Otsuse edastamine

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 30.9.2025

C(2025) 6542 final

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

30.9.2025,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34

kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse teatavate posti- ja muude teenuste

osutamisega seotud tegevuste kohta Eestis

(EMPs kohaldatav tekst)

(Ainult eestikeelne tekst on autentne)

ET 1 ET

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

30.9.2025,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34

kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse teatavate posti- ja muude teenuste

osutamisega seotud tegevuste kohta Eestis

(EMPs kohaldatav tekst)

(Ainult eestikeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi

2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris

tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ,1

eriti selle artikli 35 lõiget 3,

olles konsulteerinud riigihangete nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. ASJAOLUD

(1) 1. aprillil 2025 esitas Eesti Vabariik, keda esindab rahandusministeerium, AS Eesti

Posti (edaspidi „Eesti Post“ või „taotluse esitaja“, mis on ettevõtja, kelle tegevust

taotlus hõlmab) nimel komisjonile direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõike 1 kohase

taotluse (edaspidi „taotlus“). Nagu on nõutud komisjoni rakendusotsuse (EL)

2016/18042 artikli 1 lõikes 1, sisaldab taotlus selle rakendusotsuse I lisas sätestatud

teavet.

(2) Taotluse esitaja on Eestis postiteenuste osutaja ja võrgustiku sektori hankija direktiivi

2014/25/EL artikli 4 lõike 2 tähenduses. Eesti Post on Eestis ainus universaalteenuste

osutaja3. Taotluses on käsitletud teatavaid postiteenuseid ja muid teenuseid kui

postiteenuseid, nagu viidatud direktiivi 2014/25/EL artikli 13 lõike 1 punktides a ja b

ning artikli 13 lõike 2 punktides b ja c, mida taotluse esitaja osutab Eesti

territooriumil. Taotluses kirjeldatakse järgmisi asjaomaseid teenuseid:

(a) riigisisesed postipakkide kättetoimetamise (tava- ja kiir)teenused;

1 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/25/2024-01-01. 2 Komisjoni 10. oktoobri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1804, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste

sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) artiklite 34 ja 35 kohaldamise üksikasjalikke eeskirju

(ELT L 275, 12.10.2016, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2016/1804/oj). 3 Eestis moodustavad universaalse postiteenuse järgmised riigisisesed ja rahvusvahelised postiteenused:

kuni 2 kg kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena; kuni 20 kg postipaki edastamine täht-

ja väärtsaadetisena (vt UPT tüüptingimused _alates 1.5.2020). Need tooted kuuluvad Ülemaailmse

Postiliidu võrgustiku kaudu kättetoimetatavate riigisiseste ja rahvusvaheliste postipakkide teenuste

tellimuse raamesse. Vt taotluse esitaja 3. ja 8. septembri 2025. aasta e-kirjad.

ET 2 ET

(b) rahvusvahelised postipakkide kättetoimetamise (tava- ja kiir)teenused

(saabuvad, väljuvad);

(c) trükkimis- ja pakendamisteenused;

(d) kolmandate ja neljandate isikute logistikateenused (rahvusvaheline äri).

(3) Seoses rahvusvaheliste postipakkide (tava- ja kiirpostiteenused) kättetoimetamise

teenuste (sissetulevad, väljuvad) kategooriaga märkis taotluse esitaja pärast

komisjoniga toimunud korduvat teabevahetust, et olles selle kategooria läbi vaadanud,

ei soovi ta postipakkide kättetoimetamise rahvusvahelisi kiirteenuseid taotlusesse

enam kaasata4. Seepärast käsitleb käesolev otsus kõnealuse teenusekategooria puhul

üksnes rahvusvahelisi postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuseid (vt

põhjendus 22 ja punkt 3.2.1.3).

(4) Rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste osas väidab

taotluse esitaja, et see kategooria hõlmab kuni 2 kg kaaluva sisuga maksikirjade

kättetoimetamist, mis kuulub Eesti Posti osutatava universaalse postiteenuse alla, sest

neid maksikirju võib de facto käsitada eriti väikeste postipakkidena,5 mille

kättetoimetamine toimub rahvusvaheliselt6. Komisjon nõustub taotluse esitaja

seisukohaga, et maksikirju ja eriti väikesi postipakke tuleks käsitada sama turu osana,

kuid neid tuleks eristada rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise

teenustest (vt punkt 3.2.1.4).

(5) Seoses kolmandate ja neljandate isikute logistikateenuste (rahvusvaheline ärisegment)

kategooriaga tunnistas taotluse esitaja pärast korduvat teabevahetust komisjoniga, et

direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata enam lepingute suhtes, mis sõlmitakse kolmandate

ja neljandate isikute logistikateenuste osutamiseks, ning nõustus, et erandi

kohaldamisala tuleks piirata, jättes selle kategooria taotlusest välja7. Seetõttu

käesolevas otsuses seda kategooriat ei käsitleta.

(6) Taotlusele ei olnud lisatud põhjendatud seisukohta, mille oleks vastu võtnud sõltumatu

riiklik ametiasutus, kellel on pädevus kõnealuse tegevuse valdkonnas. Selline

ametiasutus analüüsiks põhjalikult tingimusi direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1

kohaldamiseks kõnealuse tegevuse suhtes kooskõlas sama artikli lõigetega 2 ja 3.

Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 esimese lõigu kohaselt eeldatakse

käesoleval juhul vaba juurdepääsu turgudele ning puudub sõltumatu riikliku

ametiasutuse põhjendatud seisukoht, peab komisjon kooskõlas nimetatud direktiivi

IV lisa punkti 1 alapunktiga a ja punkti 1 teise lõiguga võtma taotluse kohta vastu

rakendusotsuse 105 tööpäeva jooksul.

(7) Direktiivi 2014/25/EL IV lisa punkti 1 kolmanda lõigu kohaselt algab rakendusaktide

vastuvõtmise tähtaeg esimesel tööpäeval, mis järgneb kuupäevale, mil komisjon saab

artikli 35 lõikes 1 osutatud taotluse, või kui taotlusega esitatav teave ei ole täielik, siis

tööpäeval, mis järgneb täieliku teabe saamisele. Algne tähtaeg lõppes seega 8.

4 Taotluse esitaja 16. aprilli 2025. aasta e-kiri. 5 Kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu konventsiooniga (vt guidePostalTransportEn.pdf) kaaluvad

postipakid kaaluvad 0–20 kg (soovi korral 30 kg), samas kui väiksed pakid kaaluvad 0–2 kg. Eriti

väiksed postipakid kuuluvad kergekaaluliste postipakkide kategooriasse. Käesolevas otsuses hõlmab

kategooria „eriti väiksed postipakid“ kuni 2 kg kaaluvaid ja kaupa sisaldavaid pakke. Nende toodete

kirjelduse kohta vt asjaomaste ettevõtjate veebisaite: UPT tüüptingimused _alates 01.05.2020;

Kalkulaator – DPD ja Postipakkide hinnad | Eesti ja Euroopa | SmartPosti. 6 Taotluse esitaja 29. augusti 2025. aasta e-kiri. 7 Taotluse esitaja 16. juuni 2025. aasta e-kiri.

ET 3 ET

septembril 20258. Ent kuna komisjonil oli vaja saada ja kontrollida lisateavet,

pikendati taotluse esitaja nõusolekul tähtaega 30. septembrini 20259.

(8) Pärast, seda kui komisjon küsis 9., 14., 22., 24., 28. ja 30. aprillil 2025, 5., 8. ja 27.

mail 2025, 3., 5., 10., 12., 16., 19. ja 24. juunil 2025 ning 1. ja 7. juulil 2025 e-posti

teel selgitusi, esitas taotluse esitaja oma vastused ja lisateabe e-posti teel 11., 16., 17.,

25. ja 30. aprillil 2025, 7. ja 15. mail 2025, 2., 6., 10., 12., 16., 18., 19., 26., 27. ja 30.

juunil 2025; 3. ja 9. juulil 2025; 29. augustil 2025, 3., 4., 5. ja 8. septembril 2025.

2. ÕIGUSRAAMISTIK

(9) Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse selliste lepingute sõlmimise suhtes, mis on seotud

postiteenuste ja muude teenuste osutamisega, tingimusel et viimati nimetatud

teenuseid osutab üksus, mis osutab ka postiteenuseid direktiivi 2014/25/EL

tähenduses, välja arvatud juhul, kui see tegevus on hõlmatud kõnealuse direktiivi

artikli 34 kohase erandiga.

(10) Direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohaselt ei kohaldata direktiivi lepingute

suhtes, mille eesmärk on võimaldada tegevust, mille suhtes kõnealust direktiivi

kohaldatakse, kui liikmesriigis, kus seda tegevust teostatakse, on see tegevus otseselt

avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.

3. HINDAMINE

(11) Otsuses lähtutakse 2025. aasta septembri õiguslikust ja tegelikust olukorrast ning

taotluse esitaja ja avalikult kättesaadavast teabest. Otsuse võib läbi vaadata, kui

olulised muutused õiguslikus või tegelikus olukorras tingivad selle, et direktiivi

2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud.

3.1. Piiramatu juurdepääs turule

(12) Juurdepääs turule loetakse piiramatuks, kui asjaomane liikmesriik on rakendanud

vastavad liidu õigusaktid, millega konkreetne sektor või selle osa konkurentsile

avatakse, ning kohaldab neid. Kõnealused õigusaktid on loetletud direktiivi

2014/25/EL III lisas, kus postiteenustega seoses on nimetatud ka direktiivi 97/67/EÜ10.

(13) Taotluse esitaja märkis,11 et Eesti on rakendanud12 ja kohaldanud direktiivi 97/67/EÜ.

Seega loetakse juurdepääs asjaomasele turule vastavalt direktiivi 2014/25/EL artikli 34

lõikele 3 piiramatuks.

3.2. Otsene avatus konkurentsile

(14) Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata mitme kriteeriumi alusel, millest ükski ei

ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud vastavate tegevuste puhul

moodustab peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul ühe kriteeriumi, mida tuleks

arvesse võtta. Kuna taotluses käsitletud eri tegevuste tingimused on erinevad, tuleb

konkurentsiolukorra uurimisel arvesse võtta asjaomaste turgude erinevat olukorda.

8 ELT C, C/2025/2295, 15.4.2025. 9 ELT C, C/2025/5047, 15.9.2025. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste

siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 15,

21.1.1998, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1997/67/2008-02-27). 11 Taotluse punkt 72. Vt ka taotluse esitaja 3. septembri 2025. aasta e-kiri. 12 Taotluse esitaja kinnitas, et direktiiv 97/67/EÜ võeti algselt Eesti õigusesse üle 2006. aasta

postiseadusega (viide: RT I 2006, 18, 142), mis hiljem asendati 2008. aasta postiseadusega (viide: RT I

2008, 53, 297).

ET 4 ET

(15) Kõnealust hindamist piiravad siiski kohaldatavad lühikesed tähtajad ja asjaolu, et tuleb

lähtuda komisjonile kättesaadavast teabest. Kõnealune teave pärineb kas juba

olemasolevatest allikatest või taotluse raames saadud teabest ning seda ei saa

täiendada aeganõudvamate meetoditega, sealhulgas eelkõige asjaomaste ettevõtjate

avaliku küsitlemisega. Direktiivi 2014/25/EL kontekstis antav hinnang otsese avatuse

kohta konkurentsile ei piira järelikult konkurentsiõiguse täielikku kohaldamist.

(16) Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade ega muid valdkondi käsitlevate liidu

õigusaktide kohaldamist. Eelkõige ei pruugi kriteeriumid ja metoodika, mille alusel

hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34,

olla tingimata samad, mida kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101

või 102 või nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200413 kohasel hindamisel, nagu on

kinnitanud Üldkohus kohtuasjas Österreichische Post AG vs. komisjon14.

(17) Käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas taotluses käsitletud tegevused on

turgudel, millele juurdepääs ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tähenduses piiratud,

avatud konkurentsile sel määral, et ka juhul, kui puudub direktiivis 2014/25/EL

sätestatud üksikasjalikel hanke-eeskirjadel põhinev kord, on tagatud, et asjaomase

tegevusega seotud riigihanked korraldatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival

viisil, tuginedes kriteeriumidele, mis võimaldavad ostjatel kindlaks teha kokkuvõttes

majanduslikult kõige soodsama lahenduse.

3.2.1. Postiteenused (riigisisesed ja rahvusvahelised postipakkide tavapärase

kättetoimetamise teenused)

3.2.1.1. Turu määratlus

3.2.1.1.1.1. Tooteturu määratlus

(18) Komisjon on oma varasemates otsustes15 eristanud riigisiseseid ja rahvusvahelisi

postipakkide kättetoimetamise teenuseid. Komisjon leidis, et riigisiseseid postipakkide

kättetoimetamise teenuseid osutavad riigisisest jaotusvõrku omavad ettevõtted, samas

kui rahvusvaheline pakivedu hõlmab postipakkide vastuvõtmist nende veoks ja

kättetoimetamiseks välismaal ning seda pakuvad ettevõtted, kellel on juurdepääs

sihtriikide võrkudele. Taotluse esitaja seisukoht on kooskõlas komisjoni praktikaga.

13 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate

koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj). 14 27. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Österreichische Post AG vs. komisjon, T-463/14, EU:T:2016:243,

punkt 28. Vt ka direktiivi 2014/25/EL põhjendus 44. 15 Komisjoni 29. novembri 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/3224, mis käsitleb Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse teatavate

posti- ja muude teenuste osutamisega seotud tegevuste kohta Slovakkias (ELT L, 2024/3224,

23.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2024/3224/oj); komisjoni 7. juuni 2023. aasta

rakendusotsus (EL) 2023/1228, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse seoses postipakkide

kättetoimetamise kiirteenuste osutamisega Leedus (ELT L 160, 26.6.2023, lk 33, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2023/1228/oj); komisjoni 27. mai 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/737

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavuse kohta teatud

postiteenustega seotud tegevuste sooritamiseks sõlmitud lepingute suhtes Taanis (ELT L 172, 3.6.2020,

lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2020/737/oj); komisjoni 12. juuli 2019. aasta

rakendusotsus (EL) 2019/1204, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL

kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse teatavate posti- ja muude teenuste osutamisega seotud

tegevuste kohta Horvaatias (ELT L 189, 15.7.2019, lk 75, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2019/1204/oj). Vt ka juhtum COMP/M.5152 – Posten AB/Post

Danmark A/S, 21.4.2009, punkt 54.

ET 5 ET

Eelkõige väidab taotluse esitaja, et Eestis kasutatakse nii riigisiseste kui ka

rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste osutamisel sama

riiklikku taristut – peamiselt pakiautomaatide võrgustikku. Need võrgustikud osutavad

automaatse pakkide kogumise ja kättesaamiskohtade terviksüsteemidele kõikjal Eestis,

mis ei kuulu Eesti Posti universaalteenuse osutamise kohustuse raames pakutavasse

võrgustikku16. See tähendab, et Eestis võidakse postipakid (sh eriti väiksed postipakid)

vastu võtta postkontorite võrgu kaudu ja seejärel pakiautomaatide võrgustiku kaudu

kätte toimetada (tingimusel et paki päritoluriik seda lubab)17. Erinevalt riigisisestest

postipakkide kättetoimetamise teenusest on rahvusvaheliste postipakkide

kättetoimetamise teenuste puhul tõepoolest vaja lisaks ettevõtjate vahelisi

kokkuleppeid, et osutada piiriüleseid teenuseid18. Kuigi enamik Eestis tegutsevaid

turuosalisi kasutab Balti riikide piires postipakkide jaoks oma võrgustikke, siis

rahvusvaheliste saadetiste jaoks on neil vaja juurdepääsu kolmandate poolte

võrgustikele19.

(19) Ka varasemates otsustes20 oli komisjon seisukohal, et postipakkide (riigisiseste ja

rahvusvaheliste) kättetoimetamisteenuste turgu saab jaotada kiirpostiteenuste turuks ja

tavapostiteenuste turuks. Käesoleval juhul võetakse arvesse, et kiirpostiteenused on

kiiremad ja usaldusväärsemad kui tavapärased teenused, et nende teenuste puhul on

vaja erinevat infrastruktuuri ning et kiirpostiteenused hõlmavad täiendavaid

lisaväärtusteenuse elemente, nagu postisaadetise asukoha ja liikumise jälgimise

võimalus, ja need on tavaliselt kallimad.

(20) Praegusel juhul pakuvad Eesti postiteenuste osutajate erinevad struktuurid kiir- ja

tavaposti kättetoimetamise teenuste pakkumise asendatavuse seisukohast

märkimisväärseid võimalusi21. Nii kiir- kui ka tavapostiteenuste puhul kasutatakse

sarnaseid logistikavõrgustikke ning kõik postiteenuste osutajad kasutavad kiir- ja

tavapostisaadetiste veoks sama võrgustikku. Sellega seoses on kõik

kättetoimetamisahela põhietapid, nagu kogumine ja kohaletoimetamine, sorteerimine,

perroonikäitlus ja tollivormistus, enamiku kiir- ja tavapostiteenuste puhul samad22.

Lisaks pakuvad peamised turuosalised oma klientidele garanteerimata

kättetoimetamist järgmise päeva jooksul nii kiir- kui ka tavapostiteenuste puhul23.

(21) Taotluse esitaja rõhutab, et nõudluse poolelt vaadatuna on kogu Eestis (samuti teistes

Balti riikides) populaarsed erinevate asustuskeskuste kaubanduskeskustes või nende

lähedal paiknevad pakiautomaadid, sest need võimaldavad kliendile kontaktivaba

kättetoimetamist ja paindlikkust seoses postipaki saabumise ajaga24. Lisaks pakutakse

tarbijatele kättesaadavaid täiendavaid lisaväärtusega teenuste elemente, nagu asukoha

ja liikumise jälgimise teenused, peaaegu samal viisil kui kiirpostipakkide ja

tavapostipakkide kättetoimetamise teenuste raames25.

16 Taotluse punktid 34–35. 17 Taotluse punkt 40. 18 Taotluse punkt 34. 19 Taotluse punkt 35. 20 Komisjoni rakendusotsused (EL) 2023/1228 ja 2020/737, viidatud eespool. 21 Ühe teise juhtumi puhul leidis komisjon, et erinevad tegurid loovad pakkumise asendatavuse

seisukohast märkimisväärseid võimalusi, ja jõudis seega järeldusele, et kiir- ja tavapostiteenuseid ei ole

vaja eristada. Vt sellega seoses komisjoni rakendusotsust (EL) 2024/3224, viidatud eespool. 22 Taotluse punkt 54. 23 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 7. mail 2025. 24 Taotluse punktid 65 ja 188. 25 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 7. mail 2025.

ET 6 ET

(22) Võttes seega aluseks eeltoodu, siis riigisiseste postipakkide kättetoimetamise teenuse

osas on taotluse esitaja seisukohal, et selle turu jagamine kiir- ja tavapostiteenuste

turuks ei ole asjakohane, kuna nõudluse ja pakkumise poole asendatavuse seisukohast

on märkimisväärseid võimalusi26. Taotluse esitaja leiab, et riigisiseste kiir- ja tavaposti

kättetoimetamise teenuste jaoks peaks olema ühtne turg. Komisjon nõustub selle

seisukohaga ja järeldab, et käesoleva otsuse kohaldamisel kuuluvad kiir- ja

tavapostipakkide kättetoimetamise teenused samale turule. Seoses rahvusvaheliste

postipakkide kättetoimetamise kiirteenustega leiab taotluse esitaja, et need teenused on

konkurentsile avatud27, aga kuna need teenused on taotlusest välja jäetud, piirdub

komisjon oma analüüsis rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise

teenustega (punkt 3.2.1.3).

(23) Teatavatel juhtudel võib kaaluda postipakkide kättetoimetamise teenuste turu

täiendavat jagamist tarbija- ja ärisaadetisteks (st riigisisesed ja rahvusvahelised

postipakkide kättetoimetamise teenused tarbijatele (C2X) ning riigisisesed ja

rahvusvahelised postipakkide kättetoimetamise teenused ettevõtjatele (B2X)).

Taotluse esitaja sõnul kasutavad kõik äriühingud Eestis riigisiseste postipakkide

kättetoimetamise teenuste puhul sama taristut pakkide töötlemiseks ja teenuste

osutamiseks tarbijatele (C2X) ning teenuste osutamiseks ettevõtjatele (B2X). Pakid

sorteeritakse tsentraalselt ja neil on transpordiks sama liiniveovõrk, mis tähendab, et

C2X ja B2X vahel ei ole saadetiste käitlemisel olulisi taristuerinevusi28. Taotluse

esitaja arutleb sarnaselt seoses rahvusvaheliste teenustega ja selgitab, et üldjuhul on

enamik rahvusvahelisi postipakke seotud e-kaubandusega ja seega kuuluvad need B2X

segmendi alla29. Seetõttu järeldab komisjon, et käesoleva otsuse kohaldamisel

kuuluvad C2X ja B2X teenused samale turule nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste

postipakkide kättetoimetamise teenuste puhul.

(24) Mis puudutab kuni 2 kg kaaluva sisuga maksikirjade kättetoimetamise (mis kuulub

Eesti Posti osutatava universaalse postiteenuse alla) võimalikku eristamist

rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenustest, siis kasutatakse

taotluse esitaja andmetel ligikaudu 95 % maksikirjadest veebis ostetud kaupade

kättetoimetamiseks30. Need kogused tulenevad peamiselt suurte (valdavalt Hiinas

asuvate) kaubandusettevõtjate rahvusvahelisest müügist, samas kui riigisisese turu

müügikogused on marginaalsed (vähem kui 1 %)31. Kuigi need tooted on taotluse

esitaja sõnul32 liigitatud Ülemaailmse Postiliidu võrgustiku kasutamise tõttu

maksikirjadeks, tuleks neid de facto pidada postipakkideks ja alternatiiviks eriti

väikestele pakkidele, mida pakuvad sellised ettevõtjad, nagu SmartPosti ja DPD.33

26 Taotluse punktid 47–54. 27 Taotluse esitaja 11. aprilli 2025. aasta e-kiri. 28 Taotluse punkt 190 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 7. mail 2025. 29 Taotluse punkt 102. Vt ka taotluse punktid 185–208 riigisiseste postipakkide teenuste kohta ja punktid

97–112 rahvusvaheliste postipakkide teenuste kohta, kus taotluse esitaja hindab enda turuosa ja oma

peamiste konkurentide turuosa suurust. 30 Taotluse punkt 37. 31 Taotluse esitaja 29. augusti 2025. aasta e-kiri. 32 Taotluse esitaja 29. augusti ja 5. septembri 2025. aasta e-kirjad. 33 Need ettevõtjad ei paku maksikirja teenust. Taotluse punkt 83, tabelid 1 ja 2 ning punkt 84, kus taotluse

esitaja selgitab järgmist: „mõõtmispõhise hinnakujundusega seoses ei paku Eesti Post XS kategooriat,

kuid pakub alternatiivina maksikirja. Maksikirja maksimaalne suurus võib olla kas 230x230x20 mm või

pikkuse, laiuse ja kõrguse summa 900 mm ja maksimaalne kaal võib olla 2 kg. Hind sõltub kaalust (0–

250 g, 250–500 g, 0,5–1 kg ja 1–2 kg)39. Seda teenust kasutatakse peamiselt väikeste ja kergete

saadetiste puhul, mille jaoks konkurendid pakuvad XS kategooriat“.

ET 7 ET

Mõlemad teenused on saadetise suuruse ja funktsionaalsuse poolest sarnased ning

hinnatasemed on tavaliselt võrreldavad34.

(25) Tarbija seisukohast vaadeldes, eriti väikeste e-kaubanduse toodete puhul, on

jälgitavate maksikirjade kättetoimetamisel saadavad kogemused suures osas

samasugused kui väikeste pakkide kättetoimetamisel35. See hõlmab sarnast

kättetoimetamiskiirust, klientide teavitamist ja jälgimise võimalikkust. Isegi juhul, kui

maksikirjade hinnad on universaalteenuse osutamise kohustuse raames reguleeritud, ei

kõrvalda see eriti väikestelt postipakkide teenuselt konkurentsisurvet, nagu näitab

nende teenuste puhul Eesti Posti osatähtsuse kahanemine (vt punkt 3.2.1.4). Pealegi

käideldakse maksikirju nüüd sageli selliste täiustatud logistikavõrgustike kaudu nagu

PRIME Tracked ja IPC INTERCONNECT,36 mis pakuvad saadetiste jälgimist,

kindlaksmääratud kättetoimetamisstandardeid ja usaldusväärset teenust, mis on

sarnane tavapostipakkide võrgustikelt oodatava teenusega. Selle tulemusena on

rahvusvahelised maksikirjad tarbija seisukohast nüüd võrreldavaks võimaluseks e-

kaubandusest ostmisel37.

(26) Sellegipoolest osutab eeltoodu pigem kuni 2 kg kaaluva sisuga maksikirjade lisamisele

samasse kategooriasse eriti väikeste postipakkidega kui nende lisamisele

rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste üldkategooriasse.

Seepärast järeldab komisjon käesoleva otsuse kohaldamisel, et maksikirju ja eriti

väikseid postipakke tuleks käsitada sama turu osana. Puudub vajadus kindlaks

määrata, kas maksikirjade ja eriti väikeste postipakkide kättetoimetamine on sama turu

osa kui muude postipakkide rahvusvaheline tavapärane kättetoimetamine või eraldi

turu osa, sest analüüsi tulemus ei muutu kummagi tooteturu määratluse alusel (vt

punkt 3.2.1.3 ja 3.2.1.4)38.

3.2.1.1.1.2. Geograafilise turu määratlus

(27) Taotluse esitaja sõnul tuleks nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste postipakkide

kättetoimetamise teenuste asjaomase geograafilise turuna määratleda riigisisene turg,

mis hõlmab Eesti territooriumi39.

(28) Oma varasemates otsustes40 on komisjon olnud seisukohal, et riigisiseste ja

rahvusvaheliste postipakkide kättetoimetamise teenuste turud ja nende mis tahes

segmendid, olenemata riigisiseste ja rahvusvaheliste teenuste erinevusest, on oma

ulatuselt riigisisesed. Taotluse esitaja seisukoht on kooskõlas komisjoni praktikaga.

(29) Kuna miski ei osuta sellele, et geograafilise turu ulatus oleks teistsugune, võib

käesoleva otsuse kohaldamisel ja ilma ELi konkurentsiõigust piiramata teha järelduse,

et riigisiseste ja rahvusvaheliste postipakkide kättetoimetamise teenuste geograafiline

ulatus piirdub Eesti territooriumiga.

3.2.1.2. Riigisisesed postipakkide kättetoimetamise (tava- ja kiirpostiteenused) teenused –

turuanalüüs

34 Taotluse punkt 42. 35 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 18. ja 27. juunil 2025 ning 29. augustil ja 5. septembril 2025. 36 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 18. juunil 2025. 37 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 27. juunil 2025. 38 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 29. augustil ja 5. septembril 2025. 39 Taotluse punktid 61 ja 65. 40 Vt nt komisjoni rakendusotsused (EL) 2024/3224 ja (EL) 2019/1204, mõlemad viidatud eespool. Vt ka

juhtum COMP/M.5152 – Posten AB/Post Danmark A/S, 21.4.2009, punktid 66 ja 74.

ET 8 ET

(30) Alates 2023. aastast on riigisiseste postipakkide kättetoimetamise teenuste turul olnud

21 aktiivset teenuseosutajat,41 sealhulgas riiklike postiettevõtjate, nagu DPD ja

SmartPosti tütarettevõtjad.

(31) Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt oli Eesti Posti turuosa väärtuse poolest selles

turusegmendis 2022. aastal 23 %, 2023. aastal 21 % ja 2024. aastal 19 %42.

(32) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on väärtuse poolest ajavahemikus 2022.

kuni 2024. aastani järgmised: 2022. aastal DPD 18 %, SmartPosti 14 %, Venipak

11 %, Jet Express 6 %. 2023. aastal on turuosad järgmised: DPD 19 %, SmartPosti

15 %, Venipak 11 %, Jet Express 7 %. Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad

jagunevad 2024. aastal järgmiselt: DPD 18 %, SmartPosti 15 %, Venipak 11 %, Jet

Express 7 %43.

(33) Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt oli Eesti Posti turuosa mahu poolest 2022.

aastal 23 %, 2023. aastal 21 % ja 2024. aastal 21 %44.

(34) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on mahu poolest ajavahemikus 2022. kuni

2024. aastani järgmised: 2022. aastal DPD 18 %, SmartPosti 14 %, Venipak 11 %, Jet

Express 6 %. 2023. aastal on turuosad järgmised: DPD 19 %, SmartPosti 14 %,

Venipak 9 %, Jet Express 8 %. Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad jagunevad

2024. aastal järgmiselt: DPD 18 %, SmartPosti 14 %, Venipak 9 %, Jet Express 5 %45.

(35) Eesti Posti turuosa on viimase kolme aasta jooksul veidi vähenenud, vastupidiselt tema

peamiste konkurentide turuosadele, mis on sageli veidi kasvanud. Selle tulemusena on

Eesti Posti ja tema peamiste konkurentide vaheline erinevus aastate jooksul

kahanenud. See muutus kinnitab veelgi, et Eesti Post on üha enam konkurentsisurve

all. Lisaks kinnitab asjaolu, et 26 % koguturust on nii väärtuse kui ka mahu poolest

reserveeritud teistele väiksematele postiettevõtjatele, et tegevus on konkurentsile

avatud.

(36) Taotluse esitaja esitatud teabe põhjal ei ole erinevalt traditsioonilistest postiteenustest,

mille puhul on nõutav tegevusluba, riigisiseste postipakkide kättetoimetamise teenuste

osutamiseks vaja tegevusluba46. Kuigi äriühingud on kohustatud teatama Eesti

Konkurentsiametile oma äritegevuse alustamisest, väidab taotluse esitaja, et

teatamisprotsess on üsna lihtne ega loo takistusi turule siseneda soovivatele

ettevõtjatele47. Näiteks hiljuti Eesti turule sisenenud postiettevõtja Unisend Eesti OÜ

registreerimine 2023. aastal näitab, et turule sisenemine on üsna sujuv protsess48.

(37) Taotluse esitaja esitatud teabe põhjal on turule sisenemise kogukulud hinnanguliselt 1–

1,5 miljonit eurot49. Taotluse esitaja sõnul lihtsustaks Eesti suhteline geograafiline

väiksus ja hästi väljaarendatud taristu uute konkurentide jaoks konkurentsivõimelise

võrgu ülesehitamist mõistliku aja jooksul, mis on hinnanguliselt kolm kuni kuus

kuud50. Taotluse esitaja sõnul võivad uued konkurendid kasutada turule sisenemisel

etapiviisilist lähenemisviisi, keskendudes esialgu tihedalt asustatud linnapiirkondadele

41 Taotluse punkt 181. 42 Taotluse punkt 200, tabel 9 ning lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 43 Taotluse punkt 200, tabel 9 ning lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 44 Taotluse punkt 200, tabel 10 ning lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 45 Samas. 46 Taotluse punkt 27. 47 Taotluse punkt 25. 48 Taotluse punkt 182 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 30. aprillil 2025. 49 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 50 Taotluse punkt 223 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025.

ET 9 ET

(nt Tallinn, Tartu), mis võimaldab neil vältida kulusid, mis on seotud maapiirkondade

teenindamisega turu hõlvamise varajases etapis, ning seejärel saavad nad vastavalt

äritegevuse kasvule laiendada oma haaret51.

(38) Taotluse esitaja väitis, et Unisend Eesti OÜ turule sisenemist 2023. aastal peeti

teguriks, mis suurendab konkurentsi sellel turul veelgi. Taotluse esitaja esitatud teabe

põhjal käitas Unisend Eesti OÜ alates 2025. aasta aprillist 173 pakiautomaati kogu

Eestis,52 mis kinnitab üldist ekspansiivset suundumust.

(39) Võttes arvesse eespool kirjeldatud tegureid, leiab komisjon käesoleva otsuse

kohaldamisel ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, et riigisiseste

postipakkide kättetoimetamise tava- ja kiirteenuste osutamisega seotud tegevus Eestis

on konkurentsile otseselt avatud. Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tingimused on

täidetud, saab järeldada, et direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille

eesmärk on võimaldada riigisiseste postipakkide kättetoimetamise teenuste

osutamisega seotud tegevust Eestis.

3.2.1.3. Rahvusvahelised postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenused – turuanalüüs

(40) Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt on sellel turul üheksa aktiivset teenuseosutajat,

kaasa arvatud riiklike postiettevõtjate, nagu DPD ja SmartPosti tütarettevõtjad,

kusjuures vähemalt viiel neist on üle 10 % turuosa53. Samuti ei ole riigisisesele turule

sisenemisel õiguslikke ega regulatiivseid tõkkeid, nagu näitab Eesti turule sisenenud

postiettevõtja Unisend Eesti OÜ registreerimine 2023. aastal,54 ning rahvusvaheliste

postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste osutamiseks ei nõuta tegevusluba55.

(41) Kui rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste määratlusest

jätta välja maksikirjad ja eriti väiksed postipakid, oli taotluse esitaja esitatud teabe

kohaselt Eesti Posti turuosa väärtuse poolest 2022. aastal 13 %, 2023. aastal 20 % ja

2024. aastal 18 %56.

(42) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on väärtuse poolest ajavahemikus 2022.

kuni 2024. aastani järgmised: 2022. aastal DHL 22 %, TNT/Fedex 20 %, DPD 18 %,

SmartPosti 14 %, EKLT/UPS 8 %, Venipak 5 %. 2023. aastal on turuosad järgmised:

TNT/Fedex 20 %, DHL 16 %, DPD 15 %. SmartPosti 14 %, EKLT/UPS 7 %, Venipak

6 %. Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad jagunevad 2024. aastal järgmiselt:

TNT/Fedex 21 %, DHL 17 %, DPD 15 %, SmartPosti 14 %, Venipak 8 %, EKLT/UPS

7 %57.

(43) Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt oli Eesti Posti turuosa mahu poolest selles

turusegmendis 2022. aastal 13 %, 2023. aastal 28 % ja 2024. aastal 28 %58.

(44) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on mahu poolest ajavahemikus 2022. kuni

2024. aastani järgmised: 2022. aastal DHL 18 %, TNT/Fedex 20 %, DPD 17 %,

SmartPost 16 %, EKLT/UPS 8 %, Venipak 5 %. 2023. aastal on turuosad järgmised:

TNT/Fedex 18 %, DHL 15 %, SmartPost 15 %, DPD 12 %, EKLT/UPS 6 %, Venipak

6 %. Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad jagunevad 2024. aastal järgmiselt:

51 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 52 Taotluse punkt 183 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 7. mail 2025. 53 Taotluse punkt 91. 54 Taotluse punkt 182 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 30. aprillil 2025. 55 Taotluse punktid 145 ja 27. 56 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 18. juunil 2025. 57 Samas. 58 Samas.

ET 10 ET

TNT/Fedex 18 %, DHL 15 %, SmartPosti 14 %, DPD 12 %, Venipak 7 %, EKLT/UPS

6 %59.

(45) Analüüsi ei muuda see, kui maksikirju ja eriti väikseid postipakke käsitatakse sama

turu osana. Eesti Posti turuosad rahvusvaheliste postipakkide tavapärase

kättetoimetamise teenuste turul, kui selle määratlusse lisada maksikirjad ja eriti

väiksed postipakid, on järgmised: aastal 2021 mahu poolest 38 % ja väärtuse poolest

24 %; aastal 2022 mahu poolest 26 % ja väärtuse poolest 19 %; aastal 2023 mahu

poolest 35 % ja väärtuse poolest 22 %60. Kui võrrelda Eesti Posti turuosi kahe lähima

konkurendiga, oli DPD (keskmine) turuosa mahu poolest ligikaudu 12 % ja väärtuse

poolest 16 % ning SmartPosti oma mahu poolest 12 % ja väärtuse poolest 13 %61.

Teised tugevad konkurendid samal turul on sellised eraettevõtjad nagu TNT/Fedex,

mille (keskmine) turuosa samal perioodil oli mahu poolest 16 % ja väärtuse poolest 19

%, või DHL, mille turuosa oli mahu poolest 15 % ja väärtuse poolest 18 %62.

(46) Need andmed näitavad, et rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise

teenuste osutamine on Eestis üsna konkurentsivõimeline.

(47) Võttes arvesse selles punktis kirjeldatud tegureid, leiab komisjon käesoleva otsuse

kohaldamisel ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, et rahvusvaheliste

postipakkide (sissetulevad, väljuvad) tavapärase kättetoimetamise teenuste

osutamisega seotud tegevus Eestis on konkurentsile otseselt avatud. Kuna

direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tingimused on täidetud, saab järeldada, et

direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada

rahvusvaheliste postipakkide (sissetulevad, väljuvad) tavapärase kättetoimetamise

teenuste osutamisega seotud tegevust Eestis.

3.2.1.4. Maksikirjad ja eriti väiksed postipakid – turuanalüüs

(48) Selles punktis analüüsitakse taotluse esitaja hinnanguid aluseks võttes asjaomaste

turuosaliste turuosi,63 kusjuures maksikirju ja eriti väikseid postipakke määratletakse

rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste omast eraldi

turuna.

(49) Taotluse esitaja väitis, et Eesti Posti maksikirjade turuosad on märkimisväärselt

kahanenud. Näiteks 2021. aastal käitles Eesti Post ligikaudu 4,5 miljonit maksikirja

(28 % mahu poolest ja 11 % väärtuse poolest), samas kui see arv langes 1,6 miljoni

maksikirjani 2023. aastal (9 % mahu poolest , vähem kui 3 % väärtuse poolest 2,3

miljoni euro tasemel) ja 1,3 miljoni maksikirjani 2024. aastal, mis tähendab ligikaudu

71 % vähenemist64. Taotluse esitaja sõnul tuleneb Eesti Posti puhul vähenemine

peamiselt muutustest tarbijate eelistustes. Eelkõige väidab taotluse esitaja, et tarbijad

eelistavad üha enam väikseid pakke, mida saab saata ja vastu võtta pakiautomaatide

kaudu, mis on juurdepääsetavamad ja sageli kättesaadavad ööpäevaringselt, ning

59 Samas. 60 Taotluse tabel 3 ja 4. 61 Taotluse tabel 3 ja 4. 62 Samas. 63 Vt selgitus taotluse esitaja 29. augusti 2025. aasta e-kirjas: „Eesti Posti puudutavad andmed on saadud

Eesti posti siseandmete põhjal. Itella ja SmartPosti andmed on hinnangulised. Siiski leiab Eesti Post, et

eriti väikeste postipakkide osatähtsus on kõigi turusegmentide lõikes Eesti Posti ja tema peamiste

konkurentide puhul väga suures osas sarnane (sama segmendi piires). Lisaks sellele esineb veel

erinevusi, mida kajastatakse esitatud hinnangutes: Itella (SmartPosti) fookus on rohkem väikestel

pakkidel ja tema turupositsioon on selles vallas veidi tugevam. DPD-l on tugev turupositsioon

kulleriteenuste osas, kusjuures keskendutakse rohkem suuremate pakkide kättetoimetamisele“. 64 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 27. juunil ja 29. augustil 2025.

ET 11 ET

pakuvad traditsioonilistest kättetoimetamisviisidest paindlikumaid

kättesaamisvõimalusi65.

(50) Taotluse esitaja andmete põhjal on Eesti Posti puhul eriti väikeste postipakkide

osatähtsus natuke kahanenud ligikaudu 5,7 miljonilt (mahu poolest 35% ja väärtuse

poolest 14%) 2021. aastal ligikaudu 5,3 miljonini (mahu poolest 29% ja väärtuse

poolest 9%) 2023. aastal66. Võrdluseks on Eestis kahe teise eriti väikeste postipakkide

teenuse osutaja (st SmartPosti/Itella ja DPD) turuosa püsinud stabiilsena, mis on samal

perioodil SmartPosti/Itella puhul keskmiselt 11 % mahu poolest ja 6 % väärtuse

poolest ja DPD puhul 10 % mahu poolest ja 8 % väärtuse poolest67.

(51) Põhjendustes 49 ja 50 osutatud andmed näitavad, et võrreldes teiste postiettevõtjatega,

kes on endiselt tugevad konkurendid, Eesti Posti turuosa aastatel 2021–2023 kahanes.

Nagu kirjeldatud põhjenduses 38, toob uue postiettevõtja Unisend Eesti OÜ turule

sisenemine sinna veelgi rohkem dünaamikat.

(52) Võttes arvesse selles punktis kirjeldatud tegureid, leiab komisjon käesoleva otsuse

kohaldamisel ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, et maksikirja ja

eriti väikeste postipakkide teenuste osutamisega seotud tegevus on Eestis

konkurentsile otseselt avatud. Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tingimused on

täidetud, võib järeldada, et direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille

eesmärk on võimaldada eespool nimetatud tegevust.

3.2.2. Muud teenused kui postiteenused

(53) Trükkimis- ja pakendamisteenuseid pakutakse kõikjal masspostitusteenuste paketi

osana. Teenus sisaldab muu hulgas dokumentide vastuvõtmist, trükkimist, ümbrikusse

panekut ja voltimist ning pakendamist. Kulutasuvuse suurendamiseks tellivad

ettevõtjad selliseid sisemisi protsesse sageli kolmandatelt isikutelt.

(54) Taotluse esitaja esitatud teabe68 põhjal ja võttes arvesse komisjoni varasemaid

otsuseid,69 on asjaomane tooteturg määratletud kui postisaadetiste trükkimise ja

pakendamisega seotud teenuste turg. Taotluse esitaja seisukoht on kooskõlas

komisjoni praktikaga70.

(55) Komisjoni varasemate otsuste kohaselt on trükkimis- ja pakendamisteenuste turg

põhimõtteliselt riigisisene. Esiteks toimub trükkimine riigisiseselt, kuigi mõnel juhul

toimub see ka teises riigis. Teiseks on hinnatase liikmesriigiti erinev. Kolmandaks

asub enamik teenuse kasutajatest ja võimalikest kasutajatest samas riigis, kuna see

võimaldab optimeerida siseprotsesse ja vähendada kulusid71. Taotluse esitaja

soovitatud muude teenuste kui postiteenuste määratlus on kooskõlas komisjoni

praktikaga72. Kuna ei ole põhjust eeldada turu teistsugust geograafilist ulatust, on

65 Samas. 66 Taotluse esitaja 29. augusti ja 5. septembri 2025. aasta e-kirjad. 67 Taotluse esitaja 29. augusti ja 5. septembri 2025. aasta e-kirjad. Nagu märgitud joonealuses märkuses

33, ei paku need postiettevõtjad maksikirja teenust. 68 Taotluse punkt 55. 69 Näiteks komisjoni 4. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1195 teatavate Poola kullerteenuste ja

muude teenuste kui postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate

üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ) kohaldamisalast (ELT L

197, 22.7.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2016/1195/oj). 70 Taotluse punkt 56. 71 Rakendusotsus (EL) 2016/1195. 72 Taotluse punkt 67.

ET 12 ET

trükkimis- ja pakendamisteenuste geograafiline turg käesoleva otsuse tähenduses

riigisisene.

3.2.2.1. Trükkimis- ja pakendamisteenused – turuanalüüs

(56) Eesti Postil, kes on ainus teenuseosutaja, kelle suhtes kohaldatakse Eesti trükkimis- ja

pakendamisteenuste turul riigihanke-eeskirju, oli 2022. aastal 29 %, 2023. aastal 33 %

ja 2024. aastal 31 % turuosa nii väärtuse kui ka mahu poolest73. Taotluse esitaja

pikaajalise strateegilise kava osana esitatud teabe põhjal kavatseb Eesti Post 2026.

aasta augustiks selle printimis- ja pakendamisteenuse järk-järgult lõpetada. Teenuse

kavandatud lõpetamise tõttu ei näe Eesti Post ette märkimisväärseid investeeringuid

sellel turul74.

(57) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on järgmised: Unified Post AS turuosa oli

2022. aastal 56 %, 2023. aastal 52 % ja 2024. aastal 51 % nii väärtuse kui ka mahu

poolest75; Joon OÜ turuosa oli 2022. aastal 10 %, 2023. aastal 10 % ja 2024. aastal

11 % nii väärtuse kui ka mahu poolest76. Lisaks tuleb märkida, et erinevalt Eesti

Postist ei kohaldata nende konkurentide suhtes riigihanke-eeskirju, mis annab neile

Eesti Posti ees täiendava konkurentsieelise.

(58) Taotluse esitaja esitatud teabe põhjal ei kohaldata asjaomasel trükkimis- ja

pakendamisteenuste turul toimuva tegevuse suhtes mingeid regulatiivseid nõudeid,

mis piiraksid turule sisenemist77. Lisaks tegutses 2022. aastal 381 äriühingut

ärisegmendis, mis liigitati „trükkimiseks ja salvestiste reprodutseerimiseks“. Kuna see

segment on laiem kui trükkimis- ja pakendamisteenuste turg, näitab taotluse esitaja

sõnul märkimisväärse arvu aktiivsete äriühingute olemasolu selles laiemas

ärisegmendis, et sektor on üsna konkurentsivõimeline ja üldiselt ligipääsetav78. Nagu

taotluses kirjeldatud, on turule sisenemise kulud hinnanguliselt 150 000–180 000

eurot, mis taotluse esitaja sõnul on piisav, et saavutada vähemalt 10 % suurune

turuosa79.

(59) Võttes arvesse selles punktis kirjeldatud tegureid, leiab komisjon käesoleva otsuse

kohaldamisel ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, et trükkimis- ja

pakendamisteenuste osutamisega seotud tegevus Eestis on konkurentsile otseselt

avatud. Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 tingimused on täidetud, võib

järeldada, et direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille eesmärk on

võimaldada trükkimis- ja pakendamisteenustega seotud tegevust,

73 Taotluse tabelis 23 on esitatud andmed Eesti Posti ja tema konkurentide turuosade kohta trükkimis- ja

pakendamisteenuste turul. 74 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 25. aprillil 2025. 75 Taotluse tabelis 23 on esitatud andmed Eesti Posti ja tema konkurentide turuosade kohta trükkimis- ja

pakendamisteenuste turul. 76 Eesti Posti ja tema konkurentide turuosad põhinevad Eesti Posti hinnangutel. Samal ajal märgib Eesti

Post, et tema turuosa maht on väga sarnane tema turuosa väärtusega (arvutatud Eesti Posti siseandmete

põhjal). Täpsemate mahuga seotud turuandmete puudumise tõttu lähtub taotluse esitaja Eesti Posti

konkurentide sarnasest olukorrast. 77 Taotluse punkt 288. 78 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 25. aprillil 2025. 79 Taotluse punkt 287.

ET 13 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata võrgustiku sektori hankijate sõlmitavate lepingute suhtes,

mille eesmärk on võimaldada järgmiste teenuste osutamist Eestis:

– riigisisesed postipakkide kättetoimetamise (tava- ja kiir)teenused,

– rahvusvahelised postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenused,

– maksikirjade ja eriti väikeste postipakkide teenused,

– trükkimis- ja pakendamisteenused.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile.

Brüssel, 30.9.2025

Komisjoni nimel

Stéphane SÉJOURNÉ

juhtiv asepresident

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 30.9.2025

C(2025) 6542 final

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

30.9.2025,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34

kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse teatavate posti- ja muude teenuste

osutamisega seotud tegevuste kohta Eestis

(EMPs kohaldatav tekst)

(Ainult eestikeelne tekst on autentne)

ET 1 ET

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

30.9.2025,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34

kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse teatavate posti- ja muude teenuste

osutamisega seotud tegevuste kohta Eestis

(EMPs kohaldatav tekst)

(Ainult eestikeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi

2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris

tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ,1

eriti selle artikli 35 lõiget 3,

olles konsulteerinud riigihangete nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. ASJAOLUD

(1) 1. aprillil 2025 esitas Eesti Vabariik, keda esindab rahandusministeerium, AS Eesti

Posti (edaspidi „Eesti Post“ või „taotluse esitaja“, mis on ettevõtja, kelle tegevust

taotlus hõlmab) nimel komisjonile direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõike 1 kohase

taotluse (edaspidi „taotlus“). Nagu on nõutud komisjoni rakendusotsuse (EL)

2016/18042 artikli 1 lõikes 1, sisaldab taotlus selle rakendusotsuse I lisas sätestatud

teavet.

(2) Taotluse esitaja on Eestis postiteenuste osutaja ja võrgustiku sektori hankija direktiivi

2014/25/EL artikli 4 lõike 2 tähenduses. Eesti Post on Eestis ainus universaalteenuste

osutaja3. Taotluses on käsitletud teatavaid postiteenuseid ja muid teenuseid kui

postiteenuseid, nagu viidatud direktiivi 2014/25/EL artikli 13 lõike 1 punktides a ja b

ning artikli 13 lõike 2 punktides b ja c, mida taotluse esitaja osutab Eesti

territooriumil. Taotluses kirjeldatakse järgmisi asjaomaseid teenuseid:

(a) riigisisesed postipakkide kättetoimetamise (tava- ja kiir)teenused;

1 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/25/2024-01-01. 2 Komisjoni 10. oktoobri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1804, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste

sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) artiklite 34 ja 35 kohaldamise üksikasjalikke eeskirju

(ELT L 275, 12.10.2016, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2016/1804/oj). 3 Eestis moodustavad universaalse postiteenuse järgmised riigisisesed ja rahvusvahelised postiteenused:

kuni 2 kg kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena; kuni 20 kg postipaki edastamine täht-

ja väärtsaadetisena (vt UPT tüüptingimused _alates 1.5.2020). Need tooted kuuluvad Ülemaailmse

Postiliidu võrgustiku kaudu kättetoimetatavate riigisiseste ja rahvusvaheliste postipakkide teenuste

tellimuse raamesse. Vt taotluse esitaja 3. ja 8. septembri 2025. aasta e-kirjad.

ET 2 ET

(b) rahvusvahelised postipakkide kättetoimetamise (tava- ja kiir)teenused

(saabuvad, väljuvad);

(c) trükkimis- ja pakendamisteenused;

(d) kolmandate ja neljandate isikute logistikateenused (rahvusvaheline äri).

(3) Seoses rahvusvaheliste postipakkide (tava- ja kiirpostiteenused) kättetoimetamise

teenuste (sissetulevad, väljuvad) kategooriaga märkis taotluse esitaja pärast

komisjoniga toimunud korduvat teabevahetust, et olles selle kategooria läbi vaadanud,

ei soovi ta postipakkide kättetoimetamise rahvusvahelisi kiirteenuseid taotlusesse

enam kaasata4. Seepärast käsitleb käesolev otsus kõnealuse teenusekategooria puhul

üksnes rahvusvahelisi postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuseid (vt

põhjendus 22 ja punkt 3.2.1.3).

(4) Rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste osas väidab

taotluse esitaja, et see kategooria hõlmab kuni 2 kg kaaluva sisuga maksikirjade

kättetoimetamist, mis kuulub Eesti Posti osutatava universaalse postiteenuse alla, sest

neid maksikirju võib de facto käsitada eriti väikeste postipakkidena,5 mille

kättetoimetamine toimub rahvusvaheliselt6. Komisjon nõustub taotluse esitaja

seisukohaga, et maksikirju ja eriti väikesi postipakke tuleks käsitada sama turu osana,

kuid neid tuleks eristada rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise

teenustest (vt punkt 3.2.1.4).

(5) Seoses kolmandate ja neljandate isikute logistikateenuste (rahvusvaheline ärisegment)

kategooriaga tunnistas taotluse esitaja pärast korduvat teabevahetust komisjoniga, et

direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata enam lepingute suhtes, mis sõlmitakse kolmandate

ja neljandate isikute logistikateenuste osutamiseks, ning nõustus, et erandi

kohaldamisala tuleks piirata, jättes selle kategooria taotlusest välja7. Seetõttu

käesolevas otsuses seda kategooriat ei käsitleta.

(6) Taotlusele ei olnud lisatud põhjendatud seisukohta, mille oleks vastu võtnud sõltumatu

riiklik ametiasutus, kellel on pädevus kõnealuse tegevuse valdkonnas. Selline

ametiasutus analüüsiks põhjalikult tingimusi direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1

kohaldamiseks kõnealuse tegevuse suhtes kooskõlas sama artikli lõigetega 2 ja 3.

Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 esimese lõigu kohaselt eeldatakse

käesoleval juhul vaba juurdepääsu turgudele ning puudub sõltumatu riikliku

ametiasutuse põhjendatud seisukoht, peab komisjon kooskõlas nimetatud direktiivi

IV lisa punkti 1 alapunktiga a ja punkti 1 teise lõiguga võtma taotluse kohta vastu

rakendusotsuse 105 tööpäeva jooksul.

(7) Direktiivi 2014/25/EL IV lisa punkti 1 kolmanda lõigu kohaselt algab rakendusaktide

vastuvõtmise tähtaeg esimesel tööpäeval, mis järgneb kuupäevale, mil komisjon saab

artikli 35 lõikes 1 osutatud taotluse, või kui taotlusega esitatav teave ei ole täielik, siis

tööpäeval, mis järgneb täieliku teabe saamisele. Algne tähtaeg lõppes seega 8.

4 Taotluse esitaja 16. aprilli 2025. aasta e-kiri. 5 Kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu konventsiooniga (vt guidePostalTransportEn.pdf) kaaluvad

postipakid kaaluvad 0–20 kg (soovi korral 30 kg), samas kui väiksed pakid kaaluvad 0–2 kg. Eriti

väiksed postipakid kuuluvad kergekaaluliste postipakkide kategooriasse. Käesolevas otsuses hõlmab

kategooria „eriti väiksed postipakid“ kuni 2 kg kaaluvaid ja kaupa sisaldavaid pakke. Nende toodete

kirjelduse kohta vt asjaomaste ettevõtjate veebisaite: UPT tüüptingimused _alates 01.05.2020;

Kalkulaator – DPD ja Postipakkide hinnad | Eesti ja Euroopa | SmartPosti. 6 Taotluse esitaja 29. augusti 2025. aasta e-kiri. 7 Taotluse esitaja 16. juuni 2025. aasta e-kiri.

ET 3 ET

septembril 20258. Ent kuna komisjonil oli vaja saada ja kontrollida lisateavet,

pikendati taotluse esitaja nõusolekul tähtaega 30. septembrini 20259.

(8) Pärast, seda kui komisjon küsis 9., 14., 22., 24., 28. ja 30. aprillil 2025, 5., 8. ja 27.

mail 2025, 3., 5., 10., 12., 16., 19. ja 24. juunil 2025 ning 1. ja 7. juulil 2025 e-posti

teel selgitusi, esitas taotluse esitaja oma vastused ja lisateabe e-posti teel 11., 16., 17.,

25. ja 30. aprillil 2025, 7. ja 15. mail 2025, 2., 6., 10., 12., 16., 18., 19., 26., 27. ja 30.

juunil 2025; 3. ja 9. juulil 2025; 29. augustil 2025, 3., 4., 5. ja 8. septembril 2025.

2. ÕIGUSRAAMISTIK

(9) Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse selliste lepingute sõlmimise suhtes, mis on seotud

postiteenuste ja muude teenuste osutamisega, tingimusel et viimati nimetatud

teenuseid osutab üksus, mis osutab ka postiteenuseid direktiivi 2014/25/EL

tähenduses, välja arvatud juhul, kui see tegevus on hõlmatud kõnealuse direktiivi

artikli 34 kohase erandiga.

(10) Direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohaselt ei kohaldata direktiivi lepingute

suhtes, mille eesmärk on võimaldada tegevust, mille suhtes kõnealust direktiivi

kohaldatakse, kui liikmesriigis, kus seda tegevust teostatakse, on see tegevus otseselt

avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.

3. HINDAMINE

(11) Otsuses lähtutakse 2025. aasta septembri õiguslikust ja tegelikust olukorrast ning

taotluse esitaja ja avalikult kättesaadavast teabest. Otsuse võib läbi vaadata, kui

olulised muutused õiguslikus või tegelikus olukorras tingivad selle, et direktiivi

2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud.

3.1. Piiramatu juurdepääs turule

(12) Juurdepääs turule loetakse piiramatuks, kui asjaomane liikmesriik on rakendanud

vastavad liidu õigusaktid, millega konkreetne sektor või selle osa konkurentsile

avatakse, ning kohaldab neid. Kõnealused õigusaktid on loetletud direktiivi

2014/25/EL III lisas, kus postiteenustega seoses on nimetatud ka direktiivi 97/67/EÜ10.

(13) Taotluse esitaja märkis,11 et Eesti on rakendanud12 ja kohaldanud direktiivi 97/67/EÜ.

Seega loetakse juurdepääs asjaomasele turule vastavalt direktiivi 2014/25/EL artikli 34

lõikele 3 piiramatuks.

3.2. Otsene avatus konkurentsile

(14) Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata mitme kriteeriumi alusel, millest ükski ei

ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud vastavate tegevuste puhul

moodustab peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul ühe kriteeriumi, mida tuleks

arvesse võtta. Kuna taotluses käsitletud eri tegevuste tingimused on erinevad, tuleb

konkurentsiolukorra uurimisel arvesse võtta asjaomaste turgude erinevat olukorda.

8 ELT C, C/2025/2295, 15.4.2025. 9 ELT C, C/2025/5047, 15.9.2025. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste

siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 15,

21.1.1998, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1997/67/2008-02-27). 11 Taotluse punkt 72. Vt ka taotluse esitaja 3. septembri 2025. aasta e-kiri. 12 Taotluse esitaja kinnitas, et direktiiv 97/67/EÜ võeti algselt Eesti õigusesse üle 2006. aasta

postiseadusega (viide: RT I 2006, 18, 142), mis hiljem asendati 2008. aasta postiseadusega (viide: RT I

2008, 53, 297).

ET 4 ET

(15) Kõnealust hindamist piiravad siiski kohaldatavad lühikesed tähtajad ja asjaolu, et tuleb

lähtuda komisjonile kättesaadavast teabest. Kõnealune teave pärineb kas juba

olemasolevatest allikatest või taotluse raames saadud teabest ning seda ei saa

täiendada aeganõudvamate meetoditega, sealhulgas eelkõige asjaomaste ettevõtjate

avaliku küsitlemisega. Direktiivi 2014/25/EL kontekstis antav hinnang otsese avatuse

kohta konkurentsile ei piira järelikult konkurentsiõiguse täielikku kohaldamist.

(16) Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade ega muid valdkondi käsitlevate liidu

õigusaktide kohaldamist. Eelkõige ei pruugi kriteeriumid ja metoodika, mille alusel

hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34,

olla tingimata samad, mida kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101

või 102 või nõukogu määruse (EÜ) nr 139/200413 kohasel hindamisel, nagu on

kinnitanud Üldkohus kohtuasjas Österreichische Post AG vs. komisjon14.

(17) Käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas taotluses käsitletud tegevused on

turgudel, millele juurdepääs ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tähenduses piiratud,

avatud konkurentsile sel määral, et ka juhul, kui puudub direktiivis 2014/25/EL

sätestatud üksikasjalikel hanke-eeskirjadel põhinev kord, on tagatud, et asjaomase

tegevusega seotud riigihanked korraldatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival

viisil, tuginedes kriteeriumidele, mis võimaldavad ostjatel kindlaks teha kokkuvõttes

majanduslikult kõige soodsama lahenduse.

3.2.1. Postiteenused (riigisisesed ja rahvusvahelised postipakkide tavapärase

kättetoimetamise teenused)

3.2.1.1. Turu määratlus

3.2.1.1.1.1. Tooteturu määratlus

(18) Komisjon on oma varasemates otsustes15 eristanud riigisiseseid ja rahvusvahelisi

postipakkide kättetoimetamise teenuseid. Komisjon leidis, et riigisiseseid postipakkide

kättetoimetamise teenuseid osutavad riigisisest jaotusvõrku omavad ettevõtted, samas

kui rahvusvaheline pakivedu hõlmab postipakkide vastuvõtmist nende veoks ja

kättetoimetamiseks välismaal ning seda pakuvad ettevõtted, kellel on juurdepääs

sihtriikide võrkudele. Taotluse esitaja seisukoht on kooskõlas komisjoni praktikaga.

13 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate

koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2004/139/oj). 14 27. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Österreichische Post AG vs. komisjon, T-463/14, EU:T:2016:243,

punkt 28. Vt ka direktiivi 2014/25/EL põhjendus 44. 15 Komisjoni 29. novembri 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/3224, mis käsitleb Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse teatavate

posti- ja muude teenuste osutamisega seotud tegevuste kohta Slovakkias (ELT L, 2024/3224,

23.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2024/3224/oj); komisjoni 7. juuni 2023. aasta

rakendusotsus (EL) 2023/1228, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/25/EL artikli 34 kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse seoses postipakkide

kättetoimetamise kiirteenuste osutamisega Leedus (ELT L 160, 26.6.2023, lk 33, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2023/1228/oj); komisjoni 27. mai 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/737

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldatavuse kohta teatud

postiteenustega seotud tegevuste sooritamiseks sõlmitud lepingute suhtes Taanis (ELT L 172, 3.6.2020,

lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2020/737/oj); komisjoni 12. juuli 2019. aasta

rakendusotsus (EL) 2019/1204, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL

kohaldatavust lepingute suhtes, mis sõlmitakse teatavate posti- ja muude teenuste osutamisega seotud

tegevuste kohta Horvaatias (ELT L 189, 15.7.2019, lk 75, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2019/1204/oj). Vt ka juhtum COMP/M.5152 – Posten AB/Post

Danmark A/S, 21.4.2009, punkt 54.

ET 5 ET

Eelkõige väidab taotluse esitaja, et Eestis kasutatakse nii riigisiseste kui ka

rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste osutamisel sama

riiklikku taristut – peamiselt pakiautomaatide võrgustikku. Need võrgustikud osutavad

automaatse pakkide kogumise ja kättesaamiskohtade terviksüsteemidele kõikjal Eestis,

mis ei kuulu Eesti Posti universaalteenuse osutamise kohustuse raames pakutavasse

võrgustikku16. See tähendab, et Eestis võidakse postipakid (sh eriti väiksed postipakid)

vastu võtta postkontorite võrgu kaudu ja seejärel pakiautomaatide võrgustiku kaudu

kätte toimetada (tingimusel et paki päritoluriik seda lubab)17. Erinevalt riigisisestest

postipakkide kättetoimetamise teenusest on rahvusvaheliste postipakkide

kättetoimetamise teenuste puhul tõepoolest vaja lisaks ettevõtjate vahelisi

kokkuleppeid, et osutada piiriüleseid teenuseid18. Kuigi enamik Eestis tegutsevaid

turuosalisi kasutab Balti riikide piires postipakkide jaoks oma võrgustikke, siis

rahvusvaheliste saadetiste jaoks on neil vaja juurdepääsu kolmandate poolte

võrgustikele19.

(19) Ka varasemates otsustes20 oli komisjon seisukohal, et postipakkide (riigisiseste ja

rahvusvaheliste) kättetoimetamisteenuste turgu saab jaotada kiirpostiteenuste turuks ja

tavapostiteenuste turuks. Käesoleval juhul võetakse arvesse, et kiirpostiteenused on

kiiremad ja usaldusväärsemad kui tavapärased teenused, et nende teenuste puhul on

vaja erinevat infrastruktuuri ning et kiirpostiteenused hõlmavad täiendavaid

lisaväärtusteenuse elemente, nagu postisaadetise asukoha ja liikumise jälgimise

võimalus, ja need on tavaliselt kallimad.

(20) Praegusel juhul pakuvad Eesti postiteenuste osutajate erinevad struktuurid kiir- ja

tavaposti kättetoimetamise teenuste pakkumise asendatavuse seisukohast

märkimisväärseid võimalusi21. Nii kiir- kui ka tavapostiteenuste puhul kasutatakse

sarnaseid logistikavõrgustikke ning kõik postiteenuste osutajad kasutavad kiir- ja

tavapostisaadetiste veoks sama võrgustikku. Sellega seoses on kõik

kättetoimetamisahela põhietapid, nagu kogumine ja kohaletoimetamine, sorteerimine,

perroonikäitlus ja tollivormistus, enamiku kiir- ja tavapostiteenuste puhul samad22.

Lisaks pakuvad peamised turuosalised oma klientidele garanteerimata

kättetoimetamist järgmise päeva jooksul nii kiir- kui ka tavapostiteenuste puhul23.

(21) Taotluse esitaja rõhutab, et nõudluse poolelt vaadatuna on kogu Eestis (samuti teistes

Balti riikides) populaarsed erinevate asustuskeskuste kaubanduskeskustes või nende

lähedal paiknevad pakiautomaadid, sest need võimaldavad kliendile kontaktivaba

kättetoimetamist ja paindlikkust seoses postipaki saabumise ajaga24. Lisaks pakutakse

tarbijatele kättesaadavaid täiendavaid lisaväärtusega teenuste elemente, nagu asukoha

ja liikumise jälgimise teenused, peaaegu samal viisil kui kiirpostipakkide ja

tavapostipakkide kättetoimetamise teenuste raames25.

16 Taotluse punktid 34–35. 17 Taotluse punkt 40. 18 Taotluse punkt 34. 19 Taotluse punkt 35. 20 Komisjoni rakendusotsused (EL) 2023/1228 ja 2020/737, viidatud eespool. 21 Ühe teise juhtumi puhul leidis komisjon, et erinevad tegurid loovad pakkumise asendatavuse

seisukohast märkimisväärseid võimalusi, ja jõudis seega järeldusele, et kiir- ja tavapostiteenuseid ei ole

vaja eristada. Vt sellega seoses komisjoni rakendusotsust (EL) 2024/3224, viidatud eespool. 22 Taotluse punkt 54. 23 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 7. mail 2025. 24 Taotluse punktid 65 ja 188. 25 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 7. mail 2025.

ET 6 ET

(22) Võttes seega aluseks eeltoodu, siis riigisiseste postipakkide kättetoimetamise teenuse

osas on taotluse esitaja seisukohal, et selle turu jagamine kiir- ja tavapostiteenuste

turuks ei ole asjakohane, kuna nõudluse ja pakkumise poole asendatavuse seisukohast

on märkimisväärseid võimalusi26. Taotluse esitaja leiab, et riigisiseste kiir- ja tavaposti

kättetoimetamise teenuste jaoks peaks olema ühtne turg. Komisjon nõustub selle

seisukohaga ja järeldab, et käesoleva otsuse kohaldamisel kuuluvad kiir- ja

tavapostipakkide kättetoimetamise teenused samale turule. Seoses rahvusvaheliste

postipakkide kättetoimetamise kiirteenustega leiab taotluse esitaja, et need teenused on

konkurentsile avatud27, aga kuna need teenused on taotlusest välja jäetud, piirdub

komisjon oma analüüsis rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise

teenustega (punkt 3.2.1.3).

(23) Teatavatel juhtudel võib kaaluda postipakkide kättetoimetamise teenuste turu

täiendavat jagamist tarbija- ja ärisaadetisteks (st riigisisesed ja rahvusvahelised

postipakkide kättetoimetamise teenused tarbijatele (C2X) ning riigisisesed ja

rahvusvahelised postipakkide kättetoimetamise teenused ettevõtjatele (B2X)).

Taotluse esitaja sõnul kasutavad kõik äriühingud Eestis riigisiseste postipakkide

kättetoimetamise teenuste puhul sama taristut pakkide töötlemiseks ja teenuste

osutamiseks tarbijatele (C2X) ning teenuste osutamiseks ettevõtjatele (B2X). Pakid

sorteeritakse tsentraalselt ja neil on transpordiks sama liiniveovõrk, mis tähendab, et

C2X ja B2X vahel ei ole saadetiste käitlemisel olulisi taristuerinevusi28. Taotluse

esitaja arutleb sarnaselt seoses rahvusvaheliste teenustega ja selgitab, et üldjuhul on

enamik rahvusvahelisi postipakke seotud e-kaubandusega ja seega kuuluvad need B2X

segmendi alla29. Seetõttu järeldab komisjon, et käesoleva otsuse kohaldamisel

kuuluvad C2X ja B2X teenused samale turule nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste

postipakkide kättetoimetamise teenuste puhul.

(24) Mis puudutab kuni 2 kg kaaluva sisuga maksikirjade kättetoimetamise (mis kuulub

Eesti Posti osutatava universaalse postiteenuse alla) võimalikku eristamist

rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenustest, siis kasutatakse

taotluse esitaja andmetel ligikaudu 95 % maksikirjadest veebis ostetud kaupade

kättetoimetamiseks30. Need kogused tulenevad peamiselt suurte (valdavalt Hiinas

asuvate) kaubandusettevõtjate rahvusvahelisest müügist, samas kui riigisisese turu

müügikogused on marginaalsed (vähem kui 1 %)31. Kuigi need tooted on taotluse

esitaja sõnul32 liigitatud Ülemaailmse Postiliidu võrgustiku kasutamise tõttu

maksikirjadeks, tuleks neid de facto pidada postipakkideks ja alternatiiviks eriti

väikestele pakkidele, mida pakuvad sellised ettevõtjad, nagu SmartPosti ja DPD.33

26 Taotluse punktid 47–54. 27 Taotluse esitaja 11. aprilli 2025. aasta e-kiri. 28 Taotluse punkt 190 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 7. mail 2025. 29 Taotluse punkt 102. Vt ka taotluse punktid 185–208 riigisiseste postipakkide teenuste kohta ja punktid

97–112 rahvusvaheliste postipakkide teenuste kohta, kus taotluse esitaja hindab enda turuosa ja oma

peamiste konkurentide turuosa suurust. 30 Taotluse punkt 37. 31 Taotluse esitaja 29. augusti 2025. aasta e-kiri. 32 Taotluse esitaja 29. augusti ja 5. septembri 2025. aasta e-kirjad. 33 Need ettevõtjad ei paku maksikirja teenust. Taotluse punkt 83, tabelid 1 ja 2 ning punkt 84, kus taotluse

esitaja selgitab järgmist: „mõõtmispõhise hinnakujundusega seoses ei paku Eesti Post XS kategooriat,

kuid pakub alternatiivina maksikirja. Maksikirja maksimaalne suurus võib olla kas 230x230x20 mm või

pikkuse, laiuse ja kõrguse summa 900 mm ja maksimaalne kaal võib olla 2 kg. Hind sõltub kaalust (0–

250 g, 250–500 g, 0,5–1 kg ja 1–2 kg)39. Seda teenust kasutatakse peamiselt väikeste ja kergete

saadetiste puhul, mille jaoks konkurendid pakuvad XS kategooriat“.

ET 7 ET

Mõlemad teenused on saadetise suuruse ja funktsionaalsuse poolest sarnased ning

hinnatasemed on tavaliselt võrreldavad34.

(25) Tarbija seisukohast vaadeldes, eriti väikeste e-kaubanduse toodete puhul, on

jälgitavate maksikirjade kättetoimetamisel saadavad kogemused suures osas

samasugused kui väikeste pakkide kättetoimetamisel35. See hõlmab sarnast

kättetoimetamiskiirust, klientide teavitamist ja jälgimise võimalikkust. Isegi juhul, kui

maksikirjade hinnad on universaalteenuse osutamise kohustuse raames reguleeritud, ei

kõrvalda see eriti väikestelt postipakkide teenuselt konkurentsisurvet, nagu näitab

nende teenuste puhul Eesti Posti osatähtsuse kahanemine (vt punkt 3.2.1.4). Pealegi

käideldakse maksikirju nüüd sageli selliste täiustatud logistikavõrgustike kaudu nagu

PRIME Tracked ja IPC INTERCONNECT,36 mis pakuvad saadetiste jälgimist,

kindlaksmääratud kättetoimetamisstandardeid ja usaldusväärset teenust, mis on

sarnane tavapostipakkide võrgustikelt oodatava teenusega. Selle tulemusena on

rahvusvahelised maksikirjad tarbija seisukohast nüüd võrreldavaks võimaluseks e-

kaubandusest ostmisel37.

(26) Sellegipoolest osutab eeltoodu pigem kuni 2 kg kaaluva sisuga maksikirjade lisamisele

samasse kategooriasse eriti väikeste postipakkidega kui nende lisamisele

rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste üldkategooriasse.

Seepärast järeldab komisjon käesoleva otsuse kohaldamisel, et maksikirju ja eriti

väikseid postipakke tuleks käsitada sama turu osana. Puudub vajadus kindlaks

määrata, kas maksikirjade ja eriti väikeste postipakkide kättetoimetamine on sama turu

osa kui muude postipakkide rahvusvaheline tavapärane kättetoimetamine või eraldi

turu osa, sest analüüsi tulemus ei muutu kummagi tooteturu määratluse alusel (vt

punkt 3.2.1.3 ja 3.2.1.4)38.

3.2.1.1.1.2. Geograafilise turu määratlus

(27) Taotluse esitaja sõnul tuleks nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste postipakkide

kättetoimetamise teenuste asjaomase geograafilise turuna määratleda riigisisene turg,

mis hõlmab Eesti territooriumi39.

(28) Oma varasemates otsustes40 on komisjon olnud seisukohal, et riigisiseste ja

rahvusvaheliste postipakkide kättetoimetamise teenuste turud ja nende mis tahes

segmendid, olenemata riigisiseste ja rahvusvaheliste teenuste erinevusest, on oma

ulatuselt riigisisesed. Taotluse esitaja seisukoht on kooskõlas komisjoni praktikaga.

(29) Kuna miski ei osuta sellele, et geograafilise turu ulatus oleks teistsugune, võib

käesoleva otsuse kohaldamisel ja ilma ELi konkurentsiõigust piiramata teha järelduse,

et riigisiseste ja rahvusvaheliste postipakkide kättetoimetamise teenuste geograafiline

ulatus piirdub Eesti territooriumiga.

3.2.1.2. Riigisisesed postipakkide kättetoimetamise (tava- ja kiirpostiteenused) teenused –

turuanalüüs

34 Taotluse punkt 42. 35 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 18. ja 27. juunil 2025 ning 29. augustil ja 5. septembril 2025. 36 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 18. juunil 2025. 37 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 27. juunil 2025. 38 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 29. augustil ja 5. septembril 2025. 39 Taotluse punktid 61 ja 65. 40 Vt nt komisjoni rakendusotsused (EL) 2024/3224 ja (EL) 2019/1204, mõlemad viidatud eespool. Vt ka

juhtum COMP/M.5152 – Posten AB/Post Danmark A/S, 21.4.2009, punktid 66 ja 74.

ET 8 ET

(30) Alates 2023. aastast on riigisiseste postipakkide kättetoimetamise teenuste turul olnud

21 aktiivset teenuseosutajat,41 sealhulgas riiklike postiettevõtjate, nagu DPD ja

SmartPosti tütarettevõtjad.

(31) Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt oli Eesti Posti turuosa väärtuse poolest selles

turusegmendis 2022. aastal 23 %, 2023. aastal 21 % ja 2024. aastal 19 %42.

(32) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on väärtuse poolest ajavahemikus 2022.

kuni 2024. aastani järgmised: 2022. aastal DPD 18 %, SmartPosti 14 %, Venipak

11 %, Jet Express 6 %. 2023. aastal on turuosad järgmised: DPD 19 %, SmartPosti

15 %, Venipak 11 %, Jet Express 7 %. Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad

jagunevad 2024. aastal järgmiselt: DPD 18 %, SmartPosti 15 %, Venipak 11 %, Jet

Express 7 %43.

(33) Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt oli Eesti Posti turuosa mahu poolest 2022.

aastal 23 %, 2023. aastal 21 % ja 2024. aastal 21 %44.

(34) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on mahu poolest ajavahemikus 2022. kuni

2024. aastani järgmised: 2022. aastal DPD 18 %, SmartPosti 14 %, Venipak 11 %, Jet

Express 6 %. 2023. aastal on turuosad järgmised: DPD 19 %, SmartPosti 14 %,

Venipak 9 %, Jet Express 8 %. Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad jagunevad

2024. aastal järgmiselt: DPD 18 %, SmartPosti 14 %, Venipak 9 %, Jet Express 5 %45.

(35) Eesti Posti turuosa on viimase kolme aasta jooksul veidi vähenenud, vastupidiselt tema

peamiste konkurentide turuosadele, mis on sageli veidi kasvanud. Selle tulemusena on

Eesti Posti ja tema peamiste konkurentide vaheline erinevus aastate jooksul

kahanenud. See muutus kinnitab veelgi, et Eesti Post on üha enam konkurentsisurve

all. Lisaks kinnitab asjaolu, et 26 % koguturust on nii väärtuse kui ka mahu poolest

reserveeritud teistele väiksematele postiettevõtjatele, et tegevus on konkurentsile

avatud.

(36) Taotluse esitaja esitatud teabe põhjal ei ole erinevalt traditsioonilistest postiteenustest,

mille puhul on nõutav tegevusluba, riigisiseste postipakkide kättetoimetamise teenuste

osutamiseks vaja tegevusluba46. Kuigi äriühingud on kohustatud teatama Eesti

Konkurentsiametile oma äritegevuse alustamisest, väidab taotluse esitaja, et

teatamisprotsess on üsna lihtne ega loo takistusi turule siseneda soovivatele

ettevõtjatele47. Näiteks hiljuti Eesti turule sisenenud postiettevõtja Unisend Eesti OÜ

registreerimine 2023. aastal näitab, et turule sisenemine on üsna sujuv protsess48.

(37) Taotluse esitaja esitatud teabe põhjal on turule sisenemise kogukulud hinnanguliselt 1–

1,5 miljonit eurot49. Taotluse esitaja sõnul lihtsustaks Eesti suhteline geograafiline

väiksus ja hästi väljaarendatud taristu uute konkurentide jaoks konkurentsivõimelise

võrgu ülesehitamist mõistliku aja jooksul, mis on hinnanguliselt kolm kuni kuus

kuud50. Taotluse esitaja sõnul võivad uued konkurendid kasutada turule sisenemisel

etapiviisilist lähenemisviisi, keskendudes esialgu tihedalt asustatud linnapiirkondadele

41 Taotluse punkt 181. 42 Taotluse punkt 200, tabel 9 ning lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 43 Taotluse punkt 200, tabel 9 ning lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 44 Taotluse punkt 200, tabel 10 ning lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 45 Samas. 46 Taotluse punkt 27. 47 Taotluse punkt 25. 48 Taotluse punkt 182 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 30. aprillil 2025. 49 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 50 Taotluse punkt 223 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025.

ET 9 ET

(nt Tallinn, Tartu), mis võimaldab neil vältida kulusid, mis on seotud maapiirkondade

teenindamisega turu hõlvamise varajases etapis, ning seejärel saavad nad vastavalt

äritegevuse kasvule laiendada oma haaret51.

(38) Taotluse esitaja väitis, et Unisend Eesti OÜ turule sisenemist 2023. aastal peeti

teguriks, mis suurendab konkurentsi sellel turul veelgi. Taotluse esitaja esitatud teabe

põhjal käitas Unisend Eesti OÜ alates 2025. aasta aprillist 173 pakiautomaati kogu

Eestis,52 mis kinnitab üldist ekspansiivset suundumust.

(39) Võttes arvesse eespool kirjeldatud tegureid, leiab komisjon käesoleva otsuse

kohaldamisel ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, et riigisiseste

postipakkide kättetoimetamise tava- ja kiirteenuste osutamisega seotud tegevus Eestis

on konkurentsile otseselt avatud. Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tingimused on

täidetud, saab järeldada, et direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille

eesmärk on võimaldada riigisiseste postipakkide kättetoimetamise teenuste

osutamisega seotud tegevust Eestis.

3.2.1.3. Rahvusvahelised postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenused – turuanalüüs

(40) Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt on sellel turul üheksa aktiivset teenuseosutajat,

kaasa arvatud riiklike postiettevõtjate, nagu DPD ja SmartPosti tütarettevõtjad,

kusjuures vähemalt viiel neist on üle 10 % turuosa53. Samuti ei ole riigisisesele turule

sisenemisel õiguslikke ega regulatiivseid tõkkeid, nagu näitab Eesti turule sisenenud

postiettevõtja Unisend Eesti OÜ registreerimine 2023. aastal,54 ning rahvusvaheliste

postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste osutamiseks ei nõuta tegevusluba55.

(41) Kui rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste määratlusest

jätta välja maksikirjad ja eriti väiksed postipakid, oli taotluse esitaja esitatud teabe

kohaselt Eesti Posti turuosa väärtuse poolest 2022. aastal 13 %, 2023. aastal 20 % ja

2024. aastal 18 %56.

(42) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on väärtuse poolest ajavahemikus 2022.

kuni 2024. aastani järgmised: 2022. aastal DHL 22 %, TNT/Fedex 20 %, DPD 18 %,

SmartPosti 14 %, EKLT/UPS 8 %, Venipak 5 %. 2023. aastal on turuosad järgmised:

TNT/Fedex 20 %, DHL 16 %, DPD 15 %. SmartPosti 14 %, EKLT/UPS 7 %, Venipak

6 %. Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad jagunevad 2024. aastal järgmiselt:

TNT/Fedex 21 %, DHL 17 %, DPD 15 %, SmartPosti 14 %, Venipak 8 %, EKLT/UPS

7 %57.

(43) Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt oli Eesti Posti turuosa mahu poolest selles

turusegmendis 2022. aastal 13 %, 2023. aastal 28 % ja 2024. aastal 28 %58.

(44) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on mahu poolest ajavahemikus 2022. kuni

2024. aastani järgmised: 2022. aastal DHL 18 %, TNT/Fedex 20 %, DPD 17 %,

SmartPost 16 %, EKLT/UPS 8 %, Venipak 5 %. 2023. aastal on turuosad järgmised:

TNT/Fedex 18 %, DHL 15 %, SmartPost 15 %, DPD 12 %, EKLT/UPS 6 %, Venipak

6 %. Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad jagunevad 2024. aastal järgmiselt:

51 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 13. mail 2025. 52 Taotluse punkt 183 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 7. mail 2025. 53 Taotluse punkt 91. 54 Taotluse punkt 182 ja lisateave, mille taotluse esitaja esitas 30. aprillil 2025. 55 Taotluse punktid 145 ja 27. 56 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 18. juunil 2025. 57 Samas. 58 Samas.

ET 10 ET

TNT/Fedex 18 %, DHL 15 %, SmartPosti 14 %, DPD 12 %, Venipak 7 %, EKLT/UPS

6 %59.

(45) Analüüsi ei muuda see, kui maksikirju ja eriti väikseid postipakke käsitatakse sama

turu osana. Eesti Posti turuosad rahvusvaheliste postipakkide tavapärase

kättetoimetamise teenuste turul, kui selle määratlusse lisada maksikirjad ja eriti

väiksed postipakid, on järgmised: aastal 2021 mahu poolest 38 % ja väärtuse poolest

24 %; aastal 2022 mahu poolest 26 % ja väärtuse poolest 19 %; aastal 2023 mahu

poolest 35 % ja väärtuse poolest 22 %60. Kui võrrelda Eesti Posti turuosi kahe lähima

konkurendiga, oli DPD (keskmine) turuosa mahu poolest ligikaudu 12 % ja väärtuse

poolest 16 % ning SmartPosti oma mahu poolest 12 % ja väärtuse poolest 13 %61.

Teised tugevad konkurendid samal turul on sellised eraettevõtjad nagu TNT/Fedex,

mille (keskmine) turuosa samal perioodil oli mahu poolest 16 % ja väärtuse poolest 19

%, või DHL, mille turuosa oli mahu poolest 15 % ja väärtuse poolest 18 %62.

(46) Need andmed näitavad, et rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise

teenuste osutamine on Eestis üsna konkurentsivõimeline.

(47) Võttes arvesse selles punktis kirjeldatud tegureid, leiab komisjon käesoleva otsuse

kohaldamisel ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, et rahvusvaheliste

postipakkide (sissetulevad, väljuvad) tavapärase kättetoimetamise teenuste

osutamisega seotud tegevus Eestis on konkurentsile otseselt avatud. Kuna

direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tingimused on täidetud, saab järeldada, et

direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada

rahvusvaheliste postipakkide (sissetulevad, väljuvad) tavapärase kättetoimetamise

teenuste osutamisega seotud tegevust Eestis.

3.2.1.4. Maksikirjad ja eriti väiksed postipakid – turuanalüüs

(48) Selles punktis analüüsitakse taotluse esitaja hinnanguid aluseks võttes asjaomaste

turuosaliste turuosi,63 kusjuures maksikirju ja eriti väikseid postipakke määratletakse

rahvusvaheliste postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenuste omast eraldi

turuna.

(49) Taotluse esitaja väitis, et Eesti Posti maksikirjade turuosad on märkimisväärselt

kahanenud. Näiteks 2021. aastal käitles Eesti Post ligikaudu 4,5 miljonit maksikirja

(28 % mahu poolest ja 11 % väärtuse poolest), samas kui see arv langes 1,6 miljoni

maksikirjani 2023. aastal (9 % mahu poolest , vähem kui 3 % väärtuse poolest 2,3

miljoni euro tasemel) ja 1,3 miljoni maksikirjani 2024. aastal, mis tähendab ligikaudu

71 % vähenemist64. Taotluse esitaja sõnul tuleneb Eesti Posti puhul vähenemine

peamiselt muutustest tarbijate eelistustes. Eelkõige väidab taotluse esitaja, et tarbijad

eelistavad üha enam väikseid pakke, mida saab saata ja vastu võtta pakiautomaatide

kaudu, mis on juurdepääsetavamad ja sageli kättesaadavad ööpäevaringselt, ning

59 Samas. 60 Taotluse tabel 3 ja 4. 61 Taotluse tabel 3 ja 4. 62 Samas. 63 Vt selgitus taotluse esitaja 29. augusti 2025. aasta e-kirjas: „Eesti Posti puudutavad andmed on saadud

Eesti posti siseandmete põhjal. Itella ja SmartPosti andmed on hinnangulised. Siiski leiab Eesti Post, et

eriti väikeste postipakkide osatähtsus on kõigi turusegmentide lõikes Eesti Posti ja tema peamiste

konkurentide puhul väga suures osas sarnane (sama segmendi piires). Lisaks sellele esineb veel

erinevusi, mida kajastatakse esitatud hinnangutes: Itella (SmartPosti) fookus on rohkem väikestel

pakkidel ja tema turupositsioon on selles vallas veidi tugevam. DPD-l on tugev turupositsioon

kulleriteenuste osas, kusjuures keskendutakse rohkem suuremate pakkide kättetoimetamisele“. 64 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 27. juunil ja 29. augustil 2025.

ET 11 ET

pakuvad traditsioonilistest kättetoimetamisviisidest paindlikumaid

kättesaamisvõimalusi65.

(50) Taotluse esitaja andmete põhjal on Eesti Posti puhul eriti väikeste postipakkide

osatähtsus natuke kahanenud ligikaudu 5,7 miljonilt (mahu poolest 35% ja väärtuse

poolest 14%) 2021. aastal ligikaudu 5,3 miljonini (mahu poolest 29% ja väärtuse

poolest 9%) 2023. aastal66. Võrdluseks on Eestis kahe teise eriti väikeste postipakkide

teenuse osutaja (st SmartPosti/Itella ja DPD) turuosa püsinud stabiilsena, mis on samal

perioodil SmartPosti/Itella puhul keskmiselt 11 % mahu poolest ja 6 % väärtuse

poolest ja DPD puhul 10 % mahu poolest ja 8 % väärtuse poolest67.

(51) Põhjendustes 49 ja 50 osutatud andmed näitavad, et võrreldes teiste postiettevõtjatega,

kes on endiselt tugevad konkurendid, Eesti Posti turuosa aastatel 2021–2023 kahanes.

Nagu kirjeldatud põhjenduses 38, toob uue postiettevõtja Unisend Eesti OÜ turule

sisenemine sinna veelgi rohkem dünaamikat.

(52) Võttes arvesse selles punktis kirjeldatud tegureid, leiab komisjon käesoleva otsuse

kohaldamisel ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, et maksikirja ja

eriti väikeste postipakkide teenuste osutamisega seotud tegevus on Eestis

konkurentsile otseselt avatud. Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tingimused on

täidetud, võib järeldada, et direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille

eesmärk on võimaldada eespool nimetatud tegevust.

3.2.2. Muud teenused kui postiteenused

(53) Trükkimis- ja pakendamisteenuseid pakutakse kõikjal masspostitusteenuste paketi

osana. Teenus sisaldab muu hulgas dokumentide vastuvõtmist, trükkimist, ümbrikusse

panekut ja voltimist ning pakendamist. Kulutasuvuse suurendamiseks tellivad

ettevõtjad selliseid sisemisi protsesse sageli kolmandatelt isikutelt.

(54) Taotluse esitaja esitatud teabe68 põhjal ja võttes arvesse komisjoni varasemaid

otsuseid,69 on asjaomane tooteturg määratletud kui postisaadetiste trükkimise ja

pakendamisega seotud teenuste turg. Taotluse esitaja seisukoht on kooskõlas

komisjoni praktikaga70.

(55) Komisjoni varasemate otsuste kohaselt on trükkimis- ja pakendamisteenuste turg

põhimõtteliselt riigisisene. Esiteks toimub trükkimine riigisiseselt, kuigi mõnel juhul

toimub see ka teises riigis. Teiseks on hinnatase liikmesriigiti erinev. Kolmandaks

asub enamik teenuse kasutajatest ja võimalikest kasutajatest samas riigis, kuna see

võimaldab optimeerida siseprotsesse ja vähendada kulusid71. Taotluse esitaja

soovitatud muude teenuste kui postiteenuste määratlus on kooskõlas komisjoni

praktikaga72. Kuna ei ole põhjust eeldada turu teistsugust geograafilist ulatust, on

65 Samas. 66 Taotluse esitaja 29. augusti ja 5. septembri 2025. aasta e-kirjad. 67 Taotluse esitaja 29. augusti ja 5. septembri 2025. aasta e-kirjad. Nagu märgitud joonealuses märkuses

33, ei paku need postiettevõtjad maksikirja teenust. 68 Taotluse punkt 55. 69 Näiteks komisjoni 4. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1195 teatavate Poola kullerteenuste ja

muude teenuste kui postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate

üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ) kohaldamisalast (ELT L

197, 22.7.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2016/1195/oj). 70 Taotluse punkt 56. 71 Rakendusotsus (EL) 2016/1195. 72 Taotluse punkt 67.

ET 12 ET

trükkimis- ja pakendamisteenuste geograafiline turg käesoleva otsuse tähenduses

riigisisene.

3.2.2.1. Trükkimis- ja pakendamisteenused – turuanalüüs

(56) Eesti Postil, kes on ainus teenuseosutaja, kelle suhtes kohaldatakse Eesti trükkimis- ja

pakendamisteenuste turul riigihanke-eeskirju, oli 2022. aastal 29 %, 2023. aastal 33 %

ja 2024. aastal 31 % turuosa nii väärtuse kui ka mahu poolest73. Taotluse esitaja

pikaajalise strateegilise kava osana esitatud teabe põhjal kavatseb Eesti Post 2026.

aasta augustiks selle printimis- ja pakendamisteenuse järk-järgult lõpetada. Teenuse

kavandatud lõpetamise tõttu ei näe Eesti Post ette märkimisväärseid investeeringuid

sellel turul74.

(57) Eesti Posti peamiste konkurentide turuosad on järgmised: Unified Post AS turuosa oli

2022. aastal 56 %, 2023. aastal 52 % ja 2024. aastal 51 % nii väärtuse kui ka mahu

poolest75; Joon OÜ turuosa oli 2022. aastal 10 %, 2023. aastal 10 % ja 2024. aastal

11 % nii väärtuse kui ka mahu poolest76. Lisaks tuleb märkida, et erinevalt Eesti

Postist ei kohaldata nende konkurentide suhtes riigihanke-eeskirju, mis annab neile

Eesti Posti ees täiendava konkurentsieelise.

(58) Taotluse esitaja esitatud teabe põhjal ei kohaldata asjaomasel trükkimis- ja

pakendamisteenuste turul toimuva tegevuse suhtes mingeid regulatiivseid nõudeid,

mis piiraksid turule sisenemist77. Lisaks tegutses 2022. aastal 381 äriühingut

ärisegmendis, mis liigitati „trükkimiseks ja salvestiste reprodutseerimiseks“. Kuna see

segment on laiem kui trükkimis- ja pakendamisteenuste turg, näitab taotluse esitaja

sõnul märkimisväärse arvu aktiivsete äriühingute olemasolu selles laiemas

ärisegmendis, et sektor on üsna konkurentsivõimeline ja üldiselt ligipääsetav78. Nagu

taotluses kirjeldatud, on turule sisenemise kulud hinnanguliselt 150 000–180 000

eurot, mis taotluse esitaja sõnul on piisav, et saavutada vähemalt 10 % suurune

turuosa79.

(59) Võttes arvesse selles punktis kirjeldatud tegureid, leiab komisjon käesoleva otsuse

kohaldamisel ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, et trükkimis- ja

pakendamisteenuste osutamisega seotud tegevus Eestis on konkurentsile otseselt

avatud. Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 tingimused on täidetud, võib

järeldada, et direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille eesmärk on

võimaldada trükkimis- ja pakendamisteenustega seotud tegevust,

73 Taotluse tabelis 23 on esitatud andmed Eesti Posti ja tema konkurentide turuosade kohta trükkimis- ja

pakendamisteenuste turul. 74 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 25. aprillil 2025. 75 Taotluse tabelis 23 on esitatud andmed Eesti Posti ja tema konkurentide turuosade kohta trükkimis- ja

pakendamisteenuste turul. 76 Eesti Posti ja tema konkurentide turuosad põhinevad Eesti Posti hinnangutel. Samal ajal märgib Eesti

Post, et tema turuosa maht on väga sarnane tema turuosa väärtusega (arvutatud Eesti Posti siseandmete

põhjal). Täpsemate mahuga seotud turuandmete puudumise tõttu lähtub taotluse esitaja Eesti Posti

konkurentide sarnasest olukorrast. 77 Taotluse punkt 288. 78 Vt lisateave, mille taotluse esitaja esitas 25. aprillil 2025. 79 Taotluse punkt 287.

ET 13 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata võrgustiku sektori hankijate sõlmitavate lepingute suhtes,

mille eesmärk on võimaldada järgmiste teenuste osutamist Eestis:

– riigisisesed postipakkide kättetoimetamise (tava- ja kiir)teenused,

– rahvusvahelised postipakkide tavapärase kättetoimetamise teenused,

– maksikirjade ja eriti väikeste postipakkide teenused,

– trükkimis- ja pakendamisteenused.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile.

Brüssel, 30.9.2025

Komisjoni nimel

Stéphane SÉJOURNÉ

juhtiv asepresident