringinvesteering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi

üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud määratlusele. Punktis 4 määratletakse, et põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. See põhimõte tähendab, et toetatavad tegevused ei või oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek

ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Punktis 5 määratletakse, et EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu

keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem. Punktis 6 määratletakse, et energiaauditi miinimumnõuded on nõuded, mis on kehtestatud majandus- ja taristuministri 22.12.2016. a määruses nr 76 „Energiaauditi miinimumnõuded“.

Punktis 7 määratletakse, et energiasäästuprojekt on auditi tulemusel soovitatav investeering energiasäästu saavutamiseks.

Punktis 8 määratletakse, et energiatõhusus on energiakasutuse vähenemine tegevuse, protsessi, väljundi või pindala ühiku kohta. Punktis 9 määratletakse, et innovatsioon on teadus- ja arendustegevusel põhinev uus või

senisega võrreldes oluliselt täiustatud toode, teenus või protsess, mis on kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud ning mille eesmärk on luua väärtust või saavutada konkurentsieelis ning

aidata kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendada tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu, hõlmates

4

toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon), uute asjaomaste turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses

(organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon).

Punktis 10 määratletakse, et keskkonnajuhtimissüsteem on kõnesoleva eelnõu tähenduses Euroopa Liidu (EMAS) või rahvusvahelise energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi standardi (ISO 50001, ISO 14001) kohane juhtimissüsteem, mis vastab energiamajanduse korralduse

seaduse §-le 27. Punktis 11 määratletakse termin „kliimakindluse tagamine“. Taristu kliimakindluse tagamise

hindamisel lähtutakse ühendmääruse lisast 3. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavasti kahju kliimamuutuste leevendamisele, st ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Pigem on mõju positiivne, ressursi- ja energiatõhusamast tootmisest tingituna väheneb vajadus toota ja

ammutada uusi materjale, millega kaasneks kasvuhoonegaaside heide. Seda arvamust toetab eelnevate toetusvoorude kogemus energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning ohutu

materjaliringluse edendamise investeeringute toetamisel. Toetust on küsitud investeeringuteks, millega ei põhjustata olulist kasvuhoonegaaside heidet. Seetõttu kohaldatakse kliimakindluse tagamise kohustusliku hindamise andmekoosseisule vaid ühendmääruse lisa 3 B-osa.

Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt vastav analüüs koos taotlusega. Kliimakindluse tagamise hinnang

taristuinvesteeringute puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, esitatakse. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad. Kliimakindlus tuleb tagada taristuprojektide puhul, kui rajatakse uus taristu

või uuendatakse või laiendatakse olemasolevat taristut ning nende kestvus on vähemalt 5 aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiga ning

2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Projektide korral, mida hakatakse määruse alusel toetama, on vaja arvestada energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust, et hoida kokku energiakulu, ning toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Punktis 12 määratletakse termin „ohtlik aine“. Selleks kasutatakse termini „ohtlikud kemikaalid“ määratlust kemikaaliseaduse § 3 lõikes 2, kus see on defineeritud

klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 ehk CLP- määruse1 kaudu. Tähtis on märkida, et olulised on aine omadused, mitte selle kogus. Ohtlikud ained võivad oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Määruse eelnõus on

kasutatud terminit „ohtlikud ained“, kuna see on kooskõlas valdkonda reguleerivates EL-i õigusaktides sätestatud terminitega.

Punktis 13 määratletakse termin „ohtlike ainete kasutamisega seotud audit“. Toetust antakse sellise nimetusega auditile, kuid auditi täpsem fookus ja sisu võib ettevõtete tegevusvaldkonna tõttu oluliselt erineda. Üldistatult võib seda auditit nimetada ka kemikaaliauditiks. Koolitus,

mis toetab ohtlike ainete kasutamisega seotud auditite tegemist, toimub kliimaministri käskkirja nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ kaudu. Auditi metoodilise juhendi „Nõuded ohtlike ainete kasutamisega seotud auditile“ lõplik versioon töötatakse välja koostöös rakendusüksuse ning töörühmaga.

1 Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus (EÜ) nr 1272/2008, https://eur-

lex.europa.eu/legalcontent/EN/TXT/?uri=celex%3A32008R1272.

5

Metoodiline juhend lähtub muu hulgas Euroopa Komisjoni teatises „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas (COM(2020) 667)“ nimetatud suundadest, näiteks ohutuks ja kestlikuks kavandatud ainete, materjalide ja toodete

väljatöötamise raamistikust. Auditi metoodilise juhendi keskpunktis on ohutu materjaliringluse investeeringuvajaduste väljaselgitamine lähtudes EL-i kestlikkust toetava kemikaalistrateegia

suundadest. Lõplik metoodiline juhend avalikustatakse rakendusüksuse koduleheküljel enne toetuse taotlusvooru avanemist. Punktis 14 määratletakse, et ohutu materjaliringlus on kontseptsioon, mis käsitleb ohutu ja

kestliku disaini põhimõtet kemikaalide kasutamisel nii toodetes kui ka protsessides, et materjalid oleksid kestlikud ja ringlusse võetavad.

Punktis 15 määratletakse, et omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata. Punktis 16 määratletakse, et projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud

ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse.

Punktis 17 määratletakse, et projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma. Projekti kogumaksumus on välja toodud taotluses ja toetuse andmise otsuses.

Punktis 18 määratletakse, et ressursiaudit on audit, mis on koostatud juhendi „Nõuded ressursiauditile“ kohaselt ning kus antakse detailne analüütiline ülevaade, mis on

ressursisäästuprojekti alus ja mis sisaldab säästuvõimaluse hinnangut, projekti kirjeldust ja tasuvushinnangut, soovituslikku tegevuskava ning seireplaani. Punktis 19 määratletakse, et ressursid on kõige üldisemas tähenduses tootmisvahendid

ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada, ehk toodangu tootmiseks vajalik materjal (toore, jäätmed ja tootmisjäägid, kütus ja vesi) ning elektri- ja soojusenergia.

Punktis 20 määratletakse, et ressursitootlikkus on materjali kasutamise tõhusust väljendav näitaja, mis näitab, mitu lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil. Projekti stsenaariumi ressursitootlikkuse (€/€) arvutamisel jagatakse detailses

auditis defineeritud tootmisobjekti toodangu projekti stsenaariumi kasuliku eluea keskmine müügitulu (€/a) arvutatud projekti stsenaariumi keskmise ressursikasutusega (€/a), kusjuures

valemis kasutatakse vastavate ressursside kasuliku eluea keskmist maksumust. Punktis 21 määratletakse, et ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega.

Punktis 22 määratletakse, et suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väike- või keskmise suurusega ettevõtja määratlusele.

Punkti 23 järgi mõeldakse Tallinna regiooni all Tallinna linna, Maardu linna, Harku valda, Saue valda, Saku valda, Kiili valda, Rae valda, Jõelähtme valda, Viimsi valda. Punkti 24 järgi mõeldakse Tartu regiooni all Tartu linna haldusüksusena. Tartu linn koosneb

järgmistest asulatest: Tartu linnast, Ilmatsalu ja Märja alevikust ning Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse külast.

Punktis 25 määratletakse, et tootmisjääk on materjal, mida ei toodeta tahtlikult, vaid mis on tootmisprotsessist üle jääv materjal või muu ressurss. Punktis 26 määratletakse, et tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete

kompleks, mille eraldiseisvuse tõttu on võimalik välja arvutada selle majanduslikud näitajad – tootmismaht, kulu ja tulu – ning millesse tehtav investeering on käsitatav terviklahendusena.

Punktis 27 määratletakse, et uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud määratlusele. Punktis 28 määratletakse, et ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa

üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse.

Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või

6

vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samal või sarnasel tegevusalal kaduma töökohad. Punktis 29 määratletakse, et väike- või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja

konkurentsiseaduse § 2 tähenduses ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele.

Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning toetuse oodatav tulemus. Toetuse andmise eesmärk on suurendada ettevõtete ressursi- ja energiatõhusust ning edendada

ohutut materjaliringlust, võttes kasutusele innovaatilisi rohetehnoloogiaid ja -lahendusi ning aidates seeläbi kaasa kliimaneutraalsele majandusele ja kliimamuutustega kohanemisele.

Toetuse andmise põhjus on eelkõige Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukus, mis on üks suuremaid EL-is 2.Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid innovaatilistesse rohetehnoloogiatesse ja ressursitõhusatesse lahendustesse. Kõnealuse meetme kohane tegevus

peab soodustama selliste investeeringute tegemist ettevõtetes. Majanduses jäetakse kõrvale väärtuslikke materjale, mistõttu suureneb nõudlus ja konkurents ammenduvate ja mõnikord

nappide ressursside järele. Lisaks kahjustab surve loodusvaradele üha rohkem keskkonda. Seetõttu võib ressursside tõhusam kasutamine anda olulist majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Lisaks on ressursi tõhusamal kasutamisel oluline mõju kasvuhoonegaaside heite

vähendamisele (on hinnatud, et toodetega on seotud 45% kogu heitest3, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Riigi

konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressursi- ja energiamahukusest ning eri sektorite võimest kasvatada ressursi- ja energiasäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Ettevõtete sammud tootmise tõhustamisel, sh materjalide ja jäätmete ringlussevõtu

suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel ning energiakasutuse optimeerimisel on olnud ebapiisavad. Käsikäes majandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside

kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi säilimiseks ning arengu jätkumiseks tuleb muuta tööstussektor senisest energia- ja ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja

tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Konkreetsed lahendused võivad olla näiteks liiniseadistused, automaatika jms. Samuti tuleneb toetuse andmise eesmärk

energiatõhususe direktiivist (EU/2023/1791), mis suurendab märkimisväärselt EL-i energiatõhususe ambitsioone. Ohutu materjaliringluse toetamine – sageli ka puhta tootmise toetamine – on oluline mitmel tasandil, sest see aitab lahendada nii keskkonna kui ka

majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ning on ringmajanduse alus. Ohutu materjaliringlus aitab vältida ohtlike ainete sattumist keskkonda ning võimaldab materjale hoida majanduses

kauem, vähendades vajadust uute ressursside järele ja seeläbi ka CO₂ heidet. Toetuse mõju väljendub nii Eesti keskkonnajalajälje vähenemises kui ka ringmajanduse printsiipidel põhineva ettevõtluse arendamises. Ressursside tõhusamal kasutamisel on oluline mõju

kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele.

Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega ja

suunatud järgmistele teemadele: 1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, 2) väike ressursitootlikkus ning 3) suure kodumaise materjalitarbimise ja jäätmetekke tõttu pärsitud

konkurentsivõime. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket

ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste alus on

2 https://ec.europa.eu/eurostat/web/circular-economy/monitoring-framework 3 https:// ellenmacarthurfoundation.org/completing-the-picture

7

eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D), samuti EL-i uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Toetatav tegevus aitab saavutada EL-i ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse

ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega. Kliimaminister kinnitas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ 20. detsembril 2023. aastal. Kavas

antakse ülevaade olulisematest jäätmekäitluse põhimõtetest, valitsevast olukorrast ja eelmise, 2014.–2020. aasta jäätmekava eesmärkide täitmisest, samuti uue jäätmekava strateegilistest eesmärkidest ja meetmetest.

Riigi jäätmekava lähtub kolmest strateegilisest eesmärgist: 1) kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse

edendamine; 2) ohutu materjaliringluse suurendamine; 3) jäätmekäitluse mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka

looduskeskkonnale tervikuna. Jäätmekava eesmärkide seadmisel ja meetmete valikul on arvestatud ringmajanduse

põhimõtetest lähtuvale majandusmudelile ülemineku ja kliimaeesmärkide saavutamise vajadusega.

Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse, et toetatavates tegevustes arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja

panustatakse Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht ja näitajad, mille saavutamisele eelnõus kirjeldatud toetatavate tegevustega kaasa aidatakse.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa „Eesti 2035“ sihi „Majandus – Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ saavutamisse. Eesmärk on uuendusmeelne ja teadmistepõhine Eesti majandus, milles kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha

omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkonna suund on kutsuda töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima ning looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

Määruse nõuetele vastavad projektid aitavad hoida „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja saavutada

sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ moel, mis toetab keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut ja võrdseid võimalusi ning ligipääsetavust. Seda seost kajastatakse järgmiste näitajate

abil: 1) keskkonnatrendide indeks;

2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i 27 liikmesriigi keskmisest, kohaldub tegevustele väljaspool Harjumaad.

Võrdseid võimalusi see määrus ei puuduta, kuna määruse alusel antakse toetust ettevõtetele ning ellu viidavad projektid ei ole suunatud avalikkusele. Toetatavate tegevuste iseloomu tõttu

(investeeringud ressursi- ja energiatõhususe suurendamiseks ning ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks) puudub seos võrdsete võimaluste horisontaalse põhimõttega.

Soolist võrdõiguslikkust see määrus ei puuduta, kuna määruse alusel antakse toetust ettevõtetele ning ellu viidavad projektid ei ole suunatud avalikkusele. Toetatavate tegevuste

iseloomu tõttu (investeeringud ressursi- ja energiatõhususe suurendamiseks ja ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks) puudub seos soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõttega.

8

Ligipääsetavus tagatakse käesoleva määruse § 20 lõikes 6 sätestatud nõude abil. Toetuse kasutamisel tuleb tagada erivajadustega inimestele ligipääs avalikkusele pakutavatele

lahendustele ja teenustele ning tegevustele. Üldiselt määrus seda küsimust ei puuduta, kuna määruse alusel antakse toetust ettevõtetele ning ellu viidavad projektid ei ole suunatud

avalikkusele. Toetatavate tegevuste iseloomu tõttu (investeeringud ressursi- ja energiatõhususe suurendamiseks ja ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks) puudub seos ligipääsetavuse horisontaalse põhimõttega.

Regionaalarengu toetamiseks peetakse meetme rakendamisel silmas tasakaalustatud

regionaalse arengu eesmärke, mille saavutamist hinnatakse tööviljakuse regionaalsete erisuste kahanemise järgi. Ressursitõhususe kasvul on suur potentsiaal suurendada tööviljakust ning panustada mõõdikusse „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Projektiga ei panustata sellesse näitajasse, kui projekti viiakse ellu Tartu- ja Harjumaal. Arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusplaani ülesandega suunata ettevõtlusmeetmete

„Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regiooni. Eelneva perioodi sarnase toetusmeetme andmestikust4 nähtub, et ressursiinvesteeringute toetused jagunesid maakonniti valdavalt korrelatsioonis töötleva ja

mäetööstuse ettevõtete arvuga maakonnas (v.a Harju- ja Ida-Virumaal) ning Harjumaa ja Tartumaa ettevõtjaid toetavate projektide arv ja toetusmaht jäid 60% piiresse kõigist toetatud

projektidest ja kogu toetusmahust, seega ei ole täiendavate piirangute seadmine regionaalsete piirkondade vahel vajalik. Küll aga jälgitakse tegevuse elluviimise jooksul toetuse maakondlikku jaotust ning vajaduse korral kavandatakse muudatused toetuse andmise

tingimustes. Ida-Virumaal saadi toetust proportsionaalselt vähem võrreldes mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtete arvuga piirkonnas. Osalt võib see olla tingitud asjaolust, et käesolevat

määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud tegevustele, millega tegelevaid ettevõtteid on Ida-Virumaal enam. Küll aga rakendatakse Ida-Virumaa ettevõtetele

kõrgemat regionaalabi määra. Tasakaalustatud regionaalse arengu tagamiseks suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks tootmisüksustesse väljaspool Tallinna ja Tartu

regioone. Tasakaalustatud regionaalse arengu toetamist kajastatakse asjakohastel juhtudel näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja puhul on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32% ja 35%

vahele, samal ajal kui Harjumaal on see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Osa toetusi suunatakse ka

Harjumaale, need projektid selles näitajas ei kajastu.

Kliima- ja keskkonnahoid on väga tähtsad, sest toetatavad tegevused edendavad

ressursitõhusale majandusele üleminekut. Toetuse andmise eesmärk on rakendada Eestis ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel. Info sihi ja näitaja kohta kantakse

struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Projektiga panustatakse „Eesti 2035“ näitajasse „keskkonnatrendide indeks“ ja näitajasse „säästva arengu riikliku strateegia“, „EMAS-i keskkonnajuhtimissüsteemi rakendajad“ ja „ISO

keskkonnajuhtimissüsteemi rakendajad“. Esimene „säästva arengu riikliku strateegia“ näitaja on ka valitsuse tegevusprogrammi mõõdik, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust

kogu materjalikasutuses. Investeeringutega ressursi- ja energiatõhusamate toodete tootmisse ja teenuste osutamisse suurendatakse ressursitootlikkust ning panustatakse ka vastavasse näitajasse. Tootmisel ohtlike aineteta tagatakse, et tooted on hilisemas olelusringi etapis

võimalik ringlusse võtta, panustades sellega mõõdikusse „ringleva materjali määr“.

4 allikas: struktuuritoetuse registri aruandlussüsteem, aruanne kajastab andmeid seisuga

23.08.2023

9

Toetatakse terviklikke insenertehnilisi lahendusi, millega kaasneb ressursisääst. Lahendused hõlmavad nii tootmis- kui ka tarneahelate tõhustamist. Terviklike lahenduste all mõistetakse selliseid lahendusi, mis hõlmavad näiteks tegevusi alates tootmise optimeerimisest kuni

hoonete renoveerimiseni või ressursisäästlikumaks muutmiseni. Oluline on esmalt hinnata olemasolevat ressursikasutust ja alles siis dimensioonida tulevast kasutust.

Toetatakse tehnoloogiate uuendamist (sh süsteemide parandamist), mille tulemusena nõuab sama toodangu tootmine vähem ressurssi. See võimaldab sama toorainehulgaga saada rohkem toodangut, panustades sellega mõõdikusse „ressursitootlikkus, euro/kg“.

Toetust antakse ka, et soetada seade oma tootmisjääkide kasutamiseks, millega vähendataks primaarse ja suurendataks teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis. Toetatakse lahendusi,

mille tulemusena saab ettevõte ära kasutada enda tegevuses tekkivaid tootmisjääke, panustades selle tegevusega mõõdikusse „ringleva materjali määr“. Toetuse saajad toetuse taotlemisel a kinnitavad, kas nende projekt on kooskõlas kliima- ja

keskkonnahoidu panustamise nõuetega. Projekt on kooskõlas, kui toetuse saaja täidab kõiki määruses sätestatud nõudeid.

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu EL-i põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26).

Lõigetes 5 ja 6 selgitatakse, millisesse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava tulemusnäitajasse panustatakse. Selle aluseks on tabelis 1 ja 2 esitatud andmed. Iga toetatava

projektiga peab panustama väljund- ja tulemusnäitajasse. Näitajate sisu ja aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate täitmisest raporteeritakse siis, kui projekt on lõppenud.

Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja sihttaseme prognoos selle määruse alusel toetamise

korral

Meetme nimekirja väljundnäitajasse planeeritud panustamised sekkumiste kaupa: 21.2.4.12. Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja

auditite toetamine – 75; 21.2.4.11. Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate

erialaekspertide koolitus – 10; 21.2.4.13. Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse

edendamine – 50; 21.2.4.15. Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine – 15. Määruse abil on võimalik toetada sekkumises 21.2.4.12 rohkem ettevõtjaid, kui algselt oli

planeeritud. Sisuline tegevus on rakenduskavas tervikuna välja toodud. Sekkumiste 21.2.4.13 ja sekkumiste 21.2.4.15 toetatavaid tegevusi toetatakse sekkumise 21.2.4.12 eelarve alt.

Üldine väljundnäitaja saavutustase ei muutu. Kuna toetusi antakse jooksvalt, siis on ennatlik teha meetme nimekirjas sekkumiste kaupa planeeritavaid sihttasemete muudatusi.

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

väljundnäitaja

nimetus ja mõõtühik

Algtase

ja

aasta

2024. a

vahesihi

tase

2029. a

sihttase

Selgitav teave

Ringmajanduses toetatavad ettevõtjad

(ettevõtjad)

Ei kohaldu

0 50 Rahalist toetust saanud unikaalsete ettevõtete arv.

Näitaja täitmist raporteeritakse pärast projekti tegevuste lõpetamist lõpparuandega.

10

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitaja sihttaseme prognoos selle määruse alusel toetamise korral

Meetme nimekirja tulemusnäitajasse planeeritud panustamised sekkumiste kaupa: 21.2.4.12. Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine – 37 500;

21.2.4.11. Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate

erialaekspertide koolitus – 500; 21.2.4.13. Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine – 2000;

21.2.4.15. Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine – 40 000. Toetuste abil on võimalik saavutada tõenäoliselt esmase toorme sääst projektidega sekkumises

21.2.4.12 rohkem kui teistes sekkumistes, kui algselt oli planeeritud. Üldine tulemusnäitaja saavutustase kavandatava määrusega ei muutu. Kuna toetusi antakse jooksvalt, siis on ennatlik kavandada ka rakenduskavas sekkumiste kaupa või üldiselt

planeeritud sihttaseme muudatusi.

Lõikes 7 sätestatakse, et toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja eelnõukohase määruse § 5 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud toetatav tegevus ja selliste tegevuste arv.

Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus) ning rakendusasutus

Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse.

Lõikes 1 antakse toetust väike- ja suurinvesteeringuteks, et suurendada energia- või ressursitõhusust või vähendada ohtlike ainete kasutamist. Ettevõte, millel pole ISO 14001, ISO

50001 või EMAS-i sertifikaati, saab ühe taotluse raames taotleda toetust nii nimetatud sertifikaatide taotlemiseks kui ka investeeringuteks energiatõhususe parandamisse.

Väike- ja suurinvesteeringute erinevus tuleneb toetatavast summast (sätestatud § 9 lõikes 1), sihtrühmast (sätestatud § 10 lõikes 1) ning nõutavast dokumentatsioonist, st investeeringu vastavusest teostatavusuuringule või asjaomasele auditile (sätestatud § 5 lõigetes 3 ja 4).

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

tulemusnäitaja

nimetus ja mõõtühik,

kood

Alg-

tase

Aasta 2024. a

vahe-

sihitase

2029. a

siht-

tase

Selgitav teave

Esmase toorme sääst projektidega (tonni

aastas)

0 2021 ei kohaldu

2000 Toetatud projekti tulemusel tekkiva esmase toorme sääst

ühe aasta kohta. Saavutustaset raporteeritakse üks aasta

pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

Arvutusmetoodika on leitav KIK-i veebilehelt.

11

Toetatavad tegevused hõlmavad terviklike insenertehniliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist, mis toovad kaasa energia- või ressursikasutuse vähenemise (teenuse- või tooteühiku kohta) või ohtlike ainete asendamise ohutute alternatiividega. Lahendused peavad

olema põhjendatud ning lähtuma ettevõtte tegevusvaldkonnast ja sisendite-tulemite analüüsist (teostatavusuuring või audit). Projektide puhul eeldatakse süstemaatilist lähenemist, mille

aluseks on olemasoleva olukorra kaardistamine ning sihipärane parendustegevus. Lahendused hõlmavad nii tootmis- kui ka tarneahelate tõhustamist. Terviklike lahenduste all mõistetakse selliseid lahendusi, mis hõlmavad näiteks tegevusi alates tootmise optimeerimisest kuni

hoonete renoveerimiseni või ressursisäästlikumaks muutmiseni. Oluline on esmalt hinnata olemasolevat energia- või ressursikasutust ja alles siis dimensioonida tulevast kasutust.

Hoonete puhul tuleb silmas pidada, et need peavad olema otseselt seotud tootmise või teenusega (hoonete soojustamine ja nende energiatõhusamaks muutmine eeldusel, et tegevuse spetsiifikast lähtudes on vaja hoida hoones temperatuuri, rõhku või muud olulist tegurit), mitte

aga lihtsalt ettevõtte töötingimuste parandamisega, ilma et koos sellega kasvaks ettevõtte ressursitõhusus. Toetust antakse seadmete soetamiseks ja/või nende väljavahetamiseks

uuenduslike, energiat ja ressurssi säästvamate seadmete vastu. Toetatakse tehnoloogiate uuendamist (sh süsteemide parandamist), mille tulemusena vajatakse sama toodangu tootmiseks või teenuse pakkumiseks vähem ressursi või kaob vajadus kasutada ohtlikke aineid.

See võimaldab sama energia- või toorainehulgaga saada rohkem toodangut ning toodang on olelusringi lõpus lihtsamini ringlusse võetav. Toetatakse lahendusi, mis parandavad ettevõtte

tootmisprotsesse. Selleks võib olla protsessi reorganiseerimine või mõni muu lahendus. Samuti antakse toetust, et soetada seade oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab primaarse ja suurendab teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis. Toetatakse lahendusi, mis võimaldavad

ettevõttel ära kasutada enda tegevuses tekkivaid tootmisjääke. Energia- ja ressursside kulude jälgimiseks ja vähendamiseks toetatakse ka andurite ja mõõturite paigaldamist elektri, gaasi,

vee, suruõhu jne tarbimise mõõtmiseks ning taastuvenergia ja selle salvestamise lahendusi ettevõtte enda tarbeks. Tegevused võivad sisaldada ka tootmisjuhtimissüsteemide ja hooneautomaatikasüsteemide paigaldamist, nende reaalajas juhtimise süsteemide loomist,

automaatsete häirete seadistamist, et tootmine või teenuse osutamine oleks energia- ja ressursitõhusam.

Lõige 2 sätestab, et paragrahvi 5 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud investeeringut energiatõhususe projekti toetatakse tingimusel, kui ettevõttel on varem või toetuse tulemusel

integreeritakse energiajuhtimissüsteem ning ISO 14001, ISO 50001 või EMAS-i sertifikaat. Juhtimissüsteem tagab, et energiatõhususe meetmeid rakendatakse läbimõeldult ja süsteemselt,

pideva parendamise põhimõttel. Süsteemne lähenemine energiatõhususele tagab pikaajalise ja jätkusuutliku mõju.

Lõige 3 sätestab, et paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud investeeringut ressursitõhususse või ohtlike ainete kasutamise vähendamisse toetatakse juhul, kui ettevõtte

projekt vastab teostatavusuuringule, mis on tehtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi. Alternatiivina võib projekt toetuda energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditile, mis on tehtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi.

Lõige 4 sätestab, et paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4, 5 ja 6 nimetatud investeeringu elluviimist

toetatakse energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi alusel, mis on tehtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi.

Lõige 5 sätestab, et toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

12

Lõikes 6 sätestatakse nõue, et toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Seda põhimõtet tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (852/2020) artikli 17 tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“

(ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga.

Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine. Selleks et määrus vastaks põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, ei tohi toetatav

tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui

see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet.Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavasti kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele,

pigem on mõju positiivne. Ressursi- ja energiatõhusamast tootmisest tingituna ning ringlusse võetavaid tooteid pakkudes väheneb vajadus toota ja ammutada uusi materjale, millega kaasneks kasvuhoonegaaside heide;

2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele; 3) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee ja

mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head

keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem on mõju positiivne, sest ressursside parem kasutus vähendab vajadust toota uusi materjale, millega kaasneks ka suurem veekasutus;

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist või võib kahjustada jäätmeid pikaajaliselt kõrvaldades keskkonda oluliselt ja pikaks ajaks. Määruse tegevustel on positiivne

mõju. Määruses kirjeldatud toetatavad tegevused võimaldavad ressursse tõhusamalt kasutada ning edendavad ohutut materjaliringlust;

5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Toetatavate tegevuste elluviimisel jälgitakse

keskkonnanõudeid. Ressursitõhusamad seadmed vähendavad reostusohtu, kuna suurem osa ressursist kasutatakse tootmiseks ning jäätmeid tekib vähem. Oma tootmisjääke kasutades

väheneb samuti jäätmeteke ja sellest tingitud võimalik reostus; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Tänu

ressursitõhusamate lahenduste rakendamisele ja ohutu materjaliringluse edendamisele väheneb uue ressursi hankimise vajadus ja seetõttu mõju keskkonnale.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas põhimõtte „ei

13

kahjusta oluliselt“ analüüsi. Seega ei ole taotlejal vaja teha täiemahulist DNSH hindamist. Taotleja kinnitab, et tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

Paragrahvis 6 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja kehtestatavas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning

taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus

taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelnõu § 11 lõike 2 punkti 8 järgi. Taotluse esitamisele eelnevad kulud võivad hõlmata näiteks kliimakindluse hindamise ning auditite ja juhtimissüsteemide integreerimisega seotud kulusid, mis on vajalikud

investeeringutaotluse esitamiseks.

Lõike 2 kohaselt määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §‑s 5, mis saavutavad sellised tulemused, nagu on kirjeldatud eelnõu §‑s 3, ja mis jäävad §‑s 9 sätestatud piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on

välja toodud abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul, mis võivad teatud juhtudel piirata lõike 2 teistes punktides loetletud kulude lubatavust.

Lõike 2 punkti 9 kohaselt on abikõlblik projektijuhtimise kulu. Projektijuhtimise kulu võib hõlmata näiteks kulusid, mis on seotud hangete tegemise, aruandluse, seire ja omanikujärelevalvega.

Lõike 2 punkti 10 kohaselt on abikõlblik otsene personalikulu. Otsene personalikulu võib hõlmata näiteks keskkonna- või energiajuhtimissüsteemi integreerimiseks vajalikke tegevusi.

Lõike 2 punkti 11 kohaselt on abikõlblikud muud kulud, mis on vajalikud § 3 lõike 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Näiteks personali koolitamise kulu, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks, on otsene kulu ega liigitu muude kulude alla.

Lõike 2 punkti 12 kohaselt on abikõlblik ka kliimakindluse analüüsi koostamise kulu. Lõike 4 punkti 3 kohaselt on energiatõhusa investeeringu rakendamisel abikõlblikud kulud, mis

on seotud energiatõhususega kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmetes, vee korduskasutussüsteemide rakendamisega või fossiilkütuste kasutamisest loobumiseks tehtavad investeeringutega. Fossiilkütuste kasutamisest loobumiseks tehtavate investeeringute puhul

mõeldakse kohapeal kasutatavate fossiilkütusel põhinevate seadmete asendamist elektriseadmetega.

Lõike 5 punktid 1 ja 2 sätestavad, et abikõlblikud kulud on ohutu materjaliringluse tagamiseks vajalikud tegevused ohtlike ainete ohututega asendamiseks toodetes, tegevustes ja teenustes. Toetust antakse investeeringutele, millele võivad eelneda teadus-arendustegevused5. Uue

protsessi juurutamiseks või toote muutmiseks/seadistamiseks määruse kohaselt vajaliku auditi või teostatavusuuringu või investeeringu käigus on kohaldatavuse korral võimalik toetada

näiteks katsete, analüüside ja laboritestide tegemist. Need peavad oleme otseselt seotud projekti raames asendatava aine kvaliteedi, tõhususe, kliendile ja kasutusotstarbeks sobivuse, ohutuse jms hindamisega. Ainete asendamise protsessi puhul peavad sellised tegevused olema

vajalikud enne uue protsessi juurutamist või toote lõplikku kasutuselevõttu. Siinkohal ei mõelda ohutute ainete materjalivaru soetamist (v.a olemasoleva laovaru mahus) ega teadusarendust,

vaid tegevusi või seadmeid, mille puhul ei ole vaja enam ohtlikke aineid kasutada. Lõikes 6 sätestatakse, et kuni 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projekti korral on kulu abikõlblik kindlasummalise makse alusel. Kogusumma arvutab rakendusüksus eelarveprojekti

5 Teadus- ja arendustegevus (sh eksperimentaalarendus) hõlmab süstemaatilist loomingulist

tegevust selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste hulka, ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks.

14

põhjal. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse. Hinnavõrdluse tegemiseks esitab taotleja võrreldavad hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumuse lähteülesande kirjelduse koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Taotleja

peab olema teinud piisavaid pingutusi saamaks võrreldavaid hinnapakkumusi, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist

hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Pakkumuste võtmise protsess peab olema selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks tuleb anda piisavalt aega ning taotleja peab tehtud päringud dokumenteerima, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames).

Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti eelarvest.

Lõikes 7 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud. Lõike 7 punkti 8 kohaselt ei ole abikõlblik hoonete rekonstrueerimine ja uuendamine, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevusega. Samas võib hoonete rekonstrueerimise ja

uuendamise vajadus tuleneda keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemi rakendamise tulemustest ning sellisel juhul on tegemist eesmärgipärase investeeringuga. Samuti on hoone ehitamine,

rekonstrueerimine ja uuendamine abikõlblik, kui see on vajalik näiteks uue ressursisäästliku tehnoloogia (näiteks tootmisliini) kasutuselevõtuks. Lõike 7 punkti 11 kohaselt on abikõlbmatu sisepõlemismootoril põhinevate seadmete

soetamine, ka juhul, kui kütusena kasutatakse taastuvaid kütuseid, näiteks biodiislit. Lõikes 8 tuuakse välja, et riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega

sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Kliimakindluse hindamise kulud on ka riigiabi taotlemise korral abikõlblikud § 7 lõike 1 kohaselt.

Paragrahvi 7 lõigetes 1–3 käsitletakse täpsemalt meetme raames toetatavate tegevuste

abikõlblikkuse perioodi detaile. Lõikes 1 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse

esitamise järgnev päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. See tähendab, et kõik projekti tegevused ja ka kulud peavad jääma abikõlblikkuse perioodi. Erandina on abikõlblik

periood pikem, kui projektis on olnud vajalik eelnevalt hinnata kliimakindlust või teha teostatavuse uuring või asjakohane audit ja selleks soovitakse toetust saada. Enne taotluse esitamist ja projekti elluviimise jaoks tehtud kliimakindluse, teostatavuse uuringu ja auditi

kulusid saab rahastada ainult vähese tähtsusega abina. Lõikes 2 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. See

tähendab, et projekti tegevused ja kulud on abikõlblikud maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab kliimakindluse hindamist või auditi tegemist ja see viiakse läbi enne taotluse esitamist, on abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud.

Lõikes 3 selgitatakse, et toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse korral võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra. See tähendab, et

abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi. Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumise võtmist, hanke väljakuulutamist , lepingu sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega alustamist jms. Kindlasummalise makse

korral loetakse tegevuse alguseks esimese kulu tegemist.

Paragrahvi 8 lõiked 1–11 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat ja vähese tähtsusega abi andmist. Riigiabi antakse meetmes üldise grupierandi määruse artiklite 14, 36, 38 ja 47 alusel. Artikli 14 alusel toetatava regionaalabi rakendamise eelduseks on rida tingimusi (siinkohal ei

ole otstarbekas neid kõiki välja tuua), kuid kokkuvõtlikult seab see vähem piiranguid rahastatava tegevuse sisule ning abikõlblikele kuludele kui teised ÜGEM-i toetusskeemid.

Peamine ÜGEM-i artikli 14 spetsiifiline nõue on see, et toetatav tegevus peab vastama alginvesteeringu mõistele (ÜGEM-i art 2 lg 49). Keskkonnainvesteeringute Keskuse varasemas

15

praktikas on rahastatud ressursitõhususe projektide hulgas enamasti alginvesteeringuks „tootmisvõimsuse suurendamine“, kuid ka „toodangu mitmekesistamine“ ning „tootmise täielik ümberkorraldamine“. Suurettevõtjatele saab artikli 14 lõike 1 kohaselt abi anda ainult

alginvesteeringuks, millega soodustatakse asjaomases piirkonnas uut majandustegevust. Uus majandustegevus on defineeritud ÜGEM-i artikli 2 punktis 51. Toetuse maksimaalne määr

suurettevõtjale on olenevalt piirkonnast 15–25%, keskmise suurusega ettevõtjale 25–35% ja väikeettevõtjale 35–45% abikõlblikest kuludest.

ÜGEM-i artikli 38 alusel saab anda investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel saavutada suuremat energiatõhusust. Energiatõhususe mõiste tuleneb art ikli 2 punktist 103.

Olulisim piirang on see, et rahastatakse vaid „täiendavaid investeerimiskulusid“, nagu need on sätestatud artikli lõikes 4. Toetuse maksimaalne osakaal on suurettevõtjale 35%, keskmise suurusega ettevõtjale 45% ja väikeettevõtjale 55% abikõlblikest kuludest.

ÜGEM-i artikli 36 alusel saab anda investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu

keskkonnakaitsenormatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumise korral. Ka siin on abikõlblikud vaid „täiendavad investeeringukulud“ (täpsemalt defineeritud artikli lõikes 4). Taotlust menetledes tuleb seega analüüsida nii liidu

normatiivide küsimust kui ka abikõlblike kulude suurust. Toetuse maksimaalne osakaal on suurettevõtjale 45%, keskmise suurusega ettevõtjale 55% ja väikeettevõtjale 65% abikõlblikest

kuludest. ÜGEM-i artikli 36 kasutamist piirab enim lõige 1a, mis ütleb muu hulgas järgmist : „Käesolevat artiklit ei kohaldata meetmete suhtes, mida reguleerivad täpsemad normid on sätestatud artiklites 36a, 36b ja 38–48. Käesolevat artiklit ei kohaldata samuti fossiilkütuseid

(v.a maagaas) kasutavatesse seadmetesse, masinatesse ja tööstuslikku tootmisse tehtavate investeeringute suhtes.“ Sättest tuleks välja lugeda, et kui tegevuse puhul on võimalik anda

riigiabi näiteks artiklite 38 või 47 alusel, siis riigiabi artikli 36 alusel anda ei saa. Samuti ei saa eelnõu kohaselt teha artikli 36 lõike 1a muudatuse alusel investeeringut seadmetesse, mis kasutavad fossiilkütuseid, v.a maagaas. Nimetatud muudatuse põhjal võib prognoosida, et

praktikas on võimalus artikli 36 alusel abi anda pigem harv, enim on see ehk kasutatav investeeringuks ohtlike ainete kasutamise vähendamisse.

ÜGEM-i artikli 47 alusel saaks abi anda lisaks ringmajanduse projektidele ka ressursitõhususe projektidele. Abimäär on suurettevõtjatele 45%, keskmise suurusega ettevõtjatele 55% ja

väikeettevõtjatele 65%. Artikli 47 kasutamist piiravad aga ka pärast muudatuse tegemist eelkõige kaks olulist tingimust. Esiteks rahastatakse ka siin vaid n-ö täiendavaid

investeerimiskulusid (artikli lõige 7). Olulisim piirang on lõikes 6 nõutu: „Investeering läheb kaugemale sellest, mis on majanduslikult kasumlik või juurdunud kaubandustava, mida kasutatakse üldiselt kogu liidus ning eri tehnoloogiavaldkondades.“

Paragrahvis 9 sätestatakse määruse järgi toetava projekti piirsumma ja osakaal.

Lõikes 1 sätestatakse projekti minimaalne ja maksimaalne kogumaksumus väikeinvesteeringute jaoks ning projekti minimaalne kogumaksumus ja maksimaalne abikõlblike kulude maksumus suurinvesteeringute jaoks. Erisus lähtub kindlasummalise makse

rakendamisest.

Määruse alusel toetatakse tegevusi meetmest „Ringmajanduse korraldamine“. Kehtiv meetme eelarve on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Kehtiv ringmajanduse korraldamise eelarve eurodes meetme nimekirja ja rakenduskava järgi

16

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

EL-i toetuse eelarve

Riiklik kaas- finantseering

Oma- finantseering

Kogu- maksumus

Ringmajanduse korraldamine

Ringmajandus- põhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; tööstus- ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine; jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; ringlussevõtuvõime parandamine ja ohutu materjaliringluse tagamine.

111 028 963 2 122 758 118 500 000 231 651 721

Ringmajanduse korraldamise eelarve detailne jagunemine on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Kehtiv ringmajanduse korraldamise eelarve meetme nimekirja ja rakenduskava järgi

Rakenduskavaga kooskõlas olevad

sekkumised

EL-i toetuse

eelarve

EL-i toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega seotud kahjude

vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

a) TAT käskkiri: teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

17

Lisaraha (sekkumisest 21.2.4.15) 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941

b) TAT käskkiri: pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

Lisaraha (sekkumisest 21.2.4.15) 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470

c) TAT määrus: avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja teenindussektori, sh

VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

a) TAT määrus: audit (ressursi- ja kemikaaliaudit) 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus:

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja

vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus)

(sekkumise number 21.2.4.13) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri: riigi poolt vajaliku taristu arendamine 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT: avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine (avatud taotlemine,

määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942

Vajadus jagada detailselt ringmajanduse korraldamise sekkumise 21.2.4.12 eelarvet pärast

kaitsekulutustega seotud ümbertõsteid (edaspidi REARM) jääb väiksemaks, kuid ei piira kavandatava määruse alusel antavate toetuste kasutamist. Sekkumises 21.2.4.12 on kaks

taotlusvooru avatud EL toetussummadega kokku 500 000 eurot (auditite toetamiseks) ja 15 000 000 eurot (investeeringute toetamiseks). Kogu ringmajanduse korraldamiseks kavandatud eelarve pärast REARMi kärpeid on esitatud tabelis 5.

Tabel 5. Ringmajanduse korraldamise eelarve detailne jagunemine REARMi tõttu

Rakenduskavag

a kooskõlas

olevad

sekkumised

Rakendussk

eem

EL-i

toetuse

%

Tegevuse

kogueelarve

EL-i osa, €

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogusumma

21.2.4.11

(teavitus) käskkiri 85 2 850 000 502 941 0 3 352 941

18

21.2.4.11

(pärandmõjud) käskkiri 85 1 650 000 291 176 0 1 941 176

21.2.4.11

(mudelid) määrus 70 436 923 0 187 253 624 176

21.2.4.12 (audit) määrus 33 500 000 0 1 000 000 1 500 000

21.2.4.12

(investeeringud) määrus 15–65 24 000 000 0 56 679 124 80 679 124

21.2.4.13

(pakendid) määrus 70 3 500 000 0 1 500 000 5 000 000

21.2.4.14

(jäätmete liigit i

kogumine) käskkiri 47,93 740 770 804 778 0 1 545 548

21.2.4.14

(jäätmete liigit i

kogumine) määrus 60–80 27 963 077 0 6 990 769 34 953 846

21.2.4.15

(ringlussevõtuvõi

me parandamine) määrus 54 14 000 000 11 661 678 25 661 678

KOKKU

75 640 770 1 598 895 78 018 824 155 258 489

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Paragrahvi 10 lõigetes 1–4 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Lõikes 1 sätestatakse, kes võib toetust taotleda.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et § 5 lõike 1 punktis 1 ja 2 tegevuste puhul võib taotleja olla äriseadustiku mõistes äriühing, kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus

või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ toodud järgmistele koodidele: mäetööstus (jagu B,

alajagu 07-09) või töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33) või hulgi- ja jaekaubandus (jagu G, alajagu 46- 47) või majutus ja toitlustus (jagu I, alajagu 55-56) või haldus- ja abitegevused (jagu

O, alajagu 77). Lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et § 5 lõike 1 punktis 4 ja 5 tegevuste puhul võib taotleja olla äriseadustiku mõistes äriühing, kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus

või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ toodud järgmistele koodidele: töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33). Lõike 1 punktis 3 on välja toodud, et § 5 lõike 1 punkti 3 ja 6 tegevuste puhul võib taotleja olla

äriühing, kes oma tootmises, tootes, tegevuses, või teenuse pakkumisel kasutab ohtlikke aineid, või kes kasutab ohtlikke aineid sisaldavaid komponente. Võimalikke taotlejaid ei ole

detailsemalt piiritletud, kuna pea kõik ettevõtted kasutavad oma teenuste või toodete pakkumiseks ja tegevuste elluviimiseks kemikaale (ohtlikke aineid) ning seda ka juhul, kui ettevõte ise ei pea oma tegevust kemikaalidega seotuks.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotleja peab vastama ühendmääruse §-le 3. Lõikes 3 sätestatakse, et taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele infost, mis mõjutab

toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas vastab taotlus määruse nõuetele.

Paragrahvi 11 lõigetes 1–3 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele.

Lõikega 1 kehtestatakse nõue, et toetus, mida taotletakse, ei tohi ületada §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

19

Lõikes 2 sätestatakse, milliseid lisaandmeid ja -dokumente peab taotlus sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele.

Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud

andmeid ja dokumente. Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Kinnitus tuleb esitada rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, juhend avaldatakse

taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel. Lõike 2 punkti 11 kohaselt peab taotleja arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki

asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja nõuete kohaldumise korral arvestada korraldusasutuse veebilehel6 toodud keskkonnanõuetega. Taotleja kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ . Enne kinnituse andmist tutvub taotleja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on

lisatud taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab e-toetuse keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi. Lõike 2 punkti 14 kohaselt tuleb esitada kliimakindluse tagamise hinnang sellistele

taristuinvesteeringutele (näiteks hoonesse), mille kestvus on vähemalt viis aastat. Hinnangu esitamise kirjeldus on toodud käesoleva määruse § 2 punkti 11 juures

Lõike 2 punkti 19 kohaselt tuleb paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuse puhul esitada ajakohane teostatavusuuring, mis on tehtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi. Et toetatud investeering oleks majanduslikult ja keskkonnahoidlikult tõhus, peab projekt

põhinema realistlikul ja põhjendatud teostatavusuuringul. See välistab juhuslikud ja mittetasuvad investeeringud ning tagab, et toetuse abil saavutatakse soovitud tulemused.

Teostatavusuuringule ei kehti kutsetunnistuse nõue ning taotleja võib teha aja- ja asjakohase teostatavusuuringu rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi, kuid võib ka kaasata pädeva eksperdi, kelle põhjendatud kulud on abikõlblikud.

Lõike 2 punkti 20 kohaselt tuleb paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4–6 nimetatud tegevuste puhul esitada ajakohane audit, mis on tehtud ressursi- ja ohutu materjaliringluse edendamiseks

rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi ning energiatõhususe projektide puhul energiamajanduse korralduse seaduse §-s 27 sätestatud nõuete kohaselt. Ajakohane audit on audit, mis vastab asjakohasele juhendile.

Lõikes 3 sätestatakse, et lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja asjaomases turusektoris

tegutsevalt ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu põhjal. Et teha hinnavõrdlus kindlasummalise makse kehtestamiseks, on vaja võrreldavaid hinnapakkumusi kirjalikult taasesitatavas vormis üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse

lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine

ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhul, kui pakkujad on näiteks pakkumuste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste

võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalikeks

audititeks). Eelnõu 4. peatükis määratakse kindlaks toetuse taotlemise ja taotluste menetlemise protsess.

Paragrahvi 12 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni.

6 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded

20

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve, toetatavate tegevuste loetelu ja ajakava kinnitab rakendusasutus käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama kõnesoleva paragrahvi lõikele 3, mille kohaselt tuleb vähemalt 40%

taotlusvooru eelarvest suunata toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise

toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. See võimaldab toetust paindlikumalt suunata eri tegevustele ja taotlejatele. Lähtutakse nii riiklikest prioriteetidest kui ka turu nõudlusest. Lõikes 3 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata väljapoole Tallinna ja Tartu

regioone. See nõue kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande „Analüüs ja ettepanekud „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste

suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ alusel. Ülesanne tuleneb Vabariigi Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5 „Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet“.

Selleks kehtestatakse suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks, eesmärgiga suunata ettevõtlusmeetmete „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“

toetustest vähemalt 40% väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Rakendusüksus jälgib ja tagab, et see nõue oleks täidetud. Kui 40% eelarvest ammendub, avatakse ka Tallinna ja Tartu regiooni eelarve väljaspool seda regiooni toetust taotlevatele ettevõtetele. Juhul kui projekt on regiooni

ülene, hõlmates nii Tallinna või Tartu regiooni kui ka väljaspool neid asuvaid piirkondi, arvestatakse selle projekti toetuse eelarve väljaspool Tallinna ja Tartu regiooni suunatuks.

Lõikes 4 sätestatakse, et rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis (olenevalt avatava taotlusvooru tegevustest). Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale

suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse käskkirja alusel.

Lõikes 5 sätestatakse, et projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas. Lõikes 6 sätestatakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11

sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendatakse taotluste esitamise päevale ühendmääruse § 5 lõiget 2.

Lõikes 7 sätestatakse, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Lõikes 8 sätestatakse, et rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja.

Lõikes 9 sätestatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada.

Senine praktika eelmistel rahastusperioodidel on näidanud, et potentsiaalselt toetatavad projektid on keeruka iseloomuga ning menetlused võivad vajada korduvaid lisapäringuid,

mistõttu on menetlusaja pikendamine põhjendatud. Lõikes 10 sätestatakse, et rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui

esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

Lõikes 11 sätestatakse, et rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõnesolevas määruses sätestatud nõuded.

Paragrahvis 13 sätestatakse valikukomisjoniga seotud tegevused. Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks

ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte. Eksperthinnangu eesmärk on objektiivselt ja konstruktiivselt hinnata projekti vastavust

21

määruses sätestatud tingimustele. Eksperthinnang peab olema sisuline, põhjendatud ja toetuma konkreetsetele määruse sätetele, sisaldades ka viiteid asjakohastele punktidele. Tegemist ei tohi olla pelgalt arvamusavalduste või subjektiivsete seisukohtade esitamisega. Eksperdi hinnang

peab olema argumenteeritud viisil, mis toetab menetluse usaldusväärsust ning võimaldab taotlejal oma seisukohti vajadusel täiendada või selgitada. Kõik valikukomisjoni liikmed

allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku. Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et taotlejatel ei oleks võimalik neid mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul

ka tagantjärele, et tagada võimalus kasutada samu eksperte järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides.

Paragrahvis 14 sätestatakse projektide hindamine valikukriteeriumid. Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses kajastatud projekt

kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt neile nõuetele vastab.

Projekti rahastamise otsust tehes lähtub rakendusüksus järgnevatest valikukriteeriumidest.

1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning mõjutama perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamist. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkidega,

eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.1 „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine“. Eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal

kohalike ressursside jätkusuutliku ning kliima- ja elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket.

Valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki. Toetatavate tegevuste väljatöötamisel on eelnimetatud kriteeriume arvestatud. Toetuse taotleja

kinnitab projekti kooskõla riigi jäätmekava eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja

toetusmeetme eesmärgi saavutamisele. 2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud

tegevused vastavad toetuse määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi raames hinnatakse, kas:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; 2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ette nähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärke ning planeeritud väljundeid ja tulemusi parimal moel. See tähendab, et projekti tegevused peavad olema teostatavad ja jätkusuutlikud ning rakendusüksusel tuleb seda asjaolu kontrollida. Kriteeriumi kontrollimisel lähtutakse

taotlusvormis esitatud infost, taotleja koostatud teostatavusuuringust või auditist või muudest taotluse lisadest. Nende alusel tuvastatakse, kas projekti organisatsiooniline ülesehitus, taotleja

taristu, projekti tehniline lahendus, õiguslikud eeldused, vajalikud ressursid ja nõudlus projekti väljundi järele on piisavad, et projekti saab lugeda teostatavaks ja jätkusuutlikuks. Rakendusüksus võib lisaks nõuda huvikirjade esitamist ressursside sisendvoogude tagatuse ja

projektiväljundi nõudluse tõendamiseks.

22

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning muid võimalikke faktilisi asjaolusid (näiteks teistest õigusaktidest tulenevad kohustused, loamenetlused ning planeeringud jne).

3. Tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kulutõhusust. Kriteeriumi puhul hinnatakse, kas:

1) ettenähtud tegevused/lahendused on kulutõhus viis saavutada planeeritud väljundeid/tulemusi (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema põhjendatud ja kavandatavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks);

2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud, planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on suuteline rahastama projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on samuti saada info kindlasummalise makse kehtestamiseks eelarveprojekti alusel.

4. Tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekt ellu viia. Kontrollitakse,

kas taotlejal on kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekt kavandatud viisil ellu viia, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud).

5. Taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis, kui taotluses nimetatud toetatavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik

panustada § 3 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga.

Paragrahvi 15 lõigetes 1–6 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus.

Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevad toetuse saaja õigused, kohustused ja tingimused. Punkti 5 kohaldatakse mh kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse maksete suurusi ja tingimusi.

Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab meetme

eelarve vaba jäägi ja seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu on sätestatud ühendmääruse § 9 lõikes 1.

Lõikes 3 sätestatakse rakendusüksuse õigused juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Lõikes 4 sätestatakse, millised andmed pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses.

Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlejale edastatakse.

Paragrahv 17 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimusega. Lõike 1 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et

projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalise rahuldamise korral võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi.

23

Lõikes 4 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi. Lõikes 5 sätestatakse, et juhul kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada, saab taotleja

toetust alles pärast seda, kui on rakendusüksuse ettekirjutatud tingimuse täitnud. Maksete saamise õigus tekib toetuse saajal pärast seda, kui ta on rakendusüksusele tõendanud

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmiseprotsessi.

Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Lõikes 2 loetletakse juhud, kui toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse

rahuldamise otsuse muutmist. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12 lõike 6

kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga hoolikas.

Lõikes 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema. Paragrahvis 19 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi.

Paragrahv 20 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt infot ja selgitusi projekti koordineerima

määratud projektikoordinaatorilt. Toetuse saaja ja partneri kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, alustada projekti

tegevustega kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates ning kasutada ja säilitada projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Säilitamiskohustus sellisel perioodil on oluline, kuna toetuse abil tehakse suuremahuline

investeering ning see muutub kulutõhusaks pikema perioodi jooksul. Säilitamise kindel periood annab ka selguse, et investeeringuga soetatud seadmeid ja tarkvara kasutatakse

sihipäraselt piisava aja jooksul ja see toetab meetme eesmärkide saavutamist. Lisaks soodustab see soetama seadmeid, mis kestavad kauem ja toetavad seeläbi ka ringmajanduse põhimõtet. Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumuste võtmist, hanke

väljakuulutamist, lepingute sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega alustamist. Kindlasummalise makse korral loetakse üldjuhul tegevuse alguseks esimese kulu tekkimist.

Kindlasummalise makse korral tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele dokumendid tegevuse alustamise kohta ning tulemuse saavutamise tõendamise kohta. Toetuse saajal ja partneril, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb riigihangete

korraldamisel järgida riigihangete seadust. Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid

õigusakte ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Projekt ei

tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid.

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet. Lõigetes 1–6 sätestatakse, mida peab toetuse saaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle

esitama. Projektide korral, mille puhul on kohustus esitada kliimakindluse analüüs, peavad toetuse saajad lõpparuandes esitama mh teabe, milliseid kliimakindluse tagamise

leevendusmeetmeid või lahendusi projekti elluviimisel rakendati. Aruande esitamisel on oluline roll rakendusüksusel, kes taotluse kohaselt täpsustab, kui tihti ja millal peab aruande esitama.

24

Eeldatavasti toimub järelaruandlus aastaste tulemuste esitamise põhjal esimesel aastal pärast projekti lõppu rakendusüksuse etteantud vormi alusel. „Eesti 2035“ näitajatesse panustamine fikseeritakse ainult kinnitamise teel, eraldi infot ei koguta.

Lõike 5 kohaselt hinnatakse § 3 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutamise taset järgnevalt.

Esmase toorme säästuna arvestatakse säästetud ressursi mahtu. Energiat ja massi raporteeritakse rakendusüksuse avaldatud materjalide kohaselt. Näiteks elektrienergiasäästu teisendamisel tonnidesse lähtutakse sellest, et 1 MWh kaalub 1,32 tonni.

Selle arvutuskäigu puhul lähtutakse lihtsustamise huvides asjaolust, et elektrienergiatootmisel on tuginetud puhtalt põlevkivile (tegelik osakaal varieerub aastast aastasse ning on kahanevas

trendis (2022. aastal ca ¾)) kasuteguriga ca 34% (tegelik vahemik 26–40%), mis tähendab, et 1 MWh elektri tootmiseks on vaja 2,94 MWh põlevkivienergiat. Arvestatud on, et põlevkivi väikseim kütteväärtus on 8 MJ/kg ehk 2,22 MWh tonni kohta.

Ohutu materjaliringluse projektide esmase toorme säästuna arvestatakse ohtlike ainete materjali vähendatud koguseid.

Esmase toorme säästu raporteerimisel tuginetakse rakendusüksuse avaldatud teisendussüsteemile kodulehel ning vajadusel ka lisajuhistele. Näitaja saavutustase raporteeritakse toetuse saaja e-toetuse keskkonnas rakendusüksuse ette antud järelaruande

vormil ühe kalendriaasta pärast projekti lõppemist, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

Eelnõu 6. peatükis sätestatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. Paragrahvis 22 sätestatakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27

lõike 1 alusel ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kõnesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Maksetaotluse menetlemine ja

selle peatamine toimub ühendmääruses sätestatud korras. Tehniliselt ei saa ühte kindlasummalist makset välja maksta osade kaupa, süsteemi tuleb sisestada sel juhul mitu kindlasummalist makset.

Eelnõu 7. peatükis sätestatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioonide ja vaiete

kord. Paragrahv 23 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahvis 24 määratakse kindlaks vaide esitamise protsess. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi

aruande alusel.

4. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seadusja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, Euroopa

Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

25

kokkusobivaks, ning Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

5. Määruse mõjud

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse koostamise ajal teadaoleva info põhjal hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate

sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.

5.1. Määruse üldine mõju. Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes,

mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete

rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist. 5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Vähendatakse imporditava toorme kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele. 5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Meetme abil tehtavate investeeringute tulemusena väheneb esmase toorme ammutamisega kaasnev mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad kaasa ka kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele, ressursside

tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edenemisele ning laiemalt rohepöörde saavutamisele. 5.4. Mõju majandusele.

EL-i vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Meetme rakendamise tulemusel parandatakse ettevõtete võimalusi teha investeeringuid energia- ja ressursitõhususe suurendamisse, sh panustatakse Eesti

ressursitootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. 5.5. Mõju regionaalarengule.

Kuna meetme tegevuse käigus saavutatakse esmase toorme sääst, on eeldatavalt kaudne positiivne mõju regionaalarengule jätkusuutlikumad ettevõtted, kes aitavad kohalikku elu üleval hoida. Toetatava sihtgrupi põhjal võib eeldada toetuse suuremat koondumist

tööstuspiirkondadesse. Ressursitootlikkuse suurendamine aitab kaasa Eesti majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest, väärtustatakse rohkem Eestis

saadavat toorainet. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse sättega, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmete ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti

arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile.

26

Kooskõlastustabel

Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus

Märkuse esitaja: Imre Toodu, [email protected]

1.Toetuse või projekti piirsummad.

30.juulil saadetud eelnõu §9 lg1 oli juttu toetuse piirsummadest, mis ulatusid

maksimaalselt 2 miljoni euroni projekti kohta. Valitsuse eelnõude ja KIKi veebilehel oleva

eelnõu §9lg1 kohaselt on juttu projekti kogumaksumusest, mis ulatub maksimaalselt

2 miljoni euroni. Juhul kui piirsummasid hakatakse määrama projekti kogumaksumuse järgi, võib tekkida

olukordi, kus projekti kogumaksumus on üle 2 miljoni euro ja taotlus ei vasta meetme

nõuetele. Näide. Projekti kogumaksumus on 2,1 milj eurot (sh näiteks taotletav toetussumma 35%

ehk 945 tuh eur) - ettevõte ei vasta meetme nõuetele, sest projekti kogumaksumus ületab

2 milj eur piiri. Teine ettevõte esitab projekti kogumaksumusega 1,9 milj eurot ja vastab meetme nõuetele.

Jääb arusaamatuks, miks eelnõu kohaselt piiratakse projektide kogumaksumust? Seda

enam, et kogumaksumusse arvestatakse mitteabikõlblikud kulud, mis pole otseselt toetusega seotud. Ettepanek, et määrusesse

jätta algselt kavandatud, taotleja jaoks arusaadavam ja praktikas valdavalt levinud

toetuse piirsummade kasutamine. Palun ka täpsustada projekti kogumaksumuse mõistet, millised projekti

kulud sinna alla lähevad? Näiteks kas ka käibemaksu peab sinna sisse arvestama,

kuigi käibemaksukohuslase jaoks on tegu tagastatava sisendkäibemaksuga? Käibemaksu olemasolu sõltub ka sellest, kas

teenus või kaup osta siseriiklikult või välisriigi ettevõttelt: siseriiklikult lisandub

käibemaks, välisriigist ostule ei lisandu; see muudab projekti kogumaksumust ja loob ebavõrdse olukorra.

Osaliselt arvestatud. Selgitame. Projekti

kogumaksumus on võetud selle järgi, mis kohaldub kindlasummalise makse korral.

Kindlasummalise makse kogumaksumus tähendab kogu projekti maksumust koos käibemaksuga, omafinantseeringuga ja

mitteabikõlblike kuludega. Kõik taotlejad on võrdses olukorras. Kogumaksumust kasutame

seetõttu, et kindlasummalise makse korral peame seda tegema. Selguse huvides ja toetamiseks ettenähtud summa vähesuse tõttu

ning vajadusega ettevõtete jaoks ringmajandust toetada ja suurendada

jäätmereformi mõju laiemalt, oleme määranud ka projektide toetamiseks kogumahud. Muudame määrust ja jätame projekti

piirsummad selguse ja rakendamise huvides järgmiselt: paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4–6

nimetatud tegevuste korral on projekti minimaalne kogumaksumus 200 001 eurot ja maksimaalne abikõlblike kulude maksumus

2 000 000 eurot projekti kohta.

2.Projekti abikõlblikkuse periood. Eelnõu §7 kohaselt on enne taotluse esitamist

tehtud eeltööde (näiteks ressursi- ja energiaauditi koostamine) kulud

Mittearvestatud. Kuna seoses toetusmeetme eelarve vähenemisega peame andma

võimaluse eelkõige neile, kellel on juba audit tehtud või võimalik teha kindlasummalise makse korral teostatavuse hinnangu andmine

27

abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise päevast. Täna on teada, et voor avatakse lähikuudel ja

potentsiaalne taotleja soovib alustada ettevalmistustöödega koheselt, näiteks

koostada ressursiauditi ettevõtte tootmisüksuse kohta. Eelnõu kohaselt enne vooru väljakuulutamist tehtud kulud on

mitteabikõlblikud, seega ka septembris 2025 alustatud ressursiauditi koostamistega

kaasnevad kulud. Samal ajal on nimetatud eeltööd kohustuslikud taotluse esitamiseks. Samuti on oluliselt vähendatud uue meetme

eelarvet, mistõttu mahukate eeltöödega alustamisel vooru väljakuulutamise päevast

alates ei jõua ettevõte taotluse esitamiseni põhjusel, et meetme eelarve on selleks ajaks suure tõenäosusega ammendunud.

Sellest lähtuvalt palun kaaluda järgmist ettepanekut, et vajalike eeltöödega kaasnev

kulu oleks abikõlblik 6 kuud enne vooru väljakuulutamise päeva ja §7lg1 sõnastus vastavalt järgmine.

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamisele

järgnev päev, välja arvatud juhul, kui projektis soovitakse saada toetust määruse § 6 lõike 2 punktides 10, 12 ja 13 nimetatud

tegevuste puhul enne taotluse esitamist tehtud kuludele, millisel juhul on vastavad

kulud abikõlblikud kuni 6 kuud enne vooru väljakuulutamise päeva, ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2029.

(audit lihtsustatud kujul), siis me oma plaani ei saa muuta. Oleme teadlikud, et sihtrühm vajab toetusmeetmete jätku ning teeme endast

olenevalt kõik, et toetustega jätkata kas käimasoleval EL perioodil 2021-2027 või siis

juba planeerides toetusmeetmeid uude perioodi 2028-2034.

Märkuse esitaja: Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Marina Kaas (EVEA asepresident, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027

seirekomisjoni liige, [email protected])

Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 11 lg. 2 p. 4 sõnastuse, mis käsitleb omafinantseeringu

tõendamist.

Kehtiv sõnastus (§ 11 lg. 2 punkt 4): „…… Kui omafinantseering tagatakse laenu

abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse

esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase

tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil;”

Mitte arvestatud. Selgitame. Kuigi probleemiga, mille olete välja toonud, tuleb

osaliselt nõustuda, siis eelnõu muutmist pakutul viisil me põhjendatuks ei pea.

Tõsi on see, et paljude ettevõtete krediidivõimekus on nõrgenenud, kuid seda

enam peab rakendusüksus veenduma, et omafinantseeringu tagamise suutlikkus, sh

laenuvõimekus, oleks tuvastatav. Tunnistate oma esimese argumendi juures ka ise, et lõplik otsus selles osas tehakse krediidikomitees

(ning toetustaotluse rahuldamine võib seal olla üheks mõjutavaks aspektiks). Ehk siis

krediidiasutuse varasemates kirjades väljendatud valmisolek laenu anda võib

28

EVEA ettepanek - uus sõnastus: „……. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse

taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus või finantsasutuse tingimuslik

laenupakkumine või põhimõtteline

nõusolek projekti finantseerimiseks

toetuse määramise korral. Rakendusüksus

võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida ka juhul, kui taotleja on

sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus

ammendavalt tuvastatav muul viisil;”

Põhjendused muudatuseks.

1. Väikeettevõtjate tegelik olukord –

viimase 5 aasta mitme järjestikkuse kriisi ja pika majanduslanguse tingimustes on Eesti ettevõtjate

krediidivõimekus langenud väga madalale tasemele. Eriti

tõmbekeskustest kaugemal tegutsevatel ettevõtjatel on positiivse laenuotsuse saamine tihti

raskendatud või võimatu. Just toetuse määramise fakt on enamasti

kaalukeeleks positiivse laenuotsuse saamiseks.

2. Pankade praktika – krediidikomitee

ei võta tavaliselt arutlusele taotlusi, kui laenu väljastamine sõltub toetuse

määramisest. See välistab väiksematel ettevõtetel võimaluse esitada nõutavat krediidikomitee

otsust juba taotlusvooru käigus. 3. Vastuolu “ergutava mõju”

põhimõttega - laenutaotluse esitamine toetatava projekti sild- ja omafinantseeringuks ja selle kohta

otsuse saamine tähendaks juba taotleja poolt teatavate tegevuste

alustamist ja kohustuste võtmist (nt. allkirjastatud isiklik käendus, tagatisvara pakkumine laenuandjale)

enne taotluse esitamist. 4. Tavapärane lahendus – pangad on

reeglina valmis andma tingimuslike laenupakkumisi või põhimõttelisi nõusolekukirju („kui saab toetust, siis

saab ka laenu”). Need dokumendid on usaldusväärsed ning kajastavad

muutuda. Lihtkirjad ja indikatiivsed laenupakkumised tulevad reeglina ka lahtiütlusega, mille kohaselt pank ei võta

nendega siduvaid kohustusi. Rakendusüksustel on ohtralt praktikat ja

näiteid, kus indikatiivse pakkumise saanud taotlejale keeldub krediidikomitee hiljem positiivset otsust tegemast ja projekt jääbki

ellu viimata. Seda riski ei soovi me võtta, kuna see toob kaasa lõpptulemusena

toetussummade nö kinni jäämise perspektiivitute projektide alla ja aeglustab raha suunamist meie ettevõtetele.

Samuti näitab rakendusüksuste praktika, et

siiski saavad paljud taotlejad positiivse krediidikomitee otsuse ka enne toetustaotluse rahuldamist. Küll aga ei saa välistada, et

osadele taotlejatele esitab pank tingimuseks positiivse otsuse saamise enne krediidikomitee

otsuse tegemist, sest pangad kohtlevad erinevaid laenutaotlusi erinevalt. Sellisel juhul on aga praktikas alternatiive, mida ka

krediidiasutused aktsepteerivad toetustaotluse rahuldamise võrdväärse asendusena. Näiteks

on rakendusüksused väljastanud siduvaid kinnitusi, mille kohaselt on ainsaks takistuseks taotluse rahuldamisele omafinantseeringu

tasumise suutlikkuse tuvastamisele ning krediidikomitee positiivse otsuse korral taotlus

rahuldatakse. Samuti on rakendusüksused teinud nö edasilükkava kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuseid – see tähendab,

et otsuses on tingimus, mille kohaselt hakkab otsus kehtima viivitamatul pärast

krediidikomitee otsuse esitamist.

Eelminetatud lahendused peaks tagama, et ka

isikud, kellele krediidiasutus on tegelikult valmis laenu andma, saaksid igal juhul

positiivse hinnangu toetustaotluse menetlemisel. Õigusakti sõnastuse muutmist Kliimaministeerium hetkel põhjendatuks ei

pea.

29

tegelikku laenamise valmisolekut , kuna neile alati eelneb pangapoolne taotleja analüüs.

5. Tasakaal – muudatus jätab rakendusüksusele õiguse hinnata

finantshindamise käigus taotleja suutlikkust, kuid annab ettevõtjatele realistliku võimaluse

omafinantseeringut nõuetekohaselt tõendada.

Lisaks palume võimalikult kiiresti avaldada

määruse eelnõus § 11 lg. 2 p. 20 nimetatud rakendusasutuse (KIK) kehtestatud juhendi teostatavusuuringu kohta, mis võib asendada

väikeprojektide puhul ressursi- või energiaauditi. Kuna võib eeldada, et tegemist

on üsna mahuka lisadokumendiga, mille koostamiseks on vajalik taotleja märkamisväärne ajaline panus või välise

nõustaja kaasamine, on vaja anda taotlejatele piisavalt aega selle dokumendi

ettevalmistamiseks. EVEA palub avaldada

kõik taotlemisega seotud kohustuslikud

dokumendid ja vormid hiljemalt 30 päeva

enne taotlusvooru avamist.

Arvestatud.

Märkuse esitaja: Rahandusministeerium

1. Valitsuskabineti nõupidamisel 09.

septembril 2025. aastal otsustati meetmest 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ suunata 4,5 miljonit eurot Rail Balticu

Soodevahe depoo rahastamiseks. Kui see ümbersuunamine mõjutab kooskõlastamisele

saadetud määrust, palume korrigeerida seletuskirjas olevad eelarved ning vajadusel näitajate sihttasemed.

Arvestatud. Eelarve täpsustatud, näitaja

sihttasemeid praegu veel ei muuda.

2. Määrusega koondatakse energia- ja ressursitõhususe ning ohutu

materjaliringluse toetuse andmise tingimused kokku, kuid samas jäävad nendes valdkondades kehtima ka toetuse andmise

tingimused eraldi määrustena. Palume selgitust, kuidas on tagatud

topeltfinantseerimise riskide maandamine, sh palume täiendada riskihindamise tabelit, lisades sarnased toetusmeetmed ning

topeltfinantseerimise riskide maandamise sisulised tegevused.

Arvestatud. Selgitame. Antud määrus on seotud kahe määrusega „Ettevõtete

ressursiauditite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ ning „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021– 2027“. Nende määruste alusel antava toetuse

eelarve on avatud taotlusvoorudes ammendunud ning uusi taotlusi enam menetlusse ei võeta. Sellest tulenevalt ei ole ka

topeltfinantseerimist samast rahastusallikast.

3. Meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ on viis sekkumist ning antud määrus on sisuliselt seotud kahega neist („Tööstuse ja

Arvestatud. Punkti 2 juures on selgitus toodud ning parandame tulevikus ka kommunikatsiooni toetuste kasutamise osas.

30

teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“ ning „Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine“), meetmes on üle 10 erineva

toetuse andmise tingimuse, sh kattuvad toetatavad tegevused. Palume taotlusvoorudest teavitamisel hoida selgust

ning taotlusvoorude planeerimisel ning projektide rahastamisel palume tagada, et ei

ületataks meetme eelarvet.

Kuna seoses kaitsekulutustega seotud kärbetega muudatused toimusid kiiresti, siis ei olnud võimalik tänast seisu ette ennustada.

4. Palume selgitust, millisel põhjusel on toetuse andmise tingimused suunatud vaid

tööstusettevõtetele ning mitte ka teenidussektorile? Nii sekkumise nimes kui

ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskavas on sihtrühmaks lisaks tööstusele ka teenindussektor.

Selgitame. Toetame käesoleva määrusega ka teenindussektorit. Info leitav määruses § 10,

lõikes 1, punktis 1.

5. Eelnõu § 6 lg 7 punktid 9 ja 10: abikõlbmatute tegevustega on toodud

energiatootmine, v.a lg 2 punktis 8 nimetatud kulu (punkt 9) ja taastuvenergia salvestamise lahendused, v.a lg 2 punktis 8 nimetatud

kulu. Pole arusaadav, miks lg 2 punktis 8 viidatud kulud on eelviidatud juhtudel siiski

abikõlblikud. Lg 2 punkt 8 alusel on abikõlblikud kulud energiatõhususe suurendamiseks vastavalt komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 38 lõikele 3. Ka seletuskirjas pole nende punktide kohta

selgitust. Palume seletuskirja täiendada või täpsustada eelnõus.

Mitte arvestatud. Regulatsiooni mõte seisneb selles, et juhul, kui eelnõu § 6 lg 7 punktides

9 ja 10 nimetatud kulud panustavad energiatõhususe suurendamisse, siis võivad need hoolimata välistusest olla abikõlblikud.

Tegemist peaks olema aga väga erandliku olukorraga, sest tavapäraselt nimetatud kulud

olemuslikult energiatõhususse panustada ei saa. Leiame, et eelnõu on selles osas piisavalt ühene ja ei vaja selles osas täiendamist.

6. Eelnõu § 11 lg 2: vastavalt komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 artiklile 2 peab taotlus sisaldama ka „projekti kulude

loetelu“ (vt art 6 lg 2 punkt d). Palume eelnõu § 11 lg 2 täiendada vastavalt.

Mitte arvestatud. TAT § 11 lg 2 p 8 sätestab, et

„8) võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud, projekti

eelarve ning kulude loetelu;“. Seega on projekti kulude loetelu kohustusliku osana olemas

7. Eelnõu § 11 lg 2 punktid 17 ja 24: juhime tähelepanu, et punktides 17 ja 24 küsitud info

osaliselt kattub (ettevõtte suurus).

Mitte arvestatud. Punktis 24 kohaselt peab taotleja oma suurust tõendama, punkti 17

kohaselt esitama info, mis seda tõendab

8. Eelnõu § 11 lg 2 punktid 18 ja 23: nimetatud kinnitused on kattuvad, selguse

huvides soovitame jätta määrusesse vaid punkti 23, sest see on täpsem.

Arvestatud.

Märkuse esitaja: Taasterahastu OÜ, [email protected]

1. Palume viia terminid vastavusse ISO ringmajanduse ressurss, ressursside ringsus, tootmisjääk

standardites kasutatavate mõistetega ning võimaldada määrata süsteemi piire ka

Mittearvestatud. Kasutame antud määruses termineid, mida potentsiaalsed taotlejad, sh ressursiaudiitorid, kasutavad ning kasutame

lihtsamat sõnastust kui seda on ISO standardite oma. See aitab ka (eriti just

31

esmase ressursside asendamisele suunatud projektide jaoks.

väikeinvesteeringu tegemisel) VKEdel taotlemist ise teha. Esmase ressursi piiramine ei ole mõistlik, kuna toetuse andmise eesmärk

on saavutada ressursitõhusus, mitte asendada ühte ressursi teisega (nt taastuvenergia

kasutusele võtt fossiilse asemel). Samuti ei ole mõistlik muuta terminite sisu perioodi 2021-2027 jooksul.

2. Selleks et ette valmistada ja teostada projekte, mis on suunatud oma või teiste

tootmisjääkide ning teisese toorme kasutamisele, palume § 6 lg 3 teha järgmine muudatus: lisada juurde: 3) esmaste

ressursside kasutatud ressurssidega asendamisele suunatud teostavusuuringud.

Mittearvestatud. Antud meede ei ole suunatud uuringute või teiste investeeringu eelsetele

tegevustele, vaid konkreetsetele investeeringutele. Vajalikud eeltegevused, nt auditid, on toetavad kui need järgivad

määruses toodud tingimusi.

3. § 2 lg 1 p 18 Nõuded ressursiauditile 1. Alternatiivne stsenaarium Määruse eelnõu annab võimaluse kasutada

nii väike- kui suurinvesteeringute puhul GBER Art 36 lg 4 ning GBER Art 47 lg 7.

Palume juhendis Nõuded ressursiauditile selgitada, kuidas koostada alternatiivset stsenaariumi. Nende kasutamine eeldab, et

rakendusüksus on andnud täpsed juhised selle kohta, millist meetodit hindamisel

kasutada. Meil (Taasterahastu OÜ) on konkreetne näide, kus kasutasime EUB Group Climate Bank Roadmap 2021-2025

metoodika kohast taristu keskkonnamõjude hindamist (arvutasime baastsenaarium,

Absoluutne heide, suhteline heide projektita Ning projektiga stsenaariumites). Projekti menetlejad (EIS) ütlesid, et see ei ole õige

kuid ei öelnud, mis on õige (täpsemalt - ütlesid, et ettevõtja mõtle ise välja mis on

õige). Hindamist ei aktsepteeritud ning positiivset rahastusotsust selle metoodika kasutamisel ei tehtud.

2. Nõuded tiimile ja tiimi juhile Palume juhendis Nõuded ressursiauditile

määratleda auditi tegemisele kvalifitseeruvate tiimi liikmete ning tiimi juhi (juhtaudiitori) nõuded nii, et olelusringi

hindamisega tegelevatel magistrikraadiga inseneridel oleks võimalik läbi viia auditeid

ja teostatavusuuringuid, mis on vajalikud GBER Art 36 lg 4 ning GBER Art 47 lg 7 kasutamiseks, st ressursitõhususe

suurendamisele suunatud väikeinvesteeringute ja töötleva tööstuse

ressursitõhususe suurendamise suurinvesteeringute projekti puhul. Selleks

Mittearvestatud. Kuna potentsiaalsed taotlejad on juba teinud või tegemas ressursiauditeid, ei ole mõistlik muuta nõuded, mis teeks need

auditid mitte vastavaks. Riigiabi punktid on osa investeeringu taotlusest ning neid ei

tohiks muutuda auditis määravaks, kuna ressursiaudit keskendub ressursikasutuse analüüsile, mitte ettevõtte finantsandmetele ja

riigiabile. Ei ole mõistlik nõuda ressursiauditi käigus olelusringi hindamist, kuna see ei ole

tänase analüüsi eesmärk ning teeks vastava analüüsi liiga keeruliseks. Seetõttu ei ole mõistlik muuta auditi sisu meetme poole peal.

32

palume sõnastada metoodilise juhendi ptk Nõuded tiimile järgmiselt: tiimil (juhtaudiitor ja tiimi liikmed) peavad olema

teadmised ja oskused vähemalt järgmistes teemades: energiaauditite tegemine ja

organisatsiooni auditeerimine; riskihindamine ja majandusanalüüs; ringmajanduse olelusringi analüüs,

keskkonnaauditi põhimõte ja nende rakendamine; põhimõtted ja ringsuse

indikaatorid; tööstusökoloogia; analüüsitavast ettevõttest lähtuvalt nõutaval tasemel kompetents ehituse, kinnisvara,

geomaatika, energeetika, elektriala, tehnika, tootmise, töötlemise vms valdkonnas.

juhtaudiitoril (tiimi juht) on vähemalt: projektijuhtimise kogemus; täidetud EKR tase 7 õppekava tehnikateaduses täies mahus

ühes valdkonnas: ehitus, arhitektuur, kinnisvara ja geomaatika; energeetika ja

elektriala; tehnika, tootmine ja töötlemine; tööstusökoloogia. Lisaks juhin tähelepanu asjaolule, et siiani

kasutatud juhendis olid juhtaudiitorile esitatavad nõuded diskrimineerivad

ringmajanduse, keskkonnajuhtimise ning tööstusökoloogia väljaõppega ekspertide suhtes kuna juhtaudiitori nõuetele on

kvalifitseerunud ainult need eksperdid, kes on läbinud Arhitektuuri, Geomaatika,

Ehituse ja Kinnisvara valdkonna Volitatud energiatõhususe spetsialisti kutsestandardile vastava, Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühenduse poolt korraldatava kutseeksami ning tõendanud

valitava kompetentsi B.2.8. Ettevõtte ressursitõhususe auditeerimine olemasolu.

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/61

Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning ohutu materjaliringluse edendamise

investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ sekkumises nr 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori,

sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“. Tegevus on strateegiliselt olulise tähtsusega.

(2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia programmi „Elukeskkond ja ringmajandus“ meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse

„Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises number 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia-

ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“. (4) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. (5) Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 esitatud tegevusvaldkondade projektidele.

§ 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik

toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;

2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille jooksul algavad ja lõpevad projekti toetatavad tegevused ning tekivad projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud;

3) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi

määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud määratlusele;

4) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

5) EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem;

6) energiaauditi miinimumnõuded on nõuded, mis on kehtestatud majandus- ja taristuministri 22. detsembri 2016. a määruses nr 76 „Energiaauditi miinimumnõuded“;

7) energiasäästuprojekt on auditi tulemusel soovitatav investeering energiasäästu saavutamiseks;

8)energiatõhusus on energiakasutuse vähenemine tegevuse, protsessi, väljundi või pindala ühiku kohta;

9) innovatsioon on teadus- ja arendustegevusel põhinev uus või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toode, teenus või protsess, mis on kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud ning

mille eesmärk on luua väärtust või saavutada konkurentsieelis ning aidata kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendada tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu;

10) keskkonnajuhtimissüsteem on Euroopa Liidu (EMAS) või rahvusvahelise energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi standardi (ISO 50001, ISO 14001) kohane juhtimissüsteem, mis

vastab energiamajanduse korralduse seaduse §-le 27;

11) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projekti elluviimisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitkogused on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

12) ohtlik aine on aine või segu, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 199/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning

muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), I lisa osades 2–5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele;

13) ohtlike ainete kasutamisega seotud audit on süstemaatiline protseduur, mis annab ettevõtetele ülevaate nende tööprotsessides kasutatavatest ja/või toodetes sisalduvatest ohtlikest ainetest, nende vähendamise ja asendamise ning ringlusse võtmise võimalustest. Auditi sisule seab nõuded

rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodiline juhend „Nõuded ohtlike ainete kasutamisega seotud auditile“;

14)ohutu materjaliringlus on kontseptsioon, mis käsitleb ohutu ja kestliku disaini põhimõtet kemikaalide kasutamisel nii toodetes kui ka protsessides, et materjalid oleksid kestlikud ja ringlusse võetavad;

15) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;

16) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;

17) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute

kulude kogusumma;

18) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, kus antakse detailne analüütiline ülevaade,

mis on ressursisäästu projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan. Auditi sisule seab nõuded rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodiline juhend

„Nõuded ressursiauditile”;

19) ressursid on kõige üldisemas tähenduses tootmisüksuse tootmisvahendid ja -tagavarad, mida

on võimalik kasutada, ehk toodangu tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalik materjal (toore, jäätmed ja tootmisjäägid, kütus ja vesi) ning elektri- ja soojusenergia;

20)ressursitootlikkus on materjali kasutamise tõhusust väljendav näitaja, mis näitab, mitu

lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil;

21) ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega;

22) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väike- või keskmise suurusega ettevõtja määratlusele;

23) Tallinna regioonon Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald ja Viimsi vald;

24) Tartu regioonon Tartu linn haldusüksusena, mis koosneb järgmistest asulatest: Tartu linnast, Ilmatsalu ja Märja alevikust ning Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse külast;

25) tootmisjääk on materjal, mida ei toodeta tahtlikult, vaid mis on tootmisprotsessist üle jääv materjal või muu ressurss;

26) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvuse

tõttu on võimalik välja arvutada selle majanduslikud näitajad – tootmismaht, kulu ja tulu – ning millesse tehtav investeering on käsitatav terviklahendusena;

27) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud määratlusele;

28) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa

Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui

toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samal või sarnasel tegevusalal kaduma töökohad;

29) väike- või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 tähenduses ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada ettevõtete ressursi- ja energiatõhusust ning edendada ohutut materjaliringlust, võttes kasutusele innovaatilisi rohetehnoloogiaid ja -lahendusi ning

aidates seeläbi kaasa kliimaneutraalsele majandusele ja kliimamuutustega kohanemisele. (2) Toetuse andmise tulemusel suureneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja teadlikkus

energia- ja ressursikasutusest ning ohtlike ainete asendamise, toodete disaini ning protsesside ümberkorraldamise käigus suureneb ohutu materjaliringluse põhimõtete juurutamine.

(3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse

ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisse.

(4) Määruse nõuetele vastavad projektid aitavad hoida „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja saavutada

sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut järgmiste näitajate abil:

1) keskkonnatrendide indeks; 2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i 27 liikmesriigi keskmisest, kohaldub

tegevustele väljaspool Harjumaad. (5) Toetuse andmisega panustatakse rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on

„ringmajanduses toetatavad ettevõtjad“.

(6) Toetuse andmisega panustatakse rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on „esmase toorme sääst projektidega“. Esmase toorme säästuna arvestatakse kasutatavate ressursside, energia või ohtlike ainete kasutamise vähendamist, seda saab hinnata absoluutväärtuse

või toote ühiku kohta arvutatuna. (7) Toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja määruse § 5 lõike 1 punktides 1–6

nimetatud toetatav tegevus ja selliste tegevuste arv.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus aitab kaasa §-s 3 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele ja mille raames viiakse ellu järgmisi tegevusi:

1) väikeinvesteeringud ressursitõhususe suurendamiseks; 2)väikeinvesteeringud energiatõhususe suurendamiseks;

3) väikeinvesteeringud ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks; 4) suurinvesteeringud töötleva tööstuse ressursitõhususe suurendamiseks; 5) suurinvesteeringud töötleva tööstuse energiatõhususe suurendamiseks;

6) suurinvesteeringud ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks.

(2) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud investeeringut energiatõhususe projekti toetatakse tingimusel, kui ettevõttel on varem või toetuse tulemusel integreeritakse energiajuhtimissüsteem ning taotletakse ISO 14001, ISO 50001 või EMAS-i sertifikaati.

(3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud investeeringut ressursitõhususse või ohtlike

ainete kasutamise vähendamisse toetatakse tingimusel, et ettevõtte projekt vastab teostatavusuuringule, mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi või projekt on ette nähtud energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditis, mis on tehtud

rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi.

(4) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4, 5 ja 6 nimetatud investeeringu ellu viimist toetatakse tingimusel, kui ettevõtte projekt on ette nähtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi tehtud

energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditis. (5) Toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele.

(6) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. § 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt ja üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projekti korral tegelike kulude alusel.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad

§-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulu; 2) investeeringutega seotud seadistamise kulu;

3) seadmete liisimise kulu, mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil, tingimusel et projekti lõppedes läheb asja omandiõigus üle toetuse saajale; 4) teavitamise ja avalikustamise kulu, mis on vajalik teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

5) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse

artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi; 6) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel keskkonnakaitseks antava abi korral on abikõlblikud

investeerimise lisakulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 4 sätestatud tingimuste järgi; 7) üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele

ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ette nähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi;

8) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel energiatõhususe suurendamiseks antava abi puhul on kulu abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 38 lõike 3 tingimuste järgi; 9) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni viie protsendi ulatuses projekti

abikõlblikest kuludest; 10) otsene personalikulu on abikõlblik ühendmääruse § 16 kohaselt kuni 15 protsendi ulatuses

projekti abikõlblikest kuludest projektis vajaliku teostatavusuuringu või auditi tegemiseks või keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemi integreerimiseks; 11) muud kulud, mis on vajalikud § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;

12) taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamise kulu; 13) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4, 5 ja 6 nimetatud investeeringu eelduseks vajaliku auditi

tegemine. (3) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on § 5 lõike 1 punkti 1 ja 4 puhul abikõlblikud järgmised

kulud: 1) seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu;

2) seadmete soetamine oma või teiste tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab esmase ja suurendab teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis.

(4) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on § 5 lõike 1 punkti 2 ja 5 puhul abikõlblikud järgmised

investeeringute kulud: 1) ISO 14001, ISO 50001 ja EMAS-i keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemide integreerimine,

sealhulgas sertifikaatide taotlemine; 2) tehnosüsteemide automatiseerimine, automaatika ja mõõtesüsteemide paigaldamine; 3) energiatõhusa lahenduse rakendamine, näiteks kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmetes, või

ka fossiilkütuste kasutamisest loobumine; senisest lahendusest energiatõhusamad investeeringud; 4) jääksoojuse kasutamiseks tehtavad investeeringud;

5) energiamajanduse korralduse seadusele vastava ja energiaauditi miinimumnõuetele vastavate energiaauditite koostamine.

(5) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on § 5 lõike 1 punkti 3 ja 6 puhul abikõlblikud järgmised investeeringute kulud:

1) ohutu materjaliringluse edendamiseks vajalikud tegevused, mis on seotud ohtlike ainete asendamisega toodetes, tegevustes ja teenustes; 2) seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike ja erinevates protsessides ohutut

materjaliringlust toetavate seadmete vastu.

(6) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

(7) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele ja sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitust, on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) projektijuhtimise kulu alla 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral;

2) kulu sõiduki soetamiseks või rendiks; 3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu;

4) üld- ja tegevuskulud; 5) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu;

6) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu; 7) muud punktides 2 ja 3 nimetamata rendikulud;

8) hoonete rekonstrueerimise ja uuendamise kulu, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevusega; 9) energiatootmine, välja arvatud lõike 2 punktis 8 nimetatud kulu;

10) taastuvenergia salvestamise lahendused, välja arvatud lõike 2 punktis 8 nimetatud kulu; 11) sisepõlemismootoril põhinevate seadmete soetamine.

(8) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval

päeval.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamisele järgnev päev,

välja arvatud juhul, kui projektis soovitakse saada toetust määruse § 6 lõike 2 punktides 10, 12 ja 13 nimetatud tegevuste puhul enne taotluse esitamist tehtud kuludele, millisel juhul on vastavad

kulud abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise päevast, ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2029.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab taotluse esitamiseks ettevalmistavate kulude tegemist ja seda tehakse enne taotluse esitamist, on

abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud. (3) Toetuse saaja taotluse alusel ning mõjuva põhjuse korral võib rakendusüksus abikõlblikkuse

perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra, ületamata lõikes 1 sätestatud tähtaega.

§ 8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust.

(2) Riigiabi antakse kas: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi

määruse artikli 14 alusel; 2) investeerimisabina keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks (edaspidi keskkonnakaitseks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel;

3) energiatõhususe suurendamiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel; 4) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava

investeeringuteks ette nähtud abina üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud

juhtudel, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes, kui tegemist on üldise grupierandi määruse alusel antava abiga.

(5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(6) Abil peab olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt, kui tegemist on

üldise grupierandi määruse alusel antava abiga. (7) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa

Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)

(edaspidi VTA määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (8) Abi andmisel kohaldatakse VTA määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale

kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot.

(9) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega VTA määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole

lubatud. (11) Seoses riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel:

1) riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitada kümne aasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;

2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta.

§ 9. Projekti piirsumma ja osakaal

(1) Projekti piirsummad on järgmised: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste korral on projekti minimaalne kogumaksumus 5000 eurot ja maksimaalne kogumaksumus kuni 200 000 eurot projekti kohta;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4–6 nimetatud tegevuste korral on projekti minimaalne

kogumaksumus 200 001 eurot ja maksimaalne abikõlblike kulude maksumus 2 000 000 eurot projekti kohta.

(2) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, antakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse

§ 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

(3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide antud tagastamatut ja tagastatavat abi.

(4) Kui abi puhul ei ole tegemist riigiabiga või abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 65 protsenti.

(5) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti,

keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest.

(6) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne või Hiiu maakonnas, on abi osakaal suurettevõtjale kuni 15

protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest.

(7) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale

kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Kui abi antakse keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel,

on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest kuludest.

(9) Kui abi antakse energiatõhususe suurendamiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 35 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 45 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 55 protsenti abikõlblikest kuludest.

(10) Kui abi antakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest

kuludest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võib taotleda: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul äriseadustiku mõistes äriühing, kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt

20 protsendile müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“

nimetatud järgmistele koodidele: mäetööstus (B jagu, alajagu 07–09) või töötlev tööstus (C jagu, alajagu 10–33) või hulgi- ja jaekaubandus (G jagu, alajagu 46–47) või majutus ja toitlustus (I jagu, alajagu 55–56) või haldus- ja abitegevused (O jagu, alajagu 77);

2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 ja 5 nimetatud tegevuste puhul äriseadustiku mõistes äriühing,

kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20 protsendile müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ nimetatud järgmisle koodile: töötlev tööstus (C jagu, alajagu 10–33); 3) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 ja 6 nimetatud tegevuste puhul äriühing, kelle tootmises, tootes,

tegevuses või teenuses on kasutusel ohtlikud ained või ohtlikke aineid sisaldavad komponendid.

(2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele. Partneri õigused ja kohustused on sätestatud ÜSS2021_2027-s ja ühendmääruses.

(3) Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuded ning esitama rakendusüksusele info, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise

otsuse alusel tehtavaid makseid. (4) Lõikes 2 nimetatud partnerile ei kohaldu lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõue.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid

andmeid ja dokumente: 1) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste

elluviimise asukoht; 2) kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“; 3) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest

allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;

4) tõendid omafinantseeringu ja projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuand ja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist

aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil;

5) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et kinnisasja või ehitist kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse

saamist; 6) taotleja kinnitus, et ta nõustub teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil,

elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 7) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 8) võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud, projekti eelarve ning

kulude loetelu; 9) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 7

sätestatud abikõlblikkuse perioodiga; 10) kinnitus, et taotlus ei sisalda tegemisel olevaid või tehtud töid; 11) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste

keskkonnaalaste õigusaktidega ning toetatavate tegevuste elluviimisel arvestatakse nendega; 12) selgitus taotleja ja taotluse riigiabi nõuetele vastavuse kohta koos asjakohaste lisadega

rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi; 13) kinnitus, et projekti tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on taotluses märgitud tingimustel tehtavad ega ole vastuolus § 1 lõikes 5 sätestatud tegevustega;

14) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis

aastat. Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3 B-osa;

15) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik; 16) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid;

17) info, mis tõendab taotleja ja partneri ettevõtte suurust, kui ettevõte ei ole suurettevõte; 18) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osaleva ja asjakohasel juhul ka partnerorganisatsiooni

majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab rakendusüksuse kehtestatud juhendile; 19) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud tegevuste puhul ajakohane teostatavusuuring,

mis on koostatud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi; 20) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4-6 nimetatud tegevuste puhul ajakohane audit, mis on

koostatud ressursi- ja ohutu materjaliringluse edendamiseks rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi ning energiatõhususe projektide puhul energiamajanduse korralduse seaduse §-s 27 sätestatud nõuete kohaselt;

21) ühendmääruse § 4 lõikes 3 nõutud kinnitus, kui projekti viiakse ellu koos partneriga; 22) kinnitus, et toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega üldise

grupierandi määruse artikli 14 lõike 16 tähenduses, kui toetust taotletakse regionaalabina; 23) andmed taotleja kohta, sealhulgas nimi ja kinnitus taotleja suuruse kohta.

(3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande alusel koostatud hinnapäringu tulemusel.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 12. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni. Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse tingimustele vastavaks tunnistamise

järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2) Taotlusvooru eelarve, toetatavate tegevuste loetelu ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 3. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve

jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel.

(3) Vähemalt 40 protsenti taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmis- või teenindusüksustesse projektidele, mis viiakse ellu väljaspool Tallinna ja Tartu regioone.

(4) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel. Taotlusvooru

peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis.

(5) Projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratletakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas.

(6) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste esitamise päevale

ühendmääruse § 5 lõige 2.

(7) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist,

hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(8) Rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel tähtaega pikendada.

(9) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel

pikendada. (10) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja

lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide

lisamist. (11) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas

määruses sätestatud nõuded.

§ 13. Valikukomisjoni moodustamine ja selle tegevus

(1) Rakendusüksus moodustab taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub

vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte.

(2) Valikukomisjoni liikmed peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027i § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult

talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud info konfidentsiaalsuse.

(3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. (4) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi § 14 lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

§ 14. Projektide valikukriteeriumid

Taotlus peab vastama järgmistele valikukriteeriumidele:

1) projekt on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning omab mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava

erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkidele ning on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele; 2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s 5

nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik;

3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning ette nähtud tegevused on kuluefektiivsed ja planeeritud tulemuste saavutamiseks; 4) taotleja ja partner on suutlikud projekti ellu viima, mis on täidetud, kui taotlejal ja partneril on

olemas projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering, kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused, et tagada projekti tegevuste elluviimine

ja tulemuste kestlikkus kavandatud viisil; 5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mis on esitatud käesoleva määruse § 3 lõikes 4.

§ 15. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab §-s 14 nimetatud kriteeriumidele.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused;

2) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused; 3) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 4) hangete korraldamise ja kontrolli nõuded, välja arvatud kindlasummaliste maksete

kohaldumisel; 5) kindlasummaliste maksete kohaldumisel nende suurus, maksete aluseks olevad tulemused ja

tõendamise alused. (3) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(4) Rakendusüksus toimetab toetuse saajale pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist otsuse

kätte kolme tööpäeva jooksul e-toetuse keskkonnas. (5) Kui toetust antakse kindlasummalise maksena, määratakse taotluse rahuldamise otsuses

projekti tulemus ja toetuse summa. (6) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus taotlusekohase projekti

kogumaksumus, mis on selgunud eelarve põhjendatust hinnates, lähtudes § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud infost.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 märgitud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, milles soovitud toetuse suurus ületab meetme eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta

ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

(5) Rakendusüksus toimetab toetuse taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse kätte e-toetuse keskkonnas kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 17. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja ettepanekul rakendusüksus esitatud taotluse toetussummat vähendada ja tegevusi

muuta. Kui taotleja ei ole taotluse muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluses soovitud toetuse suurus ületab toetuste eelarve vaba jäägi.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

(5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal ja partneril õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on tingimuse tekkimise või täitmise tuvastanud toetuse

saaja ja partneri esitatud teabe põhjal või kui teavet on võimalik tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras ning kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel:

1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatu kohaselt;

2) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ette nähtud tingimustel. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

muudatusega võib kaasneda projekti tulemuse saavutamata jäämine olulises osas.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses märgitu kohaselt.

5. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt infot ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja või partneri kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner peavad täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muu hulgas:

1) tagama projekti elluviimiseks vajalikud, õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused; 2) võimaldama ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise

kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid

raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid

ja väljavõtteid; 3) tagama projekti elluviimise ette nähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise;

4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu kohaselt; 5) tagama Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

kohase teavitamistegevuse; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud

tegevuste kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest, kui tegemist on toetusega väike- või keskmise suurusega ettevõtjale.

(3) Toetuse saajale ja partnerile kehtivad hankimisel järgmised kohustused: 1) järgida riigihanke korraldamisel ja ostumenetluses ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõudeid;

2) esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide kavand ja lepinguprojekt rakendusüksusele eelkontrolliks, juhul kui rakendusüksus on taotluse rahuldamise otsuses selle kohustuse sätestanud. Rakendusüksus

avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul; 3) esitada üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või

ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja leping e-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist; 4) esitada enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse kavand, mille

kohta rakendusüksus avaldab arvamuse 20 tööpäeva jooksul. (4) Toetuse saaja ja partner alustavad projekti tegevustega kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise

otsusest arvates.

(5) Toetuse saaja ja partner peavad viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal ja lõike 2 punktis 6 märgitud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja ja partneri võimet

täita taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja ja partneri kohustusi.

(6) Toetuse kasutamisel tuleb avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemiseks tagada ligipääsetavus erivajadustega inimeste jaoks. Samuti tuleb ligipääsetavus tagada avalikkusele edastatavale infole liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste

jaoks.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks. Toetuse saaja rakendab

kohaldumuse korral kliimakindluse tagamise hinnangus toodut.

(8) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

(9) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

tegevuste ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks. § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta

vahearuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning lõpparuande projekti lõppemisel.

(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine);

3) toetuse saaja ja partneri hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks fotod või muud tõendid, kui neid ei ole veel rakendusüksusele esitatud, ja info selle täitmiseks tehtud tegevustest Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt.

(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevustega panustati käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

(4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täpsustada vahe- ja lõpparuandes ning

järelaruandes nõutavat teavet ja selle esitamise tähtaega. (5) Paragrahvi 3 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutustase raporteeritakse toetuse saaja e-toetuse

keskkonnas rakendusüksuse ette antud järelaruande vormil üks aasta pärast projekti lõppemist, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. Toetuse saaja tagab rakendusüksusele andmete

ligipääsu järelaruande saamiseks taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaja ja andmete kohaselt.

(6) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

6. peatükk

Toetuse maksmine ja kasutamine

§ 22. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel ja kindlasummalise

maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Kuni 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide, mida rahastatakse kindlasummalise

makse alusel, maksetaotlusele lisatakse taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (5) Üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele

järgmised dokumendid: 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete registris

ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ning dokumente ei ole varem rakendusüksusele esitatud; 2) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on varem rakendusüksusele esitatud või lepingud on

kättesaadavad riigihangete registrist ja lepinguid ei ole muudetud; 3) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 4) arved või muud raamatupidamisdokumendid;

5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

6) kulu tasumist tõendav dokument;

7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument;

8) dokument garantii, kindlustuse või täitmistagatise kohta, kui neid nõutakse lepingutes. (6) Makse menetlemine toimub ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras.

(7) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest

keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel. (8) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. (9) Kindlasummalise makse vahemakse makstakse toetuse saajale välja, kui toetuse saaja esitab

taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Kui vahetulemus saavutatakse, aga lõpptulemus mitte,

siis kuulub vahetulemuse eest saadud toetus tagasimaksmisele.

7. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 23. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 24. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk

kantsler

Taristuministri määruse „Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning

ohutu materjaliringluse edendamise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord

perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri määrusega „Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe ning ohutu materjaliringluse suurendamiseks investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

(edaspidi ka TAT)reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“

erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ettevõtete energia- ja ressursitõhususe ning ohutu materjaliringluse suurendamiseks.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise

valdkonna juhid Toomas Luhse (töösuhe lõpetatud), Mihkel Krusberg (e-post [email protected], tel 605 5903) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi

reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi on teinud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist

Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 24 paragrahvist.

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatakse, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada. EL-i struktuuritoetuse kasutamisel Eestis on toodud välja strateegiliselt olulised

tegevused. Strateegiliselt oluline on tegevus, millega antakse märkimisväärne panus programmi eesmärkide saavutamisse ja mille suhtes kohaldatakse teatavaid seire- ja teabevahetusmeetmeid. Üks neist on ressursitõhususe investeeringuks antav toetus.

Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab

saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2025–2028 eelarvestrateegia programmi „Elukeskkond ja ringmajandus“ meetme „Ringmajanduse poliitika“ tegevuse „Ringmajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetust perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises number 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“.

Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid

ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

Seirekomisjoni 31.05.2022. a kinnitatud (muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024) „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse viie kriteeriumiga. Need on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;

2) projekti põhjendatus; 3) projekti kulutõhusus; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekt ellu viia;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info esitatakse määruse eelnõu §-s 14. Kliimaministeeriumi moodustades ei planeeritud eraldi riiklikku keskkonnavaldkonna

arengukava (KEVAD). Seirekomisjoni kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel valdkonna

strateegiline arengudokument („Riigi jäätmekava 2023–2028“) ning toetuse abil „Eesti 2035“ sihti panustamine.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena kujundati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika

ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad kuuluvad kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonda. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad kuuluvad elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse

tulemusvaldkonda. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised

uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse.

Toetusi planeerides ja andes lähtutakse valdkondliku arengu tagamiseks arengukava „Eesti 2035“ riigi eelarvestrateegia 2025–2028 elukeskkonna ja ringmajanduse programmi kooskõlast

Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruse eelnõus on need sätestatud § 3 lõigetes 3 ja 4 ning seda hinnatakse eelnõu §-s 14) ning rakenduskavas seatud erieesmärgi ja poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Riigi jäätmekavast 2023–2028“ (seda

hinnatakse eelnõu §-s 14). „Eesti 2035“ arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus nn arvamusrännaku vormis, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel

kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskavakohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Tegevus toetab ka otsuse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamist. Selle dokumendi viienda punkti kohaselt seotakse majanduskasv lahti esmase tooraine

kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Tegevusega panustatakse „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ elukeskkonna ja ringmajanduse programmi eesmärgi

saavutamisse, sest Eesti ressursitootlikkus on jätkuvalt väike (2022. aasta tase 0,69 €/kg) ja vajab lisainvesteeringuid. Perioodil 2013–2022 on Eestis ressursitootlikkus suurenenud 32%

(2013 = 100%), selle näitajaga on Eesti Euroopa Liidus Iirimaa järel teisel kohal. Ressursitootlikkuse paranemisele on mh aidanud kaasa ressursitõhususe meetmetel põhinevad

3

investeeringud. Ressursitootlikkuse suurendamiseks on vaja jätkata investeeringute toetamist, sest Eesti ressursitootlikkus on nominaalselt Euroopa Liidu keskmisest (2,13) siiski märkimisväärselt väiksem. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas eelnimetatud

strateegiatega ning suunatud nimetatud eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ strateegiliste eesmärkidega, eelkõige panustatakse

jäätmekava erieesmärki 3.1: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine. Tõhusalt korraldatud ringmajanduse eesmärk on kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine

ning keskkonnamõjude vähendamine läbi uute ringmajanduslike mudelite soodustamise ja jäätmetekke vähendamise.

Lõikes 5 antakse teada, et kavandatava määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Toetust makstakse

Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 alusel.

Paragrahvis 2 määratletakse eelnõukohases määruses kasutatavaid termineid.

Paragrahvi punktides täpsustatakse termineid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme

eesmärkidesse. Punktis 1 määratletakse, et abikõlblik kulu on kulu, mille aluseks olev tegevus toimub ja kuludokument tekib abikõlblikkuse perioodil ning kulu aluseks olev tegevus on kooskõlas

kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja kõnesoleva määrusega. Punktis 2 määratletakse, et abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille jooksul algavad ja

lõpevad projekti toetatavad tegevused ning tekivad projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud. Punkti 3 kohaselt on alginvesteeringinvesteering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi

üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud määratlusele. Punktis 4 määratletakse, et põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. See põhimõte tähendab, et toetatavad tegevused ei või oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek

ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Punktis 5 määratletakse, et EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu

keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem. Punktis 6 määratletakse, et energiaauditi miinimumnõuded on nõuded, mis on kehtestatud majandus- ja taristuministri 22.12.2016. a määruses nr 76 „Energiaauditi miinimumnõuded“.

Punktis 7 määratletakse, et energiasäästuprojekt on auditi tulemusel soovitatav investeering energiasäästu saavutamiseks.

Punktis 8 määratletakse, et energiatõhusus on energiakasutuse vähenemine tegevuse, protsessi, väljundi või pindala ühiku kohta. Punktis 9 määratletakse, et innovatsioon on teadus- ja arendustegevusel põhinev uus või

senisega võrreldes oluliselt täiustatud toode, teenus või protsess, mis on kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud ning mille eesmärk on luua väärtust või saavutada konkurentsieelis ning

aidata kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendada tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu, hõlmates

4

toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon), uute asjaomaste turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses

(organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon).

Punktis 10 määratletakse, et keskkonnajuhtimissüsteem on kõnesoleva eelnõu tähenduses Euroopa Liidu (EMAS) või rahvusvahelise energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi standardi (ISO 50001, ISO 14001) kohane juhtimissüsteem, mis vastab energiamajanduse korralduse

seaduse §-le 27. Punktis 11 määratletakse termin „kliimakindluse tagamine“. Taristu kliimakindluse tagamise

hindamisel lähtutakse ühendmääruse lisast 3. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavasti kahju kliimamuutuste leevendamisele, st ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Pigem on mõju positiivne, ressursi- ja energiatõhusamast tootmisest tingituna väheneb vajadus toota ja

ammutada uusi materjale, millega kaasneks kasvuhoonegaaside heide. Seda arvamust toetab eelnevate toetusvoorude kogemus energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning ohutu

materjaliringluse edendamise investeeringute toetamisel. Toetust on küsitud investeeringuteks, millega ei põhjustata olulist kasvuhoonegaaside heidet. Seetõttu kohaldatakse kliimakindluse tagamise kohustusliku hindamise andmekoosseisule vaid ühendmääruse lisa 3 B-osa.

Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt vastav analüüs koos taotlusega. Kliimakindluse tagamise hinnang

taristuinvesteeringute puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, esitatakse. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad. Kliimakindlus tuleb tagada taristuprojektide puhul, kui rajatakse uus taristu

või uuendatakse või laiendatakse olemasolevat taristut ning nende kestvus on vähemalt 5 aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiga ning

2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Projektide korral, mida hakatakse määruse alusel toetama, on vaja arvestada energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust, et hoida kokku energiakulu, ning toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Punktis 12 määratletakse termin „ohtlik aine“. Selleks kasutatakse termini „ohtlikud kemikaalid“ määratlust kemikaaliseaduse § 3 lõikes 2, kus see on defineeritud

klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 ehk CLP- määruse1 kaudu. Tähtis on märkida, et olulised on aine omadused, mitte selle kogus. Ohtlikud ained võivad oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Määruse eelnõus on

kasutatud terminit „ohtlikud ained“, kuna see on kooskõlas valdkonda reguleerivates EL-i õigusaktides sätestatud terminitega.

Punktis 13 määratletakse termin „ohtlike ainete kasutamisega seotud audit“. Toetust antakse sellise nimetusega auditile, kuid auditi täpsem fookus ja sisu võib ettevõtete tegevusvaldkonna tõttu oluliselt erineda. Üldistatult võib seda auditit nimetada ka kemikaaliauditiks. Koolitus,

mis toetab ohtlike ainete kasutamisega seotud auditite tegemist, toimub kliimaministri käskkirja nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve

kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ kaudu. Auditi metoodilise juhendi „Nõuded ohtlike ainete kasutamisega seotud auditile“ lõplik versioon töötatakse välja koostöös rakendusüksuse ning töörühmaga.

1 Klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus (EÜ) nr 1272/2008, https://eur-

lex.europa.eu/legalcontent/EN/TXT/?uri=celex%3A32008R1272.

5

Metoodiline juhend lähtub muu hulgas Euroopa Komisjoni teatises „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas (COM(2020) 667)“ nimetatud suundadest, näiteks ohutuks ja kestlikuks kavandatud ainete, materjalide ja toodete

väljatöötamise raamistikust. Auditi metoodilise juhendi keskpunktis on ohutu materjaliringluse investeeringuvajaduste väljaselgitamine lähtudes EL-i kestlikkust toetava kemikaalistrateegia

suundadest. Lõplik metoodiline juhend avalikustatakse rakendusüksuse koduleheküljel enne toetuse taotlusvooru avanemist. Punktis 14 määratletakse, et ohutu materjaliringlus on kontseptsioon, mis käsitleb ohutu ja

kestliku disaini põhimõtet kemikaalide kasutamisel nii toodetes kui ka protsessides, et materjalid oleksid kestlikud ja ringlusse võetavad.

Punktis 15 määratletakse, et omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata. Punktis 16 määratletakse, et projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud

ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse.

Punktis 17 määratletakse, et projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma. Projekti kogumaksumus on välja toodud taotluses ja toetuse andmise otsuses.

Punktis 18 määratletakse, et ressursiaudit on audit, mis on koostatud juhendi „Nõuded ressursiauditile“ kohaselt ning kus antakse detailne analüütiline ülevaade, mis on

ressursisäästuprojekti alus ja mis sisaldab säästuvõimaluse hinnangut, projekti kirjeldust ja tasuvushinnangut, soovituslikku tegevuskava ning seireplaani. Punktis 19 määratletakse, et ressursid on kõige üldisemas tähenduses tootmisvahendid

ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada, ehk toodangu tootmiseks vajalik materjal (toore, jäätmed ja tootmisjäägid, kütus ja vesi) ning elektri- ja soojusenergia.

Punktis 20 määratletakse, et ressursitootlikkus on materjali kasutamise tõhusust väljendav näitaja, mis näitab, mitu lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil. Projekti stsenaariumi ressursitootlikkuse (€/€) arvutamisel jagatakse detailses

auditis defineeritud tootmisobjekti toodangu projekti stsenaariumi kasuliku eluea keskmine müügitulu (€/a) arvutatud projekti stsenaariumi keskmise ressursikasutusega (€/a), kusjuures

valemis kasutatakse vastavate ressursside kasuliku eluea keskmist maksumust. Punktis 21 määratletakse, et ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega.

Punktis 22 määratletakse, et suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väike- või keskmise suurusega ettevõtja määratlusele.

Punkti 23 järgi mõeldakse Tallinna regiooni all Tallinna linna, Maardu linna, Harku valda, Saue valda, Saku valda, Kiili valda, Rae valda, Jõelähtme valda, Viimsi valda. Punkti 24 järgi mõeldakse Tartu regiooni all Tartu linna haldusüksusena. Tartu linn koosneb

järgmistest asulatest: Tartu linnast, Ilmatsalu ja Märja alevikust ning Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse külast.

Punktis 25 määratletakse, et tootmisjääk on materjal, mida ei toodeta tahtlikult, vaid mis on tootmisprotsessist üle jääv materjal või muu ressurss. Punktis 26 määratletakse, et tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete

kompleks, mille eraldiseisvuse tõttu on võimalik välja arvutada selle majanduslikud näitajad – tootmismaht, kulu ja tulu – ning millesse tehtav investeering on käsitatav terviklahendusena.

Punktis 27 määratletakse, et uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud määratlusele. Punktis 28 määratletakse, et ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa

üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse.

Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või

6

vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samal või sarnasel tegevusalal kaduma töökohad. Punktis 29 määratletakse, et väike- või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja

konkurentsiseaduse § 2 tähenduses ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele.

Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning toetuse oodatav tulemus. Toetuse andmise eesmärk on suurendada ettevõtete ressursi- ja energiatõhusust ning edendada

ohutut materjaliringlust, võttes kasutusele innovaatilisi rohetehnoloogiaid ja -lahendusi ning aidates seeläbi kaasa kliimaneutraalsele majandusele ja kliimamuutustega kohanemisele.

Toetuse andmise põhjus on eelkõige Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukus, mis on üks suuremaid EL-is 2.Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid innovaatilistesse rohetehnoloogiatesse ja ressursitõhusatesse lahendustesse. Kõnealuse meetme kohane tegevus

peab soodustama selliste investeeringute tegemist ettevõtetes. Majanduses jäetakse kõrvale väärtuslikke materjale, mistõttu suureneb nõudlus ja konkurents ammenduvate ja mõnikord

nappide ressursside järele. Lisaks kahjustab surve loodusvaradele üha rohkem keskkonda. Seetõttu võib ressursside tõhusam kasutamine anda olulist majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Lisaks on ressursi tõhusamal kasutamisel oluline mõju kasvuhoonegaaside heite

vähendamisele (on hinnatud, et toodetega on seotud 45% kogu heitest3, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Riigi

konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressursi- ja energiamahukusest ning eri sektorite võimest kasvatada ressursi- ja energiasäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Ettevõtete sammud tootmise tõhustamisel, sh materjalide ja jäätmete ringlussevõtu

suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel ning energiakasutuse optimeerimisel on olnud ebapiisavad. Käsikäes majandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside

kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi säilimiseks ning arengu jätkumiseks tuleb muuta tööstussektor senisest energia- ja ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja

tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Konkreetsed lahendused võivad olla näiteks liiniseadistused, automaatika jms. Samuti tuleneb toetuse andmise eesmärk

energiatõhususe direktiivist (EU/2023/1791), mis suurendab märkimisväärselt EL-i energiatõhususe ambitsioone. Ohutu materjaliringluse toetamine – sageli ka puhta tootmise toetamine – on oluline mitmel tasandil, sest see aitab lahendada nii keskkonna kui ka

majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ning on ringmajanduse alus. Ohutu materjaliringlus aitab vältida ohtlike ainete sattumist keskkonda ning võimaldab materjale hoida majanduses

kauem, vähendades vajadust uute ressursside järele ja seeläbi ka CO₂ heidet. Toetuse mõju väljendub nii Eesti keskkonnajalajälje vähenemises kui ka ringmajanduse printsiipidel põhineva ettevõtluse arendamises. Ressursside tõhusamal kasutamisel on oluline mõju

kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele.

Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega ja

suunatud järgmistele teemadele: 1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, 2) väike ressursitootlikkus ning 3) suure kodumaise materjalitarbimise ja jäätmetekke tõttu pärsitud

konkurentsivõime. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket

ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste alus on

2 https://ec.europa.eu/eurostat/web/circular-economy/monitoring-framework 3 https:// ellenmacarthurfoundation.org/completing-the-picture

7

eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D), samuti EL-i uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Toetatav tegevus aitab saavutada EL-i ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse

ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega. Kliimaminister kinnitas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ 20. detsembril 2023. aastal. Kavas

antakse ülevaade olulisematest jäätmekäitluse põhimõtetest, valitsevast olukorrast ja eelmise, 2014.–2020. aasta jäätmekava eesmärkide täitmisest, samuti uue jäätmekava strateegilistest eesmärkidest ja meetmetest.

Riigi jäätmekava lähtub kolmest strateegilisest eesmärgist: 1) kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse

edendamine; 2) ohutu materjaliringluse suurendamine; 3) jäätmekäitluse mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka

looduskeskkonnale tervikuna. Jäätmekava eesmärkide seadmisel ja meetmete valikul on arvestatud ringmajanduse

põhimõtetest lähtuvale majandusmudelile ülemineku ja kliimaeesmärkide saavutamise vajadusega.

Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse, et toetatavates tegevustes arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja

panustatakse Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht ja näitajad, mille saavutamisele eelnõus kirjeldatud toetatavate tegevustega kaasa aidatakse.

Toetatavad tegevused peavad aitama kaasa „Eesti 2035“ sihi „Majandus – Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ saavutamisse. Eesmärk on uuendusmeelne ja teadmistepõhine Eesti majandus, milles kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha

omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkonna suund on kutsuda töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima ning looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

Määruse nõuetele vastavad projektid aitavad hoida „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja saavutada

sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ moel, mis toetab keskkonna- ja kliimaeesmärke ning asjakohasel juhul ka tasakaalustatud regionaalset arengut ja võrdseid võimalusi ning ligipääsetavust. Seda seost kajastatakse järgmiste näitajate

abil: 1) keskkonnatrendide indeks;

2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i 27 liikmesriigi keskmisest, kohaldub tegevustele väljaspool Harjumaad.

Võrdseid võimalusi see määrus ei puuduta, kuna määruse alusel antakse toetust ettevõtetele ning ellu viidavad projektid ei ole suunatud avalikkusele. Toetatavate tegevuste iseloomu tõttu

(investeeringud ressursi- ja energiatõhususe suurendamiseks ning ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks) puudub seos võrdsete võimaluste horisontaalse põhimõttega.

Soolist võrdõiguslikkust see määrus ei puuduta, kuna määruse alusel antakse toetust ettevõtetele ning ellu viidavad projektid ei ole suunatud avalikkusele. Toetatavate tegevuste

iseloomu tõttu (investeeringud ressursi- ja energiatõhususe suurendamiseks ja ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks) puudub seos soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõttega.

8

Ligipääsetavus tagatakse käesoleva määruse § 20 lõikes 6 sätestatud nõude abil. Toetuse kasutamisel tuleb tagada erivajadustega inimestele ligipääs avalikkusele pakutavatele

lahendustele ja teenustele ning tegevustele. Üldiselt määrus seda küsimust ei puuduta, kuna määruse alusel antakse toetust ettevõtetele ning ellu viidavad projektid ei ole suunatud

avalikkusele. Toetatavate tegevuste iseloomu tõttu (investeeringud ressursi- ja energiatõhususe suurendamiseks ja ohtlike ainete kasutamise vähendamiseks) puudub seos ligipääsetavuse horisontaalse põhimõttega.

Regionaalarengu toetamiseks peetakse meetme rakendamisel silmas tasakaalustatud

regionaalse arengu eesmärke, mille saavutamist hinnatakse tööviljakuse regionaalsete erisuste kahanemise järgi. Ressursitõhususe kasvul on suur potentsiaal suurendada tööviljakust ning panustada mõõdikusse „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Projektiga ei panustata sellesse näitajasse, kui projekti viiakse ellu Tartu- ja Harjumaal. Arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusplaani ülesandega suunata ettevõtlusmeetmete

„Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regiooni. Eelneva perioodi sarnase toetusmeetme andmestikust4 nähtub, et ressursiinvesteeringute toetused jagunesid maakonniti valdavalt korrelatsioonis töötleva ja

mäetööstuse ettevõtete arvuga maakonnas (v.a Harju- ja Ida-Virumaal) ning Harjumaa ja Tartumaa ettevõtjaid toetavate projektide arv ja toetusmaht jäid 60% piiresse kõigist toetatud

projektidest ja kogu toetusmahust, seega ei ole täiendavate piirangute seadmine regionaalsete piirkondade vahel vajalik. Küll aga jälgitakse tegevuse elluviimise jooksul toetuse maakondlikku jaotust ning vajaduse korral kavandatakse muudatused toetuse andmise

tingimustes. Ida-Virumaal saadi toetust proportsionaalselt vähem võrreldes mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtete arvuga piirkonnas. Osalt võib see olla tingitud asjaolust, et käesolevat

määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud tegevustele, millega tegelevaid ettevõtteid on Ida-Virumaal enam. Küll aga rakendatakse Ida-Virumaa ettevõtetele

kõrgemat regionaalabi määra. Tasakaalustatud regionaalse arengu tagamiseks suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks tootmisüksustesse väljaspool Tallinna ja Tartu

regioone. Tasakaalustatud regionaalse arengu toetamist kajastatakse asjakohastel juhtudel näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja puhul on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32% ja 35%

vahele, samal ajal kui Harjumaal on see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Osa toetusi suunatakse ka

Harjumaale, need projektid selles näitajas ei kajastu.

Kliima- ja keskkonnahoid on väga tähtsad, sest toetatavad tegevused edendavad

ressursitõhusale majandusele üleminekut. Toetuse andmise eesmärk on rakendada Eestis ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel. Info sihi ja näitaja kohta kantakse

struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Projektiga panustatakse „Eesti 2035“ näitajasse „keskkonnatrendide indeks“ ja näitajasse „säästva arengu riikliku strateegia“, „EMAS-i keskkonnajuhtimissüsteemi rakendajad“ ja „ISO

keskkonnajuhtimissüsteemi rakendajad“. Esimene „säästva arengu riikliku strateegia“ näitaja on ka valitsuse tegevusprogrammi mõõdik, mis näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust

kogu materjalikasutuses. Investeeringutega ressursi- ja energiatõhusamate toodete tootmisse ja teenuste osutamisse suurendatakse ressursitootlikkust ning panustatakse ka vastavasse näitajasse. Tootmisel ohtlike aineteta tagatakse, et tooted on hilisemas olelusringi etapis

võimalik ringlusse võtta, panustades sellega mõõdikusse „ringleva materjali määr“.

4 allikas: struktuuritoetuse registri aruandlussüsteem, aruanne kajastab andmeid seisuga

23.08.2023

9

Toetatakse terviklikke insenertehnilisi lahendusi, millega kaasneb ressursisääst. Lahendused hõlmavad nii tootmis- kui ka tarneahelate tõhustamist. Terviklike lahenduste all mõistetakse selliseid lahendusi, mis hõlmavad näiteks tegevusi alates tootmise optimeerimisest kuni

hoonete renoveerimiseni või ressursisäästlikumaks muutmiseni. Oluline on esmalt hinnata olemasolevat ressursikasutust ja alles siis dimensioonida tulevast kasutust.

Toetatakse tehnoloogiate uuendamist (sh süsteemide parandamist), mille tulemusena nõuab sama toodangu tootmine vähem ressurssi. See võimaldab sama toorainehulgaga saada rohkem toodangut, panustades sellega mõõdikusse „ressursitootlikkus, euro/kg“.

Toetust antakse ka, et soetada seade oma tootmisjääkide kasutamiseks, millega vähendataks primaarse ja suurendataks teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis. Toetatakse lahendusi,

mille tulemusena saab ettevõte ära kasutada enda tegevuses tekkivaid tootmisjääke, panustades selle tegevusega mõõdikusse „ringleva materjali määr“. Toetuse saajad toetuse taotlemisel a kinnitavad, kas nende projekt on kooskõlas kliima- ja

keskkonnahoidu panustamise nõuetega. Projekt on kooskõlas, kui toetuse saaja täidab kõiki määruses sätestatud nõudeid.

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu EL-i põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26).

Lõigetes 5 ja 6 selgitatakse, millisesse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava tulemusnäitajasse panustatakse. Selle aluseks on tabelis 1 ja 2 esitatud andmed. Iga toetatava

projektiga peab panustama väljund- ja tulemusnäitajasse. Näitajate sisu ja aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate täitmisest raporteeritakse siis, kui projekt on lõppenud.

Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja sihttaseme prognoos selle määruse alusel toetamise

korral

Meetme nimekirja väljundnäitajasse planeeritud panustamised sekkumiste kaupa: 21.2.4.12. Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja

auditite toetamine – 75; 21.2.4.11. Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate

erialaekspertide koolitus – 10; 21.2.4.13. Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse

edendamine – 50; 21.2.4.15. Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine – 15. Määruse abil on võimalik toetada sekkumises 21.2.4.12 rohkem ettevõtjaid, kui algselt oli

planeeritud. Sisuline tegevus on rakenduskavas tervikuna välja toodud. Sekkumiste 21.2.4.13 ja sekkumiste 21.2.4.15 toetatavaid tegevusi toetatakse sekkumise 21.2.4.12 eelarve alt.

Üldine väljundnäitaja saavutustase ei muutu. Kuna toetusi antakse jooksvalt, siis on ennatlik teha meetme nimekirjas sekkumiste kaupa planeeritavaid sihttasemete muudatusi.

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

väljundnäitaja

nimetus ja mõõtühik

Algtase

ja

aasta

2024. a

vahesihi

tase

2029. a

sihttase

Selgitav teave

Ringmajanduses toetatavad ettevõtjad

(ettevõtjad)

Ei kohaldu

0 50 Rahalist toetust saanud unikaalsete ettevõtete arv.

Näitaja täitmist raporteeritakse pärast projekti tegevuste lõpetamist lõpparuandega.

10

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitaja sihttaseme prognoos selle määruse alusel toetamise korral

Meetme nimekirja tulemusnäitajasse planeeritud panustamised sekkumiste kaupa: 21.2.4.12. Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine – 37 500;

21.2.4.11. Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate

erialaekspertide koolitus – 500; 21.2.4.13. Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine – 2000;

21.2.4.15. Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine – 40 000. Toetuste abil on võimalik saavutada tõenäoliselt esmase toorme sääst projektidega sekkumises

21.2.4.12 rohkem kui teistes sekkumistes, kui algselt oli planeeritud. Üldine tulemusnäitaja saavutustase kavandatava määrusega ei muutu. Kuna toetusi antakse jooksvalt, siis on ennatlik kavandada ka rakenduskavas sekkumiste kaupa või üldiselt

planeeritud sihttaseme muudatusi.

Lõikes 7 sätestatakse, et toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja eelnõukohase määruse § 5 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud toetatav tegevus ja selliste tegevuste arv.

Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus) ning rakendusasutus

Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse.

Lõikes 1 antakse toetust väike- ja suurinvesteeringuteks, et suurendada energia- või ressursitõhusust või vähendada ohtlike ainete kasutamist. Ettevõte, millel pole ISO 14001, ISO

50001 või EMAS-i sertifikaati, saab ühe taotluse raames taotleda toetust nii nimetatud sertifikaatide taotlemiseks kui ka investeeringuteks energiatõhususe parandamisse.

Väike- ja suurinvesteeringute erinevus tuleneb toetatavast summast (sätestatud § 9 lõikes 1), sihtrühmast (sätestatud § 10 lõikes 1) ning nõutavast dokumentatsioonist, st investeeringu vastavusest teostatavusuuringule või asjaomasele auditile (sätestatud § 5 lõigetes 3 ja 4).

Perioodi 2021–2027

rakenduskava

tulemusnäitaja

nimetus ja mõõtühik,

kood

Alg-

tase

Aasta 2024. a

vahe-

sihitase

2029. a

siht-

tase

Selgitav teave

Esmase toorme sääst projektidega (tonni

aastas)

0 2021 ei kohaldu

2000 Toetatud projekti tulemusel tekkiva esmase toorme sääst

ühe aasta kohta. Saavutustaset raporteeritakse üks aasta

pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

Arvutusmetoodika on leitav KIK-i veebilehelt.

11

Toetatavad tegevused hõlmavad terviklike insenertehniliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist, mis toovad kaasa energia- või ressursikasutuse vähenemise (teenuse- või tooteühiku kohta) või ohtlike ainete asendamise ohutute alternatiividega. Lahendused peavad

olema põhjendatud ning lähtuma ettevõtte tegevusvaldkonnast ja sisendite-tulemite analüüsist (teostatavusuuring või audit). Projektide puhul eeldatakse süstemaatilist lähenemist, mille

aluseks on olemasoleva olukorra kaardistamine ning sihipärane parendustegevus. Lahendused hõlmavad nii tootmis- kui ka tarneahelate tõhustamist. Terviklike lahenduste all mõistetakse selliseid lahendusi, mis hõlmavad näiteks tegevusi alates tootmise optimeerimisest kuni

hoonete renoveerimiseni või ressursisäästlikumaks muutmiseni. Oluline on esmalt hinnata olemasolevat energia- või ressursikasutust ja alles siis dimensioonida tulevast kasutust.

Hoonete puhul tuleb silmas pidada, et need peavad olema otseselt seotud tootmise või teenusega (hoonete soojustamine ja nende energiatõhusamaks muutmine eeldusel, et tegevuse spetsiifikast lähtudes on vaja hoida hoones temperatuuri, rõhku või muud olulist tegurit), mitte

aga lihtsalt ettevõtte töötingimuste parandamisega, ilma et koos sellega kasvaks ettevõtte ressursitõhusus. Toetust antakse seadmete soetamiseks ja/või nende väljavahetamiseks

uuenduslike, energiat ja ressurssi säästvamate seadmete vastu. Toetatakse tehnoloogiate uuendamist (sh süsteemide parandamist), mille tulemusena vajatakse sama toodangu tootmiseks või teenuse pakkumiseks vähem ressursi või kaob vajadus kasutada ohtlikke aineid.

See võimaldab sama energia- või toorainehulgaga saada rohkem toodangut ning toodang on olelusringi lõpus lihtsamini ringlusse võetav. Toetatakse lahendusi, mis parandavad ettevõtte

tootmisprotsesse. Selleks võib olla protsessi reorganiseerimine või mõni muu lahendus. Samuti antakse toetust, et soetada seade oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab primaarse ja suurendab teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis. Toetatakse lahendusi, mis võimaldavad

ettevõttel ära kasutada enda tegevuses tekkivaid tootmisjääke. Energia- ja ressursside kulude jälgimiseks ja vähendamiseks toetatakse ka andurite ja mõõturite paigaldamist elektri, gaasi,

vee, suruõhu jne tarbimise mõõtmiseks ning taastuvenergia ja selle salvestamise lahendusi ettevõtte enda tarbeks. Tegevused võivad sisaldada ka tootmisjuhtimissüsteemide ja hooneautomaatikasüsteemide paigaldamist, nende reaalajas juhtimise süsteemide loomist,

automaatsete häirete seadistamist, et tootmine või teenuse osutamine oleks energia- ja ressursitõhusam.

Lõige 2 sätestab, et paragrahvi 5 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud investeeringut energiatõhususe projekti toetatakse tingimusel, kui ettevõttel on varem või toetuse tulemusel

integreeritakse energiajuhtimissüsteem ning ISO 14001, ISO 50001 või EMAS-i sertifikaat. Juhtimissüsteem tagab, et energiatõhususe meetmeid rakendatakse läbimõeldult ja süsteemselt,

pideva parendamise põhimõttel. Süsteemne lähenemine energiatõhususele tagab pikaajalise ja jätkusuutliku mõju.

Lõige 3 sätestab, et paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud investeeringut ressursitõhususse või ohtlike ainete kasutamise vähendamisse toetatakse juhul, kui ettevõtte

projekt vastab teostatavusuuringule, mis on tehtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi. Alternatiivina võib projekt toetuda energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditile, mis on tehtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi.

Lõige 4 sätestab, et paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4, 5 ja 6 nimetatud investeeringu elluviimist

toetatakse energia-, ressursi- või ohtlike ainete kasutamisega seotud auditi alusel, mis on tehtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi.

Lõige 5 sätestab, et toetatavad tegevused peavad vastama asjakohastele EL-i ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

12

Lõikes 6 sätestatakse nõue, et toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Seda põhimõtet tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (852/2020) artikli 17 tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“

(ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga.

Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine. Selleks et määrus vastaks põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, ei tohi toetatav

tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui

see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet.Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavasti kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele,

pigem on mõju positiivne. Ressursi- ja energiatõhusamast tootmisest tingituna ning ringlusse võetavaid tooteid pakkudes väheneb vajadus toota ja ammutada uusi materjale, millega kaasneks kasvuhoonegaaside heide;

2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele; 3) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee ja

mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head

keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem on mõju positiivne, sest ressursside parem kasutus vähendab vajadust toota uusi materjale, millega kaasneks ka suurem veekasutus;

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist või võib kahjustada jäätmeid pikaajaliselt kõrvaldades keskkonda oluliselt ja pikaks ajaks. Määruse tegevustel on positiivne

mõju. Määruses kirjeldatud toetatavad tegevused võimaldavad ressursse tõhusamalt kasutada ning edendavad ohutut materjaliringlust;

5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Toetatavate tegevuste elluviimisel jälgitakse

keskkonnanõudeid. Ressursitõhusamad seadmed vähendavad reostusohtu, kuna suurem osa ressursist kasutatakse tootmiseks ning jäätmeid tekib vähem. Oma tootmisjääke kasutades

väheneb samuti jäätmeteke ja sellest tingitud võimalik reostus; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Tänu

ressursitõhusamate lahenduste rakendamisele ja ohutu materjaliringluse edendamisele väheneb uue ressursi hankimise vajadus ja seetõttu mõju keskkonnale.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas põhimõtte „ei

13

kahjusta oluliselt“ analüüsi. Seega ei ole taotlejal vaja teha täiemahulist DNSH hindamist. Taotleja kinnitab, et tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

Paragrahvis 6 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja kehtestatavas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning

taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise alus

taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud eelnõu § 11 lõike 2 punkti 8 järgi. Taotluse esitamisele eelnevad kulud võivad hõlmata näiteks kliimakindluse hindamise ning auditite ja juhtimissüsteemide integreerimisega seotud kulusid, mis on vajalikud

investeeringutaotluse esitamiseks.

Lõike 2 kohaselt määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §‑s 5, mis saavutavad sellised tulemused, nagu on kirjeldatud eelnõu §‑s 3, ja mis jäävad §‑s 9 sätestatud piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on

välja toodud abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul, mis võivad teatud juhtudel piirata lõike 2 teistes punktides loetletud kulude lubatavust.

Lõike 2 punkti 9 kohaselt on abikõlblik projektijuhtimise kulu. Projektijuhtimise kulu võib hõlmata näiteks kulusid, mis on seotud hangete tegemise, aruandluse, seire ja omanikujärelevalvega.

Lõike 2 punkti 10 kohaselt on abikõlblik otsene personalikulu. Otsene personalikulu võib hõlmata näiteks keskkonna- või energiajuhtimissüsteemi integreerimiseks vajalikke tegevusi.

Lõike 2 punkti 11 kohaselt on abikõlblikud muud kulud, mis on vajalikud § 3 lõike 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Näiteks personali koolitamise kulu, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks, on otsene kulu ega liigitu muude kulude alla.

Lõike 2 punkti 12 kohaselt on abikõlblik ka kliimakindluse analüüsi koostamise kulu. Lõike 4 punkti 3 kohaselt on energiatõhusa investeeringu rakendamisel abikõlblikud kulud, mis

on seotud energiatõhususega kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmetes, vee korduskasutussüsteemide rakendamisega või fossiilkütuste kasutamisest loobumiseks tehtavad investeeringutega. Fossiilkütuste kasutamisest loobumiseks tehtavate investeeringute puhul

mõeldakse kohapeal kasutatavate fossiilkütusel põhinevate seadmete asendamist elektriseadmetega.

Lõike 5 punktid 1 ja 2 sätestavad, et abikõlblikud kulud on ohutu materjaliringluse tagamiseks vajalikud tegevused ohtlike ainete ohututega asendamiseks toodetes, tegevustes ja teenustes. Toetust antakse investeeringutele, millele võivad eelneda teadus-arendustegevused5. Uue

protsessi juurutamiseks või toote muutmiseks/seadistamiseks määruse kohaselt vajaliku auditi või teostatavusuuringu või investeeringu käigus on kohaldatavuse korral võimalik toetada

näiteks katsete, analüüside ja laboritestide tegemist. Need peavad oleme otseselt seotud projekti raames asendatava aine kvaliteedi, tõhususe, kliendile ja kasutusotstarbeks sobivuse, ohutuse jms hindamisega. Ainete asendamise protsessi puhul peavad sellised tegevused olema

vajalikud enne uue protsessi juurutamist või toote lõplikku kasutuselevõttu. Siinkohal ei mõelda ohutute ainete materjalivaru soetamist (v.a olemasoleva laovaru mahus) ega teadusarendust,

vaid tegevusi või seadmeid, mille puhul ei ole vaja enam ohtlikke aineid kasutada. Lõikes 6 sätestatakse, et kuni 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projekti korral on kulu abikõlblik kindlasummalise makse alusel. Kogusumma arvutab rakendusüksus eelarveprojekti

5 Teadus- ja arendustegevus (sh eksperimentaalarendus) hõlmab süstemaatilist loomingulist

tegevust selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste hulka, ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks.

14

põhjal. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse. Hinnavõrdluse tegemiseks esitab taotleja võrreldavad hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumuse lähteülesande kirjelduse koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Taotleja

peab olema teinud piisavaid pingutusi saamaks võrreldavaid hinnapakkumusi, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist

hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Pakkumuste võtmise protsess peab olema selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks tuleb anda piisavalt aega ning taotleja peab tehtud päringud dokumenteerima, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames).

Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti eelarvest.

Lõikes 7 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud. Lõike 7 punkti 8 kohaselt ei ole abikõlblik hoonete rekonstrueerimine ja uuendamine, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevusega. Samas võib hoonete rekonstrueerimise ja

uuendamise vajadus tuleneda keskkonna- ja energiajuhtimissüsteemi rakendamise tulemustest ning sellisel juhul on tegemist eesmärgipärase investeeringuga. Samuti on hoone ehitamine,

rekonstrueerimine ja uuendamine abikõlblik, kui see on vajalik näiteks uue ressursisäästliku tehnoloogia (näiteks tootmisliini) kasutuselevõtuks. Lõike 7 punkti 11 kohaselt on abikõlbmatu sisepõlemismootoril põhinevate seadmete

soetamine, ka juhul, kui kütusena kasutatakse taastuvaid kütuseid, näiteks biodiislit. Lõikes 8 tuuakse välja, et riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega

sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Kliimakindluse hindamise kulud on ka riigiabi taotlemise korral abikõlblikud § 7 lõike 1 kohaselt.

Paragrahvi 7 lõigetes 1–3 käsitletakse täpsemalt meetme raames toetatavate tegevuste

abikõlblikkuse perioodi detaile. Lõikes 1 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse

esitamise järgnev päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. See tähendab, et kõik projekti tegevused ja ka kulud peavad jääma abikõlblikkuse perioodi. Erandina on abikõlblik

periood pikem, kui projektis on olnud vajalik eelnevalt hinnata kliimakindlust või teha teostatavuse uuring või asjakohane audit ja selleks soovitakse toetust saada. Enne taotluse esitamist ja projekti elluviimise jaoks tehtud kliimakindluse, teostatavuse uuringu ja auditi

kulusid saab rahastada ainult vähese tähtsusega abina. Lõikes 2 selgitatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. See

tähendab, et projekti tegevused ja kulud on abikõlblikud maksimaalselt 24 kuud. Juhul kui projekt eeldab kliimakindluse hindamist või auditi tegemist ja see viiakse läbi enne taotluse esitamist, on abikõlblikkuse periood maksimaalselt 30 kuud.

Lõikes 3 selgitatakse, et toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse korral võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 18 kuu võrra. See tähendab, et

abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi. Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumise võtmist, hanke väljakuulutamist , lepingu sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega alustamist jms. Kindlasummalise makse

korral loetakse tegevuse alguseks esimese kulu tegemist.

Paragrahvi 8 lõiked 1–11 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat ja vähese tähtsusega abi andmist. Riigiabi antakse meetmes üldise grupierandi määruse artiklite 14, 36, 38 ja 47 alusel. Artikli 14 alusel toetatava regionaalabi rakendamise eelduseks on rida tingimusi (siinkohal ei

ole otstarbekas neid kõiki välja tuua), kuid kokkuvõtlikult seab see vähem piiranguid rahastatava tegevuse sisule ning abikõlblikele kuludele kui teised ÜGEM-i toetusskeemid.

Peamine ÜGEM-i artikli 14 spetsiifiline nõue on see, et toetatav tegevus peab vastama alginvesteeringu mõistele (ÜGEM-i art 2 lg 49). Keskkonnainvesteeringute Keskuse varasemas

15

praktikas on rahastatud ressursitõhususe projektide hulgas enamasti alginvesteeringuks „tootmisvõimsuse suurendamine“, kuid ka „toodangu mitmekesistamine“ ning „tootmise täielik ümberkorraldamine“. Suurettevõtjatele saab artikli 14 lõike 1 kohaselt abi anda ainult

alginvesteeringuks, millega soodustatakse asjaomases piirkonnas uut majandustegevust. Uus majandustegevus on defineeritud ÜGEM-i artikli 2 punktis 51. Toetuse maksimaalne määr

suurettevõtjale on olenevalt piirkonnast 15–25%, keskmise suurusega ettevõtjale 25–35% ja väikeettevõtjale 35–45% abikõlblikest kuludest.

ÜGEM-i artikli 38 alusel saab anda investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel saavutada suuremat energiatõhusust. Energiatõhususe mõiste tuleneb art ikli 2 punktist 103.

Olulisim piirang on see, et rahastatakse vaid „täiendavaid investeerimiskulusid“, nagu need on sätestatud artikli lõikes 4. Toetuse maksimaalne osakaal on suurettevõtjale 35%, keskmise suurusega ettevõtjale 45% ja väikeettevõtjale 55% abikõlblikest kuludest.

ÜGEM-i artikli 36 alusel saab anda investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu

keskkonnakaitsenormatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumise korral. Ka siin on abikõlblikud vaid „täiendavad investeeringukulud“ (täpsemalt defineeritud artikli lõikes 4). Taotlust menetledes tuleb seega analüüsida nii liidu

normatiivide küsimust kui ka abikõlblike kulude suurust. Toetuse maksimaalne osakaal on suurettevõtjale 45%, keskmise suurusega ettevõtjale 55% ja väikeettevõtjale 65% abikõlblikest

kuludest. ÜGEM-i artikli 36 kasutamist piirab enim lõige 1a, mis ütleb muu hulgas järgmist : „Käesolevat artiklit ei kohaldata meetmete suhtes, mida reguleerivad täpsemad normid on sätestatud artiklites 36a, 36b ja 38–48. Käesolevat artiklit ei kohaldata samuti fossiilkütuseid

(v.a maagaas) kasutavatesse seadmetesse, masinatesse ja tööstuslikku tootmisse tehtavate investeeringute suhtes.“ Sättest tuleks välja lugeda, et kui tegevuse puhul on võimalik anda

riigiabi näiteks artiklite 38 või 47 alusel, siis riigiabi artikli 36 alusel anda ei saa. Samuti ei saa eelnõu kohaselt teha artikli 36 lõike 1a muudatuse alusel investeeringut seadmetesse, mis kasutavad fossiilkütuseid, v.a maagaas. Nimetatud muudatuse põhjal võib prognoosida, et

praktikas on võimalus artikli 36 alusel abi anda pigem harv, enim on see ehk kasutatav investeeringuks ohtlike ainete kasutamise vähendamisse.

ÜGEM-i artikli 47 alusel saaks abi anda lisaks ringmajanduse projektidele ka ressursitõhususe projektidele. Abimäär on suurettevõtjatele 45%, keskmise suurusega ettevõtjatele 55% ja

väikeettevõtjatele 65%. Artikli 47 kasutamist piiravad aga ka pärast muudatuse tegemist eelkõige kaks olulist tingimust. Esiteks rahastatakse ka siin vaid n-ö täiendavaid

investeerimiskulusid (artikli lõige 7). Olulisim piirang on lõikes 6 nõutu: „Investeering läheb kaugemale sellest, mis on majanduslikult kasumlik või juurdunud kaubandustava, mida kasutatakse üldiselt kogu liidus ning eri tehnoloogiavaldkondades.“

Paragrahvis 9 sätestatakse määruse järgi toetava projekti piirsumma ja osakaal.

Lõikes 1 sätestatakse projekti minimaalne ja maksimaalne kogumaksumus väikeinvesteeringute jaoks ning projekti minimaalne kogumaksumus ja maksimaalne abikõlblike kulude maksumus suurinvesteeringute jaoks. Erisus lähtub kindlasummalise makse

rakendamisest.

Määruse alusel toetatakse tegevusi meetmest „Ringmajanduse korraldamine“. Kehtiv meetme eelarve on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Kehtiv ringmajanduse korraldamise eelarve eurodes meetme nimekirja ja rakenduskava järgi

16

Meede

Rakenduskavaga

kooskõlas olevad

sekkumised

EL-i toetuse eelarve

Riiklik kaas- finantseering

Oma- finantseering

Kogu- maksumus

Ringmajanduse korraldamine

Ringmajandus- põhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; tööstus- ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine; jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; ringlussevõtuvõime parandamine ja ohutu materjaliringluse tagamine.

111 028 963 2 122 758 118 500 000 231 651 721

Ringmajanduse korraldamise eelarve detailne jagunemine on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Kehtiv ringmajanduse korraldamise eelarve meetme nimekirja ja rakenduskava järgi

Rakenduskavaga kooskõlas olevad

sekkumised

EL-i toetuse

eelarve

EL-i toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogu-

maksumus

Ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja

toorme hankimisega seotud kahjude

vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117

a) TAT käskkiri: teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000

17

Lisaraha (sekkumisest 21.2.4.15) 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941

b) TAT käskkiri: pärandmõjud (toorme

allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706

Lisaraha (sekkumisest 21.2.4.15) 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470

c) TAT määrus: avatud

taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000

Tööstuse ja teenindussektori, sh

VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000

a) TAT määrus: audit (ressursi- ja kemikaaliaudit) 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000

b) TAT määrus:

investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000

Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja

vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus)

(sekkumise number 21.2.4.13) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000

Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662

a) TAT käskkiri: riigi poolt vajaliku taristu arendamine 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547

b) TAT: avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116

Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine (avatud taotlemine,

määrus) 22 000 000 52% 352 942 20 000 000 42 352 942

Vajadus jagada detailselt ringmajanduse korraldamise sekkumise 21.2.4.12 eelarvet pärast

kaitsekulutustega seotud ümbertõsteid (edaspidi REARM) jääb väiksemaks, kuid ei piira kavandatava määruse alusel antavate toetuste kasutamist. Sekkumises 21.2.4.12 on kaks

taotlusvooru avatud EL toetussummadega kokku 500 000 eurot (auditite toetamiseks) ja 15 000 000 eurot (investeeringute toetamiseks). Kogu ringmajanduse korraldamiseks kavandatud eelarve pärast REARMi kärpeid on esitatud tabelis 5.

Tabel 5. Ringmajanduse korraldamise eelarve detailne jagunemine REARMi tõttu

Rakenduskavag

a kooskõlas

olevad

sekkumised

Rakendussk

eem

EL-i

toetuse

%

Tegevuse

kogueelarve

EL-i osa, €

Riiklik kaas-

finantseering

Oma-

finantseering Kogusumma

21.2.4.11

(teavitus) käskkiri 85 2 850 000 502 941 0 3 352 941

18

21.2.4.11

(pärandmõjud) käskkiri 85 1 650 000 291 176 0 1 941 176

21.2.4.11

(mudelid) määrus 70 436 923 0 187 253 624 176

21.2.4.12 (audit) määrus 33 500 000 0 1 000 000 1 500 000

21.2.4.12

(investeeringud) määrus 15–65 24 000 000 0 56 679 124 80 679 124

21.2.4.13

(pakendid) määrus 70 3 500 000 0 1 500 000 5 000 000

21.2.4.14

(jäätmete liigit i

kogumine) käskkiri 47,93 740 770 804 778 0 1 545 548

21.2.4.14

(jäätmete liigit i

kogumine) määrus 60–80 27 963 077 0 6 990 769 34 953 846

21.2.4.15

(ringlussevõtuvõi

me parandamine) määrus 54 14 000 000 11 661 678 25 661 678

KOKKU

75 640 770 1 598 895 78 018 824 155 258 489

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Paragrahvi 10 lõigetes 1–4 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Lõikes 1 sätestatakse, kes võib toetust taotleda.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et § 5 lõike 1 punktis 1 ja 2 tegevuste puhul võib taotleja olla äriseadustiku mõistes äriühing, kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus

või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ toodud järgmistele koodidele: mäetööstus (jagu B,

alajagu 07-09) või töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33) või hulgi- ja jaekaubandus (jagu G, alajagu 46- 47) või majutus ja toitlustus (jagu I, alajagu 55-56) või haldus- ja abitegevused (jagu

O, alajagu 77). Lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et § 5 lõike 1 punktis 4 ja 5 tegevuste puhul võib taotleja olla äriseadustiku mõistes äriühing, kelle taotluse esitamisele eelneva majandusaasta põhitegevus

või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ toodud järgmistele koodidele: töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33). Lõike 1 punktis 3 on välja toodud, et § 5 lõike 1 punkti 3 ja 6 tegevuste puhul võib taotleja olla

äriühing, kes oma tootmises, tootes, tegevuses, või teenuse pakkumisel kasutab ohtlikke aineid, või kes kasutab ohtlikke aineid sisaldavaid komponente. Võimalikke taotlejaid ei ole

detailsemalt piiritletud, kuna pea kõik ettevõtted kasutavad oma teenuste või toodete pakkumiseks ja tegevuste elluviimiseks kemikaale (ohtlikke aineid) ning seda ka juhul, kui ettevõte ise ei pea oma tegevust kemikaalidega seotuks.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotleja peab vastama ühendmääruse §-le 3. Lõikes 3 sätestatakse, et taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele infost, mis mõjutab

toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas vastab taotlus määruse nõuetele.

Paragrahvi 11 lõigetes 1–3 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele.

Lõikega 1 kehtestatakse nõue, et toetus, mida taotletakse, ei tohi ületada §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

19

Lõikes 2 sätestatakse, milliseid lisaandmeid ja -dokumente peab taotlus sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele.

Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud

andmeid ja dokumente. Lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb esitada kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Kinnitus tuleb esitada rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, juhend avaldatakse

taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel. Lõike 2 punkti 11 kohaselt peab taotleja arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki

asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja nõuete kohaldumise korral arvestada korraldusasutuse veebilehel6 toodud keskkonnanõuetega. Taotleja kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ . Enne kinnituse andmist tutvub taotleja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on

lisatud taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab e-toetuse keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi. Lõike 2 punkti 14 kohaselt tuleb esitada kliimakindluse tagamise hinnang sellistele

taristuinvesteeringutele (näiteks hoonesse), mille kestvus on vähemalt viis aastat. Hinnangu esitamise kirjeldus on toodud käesoleva määruse § 2 punkti 11 juures

Lõike 2 punkti 19 kohaselt tuleb paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuse puhul esitada ajakohane teostatavusuuring, mis on tehtud rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi. Et toetatud investeering oleks majanduslikult ja keskkonnahoidlikult tõhus, peab projekt

põhinema realistlikul ja põhjendatud teostatavusuuringul. See välistab juhuslikud ja mittetasuvad investeeringud ning tagab, et toetuse abil saavutatakse soovitud tulemused.

Teostatavusuuringule ei kehti kutsetunnistuse nõue ning taotleja võib teha aja- ja asjakohase teostatavusuuringu rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi, kuid võib ka kaasata pädeva eksperdi, kelle põhjendatud kulud on abikõlblikud.

Lõike 2 punkti 20 kohaselt tuleb paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4–6 nimetatud tegevuste puhul esitada ajakohane audit, mis on tehtud ressursi- ja ohutu materjaliringluse edendamiseks

rakendusüksuse kehtestatud juhendi järgi ning energiatõhususe projektide puhul energiamajanduse korralduse seaduse §-s 27 sätestatud nõuete kohaselt. Ajakohane audit on audit, mis vastab asjakohasele juhendile.

Lõikes 3 sätestatakse, et lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja asjaomases turusektoris

tegutsevalt ettevõtjalt ühesuguse lähteülesande järgi tehtud hinnapäringu põhjal. Et teha hinnavõrdlus kindlasummalise makse kehtestamiseks, on vaja võrreldavaid hinnapakkumusi kirjalikult taasesitatavas vormis üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse

lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine

ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhul, kui pakkujad on näiteks pakkumuste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste

võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalikeks

audititeks). Eelnõu 4. peatükis määratakse kindlaks toetuse taotlemise ja taotluste menetlemise protsess.

Paragrahvi 12 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse jooksva taotlusvooru kaudu eelarve ammendumiseni.

6 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded

20

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve, toetatavate tegevuste loetelu ja ajakava kinnitab rakendusasutus käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama kõnesoleva paragrahvi lõikele 3, mille kohaselt tuleb vähemalt 40%

taotlusvooru eelarvest suunata toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Käskkirjas võib rakendusasutuse juht määrata taotlusvooru eelarve jagunemise

toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. See võimaldab toetust paindlikumalt suunata eri tegevustele ja taotlejatele. Lähtutakse nii riiklikest prioriteetidest kui ka turu nõudlusest. Lõikes 3 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata väljapoole Tallinna ja Tartu

regioone. See nõue kehtestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesande „Analüüs ja ettepanekud „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste

suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ alusel. Ülesanne tuleneb Vabariigi Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5 „Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet“.

Selleks kehtestatakse suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks, eesmärgiga suunata ettevõtlusmeetmete „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“

toetustest vähemalt 40% väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Rakendusüksus jälgib ja tagab, et see nõue oleks täidetud. Kui 40% eelarvest ammendub, avatakse ka Tallinna ja Tartu regiooni eelarve väljaspool seda regiooni toetust taotlevatele ettevõtetele. Juhul kui projekt on regiooni

ülene, hõlmates nii Tallinna või Tartu regiooni kui ka väljaspool neid asuvaid piirkondi, arvestatakse selle projekti toetuse eelarve väljaspool Tallinna ja Tartu regiooni suunatuks.

Lõikes 4 sätestatakse, et rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis (olenevalt avatava taotlusvooru tegevustest). Taotlusvooru peatamisest või sulgemisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja sihtrühmale

suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse käskkirja alusel.

Lõikes 5 sätestatakse, et projektide rahastamiseks võib taotlusvoore korraldada ühe või mitme §-s 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mis määratakse taotlusvooru korraldamise käskkirjas. Lõikes 6 sätestatakse, et taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu §-s 11

sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendatakse taotluste esitamise päevale ühendmääruse § 5 lõiget 2.

Lõikes 7 sätestatakse, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ning taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

Lõikes 8 sätestatakse, et rakendusüksus võib anda puuduse kõrvaldamiseks taotlejale ja partnerile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja.

Lõikes 9 sätestatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada.

Senine praktika eelmistel rahastusperioodidel on näidanud, et potentsiaalselt toetatavad projektid on keeruka iseloomuga ning menetlused võivad vajada korduvaid lisapäringuid,

mistõttu on menetlusaja pikendamine põhjendatud. Lõikes 10 sätestatakse, et rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt ja partnerilt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui

esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

Lõikes 11 sätestatakse, et rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõnesolevas määruses sätestatud nõuded.

Paragrahvis 13 sätestatakse valikukomisjoniga seotud tegevused. Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks

ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte. Eksperthinnangu eesmärk on objektiivselt ja konstruktiivselt hinnata projekti vastavust

21

määruses sätestatud tingimustele. Eksperthinnang peab olema sisuline, põhjendatud ja toetuma konkreetsetele määruse sätetele, sisaldades ka viiteid asjakohastele punktidele. Tegemist ei tohi olla pelgalt arvamusavalduste või subjektiivsete seisukohtade esitamisega. Eksperdi hinnang

peab olema argumenteeritud viisil, mis toetab menetluse usaldusväärsust ning võimaldab taotlejal oma seisukohti vajadusel täiendada või selgitada. Kõik valikukomisjoni liikmed

allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku. Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et taotlejatel ei oleks võimalik neid mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul

ka tagantjärele, et tagada võimalus kasutada samu eksperte järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides.

Paragrahvis 14 sätestatakse projektide hindamine valikukriteeriumid. Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses kajastatud projekt

kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt neile nõuetele vastab.

Projekti rahastamise otsust tehes lähtub rakendusüksus järgnevatest valikukriteeriumidest.

1. Projekt peab olema kooskõlas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ eesmärkidega ning mõjutama perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamist. Toetuse andmise tingimused on kooskõlas riigi jäätmekava strateegiliste eesmärkidega,

eelkõige panustatakse jäätmekava erieesmärki 3.1 „kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine“. Eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal

kohalike ressursside jätkusuutliku ning kliima- ja elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket.

Valikukriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki. Toetatavate tegevuste väljatöötamisel on eelnimetatud kriteeriume arvestatud. Toetuse taotleja

kinnitab projekti kooskõla riigi jäätmekava eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja

toetusmeetme eesmärgi saavutamisele. 2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud

tegevused vastavad toetuse määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumi raames hinnatakse, kas:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; 2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ette nähtud tegevused

võimaldavad saavutada projekti eesmärke ning planeeritud väljundeid ja tulemusi parimal moel. See tähendab, et projekti tegevused peavad olema teostatavad ja jätkusuutlikud ning rakendusüksusel tuleb seda asjaolu kontrollida. Kriteeriumi kontrollimisel lähtutakse

taotlusvormis esitatud infost, taotleja koostatud teostatavusuuringust või auditist või muudest taotluse lisadest. Nende alusel tuvastatakse, kas projekti organisatsiooniline ülesehitus, taotleja

taristu, projekti tehniline lahendus, õiguslikud eeldused, vajalikud ressursid ja nõudlus projekti väljundi järele on piisavad, et projekti saab lugeda teostatavaks ja jätkusuutlikuks. Rakendusüksus võib lisaks nõuda huvikirjade esitamist ressursside sisendvoogude tagatuse ja

projektiväljundi nõudluse tõendamiseks.

22

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning muid võimalikke faktilisi asjaolusid (näiteks teistest õigusaktidest tulenevad kohustused, loamenetlused ning planeeringud jne).

3. Tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kulutõhusust. Kriteeriumi puhul hinnatakse, kas:

1) ettenähtud tegevused/lahendused on kulutõhus viis saavutada planeeritud väljundeid/tulemusi (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema põhjendatud ja kavandatavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks);

2) planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud, planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on suuteline rahastama projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on samuti saada info kindlasummalise makse kehtestamiseks eelarveprojekti alusel.

4. Tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekt ellu viia. Kontrollitakse,

kas taotlejal on kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekt kavandatud viisil ellu viia, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud).

5. Taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 3. Taotlus panustab sellesse teemasse siis, kui taotluses nimetatud toetatavad tegevused on lubatud määruse § 5 järgi ning on võimalik

panustada § 3 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga.

Paragrahvi 15 lõigetes 1–6 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus.

Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevad toetuse saaja õigused, kohustused ja tingimused. Punkti 5 kohaldatakse mh kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse maksete suurusi ja tingimusi.

Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab meetme

eelarve vaba jäägi ja seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu on sätestatud ühendmääruse § 9 lõikes 1.

Lõikes 3 sätestatakse rakendusüksuse õigused juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Lõikes 4 sätestatakse, millised andmed pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses.

Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlejale edastatakse.

Paragrahv 17 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimusega. Lõike 1 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et

projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalise rahuldamise korral võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi.

23

Lõikes 4 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi. Lõikes 5 sätestatakse, et juhul kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada, saab taotleja

toetust alles pärast seda, kui on rakendusüksuse ettekirjutatud tingimuse täitnud. Maksete saamise õigus tekib toetuse saajal pärast seda, kui ta on rakendusüksusele tõendanud

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmiseprotsessi.

Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Lõikes 2 loetletakse juhud, kui toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse

rahuldamise otsuse muutmist. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12 lõike 6

kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga hoolikas.

Lõikes 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema. Paragrahvis 19 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi.

Paragrahv 20 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt infot ja selgitusi projekti koordineerima

määratud projektikoordinaatorilt. Toetuse saaja ja partneri kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, alustada projekti

tegevustega kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates ning kasutada ja säilitada projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Säilitamiskohustus sellisel perioodil on oluline, kuna toetuse abil tehakse suuremahuline

investeering ning see muutub kulutõhusaks pikema perioodi jooksul. Säilitamise kindel periood annab ka selguse, et investeeringuga soetatud seadmeid ja tarkvara kasutatakse

sihipäraselt piisava aja jooksul ja see toetab meetme eesmärkide saavutamist. Lisaks soodustab see soetama seadmeid, mis kestavad kauem ja toetavad seeläbi ka ringmajanduse põhimõtet. Projekti tegevustega alustamiseks loetakse näiteks hinnapakkumuste võtmist, hanke

väljakuulutamist, lepingute sõlmimist, hankimise või ostumenetlusega alustamist. Kindlasummalise makse korral loetakse üldjuhul tegevuse alguseks esimese kulu tekkimist.

Kindlasummalise makse korral tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele dokumendid tegevuse alustamise kohta ning tulemuse saavutamise tõendamise kohta. Toetuse saajal ja partneril, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb riigihangete

korraldamisel järgida riigihangete seadust. Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid

õigusakte ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Projekt ei

tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid.

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes kajastatud teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet. Lõigetes 1–6 sätestatakse, mida peab toetuse saaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle

esitama. Projektide korral, mille puhul on kohustus esitada kliimakindluse analüüs, peavad toetuse saajad lõpparuandes esitama mh teabe, milliseid kliimakindluse tagamise

leevendusmeetmeid või lahendusi projekti elluviimisel rakendati. Aruande esitamisel on oluline roll rakendusüksusel, kes taotluse kohaselt täpsustab, kui tihti ja millal peab aruande esitama.

24

Eeldatavasti toimub järelaruandlus aastaste tulemuste esitamise põhjal esimesel aastal pärast projekti lõppu rakendusüksuse etteantud vormi alusel. „Eesti 2035“ näitajatesse panustamine fikseeritakse ainult kinnitamise teel, eraldi infot ei koguta.

Lõike 5 kohaselt hinnatakse § 3 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutamise taset järgnevalt.

Esmase toorme säästuna arvestatakse säästetud ressursi mahtu. Energiat ja massi raporteeritakse rakendusüksuse avaldatud materjalide kohaselt. Näiteks elektrienergiasäästu teisendamisel tonnidesse lähtutakse sellest, et 1 MWh kaalub 1,32 tonni.

Selle arvutuskäigu puhul lähtutakse lihtsustamise huvides asjaolust, et elektrienergiatootmisel on tuginetud puhtalt põlevkivile (tegelik osakaal varieerub aastast aastasse ning on kahanevas

trendis (2022. aastal ca ¾)) kasuteguriga ca 34% (tegelik vahemik 26–40%), mis tähendab, et 1 MWh elektri tootmiseks on vaja 2,94 MWh põlevkivienergiat. Arvestatud on, et põlevkivi väikseim kütteväärtus on 8 MJ/kg ehk 2,22 MWh tonni kohta.

Ohutu materjaliringluse projektide esmase toorme säästuna arvestatakse ohtlike ainete materjali vähendatud koguseid.

Esmase toorme säästu raporteerimisel tuginetakse rakendusüksuse avaldatud teisendussüsteemile kodulehel ning vajadusel ka lisajuhistele. Näitaja saavutustase raporteeritakse toetuse saaja e-toetuse keskkonnas rakendusüksuse ette antud järelaruande

vormil ühe kalendriaasta pärast projekti lõppemist, tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes.

Eelnõu 6. peatükis sätestatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. Paragrahvis 22 sätestatakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27

lõike 1 alusel ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kõnesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Maksetaotluse menetlemine ja

selle peatamine toimub ühendmääruses sätestatud korras. Tehniliselt ei saa ühte kindlasummalist makset välja maksta osade kaupa, süsteemi tuleb sisestada sel juhul mitu kindlasummalist makset.

Eelnõu 7. peatükis sätestatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioonide ja vaiete

kord. Paragrahv 23 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahvis 24 määratakse kindlaks vaide esitamise protsess. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi

aruande alusel.

4. Eelnõu vastavus EL-i õigusele

Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seadusja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, Euroopa

Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

25

kokkusobivaks, ning Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

5. Määruse mõjud

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse koostamise ajal teadaoleva info põhjal hindame, et määruse eelarve vahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate

sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.

5.1. Määruse üldine mõju. Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes,

mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete

rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist. 5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Vähendatakse imporditava toorme kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele. 5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Meetme abil tehtavate investeeringute tulemusena väheneb esmase toorme ammutamisega kaasnev mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad kaasa ka kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele, ressursside

tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edenemisele ning laiemalt rohepöörde saavutamisele. 5.4. Mõju majandusele.

EL-i vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Meetme rakendamise tulemusel parandatakse ettevõtete võimalusi teha investeeringuid energia- ja ressursitõhususe suurendamisse, sh panustatakse Eesti

ressursitootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. 5.5. Mõju regionaalarengule.

Kuna meetme tegevuse käigus saavutatakse esmase toorme sääst, on eeldatavalt kaudne positiivne mõju regionaalarengule jätkusuutlikumad ettevõtted, kes aitavad kohalikku elu üleval hoida. Toetatava sihtgrupi põhjal võib eeldada toetuse suuremat koondumist

tööstuspiirkondadesse. Ressursitootlikkuse suurendamine aitab kaasa Eesti majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest, väärtustatakse rohkem Eestis

saadavat toorainet. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse sättega, mille kohaselt vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks tootmisüksustesse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmete ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti

arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile.

26

Kooskõlastustabel

Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus

Märkuse esitaja: Imre Toodu, [email protected]

1.Toetuse või projekti piirsummad.

30.juulil saadetud eelnõu §9 lg1 oli juttu toetuse piirsummadest, mis ulatusid

maksimaalselt 2 miljoni euroni projekti kohta. Valitsuse eelnõude ja KIKi veebilehel oleva

eelnõu §9lg1 kohaselt on juttu projekti kogumaksumusest, mis ulatub maksimaalselt

2 miljoni euroni. Juhul kui piirsummasid hakatakse määrama projekti kogumaksumuse järgi, võib tekkida

olukordi, kus projekti kogumaksumus on üle 2 miljoni euro ja taotlus ei vasta meetme

nõuetele. Näide. Projekti kogumaksumus on 2,1 milj eurot (sh näiteks taotletav toetussumma 35%

ehk 945 tuh eur) - ettevõte ei vasta meetme nõuetele, sest projekti kogumaksumus ületab

2 milj eur piiri. Teine ettevõte esitab projekti kogumaksumusega 1,9 milj eurot ja vastab meetme nõuetele.

Jääb arusaamatuks, miks eelnõu kohaselt piiratakse projektide kogumaksumust? Seda

enam, et kogumaksumusse arvestatakse mitteabikõlblikud kulud, mis pole otseselt toetusega seotud. Ettepanek, et määrusesse

jätta algselt kavandatud, taotleja jaoks arusaadavam ja praktikas valdavalt levinud

toetuse piirsummade kasutamine. Palun ka täpsustada projekti kogumaksumuse mõistet, millised projekti

kulud sinna alla lähevad? Näiteks kas ka käibemaksu peab sinna sisse arvestama,

kuigi käibemaksukohuslase jaoks on tegu tagastatava sisendkäibemaksuga? Käibemaksu olemasolu sõltub ka sellest, kas

teenus või kaup osta siseriiklikult või välisriigi ettevõttelt: siseriiklikult lisandub

käibemaks, välisriigist ostule ei lisandu; see muudab projekti kogumaksumust ja loob ebavõrdse olukorra.

Osaliselt arvestatud. Selgitame. Projekti

kogumaksumus on võetud selle järgi, mis kohaldub kindlasummalise makse korral.

Kindlasummalise makse kogumaksumus tähendab kogu projekti maksumust koos käibemaksuga, omafinantseeringuga ja

mitteabikõlblike kuludega. Kõik taotlejad on võrdses olukorras. Kogumaksumust kasutame

seetõttu, et kindlasummalise makse korral peame seda tegema. Selguse huvides ja toetamiseks ettenähtud summa vähesuse tõttu

ning vajadusega ettevõtete jaoks ringmajandust toetada ja suurendada

jäätmereformi mõju laiemalt, oleme määranud ka projektide toetamiseks kogumahud. Muudame määrust ja jätame projekti

piirsummad selguse ja rakendamise huvides järgmiselt: paragrahvi 5 lõike 1 punktides 4–6

nimetatud tegevuste korral on projekti minimaalne kogumaksumus 200 001 eurot ja maksimaalne abikõlblike kulude maksumus

2 000 000 eurot projekti kohta.

2.Projekti abikõlblikkuse periood. Eelnõu §7 kohaselt on enne taotluse esitamist

tehtud eeltööde (näiteks ressursi- ja energiaauditi koostamine) kulud

Mittearvestatud. Kuna seoses toetusmeetme eelarve vähenemisega peame andma

võimaluse eelkõige neile, kellel on juba audit tehtud või võimalik teha kindlasummalise makse korral teostatavuse hinnangu andmine

27

abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise päevast. Täna on teada, et voor avatakse lähikuudel ja

potentsiaalne taotleja soovib alustada ettevalmistustöödega koheselt, näiteks

koostada ressursiauditi ettevõtte tootmisüksuse kohta. Eelnõu kohaselt enne vooru väljakuulutamist tehtud kulud on

mitteabikõlblikud, seega ka septembris 2025 alustatud ressursiauditi koostamistega

kaasnevad kulud. Samal ajal on nimetatud eeltööd kohustuslikud taotluse esitamiseks. Samuti on oluliselt vähendatud uue meetme

eelarvet, mistõttu mahukate eeltöödega alustamisel vooru väljakuulutamise päevast

alates ei jõua ettevõte taotluse esitamiseni põhjusel, et meetme eelarve on selleks ajaks suure tõenäosusega ammendunud.

Sellest lähtuvalt palun kaaluda järgmist ettepanekut, et vajalike eeltöödega kaasnev

kulu oleks abikõlblik 6 kuud enne vooru väljakuulutamise päeva ja §7lg1 sõnastus vastavalt järgmine.

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamisele

järgnev päev, välja arvatud juhul, kui projektis soovitakse saada toetust määruse § 6 lõike 2 punktides 10, 12 ja 13 nimetatud

tegevuste puhul enne taotluse esitamist tehtud kuludele, millisel juhul on vastavad

kulud abikõlblikud kuni 6 kuud enne vooru väljakuulutamise päeva, ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2029.

(audit lihtsustatud kujul), siis me oma plaani ei saa muuta. Oleme teadlikud, et sihtrühm vajab toetusmeetmete jätku ning teeme endast

olenevalt kõik, et toetustega jätkata kas käimasoleval EL perioodil 2021-2027 või siis

juba planeerides toetusmeetmeid uude perioodi 2028-2034.

Märkuse esitaja: Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), Marina Kaas (EVEA asepresident, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027

seirekomisjoni liige, [email protected])

Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 11 lg. 2 p. 4 sõnastuse, mis käsitleb omafinantseeringu

tõendamist.

Kehtiv sõnastus (§ 11 lg. 2 punkt 4): „…… Kui omafinantseering tagatakse laenu

abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse

esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase

tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil;”

Mitte arvestatud. Selgitame. Kuigi probleemiga, mille olete välja toonud, tuleb

osaliselt nõustuda, siis eelnõu muutmist pakutul viisil me põhjendatuks ei pea.

Tõsi on see, et paljude ettevõtete krediidivõimekus on nõrgenenud, kuid seda

enam peab rakendusüksus veenduma, et omafinantseeringu tagamise suutlikkus, sh

laenuvõimekus, oleks tuvastatav. Tunnistate oma esimese argumendi juures ka ise, et lõplik otsus selles osas tehakse krediidikomitees

(ning toetustaotluse rahuldamine võib seal olla üheks mõjutavaks aspektiks). Ehk siis

krediidiasutuse varasemates kirjades väljendatud valmisolek laenu anda võib

28

EVEA ettepanek - uus sõnastus: „……. Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse

taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus või finantsasutuse tingimuslik

laenupakkumine või põhimõtteline

nõusolek projekti finantseerimiseks

toetuse määramise korral. Rakendusüksus

võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida ka juhul, kui taotleja on

sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus

ammendavalt tuvastatav muul viisil;”

Põhjendused muudatuseks.

1. Väikeettevõtjate tegelik olukord –

viimase 5 aasta mitme järjestikkuse kriisi ja pika majanduslanguse tingimustes on Eesti ettevõtjate

krediidivõimekus langenud väga madalale tasemele. Eriti

tõmbekeskustest kaugemal tegutsevatel ettevõtjatel on positiivse laenuotsuse saamine tihti

raskendatud või võimatu. Just toetuse määramise fakt on enamasti

kaalukeeleks positiivse laenuotsuse saamiseks.

2. Pankade praktika – krediidikomitee

ei võta tavaliselt arutlusele taotlusi, kui laenu väljastamine sõltub toetuse

määramisest. See välistab väiksematel ettevõtetel võimaluse esitada nõutavat krediidikomitee

otsust juba taotlusvooru käigus. 3. Vastuolu “ergutava mõju”

põhimõttega - laenutaotluse esitamine toetatava projekti sild- ja omafinantseeringuks ja selle kohta

otsuse saamine tähendaks juba taotleja poolt teatavate tegevuste

alustamist ja kohustuste võtmist (nt. allkirjastatud isiklik käendus, tagatisvara pakkumine laenuandjale)

enne taotluse esitamist. 4. Tavapärane lahendus – pangad on

reeglina valmis andma tingimuslike laenupakkumisi või põhimõttelisi nõusolekukirju („kui saab toetust, siis

saab ka laenu”). Need dokumendid on usaldusväärsed ning kajastavad

muutuda. Lihtkirjad ja indikatiivsed laenupakkumised tulevad reeglina ka lahtiütlusega, mille kohaselt pank ei võta

nendega siduvaid kohustusi. Rakendusüksustel on ohtralt praktikat ja

näiteid, kus indikatiivse pakkumise saanud taotlejale keeldub krediidikomitee hiljem positiivset otsust tegemast ja projekt jääbki

ellu viimata. Seda riski ei soovi me võtta, kuna see toob kaasa lõpptulemusena

toetussummade nö kinni jäämise perspektiivitute projektide alla ja aeglustab raha suunamist meie ettevõtetele.

Samuti näitab rakendusüksuste praktika, et

siiski saavad paljud taotlejad positiivse krediidikomitee otsuse ka enne toetustaotluse rahuldamist. Küll aga ei saa välistada, et

osadele taotlejatele esitab pank tingimuseks positiivse otsuse saamise enne krediidikomitee

otsuse tegemist, sest pangad kohtlevad erinevaid laenutaotlusi erinevalt. Sellisel juhul on aga praktikas alternatiive, mida ka

krediidiasutused aktsepteerivad toetustaotluse rahuldamise võrdväärse asendusena. Näiteks

on rakendusüksused väljastanud siduvaid kinnitusi, mille kohaselt on ainsaks takistuseks taotluse rahuldamisele omafinantseeringu

tasumise suutlikkuse tuvastamisele ning krediidikomitee positiivse otsuse korral taotlus

rahuldatakse. Samuti on rakendusüksused teinud nö edasilükkava kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuseid – see tähendab,

et otsuses on tingimus, mille kohaselt hakkab otsus kehtima viivitamatul pärast

krediidikomitee otsuse esitamist.

Eelminetatud lahendused peaks tagama, et ka

isikud, kellele krediidiasutus on tegelikult valmis laenu andma, saaksid igal juhul

positiivse hinnangu toetustaotluse menetlemisel. Õigusakti sõnastuse muutmist Kliimaministeerium hetkel põhjendatuks ei

pea.

29

tegelikku laenamise valmisolekut , kuna neile alati eelneb pangapoolne taotleja analüüs.

5. Tasakaal – muudatus jätab rakendusüksusele õiguse hinnata

finantshindamise käigus taotleja suutlikkust, kuid annab ettevõtjatele realistliku võimaluse

omafinantseeringut nõuetekohaselt tõendada.

Lisaks palume võimalikult kiiresti avaldada

määruse eelnõus § 11 lg. 2 p. 20 nimetatud rakendusasutuse (KIK) kehtestatud juhendi teostatavusuuringu kohta, mis võib asendada

väikeprojektide puhul ressursi- või energiaauditi. Kuna võib eeldada, et tegemist

on üsna mahuka lisadokumendiga, mille koostamiseks on vajalik taotleja märkamisväärne ajaline panus või välise

nõustaja kaasamine, on vaja anda taotlejatele piisavalt aega selle dokumendi

ettevalmistamiseks. EVEA palub avaldada

kõik taotlemisega seotud kohustuslikud

dokumendid ja vormid hiljemalt 30 päeva

enne taotlusvooru avamist.

Arvestatud.

Märkuse esitaja: Rahandusministeerium

1. Valitsuskabineti nõupidamisel 09.

septembril 2025. aastal otsustati meetmest 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ suunata 4,5 miljonit eurot Rail Balticu

Soodevahe depoo rahastamiseks. Kui see ümbersuunamine mõjutab kooskõlastamisele

saadetud määrust, palume korrigeerida seletuskirjas olevad eelarved ning vajadusel näitajate sihttasemed.

Arvestatud. Eelarve täpsustatud, näitaja

sihttasemeid praegu veel ei muuda.

2. Määrusega koondatakse energia- ja ressursitõhususe ning ohutu

materjaliringluse toetuse andmise tingimused kokku, kuid samas jäävad nendes valdkondades kehtima ka toetuse andmise

tingimused eraldi määrustena. Palume selgitust, kuidas on tagatud

topeltfinantseerimise riskide maandamine, sh palume täiendada riskihindamise tabelit, lisades sarnased toetusmeetmed ning

topeltfinantseerimise riskide maandamise sisulised tegevused.

Arvestatud. Selgitame. Antud määrus on seotud kahe määrusega „Ettevõtete

ressursiauditite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ ning „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021– 2027“. Nende määruste alusel antava toetuse

eelarve on avatud taotlusvoorudes ammendunud ning uusi taotlusi enam menetlusse ei võeta. Sellest tulenevalt ei ole ka

topeltfinantseerimist samast rahastusallikast.

3. Meetmes „Ringmajanduse korraldamine“ on viis sekkumist ning antud määrus on sisuliselt seotud kahega neist („Tööstuse ja

Arvestatud. Punkti 2 juures on selgitus toodud ning parandame tulevikus ka kommunikatsiooni toetuste kasutamise osas.

30

teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“ ning „Ringlussevõtu võimekuse

tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine“), meetmes on üle 10 erineva

toetuse andmise tingimuse, sh kattuvad toetatavad tegevused. Palume taotlusvoorudest teavitamisel hoida selgust

ning taotlusvoorude planeerimisel ning projektide rahastamisel palume tagada, et ei

ületataks meetme eelarvet.

Kuna seoses kaitsekulutustega seotud kärbetega muudatused toimusid kiiresti, siis ei olnud võimalik tänast seisu ette ennustada.

4. Palume selgitust, millisel põhjusel on toetuse andmise tingimused suunatud vaid

tööstusettevõtetele ning mitte ka teenidussektorile? Nii sekkumise nimes kui

ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskavas on sihtrühmaks lisaks tööstusele ka teenindussektor.

Selgitame. Toetame käesoleva määrusega ka teenindussektorit. Info leitav määruses § 10,

lõikes 1, punktis 1.

5. Eelnõu § 6 lg 7 punktid 9 ja 10: abikõlbmatute tegevustega on toodud

energiatootmine, v.a lg 2 punktis 8 nimetatud kulu (punkt 9) ja taastuvenergia salvestamise lahendused, v.a lg 2 punktis 8 nimetatud

kulu. Pole arusaadav, miks lg 2 punktis 8 viidatud kulud on eelviidatud juhtudel siiski

abikõlblikud. Lg 2 punkt 8 alusel on abikõlblikud kulud energiatõhususe suurendamiseks vastavalt komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 38 lõikele 3. Ka seletuskirjas pole nende punktide kohta

selgitust. Palume seletuskirja täiendada või täpsustada eelnõus.

Mitte arvestatud. Regulatsiooni mõte seisneb selles, et juhul, kui eelnõu § 6 lg 7 punktides

9 ja 10 nimetatud kulud panustavad energiatõhususe suurendamisse, siis võivad need hoolimata välistusest olla abikõlblikud.

Tegemist peaks olema aga väga erandliku olukorraga, sest tavapäraselt nimetatud kulud

olemuslikult energiatõhususse panustada ei saa. Leiame, et eelnõu on selles osas piisavalt ühene ja ei vaja selles osas täiendamist.

6. Eelnõu § 11 lg 2: vastavalt komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 artiklile 2 peab taotlus sisaldama ka „projekti kulude

loetelu“ (vt art 6 lg 2 punkt d). Palume eelnõu § 11 lg 2 täiendada vastavalt.

Mitte arvestatud. TAT § 11 lg 2 p 8 sätestab, et

„8) võrreldavad hinnapakkumused ja nende saamiseks tehtud hinnapäringud, projekti

eelarve ning kulude loetelu;“. Seega on projekti kulude loetelu kohustusliku osana olemas

7. Eelnõu § 11 lg 2 punktid 17 ja 24: juhime tähelepanu, et punktides 17 ja 24 küsitud info

osaliselt kattub (ettevõtte suurus).

Mitte arvestatud. Punktis 24 kohaselt peab taotleja oma suurust tõendama, punkti 17

kohaselt esitama info, mis seda tõendab

8. Eelnõu § 11 lg 2 punktid 18 ja 23: nimetatud kinnitused on kattuvad, selguse

huvides soovitame jätta määrusesse vaid punkti 23, sest see on täpsem.

Arvestatud.

Märkuse esitaja: Taasterahastu OÜ, [email protected]

1. Palume viia terminid vastavusse ISO ringmajanduse ressurss, ressursside ringsus, tootmisjääk

standardites kasutatavate mõistetega ning võimaldada määrata süsteemi piire ka

Mittearvestatud. Kasutame antud määruses termineid, mida potentsiaalsed taotlejad, sh ressursiaudiitorid, kasutavad ning kasutame

lihtsamat sõnastust kui seda on ISO standardite oma. See aitab ka (eriti just

31

esmase ressursside asendamisele suunatud projektide jaoks.

väikeinvesteeringu tegemisel) VKEdel taotlemist ise teha. Esmase ressursi piiramine ei ole mõistlik, kuna toetuse andmise eesmärk

on saavutada ressursitõhusus, mitte asendada ühte ressursi teisega (nt taastuvenergia

kasutusele võtt fossiilse asemel). Samuti ei ole mõistlik muuta terminite sisu perioodi 2021-2027 jooksul.

2. Selleks et ette valmistada ja teostada projekte, mis on suunatud oma või teiste

tootmisjääkide ning teisese toorme kasutamisele, palume § 6 lg 3 teha järgmine muudatus: lisada juurde: 3) esmaste

ressursside kasutatud ressurssidega asendamisele suunatud teostavusuuringud.

Mittearvestatud. Antud meede ei ole suunatud uuringute või teiste investeeringu eelsetele

tegevustele, vaid konkreetsetele investeeringutele. Vajalikud eeltegevused, nt auditid, on toetavad kui need järgivad

määruses toodud tingimusi.

3. § 2 lg 1 p 18 Nõuded ressursiauditile 1. Alternatiivne stsenaarium Määruse eelnõu annab võimaluse kasutada

nii väike- kui suurinvesteeringute puhul GBER Art 36 lg 4 ning GBER Art 47 lg 7.

Palume juhendis Nõuded ressursiauditile selgitada, kuidas koostada alternatiivset stsenaariumi. Nende kasutamine eeldab, et

rakendusüksus on andnud täpsed juhised selle kohta, millist meetodit hindamisel

kasutada. Meil (Taasterahastu OÜ) on konkreetne näide, kus kasutasime EUB Group Climate Bank Roadmap 2021-2025

metoodika kohast taristu keskkonnamõjude hindamist (arvutasime baastsenaarium,

Absoluutne heide, suhteline heide projektita Ning projektiga stsenaariumites). Projekti menetlejad (EIS) ütlesid, et see ei ole õige

kuid ei öelnud, mis on õige (täpsemalt - ütlesid, et ettevõtja mõtle ise välja mis on

õige). Hindamist ei aktsepteeritud ning positiivset rahastusotsust selle metoodika kasutamisel ei tehtud.

2. Nõuded tiimile ja tiimi juhile Palume juhendis Nõuded ressursiauditile

määratleda auditi tegemisele kvalifitseeruvate tiimi liikmete ning tiimi juhi (juhtaudiitori) nõuded nii, et olelusringi

hindamisega tegelevatel magistrikraadiga inseneridel oleks võimalik läbi viia auditeid

ja teostatavusuuringuid, mis on vajalikud GBER Art 36 lg 4 ning GBER Art 47 lg 7 kasutamiseks, st ressursitõhususe

suurendamisele suunatud väikeinvesteeringute ja töötleva tööstuse

ressursitõhususe suurendamise suurinvesteeringute projekti puhul. Selleks

Mittearvestatud. Kuna potentsiaalsed taotlejad on juba teinud või tegemas ressursiauditeid, ei ole mõistlik muuta nõuded, mis teeks need

auditid mitte vastavaks. Riigiabi punktid on osa investeeringu taotlusest ning neid ei

tohiks muutuda auditis määravaks, kuna ressursiaudit keskendub ressursikasutuse analüüsile, mitte ettevõtte finantsandmetele ja

riigiabile. Ei ole mõistlik nõuda ressursiauditi käigus olelusringi hindamist, kuna see ei ole

tänase analüüsi eesmärk ning teeks vastava analüüsi liiga keeruliseks. Seetõttu ei ole mõistlik muuta auditi sisu meetme poole peal.

32

palume sõnastada metoodilise juhendi ptk Nõuded tiimile järgmiselt: tiimil (juhtaudiitor ja tiimi liikmed) peavad olema

teadmised ja oskused vähemalt järgmistes teemades: energiaauditite tegemine ja

organisatsiooni auditeerimine; riskihindamine ja majandusanalüüs; ringmajanduse olelusringi analüüs,

keskkonnaauditi põhimõte ja nende rakendamine; põhimõtted ja ringsuse

indikaatorid; tööstusökoloogia; analüüsitavast ettevõttest lähtuvalt nõutaval tasemel kompetents ehituse, kinnisvara,

geomaatika, energeetika, elektriala, tehnika, tootmise, töötlemise vms valdkonnas.

juhtaudiitoril (tiimi juht) on vähemalt: projektijuhtimise kogemus; täidetud EKR tase 7 õppekava tehnikateaduses täies mahus

ühes valdkonnas: ehitus, arhitektuur, kinnisvara ja geomaatika; energeetika ja

elektriala; tehnika, tootmine ja töötlemine; tööstusökoloogia. Lisaks juhin tähelepanu asjaolule, et siiani

kasutatud juhendis olid juhtaudiitorile esitatavad nõuded diskrimineerivad

ringmajanduse, keskkonnajuhtimise ning tööstusökoloogia väljaõppega ekspertide suhtes kuna juhtaudiitori nõuetele on

kvalifitseerunud ainult need eksperdid, kes on läbinud Arhitektuuri, Geomaatika,

Ehituse ja Kinnisvara valdkonna Volitatud energiatõhususe spetsialisti kutsestandardile vastava, Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühenduse poolt korraldatava kutseeksami ning tõendanud

valitava kompetentsi B.2.8. Ettevõtte ressursitõhususe auditeerimine olemasolu.