VAIDEOTSUS

OÜ Setomaa Haldus

[email protected]

Pikk tn 30

64001 Värska

30.09.2025 nr 11.2-1/25/4610

Vandeadvokaat Mario Sõrm

Advokaadibüroo Sorainen

Rotermanni 6

10111 Tallinn

VAIDEOTSUS

Tuginedes Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi (varasemalt Eesti-Venemaa piiriülese koostöö

programmi 2014–2020; (edaspidi programm)) „Kaebuste menetlemise reeglitest“ (General Rules

for Procedure of Complaints), arvestades vaiete paneeli (complaint panel) arvamust, ning

haldusmenetluse seaduse § 85 punktist 4, korraldusasutusena tegutsev Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi RTK või vaide lahendaja)

otsustab:

1. jätta OÜ Setomaa Haldus vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.08.2025

otsus nr 11.1-14/25/3754 finantskorrektsiooni tegemise kohta kehtetuks

tunnistamata;

2. peatada Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.08.2025 otsuse nr 11.1-14/25/3754 täitmine

kuni finantskorrektsiooni otsuse üle vaidluse lõppemiseni, s.t kui toetuse saaja esitab

finantskorrektsiooni otsuse peale kohtule kaebuse, siis kuni kohtumenetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni, või kui kohtule kaebust finantskorrektsiooni otsuse peale ei

esitata, siis kuni 30 kalendripäeva möödumiseni alates käesoleva vaideotsuse

teatavaks tegemisest arvates.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule haldusmenetluse

seaduse § 87 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul

vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Lähtuvalt RTK 05.08.2025 otsusest nr 11.1-14/25/3754 finantskorrektsiooni tegemise

kohta (edaspidi ka FKO), programmi „Kaebuste menetlemise reeglitest“ ja haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) §-st 73, vaatas RTK OÜ Setomaa Haldus (edaspidi ka toetuse saaja või

vaide esitaja) 26.08.2025 esitatud vaide läbi.

1.2. Kaebus on nõuetekohane ja vastab üldiselt programmi „Kaebuste menetlemise reeglites“

ja HMS §-s 76 sätestatud nõuetele. „Kaebuste menetlemise reeglite“ kohaselt peaks kaebus olema

inglise keeles, kuid RTK peab seda puudust ebaoluliseks, sest nii kaebuse esitaja kui ka RTK

kasutavad oma igapäevase töökeelena eesti keelt.

1.3 Vaide esitaja taotleb vaides FKO kehtetuks tunnistamist ja täitmise peatamist kuni vaidluse

lõppemiseni.

2. Asjaolud

2.1. OÜ Setomaa Haldus osales programmi 6. taotlusvoorus projekti ER274 „Setomaa

reoveepuhastite (SetoWWTP) reoveepuhastuse täiustamine“ juhtpartnerina ja toetusleping

allkirjastati 26.06.2023. Projekti hinnanguliseks abikõlblikuks maksumuseks oli 315 000 eurot ja

maksimaalseks toetuse summaks 283 500 eurot.

2.2. RTK tuvastas, et OÜ Setomaa Haldus ei ole järginud projekti kulude abikõlblikkuse

tähtaega 31.12.2023.

2.3. Eeltoodud põhjusest tulenevalt kohaldas RTK rikkumisega seotud kulude osas

finantskorrektsiooni ning luges mitteabikõlblikuks kuluks 138 035,38 eurot, millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 124 231,84 eurot ja omafinantseering 13 803,54 eurot;

ning vähendas mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. Sellega seoses muudeti ka

projekti taotluse rahuldamise otsust. Lisaks nõudis RTK toetuse saajalt tagasi

rahastamiskõlbmatute kulude alusel makstud toetus summas 18 846,72 eurot.

3. Vaide põhjendused

3.1. Toetuse saaja esitas 26.08.2025 vaide RTK otsusele nr 11.1-14/25/3754 finants-

korrektsiooni tegemise kohta.

3.2. Toetuse saaja ei nõustu RTK etteheitega, leides, et korraldusasutuse otsus on õigusvastane,

kuna see on ebaproportsionaalne, sest toetuse saaja eksimus ei kahjusta Euroopa Liidu ega Eesti

Vabariigi finantshuve ega eelarvet, toetuse menetluses on korraldusasutus rikkunud HMS ja

keeleseaduse (KeeleS) nõudeid ning korraldusasutus oleks pidanud projektiga seotud

hankemenetluse eelkontrollis märkama, et hankelepinguga seotud arve tasumine võib hilineda.

4. RTK seisukohad

4.1. HMS § 83 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise

õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib FKO õiguspärasust ja otstarbekust

lähtudes toetuse saaja poolt vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest.

4.2. Vaide lahendaja, olles tutvunud FKO-s esitatud seisukohtade ja põhjendustega ja vaides

esitatud vastuargumentidega, asub seisukohale, et FKO on seaduslik ja põhjendatud ning mitte

ükski vaides esitatud väidetest ei anna alust viidatud otsuse tühistamiseks.

4.3. Vaide lahendaja hinnangul on vaidlustatud otsuses selgitatud selle andmise õiguslikke

aluseid ning põhjendamiskohustus vajalikul määral täidetud. FKO-st nähtub, et järgitud on

vorminõudeid. FKO on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutusvigadeta. RTK tugineb finantskorrektsiooni otsuses

esitatud põhjendustele, täpsustades neid alljärgnevalt.

4.4. Toetuse saaja ja RTK vahel puudub vaidlus faktilise asjaolu osas, et toetuse saaja ei ole

täitnud oma kohustust tasuda kõik projektiga seotud kulutused enne abikõlblikkuse perioodi lõppu

31.12.2023. Abikõlblikkuse periood on sätestatud Euroopa Liidu otsekohalduvates õigusaktides,

samuti programmi juhendis (Programme Manual), millele FKO-s on korrektselt viidatud. Samuti

on abikõlblikkuse periood ära toodud toetuse saaja allkirjastatud toetuslepingus.

4.5. Toetuse saaja on selgitanud, et kuna tema eelarveline olukord oli 2023. aasta lõpus

keeruline, ei olnud võimalik kõigi projekti kulude arveid tasuda. Raske olukorra põhjenduseks on

toetuse saaja toonud Ukrainas toimuva sõja. Vaide lahendaja ei pea seda eluliselt usutavaks, et

2023. aasta lõpus mõjutas toetuse saajat poolteist aastat varem alanud sõjategevus, eriti arvestades

asjaoluga, et 22. veebruaril 2023 ehk aasta pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on toetuse saaja

juhatuse liige Raul Lepp allkirjastanud partneri kinnituse, kus punktides 5.2. ja 5.3. kinnitab, et

toetust saaval organisatsioonil on piisavalt likviidseid vahendeid, et tagada projekti tegevuste

elluviimine, ning ta suudab tagada piisava likviidsuse ajani, mil laekuvad toetuse maksed (5. Our

organisation declares: /…/ 5.2. it will be able to maintain sufficient financial liquidity to implement

the activities of the project. 5.3 it will be able to maintain sufficient financial liquidity to finance

activities of the project until receipt of the balance payment.)

4.6. Toetuse saaja on vaides väitnud, et toetuse kasutamise raamistik on keeruline ning ta oli

eksiarvamusel, et projekti abikõlblikkuse lõpptähtaeg oli seotud projekti esemeks olevate tööde

teostamisega, mitte nende eest esitatud arvete tasumisega. Taas peab vaide lahendaja nentima, et

selline väide ei ole eluliselt usutav. Toetuse saaja esindaja Raul Altnurme on osalenud 20.12.2022

toimunud programmi infopäeval, kus näidatud slaididel on suurelt ja trükitähtedes abikõlblikkust

kirjeldava osa juures öeldud „PAID before 31.12.2023“ – nimetatud lause on mõistetav ka üpris

vähese keeleoskusega isikutele. Lisaks teavitas programmi sekretariaat 05.12.2023 toetuse saajat

peatselt saabuvast projekti lõpptähtajast, kus muuhulgas juhtis tähelepanu sellele, et kuna

31.12.2023 on pühapäev, tuleks võimalusel teha viimased maksed 29. detsembril 2023, ning

rõhutas, et juba näiteks 2. jaanuaril 2024 tehtud maksega seotud kulu on mitteabikõlblik. (2. All

costs must be paid out on 31 December 2023 as latest. Please be aware, that 31 December 2023

is Sunday, so most likely you must finalise payments on 29 December 2023./…/ Important to

remember: /…/ If any delivery act is signed or payments are done after 31 December 2023, e.g.,

on 2 January 2024 or later – the costs are not eligible!)

4.7. Toetuse saaja on korraldusasutusele heitnud ette, et toetuse kasutamisega seotud materjalid

olid võõrkeeles. Siinkohal juhib vaide lahendaja tähelepanu asjaolule, et algselt Eesti-Venemaa

piiriülese koostöö programmina tegutsenud programmi näol on tegu rahvusvahelise tegevusega

ning tänapäeval on just inglise keel kõige levinum võõrkeel, mis võimaldab piiriülese koostöö

toetamist kõige vähem tüsilikult. Ning kuigi vaide lahendaja möönab, et õiguskantsler on juhtinud

tähelepanu asjaolule, et toetuste menetlemise peaks läbi viima eesti keeles, on korraldusasutus seni

juhindunud KeeleS §-s 13 sätestatud võimalusest, et riigiasutusel on lubatud suhelda mõlemale

poolele sobivas keeles. Toetuse saajal puudus kohustus programmist toetust taotleda, ta tegi seda

vabatahtlikult, ta esitas projektitaotluse inglise keeles, esitas projekti aruande inglise keeles, sõlmis

toetuslepingu inglise keeles ja kogu oma tegevusega kinnitas, et saab inglise keelest aru. Kui aga

on toetuse saaja jääb kindlaks, et tema inglise keele oskus ei olnud piisav, et päriselt mõista toetuse

saamisega seotud kohustusi, siis juhime tähelepanu tema võimalusele kasutada

õiguskaitsevahendina tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-dele 90 ja 92 tuginedes olulise eksimuse

mõjul tehtud tehingu tühistamist.

4.8. Toetuse saaja on korraldusasutusele ette heitnud ka asjaolu, et RTK on kooskõlastanud

projekti raames korraldatud riigihanke alusdokumendid, millest pidi nähtuma, et viimane hankega

seotud makse tehakse pärast abikõlblikkuse perioodi, ent sellele kui võimalikule rikkumisele ei

ole tähelepanu juhitud. Siinkohal peab aga osundama, et tegu ei olnud formaalse kooskõlastusega,

vaid pakuti võimalust hangete eelnõustamiseks, mille käigus juhiti tähelepanu hankija

võimalustele, ent otsused hanketingimuste üle ja nendega kaasnev vastutus lasub siiski hankijal

endal. Pealegi juhtis korraldusasutus abikõlblikkuse tähtaja saabumisele tähelepanu eraldi

teavitusega, seega pidi toetuse saaja hiljemalt punktis 4.6. viidatud teavitust saades mõistma, et

projekti maksed tuleb teha hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõpuks ehk 31.12.2023. Seega ei ole

käesoleval juhul tegu usalduskaitse põhimõtte rikkumisega, kuna nii enne projektitaotluse

esitamist kui ka projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu lähenedes andis korraldusasutus toetuse

saajale teada, hiljemalt millal on korrektne projektiga seotud maksed teha. Samuti ei ole siin tegu

kooskõlastusest distantseerumisega, vaid toetuse saaja enda hoolsuskohustuse täitmata jätmisega.

4.9. Proportsionaalsuse küsimuses tuleb rõhutada, et programmist sai kuuendas voorus toetust

kokku 25 taotlejat ning mitte ükski neist ei teinud makseid pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu,

sh ka toetuse saajaga seotud isik ehk Setomaa Vallavalitsus (projekt ER199 Northern Camp). Kui

korraldusasutus ei oleks teinud vaide esitaja suhtes FKO-d ja jätnud abikõlblikkuse perioodist

hiljem tehtud maksed mitteabikõlblikuks tunnistamata, oleks ta kohelnud korrektselt käitunud

toetuse saajaid ebavõrdselt ning selline käitumine oleks kahtlemata ebaproportsionaalne teiste

toetuse saajate suhtes.

4.10. Vaide lahendaja toob täiendavalt välja, et toetuse saaja väited otsuse ebaproportsionaalsust

põhjendades on vastukäivad – ühest küljest oli maksete tegemata jätmisel väidetavalt tegu

finantsraskustega (mis viitab sellele, et kui tal oleks olnud piisavalt vahendeid, siis oleks ta

projektitegevuste kulude eest esitatud arved tasunud), teisest küljest oli toetuse saaja keerukatest

reeglitest ja võõrkeelest tulenevalt suures segaduses ega saanud arugi, et abikõlblikkuse periood

lõpeb 31.12.2023. Ning lisaks eeltoodud vastuoksustele on toetuse saaja sõnutsi maksete õigeaegse

tegemata jätmise eest vastutav hoopis korraldusasutus, kes projektitegevuste elluviimiseks

korraldatud hankedokumentide üle vaatamisel ei juhtinud tähelepanu, et viimane makse võib jääda

väljapoole abikõlblikkuse perioodi. Kõigi nende etteheidete koosmõjus leiab vaide lahendaja, et

toetuse saaja väited on otsitud ja eluliselt mitteusutavad ning FKO on proportsionaalne.

4.11. Eeltoodust tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et otsus on HMS § 54 mõttes

õiguspärane ning jätab FKO kehtetuks tunnistamata.

5. FKO täitmise peatamine

5.1. Vaide esitaja on koos vaidega esitanud taotluse FKO täitmise peatamiseks tuues

sellekohase vajadusena välja vaide esitaja õiguste kaitse. Kaaludes vaidlustatud otsuse täitmise

peatamata jätmise võimalikke tagajärgi vaide esitajale ja avalikke huvisid, on vaide lahendaja

käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades seisukohal, et vaidlustatud otsuse täitmise peatamine kuni

vaidluse lõpptulemuse selgumiseni on otstarbekas ja vajalik.

5.2. Vaide lahendaja nõustub, et otsuse täitmine võib raskendada toetuse saaja majanduslikku

olukorda. Kuivõrd tegemist on lõppenud, 2014–2020 toetusperioodi projektis tehtud toetuse

tagasinõudmise otsusega, mille täitmine ei mõjuta perioodi tulemusi ega võimalda ka

tagasilaekunud vahendeid enam teistele projektidele suunata, on avalik huvi toetuse võimalikult

kiireks tagastamiseks pigem vähene.

5.3. Toetuse saaja õiguste kaitseks on vaide lahendaja hinnangul vajalik peatada kuni

finantskorrektsiooni otsuse üle vaidluse lõppemiseni. Arvestades, et vaideotsusele on võimalik

esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates, siis tuleb

FKO täitmine peatada kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni juhul, kui toetuse saaja

esitab finantskorrektsiooni otsuse peale kohtule kaebuse, või kuni 30 kalendripäeva möödumiseni

alates käesoleva vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates juhul, kui kaebust finantskorrektsiooni

otsuse peale kohtule ei esitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

toetuste arendamise osakonna juhataja

Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi korraldusasutuse juht

Koostaja: Virge Pihel

[email protected]