ELi ja Mehhiko ajakohastatud üldlepingu ja kaubanduse vahelepingu allkirjastamine ja sõlmimine

29.09.2025

ELi ja Mehhiko ajakohastatud üldlepingu ja kaubanduse vahelepingu allkirjastamine ja sõlmimine

COM(2025) 809, COM(2025) 810, COM(2025) 811, COM(2025) 8121

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 03.11.2025

Kaubanduse vahelepingu COM(2025) 811 ja COM(2025) 812 puhul:

KOKi esitamise tähtpäev 03.12.2025

VV esitamise tähtpäev 04.12.2025

Partnerluslepingu COM(2025) 809 ja COM(2025) 810 puhul:

Tulenevalt riigisekretäri ELi asjade menetlemise juhiste punktidest 14 ja 15: Lepingu eelnõu menetletakse välissuhtlemisseaduse kohaselt. Kui nõukogu otsuse eelnõu lepingu allkirjastamise kohta tuleb nõukogus otsustamisele varem kui lõpeb välissuhtlemisseaduse kohane lepingu eelnõu heakskiitmise riigisisene menetlus, esitada valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seisukohad nimetatud otsuse eelnõu kohta enne otsuse vastuvõtmist nõukogus või ELi liikmesriikide esindajate kohtumisel (sellisel juhul võimalusel üheskoos kaubanduse vahelepingu seisukohtadega).

Vastutav ministeerium: Välisministeerium

Kaasvastutajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist (RKKTS § 152¹ lg 1 p 1);

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2);

1 Koos vastavate lisadega

2

Sisukokkuvõte

Veebruaris 2025 jõudsid lõpule ELi ja Mehhiko vahelise ajakohastatud strateegilise partnerluse lepingu läbirääkimised. Läbirääkimiste tulemusena on lepitud kokku kahes õiguslikus vahendis:

1. ajakohastatud üldleping, mis sisaldab a) poliitilist ja koostöösammast ning b) kaubandus- ja investeerimissammast (sealhulgas sätteid investeeringute kaitse kohta)2; ning

2. kaubanduse vaheleping, mis käsitleb kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimist3.

3. septembril 2025 esitas Euroopa Komisjon mõlemad ettepanekud allkirjastamiseks ja ajutiseks kohaldamiseks ning sõlmimiseks. Partnerluslepingu jõustumiseks on vaja Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide heakskiitu. Kaubanduse vahelepingu hõlmab ainult neid partnerluslepingu osasid, mis kuuluvad Euroopa Liidu ainupädevusse, ning mis võetakse vastu ainult ELi ratifitseerimisprotsessi kaudu (st Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu osalusel).

Nii ELi-Mehhiko ajakohastatud üldleping kui ka kaubanduse vaheleping on kavas allkirjastada samal ajal. Mõlemad lepingud jõustuvad selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest. Kaubanduse vaheleping kaotab kehtivuse ja asendatakse ELi-Mehhiko ajakohastatud üldlepinguga, kui kõik lepinguosalised on viimati nimetatud lepingu ratifitseerinud ja see on jõustunud.

Praegu põhinevad Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide suhted ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelisel majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleval lepingul (edaspidi „üldleping“), mis jõustus 1. oktoobril 2000. Üldlepingu kaubandussammast laiendati ühisnõukogu kahe otsusega: EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsusega nr 2/2000 kaubavahetuse kohta ning ELi-Mehhiko ühisnõukogu 27. veebruari 2001. aasta otsusega nr 2/2001 teenuskaubanduse kohta. 4. mail 2016 andis ELi Nõukogu Euroopa Komisjonile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale loa pidada Mehhikoga läbirääkimisi ajakohastatud lepingu üle, mis asendaks üldlepingu. Läbirääkimised algasid ametlikult 2016. aasta mais. 2018. aastal viidi läbirääkimised poliitilise ja koostöösamba üle poliitiliselt lõpule ning 17. jaanuaril 2025 jõuti kokkuleppele kaubandus- ja investeerimissamba suhtes.

Mehhiko on üks ELi pikaajalisemaid kaubanduspartnereid ja suuruselt teine kaubanduspartner Ladina-Ameerikas. Kehtiva kaubanduslepingu alusel ekspordib EL

2 COM(2025) 809 ja COM(2025) 810 3 COM(2025) 811 ja COM(2025) 812

3

igal aastal Mehhikosse üle 70 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid, mis toetab rohkem kui 630 000 töökohta ELis. Mehhiko on toiduainete netoimportijariik, mistõttu toob leping suurt kasu ELi põllumajandussektori eksportijatele. Uuendatud partnerlusleping Mehhikoga aitaks toetada majanduskasvu ja suurendada mõlema poole konkurentsivõimet. Uuendatud lepinguga kaotatakse allesjäänud tariifid selliste ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordile nagu juust, linnuliha, sealiha, pastatooted, õunad, džemmid, samuti šokolaad ja vein. See aitab muuta ELi põllumajandustooted Mehhikos palju konkurentsivõimelisemaks. Lisaks aitavad lihtsamad menetlused muuta toodete müümise Mehhiko turul soodsamaks. Leping tagab ka juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainetele, mis on kasulik Euroopa strateegilistele tööstusharudele, kuna Mehhiko on peamine fluoriidi, vismuti ja antimoni tarnija.

Lisaks üldlepingule on EL ja Mehhiko aastate jooksul sõlminud mitu kahepoolset valdkondlikku lepingut, sealhulgas 1997. aasta piiritusjookide lepingu, mis on inkorporeeritud ajakohastatud üldlepingusse. Muud sektoripõhised lepingud, mis ei kuulu ajakohastatud üldlepingu kohaldamisalasse, jäävad kehtima eraldi lepingutena. Alates oma täieliku jõustumise kuupäevast asendab ajakohastatud üldleping ka Mehhiko ja ELi liikmesriikide vahelised kahepoolsed investeerimislepingud.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei

Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Jah

Ajakohastatud üldleping sisaldab institutsioonilisi sätteid, millega luuakse organid, mille ülesanne on jälgida lepingu rakendamist, toimimist ja mõju.

Poliitiliste ja koostöösätete osas on ajakohastatud üldlepingusse kõrgeima poliitilise dialoogitasandina inkorporeeritud ELi-Mehhiko tippkohtumine. Institutsiooniline struktuur koosneb ühisnõukogust, ühiskomiteest, arengu ja rahvusvahelise koostöö allkomiteest ning kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomiteest. Ühiskomitee võib moodustada muid allkomiteesid ja organeid.

Lepingus on sätestatud ka kaubanduskoosseisus kokku tulnud ühisnõukogu ja ühiskomitee eriülesanded ja -kohustused; nimetatud organid jälgivad pidevalt poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu kaubandust ja investeeringuid käsitleva osa rakendamist ja kohaldamist.

Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei

Eesmärgid

1. Suurendada ELi ja Mehhiko vahelist kaubavahetust ning toetada ettevõtlust

Praeguse üldlepingu kohaselt on kõik tööstuskaubad ja tuntav osa põllumajandus- ja kalandustoodetest juba liberaliseeritud. Ajakohastamise käigus liberaliseeritakse

4

kaubavahetuse peatükiga täielikult üle 98,7 % kõigist tariifiridadest ja kaotatakse 95 % ülejäänud Mehhiko tollitariifidest põllumajandustoodetele.

Kaubavahetust käsitlev tekst sisaldab täiendavaid, veelgi ulatuslikumaid norme, mis hõlbustavad ELi ja Mehhiko vahelist kaubandust. See sisaldab sätteid, mis käsitlevad tasusid ja formaalsusi, impordi ja ekspordi litsentsimist, eksporditollimaksude keeldu ning selliste tariifide sidumist, mille puhul ei ole tollimaksude täielikku kaotamist ette nähtud (kahjulike maksumeetmete kehtestamisest hoidumine). Samuti sisaldab see uue põlvkonna sätteid ekspordikonkurentsi, taastootmise ning parandamise järel sisse toodud kaupade kohta ja kaupade ajutise impordi lihtsustamise sätteid.

2. Viia ELi ja Mehhiko vaheline koostöö vastavusse tänapäevaste väljakutsetega ning toetada kestliku arengu eesmärke

Rõhku pannakse väga mitmesugustele olulistele küsimustele, mille hulka kuuluvad õigusriiklus, inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus, ränne, uimastid ja rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, keskkonnakaitse, kliimamuutused, taastuvenergia, ookeanide majandamine, ettevõtete sotsiaalne käitumine, digiüleminek ning teadusuuringud ja innovatsioon. II osa sätted võimaldavad koordineeritumat ja paremini ühendatud tegevust sellistes uutes valdkondades nagu rahvatervis, riigi moderniseerimine, rändevoogude juhtimine, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, rahapesu, terrorismi rahastamine ja küberkuritegevus.

Ajakohastatud üldleping sisaldab kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, mis seob lepingu ELi kestliku arengu üldeesmärkidega ning tööjõu, keskkonna ja kliimamuutuste valdkonna erieesmärkidega.

3. Mitmekesistada ELi majandust, sh suurendades ligipääsu kriitilistele toorainetele

Muuhulgas on Mehhiko peamine fluoriidi, vismuti ja antimoni tarnija.

4. Hõlbustada teenustega seotud kaubavahetust, sh e-kaubandust

Ajakohastatud üldleping sisaldab teenuste ja investeeringute turulepääsu üldpõhimõtteid kõikides majandussektorites ning eripõhimõtteid digikaubanduse jaoks. Sellega püütakse luua võrdsed võimalused eelkõige ELi teenuseosutajatele, kes tegutsevad sellistes sektorites nagu telekommunikatsioon ja finantsteenused ning sellistes valdkondades nagu kättetoimetamis- ja mereveoteenused. Ajakohastatud üldlepinguga nähakse lepinguosalistele ette raamistik üksteise kvalifikatsioonide tunnustamiseks reguleeritud kutsealadel, nagu arhitektid, raamatupidajad, juristid ja insenerid. Digikaubanduses kehtestatakse lepinguga muu hulgas põhimõtted, mis kehtivad horisontaalselt (sellistes valdkondades nagu kaupade ja teenuste e-kaubandus jms) ning mis on e-kaubanduse hea toimimise jaoks hädavajalikud.

Mõju ja sihtrühm

5

Sotsiaalala

Inimeste heaolu ja sotsiaalne kaitse

Tööturg ja -keskkond

Haridus, kultuur ja sport

Majandus

Ettevõtlus

Põllu-, metsa- ja kalamajandus ning toiduainetööstus

Keskkond

Merekeskkond ja vesi

Kliimamuutused

Riigikaitse ja välissuhted

Suhted välisriikide ja organisatsioonidega

Kaasamine

Kaasata kõik asjassepuutuvad huvirühmad, sh ettevõtjate liidud (sh Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit), põllumajandusega seotud liidud (sh Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), kõrgharidusasutused ja kolmanda sektori esindajad.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 811 final

2025/0270 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubanduse vahelepingu Euroopa

Liidu nimel allkirjastamise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Lisatud on ettepanek õigusakti kohta, millega antakse luba allkirjastada Euroopa Liidu ja

Mehhiko Ühendriikide vaheline kaubanduse vaheleping (edaspidi „kaubanduse vaheleping“).

Praegu põhinevad Euroopa Liidu (EL) ja Mehhiko Ühendriikide (edaspidi „Mehhiko“) suhted

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide

vahelisel majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleval lepingul

(edaspidi „üldleping“), mis jõustus 1. oktoobril 20001. Üldlepingu kaubandussammast

laiendati ühisnõukogu kahe otsusega: EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta

otsusega nr 2/2000 kaubavahetuse kohta2 ning ELi-Mehhiko ühisnõukogu 27. veebruari 2001.

aasta otsusega nr 2/2001 teenuskaubanduse kohta3.

Alates üldlepingu jõustumisest on EL ja Mehhiko oma suhteid süvendanud. Aastal 2008 lõid

EL ja Mehhiko strateegilise partnerluse, millega võeti kasutusele kahepoolne dialoog ja

koostöö uutes olulistes poliitikavaldkondades, sealhulgas mitmepoolsetes küsimustes,

julgeoleku ja õiguse, makromajanduslike aspektide ja inimõiguste alal.

27. jaanuari 2013. aasta Santiago deklaratsioonis väljendasid lepinguosalised oma ühist tahet

ajakohastada kehtivat üldlepingut ja see asendada, et kajastada uut poliitilist ja majanduslikku

tegelikkust ning strateegilises partnerluses tehtud edusamme.

2015. aasta juunis Brüsselis toimunud seitsmendal ELi-Mehhiko tippkohtumisel kinnitasid

pooled taas oma valmisolekut alustada kooskõlas mõlema poole õigusraamistikuga

läbirääkimisi, et ajakohastada üldlepingut ja tugevdada oma strateegilist partnerlust.

4. mail 2016 andis Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjonile ja liidu välisasjade ja

julgeolekupoliitika kõrgele esindajale loa pidada Mehhikoga läbirääkimisi ajakohastatud

lepingu üle, mis asendaks üldlepingu.

Läbirääkimised algasid ametlikult 2016. aasta mais. Läbirääkimiste käigus konsulteeriti

kaubanduspoliitika komiteega. Euroopa Parlamenti hoiti läbirääkimiste tulemustega täielikult

kursis.

Kokkulepe saavutati 17. jaanuaril 2025. Et kasutada ära kahepoolsete suhete kõiki võimalusi

ja aidata lahendada praegusi ülemaailmseid probleeme, peeti kaubandusläbirääkimisi.

Senise ELi-Mehhiko üldlepingu ajakohastamise keskmes on kaks õigusakti:

1. poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse leping (mida

nimetatakse ka „ajakohastatud üldlepinguks“), mis sisaldab a) poliitilist ja koostöösammast

ning b) kaubanduse ja investeeringute sammast (sealhulgas sätteid investeeringute kaitse

kohta); ning

2. kaubanduse vaheleping (edaspidi „vaheleping“ või „leping“), mis käsitleb kaubanduse

ja investeeringute liberaliseerimist.

1 EÜT L 276, 28.10.2000, lk 44–80. 2 EÜT L 157, 30.6.2000, lk 10–29. 3 EÜT L 70, 12.3.2001, lk 7–50.

ET 2 ET

Kaubanduse vaheleping on kavas allkirjastada samaaegselt ajakohastatud üldlepinguga.

Kaubanduse vaheleping jõustub pärast seda, kui lepinguosalised on lepingu artikli 33.9 alusel

esitanud sellekohased teated. Kaubanduse vaheleping kaotab kehtivuse ja asendatakse

ajakohastatud üldlepinguga, kui viimane on ratifitseeritud ja jõustunud.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kaubanduse vaheleping annab ELi-Mehhiko kaubandus- ja investeerimissuhetele tervikliku

ajakohastatud õigusraamistiku ning asendab praeguse üldlepingu III–V jaotise, sealhulgas

selle institutsiooniliste organite poolt hiljem tehtud otsused, mis on loetletud kaubanduse

vahelepingu 33. lisas.

Lisaks üldlepingule on EL ja Mehhiko aastate jooksul sõlminud mitu kahepoolset

valdkondlikku lepingut, sealhulgas 27. mail 1997 Brüsselis allkirjastatud Euroopa Ühenduse

ja Mehhiko Ühendriikide vahelise piiritusjookide nimetuste vastastikuse tunnustamise ja

kaitse lepingu (edaspidi „1997. aasta piiritusjookide leping“)4.

1997. aasta piiritusjookide leping on inkorporeeritud kaubanduse vahelepingusse. Muud

sektoripõhised lepingud, mis ei kuulu kaubanduse vahelepingu kohaldamisalasse, jäävad

kehtima eraldi lepingutena.

Kaubanduse vaheleping on täielikult kooskõlas ELi üldise visiooniga partnerlusest Ladina-

Ameerika ja Kariibi piirkonnaga, mis esitati 7. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa

Parlamendile ja nõukogule „ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna vaheliste suhete

uus tegevuskava“.

Lisaks on kaubanduse vaheleping täielikult kooskõlas 2021. aasta veebruaris avaldatud

teatisega „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“,

milles kaubandus- ja investeerimispoliitika seotakse Euroopa ja üldiste standardite ja

väärtustega ning peamiste majandushuvidega, pannes suuremat rõhku kestlikule arengule,

inimõigustele, maksudest kõrvalehoidmisele, tarbijakaitsele ning vastutustundlikule ja

õiglasele kaubandusele.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kaubanduse vaheleping on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu tegevuspõhimõtetega ega nõua

ELi eeskirjade, õigusnormide või standardite (näiteks tehnilised normid ja tootestandardid,

sanitaar- ja fütosanitaarnõuded, toidu- ja toiduohutuseeskirjad, tervisekaitse- ja

ohutusstandardid, eeskirjad GMOde kohta, keskkonnakaitse- või tarbijakaitsenormid)

muutmist üheski reguleeritud valdkonnas.

Samuti sisaldab kaubanduse vaheleping kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, mis seob

lepingu ELi kestliku arengu üldeesmärkidega ning tööjõu, keskkonna ja kliimamuutuste

valdkonna erieesmärkidega.

Lisaks kaitseb kaubanduse vaheleping täielikult avalikke teenuseid ja tagab, et valitsuste

õigus kehtestada avalikes huvides õigusnorme säilib täielikult ja moodustab selle

aluspõhimõtte.

4 EÜT L 152, 11.6.1997, lk 16–26.

ET 3 ET

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Vastavalt Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamusele 2/15 ELi-Singapuri

vabakaubanduslepingu kohta kuuluksid kõik kaubanduse vahelepinguga hõlmatud

valdkonnad ELi ainupädevusse ning täpsemalt ELi toimimise lepingu artikli 91, artikli 100

lõike 2 ja artikli 207 kohaldamisalasse.

Sellest tulenevalt peab liit kaubanduse vahelepingu allkirjastama nõukogu otsuse alusel, mis

põhineb ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikel 5.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kaubanduse vahelepingus, nagu see on nõukogule esitatud, ei käsitleta küsimusi, mis ei kuulu

ELi ainupädevusse.

• Proportsionaalsus

Kaubanduslepingud on sobiv vahend, millega reguleerida turulepääsu ja sellega seotud

ulatuslikke majandussuhteid ELi-välise kolmanda riigiga. Ei ole ühtki alternatiivset vahendit,

mis võimaldaks selliseid kohustusi ja liberaliseerimispüüdlusi õiguslikult siduvaks muuta.

Käesoleva algatusega taotletakse otseselt liidu välistegevuse valdkonnas seatud eesmärke ja

toetatakse poliitilist prioriteeti „EL kui tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil“. See on

kooskõlas ELi üldise strateegia suunaga teha teiste riikidega koostööd ja uuendada

vastutustundlikult oma välispartnerlussuhteid, et saavutada ELi välistegevuses seatud sihid.

See aitab saavutada ELi kaubandus- ja arengueesmärke.

Läbirääkimisi Mehhikoga sõlmitava kaubanduse vahelepingu üle peeti nõukogu antud

läbirääkimisjuhiste kohaselt. Läbirääkimiste tulemused ei lähe kaugemale sellest, mis on

vajalik läbirääkimisjuhistes esitatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

• Vahendi valik

Käesolev nõukogu otsuse ettepanek esitatakse ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 5

alusel, milles nähakse ette, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba

rahvusvahelistele lepingutele alla kirjutada. Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi

saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjoni tellimusel toimus 2011. aasta veebruaris kuue ELi vabakaubanduslepingu

(sealhulgas Mehhiko lepingu) hindamine. 2016. aastal viidi lõpule kehtiva üldlepingu

kaubandussamba järelhindamine ja ajakohastamisvõimaluste eelhindamine.

Üldlepingu analüüs näitas, et kuigi praeguse kaubandussamba katvus oli tol ajal kõikehõlmav,

oli võimalik norme veelgi parandada ja saavutada täiendav turulepääs. Samuti jõuti

järeldusele, et üldlepingut on vaja ajakohastada, et võtta arvesse ülemaailmsel

kaubandusmaastikul toimunud arengut.

ET 4 ET

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Töövõtja, kes tegi lepingu ajakohastamise toetuseks välisuuringud, korraldas arvukalt

konsultatsioone ja tegi tööd sidusrühmadega, sealhulgas: i) lõi uuringutega seotud

dokumentide ja tegevuste jaoks spetsiaalse veebisaidi; ii) korraldas sidusrühmade

veebiküsitluse, mis käivitati 2014. aasta oktoobris; iii) korraldas 2015. aasta juulis Mehhikos

kohalike sidusrühmade seminari; iv) viis läbi isikuküsitlusi.

Mõjuhinnangu osana pidas kaubanduse peadirektoraat ajakohastamise küsimuses nõu

huvitatud sidusrühmadega, sealhulgas ettevõtete, kodanikuühiskonna sidusrühmade,

valitsusväliste organisatsioonide, ametiühingute, kutseühingute, kaubanduskodade ja teiste

erahuvide esindajatega. Need sidusrühmadega peetud konsultatsioonid hõlmasid

mitmesuguseid konsultatsioonitoiminguid, sealhulgas avalikku veebikonsultatsiooni (algatati

2015. aasta juulis).

Välisuuringud, mõjuhinnang ja selle ettevalmistamise käigus peetud konsultatsioonid andsid

komisjonile sisendit, mis oli kaubanduse vahelepingu üle peetud läbirääkimistel suureks

abiks.

Läbirääkimiste käigus toimusid kohtumised, kus anti kodanikuühiskonna organisatsioonidele

ülevaade läbirääkimiste seisust ja vahetati arvamusi ajakohastamise üle (kohtumised 2017.

aasta aprillis ja novembris Brüsselis ning 2017. aasta juulis Méxicos).

Kaubanduse vahelepingu üle peetud läbirääkimiste käigus konsulteeriti kaubanduspoliitika

komiteega kui erikomiteega, mille nõukogu oli ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4

kohaselt määranud. Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA), eelkõige selle Mehhiko

järelevalverühma kaudu teavitati korrapäraselt ka Euroopa Parlamenti ning Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteed. Läbirääkimiste tulemusena jooksvalt koostatud teksti levitati

kogu protsessi vältel mõlemas institutsioonis.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

ELi-Mehhiko vabakaubanduslepingu rakendamise järelhindamise viis läbi välistöövõtja

„Ecorys“.

Kestlikkusalase mõjuhindamise, millega toetati Mehhiko üldlepingu kaubandussamba

ajakohastamiseks peetavaid läbirääkimisi, viis läbi välistöövõtja „LSE Enterprise“.

• Mõjuhinnang

Ettepanekut toetas mõjuhinnang, mis avaldati jaanuaris 20165 ja mille kohta esitati positiivne

arvamus6.

Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et põhjalikud läbirääkimised tooksid kasu nii ELile kui ka

Mehhikole. Selle kasu hulka kuulub SKP, heaolu ja ekspordi, tööhõive, palkade (nii

madalama kui ka kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate puhul) ja konkurentsivõime kasv ning

nii ELi kui ka Mehhiko parem positsioon teiste üleilmsete konkurentidega võrreldes. Kestliku

arengu sätete lisamine avaldaks positiivset mõju inimõiguste edendamisele ja austamisele

ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööõiguse põhireeglite tulemuslikule rakendamisele

ning aitaks liikuda ILO organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse

põhikonventsiooni ratifitseerimise poole, kuna Mehhiko pole seda seni ratifitseerinud.

5 http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/docs/ia_2015/swd_2015_0290_en.pdf 6 http://ec.europa.eu/smart-regulation/impact/ia_carried_out/docs/ia_2015/sec_2015_0498_en.pdf

ET 5 ET

Peale selle saadakse läbirääkimiste kestel läbi viidud kestlikkusalase mõjuhindamise

tulemusena põhjalik hinnang võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta,

mida kaubanduse vahelepingu alusel toimuv kaubanduse suurem liberaliseerimine avaldaks

ELis ja Mehhikos. Kestlikkusalasel mõjuhindamisel analüüsitakse ka ajakohastamise

võimalikku mõju inimõigustele ning tootmis-, põllumajandus- ja teenindussektorile.

Volitused, vahearuanne ja lõpparuanne on kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi

veebilehel:

http://ec.europa.eu/trade/policy/policy-making/analysis/policy-evaluation/sustainability-

impact-assessments/index_en.htm

EL ja Mehhiko on saavutanud paljutõotava kokkuleppe, mis on kooskõlas uusimate

kaubanduslepingutega, näiteks lepingutega, mille EL on sõlminud Kanada, Jaapani, Uus-

Meremaa ja Tšiiliga. Leping avab mõlemal turul uusi kaubandus- ja investeerimisvõimalusi

ning toetab ELis töökohtade loomist.

Kaubanduse vahelepinguga kaotatakse muu hulgas enamik tollimakse, laiendatakse

juurdepääsu riigihankelepingutele, avatakse teenusteturg, pakutakse investoritele

prognoositavaid tingimusi ning aidatakse ära hoida ELi uuenduslike ja traditsiooniliste

toodete ebaseaduslikku kopeerimist. Samuti sisaldab kaubanduse vaheleping kõiki tagatisi

selleks, et majanduslik kasu ei tuleks põhiõiguste, sotsiaalsete standardite, valitsuste

õigusnormide kehtestamise õiguse, keskkonnakaitse ega tarbijate tervise ja ohutuse arvelt.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kaubanduse vahelepingu suhtes ei kohaldata õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse

programmi menetlusi. Sellegipoolest sisaldab see raamistikku, millega lihtsustatakse

kaubandus- ja investeerimismenetlusi ning millega vähenevad ekspordi ja investeeringutega

seotud kulud, mistõttu suurenevad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd)

kaubandus- ja investeerimisvõimalused. Eeldatavate kasutegurite hulka kuuluvad suurem

läbipaistvus, vähem koormavad tehnilised normid, vastavusnõuded, tolliprotseduurid ja

päritolureeglid, intellektuaalomandi õiguste ja geograafiliste tähiste parem kaitse, parem

juurdepääs riigihankemenetlustele ning eripeatükk, millega võimaldatakse VKEdel saada

lepingust võimalikult suurt kasu.

• Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset liidus.

4. MÕJU EELARVELE

Kaubanduse vahelepingu mõju liikmesriikide eelarvetele ja ELi eelarvele ilmneks eelkõige

omavahendite kaotusena, mis tuleneb saamata jäänud tollimaksudest, ning oleks väga

piiratud, kuna enamik tollimakse on kehtiva üldlepingu alusel juba kaotatud. Praeguste

kaubavoogude põhjal võib tollimaksudest saadav tulu väheneda ligikaudu 18,75 miljoni euro

võrra. Oodata on kaudset positiivset mõju, mis seisneb käibemaksu ja kogurahvatuluga seotud

vahendite suurenemises.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kaubanduse vaheleping sisaldab institutsioonilisi sätteid, millega luuakse organid, mille

ülesanne on jälgida lepingu rakendamist, toimimist ja mõju.

ET 6 ET

Kaubanduse vahelepingu institutsiooniliste sätetega kehtestatakse konkreetsed funktsioonid ja

ülesanded kaubandusnõukogule ja kaubanduskomiteele, kes kaubanduse vahelepingu

rakendamist ja kohaldamist jälgivad.

Kaubanduskomitee abistab kaubandusnõukogu tema ülesannete täitmisel ning jälgib kõigi

kaubanduse vahelepingu alusel loodud allkomiteede ja muude organite tööd.

Kaubanduskomitee koosneb ELi ja Mehhiko esindajatest, kes vastutavad kaubandusküsimuste

eest ja tulevad kokku kuupäevadel, mis vastastikku kokku lepitakse.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kaubanduse vaheleping laiendab praeguse kahepoolse kaubandusraamistiku ulatust ning

kohandab seda, et võtta arvesse uusi üleilmseid poliitilisi ja majandusprobleeme, ELi-

Mehhiko partnerluse uut tegelikkust ning ELi ja Mehhiko poolt hiljuti sõlmitud

kaubanduslepingute ja toimunud läbirääkimiste ambitsiooni.

Kaubanduse vahelepinguga luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi-

Mehhiko kaubandussuhete raamistik. Leping soodustab kaubandust ja investeeringuid, aidates

kaasa majandus- ja kaubandussuhete laiendamisele ja mitmekesistamisele.

Esmakordselt sisaldab kaubanduse vaheleping kodanikuühiskonnaga konsulteerimise

mehhanismi, mis on laiendatud kogu lepingule, nii et mõlema poole kodanikuühiskonnal on

võimalik avaldada arvamust lepingu kõigi sätete kohta.

Kaubanduse vaheleping sisaldab läbivaatamisklauslit, mis võimaldab lepingu teatavaid

elemente kolm aastat pärast lepingu jõustumist uuesti läbi arutada.

Vastavalt läbirääkimisjuhistes seatud sihtidele püütakse kaubanduse vahelepinguga saavutada

alljärgnevalt loetletud eesmärke.

Põllumajandus- ja kalandustoodete ekspordile parema turulepääsu andmine ja

paremad reeglid

Praeguse üldlepingu kohaselt on kõik tööstuskaubad ja tuntav osa põllumajandus- ja

kalandustoodetest juba liberaliseeritud. Ajakohastamise käigus liberaliseeritakse

kaubavahetuse peatükiga täielikult üle 98,7 % kõigist tariifiridadest ja kaotatakse 95 %

ülejäänud Mehhiko tollitariifidest põllumajandustoodetele.

Kaubavahetust käsitlev tekst sisaldab täiendavaid, veelgi ulatuslikumaid norme, mis

hõlbustavad ELi ja Mehhiko vahelist kaubandust. See sisaldab sätteid, mis käsitlevad tasusid

ja formaalsusi, impordi ja ekspordi litsentsimist, eksporditollimaksude keeldu ning selliste

tariifide sidumist, mille puhul ei ole tollimaksude täielikku kaotamist ette nähtud (kahjulike

maksumeetmete kehtestamisest hoidumine). Samuti sisaldab see uue põlvkonna sätteid

ekspordikonkurentsi, taastootmise ning parandamise järel sisse toodud kaupade kohta ja

kaupade ajutise impordi lihtsustamise sätteid.

Päritolureeglite lihtsustamine

Päritolureeglid on läbi vaadatud ja teatavatel juhtudel on neid lihtsustatud, et võtta arvesse

sektori vajadusi, näiteks vajadust selliste oluliste tööstuskaupade järele nagu autod ja ravimid.

Piirimenetluste ajakohastamine ja lihtsustamine

ET 7 ET

Kaubanduse vaheleping sisaldab ambitsioonikat tolli ja kaubanduse lihtsustamise peatükki,

mille aluseks on WTO kaubanduse lihtsustamise leping ja mis teatavates valdkondades läheb

sellest veelgi kaugemale. EL ja Mehhiko võtavad kohustuse kasutada lihtsustatud,

ajakohaseid ja võimaluse korral automaatseid menetlusi, et kaupu tõhusalt ja kiirendatud

korras vabastada, ja kohaldada selleks ühtlustatud andme- ja dokumendinõudeid,

tollidokumentide ja -teabe saabumiseelset töötlemist ning tulemuslikku ja

mittediskrimineerivat riskijuhtimist.

Õiglase kaubandus- ja ettevõtluskeskkonna tagamine

Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult takistada ebaausate kaubandustavade kasutamist, on

lepitud kokku paremates kaubanduse kaitsemeetmetes. Lisaks sisaldab kaubanduse

vaheleping sätteid, millega kaitstakse omamaiseid tootmisharusid juhul, kui lepingukohase

toote import põhjustab või ähvardab põhjustada kõnealusele tootmisharule olulist kahju.

Kaubanduse vaheleping sisaldab ka subsiidiumide peatükki, mis aitab luua ELi ja Mehhiko

äriühingutele võrdsemad tingimused järgmise kaudu: i) nii kaupade kui ka teenuste

subsiidiumide suurem läbipaistvus, ii) konsultatsioonid juhtudel, kui subsiidiumid ähvardavad

avaldada kaubandusele negatiivset mõju, ning iii) reeglid kõige kahjulikumate subsiidiumide

kohta (restruktureerimisabi ilma restruktureerimiskavata ja piiramatud tagatised).

Ühtlasi tagatakse kaubanduse vahelepinguga, et äriühingud järgivad konkurentsi

aluspõhimõtteid: ei kuritarvita turgu valitsevat seisundit, ettevõtjad ei sõlmi konkurentsi

piiravaid kokkuleppeid ja ühinemise korral kontrollitakse selle mõju konkurentsile. Samal ajal

tagab kaubanduse vaheleping turul avaliku ja erasektori ettevõtetele võrdsed võimalused.

Turul kaupu või teenuseid ostes või müües peavad riigi osalusega ettevõtted, eri- või

eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid tegutsema mittediskrimineerival viisil ja

äriliste kaalutluste alusel.

Ulatuslikum kauplemine kriitiliste toormetega ja neisse investeerimine

Kaubanduse vahelepingu alusel säilib tollimaksuvaba kauplemine kriitiliste toormetega – nii

tagatakse odavam juurdepääs neile ELi rohe- ja digipöörde jaoks hädavajalikele materjalidele

ning väiksemad kulud. Peale selle keelatakse uue lepinguga ekspordimonopolid ja valitsuse

põhjendamatu sekkumine toormehindade kujundamisse ning keelatakse sellised

ekspordihinnad või kahetine hinnakujundus, kus ekspordihinnad on seatud omamaistest

hindadest kõrgemaks. Samuti on selles erisätted Mehhikoga toorainete väärtusahelates tehtava

koostöö kohta.

Kestlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse tagamine

Kaubanduse vaheleping sisaldab kaugeleulatuvat ja põhjalikku peatükki kaubanduse ja

kestliku arengu kohta, et lõimida kestlik areng paremini lepinguosaliste kaubandus- ja

investeerimissuhetesse: selleks nähakse ette õiguslikult siduvad kohustused keskkonnakaitse,

kliimamuutuste ja töötajate õiguste alal, sätted koostöö ja dialoogi kohta, muu hulgas

kodanikuühiskonnaga, ning vaidluste lahendamise kord. See peatükk sisaldab ka

läbivaatamisklauslit, mille kohaselt peavad lepinguosalised arutama kestlikkussätete edasise

täiendamise võimalusi, sealhulgas vastumeetmete kehtestamist rikkumiste korral, ja võimalust

kaaluda Pariisi kokkuleppe lisamist lepingu olulise osana. Läbivaatamine algab lepingu

jõustumisel ja peaks jõudma lõpule 12 kuuga.

Samuti on lepinguosalised kokku leppinud kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse

ühisdeklaratsioonis, mis sisaldab sätteid soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi käsitlevate

rahvusvaheliste kohustuste tulemusliku rakendamise kohta ning millega tugevdatakse

koostööd soolise võrdõiguslikkuse poliitika ja meetmete kaubandusaspektide alal.

Ühisdeklaratsioon on lepingu lahutamatu osa.

ET 8 ET

Keskendumine väiksemate ettevõtjate vajadustele

Kaubanduse vahelepingus nõutakse, et EL ja Mehhiko looksid VKEdele veebisaidi, mis

lihtsustab nende juurdepääsu teabele ja võimaldab neil seega kõikidest lepingu sätetest kasu

saada. ELis ja Mehhikos paiknevad kontaktpunktid töötavad üheskoos selleks, et võtta arvesse

VKEde erivajadusi ja selgitada välja, kuidas neil on võimalik kummalgi turul uusi võimalusi

kasutada.

Võimaluste loomine teenuseosutajatele ja digikaubanduse eeskirjad

Kaubanduse vaheleping sisaldab teenuste ja investeeringute turulepääsu üldpõhimõtteid

kõikides majandussektorites ning eripõhimõtteid digikaubanduse jaoks. Sellega püütakse luua

võrdsed võimalused eelkõige ELi teenuseosutajatele, kes tegutsevad sellistes sektorites nagu

telekommunikatsioon ja finantsteenused ning sellistes valdkondades nagu kättetoimetamis- ja

mereveoteenused. Kaubanduse vahelepinguga nähakse lepinguosalistele ette raamistik

üksteise kvalifikatsioonide tunnustamiseks reguleeritud kutsealadel, nagu arhitektid,

raamatupidajad, juristid ja insenerid. Digikaubanduses kehtestatakse lepinguga muu hulgas

põhimõtted, mis kehtivad horisontaalselt (sellistes valdkondades nagu kaupade ja teenuste e-

kaubandus jms) ning mis on e-kaubanduse hea toimimise jaoks hädavajalikud.

Investeeringute soodustamine

Kaubanduse vaheleping sisaldab investeeringute liberaliseerimise sätteid, mis järgivad sama

lähenemisviisi kui muud seni sõlmitud kõige ambitsioonikamad ELi kaubanduslepingud.

Eelkõige kohaldatakse kõiki investeeringute peatüki sisulisi põhimõtteid nii teenustesektori

kui ka muude sektorite suhtes. Eeskätt on investoritele ja nende investeeringutele kasuks

kohustus tagada kodumaiste või kolmandate riikide investorite ja investeeringutega võrreldes

mittediskrimineeriv kohtlemine, samuti kaugeleulatuvad turulepääsu põhimõtted (käsitletakse

kvantitatiivseid piiranguid, nagu monopole ja ainuõigusi, kvoote ja majandusvajaduste teste),

aga ka teatavate tulemuslikkuse nõuete keeld. Energiasektoris tagatakse kaubanduse

vahelepinguga, et enamsoodustusrežiimi põhimõtet kohaldatakse nii nende

vabakaubanduslepingute puhul, mille Mehhiko on varem sõlminud, kui ka nende puhul, mille

ta tulevikus sõlmib. Seega tagab leping, et ELi investoreid koheldakse võrdselt Mehhiko teiste

sooduskaubanduspartnerite investoritega.

Mehhiko avalikele hangetele juurdepääsu võimaldamine

Kaubanduse vahelepinguga antakse hankemenetlustes osalevatele pakkujatele rohkem

võimalusi. Mehhiko on avanud oma riigihanked ELi äriühingutele palju ulatuslikumalt kui

teiste oma kaubanduspartnerite äriühingutele. ELi ettevõtted on esimesed Mehhiko-välised

ettevõtted, kes saavad võimaluse teha pakkumusi kaupade ja teenuste pakkumiseks mitte

ainult föderaaltasandil, vaid ka majanduslikult kõige olulisemates Mehhiko osariikides.

Samuti võtavad EL ja Mehhiko kohustuse kehtestada oma riigihankemenetlustele

nüüdisaegne reeglistik, milles kohaldatakse rangeid läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu ja

võrdse kohtlemise standardeid.

Leiutiste ja loometeoste kaitse

Kaubanduse vahelepinguga kehtestatakse võrdsed tingimused, mille kohaselt Mehhiko ja EL

järgivad ühist lähenemisviisi ka intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisel ning mõlemad

pooled võtavad meetmeid, et võidelda võltsimise, piraattoodete ja konkurentsivastase

tegevusega. See tagab intellektuaalomandi õiguste range kaitse ja õiguskaitse. Siia hulka

kuulub ka valitud loetellu kuuluvate ELi ja Mehhiko geograafiliste tähiste vastastikune kaitse.

ELi poolelt kuulub sellesse loetellu 336 ELi geograafilist tähist. See lisandub ELi kangete

alkohoolsete jookide geograafilistele tähistele, mis on juba saanud samasuguse kaitsetaseme

ET 9 ET

1997. aasta ELi-Mehhiko piiritusjookide lepinguga, mis inkorporeeritakse kaubanduse

vahelepingusse ja muudetakse selle osaks.

Võimalus kaubelda ohutute põllumajanduslike toiduainetega ilma tarbetute sanitaar- ja

fütosanitaarpiiranguteta

Kaubanduse vaheleping sisaldab ulatuslikku sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste peatükki,

milles on sätestatud mitmed kaubanduse lihtsustamise meetmed (sealhulgas eelkontrolli

kaotamine). See peaks võimaldama kiiremat, kuid siiski ohutut kauplemist. Nii ELile kui ka

Mehhikole jääb õigus kehtestada selline kaitsetase, mida nad peavad asjakohaseks.

Selle tagamine, et tehnilised normid, standardid ja vastavushindamismenetlused ei ole

diskrimineerivad ega tekita tarbetuid kaubandustõkkeid

Kaubanduse vahelepingus korratakse ELi ja Mehhiko võetud kohustust võtta oma tehniliste

normide aluseks rahvusvahelised standardid ja leppida kokku rahvusvaheliste

standardiorganisatsioonide avatud nimekirjas. Kaubanduse vahelepingus tunnistatakse, et

lepinguosaliste lähenemine vastavushindamisele ja nende vastavad kaubanduse lihtsustamise

meetmed on erinevad: EL kasutab tarnija vastavusdeklaratsiooni, Mehhiko aga tunnustab

toodete sertifitseerimist ELis.

Läbipaistvuse tagamine ja head reguleerimistavad

Kaubanduse vaheleping sisaldab läbipaistvuse peatükki, milles on ambitsioonikad sätted

kaubandusküsimustega seotud üldkohaldatavate meetmete avaldamise, haldamise ning

läbivaatamise ja kaebuste esitamise kohta, ning peatükki, milles nähakse ette head

reguleerimistavad, mida EL ja Mehhiko oma normide väljatöötamisel kohaldavad.

Nüüdisaegse vaidluste lahendamise korra rakendamine

Kaubanduse vaheleping sisaldab sätteid riikidevaheliste vaidluste lahendamise kohta:

kehtestatakse nüüdisaegsed tulemuslikud ja läbipaistvad menetlused, mis põhinevad

nõuetekohasel protsessil, millega hoitakse ära või lahendatakse kõik Mehhiko ja ELi

vahelised vaidlused.

ET 10 ET

2025/0270 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubanduse vahelepingu Euroopa

Liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1, artikli 100

lõiget 2 ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) 4. mail 2016 andis nõukogu Euroopa Komisjonile ja liidu välisasjade ja

julgeolekupoliitika kõrgele esindajale loa alustada ja pidada läbirääkimisi Euroopa

Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vahelise

majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu (edaspidi

„ELi-Mehhiko üldleping“) ajakohastamise üle.

(2) Need läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 17. jaanuaril 2025.

(3) Praeguse ELi-Mehhiko üldlepingu ajakohastuses on ette nähtud kaks paralleelset

õigusakti. Esimene neist on ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning

teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vaheline strateegilise poliitilise ja majandusliku

partnerluse leping, mis sisaldab poliitilist ja koostöösammast ning kaubandus- ja

investeerimissammast (sealhulgas sätteid investeeringute kaitse kohta), Teine akt on

Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vaheline kaubanduse vaheleping (edaspidi

„leping“), mis käsitleb kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimist. Leping kaotab

kehtivuse ja asendatakse ajakohastatud üldlepinguga, kui viimane on jõustunud.

(4) Lepingu eesmärk on soodustada lepinguosaliste vahel kaubanduse ja investeeringute

kasvu ja kestlikkust, laiendades ja mitmekesistades nende majandus- ja

kaubandussuhteid, luues nii töötajatele kui ka ettevõtjatele, eelkõige väikeettevõtjatele,

uusi võimalusi ning aidates samal ajal edendada kestlikku arengut selle sotsiaalses ja

keskkonnamõõtmes.

(5) Seetõttu tuleks leping liidu nimel allkirjastada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelisele kaubanduse

vahelepingule (edaspidi „leping“) alla kirjutada, eeldusel et leping sõlmitakse.*

* Lepingu tekst on avaldatud ELT L, XXXXX, ELI.

ET 11 ET

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET 12 ET

FINANTSSELGITUS „TULUD“ – EELARVE TULUDE POOLELE MÕJU

AVALDAVATE ETTEPANEKUTE JAOKS

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise

kaubanduse vahelepingu sõlmimise kohta.

2. EELARVEREAD

Tulude eelarverida (peatükk/artikkel/punkt): peatükk 12, artikkel 120

Asjaomaseks aastaks (2025) eelarves ette nähtud summa: 21 082 004 566 €

(ainult sihtotstarbeliste tulude puhul):

Tulud eraldatakse järgmisele kulude eelarvereale (peatükk/artikkel/punkt):

3. FINANTSMÕJU

 Ettepanekul puudub finantsmõju

X Ettepanekul puudub finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele

 Ettepanekul on finantsmõju sihtotstarbelistele tuludele

Mõju on järgmine:

(miljonites eurodes ühe komakohani)

Tulude eelarverida Mõju tuludele 12 kuud Aasta 2026

Peatükk 12, artikkel 120 18,75 mln € Eeldatav jõustumine

2026. aasta algul

0

Peatükk 12, artikkel 120

Olukord pärast meetme rakendamist

Tulude eelarverida [N+15] [N+16] [N+17] [N+18] [N+19]

Peatükk 12, artikkel 120 1 mld € 1 mld € 1 mld € 1 mld € 1 mld €

Peatükk/artikkel/punkt

…

(Ainult sihtotstarbeliste tulude puhul tingimusel, et eelarverida on juba teada):

Kulude eelarverida7 Aasta N Aasta N+1

7 Kasutada ainult vajaduse korral.

ET 13 ET

Peatükk/artikkel/punkt

…

Peatükk/artikkel/punkt

…

Kulude

eelarverida

[N+2] [N+3] [N+4] [N+5]

Peatükk/artikkel/pun

kt …

Peatükk/artikkel/pun

kt …

4. PETTUSEVASTASED MEETMED

5. MUUD MÄRKUSED

Kavandatav määrus ei põhjusta täiendavaid kulusid ELi eelarvest (kulude poolel).

Kaubanduse vahelepingul on finantsmõju ELi eelarve tulude poolele. Kaubanduse

vahelepingu jõustumisel jääb saamata hinnanguliselt 18,75 miljoni euro ulatuses

tollimakse8.

Oodata on kaudset positiivset mõju, mis seisneb käibemaksu ja kogurahvatuluga

seotud vahendite suurenemises.

8 Saamata jääva tulu hinnanguline summa 18,75 miljonit eurot ei sisalda sissenõudmiskulusid (25 miljoni

euro suurusest hinnangulisest saamata jäävast tulust on maha arvatud 25 %).

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 3.9.2025

COM(2025) 811 final

ANNEX 1 – PART 1/2

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubanduse vahelepingu Euroopa

Liidu nimel allkirjastamise kohta

& /et 1

EUROOPA LIIDU JA

MEHHIKO ÜHENDRIIKIDE

VAHELINE KAUBANDUSE VAHELEPING

& /et 2

PREAMBUL

Euroopa Liit, edaspidi „liit“ või „EL“,

ja

Mehhiko Ühendriigid, edaspidi „Mehhiko“,

edaspidi ühiselt „lepinguosalised“ või eraldi „lepinguosaline“,

VÕTTES ARVESSE neid ühendavaid tugevaid kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid;

PIDADES SILMAS, kui suure panuse on nende sidemete tugevdamiseks andnud Euroopa

Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vaheline majanduspartnerlust,

poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping, millele kirjutati alla 8. detsembril 1997

Brüsselis;

ARVESTADES 27. jaanuari 2013. aasta Santiago deklaratsiooniga võetud ühist kohustust

majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevat lepingut ajakohastada ning

see asendada, et võtta arvesse uut poliitilist ja majanduslikku tegelikkust ning strateegilises

partnerluses tehtud edusamme;

RÕHUTADES oma suhete ulatuslikkust ja seda, et nende edasiseks edendamiseks tuleks luua sidus

raamistik;

& /et 3

KINNITADES oma staatust strateegiliste partneritena ja otsustavust partnerlust ning rahvusvahelist

koostööd ja dialoogi veelgi laiendada ja süvendada, et edendada ühiseid huve ja väärtusi;

KINNITADES oma tahet tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates kahepoolsetes, piirkondlikes,

kahe piirkonna vahelistes ja rahvusvahelistes küsimustes;

TUNNISTADES, et käesolev leping, mis tugevdab kahepoolseid majandus- ja kaubandussuhteid

lepinguosaliste vahel, on ajutist laadi ja kuulub ajakohastatud üldlepingu alla ning selle

kohaldamine lõpeb siis, kui üldleping jõustub;

TUNNISTADES rahvusvahelisele õigusele tugineva tugeva ja tulemusliku mitmepoolse süsteemi

tähtsust rahu säilitamisel, konfliktide ennetamisel ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisel ning

ühiste probleemide lahendamisel;

KINNITADES VEEL KORD oma tahet laiendada ja mitmekesistada kaubandussuhteid kooskõlas

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepinguga (edaspidi „WTO

leping“) ning käesolevas lepingus sätestatud konkreetsete eesmärkide ja sätetega;

OLLES VEENDUNUD, et käesolev leping loob tingimused, mis aitavad kaasa nendevaheliste

kestlike majandussuhete kasvule, eelkõige kaubanduse ja investeeringute vallas, mis on

hädavajalikud majandusliku ja sotsiaalse arengu ning tehnoloogilise innovatsiooni ja

moderniseerimise jaoks;

& /et 4

TERVITADES ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsiooni 70/1, mis

sisaldab kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ (edaspidi

„tegevuskava 2030“), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12. detsembril 2015 Pariisis

sõlmitud Pariisi kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), 18. märtsil 2015 Sendais toimunud

ÜRO kolmandal maailmakonverentsil vastu võetud Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku

2015–2030, 13.–16. juulil 2015 Addis Abebas toimunud kolmandal arengu rahastamise

rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud Addis Abeba tegevuskava, ülemaailmse

humanitaarabiteemalise tippkohtumise kohustusi, mis võeti vastu 23.–24. mail 2016 Istanbulis

toimunud ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel tippkohtumisel, ning uut linnade tegevuskava, mis

võeti vastu 20. oktoobril 2016 Quitos toimunud eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust

käsitleval ÜRO konverentsil (Habitat III) (edaspidi „uus linnade tegevuskava“), ning kutsudes üles

neid kiiresti rakendama;

KINNITADES VEEL KORD oma kindlat tahet lahendada ülemaailmseid probleeme, edendades

selleks kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet ning aidates kaasa kestliku

arengu eesmärkide ja tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele;

KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada rahvusvahelist kaubandust viisil, mis toetab

kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet partnerluse kaudu, millesse on

kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond ja erasektor, ning rakendada

käesolevat lepingut viisil, mis on kooskõlas nende vastavate õigusaktide ning rahvusvaheliste

tööjõu- ja keskkonnaalaste kohustustega;

& /et 5

TUNNISTADES, kui oluline on tugevdada vastastikuseid majandus-, kaubandus- ja

investeerimissuhteid ning edendada kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimist, et soodustada

majanduskasvu ning luua uusi võimalusi kummagi lepinguosalise töötajatele ja äriringkondadele,

eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

TUNNISTADES, et käesolev leping aitab parandada tarbijate heaolu ning tagada kõrge

elatustaseme ja tõhusa tarbijakaitse;

INNUSTADES oma territooriumil või oma jurisdiktsiooni all tegutsevaid ettevõtjaid kinni pidama

ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevatest rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest,

sealhulgas OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, ning järgima vastutustundliku ettevõtluse

parimaid tavasid;

TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätetega säilitatakse lepinguosaliste õigus kehtestada oma

territooriumil riigisiseste õigusaktide kohaselt õigusnorme ning lepinguosaliste paindlikkus

saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke, nagu rahvatervis, ohutus, keskkond, kõlblus ning

kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitsmine,

TUNNISTADES läbipaistvuse, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte tähtsust rahvusvahelises

kaubanduses ja investeeringutes, millest saavad kasu kõik sidusrühmad;

OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandus- ja investeerimistõkkeid kaotades

kaasa rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete harmoonilisele arengule ja laienemisele

ning vältida lepinguosaliste vahel uute kaubandus- ja investeerimistõkete loomist, mis võivad

vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

& /et 6

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1.1

Vabakaubanduspiirkonna loomine

Lepinguosalised loovad käesoleva lepinguga vabakaubanduspiirkonna, mis on kooskõlas

GATT 1994 XXIV artikliga ja GATSi V artikliga.

ARTIKKEL 1.2

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on järgmised:

a) lepinguosalistevahelise kaubavahetuse laiendamine ja mitmekesistamine kooskõlas

GATT 1994 XXIV artikliga, vähendades tollimakse ja mittetariifseid kaubandustõkkeid või

kaotades need;

& /et 7

b) kaubavahetuse lihtsustamine eelkõige nende sätetega, mis käsitlevad tolliprotseduuride ja

kaubanduse lihtsustamist, standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi ning

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, säilitades samal ajal mõlema lepinguosalise õiguse

kehtestada oma territooriumil õigusnorme ja saavutada avaliku poliitika eesmärke;

c) teenuskaubanduse liberaliseerimine kooskõlas GATSi V artikliga;

d) investeeringuvoogude suurenemist soodustava raamistiku väljatöötamine, nähes ette

läbipaistvad, stabiilsed ja prognoositavad eeskirjad, mis reguleerivad ettevõtete asutamise ja

tegevuse tingimusi ja sellega seotud kapitali liikumist, ja tagades asjakohase tasakaalu

investeeringute liberaliseerimise ning mõlema lepinguosalise õiguse vahel kehtestada

õigusnorme õiguspäraste poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

e) lepinguosaliste riigihanketurgude tulemuslik ja vastastikune avamine;

f) innovatsiooni ja loovuse edendamine, tagades intellektuaalomandi õiguste piisava ja

tulemusliku kaitse kooskõlas lepinguosaliste vahel kehtivate rahvusvaheliste kohustustega

ning tasakaalu nimetatud kaitse ja avalike huvide vahel;

g) lepinguosalistevaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete arendamine kooskõlas vaba ja

moonutamata konkurentsi põhimõttega;

& /et 8

h) kestliku arengu edendamine ja rahvusvahelise kaubanduse arendamine kestlikku arengut

toetaval viisil, mis hõlmab majandusarengut, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset;

i) tulemusliku, õiglase ja prognoositava vaidluste lahendamise mehhanismi loomine, et

lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi, mis on seotud lepingu käesoleva osa tõlgendamise

ja kohaldamisega.

ARTIKKEL 1.3

Üldkohaldatavad mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

a) „üldkohaldatav haldusotsus“ – haldusotsus või tõlgendus, mida kohaldatakse kõikide isikute

ja tegelike olukordade suhtes, mis kuuluvad üldiselt selle haldusotsuse või tõlgenduse

kohaldamisalasse, ja millega kehtestatakse käitumisnorm, kuid mis ei hõlma järgmist:

i) haldusmenetluses või kohtulaadse asutuse menetluses tehtud määrus või otsus, mida

kohaldatakse konkreetsel juhul teise lepinguosalise konkreetse isiku, kauba või teenuse

suhtes, või

ii) otsus, mis võetakse vastu seoses konkreetse teo või tavaga;

& /et 9

b) „põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping;

c) „põllumajandustoode“ – põllumajanduslepingu 1. lisas loetletud toode;

d) „õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal on õhusõiduk kasutusest kõrvaldatud“

– õhusõiduki või selle osa remondi- ja hooldustööd, mille ajal õhusõiduk või selle osa on

kasutusest kõrvaldatud ja mis ei hõlma liinihooldust;

e) „dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli-

ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;

f) „arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“– teenused, mida osutatakse selliste

arvutisüsteemide abil, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, piletite

kättesaadavuse, piletihindade ja hinnareeglite kohta, ja mille kaudu on võimalik teha

broneeringuid või väljastada pileteid;

g) „tollimaks“ – tollimaks ja muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses;

see hõlmab ka sellise impordiga seoses kehtestatud mis tahes lisamaksu või lisatasu, kuid ei

hõlma järgmist:

i) lõiv, mis on samaväärne artikli 2.3 kohaselt kehtestatud riigisisese maksuga;

& /et 10

ii) dumpinguvastane või tasakaalustav1 tollimaks, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele

kooskõlas GATT 1994, dumpinguvastase lepingu ja WTO subsiidiumide ja

tasakaalustusmeetmete lepinguga;

iii) tasu või muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses ja mille suurus

on piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega, ning

iv) imporditud kauba eest pakutav või kogutav lisatasu, mis tuleneb liitega 2-A-4 „Mehhiko

tariifikvoodid“ ette nähtud tariifikvootide haldamiseks lubatud hankesüsteemist;

h) „tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise

tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;

i) „päev“ – kalendripäev, sh nädalavahetused ja pühad;

j) „vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe“ – WTO

asutamislepingu 2. lisas esitatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja

protseduuride käsituslepe;

k) „ettevõte“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks

otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev juriidiline

isik, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ühe osanikuga äriühing või

ühistu;

1 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et tollimaksu määratlus ei mõjuta 5. peatükist

„Kaubanduse kaitsemeetmed“ tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.

& /et 11

l) „olemasolev“ – käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtiv;

m) „vabalt konverteeritav valuuta“ – valuuta, millega kaubeldakse laialdaselt rahvusvahelistel

valuutaturgudel ja mida kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes tehingutes;

n) „GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenuskaubanduse üldleping;

o) „GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldine tolli- ja

kaubanduskokkulepe;

p) „kaup“ – nii materjalid kui ka tooted;

q) „lepinguosalise kaup“ – omamaine kaup GATT 1994 tähenduses, mis hõlmab ka selle

lepinguosalise päritolustaatusega kaupa;

r) „maapealne teenindus“ –- tasu eest või lepingu alusel lennujaamas osutatavad lennufirma

esindus-, haldus- ja järelevalveteenused, reisijate teenindamine, pagasikäitlus, perroonikäitlus,

toitlustamine,2 lennulasti ja posti käitlus, õhusõiduki tankimine, õhusõiduki hooldus ja

puhastamine, maismaatransport ning lennujuhtimine, meeskonna haldamine ja

lennuplaaniteenused; see ei hõlma omateenindust, julgestust, liinihooldust, õhusõiduki

remonti ja hooldust ning sellise olulise tsentraliseeritud lennujaamataristu haldamist või

käitamist nagu jäätõrjerajatised, kütuse jaotussüsteemid, pagasi käitlemise süsteemid ja

lennujaamasisesed transpordisüsteemid;

2 Välja arvatud toiduvalmistamine.

& /et 12

s) „harmoneeritud süsteem“ või „HS“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud

süsteem, sealhulgas selle tõlgendamise üldeeskirjad, jaotiste, gruppide ja alamrubriikide

märkused ning nende muudatused;

t) „meede“ – lepinguosalise seadus, määrus, eeskiri, menetlus, otsus, haldusmeede, nõue või

tava3;

u) „ajakohastatud üldleping“ – ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt

Mehhiko Ühendriikide vahel sõlmitav poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise

partnerluse leping;

v) „kodanik“ – füüsiline isik, kes on asjaomase riigi vastava seaduse kohaselt ühe Euroopa Liidu

liikmesriigi kodanik või Mehhiko kodanik või kes on lepinguosalise alaline elanik;

w) „füüsiline isik“4 –

i) Euroopa Liidu puhul isik, kes on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik vastavalt selle

liikmesriigi õigusaktidele,5 ning

3 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „meede“ hõlmab ka tegevusetust. 4 Seda mõistet kasutatakse 10.–19. peatükis. 5 Mõiste „Euroopa Liidu füüsiline isik“ hõlmab ka füüsilist isikut, kes elab alaliselt Läti

Vabariigis, ei ole Läti Vabariigi ega ühegi teise riigi kodanik, kuid kellel on Läti Vabariigi

õigusnormide kohaselt õigus saada määratlemata kodakondsusega isiku pass.

& /et 13

ii) Mehhiko puhul isik, kes on Mehhiko kodanik vastavalt Mehhiko õigusaktidele;

füüsilist isikut, kes on Mehhiko kodanik ja kellel on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi

kodakondsus, peetakse ainult selle lepinguosalise füüsiliseks isikuks, kelle kodakondsus on

peamine ja tegelikult kasutatav;

x) „OECD“ – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon;

y) „päritolustaatusega kaup“ – kaup, mis vastab 3. peatükis „Päritolureeglid ja -menetlused“

sätestatud päritolureeglitele;

z) „isik“ – füüsiline isik või ettevõte;

aa) „lepinguosalise isik“ – lepinguosalise kodanik või ettevõte;

bb) „tariifne sooduskohtlemine“ – tollimaksumäär, mida kohaldatakse päritolustaatusega kauba

suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“;

cc) „kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping;

dd) „subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv

subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;

& /et 14

ee) „lennutransporditeenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalus vabalt

müüa ja turustada oma lennutransporditeenuseid, sealhulgas kõik turundusaspektid, nagu turu-

uuringud, reklaam ja turustamine, kuid see ei sisalda lennutransporditeenuste hinnakujundust

ega kohaldatavaid tingimusi;

ff) „teenuseosutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust;

gg) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv sanitaar-

ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;

hh) „riigiettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline;

ii) „tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv tehniliste

kaubandustõkete leping;

jj) „territoorium“ – territoorium, kus kohaldatakse käesolevat lepingut, nagu on sätestatud

artiklis 33.7 „Territoriaalne kohaldamisala“;

kk) „kolmas riik“ – riik või territoorium väljaspool käesoleva lepingu territoriaalset

kohaldamisala;

ll) „kaubandusnõukogu“ – käesoleva lepingu artikli 33.1 kohaselt asutatud kaubandusnõukogu;

& /et 15

mm) „intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas

sisalduv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

nn) „rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon“ – rahvusvaheliste lepingute õiguse

Viini konventsioon, mis sõlmiti 23. mail 1969 Viinis;

oo) „ELi leping“ – Euroopa Liidu leping;

pp) „ELi toimimise leping“ – Euroopa Liidu toimimise leping;

qq) „WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon ning

rr) „WTO asutamisleping“ – 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakechi leping, millega loodi Maailma

Kaubandusorganisatsioon.

ARTIKKEL 1.4

Seos WTO asutamislepinguga

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad WTO

asutamislepingust.

& /et 16

ARTIKKEL 1.5

Viited õigusnormidele ja muudele lepingutele

1. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid

õigusnormidele üldiselt või viitega konkreetsele põhikirjale, määrusele või direktiivile viitena

õigusaktile selle muudetud kujul.

2. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid muudele

lepingutele või õigusaktidele tervikuna või osaliselt viitena, mis hõlmab järgmist:

a) seotud lisad, protokollid, joonealused märkused, tõlgendavad märkused ja selgitavad

märkused ning

b) järgnevad lepingud, mille osalised lepinguosalised on, või muudatused, mis on

lepinguosalistele siduvad, välja arvatud juhul, kui viide kinnitab kehtivaid õigusi ja kohustusi.

ARTIKKEL 1.6

Kohustuste täitmine

1. Kumbki lepinguosaline võtab kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast

lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas meetmed, mis on vajalikud, et tagada nende

täitmine keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste ja asutuste ning valitsusväliste

asutuste poolt neile delegeeritud volitusi kasutades.

& /et 17

2. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teinelepinguosaline

– ei austa põhimõtteid, õigusi või põhivabadusi, millele on osutatud ajakohastatud üldlepingu I

osa artiklis 2, või

– ei ole täitnud või rakendanud desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevatest

rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest tulenevaid kehtivaid kohustusi või muid

rahvusvahelisi kohustusi, millele on osutatud ajakohastatud üldlepingu II osa artiklis 1.4,

võib ta võtta asjakohaseid meetmeid vastavalt ajakohastatud üldlepingu IV osa artikli 2.3 lõike 3

sätetele (kohustuste täitmine). Käesoleva lõike kohaldamisel võivad „asjakohased meetmed“

hõlmata käesoleva lepingu osalist või täielikku peatamist.

Kumbki lepinguosaline võib teostada käesoleva lõikega ette nähtud õigust, olenemata sellest, kas

ajakohastatud üldlepingu asjakohased sätted on jõustunud või neid kohaldatakse ajutiselt.

3. Lõikes 2 osutatud asjakohaste meetmete võtmisel järgitakse igati rahvusvahelist õigust ning

need meetmed peavad olema proportsionaalsed lõikes 2 osutatud kohustuste täitmata jätmisega.

Eelistada tuleb meetmeid, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Käesoleva

lepingu osaline või täielik peatamine on viimane abinõu.

& /et 18

2. PEATÜKK

KAUBAVAHETUS

A JAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 2.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „konsulaartehing“ – menetlus, mille kaudu hangitakse eksportiva lepinguosalise territooriumil

või kolmanda isiku territooriumil asuva importiva lepinguosalise konsulilt konsulaararve või

konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatjate

ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordi puhul nõutavale või sellega seotud

tollidokumendile;

& /et 19

b) „ekspordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles eksportiva lepinguosalise

territooriumilt eksportimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide

esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) eksportiva

lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele;

c) „impordi litsentsimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv impordi litsentsimise

protseduuri leping;

d) „impordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles importiva lepinguosalise

territooriumile importimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide

esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) importiva

lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele.

ARTIKKEL 2.2

Kohaldamisala

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lepinguosalise kaubavahetuse suhtes

käesoleva peatüki sätteid.

& /et 20

ARTIKKEL 2.3

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise kooskõlas

GATT 1994 III artikliga ning selle märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994

III artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis

mutandis selle osaks.

2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et võrdne kohtlemine tähendab, et Mehhiko muu kui

föderaaltasandi valitsus või Euroopa Liidu liikmesriigi keskvalitsus või kohalik omavalitsus kohtleb

kaupu vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb vastavalt kas Mehhiko või liikmesriigi otseselt

konkureerivaid või asendatavaid kaupu.

ARTIKKEL 2.4

Tollimaksude kaotamine või vähendamine

1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kaotab kumbki lepinguosaline

päritolustaatusega kaubalt võetavad tollimaksud või vähendab neid vastavalt 2-A lisale ning ei

kohalda käesoleva lepingu jõustumisel tollimaksu harmoneeritud süsteemi gruppide 1–97

tariifiridadele klassifitseeritud päritolustaatusega kaubale, välja arvatud kaup, mis on nimetatud 2-

A lisa liites 2-A-1 või 2-A-2.

& /et 21

2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei tõsta lepinguosaline teise lepinguosalise

päritolustaatusega kaubalt võetavat tollimaksu ega kehtesta uut tollimaksu6.

3. Kui lepinguosaline vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära,

kohaldatakse seda tollimaksumäära teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes seni, kuni

see on madalam kui 2-A lisa kohaselt kindlaksmääratud tollimaksumäär.

4. Lepinguosalise taotlusel peavad lepinguosalised nõu, et kaaluda võimalust parandada

päritolustaatusega kauba turulepääsuks 2-A lisas sätestatud tariifset kohtlemist. Kaubandusnõukogu

võib otsustada 2-A lisa muuta7.

5. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib WTO vaidluste lahendamise

organi loal jätta päritolustaatusega kaubalt võetava tollimaksu kehtima või suurendada seda.

6 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib pärast tollimaksu ühepoolset

vähendamist tõsta kõnealuse tollimaksu 2-A lisa kohaselt asjaomaseks aastaks

kindlaksmääratud tasemele. 7 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle muudatusega asendatakse kõik 2-A lisas

sätestatud tollimaksumäärad või üleminekukategooriad.

& /et 22

ARTIKKEL 2.5

Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud

1. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba

ekspordi suhtes maksu või tasu, mis on suurem kui maks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba

suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks.

2. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita tollimaksu või tasu, mis on kehtestatud teise

lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordile või sellega seoses ja mis on suurem kui

tollimaks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks.

3. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalisel maksustada eksporti artikli 2.6 kohaselt lubatud

tasu või lõivuga.

ARTIKKEL 2.6

Tasud ja formaalsused

1. Nende tasude ja muude lõivude summa, mille lepinguosaline kehtestab teise lepinguosalise

kauba impordile või teisele lepinguosalisele suunatud kauba ekspordile või sellega seoses, on

piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega ning ei kujuta endast kodumaiste kaupade

kaudset kaitset ega impordi või ekspordi maksustamist fiskaalsetel eesmärkidel.

& /et 23

2. Lepinguosaline ei kohalda päritolustaatusega kauba suhtes tollivormistustasu8.

3. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik tasud ja lõivud, mis ta on kehtestanud seoses impordi

või ekspordiga, viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega

tutvuda.

4. Lepinguosaline ei nõua seoses teise lepinguosalise kauba importimisega konsulaartehinguid,

sealhulgas seotud lõive ja tasusid9.

ARTIKKEL 2.7

Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad

1. „Remont või muutmine“ on toote töötlemine, et parandada töödefekte või olulisi kahjustusi,

millega kaasneb toote algse funktsiooni taastamine, või tagada toote vastavus tehnilistele

kasutusnõuetele, milleta toodet ei saaks enam tavapärasel viisil kasutada ettenähtud eesmärgil.

Toote remont või muutmine hõlmab restaureerimist ja hooldust, kuid ei hõlma toimingut või

protsessi,

a) mis hävitab toote põhiomadused või loob uue või kaubanduslikult erineva toote;

8 Mehhiko puhul on tollivormistustasu „Derecho de Trámite Aduanero“. 9 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et importiv lepinguosaline võib nõuda, et tema

konsul, kes on pädev eksportiva lepinguosalise territooriumil, kinnitaks dokumendid

a) uurimise või auditi eesmärgil või

b) majapidamistarvete importimisel.

& /et 24

b) mis muudab lõpetamata toote valmistooteks või

c) mida kasutatakse toote funktsiooni oluliseks muutmiseks.

2. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis siseneb uuesti

tema territooriumile pärast seda, kui kaup on ajutiselt eksporditud tema territooriumilt teise

lepinguosalise territooriumile remondiks või muutmiseks, olenemata sellest, kas sellist remonti või

muutmist saaks teha selle lepinguosalise territooriumil, kust kaup remondiks või muutmiseks

eksporditi.

3. Lõiget 2 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega

piirkondadesse imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel remondiks, kuid mida ei

reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse.

4. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis imporditakse

ajutiselt teise lepinguosalise territooriumilt remondi või muutmise eesmärgil.

& /et 25

ARTIKKEL 2.8

Taastoodetud kaubad

1. „Taastoodetud kaup“ on harmoneeritud süsteemi gruppidesse 84–90 või rubriiki 9402

klassifitseeritud kaup, välja arvatud 2-B lisas nimetatud kaup,

a) mis on toodetud täielikult või osaliselt taaskasutatud materjalist, mis on saadud kasutatud

kaupadest;

b) mille toimivus- ja töötingimused ning eeldatav kasutusiga on sarnased samasuguse uue kauba

omadele ning

c) millele antakse sama garantii nagu samasugusele uuele kaubale.

2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise

taastoodetud kaupade suhtes korda, mis on ebasoodsam kui see, mida ta kohaldab samasuguste uute

kaupade suhtes.

3. Vastavalt käesolevast lepingust ja WTO asutamislepingust tulenevatele kohustustele võib

lepinguosaline nõuda, et taastoodetud kaup

a) oleks tema territooriumil turustamiseks või müügiks sellisena identifitseeritud, sealhulgas

erimärgistatud, et vältida tarbijate eksitamist, ning

& /et 26

b) vastaks kõikidele kohaldatavatele tehnilistele nõuetele ja eeskirjadele, mida kohaldatakse

samasuguse uue kauba suhtes.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et taastoodetud kauba suhtes kohaldatakse

artiklit 2.9. Kui lepinguosaline kehtestab kasutatud kauba suhtes impordi- ja ekspordikeelde või -

piiranguid või jätab need kehtima, ei kohalda ta neid meetmeid taastoodetud kauba suhtes.

ARTIKKEL 2.9

Impordi- ja ekspordipiirangud

Lepinguosalised ei kehtesta ega jäta kehtima ühtegi keeldu või piirangut teiselt lepinguosaliselt pärit

kauba impordi suhtes või teise lepinguosalise territooriumile suunatud mis tahes kauba ekspordi või

ekspordiks müümise suhtes vastavalt GATT 1994 XI artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele,

kui 2-C lisas ei ole sätestatud teisiti. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel, sealhulgas

selle märkused ja lisasätted, käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

& /et 27

ARTIKKEL 2.10

Impordi litsentsimine

1. Kumbki lepinguosaline võtab vastu impordi litsentsimise protseduurid ja haldab neid

kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artiklitega 1–3.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist igast uuest impordi litsentsimise

protseduurist ja igast olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul

pärast selle avaldamist ja võimaluse korral hiljemalt 60 päeva enne uue menetluse või muudatuse

jõustumist. Teade sisaldab impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teavet ning

käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlike veebisaitide elektroonilisi aadresse. Kui lepinguosaline

teavitab impordi litsentsimise lepingu artiklis 4 sätestatud impordilitsentside komiteed vastavast

uuest impordi litsentsimise protseduurist või olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri

muudatusest kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõigetega 1–3, siis loetakse, et ta on

käesolevat sätet järginud.

3. Lepinguosalise taotlusel esitab teine lepinguosaline viivitamata kogu asjakohase teabe,

sealhulgas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teabe, iga impordi litsentsimise

protseduuri kohta, mille ta kavatseb kehtestada, on kehtestanud või jätab kehtima, või olemasoleva

litsentsimisprotseduuri muudatuse kohta.

& /et 28

4. Kumbki lepinguosaline avaldab asjaomastel ametlikel veebisaitidel teabe, mille ta peab

vastavalt impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõike 4 punktile a avaldama, ning tagab, et impordi

litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teave on üldsusele kättesaadav.

ARTIKKEL 2.11

Ekspordi litsentsimine

1. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik uued ekspordi litsentsimise protseduurid või

olemasolevate ekspordi litsentsimise protseduuride muudatused, sealhulgas vajaduse korral

asjakohastel ametlikel veebisaitidel. Võimaluse korral toimub selline avaldamine hiljemalt 45 päeva

enne protseduuri või muudatuse jõustumist ja igal juhul hiljemalt asjaomase protseduuri või

muudatuse jõustumise kuupäeval.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teist

lepinguosalist oma olemasolevatest ekspordi litsentsimise protseduuridest. Kumbki lepinguosaline

teavitab teist lepinguosalist igast uuest ekspordi litsentsimise protseduurist ja igast olemasoleva

ekspordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist. Teated

peavad sisaldama viidet allikale, kus on avaldatud lõike 3 kohaselt nõutud teave, ja vajaduse korral

asjaomase ametliku veebisaidi aadressi.

& /et 29

3. Ekspordi litsentsimise protseduuride avaldamisel esitatakse järgmine teave:

a) ekspordi litsentsimise protseduuride ja nendesse tehtud muudatuste tekst;

b) kaubad, mille suhtes konkreetset ekspordi litsentsimise protseduuri kohaldatakse;

c) iga protseduuri kohta ekspordilitsentsi taotlemise menetluse kirjeldus ja kriteeriumid, millele

taotleja peab vastama, et tal oleks õigus ekspordilitsentsi taotleda, näiteks tegevusloa

omamine, investeeringu tegemine või säilitamine või lepinguosalise territooriumil teatava

ettevõtte vormis tegutsemine;

d) kontaktpunkt või -punktid, kust huvitatud isikud saavad lisateavet ekspordilitsentsi saamise

tingimuste kohta;

e) haldusasutus või -asutused, kellele taotlus või muud asjakohased dokumendid tuleb esitada;

f) meetme või meetmete kirjeldus, mida ekspordi litsentsimise protseduuri kaudu rakendatakse;

g) ajavahemik, mille jooksul iga ekspordi litsentsimise protseduur kehtib, välja arvatud juhul,

kui protseduur jääb kehtima seniks, kuni see mõnes uues väljaandes tühistatakse või seda

muudetakse;

& /et 30

h) kui lepinguosaline kavatseb ekspordikvoodi haldamiseks kasutada ekspordi litsentsimise

protseduuri, siis kvoodi üldkogus, kvoodi avamise ja sulgemise kuupäevad ja vajaduse korral

kvoodi väärtus ning

i) võimalikud vabastused või erandid nõudest hankida ekspordilitsents, kuidas neid vabastusi

või erandeid taotleda või kasutada ning nende andmise kriteeriumid.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei kohusta lepinguosalist andma

ekspordilitsentsi ega takista lepinguosalist täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ning mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise

kokkulepetest ja ekspordikontrolli kokkulepetest.

ARTIKKEL 2.12

Tolliväärtuse määramine

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad tolliväärtuse määramise

lepingust.

& /et 31

ARTIKKEL 2.13

Kaupade ajutine import

1. Kumbki lepinguosaline lubab oma õigusnormide kohaselt ajutiselt importida järgmisi kaupu,

vabastades need täielikult tingimuslikult imporditollimaksudest ja olenemata nende päritolust:

a) näitustel, messidel, kohtumistel, esitlustel või muudel sarnastel üritustel väljapanekuks või

kasutamiseks ette nähtud kaubad;

b) kutsetegevuseks vajalikud seadmed, sealhulgas ajakirjandus-, heli- või teleringhäälingu

seadmed, tarkvara, kinoseadmed ja nende lisaseadmed või tarvikud, mis on vajalikud

lepinguosalise territooriumi külastava isiku äritegevuseks, kauplemiseks või kutsealal

tegutsemiseks, et täita kindlaksmääratud ülesannet;

c) transporditaara, kaubanduslikud näidised, reklaamfilmid ja salvestised ning muud

kaubandustegevusega seoses imporditavad kaubad;

d) sportimise eesmärgil imporditavad kaubad;

e) humanitaareesmärkidel imporditavad kaubad ning

f) konkreetsetel eesmärkidel imporditavad loomad.

& /et 32

2. Kumbki lepinguosaline võib nõuda, et lõike 1 kohaselt ajutiselt imporditud kaubad oleksid

kaubad:

a) mis on ette nähtud reekspordiks, ilma et neid oleks muudetud, välja arvatud nende

kasutamisest tulenev tavapärane väärtuse vähenemine;

b) mida kasutab üksnes teise lepinguosalise kodanik või mida selle kodaniku isikliku järelevalve

all kasutab teise lepinguosalise isik oma äritegevuseks, kaubanduseks, kutsetegevuseks või

sportimiseks;

c) mida tema territooriumil ei müüda ega anta rendile;

d) mille puhul esitatakse importiva lepinguosalise nõudmisel tagatis summas, mis ei ole suurem

kui maksud, mis tuleks muidu tasuda kauba sisenemisel või lõplikul importimisel, ja mis

vabastatakse kauba eksportimisel;

e) mis on importimisel ja eksportimisel tuvastatavad;

f) mis reeksporditakse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on mõistlikult seotud ajutise

impordi eesmärgiga, ning

g) mis imporditakse koguses, mis ei ületa nende ettenähtud kasutuseks mõistlikku kogust.

& /et 33

3. Kumbki lepinguosaline lubab käesoleva artikli alusel ajutiselt imporditud kaupu reeksportida

ükskõik millise muu tollisadama või -asutuse kaudu kui see, mille kaudu need imporditi.

4. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et importija või muu isik, kes vastutab käesoleva artikli

kohaselt imporditud kauba eest, ei vastuta kauba ekspordi ebaõnnestumise eest ajutiseks impordiks

määratud tähtaja (k.a tähtaja seaduslik pikendamine) jooksul, kui ta esitab importivale

lepinguosalisele kooskõlas tema tollialaste õigusaktidega rahuldavad tõendid selle kohta, et kaup on

täielikult hävinud või pöördumatult kadunud.

ARTIKKEL 2.14

Koostöö

1. Erisätted lepinguosalistevahelise halduskoostöö kohta seoses tariifse sooduskohtlemisega on

esitatud 2-D lisas.

2. Alates ühe aasta möödumisest käesoleva lepingu jõustumisest ja kuni kaubavahetuskomitee

otsustab teisiti, vahetavad lepinguosalised igal aastal impordistatistikat. Impordistatistika

vahetamine hõlmab andmeid viimase aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad, sealhulgas

väärtust ja mahtu tariifirea tasandil teise lepinguosalise nende kaupade impordi puhul, mille suhtes

kohaldatakse käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist, ja nende kaupade puhul, mille suhtes ei

kohaldata sooduskohtlemist.

& /et 34

ARTIKKEL 2.15

Kaubavahetuskomitee

Artikli 33.4 „Allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga a loodud kaubavahetuskomitee teeb

järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva peatüki ja selle lisade rakendamise ja haldamise üle;

b) edendab lepinguosalistevahelist kaubavahetust, sealhulgas konsultatsioonide kaudu, mis

käsitlevad käesoleva lepingu kohase turulepääsu tariifse kohtlemise parandamist ja vajaduse

korral muid küsimusi;

c) pakub foorumit käesoleva peatükiga seotud küsimuste arutamiseks ja lahendamiseks;

d) tegeleb viivitamata lepinguosalistevaheliste kaubandustõketega, eelkõige nendega, mis on

seotud mittetariifsete meetmete kohaldamisega, ning vajaduse korral suunab sellised

küsimused arutamiseks kaubanduskomiteele;

e) soovitab kaubanduskomiteele käesoleva peatüki muudatusi või täiendusi;

f) koordineerib teabevahetust soodustuste kasutamiseks või muud teabevahetust

lepinguosalistevahelise kaubavahetuse kohta, mida ta võib otsustada;

& /et 35

g) vaatab harmoneeritud süsteemi tulevased muudatused läbi, et tagada, et kummagi

lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi ei muudeta, ning annab nõu kõikide

sellega seotud vastuolude lahendamiseks;

h) täidab muid ülesandeid, mida kaubanduskomitee võib talle anda.

B JAGU

Kauplemine põllumajandustoodetega

ARTIKKEL 2.16

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on põllumajandustoodetega

kauplemisega seoses vastu võtnud või kehtima jätnud.

& /et 36

ARTIKKEL 2.17

Koostöö mitmepoolsetel foorumitel

1. Lepinguosalised teevad WTO raames koostööd, et toetada üldist, reeglitel põhinevat, avatud,

mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi, soodustada

põllumajandusläbirääkimisi ning edendada põllumajandustoodetega kauplemist hõlbustavate uute

juhtpõhimõtete kehtestamist.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et mõned ekspordimeetmed, nagu ekspordikeelud, -piirangud

või -maksud, võivad avaldada põllumajandustoodete kriitilise tähtsusega tarnetele kahjulikku mõju.

Sellega seoses toetavad lepinguosalised juhtpõhimõtete kehtestamist, osaledes aktiivselt

asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel.

ARTIKKEL 2.18

Ekspordikonkurents

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ekspordisubsiidiumid“ – subsiidiumid põllumajanduslepingu artikli 1 punkti e tähenduses

ning

& /et 37

b) „samaväärse mõjuga meetmed“ – ekspordikrediit, ekspordikrediiditagatised või

kindlustusprogrammid, samuti muud meetmed, millel on ekspordisubsiidiumiga samaväärne

mõju10.

2. Lepinguosalised kinnitavad Nairobis 19. detsembril 2015 toimunud WTO ministrite

konverentsil vastu võetud ekspordikonkurentsi käsitlevas otsuses võetud kohustust rakendada kõiki

ekspordisubsiidiume ja samaväärse mõjuga ekspordimeetmeid ülima mõõdukusega ning suurendada

läbipaistvust ja parandada järelevalvet seoses kõikide ekspordisubsiidiumide ja samaväärse mõjuga

ekspordimeetmetega.

3. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita ekspordisubsiidiume ühegi põllumajandustoote suhtes,

mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise lepinguosalise territooriumile.

4. Lepinguosaline ei säilita, kehtesta ega taaskehtesta muud samaväärse mõjuga meedet ühegi

põllumajandustoote suhtes, mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise

lepinguosalise territooriumile, välja arvatud juhul, kui see samaväärse mõjuga meede vastab

asjaomases WTO asutamislepingus, otsuses või kohustuses kindlaksmääratud tingimustele.

5. Selleks et suurendada läbipaistvust ja parandada järelevalvet ekspordisubsiidiumide ja muude

samaväärse mõjuga meetmete üle, võib lepinguosaline, kellel on põhjendatud kahtlus

ekspordisubsiidiumi või muu samaväärse mõjuga meetme suhtes, mida teine lepinguosaline

kohaldab esimesele lepinguosalisele ekspordiks ettenähtud põllumajandustoote suhtes, nõuda teiselt

lepinguosaliselt vajalikku teavet kohaldatavate meetmete kohta. Nõutav teave esitatakse

viivitamata.

10 Mõiste „samaväärse mõjuga meetmed“ tõlgendamisel võivad lepinguosalised konkreetsel

juhul juhinduda nii asjaomastest WTO eeskirjadest kui ka WTO liikmete tavadest.

& /et 38

ARTIKKEL 2.19

Tariifikvootide haldamine

1. Lepinguosaline, kes kohaldab tariifikvoote kooskõlas 2-A lisaga,

a) haldab neid tariifikvoote õigeaegselt, läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt

kooskõlas oma õigusega ning

b) avalikustab õigeaegselt ja pidevalt kogu asjakohase teabe kvootide haldamise kohta,

sealhulgas olemasolevad mahud, kasutusmäärad ja kõlblikkuskriteeriumid.

2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel kõikides tariifikvootide haldamisega seotud

küsimustes. Selleks määrab kumbki lepinguosaline kontaktpunkti, mis hõlbustab

lepinguosalistevahelist suhtlemist, ja teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed.

Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

& /et 39

ARTIKKEL 2.20

Põllumajanduse allkomitee

1. Artikli 33.4 „Allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga b loodud põllumajandus

allkomitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle ning edendab koostööd, et

hõlbustada lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;

b) pakub lepinguosalistele foorumit, et arutada oma põllumajandusprogrammide arengusuundi ja

lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;

c) tegeleb kaubandustõketega, sealhulgas mittetariifsete tõketega, mis takistavad

lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;

d) hindab käesoleva peatüki mõju kummagi lepinguosalise põllumajandussektorile ja käesoleva

peatüki vahendite toimimist ning soovitab kaubavahetuskomiteele asjakohaseid meetmeid;

e) pakub foorumit käesoleva jaoga seotud küsimuste arutamiseks kooskõlastatult teiste

asjaomaste komiteede, töörühmade või muude käesoleva lepingu kohaste eriorganitega;

& /et 40

f) täidab muid ülesandeid, mida kaubavahetuskomitee võib talle anda, ning

g) esitab käesoleva lõike kohase töö tulemused kaubavahetuskomiteele arutamiseks.

3. Põllumajanduse allkomitee kohtub vähemalt korra aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

4. Eriliste asjaolude ilmnemisel tuleb põllumajanduse allkomitee lepinguosalise taotlusel ja

lepinguosaliste kokkuleppel kokku hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

C JAGU

Kauplemine veini ja kangete alkohoolsete jookidega

ARTIKKEL 2.21

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204, 2205 ja 2208

klassifitseeritud veinitoodete11 ja kangete alkohoolsete jookide suhtes.

11 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et mõiste „veinitooted“ tähistab veini ja muid

veinitooteid, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204 ja 2205.

& /et 41

ARTIKKEL 2.22

Veinivalmistustavad

1. Euroopa Liit lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Mehhikost

pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele:

a) tootemääratlused, mis on Mehhikos lubatud 2-E lisa A osas osutatud õigusnormidega, ning

b) Mehhikos lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2-E lisa

A osas osutatud õigusnormidele või mille Mehhiko pädev asutus on muul viisil heaks kiitnud

kasutamiseks eksporditavate veinide puhul, niivõrd kui Rahvusvaheline Viinamarja- ja

Veiniorganisatsioon neid soovitab ja avaldab.

Käesoleva lõike kohase loa andmisel kohaldatakse nõuet, et veinidele ei tohi lisada alkoholi ega

kanget alkoholi, välja arvatud liköörveinid, millele võib lisada viinamarjadest saadud alkoholi või

viinamarjapiiritust. Käesolev punkt ei piira võimalust lisada „vino generoso“ tootmisel muud kui

viinamarjadest saadud alkoholi, tingimusel et selline lisand on selgelt märgitud etiketile.

& /et 42

2. Mehhiko lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Euroopa Liidust

pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele:

a) tootemääratlused, mis on Euroopa Liidus lubatud 2-E lisa B osas osutatud õigusnormidega,

b) Euroopa Liidus lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2-

E lisa B osas osutatud õigusnormidele, ning

c) asjaolu, et alkoholi või kange alkoholi lisamine on välistatud kõikide veinide puhul, välja

arvatud liköörveinid, millele võib lisada ainult viinamarjadest saadud alkoholi või

viinamarjapiiritust.

3. Ühe lepinguosalise territooriumilt imporditud ja teise lepinguosalise territooriumil

turustatavates veinides võib kasutada „vitis vinifera“ viinamarjasorte ja nende hübriide, ilma et see

piiraks lepinguosalise rangemate õigusnormide kohaldamist tema territooriumil toodetud veinide

suhtes.

4. Kaubandusnõukogu võib 2-E lisa A ja B osa muuta, et lisada, kustutada või ajakohastada

viiteid tootemääratlustele ning veinivalmistustavadele ja piirangutele.

& /et 43

ARTIKKEL 2.23

Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide märgistamine

1. Lepinguosaline ei nõua veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale,

märgisele või pakendile järgmiste kuupäevade või samaväärsete kuupäevade märkimist:

a) pakendamise kuupäev;

b) villimise kuupäev;

c) tootmiskuupäev;

d) aegumiskuupäev, „kõlblik kuni“ kuupäev, kasutus- või tarbimiskuupäev, kõlblikkusaja

lõppkuupäev;

e) minimaalse säilimisaja lõppkuupäev, „parim enne“ kuupäev, „parim kvaliteet enne“ kuupäev

või

f) „müüa enne“ kuupäev.

Lepinguosaline võib nõuda minimaalse säilimisaja lõppkuupäeva esitamist juhul, kui tootele on

lisatud kergesti riknevaid koostisosi või kui tootja arvates on säilimisaeg kuni 12 kuud.

& /et 44

2. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaaral,

märgisel või pakendil esitataks kaubamärkide, marginimede või geograafiliste tähiste tõlked.

3. Lepinguosaline lubab kohustuslikku teavet, sealhulgas tõlkeid, esitada veinitoodete või

kangete alkohoolsete jookide transporditaarale kinnitatud lisamärgisel. Lisamärgised võib kinnitada

imporditud veini või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale pärast importimist, kuid enne

toote pakkumist müügiks lepinguosalise territooriumil, tingimusel et originaalmärgise kohustuslik

teave on täielikult ja täpselt kajastatud.

4. Lepinguosaline lubab kasutada partiide tunnuskoode tingimusel, et need koodid on kaitstud

kustutamise eest.

5. Lepinguosaline ei kohalda märgistamismeedet veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide

suhtes, mida turustati selle lepinguosalise territooriumil enne meetme jõustumise kuupäeva, välja

arvatud erandlikel asjaoludel.

6. Lepinguosaline lubab kasutada pudelitel jooniseid, kujutisi, pilte ja väiteid või tähiseid

tingimusel, et need ei asenda kohustuslikku märgistusteavet ega eksita tarbijat veinitoodete ja

kangete alkohoolsete jookide tegelike omaduste ja koostise osas.

7. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel oleksid

nimetatud allergeenid, mida on kasutatud veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide tootmisel ja

valmistamisel, kuid mida lõpptootes ei esine.

& /et 45

8. Lepinguosalistevahelises veinikaubanduses võib Euroopa Liidust pärit veini märgistada

Mehhikos tooteliigi nimetusega vastavalt 2-E lisa C osale.

9. Kooskõlas 20. märtsil 1883 Pariisis sõlmitud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga

(edaspidi „Pariisi konventsioon“) kaitseb kumbki lepinguosaline veinitoodete ja kangete

alkohoolsete jookide puhul järgmisi nimetusi:

a) liikmesriigi nimi ning

b) Mehhiko Ühendriikide või Mehhiko ja selle osariikide nimi.

10. Lepinguosaline lubab veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel näidata

alkoholisisaldust mahuprotsentides järgmiste lühenditega:

a) % Alc. Vol.

b) % Alc Vol.

c) % alc. vol.

d) % alc vol.

& /et 46

e) % Alc.

f) % Alc./Vol.

g) Alc( )%vol.

h) % alc/vol

i) alc( )%vol

ARTIKKEL 2.24

Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine

1. Lepinguosaline võib nõuda teiselt lepinguosaliselt imporditud ja tema turule viidud

veinitoodete puhul ainult 2-E lisa D osas sätestatud dokumente ja sertifitseerimist.

2. Lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise territooriumil toodetud veinitoodete impordi

suhtes rangemaid impordi sertifitseerimisnõudeid, kui on sätestatud käesolevas lepingus.

& /et 47

3. Kumbki lepinguosaline võib kohaldada oma õigusnorme, et teha kindlaks võltsitud või

saastunud tooted pärast nende lõplikku importi.

4. Vaidluse korral tunnustab kumbki lepinguosaline võrdlusmeetoditena rahvusvaheliste

organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standarditele

vastavaid analüüsimeetodeid või nende meetodite puudumise korral Rahvusvahelise Viinamarja- ja

Veiniorganisatsiooni meetodeid.

5. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumile importida kangeid alkohoolseid jooke

vastavalt oma õigusnormides sätestatud eeskirjadele, mis käsitlevad impordi dokumente või

sertifitseerimist ja analüüsiaruandeid.

6. Euroopa Liit nõuab tekiila ja mezcali importimisel Euroopa Liitu, et tema tollile esitataks

nende toodete kohta ekspordi autentsussertifikaat, mille on väljastanud Mehhiko tolli akrediteeritud

ja heakskiidetud vastavushindamisasutus12. Mehhiko esitab tekiila ja mezcali ekspordi

autentsussertifikaadi näidised ning teavitab veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise

allkomiteed kõikidest nende sertifikaatidega seotud muudatustest.

12 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et see ei piira kummagi lepinguosalise selliste

õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kõnealuste toodete turustamist ja müüki.

& /et 48

7. Lepinguosaline võib kehtestada teise lepinguosalise territooriumilt imporditud veinitoodetele

ja kangetele alkohoolsetele jookidele ajutised täiendavad impordi sertifitseerimisnõuded, et

reageerida avaliku korraga, näiteks tervise- või tarbijakaitsega seotud õigustatud probleemile või

võidelda pettuse vastu. Sellisel juhul esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele piisava teabe ja

annab talle piisavalt aega, et oleks võimalik täita lisanõudeid.

Sellised nõuded ei tohi kehtida kauem, kui on vaja selleks, et reageerida konkreetsele avaliku korra

probleemile või pettuseohule, mille tõttu need nõuded kehtestati.

8. Kaubandusnõukogu võib 2-E lisa D osa seoses lõikes 1 osutatud dokumentide ja

sertifitseerimisega muuta.

ARTIKKEL 2.25

Kohaldatavad normid

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, toimub käesoleva jaoga hõlmatud toodete import ja

turustamine lepinguosalistevahelises kaubanduses kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil

kehtivate õigusnormidega.

& /et 49

ARTIKKEL 2.26

Üleminekumeetmed

Tooteid, mis on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva seisuga toodetud ja märgistatud vastavalt

lepinguosalise õigusnormidele ja lepinguosalistevahelistele kehtivatele lepingutele, kuid mis ei

vasta käesolevale jaole, võivad importiva lepinguosalise territooriumil turustada järgmised isikud

järgmistel tingimustel:

a) hulgimüüjad või tootjad kahe aasta jooksul või

b) jaemüüjad kuni varude ammendumiseni.

ARTIKKEL 2.27

Teated

Kumbki lepinguosaline tagab, et ta teavitab teist lepinguosalist õigeaegselt kõikidest käesoleva

jaoga hõlmatud küsimusi käsitlevate õigusnormide muudatustest, mis mõjutavad nende vahel

kaubeldavaid tooteid.

& /et 50

ARTIKKEL 2.28

Koostöö veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise valdkonnas

1. Lepinguosalised teevad koostööd ja käsitlevad eelkõige järgmisi veini ja kangete alkohoolsete

jookidega kauplemisega seotud küsimusi:

a) tootemääratlused, toodete sertifitseerimine ja märgistamine ning

b) veinivalmistamisel kasutatavad viinamarjasordid ja nende märgistamine.

2. Selleks et hõlbustada vastastikuse abi andmist lepinguosaliste täitevasutuste vahel, määrab

kumbki lepinguosaline pädevad asutused ja organid, kes vastutavad käesoleva jaoga hõlmatud

küsimuste rakendamise ja kohaldamise eest. Kui lepinguosaline määrab rohkem kui ühe pädeva

asutuse või organi, tagab ta nende asutuste ja organite vahelise kooskõlastamise. Sellisel juhul

määrab lepinguosaline ka ühe kontaktasutuse, mis peaks toimima teise lepinguosalise asutuse või

organi jaoks ühtse kontaktpunktina.

3. Lepinguosalised teatavad üksteisele lõikes 2 osutatud pädevate asutuste ja organite nimed ja

aadressid ning nende muudatused hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise

kuupäeva.

& /et 51

4. Käesolevas artiklis osutatud asutused ja organid teevad tihedat koostööd ja otsivad võimalusi,

et veelgi parandada üksteisele antavat abi käesoleva jao kohaldamisel, eelkõige pettuste vastu

võitlemiseks.

ARTIKKEL 2.29

Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee

1. Artikli 33.4 „Allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga c loodud veini ja kangete

alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle;

b) pakub koostööfoorumit käesoleva jaoga seotud küsimustes ja teabevahetuses ning

c) tagab käesoleva jao nõuetekohase toimimise.

2. Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee võib anda

kaubandusnõukogule soovitusi ja valmistada ette otsuseid, mis võidakse käesolevas jaos sätestatud

korras vastu võtta.

& /et 52

D JAGU

Mittetariifsed turulepääsukohustused muudes sektorites

ARTIKKEL 2.30

Ravimid

Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses ravimite ja

meditsiiniseadmetega on esitatud 2-F lisas.

ARTIKKEL 2.31

Mootorsõidukid

Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses mootorsõidukite

ning nende seadmete ja osadega on esitatud 2-G lisas.

& /et 53

3. PEATÜKK

PÄRITOLUREEGLID JA -MENETLUSED

A JAGU

Päritolureeglid

ARTIKKEL 3.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris

kasutatavad grupid (kahekohalised koodid), rubriigid (neljakohalised koodid) ja alamrubriigid

(kuuekohalised koodid);

b) „pädev valitsusasutus“ – Mehhiko puhul majandusministeeriumi (Secretaría de Economía)

määratud asutus või selle õigusjärglane;

& /et 54

c) „saadetis“ – kaubad, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele vastuvõtjale või mis on

hõlmatud ühe veodokumendiga, mis kajastab kaupade saatmist eksportijalt vastuvõtjale, või

sellise dokumendi puudumisel ühe arvega;

d) „tolliasutus“ – valitsusasutus, mis lepinguosalise õiguse kohaselt vastutab tollialaste

õigusnormide haldamise, kohaldamise ja jõustamise eest;

e) „eksportija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes ekspordib selle lepinguosalise

territooriumilt ja koostab päritolukinnituse;

f) „importija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes impordib kaupa ja taotleb tariifset

sooduskohtlemist;

g) „materjal“ – koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida kasutatakse toote tootmisel;

h) „päritolustaatuseta materjalid“ – materjalid, mida ei saa käesoleva peatüki kohaselt käsitada

päritolustaatusega materjalidena;

i) „päritolustaatusega materjalid“ või „päritolustaatusega tooted“ – materjalid või tooted, mis on

käesoleva peatüki kohaselt päritolustaatusega;

& /et 55

j) „toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud sisendmaterjaliks, mida kasutatakse

hiljem teise toote valmistamisel, ning

k) „tootmine“ – mis tahes töö, töötlemine või eritoiming, sealhulgas kokkupanek.

ARTIKKEL 3.2

Üldnõuded

1. Kui lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes tariifset

sooduskohtlemist kooskõlas käesoleva lepinguga, käsitatakse järgmiseid tooteid selle lepinguosalise

päritolustaatusega toodetena, kelle territooriumil toimus viimane tootmine:

a) tooted, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud selle lepinguosalise territooriumil;

b) tooted, mis on toodetud selle lepinguosalise territooriumil üksnes päritolustaatusega

materjalidest, või

c) selle poole territooriumil toodetud tooted, mis sisaldavad päritolustaatuseta materjale,

tingimusel et need vastavad 3. lisas sätestatud nõuetele.

2. Toode, mida lõike 1 kohaselt käsitatakse lepinguosalise päritolustaatusega tootena, peab

vastama kõikidele muudele käesoleva peatüki kohaldatavatele nõuetele, mis on vajalikud tariifse

sooduskohtlemise võimaldamiseks artikli 3.16 kohase taotluse alusel.

& /et 56

3. Kui tootele on antud päritolustaatus, ei käsitata selle toote tootmisel kasutatud

päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalina, kui seda toodet kasutatakse

sisendmaterjalina muus tootes.

4. Päritolustaatuse saamiseks peab toode olema toodetud katkestamatult lepinguosalise

territooriumil vastavalt lõike 1 punktides a–c sätestatule.

ARTIKKEL 3.3

Päritolu kumulatsioon

1. Lepinguosalise territooriumilt pärit toodet käsitatakse teise lepinguosalise päritolustaatusega

tootena, kui seda kasutatakse teise lepinguosalise territooriumil sisendmaterjalina muu toote

tootmisel13.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui

a) toote tootmine ei lähe kaugemale artiklis 3.6 osutatud toimingutest ning

b) selle tootmise eesmärk, nagu nähtub ülekaalukatest tõenditest, on lepinguosaliste finants- või

maksuseadustest kõrvalehoidmine.

13 Kui lepinguosaliste päritolureeglid mõne materjali puhul erinevad, määratakse materjali

päritolu kindlaks vastavalt eksportiva lepinguosalise suhtes kohaldatavatele päritolureeglitele.

& /et 57

ARTIKKEL 3.4

Kaubad, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil

1. Järgmisi tooteid käsitatakse kaubana, mis on täielikult saadud ühe lepinguosalise

territooriumil:

a) tema maapõuest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed tooted;

b) tema territooriumil kasvatatud või koristatud taimed ja köögiviljatooted;

c) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

e) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud ning tapetud loomadest saadud tooted;

f) tema territooriumil toimunud küttimise või kalapüügi käigus saadud tooted;

g) vesiviljelusest saadud tooted, kui veeorganismid, sealhulgas kalad, molluskid, koorikloomad,

muud veeselgrootud ja veetaimed on sündinud või kasvatatud sellisest seemnevarust nagu

munad, kalamari ja niisk, kalavastsed, kalamaimud või vastsed, sekkudes tootmise

suurendamiseks kasvatus- või kasvuprotsessidesse, näiteks korrapärase asustamise, söötmise

või röövloomade eest kaitsmise teel;

& /et 58

h) merekalapüügisaadused ja muud saadused, mille lepinguosalise laev püüab merest väljaspool

territoriaalmerd;

i) lepinguosalise kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud

tooted;

j) tema territooriumil kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine taaskasutamiseks,

sealhulgas need toorained;

k) tema territooriumil toimuvatest tootmistoimingutest tekkivad jäätmed ja jäägid;

l) väljaspool lepinguosalise territoriaalmerd merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud

tooted, tingimusel et lepinguosalisel on õigus sellise merepõhja või aluspinnase kasutamiseks

või kaevandamiseks, või

m) tema territooriumil toodetud kaubad, mis on valmistatud üksnes punktides a–l nimetatud

toodetest.

2. Lõike 1 punktides h ja i kasutatud mõisted „lepinguosalise laev“ ja „lepinguosalise

kalatöötlemislaev“ tähendavad laeva või kalatöötlemislaeva, mis

a) on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis või Mehhikos;

b) sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all ning

& /et 59

c) vastab ühele järgmistest tingimustest:

i) kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko kodanikule või

ii) kuulub ettevõttele,

A) mille peakontor ja peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus või Mehhikos ning

B) mis kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa liidu liikmesriigi või Mehhiko

avalik-õiguslikele isikutele, kodanikele või ettevõtetele.

ARTIKKEL 3.5

Lubatud kõrvalekalded

1. Kui toode ei vasta 3-A lisas sätestatud nõuetele tulenevalt päritolustaatuseta materjali

kasutamisest selle tootmisel, loetakse see toode siiski poolelt pärit tooteks, tingimusel et

a) kõnealuse päritolustaatuseta materjali koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast ning

& /et 60

b) käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtegi 3-A lisas sätestatud protsendimäära

päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse või kaalu kohta.

2. Lõiget 1 ei kohaldata gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete suhtes, mille puhul

kohaldatakse 3-A lisa A jao märkustes 5 ja 6 sätestatud lubatud kõrvalekaldeid.

3. Lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud ühe

lepinguosalise territooriumil. Kui 3-A lisa kohaselt peavad toote tootmiseks kasutatud materjalid

olema täielikult saadud ühes riigis või territooriumil, kohaldatakse nende materjalide summa suhtes

lõikes 1 ette nähtud lubatud kõrvalekallet.

ARTIKKEL 3.6

Ebapiisavad töö- või töötlustoimingud

1. Olenemata artikli 3.2 lõike 1 punktist c ei käsitata toodet lepinguosalise päritolustaatusega

tootena, kui toote tootmine lepinguosalise territooriumil hõlmab ainult järgmisi päritolustaatuseta

materjalidega tehtud toiminguid:

a) toimingud, millega tagatakse transpordi ja ladustamise ajal toodete heas seisukorras säilimine,

nagu tuulutamine, laialilaotamine, kuivatamine, külmutamine, jahutamine, soolas,

vääveldioksiidis või muudes vesilahustes hoidmine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud

sarnased toimingud;

& /et 61

b) lihtne vee lisamine või lahjendamine, mis ei muuda oluliselt toote omadusi, või toodete

veetustamine või denatureerimine14;

c) tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine või kokkusobitamine, sealhulgas

tootekomplektide koostamine;

d) teritamine, lihtne lihvimine või lihtne lõikamine;

e) puuviljade, pähklite või köögiviljade koorimine, kivitustamine või lüdimine;

f) kestade eemaldamine;

g) terade eemaldamine;

h) teravilja ja riisi poleerimine või glaseerimine, riisi osaline või täielik jahvatamine;

i) toimingud suhkru värvimiseks või maitsestamiseks või suhkrutükkide vormimiseks;

kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

j) pakendite muutmine, lahtivõtmine ja kokkupanek;

k) lihtsad pakendamistoimingud;

14 Denatureerimine hõlmab alkoholi inimtoiduks kõlbmatuks muutmist mürgiste või halva

maitsega ainete lisamisega.

& /et 62

l) märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või

nende pakenditele;

m) pesemine, puhastamine ning tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kattekihtide eemaldamine;

n) lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

o) toodete lihtne segamine15 olenemata sellest, kas tegemist on eri liiki toodetega või mitte16;

p) harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a kohaselt tervik- või

valmistoodetena klassifitseeritud osade kokkupanek või muu lihtne osade kokkupanek;

q) toote lahtivõtmine osadeks või komponentideks;

r) tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

s) loomade tapmine või

t) kaks või enam punktides a–s loetletud toimingut üheskoos.

15 Toodete lihtne segamine hõlmab suhkru segamist. 16 Neid toiminguid ei kohaldata gruppide 27–30, 32–35 ja 38 segude koostamise ja segamise

suhtes.

& /et 63

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toimingut lihtsana, kui selle teostamiseks ei ole vaja

erioskusi ega spetsiaalselt nende toimingute jaoks toodetud või paigaldatud masinaid, seadmeid ega

tööriistu ja kui nende oskuste, masinate, seadmete või tööriistadega teostatud toiminguga ei

muudeta toote peamisi tunnuseid ega omadusi.

ARTIKKEL 3.7

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel on kvalifikatsiooniühikuks konkreetne toode, mida

käsitatakse põhiühikuna toote klassifitseerimisel harmoneeritud süsteemi alusel.

2. Kui toode koosneb tooterühmast või kokkupandud toodetest, mis on harmoneeritud süsteemi

tingimuste kohaselt klassifitseeritud ühte rubriiki, käsitatakse kogu tervikut kvalifikatsiooniühikuna.

3. Kui saadetis koosneb mitmest samasse rubriiki klassifitseeritud identsest tootest, käsitletakse

käesoleva peatüki kohaldamisel iga toodet eraldi.

& /et 64

ARTIKKEL 3.8

Arvestuslik eraldamine

1. Kui kauba tootmisel kasutatakse samaväärseid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta

materjale, võib materjalide haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et materjale

hoitaks eraldi varudena.

2. Kui gruppidesse 10, 15, 27, 28, 29, rubriikidesse 32.01–32.07 või rubriikidesse 39.01–39.14

kuuluvad samaväärsed päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooted on füüsiliselt kombineeritud

või segatud ühe lepinguosalise varudes enne eksporti teise lepinguosalise territooriumile, võib

nende toodete haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et neid tooteid hoitaks

eraldi varudena.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel on samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted sellised

materjalid või tooted, mis on sama liiki, sama kaubandusliku kvaliteediga ja samade tehniliste ja

füüsiliste omadustega ning mida ei saa materjalide puhul pärast lõpptootesse lisamist üksteisest

eristada.

4. Varude haldamiseks kasutatavat arvestusliku eraldamise meetodit kohaldatakse vastavalt

varude haldamise süsteemile, mis on kooskõlas lepinguosalise üldtunnustatud

raamatupidamispõhimõtetega.

& /et 65

5. Varude haldamise süsteem peab alati tagama, et selliste saadud toodete arv, mida võib

käsitada lepinguosalise päritolustaatusega toodetena, ei ole suurem kui see arv, mis oleks saadud

varude füüsilise eraldamise meetodit kasutades.

6. Varude haldamise süsteemi kasutav tootja peab pidama süsteemi toimimise kohta arvestust,

mis on vajalik asjaomase lepinguosalise tolliasutusele, et kontrollida käesoleva peatüki sätete

järgimist.

7. Lepinguosaline võib nõuda, et käesoleva artikli kohase arvestusliku eraldamise kasutamiseks

on vaja saada eelnev luba selle lepinguosalise tolliasutuselt.

8. Lepinguosalise tolliasutus võib kehtestada lõikes 7 osutatud loa andmiseks kõik tingimused,

mida ta peab asjakohaseks, ning võib loa tühistada, kui tootja kasutab seda vääralt või ei täida

mõnda muud käesolevas peatükis sätestatud tingimust.

ARTIKKEL 3.9

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

1. Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga koos saadetavaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis

kuuluvad tavapärase varustuse hulka ja on selle hinna sees või mille kohta ei esitata eraldi arvet,

käsitatakse koos kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ühe tootena.

& /et 66

2. Lõikes 1 osutatud tarvikuid, varuosi ja tööriistu ei võeta toote päritolu määramisel arvesse,

välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes

kohaldatakse 3-B lisas sätestatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalset väärtust.

ARTIKKEL 3.10

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjas 3 määratletud komplekte käsitatakse

lepinguosalise päritolustaatusega komplektidena, kui kõik nende koostisosad on päritolustaatusega

kaubad. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta kaupadest, käsitatakse

komplekti tervikuna lepinguosalise päritolustaatusega komplektina, tingimusel et päritolustaatuseta

kaupade väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

ARTIKKEL 3.11

Kõrvalised tegurid

Selleks et määrata kindlaks, kas toode on lepinguosalise päritolustaatusega toode või mitte, ei ole

vaja kindlaks määrata toote valmistamiseks kasutatavate järgmiste elementide päritolu:

a) kütus, energia, katalüsaatorid ja lahustid;

& /et 67

b) seadmed ja varustus, mida kasutatakse toote katsetamiseks või kontrollimiseks;

c) kindad, prillid, jalatsid, riided, kaitsevahendid ja -varustus;

d) masinad, tööriistad, stantsid ja valuvormid;

e) rajatised, seadmed, varuosad ja materjalid, mida kasutatakse seadmete ja hoonete

hooldamiseks;

f) määrdeained, määrded, segumaterjalid ja muud materjalid, mida kasutatakse tootmises või

seadmete ja hoonete käitamiseks, ning

g) muud materjalid, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu.

ARTIKKEL 3.12

Pakendid, pakkematerjalid ja transporditaara

1. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on pakendatud jaemüügiks, kui need on

klassifitseeritud koos tootega vastavalt harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjale 5, ei

võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse

väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimaalset

väärtust vastavalt 3-A lisale.

& /et 68

2. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on saatmiseks pakitud, ei võeta toote

päritolu määramisel arvesse.

ARTIKKEL 3.13

Tagasitoodud kaup

Kui lepinguosalise riigist kolmandasse riiki eksporditud lepinguosalise päritolustaatusega toode

tuuakse tagasi, käsitatakse seda päritolustaatuseta tootena, kui tolliasutustele ei saa tõendada, et

a) tagasitoodud kaup on sama kaup, mis eksporditi, ning

b) tagasitoodud kaup ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kauba

hea seisundi säilitamiseks kõnealuses kolmandas riigis viibimise või ekspordi ajal.

& /et 69

ARTIKKEL 3.14

Mittemuutmise põhimõte

1. Lepinguosalise impordiks deklareeritud kaup peab olema sama kaup, mida eksporditakse teise

lepinguosalise territooriumilt, kus seda käsitatakse päritolustaatusega kaubana. Kõnealust kaupa ei

tohi enne impordiks deklareerimist muuta, ümber kujundada ega teha muid toiminguid peale nende,

mis on vajalikud selle heas seisukorras hoidmiseks või märgiste, etikettide, pitserite või muude

eraldusmärkide lisamiseks või kinnitamiseks, et tagada vastavus importiva lepinguosalise

riigisisestele erinõuetele.

2. Kaupade või saadetiste ladustamine võib toimuda kolmandas riigis tingimusel, et need jäävad

selles kolmandas riigis tollijärelevalve alla.

3. Ilma et see piiraks B jao sätete kohaldamist, võib saadetiste osadeks jagamine toimuda

kolmandas riigis, kui seda teostab eksportija või see toimub eksportija vastutusel ja tingimusel, et

kaubad jäävad kõnealuses kolmandas riigis tollijärelevalve alla.

4. Lõigete 1–3 nõudeid peetakse täidetuks, välja arvatud juhul, kui tolliasutusel on põhjust

arvata vastupidist. Sellisel juhul tõendab importija kooskõlas kummagi lepinguosalise

õigusnormidega nõuetele vastavust asjakohaste vahendite abil, mille hulka kuuluvad lepingulised

veodokumendid, nagu veokirjad, faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad märgistusel või

pakendite nummerdamisel, või kauba endaga seotud tõendid.

& /et 70

ARTIKKEL 3.15

Näitused

1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse kolmandasse riiki näitusele ja müüakse

pärast näitust impordiks lepinguosalise territooriumile, kohaldatakse importimisel käesoleva

lepingu sätteid, kui tolliasutustele on tõendatud, et

a) eksportija on saatnud need tooted lepinguosalise territooriumilt sellesse kolmandasse riiki, kus

näitus toimub, ja on neid seal eksponeerinud;

b) see eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalise territooriumil

asuvale isikule;

c) tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast seda samas seisukorras, milles need

näitusele saadeti, ning

d) tooteid ei ole pärast näitusele saatmist kasutatud muudel eesmärkidel kui näitusel

esitlemiseks.

2. Päritolukinnitus tuleb koostada vastavalt B jao sätetele ja esitada importiva lepinguosalise

tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele tuleb märkida näituse nimi ja aadress.

& /et 71

3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste,

messide või samalaadsete avalike näituste või väljapanekute suhtes, mida ei korraldata isiklikel

eesmärkidel kauplustes või äriruumides kõnealuste toodete müümiseks ja mille jooksul tooted

jäävad tollikontrolli alla.

4. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib nõuda tõendeid selle kohta, et tooted on jäänud

kolmandas riigis, kus näitus toimub, tollikontrolli alla, ning täiendavaid dokumentaalseid tõendeid

selle kohta, millistel tingimustel neid on eksponeeritud.

B JAGU

Päritolumenetlused

ARTIKKEL 3.16

Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja päritolukinnitus

1. Importiv lepinguosaline võimaldab tariifset sooduskohtlemist käsitleva importija taotluse

aluse importimisel tariifset sooduskohtlemist teise lepinguosalise päritolustaatusega tootele

artikli 3.2 tähenduses, tingimusel et kõik muud käesoleva peatüki kohaldatavad nõuded on täidetud.

& /et 72

2. Tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb artikli 3.18 kohaselt väljastatud päritolukinnitusel,

mille eksportija esitab kaubaarvel või muus äridokumendis.

3. Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja lõikes 2 osutatud päritolukinnitus lisatakse impordi

tollideklaratsioonile kooskõlas importiva lepinguosalise õigusnormidega.

4. Importija, kes esitab taotluse lõikes 2 osutatud päritolukinnituse alusel, peab seda omama ja

esitama nõudmisel importiva lepinguosalise tolliasutusele päritolukinnituse koopia.

5. Artiklis 3.23 sätestatud juhtudel lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata.

ARTIKKEL 3.17

Tariifse sooduskohtlemise taotlus pärast importi

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui importija ei esitanud importimise ajal tariifse

sooduskohtlemise taotlust ja asjaomane kaup oleks importimise ajal vastanud artikli 3.2 kohaselt

sellise taotluse esitamise nõuetele kui päritolustaatusega kaup, võib importija pärast importi taotleda

tariifset sooduskohtlemist ja saada imporditud kauba eest makstud ülemäärase tollimaksu tagasi.

& /et 73

2. Importija peab tariifse sooduskohtlemise taotluse esitama hiljemalt üks aasta pärast impordi

kuupäeva. Lõike 1 kohase tariifse sooduskohtlemise võimaldamise tingimusena võib lepinguosaline

nõuda, et importija:

a) esitaks asjaomase kauba päritolukinnituse koopia;

b) esitaks kõik muud kauba importimiseks vajalikud dokumendid ning

c) kinnitaks, et kaup oli importimise ajal päritolustaatusega.

ARTIKKEL 3.18

Päritolukinnituse koostamise tingimused

1. Artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse võib koostada eksportija, kes on registreeritud:

a) Mehhikos pädeva valitsusasutuse poolt volitatud eksportijana, tingimusel et on täidetud kõik

nõuded, mida peetakse asjakohaseks, et kontrollida kauba päritolustaatust ja muude

käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist, ning

b) Euroopa Liidus eksportijana kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusnormidega

(registreeritud eksportijate süsteem).

& /et 74

2. Tolliasutus või pädev valitsusasutus annab registreeritud eksportijale numbri, mis märgitakse

päritolukinnitusele. Tolliasutus või pädev valitsusasutus haldab registreerimisprotsessi ja võib

registreerimise tühistada, kui eksportija kasutab seda vääralt.

3. Eksportija võib artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse koostada iga saadetise kohta,

mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus

ei ületa 6 000 eurot.

4. Eksportija esitab päritolukinnituse, kasutades üht 3-B lisa keeleversiooni, kaubaarvel või

muus äridokumendis, milles päritolustaatusega kaupa on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda oleks

võimalik identifitseerida.

5. Päritolukinnitusel peab olema eksportija käsitsi kirjutatud originaalallkiri. Lõike 1 kohaselt

registreeritud eksportija ei pea sellistele päritolukinnitustele alla kirjutama, tingimusel et eksportija

võtab eksportiva lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse ees täieliku vastutuse iga

päritolukinnituse eest, mis identifitseerib eksportija nii, nagu kõnealune eksportija oleks

päritolukinnitusele käsitsi alla kirjutanud.

6. Päritolukinnituse koostanud eksportija peab olema valmis esitama igal ajal eksportiva

lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse nõudmisel kõik asjakohased dokumendid, mis

tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevas peatükis sätestatud nõuete

täitmist.

7. Eksportija võib koostada päritolukinnituse asjaomase kauba eksportimise ajal või pärast

eksporti.

& /et 75

ARTIKKEL 3.19

Päritolukinnituse kehtivus

1. Päritolukinnitus kehtib üks aasta pärast selle koostamise kuupäeva.

2. Päritolukinnitus võib käsitleda:

a) toote ühte saadetist või

b) mitut identsete toodete saadetist päritolukinnituses märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa

12 kuud.

ARTIKKEL 3.20

Import osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja kooskõlas importiva lepinguosalise tolliasutuse kehtestatud tingimustega

imporditakse harmoneeritud süsteemi XV–XXI jaotiste alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi

tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata kaupu

osasaadetistena, esitatakse esimese osasaadetise importimisel tolliasutuse nõudmisel nende kaupade

kohta üks päritolukinnitus.

& /et 76

ARTIKKEL 3.21

Lahknevused ja väikesed vead

1. Päritolukinnituses ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud

dokumentides olevate andmete vahel väikeste lahknevuste avastamisel ei muuda see asjaolu

päritolukinnitust iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab

asjaomastele toodetele.

2. Importiva lepinguosalise tolliasutus ei jäta päritolukinnituses esinevate väikeste vigade,

näiteks trükivigade tõttu tariifse sooduskohtlemise taotlust rahuldamata.

ARTIKKEL 3.22

Dokumentide säilitamise nõuded

1. Importija, kes taotleb lepinguosalise territooriumile imporditud kauba suhtes tariifset

sooduskohtlemist, peab omama eksportija koostatud päritolukinnitust ja säilitama seda kolme aasta

jooksul pärast toote importimise kuupäeva või importiva lepinguosalise määratud pikema aja

jooksul.

& /et 77

2. Eksportija, kes on koostanud päritolukinnituse, peab omama päritolukinnituse ja kõikide

muude dokumentide koopiaid, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele, ja

säilitama neid kolme aasta jooksul pärast päritolukinnituse koostamist või eksportiva lepinguosalise

määratud pikema aja jooksul.

3. Käesoleva artikli kohaselt säilitatavaid dokumente võib hoida elektroonilisel kujul.

ARTIKKEL 3.23

Päritolukinnituse erandid

1. Kaupu, mis saadetakse väikese väärtusega pakkidena eraisikult eraisikule või mis kuuluvad

reisijate isikliku pagasi hulka, võib päritolustaatusega kaupadena importida ilma päritolukinnitust

nõudmata, tingimusel et neid kaupu ei impordita kaubanduslikul eesmärgil, need on deklareeritud

vastavalt käesoleva peatüki nõuetele ning selle deklaratsiooni õigsuses ei ole kahtlust.

2. Importi, mis on juhuslik ja koosneb üksnes kauba saajate või reisijate või nende pereliikmete

isiklikuks tarbeks mõeldud toodetest, ei käsitata impordina kaubanduslikul eesmärgil, kui kauba

laadi ja koguse põhjal on ilmne, et sellel puudub kaubanduslik eesmärk, tingimusel et import ei ole

osa impordiseeriast, mida võib põhjendatult käsitada impordina, mida teostatakse eraldi selleks, et

vältida päritolukinnituse nõude täitmist.

& /et 78

3. Lõikes 1 osutatud kaupade koguväärtus ei tohi olla üle 500 euro või sellele vastava summa

lepinguosalise vääringus, kui tegemist on väikese väärtusega pakenditega, või üle 1 200 euro või

sellele vastava summa lepinguosalise vääringus, kui tegemist on reisijate isikliku pagasi hulka

kuuluvate kaupadega.

4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist vastu võtmast asjakohaseid

tollikontrolle, et tagada lõigete 1–3 nõuete täitmine.

ARTIKKEL 3.24

Kauba päritolu kontrollimine ja halduskoostöö

1. Lepinguosalised edastavad üksteisele päritolukinnituste kontrollimise eest vastutavate

tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste aadressid ja kontaktandmed.

2. Käesoleva peatüki nõuetekohase kohaldamise tagamiseks abistavad lepinguosalised üksteist

oma tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste kaudu, et kontrollida kauba päritolustaatust ning

päritolukinnituste autentsust ja neis kinnitustes esitatud teabe õigsust.

& /et 79

3. Päritolukinnitusi kontrollitakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tolliasutusel

on põhjendatud kahtlusi kinnituse autentsuse, asjaomase kauba päritolustaatuse või muude

käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmise suhtes.

4. Lõike 3 rakendamiseks esitab importiva lepinguosalise tolliasutus eksportiva lepinguosalise

tolliasutusele või pädevale valitsusasutusele kirjalikult taotluse päritolu kontrollimiseks, esitades

järgmised andmed:

a) taotluse esitanud tolliasutuse andmed;

b) kontrollitava eksportija nimi;

c) kontrollimise objekt ja ulatus ning

d) päritolukinnituse koopia ja vajaduse korral kõik muud asjakohased dokumendid.

5. Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus. Selleks on tal

õigus nõuda mis tahes tõendeid ja viia läbi eksportija raamatupidamisarvestuse kontroll või muu

kontroll, mida ta peab asjakohaseks.

& /et 80

6. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus teavitab kontrolli taotlenud

tolliasutust võimalikult kiiresti kontrolli tulemustest. Tulemused esitatakse kirjalikus aruandes,

milles on selgelt märgitud, kas asjaomaseid kaupu võib käsitada päritolustaatusega kaupadena, kas

päritolukinnitus on autentne ja kas muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud. Kirjalik aruanne

sisaldab järgmist:

a) kontrolli tulemused;

b) kontrollitud kaupade kirjeldus ning päritolureegli kohaldamiseks vajalik tariifne

klassifikatsioon;

c) kauba päritolustaatuse põhjenduse kirjeldus ja selgitus ning

d) olemasolu korral tõendavad dokumendid.

7. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollimise

taotluse esitamise kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et teha kindlaks kõnealuse

dokumendi autentsus või kauba päritolu, on taotluse esitanud tolliasutusel õigus keelduda tariifse

sooduskohtlemise võimaldamisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

& /et 81

8. Importiv lepinguosaline teatab eksportivale lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast kirjaliku

aruande saamist, kui käesoleva artikli kohaste kontrollimenetlustega või päritolureeglite

tõlgendamisega seoses esineb eriarvamusi selle kindlaksmääramisel, kas kaup kvalifitseerub

päritolustaatusega tooteks, ja neid eriarvamusi ei ole kontrolli taotlenud tolliasutuse ja kontrolli eest

vastutava tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse vaheliste konsultatsioonide käigus võimalik

lahendada.

9. Kummagi lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised nende eriarvamuste

lahendamiseks konsultatsioone ja viivad need lõpule 90 päeva jooksul pärast lõikes 8 osutatud teate

kuupäeva. Konsultatsioonide läbiviimise tähtaega võib juhtumipõhiselt lepinguosaliste vastastikusel

kirjalikul nõusolekul pikendada. Lepinguosalised püüavad need erimeelsused lahendada artikli 33.4

„Allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga d loodud tolli, kaubanduse lihtsustamise ja

päritolureeglite allkomitees.

10. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalise tolliasutust võtmast muid meetmeid, mida ta peab

vajalikuks seni, kuni lõikes 8 osutatud erimeelsused on käesoleva lepingu alusel lahendatud.

& /et 82

ARTIKKEL 3.25

Konfidentsiaalsus

1. Kumbki lepinguosaline säilitab kooskõlas oma õigusega teise lepinguosalise poolt käesoleva

peatüki kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitseb seda teavet avalikustamise eest.

2. Importiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus võib kasutada teiselt

lepinguosaliselt saadud teavet ainult käesoleva peatüki kohaldamise eesmärgil.

3. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus ei avalda eksportijalt saadud

konfidentsiaalset äriteavet, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

4. Importiv lepinguosaline ei kasuta teavet, mille tema tolliasutus on käesoleva peatüki kohaselt

saanud, kohtu või kohtuniku läbiviidavas kriminaalmenetluses, välja arvatud juhul, kui importiv

lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist ametlikult kirjalikult teabest, mida ta kavatseb

kasutada, ja selle kasutamise põhjendusest ning tingimusel, et eksportiv lepinguosaline ei esita

vastuväiteid.

& /et 83

5. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist kasutamast

konfidentsiaalset teavet käesoleva peatükiga seotud tollialaste õigusaktide haldamiseks või

rakendamiseks või muul lepinguosaliste õigusnormidega ettenähtud viisil, sealhulgas

haldusmenetluses, kohtulaadse asutuse menetluses või kohtumenetluses.

ARTIKKEL 3.26

Haldusmeetmed ja -karistused

Lepinguosaline kohaldab haldusmeetmeid ja -karistusi kõikide isikute suhtes, kes on koostanud või

lasknud koostada ebaõiget teavet sisaldava dokumendi, et saavutada kaupade tariifne

sooduskohtlemine.

C JAGU

Muud sätted

ARTIKKEL 3.27

Peatüki kohaldamine Ceuta ja Melilla suhtes

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma Euroopa Liidu puhul mõiste „lepinguosaline“

Ceutat ega Melillat.

& /et 84

2. Ceutasse või Melillasse imporditavate Mehhikost pärit kaupade suhtes kohaldatakse sama

tollikohtlemist käesoleva lepingu alusel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit

kaupade suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa Ühendustega ühinemise akti

protokolli nr 2 alusel. Mehhiko võimaldab Ceutast ja Melillast pärit käesoleva lepinguga hõlmatud

kaupade impordi suhtes sama tollikohtlemist, mida võimaldatakse Euroopa Liidust imporditud ja

sealt pärinevate kaupade suhtes.

3. Käesolevas peatükis osutatud päritolureegleid ja päritolumenetlusi kohaldatakse mutatis

mutandis kaupade suhtes, mida eksporditakse Mehhikost Ceutasse ja Melillasse, ning kaupade

suhtes, mida eksporditakse Ceutast ja Melillast Mehhikosse.

4. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühe territooriumina.

5. Eksportija märgib päritolukinnituse teksti lahtrisse 3 „Mehhiko“ või „Ceuta ja Melilla“

sõltuvalt kauba päritolust.

6. Hispaania tolliasutus vastutab käesoleva peatüki kohaldamise ja rakendamise eest Ceutas ja

Melillas.

& /et 85

ARTIKKEL 3.28

Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik

Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupade tariifne sooduskohtlemine ja nende kaupade

päritolu kindlaksmääramine on sätestatud 3-C lisas.

ARTIKKEL 3.29

Selgitavad märkused

Selgitavad märkused käesoleva peatüki tõlgendamise, kohaldamise ja haldamise kohta on esitatud

3-D lisas.

ARTIKKEL 3.30

Üleminekusätted

1. Kaupade suhtes, mille kohta on enne käesoleva lepingu jõustumist esitatud tariifse

sooduskohtlemise ja impordi taotlus, kohaldatakse EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta

otsuse nr 2/2000 III lisas ja selle I–V liites sätestatud eeskirju ja tingimusi maksimaalselt kolm

aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

& /et 86

2. EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 III lisa ja selle I–V liite

sätete kohaselt väljastatud päritolutõend ei kehti kaupade puhul, mille suhtes ei ole käesoleva

lepingu jõustumise kuupäevaks tariifse sooduskohtlemise taotlust esitatud.

3. Kaupade puhul, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal on kas teel eksportiva lepinguosalise

territooriumilt importiva lepinguosalise territooriumile või on importiva lepinguosalise tollikontrolli

all, kusjuures imporditollimakse ja muid impordimakse ei ole tasutud, esitatakse tariifse

sooduskohtlemise taotlus kooskõlas artikliga 3.16, tingimusel et need kaubad vastavad käesoleva

peatüki nõuetele.

ARTIKKEL 3.31

Peatükki tehtud muudatused

Kaubandusnõukogu võib käesoleva peatüki ja 3-A kuni 3-D lisade sätteid oma otsusega muuta.

ARTIKKEL 3.32

Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee

Käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks ja toimimiseks on tolli, kaubanduse lihtsustamise

ja päritolureeglite allkomitee ülesanded loetletud artiklis 4.17 „Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja

päritolureeglite allkomitee“.

& /et 87

4. PEATÜKK

TOLLI JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

ARTIKKEL 4.1

Üldeesmärgid

1. Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse lihtsustamise olulisust arenevas üleilmses

kaubanduskeskkonnas.

2. Lepinguosalised tunnistavad, et nad peaksid oma impordi-, ekspordi- ja transiidinõuete ja -

protseduuride puhul võtma arvesse tolli ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid

tolli- ja kaubandusalaseid õigusakte ja standardeid, näiteks 18. mail 1973 Kyotos sõlmitud ja

1999. aasta juunis Maailma Tolliorganisatsiooni nõukogu vastu võetud tolliprotseduuride

lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni sisulisi elemente, 14. juunil

1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni kaupade kirjeldamise ja kodeerimise

harmoneeritud süsteemi kohta ning 2005. aasta juunis vastu võetud Maailma Tolliorganisatsiooni

ülemaailmse kaubanduse kindlustamise ja hõlbustamise standardite raamistikku (edaspidi „SAFE

standardite raamistik“) ning Maailma Tolliorganisatsiooni tolliandmete mudelit.

& /et 88

3. Lepinguosalised tunnistavad, et nende õigusnormid peavad olema mittediskrimineerivad ning

tolliprotseduurid peavad põhinevad nüüdisaegsetel meetoditel ja tulemuslikel kontrollidel, et

saavutada seadusliku kaubanduse kaitse ja lihtsustamine.

4. Samuti tunnistavad lepinguosalised, et nende tolliprotseduurid ei tohi olla rohkem halduslikult

koormavad ega kaubandust piiravad, kui on vaja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, ning et

neid protseduure tuleks kohaldada prognoositaval, järjekindlal ja läbipaistval viisil.

5. Tegevuse läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks teeb kumbki

lepinguosaline järgmist:

a) vaatab nõuded ja formaalsused läbi ning võimaluse korral lihtsustab neid, et tagada kauba

kiire vabastamine ja vormistamine;

b) teeb tööd tolli- ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide edasise lihtsustamise ja

standardimise nimel, et vähendada kauplejate või ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete aja- ja rahakulu, ning

c) tagab kõrgeimate usaldusväärsusstandardite säilitamise, rakendades meetmeid, mis kajastavad

tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonna asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja

õigusaktide põhimõtteid.

& /et 89

6. Lepinguosalised lepivad kokku tõhustada oma koostööd, et tagada, et asjaomased õigusaktid

ja menetlused ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkus vastaksid kaubanduse lihtsustamise

eesmärkidele, tagades samal ajal tulemusliku tollikontrolli.

ARTIKKEL 4.2

Läbipaistvus ja avaldamine

1. Kumbki lepinguosaline näeb vajaduse korral ette korrapäraste konsultatsioonide korraldamise

oma territooriumil asuvate piiriasutuste ja kauplejate või muude sidusrühmade vahel.

2. Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata mittediskrimineerival ja kergesti kättesaadaval

viisil, sealhulgas internetis ja võimaluse korral inglise keeles, oma õigusnormid ning üldised

haldusmenetlused ja suunised, mis on seotud tolli ja kaubanduse lihtsustamisega. Need hõlmavad

järgmist:

a) impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduurid, sealhulgas sadama-, lennujaama- ja muud

sisenemisprotseduurid ning nõutavad vormid ja dokumendid;

b) kohaldatavad tollimaksumäärad ja muud maksud, mis on kehtestatud impordi või ekspordi

suhtes või sellise impordi või ekspordiga seoses;

c) tasud ja lõivud, mille valitsusasutused on kehtestanud impordile, ekspordile või transiidile või

sellise impordi, ekspordi või transiidiga seoses;

& /et 90

d) kaupade klassifitseerimise või tolliväärtuse määramise eeskirjad;

e) päritolureeglitega seotud üldkohaldatavad õigusnormid ja haldusotsused;

f) impordi-, ekspordi- või transiidipiirangud või -keelud;

g) karistussätted impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste rikkumise eest;

h) kaebuste esitamise kord;

i) mis tahes riigi või riikidega sõlmitud impordi-, ekspordi- või transiidilepingud või nende

osad;

j) tariifikvootide haldamisega seotud menetlused;

k) sadamate ja piiripunktide tolliasutuste lahtiolekuajad ja töökord ning

l) teabekeskused teabepäringute esitamiseks.

3. Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas oma õigusnormidega kauplejatele ja teistele

huvitatud isikutele võimaluse ja mõistliku aja, et esitada märkusi tolli ja kaubanduse lihtsustamisega

seotud üldkohaldatavate õigusnormide kavandatava kehtestamise või muutmise kohta.

& /et 91

4. Kumbki lepinguosaline tagab kooskõlas oma õigusnormidega, et tolli ja kaubanduse

lihtsustamisega seotud uued või muudetud üldkohaldatavad õigusnormid ja igasugune teave nende

kohta tehakse avalikult kättesaadavaks võimalikult varakult enne nende jõustumist, et kauplejad ja

teised huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda.

5. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata tollimaksu- või

tariifimäärade muutmise või leevendava mõjuga meetmete suhtes, selliste meetmete suhtes, mille

tõhusust lõigete 3 ja 4 järgimine kahjustaks, kiireloomulistel asjaoludel kohaldatavate meetmete

suhtes või oma riigisisese õiguse ja õigussüsteemi väikeste muudatuste suhtes.

6. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab ühe või mitu teabekeskust, mis tegelevad kauplejate

ja teiste huvitatud isikute päringutega tolli- ja muude kaubanduse lihtsustamise küsimuste kohta,

ning avaldab internetis teabe selliste päringute esitamise kohta.

7. Lepinguosaline ei tohi nõuda päringutele vastamise või nõutavate vormide ja dokumentide

esitamise eest tasu.

8. Teabekeskused vastavad päringutele ning esitavad vormid ja dokumendid kummagi

lepinguosalise määratud mõistliku aja jooksul, mis võib päringu laadist või keerukusest sõltuvalt

erineda.

& /et 92

ARTIKKEL 4.3

Andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded

1. Impordi-, ekspordi- ja transiidiformaalsustele ning andmetele ja dokumentidele kehtivate

nõuete lihtsustamiseks ja nende arvu ja keerukuse vähendamiseks tagab kumbki lepinguosaline

vajaduse korral, et neile formaalsustele, andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded

a) võetakse vastu ja neid kohaldatakse kaupade kiireks vabastamiseks, kui vabastamise

tingimused on täidetud;

b) võetakse vastu ja neid kohaldatakse nii, et nende eesmärk on vähendada kauplejate ja

ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud aja- ja rahakulu;

c) on kõige vähem kaubandust piirav alternatiiv, kui kõnealuse poliitikaeesmärgi või kõnealuste

poliitikaeesmärkide saavutamiseks on mõistlikult võimalikud kaks või rohkem alternatiivi,

ning

d) tunnistatakse kehtetuks (sh nende osad), kui need ei ole enam vajalikud.

2. Kumbki lepinguosaline kohaldab kaupade vabastamisel kogu oma territooriumil ühtseid

tolliprotseduure ning tolliandmetele ja -dokumentidele kehtivaid nõudeid. Käesoleva lõike sätted ei

takista lepinguosalisel oma tolliprotseduure ning andmetele ja dokumentidele kehtivaid nõudeid

eristada selliste elementide alusel nagu riskijuhtimine, kauba laad ja liik või transpordivahend.

& /et 93

ARTIKKEL 4.4

Automatiseerimine ja infotehnoloogia kasutamine

1. Kumbki lepinguosaline teeb järgmist:

a) kasutab lepinguosalistevahelise kaubanduse lihtsustamiseks kauba vabastamise menetlust

kiirendavat infotehnoloogiat;

b) teeb tolli kasutajatele kättesaadavaks elektroonilised süsteemid;

c) lubab esitada tollideklaratsioone elektroonilisel kujul ning

d) kasutab elektroonilisi või automatiseeritud riskijuhtimissüsteeme.

2. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad tasuda

impordi ja ekspordi korral tolliasutuste kogutavad tollimaksud, maksud, lõivud ja muud tasud

elektrooniliselt.

& /et 94

ARTIKKEL 4.5

Kauba vabastamine

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad

a) kauba viivitamatult vabastada ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik

lepinguosalise tolliõiguse ja muude kaubandusega seotud õigusnormide järgimise tagamiseks;

b) tolliandmete ja -dokumentide ning muu teabe eelnevat elektroonilist esitamist ja töötlemist

enne kauba saabumist, et kauba saabumisel oleks võimalik see tollikontrollist vabastada;

c) kauba vabastada selle saabumiskohas, ilma et see viidaks ajutiselt ladudesse või muudesse

rajatistesse, ning

d) kauba vabastada enne tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude lõplikku kindlaksmääramist,

kui neid ei määrata kindlaks enne kauba saabumist või kohe kauba saabumisel, ja tingimusel,

et kõik muud õigusaktidega kehtestatud nõuded on täidetud; lepinguosaline võib enne kauba

vabastamist nõuda, et importija esitaks piisava tagatise garantii, rahalise tagatise või muus

asjakohases vormis, mis ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik tagatisega kaetud

kauba eest tasumisele kuuluvate tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude tasumise

tagamiseks, ja mis tühistatakse, kui kõnealune tagatis ei ole enam nõutav.

& /et 95

2. Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusnormidega võtta vastu või jätta kehtima

meetmeid, mis võimaldavad kauplejatel või ettevõtjatel saada kasu tolliprotseduuride täiendavast

lihtsustamisest.

ARTIKKEL 4.6

Riskijuhtimine

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, mis

võimaldab tema tolliasutustel keskenduda oma kontrollitegevuses kõrge riskitasemega saadetistele

ja kiirendada madala riskitasemega saadetiste vabastamist.

2. Kumbki lepinguosaline kavandab ja kohaldab riskijuhtimist viisil, mis võimaldab vältida

meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud

piiramist.

3. Kumbki lepinguosaline tugineb riskijuhtimisel riskide hindamisele asjakohaste

valikukriteeriumide alusel.

4. Kumbki lepinguosaline võib riskijuhtimise raames ka pisteliselt saadetisi tollikontrolliks

valida.

5. Kaubanduse lihtsustamiseks vaatab kumbki lepinguosaline lõikes 1 osutatud

riskijuhtimissüsteemi korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda.

& /et 96

ARTIKKEL 4.7

Eelotsused

1. Eelotsus on kirjalik otsus, mille lepinguosaline esitab taotlejale oma tolliasutuse kaudu enne

taotlusega hõlmatud kauba importimist tema territooriumile ja milles sätestatakse, millist kohtlemist

peab lepinguosaline kauba suhtes impordi ajal kohaldama seoses järgmisega:

a) kauba tariifne klassifitseerimine;

b) kauba päritolustaatus17 ja

c) muud küsimused, milles lepinguosalised kokku lepivad.

2. Lepinguosaline väljastab taotluse esitajale eelotsuse mõistliku tähtaja jooksul, sealhulgas

elektroonilisel kujul, tingimusel et taotlus sisaldab kogu vajalikku teavet kooskõlas asjaomase

lepinguosalise õigusnormidega. Lepinguosaline võib nõuda selle kauba näidist, mille kohta taotleja

eelotsust taotleb.

3. Eelotsus kehtib vähemalt kolm aastat pärast selle väljastamist, välja arvatud juhul, kui selle

otsuse aluseks olevad õigusnormid, faktid või asjaolud on muutunud.

17 Vastavalt WTO päritolureeglite lepingule või käesoleva lepingu 3. peatükile „Päritolureeglid

ja -menetlused“.

& /et 97

4. Lepinguosaline võib keelduda eelotsuse tegemisest, kui eelotsuse aluseks olevad faktid ja

asjaolud kuuluvad halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamisele või kui taotlus ei põhine

tegelikel ja konkreetsetel faktidel või ei ole seotud eelotsuse kavandatud kasutamisega.

Lepinguosaline, kes keeldub eelotsuse tegemisest, teatab sellest viivitamata kirjalikult taotlejale,

esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse.

5. Kumbki lepinguosaline avaldab vähemalt järgmise teabe:

a) eelotsuse taotlemisele esitatavad nõuded, sealhulgas esitatav teave ja taotluse vorm;

b) tähtaeg, mille jooksul eelotsus tehakse, ning

c) ajavahemik, mille jooksul eelotsus kehtib.

6. Kui lepinguosaline tühistab eelotsuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks, teatab ta

sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. Lepinguosaline võib

eelotsuse tagasiulatuvalt tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui otsus

põhines taotleja esitatud puudulikul, ebaõigel, ebatäpsel, valel või eksitaval teabel.

7. Lepinguosalise tehtud eelotsus on nii taotleja osas selle lepinguosalise jaoks kui ka taotleja

jaoks siduv.

& /et 98

8. Lepinguosaline vaatab taotleja kirjaliku taotluse korral eelotsuse või selle tühistamise,

muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse läbi.

9. Lepinguosaline teeb eelotsuste sisu avalikult kättesaadavaks, sealhulgas internetis, võttes

arvesse oma õigusnormides sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

ARTIKKEL 4.8

Volitatud ettevõtjad

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab kindlaksmääratud kriteeriumidele vastavate

ettevõtjate (edaspidi „volitatud ettevõtja“) jaoks kooskõlas SAFE standardite raamistikuga

kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammi (edaspidi „volitatud ettevõtjate programm“).

2. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise konkreetsed kriteeriumid18 avaldatakse ja need on

seotud kummagi lepinguosalise õigusnormides või menetlustes sätestatud nõuete täitmisega või

täitmata jätmise ohuga.

18 Lepinguosaline võib kasutada WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikes 7.2

sätestatud kriteeriume.

& /et 99

3. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise kriteeriumid ei tohi olla kavandatud ja neid ei tohi

kohaldada viisil, mis võimaldab või tekitab meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist

ettevõtjate vahel, kui valitsevad samad tingimused, ning need peavad võimaldama väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate osalemist.

4. Volitatud ettevõtjate programm peab hõlmama volitatud ettevõtjate jaoks erisoodustusi, võttes

arvesse lepinguosaliste kohustusi kooskõlas 27. novembril 2014 vastu võetud WTO kaubanduse

lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikega 7.3.

5. Lepinguosalised teevad koostööd oma volitatud ettevõtjate programmide vastastikuseks

tunnustamiseks, kui see on asjakohane ja otstarbekas, tingimusel et need programmid on kooskõlas

ning põhinevad samaväärsetel kriteeriumidel ja hüvedel.

ARTIKKEL 4.9

Läbivaatamine ja edasikaebamine

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti

kättesaadavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebus tolliküsimuses tehtud otsuse peale.

& /et 100

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et isikul, kellele on suunatud tolliküsimuses tehtud otsus, on

tema territooriumil kättesaadavad järgmised menetlused:

a) halduskorras läbivaatamine otsuse teinud ametnikust või asutusest kõrgema või sõltumatu

haldusasutuse poolt või kaebuse esitamine sellisele haldusasutusele või

b) otsuse kohtulik kontroll või edasikaebamine kohtule.

3. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui isik on esitanud tolliasutusele taotluse otsuse

tegemiseks, kuid ei ole saanud selle taotluse kohta asjakohase tähtaja jooksul otsust, on tal õigus

esitada kaebus.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 2 osutatud isikule esitatakse haldusotsus koos selle

põhjendustega, et tal oleks vajaduse korral võimalik algatada läbivaatamis- või

edasikaebamismenetlus.

ARTIKKEL 4.10

Karistused

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette karistused kaupade impordi, ekspordi ja transiidi puhul

tollialaste või muude õigusaktidega seotud õigusnormide või menetlusnõuete täitmata jätmise eest.

& /et 101

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tollialased õigusnormid näevad ette proportsionaalsete

ja mittediskrimineerivate karistuste määramise tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete

rikkumise eest.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tolliasutus määrab tollialaste õigusnormide või

menetlusnõuete rikkumise eest karistused ainult rikkumise eest õiguslikult vastutavale isikule.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et määratav karistus sõltub juhtumi faktidest ja asjaoludest ning

vastab rikkumise ulatusele ja raskusastmele.

5. Kumbki lepinguosaline väldib karistuste ja tollimaksude määramisel ja kogumisel soodustusi

või huvide konflikti.

6. Kummalgi lepinguosalisel soovitatakse karistuse määramisel võtta võimaliku karistust

kergendava tegurina arvesse vabatahtlikku teabe esitamist enne, kui tolliasutused tollialaste

õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise avastavad.

7. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui tema tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete

rikkumise eest määratakse karistus, esitatakse isikule, kellele karistus määratakse, kirjalik selgitus,

milles märgitakse rikkumise laad ja kohaldatav õigusnorm või menetlus, mille alusel on kindlaks

määratud rikkumise eest ette nähtud karistuse suurus või ulatus.

& /et 102

8. Kumbki lepinguosaline näeb oma õigusnormides või menetlustes ette kindla tähtaja, mille

jooksul võib tema tolliasutus algatada menetluse karistuse määramiseks tollialaste õigusnormide või

menetluste rikkumise eest.

ARTIKKEL 4.11

Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi

1. Lepinguosalised tagavad, et nende vastavad asutused teevad tolliküsimustes koostööd, et

tagada artiklis 4.1 sätestatud eesmärkide saavutamine.

2. Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas järgmiselt:

a) teabe vahetamine nende tollialaste õigusnormide ja nende rakendamise ning tolliprotseduuride

kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

i) tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine;

ii) tolliasutuste poolt piiril võetavad meetmed;

iii) transiidi ja ümberlaadimise hõlbustamine;

iv) dialoog äriringkondadega ning

v) tarneahela turvalisus ja riskijuhtimine;

& /et 103

b) koostöö rahvusvahelise kaubanduse tarneahela turvalisuse tagamise ja toimimise

hõlbustamise tollialaste aspektide osas kooskõlas SAFE standardite raamistikuga, sealhulgas

seoses artiklis 4.8 osutatud volitatud ettevõtjate programmide ja nende vastastikuse

tunnustamisega;

c) ühiste algatuste väljatöötamise kaalumine seoses impordi, ekspordi, muude tolliprotseduuride

ja kaubanduse lihtsustamisega, sealhulgas tehnilise abi andmisega;

d) tollialase koostöö tugevdamine sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO ja

Maailma Tolliorganisatsioon;

e) võimaluse korral miinimumstandardite kehtestamine riskijuhtimismeetodite ning nendega

seotud nõuete ja programmide jaoks; kui see on asjakohane ja otstarbekas, kaaluvad

lepinguosalised ka riskijuhtimismeetodite, riskistandardite ja julgestuskontrolli vastastikust

tunnustamist;

f) impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuride andmenõuete ühtlustamine, rakendades

ühiseid standardeid ja andmeelemente kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni

andmemudeliga, ning

g) dialoogi pidamine lepinguosaliste poliitikaekspertide vahel, et edendada eelotsuste

kasulikkust, tõhusust ja kohaldatavust.

& /et 104

3. Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes vastastikku haldusabi vastavalt vastastikust

haldusabi käsitleva lisa sätetele, mis võeti vastu ELi-Mehhiko ühisnõukogu 15. detsembri

2004. aasta otsusega nr 5/2004 ning mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja muudetud

selle osaks. Käesoleva peatüki kohase teabevahetuse toimumisel lepinguosaliste vahel kohaldatakse

mutatis mutandis kõnealuse lisa artiklis 10 sätestatud nõudeid, mis käsitlevad teabe

konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset, ning lepinguosaliste asjakohaste õigusnormidega ette

nähtud konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõudeid.

ARTIKKEL 4.12

Ühtne kontaktpunkt

1. Kumbki lepinguosaline püüab välja töötada või säilitada ühtse kontaktpunkti süsteemid, et

hõlbustada kogu tollialaste ja muude õigusaktidega nõutava teabe ühtset elektroonilist esitamist

kaupade impordi, ekspordi ja transiidi kohta.

2. Lepinguosalised püüavad teha koostööd oma ühtse kontaktpunkti süsteemide

koostalitlusvõime ja ühtlustamise edendamiseks, sealhulgas jagades ühtse kontaktpunkti süsteemide

arendamisel ja kasutuselevõtul saadud kogemusi.

& /et 105

ARTIKKEL 4.13

Transiit ja ümberlaadimine

1. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumi kaudu toimuva transiidi ja ümberlaadimise

hõlbustamise ja tõhusa kontrolli.

2. Kumbki lepinguosaline püüab edendada ja rakendada piirkondlikku transiidikorraldust, et

hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust.

3. Kumbki lepinguosaline tagab kõikide asjaomaste ametiasutuste ja ametkondade koostöö ja

tegevuse koordineerimise oma territooriumil, et hõlbustada transiitliiklust.

4. Kumbki lepinguosaline lubab viia impordiks ette nähtud kauba tollikontrolli all

sisenemistolliasutusest oma territooriumil asuvasse teise tolliasutusse, kus kaup vabastatakse või

vormistatakse.

ARTIKKEL 4.14

Tollivormistusjärgne audit

1. Kauba vabastamise kiirendamiseks kehtestab kumbki lepinguosaline või säilitab

tollivormistusjärgse auditi, et tagada vastavus oma tollialastele õigusnormidele.

& /et 106

2. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid riskipõhiselt.

3. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid läbipaistvalt. Kui audit viiakse

läbi ja selle tulemused on lõplikud, teavitab lepinguosaline viivitamata isikut, kelle andmeid

auditeeritakse, tulemustest, tulemuste põhjustest ning auditeeritava isiku õigustest ja kohustustest.

4. Lepinguosalised mõistavad, et tollivormistusjärgse auditi käigus saadud teavet võib kasutada

edasistes haldus- või kohtumenetlustes.

5. Lepinguosalised kasutavad riskijuhtimise kohaldamisel võimaluse korral tollivormistusjärgse

auditi tulemusi.

ARTIKKEL 4.15

Tollimaaklerid

1. Lepinguosaline ei nõua oma tollialastes õigusnormides tollimaaklerite kohustuslikku

kasutamist.

2. Kumbki lepinguosaline avalikustab oma meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta.

3. Kumbki lepinguosaline kohaldab tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid ja objektiivseid

reegleid.

& /et 107

ARTIKKEL 4.16

Eksportkauba eelinspekteerimine

Lepinguosaline ei nõua seoses kauba tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramisega

kohustuslikku eelinspekteerimist, nagu on sätestatud WTO eelinspekteerimise lepingus19.

ARTIKKEL 4.17

Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee

1. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee annab aru kaubanduskomiteele.

2. Artikli 33.4 „Allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti d kohaselt loodud tolli,

kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee tagab käesoleva peatüki, 3. peatüki

„Päritolureeglid ja -menetlused“, artikli 4.11 lõikes 3 osutatud vastastikust haldusabi tolliküsimustes

käsitleva lisa ja lepinguosaliste vahel kokku lepitud täiendavate tollialaste sätete nõuetekohase

toimimise ning uurib kõiki nende kohaldamisest tulenevaid küsimusi.

19 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei välista sanitaar- ja

fütosanitaarotstarbelist eelinspekteerimist.

& /et 108

3. Allkomitee teeb järgmist:

a) koostab vajaduse korral kaubanduskomiteele asjakohaseid soovitusi järgmistes küsimustes:

i) 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamine ja haldamine ning

ii) kõik 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ muudatused;

b) võtab vastu selgitavaid märkusi 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamise

hõlbustamiseks;

c) teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle;

d) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada kõiki tolliküsimusi, sealhulgas eelkõige

tolliprotseduure, tolliväärtuse määramist, tariifirežiime, tollinomenklatuuri, tollikoostööd ja

vastastikust haldusabi tolliküsimustes;

e) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja

halduskoostööga seotud küsimusi;

& /et 109

f) tugevdab koostööd seoses tolliprotseduuride väljatöötamise, kohaldamise ja jõustamisega,

vastastikuse haldusabi andmisega tolliküsimustes, päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja

halduskoostööga ning

g) tegeleb käesoleva peatükiga või 3. peatükiga „Päritolureeglid ja -menetlused“ seotud muude

küsimustega, milles lepinguosalised kokku lepivad.

4. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee võib uurida otsuste või

soovituste vajalikkust kõikides käesoleva peatüki rakendamisest tulenevates küsimustes ning

koostada neid kaubandusnõukogule. Kaubandusnõukogul on õigus võtta vajaduse korral vastu

otsuseid käesoleva peatüki rakendamise kohta, sealhulgas volitatud ettevõtjate programmide ja

nende vastastikuse tunnustamise, tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise ühisalgatuste ning

tehnilise abi osas.

5. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et nad korraldavad sihtotstarbelisi kohtumisi

tollikoostöö, päritolureeglite või vastastikuse haldusabi küsimustes.

& /et 110

5. PEATÜKK

KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

A JAGU

Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed

ARTIKKEL 5.1

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist,

dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.

2. Ajutiste ja lõplike meetmete kohaldamisel määratakse asjaomase kauba päritolu kindlaks

kooskõlas kummagi lepinguosalise mittesooduspäritolureeglitega.

& /et 111

ARTIKKEL 5.2

Läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus

1. Kumbki lepinguosaline viib oma menetlused läbi ning kohaldab dumpinguvastaseid ja

tasakaalustavaid meetmeid õiglaselt ja läbipaistvalt kooskõlas dumpinguvastase lepingu ning

subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu asjakohaste sätetega.

2. Kumbki lepinguosaline teavitab kõiki huvitatud isikuid menetluse esialgses etapis ja igal juhul

enne lõpliku otsuse tegemist olulistest asjaoludest, mille põhjal otsustatakse, kas kohaldada lõplikke

meetmeid. See ei piira dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 5 ning subsiidiumide lepingu artikli

12 lõike 4 kohaldamist.

3. Kumbki lepinguosaline annab dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu uurimises

kõikidele huvitatud isikutele täieliku võimaluse kaitsta oma huve, tingimusel et see ei põhjusta

uurimises põhjendamatuid viivitusi.

4. Kohaldatakse dumpinguvastase lepingu artiklis 6.11 ning subsiidiumide ja

tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 12.9 sätestatud huvitatud isikute mõistet.

& /et 112

ARTIKKEL 5.3

Dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine

Otsuse selle kohta, kas kehtestatava dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu summa vastab

täielikule dumpingumarginaalile või subsiidiumisummale või väiksemale summale, teevad

importiva lepinguosalise ametiasutused vastavalt kõnealuse lepinguosalise õigusaktidele.

ARTIKKEL 5.4

Lõpliku otsuse tegemine

Lepinguosaline võtab lõpliku otsuse tegemisel arvesse teavet, mille on nõuetekohaselt esitanud kõik

huvitatud isikud, keda käsitatakse sellisena kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega.

ARTIKKEL 5.5

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa käesoleva jao sätete tõlgendamise või kohaldamisega seoses kasutada

31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

& /et 113

B JAGU

Üldised kaitsemeetmed

ARTIKKEL 5.6

Üldsätted

Kumbki lepinguosaline säilitab oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist

ja põllumajanduslepingu artiklist 5 ning samuti kaitsemeetmete lepingust.

ARTIKKEL 5.7

Läbipaistvus

1. Olenemata artiklist 5.6 esitab kaitsemeetmeid käsitlevat üldist uurimist algatada või üldisi

kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel ja tingimusel, et

viimasel on oluline huvi, viivitamata sellekohases kirjalikus teatises kogu asjakohase teabe, mille

põhjal kaitsemeetmete üldine uurimine algatatakse või üldised kaitsemeetmed kehtestatakse,

sealhulgas vajaduse korral esialgsed järeldused. See ei piira kaitsemeetmete lepingu artikli 3.2

kohaldamist.

& /et 114

2. Lepinguosaline, kes kehtestab üldised kaitsemeetmed, püüab kehtestada need kahepoolset

kaubandust kõige vähem kahjustaval viisil.

3. Kui lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike

kaitsemeetmete võtmiseks on täidetud, ja kavatseb sellised meetmed kehtestada, teatab ta sellest

teisele lepinguosalisele ning annab võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui 30 päeva

jooksul pärast teate esitamist ei ole rahuldavat lahendust saavutatud, võib importiv lepinguosaline

võtta probleemi lahendamiseks sobiva lõpliku kaitsemeetme.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel on lepinguosalisel oluline huvi, kui ta kuulub viimase kolme

aasta jooksul imporditud kauba viie suurima tarnija hulka, mõõdetuna kas absoluutses mahus või

väärtuses.

ARTIKKEL 5.8

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa kasutada 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist

seoses käesoleva jao nende sätete tõlgendamise või kohaldamisega, mis viitavad WTO

asutamislepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele.

& /et 115

C JAGU

Kahepoolsed kaitsemeetmed

C.1 ALAJAGU

Üldsätted

ARTIKKEL 5.9

Mõisted

C jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pädev uurimisasutus“ –

i) Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjon ja

ii) Mehhiko puhul Unidad de Prácticas Comerciales Internacionales de la Secretaría de

Economía (majandusministeeriumi rahvusvahelise kaubandustegevuse üksus) või selle

õigusjärglane;

& /et 116

b) „omamaine tootmisharu“ – imporditud toote puhul kõik lepinguosalise territooriumil

tegutsevad samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad või need tootjad, kelle

samasuguste või otseselt konkureerivate toodete toodang moodustab suurema osa nende

toodete omamaisest kogutoodangust;

c) „samasugune toode“ – toode, mis on vaatlusaluse tootega identne, st igas suhtes sarnane, või

sellise toote puudumisel teine toode, mis ei ole küll igas suhtes sarnane, kuid mille omadused

sarnanevad suurel määral vaatlusaluse toote omadustega;

d) „otseselt konkureeriv toode“ – toode, mis ei pruugi olla kõikides aspektides samasugune, kuid

mis on vaatlusaluse tootega suurel määral asendatav, kuna täidab samu funktsioone20;

e) „oluline kahju“ – omamaise tootmisharu seisundi märkimisväärne üldine halvenemine;

f) „olulise kahju oht“ – olukord, kus oluline kahju on ilmselt tekkimas, nagu kinnitavad faktid,

mitte lihtsalt väited, oletused ega kaudsed võimalused, ning

20 Sellega seoses võivad ametiasutused analüüsida selliseid aspekte nagu asjaomaste toodete

füüsilised omadused, nende tehniline kirjeldus, lõppkasutus ja turustuskanalid. See aspektide

loetelu ei ole ammendav, samuti ei saa üks või mitu neist teguritest tingimata olla otsustava

tähtsusega.

& /et 117

g) „üleminekuperiood“ –

i) kümne aasta pikkune ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast või

ii) kaupade puhul tollitariifide kaotamise tähtaeg vastavalt 2-A lisas „Tollitariifide

kaotamise ajakava“ esitatud tollitariifide kaotamise ajakavale, tingimusel et asjaomase

kauba suhtes kohaldatav tollitariifide kaotamise tähtaeg on vähemalt kümme aastat,

millele lisandub kolm aastat.

ARTIKKEL 5.10

Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine

1. Olenemata B jaost, kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise

tulemusena imporditakse lepinguosalise päritolustaatusega kaupa teise lepinguosalise

territooriumile absoluutarvudes või võrreldes kodumaise toodanguga nii suurtes kogustes ja sellistel

tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju samasuguseid või otseselt

konkureerivaid tooteid tootvale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline kehtestada

lõikes 2 sätestatud meetmed käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras.

& /et 118

2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib importiv lepinguosaline kehtestada ainult

kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega

a) peatatakse asjaomase toote tollimaksumäära edasine vähendamine käesoleva lepingu kohaselt

või

b) suurendatakse asjaomase toote tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa järgmistest väärtustest

väiksemat:

i) meetme kehtestamise ajal toote suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi

tollimaksumäär või

ii) käesoleva lepingu jõustumisele vahetult eelneval päeval kehtinud enamsoodustusrežiimi

tollimaksumäär.

3. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et tariifikvoodid ega koguselised piirangud ei ole

kahepoolse kaitsemeetme lubatud vorm.

& /et 119

ARTIKKEL 5.11

Tingimused ja piirangud

1. Lepinguosaline ei kohalda kahepoolseid kaitsemeetmeid:

a) välja arvatud sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on vajalik artiklis 5.10 või 5.15

kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks;

b) kauem kui kaks aastat või

c) pärast üleminekuperioodi lõppu.

Punktis b osutatud ajavahemikku võib pikendada veel ühe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise

pädevad asutused otsustavad C jaos sätestatud korras, et meede on jätkuvalt vajalik artiklis 5.10

või 5.15 kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks ja kohanemise hõlbustamiseks,

tingimusel et kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle

pikendamine, ei ole pikem kui kolm aastat.

2. Lepinguosaline kohaldab kahepoolseid kaitsemeetmeid ainult nende 2-A lisas „Tollitariifide

kaotamise ajakava“ loetletud päritolustaatusega kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva

lepingu alusel sooduskohtlemist.

& /et 120

3. Kohanemise lihtsustamiseks olukorras, kus kahepoolse kaitsemeetme eeldatav kestus on

pikem kui üks aasta, leevendab meedet kohaldav lepinguosaline meetme kohaldamise ajal seda

järk-järgult ja korrapäraste ajavahemike järel.

4. Kui lepinguosaline lõpetab kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise, on tollimaksumääraks see

määr, mis oleks kehtinud toote suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või

vähendamine“.

ARTIKKEL 5.12

Ajutised meetmed

1. Kriitilises olukorras, kus viivitus põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võib lepinguosaline

kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid ajutiselt ilma artikli 5.22 lõike 1 nõudeid täitmata, kui on

eelnevalt kindlaks tehtud, et on selged tõendid selle kohta, et teise lepinguosalise päritolustaatusega

kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tõttu suurenenud

ja et selline import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi.

& /et 121

2. Ajutise meetme kestus ei tohi ületada 200 päeva ja lepinguosaline peab selle aja jooksul

järgima C.2. alajaos sätestatud asjakohaseid menetlusnorme. Lepinguosaline maksab suurendatud

tollimaksu viivitamata tagasi, kui C.2. alajaos kirjeldatud hilisema uurimise tulemusel ei kehtestata

lõplikku meedet kooskõlas artikli 5.10 või 5.15 nõuetega. Ajutise meetme kestus loetakse

artikli 5.11 lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku osaks. Importiv lepinguosaline teavitab teist

lepinguosalist selliste ajutiste meetmete kehtestamisest ja edastab teise lepinguosalise taotlusel

küsimuse viivitamata kaubanduskomiteele läbivaatamiseks.

ARTIKKEL 5.13

Kahjuhüvitis ja kontsessioonide peatamine

1. Kahepoolseid kaitsemeetmeid kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et

vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv hüvitis kontsessioonide näol, millel

on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele. Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline

tagab sellise konsulteerimise võimaluse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme

kohaldamist.

& /et 122

2. Kui lõikes 1 osutatud konsultatsioonide tulemusel ei saavutata 30 päeva jooksul pärast

konsultatsioonide algust kokkulepet kaubandust liberaliseeriva hüvitise kohta, võib kahepoolsest

kaitsemeetmest mõjutatud lepinguosaline peatada hiljemalt 90 päeva pärast meetme kohaldamist

nende kontsessioonide kohaldamise, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele nagu teise

lepinguosalise kahepoolsel kaitsemeetmel.

3. Lepinguosaline, keda kahepoolne kaitsemeede mõjutab, teatab sellest teisele lepinguosalisele

kirjalikult vähemalt 30 päeva enne kontsessioonide peatamist vastavalt lõikele 2.

4. Lõike 1 kohane hüvitise maksmise kohustus ja lõike 2 kohane kontsessioonide peatamise

õigus lõpevad kahepoolse kaitsemeetme lõpetamise kuupäeval.

ARTIKKEL 5.14

Kaitsemeetmete kasutamine ja aja möödumine meetmete vahel

1. Lepinguosaline ei kohalda käesolevas jaos osutatud kaitsemeetmeid sellise toote impordi

suhtes, mille suhtes on varem sellist meedet kohaldatud, välja arvatud juhul, kui on möödunud

ajavahemik, mis on võrdne poolega ajavahemikust, mille jooksul kaitsemeetmeid vahetult eelnenud

perioodil kohaldati.

& /et 123

2. Lepinguosaline ei kohalda sama toote suhtes ja sama ajavahemiku jooksul järgmisi meetmeid:

a) käesoleva lepingu kohased kahepoolsed kaitsemeetmed või ajutised kaitsemeetmed ning

b) GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohased kaitsemeetmed.

ARTIKKEL 5.15

Äärepoolseimad piirkonnad

1. Kui Mehhiko päritolustaatusega kaupa imporditakse otse Euroopa Liidu ühe või mitme

äärepoolseima piirkonna territooriumile nii suurtes kogustes ja sellistel tingimustel, et see põhjustab

või ähvardab põhjustada asjaomase äärepoolseima piirkonna majandusliku olukorra tõsist

halvenemist, võib Euroopa Liit pärast alternatiivsete lahenduste uurimist erandkorras kehtestada

kaitsemeetmed, mis piirduvad asjaomase äärepoolseima piirkonna territooriumiga.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kõiki kahepoolsete kaitsemeetmete

suhtes kohaldatavaid C jao sätteid ka kõikide Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega seoses

võetud kaitsemeetmete suhtes.

3. Kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis piirduvad Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega,

kohaldatakse ainult nende kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu kohast

sooduskohtlemist.

& /et 124

4. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „tõsine halvenemine“ suuri raskusi samasuguseid või otseselt

konkureerivaid tooteid tootvas majandussektoris. Tõsine halvenemine tehakse kindlaks

objektiivsete tegurite, sealhulgas järgmiste asjaolude alusel:

a) impordimahu suurenemine absoluutarvudes või võrreldes omamaise toodangu ja muudest

allikatest pärit impordiga ning

b) sellise impordi mõju asjaomase tootmisharu või majandussektori olukorrale, sealhulgas

müügi, tootmise, finantsolukorra ja tööhõive tasemele.

C.2 ALAJAGU

Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetlusnormid

ARTIKKEL 5.16

Kohaldatav õigus

Kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamisel järgib pädev uurimisasutus käesoleva alajao sätteid ja

kohaldab käesoleva alajaoga hõlmamata juhtudel asjaomase lepinguosalise õiguse alusel

kehtestatud norme, tingimusel et need normid on C jao sätetega kooskõlas.

& /et 125

ARTIKKEL 5.17

Kaitsemeetmete menetluse algatamine

1. Pädev uurimisasutus võib algatada kaitsemeetmete menetluse omamaise tootmisharu poolt või

nimel esitatud kirjaliku taotluse alusel või erandlikel asjaoludel omal algatusel. Euroopa Liidu

puhul võib selle taotluse esitada üks või mitu Euroopa Liidu liikmesriiki omamaise tootmisharu

nimel. Taotlus loetakse esitatuks omamaise tootmisharu poolt või nimel, kui seda toetavad need

omamaised tootjad, kelle toodang moodustab kokku enam kui 50 % samasuguste või otseselt

konkureerivate toodete kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendav

osa omamaisest tootmisharust. Uurimist ei algatata siiski juhul, kui taotlust sõnaselgelt toetavate

omamaiste tootjate osakaal on alla 25 % omamaise tootmisharu toodetud samasuguste või otseselt

konkureerivate toodete riiklikust kogutoodangust.

2. Pärast uurimise algatamist tehakse lõikes 1 osutatud taotlus, välja arvatud selles sisalduv

konfidentsiaalne teave, viivitamata kättesaadavaks kõikidele, keda see võib puudutada.

& /et 126

3. Kaitsemeetmete menetluse algatamisel avaldab pädev uurimisasutus teate menetluse

algatamise kohta lepinguosalise ametlikus väljaandes. Teates märgitakse vajaduse korral kirjaliku

taotluse esitanud üksus, asjaomane imporditud kaup, selle rubriik, alamrubriik või tariifiartikli

number, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud, tehtava otsuse laad ja tähtaeg,

tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohti ja teavet, koht, kus

on võimalik tutvuda kirjaliku taotlusega ja muude menetluse käigus esitatud mittekonfidentsiaalsete

dokumentidega, ning selle asutuse nimi, aadress ja telefoninumber, kelle poole võib pöörduda

lisateabe saamiseks. Kui pädev uurimisasutus otsustab korraldada avaliku istungi, võib selle

toimumise aja ja koha lisada algatamisteatesse või teatada sellest menetluse hilisemas etapis,

tingimusel et sellest teatatakse aegsasti ette. Kui uurimise alguses ei ole avalikku istungit

kavandatud, märgitakse algatamisteates tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda, et

pädev uurimisasutus neid suuliselt ära kuulaks.

4. Seoses kaitsemeetmete menetlusega, mis on algatatud kirjaliku taotluse alusel, mille on

esitanud üksus, kes väidab, et ta esindab omamaist tootmisharu, ei avalda pädev uurimisasutus

lõike 3 kohast algatamisteadet, ilma et ta oleks eelnevalt hoolikalt hinnanud, kas taotlus vastab tema

õigusaktide ja lõike 1 nõuetele ning kas see sisaldab põhjendatud tõendeid selle kohta, et teise

lepinguosalise päritolustaatusega kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu

vähendamise või kaotamise tulemusena suurenenud ning et selline import põhjustab või ähvardab

põhjustada väidetavat olulist kahju või majandusolukorra tõsist halvenemist.

& /et 127

ARTIKKEL 5.18

Uurimine

1. Lepinguosaline võib kohaldada kaitsemeetmeid ainult pärast seda, kui tema pädev

uurimisasutus on käesolevas alajaos sätestatud menetluse kohaselt läbi viinud uurimise. Uurimine

hõlmab kõikide huvitatud isikute mõistlikku avalikku teavitamist ning avalikke istungeid või muid

asjakohaseid vahendeid, mille käigus importijad, eksportijad ja teised huvitatud isikud saavad

esitada tõendeid ja oma seisukohti, sealhulgas võimaluse vastata teiste isikute esitatud väidetele.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema pädev uurimisasutus viib iga sellise uurimise lõpule

ühe aasta jooksul pärast selle algatamist.

ARTIKKEL 5.19

Olulise kahju olemasolu või selle ohu tuvastamine ja põhjuslik seos

1. Kui pädev uurimisasutus uurib, kas suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada

olulist kahju omamaisele tootmisharule, hindab ta kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid

tegureid, mis mõjutavad omamaise tootmisharu olukorda, eelkõige vaatlusaluse toote impordi kasvu

määra ja kogust absoluutarvudes ja võrreldes omamaise toodanguga, suurenenud impordi osakaalu

omamaisel turul ning muutusi müügi, tootmise, tootlikkuse, tootmisvõimsuse rakendamise, kasumi

ja kahjumi ning tööhõive tasemes.

& /et 128

2. Otsus, et suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15

kirjeldatud olukordi, tehakse ainult juhul, kui uurimine näitab objektiivsete tõendite põhjal, et

vaatlusaluse toote suurenenud impordi ja artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordade vahel on

selge põhjuslik seos. Kui artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi põhjustavad samal ajal muud

tegurid kui suurenenud import, ei saa sellist kahju või selle ohtu või majandusolukorra tõsist

halvenemist või selle ohtu seostada suurenenud impordiga.

ARTIKKEL 5.20

Istungid

Kaitsemeetmete menetluse käigus teeb pädev uurimisasutus järgmist:

a) korraldab pärast mõistliku etteteatamist avaliku istungi, et võimaldada kõikidel huvitatud

isikutel, keda käsitatakse sellisena asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt, tulla isiklikult

või advokaadi vahendusel kohale, esitada tõendeid ja olla ära kuulatud seoses olulise kahju

või selle ohuga või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohuga ning asjakohase

õiguskaitsevahendiga, või

& /et 129

b) Euroopa Liidu puhul annab teise võimalusena kõikidele huvitatud isikutele võimaluse olla ära

kuulatud, kui nad on algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitanud kirjaliku taotluse,

milles nad näitavad, et uurimise tulemus võib neid mõjutada ja et nende suuliseks

ärakuulamiseks on erilised põhjused.

ARTIKKEL 5.21

Konfidentsiaalne teave

Pädev uurimisasutus käsitleb mõjuvatel põhjustel konfidentsiaalsena mis tahes teavet, mis on oma

olemuselt konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalsena. Sellist teavet ei avalikustata ilma

selle esitanud isiku loata. Konfidentsiaalset teavet esitavad isikud peavad esitama selle

mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, või kui kõnealused isikud märgivad, et sellist teavet ei saa

kokkuvõtlikult esitada, siis põhjused, miks kokkuvõtet ei saa esitada. Kokkuvõte peab olema

piisavalt üksikasjalik, et võimaldada esitatud konfidentsiaalse teabe sisust mõistlikult aru saada. Kui

pädev uurimisasutus leiab siiski, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ja kui asjaomane

isik ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldistatud või kokkuvõtlikul kujul avalikustada,

võib pädev uurimisasutus jätta sellise teabe arvesse võtmata, välja arvatud juhul, kui talle

tõendatakse asjakohaste allikate põhjal, et teave on õige.

& /et 130

ARTIKKEL 5.22

Vastuvõtmine, teatamine, konsulteerimine ja avaldamine

1. Kui lepinguosaline leiab, et esineb üks artiklis 5.10 või 5.15 sätestatud olukordadest, suunab

ta küsimuse viivitamata kaubanduskomiteele uurimiseks. Kaubanduskomitee võib anda soovitusi,

mis on vajalikud tekkinud olukorra lahendamiseks. Kui kaubanduskomitee ei ole olukorra

lahendamiseks soovitust andnud või kui 30 päeva jooksul pärast küsimuse suunamist

kaubanduskomiteele ei ole saavutatud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline

võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis on asjakohased olukorra lahendamiseks vastavalt C jaole.

2. Pädev uurimisasutus esitab eksportivale lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, mis sisaldab

tõendeid suurenenud impordist põhjustatud olulise kahju või selle ohu või majandusliku olukorra

tõsise halvenemise või selle ohu kohta, asjaomase toote ja kavandatava kahepoolse kaitsemeetme

täpset kirjeldust, kavandatava kahepoolse kaitsemeetme kehtestamise kuupäeva ja eeldatavat

kestust.

3. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata kirjalikult, kui ta:

a) algatab C jao kohase kahepoolsete kaitsemeetmete menetluse;

b) otsustab kohaldada ajutisi kahepoolseid kaitsemeetmeid;

& /et 131

c) teeb artikli 5.19 kohaselt kindlaks, kas suurenenud import on tekitanud olulise kahju või selle

ohu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohu;

d) otsustab kohaldada või pikendada kahepoolseid kaitsemeetmeid ning

e) otsustab varem vastu võetud kahepoolseid kaitsemeetmeid muuta.

4. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti a kohase teate, peab see sisaldama järgmist:

a) koopia taotluse avalikustatud versioonist ja selle lisadest või pädeva uurimisasutuse algatatud

uurimise puhul asjakohastest dokumentidest, mis tõendavad, et artikli 5.17 nõuded on

täidetud, ning küsimustiku, milles on üksikasjalikult esitatud punktid, mille kohta huvitatud

isikud peavad teavet esitama, ning

b) asjaomase imporditava kauba täpne kirjeldus.

5. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti b või c kohase teate, lisab ta koopia oma otsuse

avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on esitatud otsuse aluseks olev

tehniline põhjendus.

& /et 132

6. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti d kohase teate kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise

või pikendamise kohta, peab teade sisaldama järgmist:

a) koopia tema otsuse avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on

esitatud otsuse aluseks olev tehniline põhjendus;

b) tõendid olulise kahju või selle ohu kohta või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või

selle ohu kohta, mille on põhjustanud teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba impordi

suurenemine käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena;

c) kahepoolse kaitsemeetmega hõlmatud päritolustaatusega kauba täpne kirjeldus, sealhulgas

rubriik, alamrubriik või tariifirida, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud;

d) kohaldatava või pikendatava kahepoolse kaitsemeetme täpne kirjeldus;

e) kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise esialgne kuupäev, selle eeldatav kestus ja vajaduse

korral meetme järkjärgulise leevendamise ajakava ning

f) kahepoolse kaitsemeetme pikendamise korral tõendid asjaomase omamaise tootmisharu

kohanemise kohta.

& /et 133

7. Selle lepinguosalise taotlusel, keda mõjutab C jao kohane kahepoolsete kaitsemeetmete

menetlus, peab teine lepinguosaline konsulteerima taotluse esitanud lepinguosalisega, et punkti 3

alapunkti a või b kohaselt esitatud teade läbi vaadata.

8. Lepinguosaline, kes kavatseb kahepoolset kaitsemeedet kohaldada või pikendada, teavitab

sellest teist lepinguosalist ja annab talle võimaluse eelnevalt konsulteerida, et võimalikku

kohaldamist või pikendamist arutada. Kui 30 päeva jooksul pärast teate esitamise kuupäeva ei ole

rahuldavat lahendust saavutatud, võib esimene lepinguosaline kõnealust meedet kohaldada või

pikendada.

9. Pädev uurimisasutus avaldab asjaomase lepinguosalise ametlikus väljaandes ka oma

tähelepanekud ja põhjendatud järeldused kõikide asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta,

sealhulgas imporditava kauba ja olukorra kirjelduse, mis on põhjustanud meetmete kehtestamise

vastavalt artiklile 5.10 või 5.15, põhjusliku seose sellise olukorra ja suurenenud impordi vahel ning

meetmete vormi, taseme ja kestuse.

10. Pädev uurimisasutus käsitleb konfidentsiaalset teavet täielikult kooskõlas artikliga 5.21.

& /et 134

6. PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 6.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pädev asutus“ – kummagi lepinguosalise pädevad asutused, mis on nimetatud 6-A lisas;

b) „erakorraline meede“ – sanitaar- või fütosanitaarmeede, mida importiv lepinguosaline

kohaldab teise lepinguosalise kaupade suhtes, et lahendada importiva lepinguosalise

territooriumil tekkinud või tekkida ähvardav kiireloomuline probleem seoses inimeste,

loomade või taimede elu või tervise kaitsega, ning

c) „WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

komitee, mis on loodud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu

artiklile 12.

& /et 135

2. Käesolevas peatükis kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu

A lisas sätestatud mõisteid ning samuti Codex Alimentarius’e komisjoni, Maailma Loomatervise

Organisatsiooni (WOAH) ja 6. detsembril 1951 Roomas allkirjastatud rahvusvahelise

taimekaitsekonventsiooni mõisteid.

ARTIKKEL 6.2

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärgid on järgmised:

a) kaitsta lepinguosaliste territooriumidel inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist,

hõlbustades ühtlasi lepinguosalistevahelist kaubandust;

b) tõhustada ja edendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

c) tugevdada teabevahetust, konsulteerimist ja koostööd lepinguosaliste vahel, eelkõige nende

pädevate asutuste vahel;

d) kanda hoolt selle eest, et lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei too kaasa

põhjendamatuid kaubandustõkkeid;

& /et 136

e) suurendada kummagi lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja nende rakendamise

järjepidevust, kindlust ja läbipaistvust ning

f) toetada rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamist ja vastuvõtmist

asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning tõhustada nende rakendamist

lepinguosaliste poolt.

ARTIKKEL 6.3

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes,

mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.

ARTIKKEL 6.4

Seos sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga

Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust.

& /et 137

ARTIKKEL 6.5

Rakendamiseks vajalikud vahendid

Kumbki lepinguosaline kasutab käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke

vahendeid.

ARTIKKEL 6.6

Samaväärsus

1. Lepinguosalised mõistavad, et teise lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

samaväärsuse tunnustamine on kaubanduse lihtsustamise oluline vahend.

2. Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

enda meetmetega samaväärseteks, kui eksportiv lepinguosaline tõendab importivale

lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmega saavutatakse importiva lepinguosalise sanitaar- ja

fütosanitaarkaitse asjakohane tase.

3. Importival lepinguosalisel on õigus teha lõplik otsus selle kohta, kas eksportiva lepinguosalise

kohaldatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega saavutatakse sanitaar- ja fütosanitaarkaitse

asjakohane tase.

& /et 138

4. Lepinguosaline võtab teise lepinguosalise meetme samaväärsuse hindamisel või

kindlaksmääramisel muu hulgas ja vajaduse korral arvesse järgmist:

a) WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsused;

b) asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide töö;

c) teise lepinguosalisega kauplemisel saadud teadmised ja varasemad kogemused ning

d) teise lepinguosalise esitatud teave.

5. Kumbki lepinguosaline lähtub samaväärsuse hindamisel, kindlaksmääramisel ja säilitamisel

asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide standarditest, suunistest ja soovitustest või

vajaduse korral riskihindamisest.

6. Kui importiv lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt samaväärsuse hindamise taotluse,

millele on lisatud nõutav teave, algatab ta viivitamata hindamise samaväärsuse

kindlaksmääramiseks.

7. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse hindamise, teatab ta oma otsusest

viivitamata teisele lepinguosalisele.

& /et 139

8. Kui importiv lepinguosaline on otsustanud, et ta tunnustab eksportiva lepinguosalise meedet

samaväärsena, algatab importiv lepinguosaline viivitamata selle tunnustamise rakendamiseks

vajalikud seadusandlikud või haldusmeetmed.

9. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, kui lepinguosaline kavatseb vastu võtta meetme,

mille suhtes kohaldatakse samaväärsuse kindlaksmääramist, mis mõjutab lepinguosalistevahelist

kaubandust, või sellist meedet muuta või see kehtetuks tunnistada, teeb kõnealune lepinguosaline

järgmist:

a) teatab teisele lepinguosalisele oma kavatsusest piisavalt varajases etapis, mis võimaldab teise

lepinguosalise esitatud märkusi arvesse võtta;

b) esitab teise lepinguosalise taotlusel teabe ja põhjendused kavandatavate muudatuste kohta.

10. Importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust kavandatud muudatusega seotud meetme

kehtivusaja jooksul.

11. Kummagi lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised lõike 9 punkti a kohaselt teatatud

kavandatavaid muudatusi. Importiv lepinguosaline vaatab põhjendamatu viivituseta kogu lõike 9

punkti b kohaselt esitatud teabe läbi.

& /et 140

12. Kui lepinguosaline võtab vastu sanitaar- või fütosanitaarmeetme, mille suhtes kohaldatakse

samaväärsuse kindlaksmääramist teise lepinguosalise poolt, muudab seda meedet või tühistab selle,

tunnustab importiv lepinguosaline samaväärsust tingimusel, et eksportiva lepinguosalise

meetmetega saavutatakse jätkuvalt importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse

asjakohane tase. Lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised viivitamata importiva

lepinguosalise tehtud otsust.

ARTIKKEL 6.7

Riskihindamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline tagada, et nende vastavad sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmed põhineksid teaduslikel põhimõtetel ning vastaksid asjakohastele

rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele.

2. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud konkreetne

sanitaar- või fütosanitaarmeede piirab või võib piirata tema eksporti ja see meede ei põhine

asjakohasel rahvusvahelisel standardil, suunisel või soovitusel, või kui asjakohane standard, suunis

või soovitus puudub, võib kõnealune lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt teavet. Taotluse

saanud lepinguosaline esitab taotluse esitanud lepinguosalisele põhjendused ja asjakohase teabe

kõnealuse meetme kohta.

& /et 141

3. Kui asjakohased teaduslikud tõendid on ebapiisavad, võib lepinguosaline sanitaar- või

fütosanitaarmeetme ajutiselt vastu võtta olemasoleva asjakohase teabe, sealhulgas asjaomastelt

rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teabe alusel. Sellisel juhul püüab kõnealune

lepinguosaline hankida objektiivsemaks riskihindamiseks vajalikku lisateavet ja vaatab sanitaar- või

fütosanitaarmeetme mõistliku aja jooksul vastavalt läbi.

4. Tunnistades lepinguosaliste õigusi ja kohustusi vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

lepingu asjakohastele sätetele, ei tõlgendata käesolevat peatükki nii, et see takistab lepinguosalisi

tegemast järgmist:

a) kehtestada sanitaar- või fütosanitaarkaitse taset, mida nad peavad asjakohaseks vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklile 5;

b) kehtestada või säilitada heakskiitmismenetlust, mis nõuab riskihindamise läbiviimist enne, kui

kõnealune lepinguosaline lubab toote oma turule, või

c) võtta vastu või jätta kehtima sanitaar- või fütosanitaaralaseid kaitsemeetmeid vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 7.

5. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei diskrimineeri

meelevaldselt ega põhjendamatult teist lepinguosalist, kui valitsevad samasugused või sarnased

tingimused. Lepinguosaline ei kohalda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid viisil, mis kujutaks endast

lepinguosalistevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

& /et 142

6. Riskihindamist läbi viiv lepinguosaline peab tegema järgmist:

a) võtma arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning

rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi;

b) kaaluma riskijuhtimise meetodeid, mis ei piira kaubandust rohkem, kui on vaja sellise

sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme saavutamiseks, mida ta peab asjakohaseks vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 3, võttes arvesse tehnilist ja

majanduslikku teostatavust, ning

c) võtma sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme kindlaksmääramisel vastavalt

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 4 arvesse eesmärki viia

miinimumini negatiivne mõju kaubandusele ning valima riskijuhtimise meetodi, mis ei piira

kaubandust rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarmeetmete eesmärgi saavutamiseks,

võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust.

7. Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist

edusammudest, mis on tehtud eksportiva lepinguosalise turulepääsu taotlusega seotud konkreetse

riskihindamise läbiviimisel, ning protsessi käigus tekkida võivatest viivitustest.

& /et 143

8. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, ei tohi lepinguosaline peatada teise lepinguosalise

toote importi üksnes seetõttu, et lepinguosaline vaatab oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid läbi,

kui importiv lepinguosaline lubas läbivaatamise algatamise ajal teise lepinguosalise toodet

importida.

ARTIKKEL 6.8

Kohandamine piirkondlike tingimustega, kaasa arvatud kahjuri- või taudivabad alad

ning vähese kahjuri- või taudilevikuga alad

Üldine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohandamine vastavalt

kahjurite või taudide esinemise piirkondlikele tingimustele on loomade ja taimede elu ja tervise

kaitsmise ning kaubanduse lihtsustamise oluline vahend.

2. Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- või taudivabade alade ja vähese kahjuri- või

taudilevikuga alade põhimõtteid. Selliste alade kindlaksmääramisel lähtutakse sellistest teguritest

nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja

fütosanitaarkontrolli tõhusus.

& /et 144

3. Eksportiv lepinguosaline, kes väidab, et tema territooriumil asuvad alad on kahjuri- või

taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad, peab esitama selle kohta vajalikud tõendid, et

importivale lepinguosalisele objektiivselt tõendada, et need alad on praegu ja tõenäoliselt ka

edaspidi vastavalt kahjuri- või taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad. Selleks annab

eksportiv lepinguosaline importiva lepinguosalise taotlusel mõistliku juurdepääsu kontrollimiseks,

katsetamiseks ja muudeks asjakohasteks menetlusteks.

4. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel piirkondadeks jaotamise otsustega võtavad

lepinguosalised arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning

lähtuvad meetmete võtmisel rahvusvahelistest standarditest, suunistest ja soovitustest või kui need

ei võimalda saavutada lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohast taset, asjaoludele

vastavast riskihindamisest.

5. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel võtab importiv lepinguosaline arvesse kogu

eksportiva lepinguosalise ametiasutuste asjakohast teavet ja varasemat kogemust.

6. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise taotlust kahjuri- või

taudivabade või vähese kahjuri- või taudilevikuga alade tunnustamiseks võib hinnata

kiirmenetluses.

7. Kui eksportiv lepinguosaline ei nõustu importiva lepinguosalise otsusega, peab importiv

lepinguosaline esitama eksportivale lepinguosalisele põhjenduse.

& /et 145

8. Eksportiv lepinguosaline esitab importiva lepinguosalise taotlusel täieliku selgituse ja

tõendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud kindlaksmääramiste ja otsuste kohta. Nende

protsesside käigus püüavad lepinguosalised vältida kaubanduse tarbetut häirimist.

Loomad, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused

9. Lepinguosalised tunnustavad tsoonideks jagamise põhimõtet, mida nad nõustuvad kohaldama

oma kaubanduses. Lepinguosalised tunnustavad ka Maailma Loomatervise Organisatsiooni

määratud ametlikku loomade tervisestaatust.

10. Importiv lepinguosaline tugineb eksportiva lepinguosalise loomade tervisestaatuse

kindlaksmääramisel tavaliselt eksportiva lepinguosalise esitatud tõenditele vastavalt sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete lepingule ning WOAH maismaaloomade tervise koodeksile ja WOAH

veeloomade tervise koodeksile.

11. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu

viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda

kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt

artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele 90 päeva jooksul pärast seda, kui eksportiv lepinguosaline on

kontrollitaotluse kätte saanud, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

12. Lepinguosalised tunnistavad bioturvarühmitamise mõistet ja teevad selles küsimuses

koostööd.

& /et 146

Taimed ja taimsed saadused

13. Lepinguosalised tunnustavad kahjurivabade alade, kahjurivabade tootmiskohtade ja

kahjurivabade tootmisrajatiste, samuti vähese kahjurilevikuga alade põhimõtteid kui taimede elu ja

tervise kaitsmise ja kaubanduse lihtsustamise vahendeid, nagu on kindlaks määratud asjakohastes

rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni rahvusvahelistes fütosanitaarmeetmete standardites, mida

nad nõustuvad kohaldama omavahel kaubeldavate kaupade suhtes.

14. Eksportiva lepinguosalise taotlusel võtab importiv lepinguosaline fütosanitaarmeetmete

vastuvõtmisel või kehtima jätmisel arvesse kahjurivabasid alasid, kahjurivabasid tootmiskohti,

kahjurivabasid tootmisrajatisi, samuti vähese kahjurilevikuga alasid, mille eksportiv lepinguosaline

on kehtestanud vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele.

15. Eksportiv lepinguosaline teeb kindlaks kahjurivabad alad, kahjurivabad tootmiskohad,

kahjurivabad tootmisrajatised ja vähese kahjurilevikuga alad ning edastab selle teabe teisele

lepinguosalisele. Taotluse korral esitab eksportiv lepinguosaline täieliku selgituse ja tõendavad

andmed vastavalt asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile või vajaduse

korral muul viisil.

16. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, tugineb importiv lepinguosaline põhimõtteliselt

eksportiva lepinguosalise või selle osade taimede tervisestaatuse kindlaksmääramisel teabele, mille

eksportiv lepinguosaline on esitanud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ja

asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile.

& /et 147

17. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu

viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda

kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt

artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele kuue kuu jooksul pärast eksportiva lepinguosalise

kontrollimise taotluse esitamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Erineva

ajavahemiku kokkuleppimisel võtavad lepinguosalised arvesse asjaomase kahjuri ja põllukultuuri

bioloogiat.

ARTIKKEL 6.9

Läbipaistvus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline jagada pidevalt teavet oma sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete kohta ning anda teisele lepinguosalisele võimalus esitada kavandatud

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta märkusi.

2. Käesoleva artikli rakendamisel võtab kumbki lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja

soovitusi.

& /et 148

3. Lepinguosaline teatab kavandatavast sanitaar- või fütosanitaarmeetmest, mis võib mõjutada

lepinguosalistevahelist kaubandust, ja annab tavaliselt teisele lepinguosalisele aega vähemalt

60 päeva pärast teate saatmist kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekib või

ähvardab tekkida kiireloomuline probleem seoses inimeste, loomade või taimede elu või tervise

kaitsega, või kui meede on kaubandust lihtsustav. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks

kõnealune lepinguosaline andma märkuste esitamiseks aega rohkem kui 60 päeva ning kaaluma

teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse korral

vastab lepinguosaline teise lepinguosalise kirjalikele märkustele asjakohasel viisil.

4. Lepinguosalised:

a) taotlevad läbipaistvust seoses kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmetega;

b) parandavad vastastikust arusaamist kummagi lepinguosalise sanitaar- või

fütosanitaarmeetmetest ja nende kohaldamisest ning

c) vahetavad teavet sanitaar- või fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ja kohaldamisega seotud

küsimustes, et vähendada nende negatiivset mõju lepinguosalistevahelisele kaubandusele.

& /et 149

5. Kumbki lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotlusel ja tavaliselt 15 päeva jooksul

pärast taotluse saamist järgmise teabe:

a) konkreetsete toodete impordi suhtes kohaldatavad impordinõuded ja

b) konkreetsete toodete heakskiitmise taotluse läbivaatamise edenemine.

6. Lõike 4 punktis c ja lõikes 5 osutatud teave on esitatud, kui see on tehtud kättesaadavaks

asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt WTO-le esitatud teatisega või kui teave on tehtud

tasuta kättesaadavaks lepinguosalise avalikult juurdepääsetaval ametlikul veebisaidil.

7. Taotluse korral esitab lepinguosaline vastavalt vajadusele ja teavet edastava lepinguosalise

konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõuetega lubatud ulatuses teisele lepinguosalisele

asjakohase teabe, mida ta võttis arvesse kavandatava meetme väljatöötamisel.

8. Lepinguosaline võib taotleda, et teine lepinguosaline arutaks, kui see on asjakohane ja

võimalik, mis tahes kaubandusprobleeme seoses kavandatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega

ning oluliselt vähem kaubandust piiravate alternatiivsete meetodite kättesaadavust kõnealuse

meetme eesmärgi saavutamiseks.

9. Kumbki lepinguosaline avaldab sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid käsitlevad teated

eelistatavalt elektrooniliselt ametlikus väljaandes või veebisaidil.

& /et 150

10. Kumbki lepinguosaline tagab, et sanitaar- või fütosanitaarmeetme tekstis või teatises on

märgitud meetme jõustumise kuupäev ja meetme õiguslik alus.

11. Eksportiv lepinguosaline teavitab importivat lepinguosalist õigeaegselt ja asjakohaselt:

a) praeguse kaubandusega seotud olulisest sanitaar- või fütosanitaaralasest ohust;

b) kiireloomulistest olukordadest, kui loomade või taimede tervisestaatuse muutus eksportiva

lepinguosalise territooriumil võib praegust kaubandust mõjutada;

c) olulistest muutustest kahjurite või taudide staatuses, näiteks kahjurite või taudide esinemisest

ja arengust, sealhulgas piirkondadeks jaotamise otsuste kohaldamisest, ning

d) olulistest muudatustest toiduohutuse ning kahjurite või taudide ohjamise, tõrje või

likvideerimise põhimõtetes või tavades, mis võivad mõjutada praegust kaubandust.

12. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks lepinguosaline jätma lepinguosalistevahelist

kaubandust mõjutada võiva sanitaar- või fütosanitaarmeetme avaldamise kuupäeva ja meetme

jõustumise kuupäeva vahele rohkem kui kuus kuud, välja arvatud juhul, kui meede on ette nähtud

inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmisega seotud kiireloomulise probleemi

lahendamiseks või kui meede on kaubandust lihtsustav.

13. Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele taotluse korral teabe kõigi sanitaar- või

fütosanitaarmeetmete kohta, mis on seotud toote impordiga tema territooriumile.

& /et 151

ARTIKKEL 6.10

Kaubanduse lihtsustamine

Heakskiitmismenetlused

1. Lepinguosalised tunnistavad, et kummalgi lepinguosalisel on õigus töötada välja ja kohaldada

heakskiitmismenetlusi, et tagada importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarkaitse asjakohane

tase, vähendades samal ajal negatiivset mõju kaubandusele.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutavad sanitaar-

ja fütosanitaarmeetmete heakskiitmismenetlused

a) toimuvad ja viiakse lõpule ilma põhjendamatu viivituseta ning

b) ei toimu teist lepinguosalist meelevaldselt või põhjendamatult diskrimineerival viisil.

3. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad

tooted vastaksid importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohasele tasemele.

Selleks kehtestab ja rakendab eksportiv lepinguosaline asjakohased kontrollimeetmed, sealhulgas

vajaduse korral riskipõhised kohapealsed kontrollid. Importiv lepinguosaline võib nõuda, et

eksportiva lepinguosalise asjakohane pädev astutus tõendaks importivale lepinguosalisele

objektiivselt, et impordinõuded on täidetud.

& /et 152

4. Kui importiv lepinguosaline nõuab toote heakskiitmist enne importi, teeb ta eksportiva

lepinguosalise taotlusel viivitamata kättesaadavaks teabe sanitaar- ja fütosanitaaralaste

impordimenetluste kohta. Importiv lepinguosaline tagab eelkõige, et

a) avaldatakse kõikide menetluste tavapärane menetlusaeg või eksportivale lepinguosalisele

teatatakse taotluse korral eeldatav menetlusaeg;

b) importiva lepinguosalise pädev asutus kontrollib taotluse saamisel viivitamata dokumentide

täielikkust ning teavitab eksportivat lepinguosalist täpselt ja täielikult kõikidest puuduvatest

elementidest;

c) importiva lepinguosalise pädev asutus edastab menetluse tulemused võimalikult kiiresti,

täpselt ja täielikult eksportivale lepinguosalisele, et vajaduse korral saaks võtta

parandusmeetmeid,

d) kui eksportiv lepinguosaline seda taotleb, jätkab importiva lepinguosalise pädev asutus

võimaluse korral menetlust, isegi kui taotluses puuduvad mõned elemendid, ning

e) importiva lepinguosalise pädev asutus teavitab eksportivat lepinguosalist taotluse korral

menetluse etapist, sealhulgas esitatakse selgitus võimalike viivituste kohta.

& /et 153

5. Kui lepinguosaline nõuab heakskiitmiseks riskihindamist, teeb ta selle riskihindamise

tavatingimustes kättesaadavaks viivitamata ja tavaliselt ühe aasta jooksul pärast toote

eksportimiseks vajaliku teabe saamist.

6. Kumbki lepinguosaline püüab kohaldada mõistlikke tähtaegu oma heakskiitmismenetluste

kõikide etappide suhtes ja alustab neid menetlusi viivitamata pärast teiselt lepinguosaliselt taotluse

saamist.

7. Kumbki lepinguosaline väldib asjatut dubleerimist ja halduskoormust seoses:

a) dokumentide, teabe ja meetmetega, mida ta taotlejalt oma heakskiitmismenetluse raames

nõuab, ning

b) seoses teabega, mida lepinguosaline heakskiitmismenetluse raames hindab.

8. Kumbki lepinguosaline teeb viivitamata kättesaadavaks kõik muudatused oma nõutavates

heakskiitmismenetlustes või nendega seotud nõuetes. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud

juhtudel, mis on seotud lepinguosalise kaitsetasemega, jätab kumbki lepinguosaline oma

heakskiitmismenetluste või nendega seotud nõuete muudatuste avaldamise ja nende jõustumise

vahele üleminekuperioodi, et teisel lepinguosalisel oleks võimalik nende muudatustega tutvuda ja

nendega kohaneda. Kumbki lepinguosaline püüab enne muudatuste avaldamist esitatud taotluste

heakskiitmismenetlusi kohandada ja vältida nende pikenemist. Kui heakskiitmismenetluse

muutmine vähendab koormust, ei tohi selle jõustumist tarbetult edasi lükata.

& /et 154

9. Taotluse korral esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele õigeaegselt teabe

heakskiitmismenetluse seisu kohta.

Taimetervisega seotud eritingimused

10. Kooskõlas rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames kokku lepitud kohaldatavate

standarditega säilitab kumbki lepinguosaline taimekahjuritega seotud olukorra kohta piisavat teavet,

mis võib hõlmata seire-, likvideerimis- ja tõrjeprogramme ning nende tulemusi, et toetada

taimekahjurite liigitamist ja põhjendada fütosanitaarseid impordimeetmeid.

11. Kumbki lepinguosaline püüab koostada ja ajakohastada reguleeritud taimekahjurite loetelu

nende toodete jaoks, mille puhul esineb fütosanitaarprobleeme. Loetelu sisaldab järgmist:

a) karantiinsed taimekahjustajad, mida ei esine tema territooriumi üheski osas;

b) karantiinsed taimekahjustajad, mida esineb, kuid mis ei ole laialt levinud ja mida ametlikult ei

kontrollita, ning

c) reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad.

12. Kumbki lepinguosaline kehtestab nende taimede või taimsete saaduste suhtes, mille puhul

esineb fütosanitaarprobleeme, üksnes reguleeritud taimekahjurite puudumise tagavad

impordinõuded. Neid impordinõudeid kohaldatakse kogu eksportiva lepinguosalise territooriumil,

võttes arvesse piirkondlikke tingimusi.

& /et 155

13. Selliste toodete saadetised, mille suhtes kehtivad fütosanitaarmeetmed, võetakse vastu

eksportiva lepinguosalise esitatud piisavate tagatiste alusel ilma eelkontrolliprogramme

rakendamata. Importiv lepinguosaline võib süsteemipõhise lähenemisviisi alusel delegeerida

toodete kaubandusega seotud tegevused eksportiva lepinguosalise pädevale asutusele.

14. Lepinguosalised võtavad vastu ainult sellised fütosanitaarmeetmed, mis on tehniliselt

põhjendatud, kooskõlas asjaomase kahjuririskiga ja on olemasolevate meetmete hulgas kõige

vähem piiravad.

15. Lõigete 10–14 rakendamisel võtavad lepinguosalised arvesse asjakohast rahvusvahelist

fütosanitaarmeetmete standardit.

Impordi suhtes kehtivad konkreetsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuded

16. Kui importiva lepinguosalise asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks on olemas mitu sanitaar-

või fütosanitaarmeedet, alustavad lepinguosalised eksportiva lepinguosalise taotlusel tehnilist

dialoogi, et vältida tarbetuid kaubandushäireid ja valida kõige otstarbekam lahendus.

& /et 156

ARTIKKEL 6.11

Auditid

1. Importival lepinguosalisel on õigus auditeerida käesoleva artikli kohaselt eksportiva

lepinguosalise pädevaid asutusi ja nendega seotud või nende määratud kontrollisüsteeme, et

kindlaks teha, kas eksportiv lepinguosaline suudab anda nõutavaid tagatisi ning järgida importiva

lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid.

2. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise ametlike kontrolli- ja

sertifitseerimissüsteemide hindamise ühe vahendina on vaja läbi viia audit. Sellise auditi

läbiviimisel järgitakse süsteemipõhist lähenemisviisi, mille puhul kasutatakse süsteemi menetluste,

dokumentide või andmete valimi uurimist ja vajaduse korral auditi kohaldamisalasse kuuluvate

rajatiste kohapealset kontrolli.

3. Selleks et kindlaks teha, kas eksportiva lepinguosalise pädevad asutused suudavad tagada ja

säilitada kontrolli ning anda importivale riigile nõutavad tagatised, keskendutakse auditi raames

eelkõige ametlike kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemide tõhususe hindamisele ning eksportiva

lepinguosalise suutlikkusele järgida impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja

nendega seotud kontrollimeetmeid, mitte konkreetsete ettevõtete või rajatiste hindamisele.

& /et 157

4. Auditi läbiviimisel võtab importiv lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning tegutseb kooskõlas asjakohaste

rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega.

5. Importiv lepinguosaline määrab kindlaks auditite laadi ja sageduse, võttes arvesse tootele

omaseid riske, varasemate impordikontrollide tulemusi ja muud kättesaadavat teavet, näiteks

eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse läbiviidud auditeid ja kontrolle.

6. Kumbki lepinguosaline püüab vähendada auditite sagedust ja arvu. Kui importiv

lepinguosaline peab vajalikuks kasutada ühe vahendina auditit, et hinnata eksportiva lepinguosalise

ametlikke kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme ning eksportiva lepinguosalise suutlikkust järgida

impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja nendega seotud kontrollimeetmeid,

kohaldatakse järgmist:

a) konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline läbi

auditi teise lepinguosalise representatiivse valimi suhtes ning

b) iga järgneva sama tootega seotud eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline

eksportiva lepinguosalise juures auditi läbi ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et

lühendada heakskiitmismenetluse aega. Kui importiv lepinguosaline viib läbi auditi, esitab ta

eksportivale lepinguosalisele selgituse.

& /et 158

7. Enne auditeerimist arutavad importiva lepinguosalise ja eksportiva lepinguosalise pädevad

asutused järgmisi küsimusi ning määravad need auditikavas kindlaks:

a) auditi põhjendus, eesmärgid ja ulatus;

b) kriteeriumid või nõuded, mille alusel eksportivat lepinguosalist hinnatakse, ning

c) auditi läbiviimise ajakava ja kord.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, esitab importiv lepinguosaline eksportivale

lepinguosalisele auditikava vähemalt 30 päeva enne auditit.

8. Importiv lepinguosaline edastab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult teabe auditi

tulemuste kohta, esitades auditiaruande, mis sisaldab auditileide, järeldusi ja soovitusi.

9. Importiv lepinguosaline esitab auditiaruande kavandi eksportivale lepinguosalisele tavaliselt

30 päeva jooksul pärast auditi lõpetamist.

10. Importiv lepinguosaline annab eksportivale lepinguosalisele võimaluse esitada auditileidude

kohta märkusi. Importiv lepinguosaline võib enne järelduste tegemist ja meetmete võtmist kõiki

selliseid märkusi arvesse võtta. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele

kirjaliku lõpparuande tavaliselt kahe kuu jooksul pärast märkuste kättesaamise kuupäeva.

& /et 159

11. Eksportiv lepinguosaline teatab importivale lepinguosalisele kõikidest importiva

lepinguosalise leidude ja järelduste põhjal võetud parandusmeetmetest.

12. Kumbki lepinguosaline tagab, et kehtestatud on menetlused, mis takistavad eksportiva

lepinguosalise pädevate asutuste auditi käigus saadud konfidentsiaalse teabe avalikustamist,

sealhulgas menetlused, millega eemaldatakse konfidentsiaalne teave lõplikust auditiaruandest enne

aruande avalikustamist.

13. Auditi tulemusel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed tuvastatud riskidega ega

tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse

asjakohase taseme saavutamiseks. Taotluse korral korraldatakse kooskõlas artikliga 6.19 olukorda

käsitlevad konsultatsioonid. Lepinguosalised võtavad arvesse nende konsultatsioonide käigus

saadud teavet.

14. Kumbki lepinguosaline kannab ise auditiga seotud kulud.

ARTIKKEL 6.12

Impordikontrollid

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema impordikontrollid on riskipõhised, need viiakse läbi

põhjendamatu viivituseta ning neid kohaldatakse proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt.

& /et 160

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad tooted

vastavad importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarnõuetele.

3. Kumbki lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele teabe oma

impordimenetluste kohta, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud impordikontrollide

sageduse kohta ning asjaolude kohta, mida ta võtab impordiga seotud riskide kindlaksmääramisel

arvesse.

4. Kui impordikontrolli käigus selgub, et toode ei vasta olulistele impordinõuetele, peab

importiv lepinguosaline tegema järgmist:

a) võtma meetmeid asjaomase riski hindamise alusel ja tagama, et meetmed ei piira kaubandust

rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme saavutamiseks;

b) teavitama importijat või tema esindajat mittevastavuse põhjustest, meetme õiguslikust alusest

ja vajaduse korral kõnealuse saadetise kõrvaldamise kohast ning

c) andma importijale või tema esindajale võimaluse esitada lisateavet, mis aitaks sellel

lepinguosalisel otsust teha.

& /et 161

5. Kui lepinguosaline keelab impordikontrolli negatiivse tulemuse alusel teise lepinguosalise

kauba impordi või piirab seda, esitab importiv lepinguosaline kooskõlas oma õigusaktidega

eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse või saadetise eest vastutava ettevõtja taotlusel tavapäraste

kanalite kaudu kirjalikult keelamise või piiramise põhjuse, meetme õigusliku aluse või loa selle

võtmiseks ning vajaduse korral teabe kõnealuse saadetise kõrvaldamise koha kohta21.

6. Kui tagasilükatud saadetisega on kaasas sanitaar- või fütosanitaarsertifikaat, teavitab importiv

lepinguosaline sellest eksportiva lepinguosalise pädevat asutust ja esitab kogu asjakohase teabe,

sealhulgas meetme õigusliku aluse, üksikasjalikud laboriuuringute tulemused ja meetodid. Importiv

lepinguosaline säilitab füüsilised ja elektroonilised dokumendid analüüsitava valimi

identifitseerimise, kogumise, proovide võtmise, transpordi ja ladustamise ning kasutatud

analüüsimeetodite kohta. Samuti teavitab importiv lepinguosaline importijat või tema esindajat selle

saadetise kõrvaldamisest. Kahjurite avastamise korral tuleb teatises võimaluse korral märkida

kahjurid liikide kaupa.

7. Kui importiv lepinguosaline teeb kindlaks olulise, püsiva või korduva mittevastavuse sanitaar-

või fütosanitaarmeetmele, teatab importiv lepinguosaline sellest mittevastavusest eksportivale

lepinguosalisele.

21 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle artikli sätted ei takista importivat

lepinguosalist kõrvaldamast saadetist, milles on leitud nakkusohtlik patogeen või kahjur, mis

võib kiireloomuliste meetmete võtmata jätmise korral levida ja kahjustada inimeste, loomade

või taimede elu või tervist selle lepinguosalise territooriumil.

& /et 162

8. Olenemata lõikest 6 esitab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele taotluse

korral olemasoleva teabe eksportiva lepinguosalise kaupade kohta, mille puhul on leitud

mittevastavus importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmele.

9. Sanitaar- või fütosanitaarmeetmete järgimise kontrollimiseks ja tagamiseks kehtestatud tasud

ei tohi olla suuremad kui teenuse tegelik maksumus.

ARTIKKEL 6.13

Sertifitseerimine

1. Kui lepinguosaline nõuab kauba importimiseks sanitaar- või fütosanitaarsertifikaati, peab see

sertifikaat põhinema Codex Alimentarius’e komisjoni, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja

Maailma Loomatervise Organisatsiooni rahvusvahelistel standarditel.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sertifikaadid, sealhulgas kõik tõendid, on koostatud

viisil, millega välditakse tarbetut koormust lepinguosalistevahelisele kaubandusele.

3. Importiv lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele viivitamata teabe

konkreetse toote puhul nõutavate sertifikaatide kohta.

4. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd sertifikaatide näidiste väljatöötamisel, et

vähendada halduskoormust ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele.

& /et 163

5. Lepinguosalised soodustavad elektroonilise sertifitseerimise ja muude tehnoloogialahenduste

rakendamist, et lihtsustada omavahelist kaubandust.

6. Kumbki lepinguosaline aktsepteerib originaalsertifikaatide esitamist kas paberkandjal või

turvalise elektroonilise andmeedastusmeetodi kaudu, mis annab võrdväärsed

sertifitseerimistagatised. Eksportiv lepinguosaline võib esitada ametliku sertifikaadi elektrooniliselt,

kui importiv lepinguosaline on kindlaks teinud, et on antud samaväärsed turvatagatised, mis hõlmab

digitaalallkirja kasutamist ja dokumendi autentsuse tagamist.

ARTIKKEL 6.14

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamine

1. Ilma et see piiraks artikli 6.8 kohaldamist, kohaldab kumbki lepinguosaline oma sanitaar- või

fütosanitaarmeetmeid teise lepinguosalise territooriumil.

2. Meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vältimiseks kohaldatakse eksportiva

lepinguosalise territooriumil, kus kehtivad samasugused või sarnased sanitaar- või

fütosanitaartingimused, samu impordinõudeid.

& /et 164

3. Konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul alustab importiv lepinguosaline

viivitamata teise lepinguosalise või vajaduse korral ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi

taotluse heakskiitmise menetlust. Heakskiitmismenetlus järgib artiklis 6.10 sätestatud menetlust

ning samasuguste või sarnaste sanitaar- või fütosanitaartingimustega liikmesriikide rühma taotluse

puhul ei tohi see võtta kauem aega kui ühe liikmesriigi taotluse puhul.

4. Sama tootega seotud järgmise eksporditaotluse puhul kiidab importiv lepinguosaline taotluse

heaks hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud

juhtudel. Teabenõuded peavad piirduma üksnes vajalikuga ja neis tuleb arvesse võtta importivale

lepinguosalisele juba kättesaadavat teavet, näiteks teavet õigusraamistiku ja varasemate

auditiaruannete kohta.

ARTIKKEL 6.15

Liigsete kontrollimeetmete kaotamine

1. Lepinguosalised tunnistavad, et eksportiv lepinguosaline vastutab selle eest, et

ekspordikõlblikud ettevõtted, rajatised ja tooted vastaksid importiva lepinguosalise kohaldatavatele

sanitaarnõuetele.

& /et 165

2. Kui importival lepinguosalisel on nimekiri konkreetse kauba importimiseks heakskiidetud

ettevõtetest või rajatistest, kiidab ta eksportiva lepinguosalise taotlusel, millele on lisatud

asjakohased tagatised, eksportiva lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte või rajatise ilma seda

eelnevalt kontrollimata heaks järgmistel tingimustel ja korras:

a) importiv lepinguosaline on andnud kauba importimiseks loa eksportiva lepinguosalise

pädevate asutuste kohaldatava loomatervise ja toiduohutuse tingimusi puudutava

kontrollisüsteemi tehtud hindamise alusel;

b) eksportiva lepinguosalise pädev asutus on asjaomase ettevõtte või rajatise heaks kiitnud;

c) eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel on volitus asjaomasele ettevõttele või rajatisele

antud heakskiit peatada või tühistada ning

d) eksportiv lepinguosaline on esitanud importiva lepinguosalise nõutud teabe.

3. Importiv lepinguosaline kannab ettevõtted või rajatised heakskiidetud ettevõtete või rajatiste

nimekirja tavaliselt 45 päeva jooksul pärast eksportiva lepinguosalise taotluse kättesaamist.

Nimekiri tehakse üldsusele kättesaadavaks.

& /et 166

4. Importival lepinguosalisel on õigus eksportiva lepinguosalise kontrollisüsteemi pärast

ekspordiloa andmist auditeerida. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste

nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli

või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline

taotlenud. Kui importiv lepinguosaline avastab auditi tulemusel korduvaid tõsiseid mittevastavuse

juhtumeid, võib importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse kontrollisüsteemi

tunnustamise peatada.

5. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib importiv lepinguosaline keelduda selliste

ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest, mida peetakse tema nõuetele mittevastavaks. Sellisel juhul

teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest

keeldumisest ja esitab keeldumise põhjenduse.

6. Importiv lepinguosaline võib heakskiitmismenetluse raames läbi viia artikli 6.11 kohaseid

auditeid. Sellised auditid piirduvad ettevõtte või rajatise heakskiitmise eest vastutava pädeva

asutuse struktuuri, korralduse ja kohustustega ning importiva lepinguosalise nõuetele vastavusega

seotud sanitaartagatistega. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste

nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli

või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline

taotlenud.

7. Importiv lepinguosaline võib auditi tulemuste põhjal ettevõtete või rajatiste nimekirja muuta.

8. Käesolevat artiklit ei kohaldata taimede ja taimsete saadustega seotud meetmete suhtes.

& /et 167

ARTIKKEL 6.16

Erakorralised meetmed

1. Importiv lepinguosaline võib mõjuvatel põhjustel vastu võtta ajutiselt erakorralisi meetmeid,

mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks.

2. Erakorralist meedet vastu võttev lepinguosaline teatab sellest viivitamata kirjalikult teisele

lepinguosalisele. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline võtab arvesse teise

lepinguosalise esitatud teavet.

3. Pärast erakorralise meetme vastuvõtmist vaatab lepinguosaline selle põhjendused tavaliselt

kuue kuu jooksul läbi, tingimusel et asjakohane teave on kättesaadav, ja teavitab taotluse korral teist

lepinguosalist läbivaatamise tulemustest. Lepinguosaline ei jäta erakorralist meedet kehtima, välja

arvatud juhul, kui kiireloomuline probleem või oht püsib. Kui lepinguosaline jätab erakorralise

meetme kehtima, tuleks see meede korrapäraselt läbi vaadata.

4. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline peab tarbetute kaubandushäirete vältimiseks

pakkuma kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust lepinguosaliste vahel veetavate

saadetiste jaoks, võttes arvesse tuvastatud riski.

& /et 168

ARTIKKEL 6.17

Koostöö

1. Lepinguosalised uurivad kooskõlas käesoleva peatükiga võimalusi lepinguosalistevaheliseks

edasiseks koostööks ja teabevahetuseks vastastikust huvi pakkuvates sanitaar- ja

fütosanitaarküsimustes. Nende võimaluste hulka võivad kuuluda kaubanduse lihtsustamise

algatused.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist, ning võivad

ühiselt määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi käsitlevad algatused, et kõrvaldada

tarbetud kaubandustõkked lepinguosaliste vahel.

3. Lepinguosalised võivad edendada koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige

asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.

ARTIKKEL 6.18

Teabevahetus

Ilma et see piiraks käesoleva peatüki muude sätete kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teiselt

lepinguosaliselt teavet käesoleva peatüki kohaldamisel tekkivate küsimuste kohta. Taotluse saanud

lepinguosaline püüab kooskõlas oma konfidentsiaalsus- ja privaatsusnõuetega esitada kättesaadava

teabe taotluse esitanud lepinguosalisele mõistliku aja jooksul ja võimaluse korral elektrooniliselt.

& /et 169

ARTIKKEL 6.19

Konsultatsioonid

1. Kumbki lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega

seotud konkreetsete kaubandusprobleemide üle.

2. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, korraldavad nad kõnealused konsultatsioonid

30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.

3. Lepinguosalised püüavad esitada kogu asjakohase teabe, mis on vajalik selleks, et jõuda

mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, millega välditakse tarbetuid kaubandushäireid.

ARTIKKEL 6.20

Kontaktpunktid

1. Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva peatüki rakendamiseks kontaktpunkti ja teatab

teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed, sealhulgas vastutava ametniku nime.

2. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

& /et 170

ARTIKKEL 6.21

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee

1. Artikli 33.4 „Allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti e kohaselt moodustatud sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete allkomitee teeb järgmist:

a) pakub foorumit, et parandada lepinguosaliste arusaamist käesoleva peatüki rakendamisega

seotud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustest, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega

seotud reguleerimisprotsessidest;

b) jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja kaalub kõiki käesoleva peatükiga seotud küsimusi,

sealhulgas kõiki küsimusi, mis võivad selle rakendamisel tekkida;

c) pakub foorumit, kus arutatakse sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevaid

probleeme, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahendusteni ja käsitleda kiiresti kõiki

küsimusi, mis võivad tekitada tarbetuid takistusi lepinguosalistevahelisele kaubandusele;

d) vahetab teavet, eriteadmisi ja kogemusi sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib

a) määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud koostöövaldkonnad, mis võib

hõlmata tehnilist abi;

& /et 171

b) edendada koostööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, mida arutatakse mitmepoolsetel

foorumitel, sealhulgas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees ning rahvusvahelistes

standardiorganisatsioonides, ning

c) luua lepinguosaliste ekspertide esindajatest koosnevad töörühmad, mis tegelevad konkreetsete

sanitaar- või fütosanitaarküsimustega ja kuhu võib kehtestatava korra kohaselt kutsuda

osalema teisi eksperte, sealhulgas vabaühenduste esindajaid.

& /et 172

7. PEATÜKK

KOOSTÖÖ LOOMADE HEAOLU JA ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSE

VALDKONNAS

ARTIKKEL 7.1

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on luua dialoogi- ja koostööraamistik, et parandada loomade kaitset ja

heaolu ning jõuda ühisele arusaamisele loomade heaolu standardite osas ja tugevdada võitlust

antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vastu.

ARTIKKEL 7.2

Loomade heaolu

1. Lepinguosalised tunnistavad, et loomad on aistimisvõimelised olendid.

& /et 173

2. Lepinguosalised tunnistavad Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) loomade

heaolu standardite tähtsust ja püüavad parandada nende rakendamist, austades ühtlasi oma õigust

määrata oma teaduspõhiste meetmete tase WOAH loomade heaolu standardite alusel.

3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada loomade

heaolu puudutavate heade tavade edasist väljatöötamist ja rakendamist. Lepinguosalised tunnistavad

loomade heaolu valdkonnas tehtava tihedama teaduskoostöö tähtsust.

ARTIKKEL 7.3

Antimikroobikumiresistentsus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast tõsist ohtu

inimeste ja loomade tervisele. Antimikroobikumide väärkasutamine loomakasvatuses, sealhulgas

nende kasutamine muul otstarbel kui raviks, võib soodustada antimikroobikumiresistentsuse teket,

mis võib ohustada inimeste ja loomade tervist. Lepinguosalised tunnistavad, et ohu laadi tõttu on

vaja riikidevahelist ja terviseühtsuse22 põhimõttel põhinevat lähenemisviisi.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et vähendada antimikroobikumide kasutamist

loomakasvatuses ja keelata nende kasutamine kasvu soodustava vahendina, eesmärgiga võidelda

antimikroobikumiresistentsuse vastu kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega.

22 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on terviseühtsus põhimõte, mis

ühendab eri sektorite poliitikameetmeid, et saavutada paremaid tulemusi rahvatervise

valdkonnas.

& /et 174

3. Lepinguosalised teevad koostööd ning järgivad asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide,

algatuste ja riiklike kavade raames välja töötatud olemasolevaid ja tulevasi suuniseid, standardeid,

soovitusi ja meetmeid, mille eesmärk on edendada antimikroobikumide ettevaatlikku ja

vastutustundlikku kasutamist loomakasvatuses ja veterinaarias.

4. Lepinguosalised edendavad koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige

rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides.

ARTIKKEL 7.4

Loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühm

1. Lepinguosalised püüavad vahetada teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu ja

antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse valdkonnas, eesmärgiga rakendada artikleid 7.2

ja 7.3.

2. Selleks loovad lepinguosalised loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühma,

mis jagab vajaduse korral teavet sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteega. Lepinguosaliste

esindajad töörühmas võivad ühiselt otsustada kutsuda konkreetsete tegevuste jaoks eksperte.

& /et 175

ARTIKKEL 7.5

Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine

Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki

„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.

& /et 176

8. PEATÜKK

LEPINGUOSALISTE ENERGIASEKTORI

REGULEERIMISE ÕIGUSE TUNNUSTAMINE

ARTIKKEL 8.1

Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine

1. Lepinguosalised kinnitavad, et nad austavad täielikult üksteise suveräänsust, mis hõlmab

kõigi nende territooriumi aluspinnases asuvate süsivesinike omandiõigust ja haldamist riigi või

asjaomaste ametiasutuste poolt, ning üksteise suveräänset õigust reguleerida käesolevas peatükis

käsitletud küsimusi kooskõlas oma vastavate õigusaktidega, lähtudes täiel määral oma

demokraatlikest protsessidest.

2. Mehhiko puhul tunnistab Euroopa Liit, ilma et see piiraks tema käesolevast lepingust

tulenevaid õigusi ja õiguskaitsevahendeid23, et:

a) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse reformida oma põhiseadust (Constitución Política de

los Estados Unidos Mexicanos) ja oma energiasektorit, sealhulgas süsivesinikke ja elektrit

käsitlevat seadusandlust.

23 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et need õigused ja õiguskaitsevahendid hõlmavad

õigusi ja õiguskaitsevahendeid, mis tulenevad 10. peatüki „Investeeringud“ ja sellega seotud

lisade sätetest tulenevaid Mehhiko kohustusi.

& /et 177

b) Mehhikol on oma põhiseadusest tulenevalt otsene, võõrandamatu ja aegumatu omandiõigus

kõigile süsivesinikele riigi territooriumi, k.a mandrilava ja väljaspool territoriaalmerd või

sellega piirnev majandusvöönd, aluspinnases, pinnasekihtides või maardlates, sõltumata

nende füüsilisest seisundist; ja

c) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse võtta vastu või säilitada energiasektori, sealhulgas

süsivesinike ja elektriga seotud meetmeid.

& /et 178

9. PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 9.1

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, hoides ära, tehes

kindlaks ja kõrvaldades tarbetud tehnilised kaubandustõkked, suurendades läbipaistvust ja

edendades tihedamat regulatiivset koostööd.

ARTIKKEL 9.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas

sätestatud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise,

vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust.

& /et 179

2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise suhtes:

a) tehnilised kirjeldused, mille on koostanud hankijad seoses oma tootmis- või tarbimisnõuetega,

või

b) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, mida on käsitletud 6. peatükis „Sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmed“.

3. Kõik käesolevas peatükis esitatud viited standarditele, tehnilistele normidele ja

vastavushindamismenetlustele hõlmavad neisse tehtud muudatusi ja nende eeskirjadesse või

nendega hõlmatud toodete loetellu tehtud täiendusi, välja arvatud ebaolulised muudatused ja

täiendused.

ARTIKKEL 9.3

Suhe tehniliste kaubandustõkete lepinguga

Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa inkorporeeritakse käesolevasse

lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

& /et 180

ARTIKKEL 9.4

Rahvusvahelised standardid

1. Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelistel standarditel, suunistel ja soovitustel võib olla

oluline roll õigusnormide suurema ühtlustamise ja heade tavade toetamisel ning tarbetute tehniliste

kaubandustõkete vähendamisel. Selleks kasutavad lepinguosalised oma tehniliste normide alusena

asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui tehnilist normi koostav

lepinguosaline suudab tõendada, et need rahvusvahelised standardid oleksid taotletavate

õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud.

2. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2 ja 5 ning 3. lisas sätestatud kohustustele

võtab kumbki lepinguosaline muu hulgas arvesse WTO tehniliste kaubandustõkete komitee poolt

alates 1. jaanuarist 1995 vastu võetud otsuseid ja soovitusi24.

3. Rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid, sealhulgas 9-A lisas loetletud standardeid,

peetakse asjakohasteks rahvusvahelisteks standarditeks, tingimusel et need organisatsioonid on

standardite väljatöötamisel järginud põhimõtteid ja menetlusi, mis on sätestatud WTO tehniliste

kaubandustõkete komitee otsuses rahvusvaheliste standardite, juhendite ja soovituste väljatöötamise

põhimõtete kohta25.

24 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokument G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused. 25 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokument G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused.

& /et 181

4. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib kaubanduskomitee oma otsusega 9-A lisas esitatud

loetelu ajakohastada.

5. Selleks et ühtlustada standardeid võimalikult laialdaselt, julgustab kumbki lepinguosaline oma

territooriumil asuvaid standardiorganisatsioone ning neid piirkondlikke standardiorganisatsioone,

mille liikmeks lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on, tegema

järgmist:

a) osalema vastavalt oma võimalustele asjakohaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide

töös rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel;

b) kasutama standardite väljatöötamiseks asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud

juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks

ebatõhusad või asjakohatud ebapiisava kaitsetaseme, oluliste klimaatiliste või geograafiliste

tegurite või oluliste tehnoloogiaprobleemide tõttu;

c) tagama, et nende tegevus ei dubleeriks rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tööd ega

kattuks sellega;

d) vaatama korrapäraselt läbi riiklikud ja piirkondlikud standardid, mis ei põhine asjakohastel

rahvusvahelistel standarditel, et lähendada neid asjaomastele rahvusvahelistele standarditele;

& /et 182

e) tegema teise lepinguosalise asjaomaste standardiorganisatsioonidega rahvusvahelises

standardimistegevuses koostööd, eesmärgiga tagada, et rahvusvahelised standardid, suunised

ja soovitused, mis tõenäoliselt saavad tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste

aluseks, ei looks tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele; koostööd võib teha nii

rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tasandil kui ka piirkondlikul tasandil;

f) soodustama kahepoolset koostööd teise lepinguosalise territooriumil asuvate

standardiorganisatsioonidega, samuti piirkondlike standardiorganisatsioonidega, mille

liikmeks teine lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on;

g) avalikustama veebisaidil oma tööprogrammid, sealhulgas loetelu hetkel koostatavatest ja juba

vastu võetud standarditest.

6. Käesoleva peatüki artiklit 9.6 ja tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklit 2 või 5

kohaldatakse tehnilise normi eelnõu või vastavushindamismenetluse eelnõu suhtes, millega

muudetakse standard inkorporeerimise või viitamise kaudu kohustuslikuks.

& /et 183

ARTIKKEL 9.5

Vastavushindamised

1. Lepinguosalised tunnistavad, et vastavushindamise tulemuste tunnustamise hõlbustamiseks on

olemas erinevad mehhanismid, sealhulgas järgmised:

a) lepinguosaliste territooriumidel asuvate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud

kokkulepped;

b) kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil asuvate asutuste poolt konkreetsete tehniliste

normidega seoses läbiviidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse

tunnustamise kohta;

c) akrediteerimismenetluste kasutamine vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks;

d) vastavushindamisasutuste määramine või vajaduse korral heakskiitmine valitsuse poolt;

e) lepinguosalise poolt teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste

tulemuste tunnustamine ning

f) tarnija vastavusdeklaratsiooni aktsepteerimine importiva lepinguosalise poolt.

& /et 184

2. Tunnistades, et lepinguosaliste territooriumidel kohaldatakse erinevaid

vastavushindamismenetlusi:

a) kohaldab Euroopa Liit vastavalt oma õigusnormidele tarnija vastavusdeklaratsiooni korda

ning

b) Mehhiko aktsepteerib oma õigusnormidega ettenähtud viisil ja ilma täiendavate nõueteta

Mehhiko tehniliste normide, sealhulgas pärast käesoleva lepingu jõustumist vastuvõetud

tehniliste normide nõuetele vastavuse tõendina sertifikaate, mille on välja andnud Euroopa

Liidu territooriumil asuvad vastavushindamisasutused, mis on akrediteeritud Mehhiko

akrediteerimisasutuse poolt ja mille pädev asutus on heaks kiitnud.

Sellega seoses võimaldab Mehhiko Euroopa Liidu territooriumil asuvatele

vastavushindamisasutustele vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma territooriumil

asuvatele vastavushindamisasutustele.

Käesoleva lõike sätted ei takista Mehhikot kontrollimast üksikute

vastavushindamismenetluste tulemusi, kui ta ei nõua, et toote suhtes kohaldataks Mehhiko

territooriumil vastavushindamismenetlusi, mis dubleerivad Euroopa Liidu territooriumil juba

läbiviidud vastavushindamismenetlusi, välja arvatud pisteliselt või harva järelevalve või auditi

eesmärgil või vastusena mittevastavusele viitava teabe korral.

& /et 185

3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline kehtestada nõuded toodete kohustuslikuks

katsetamiseks või sertifitseerimiseks kolmanda isiku poolt, kui inimeste tervise ja ohutuse kaitsega

seotud kaalukad põhjused õigustavad selliste nõuete või sertifitseerimise kehtestamist.

4. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalist nõudmast, et konkreetsete toodete

vastavushindamist teeksid selle lepinguosalise kindlaksmääratud valitsusasutused. Sellistel juhtudel

peab lepinguosaline tegema järgmist:

a) piirama vastavushindamise eest makstavate tasude suuruse osutatud teenuste ligikaudse

maksumusega ja vastavushindamise taotleja taotluse korral selgitama, kuidas tema

kehtestatud tasude suurus piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;

b) tegema teabe vastavushindamise tasude kohta üldsusele kättesaadavaks ning

c) teise lepinguosalise taotlusel ja lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 5.2.3, 5.2.4

ja 5.2.8 sätestatud kohustustele selgitama:

i) kuidas nõutav teave on vajalik vastavuse hindamiseks ja tasude määramiseks;

ii) kuidas lepinguosaline tagab, et nõutava teabe konfidentsiaalsus on tagatud viisil, mis

tagab õigustatud ärihuvide kaitse, ning

& /et 186

iii) milline on vastavushindamismenetluse läbiviimisega seotud kaebuste läbivaatamise

menetlus.

5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil, järgmise teabe:

a) kõik menetlused, kriteeriumid ja muud tingimused, mille alusel ta võib otsustada, kas

vastavushindamisasutused on pädevad akrediteeringu, heakskiidu, määramise või muu

tunnustuse saamiseks, sealhulgas tunnustamiseks vastastikuse tunnustamise lepingu alusel,

kui see on kohaldatav, ning

b) nende asutuste loetelu, mille ta on heaks kiitnud, määranud või mida ta on muul viisil

tunnustanud sellist vastavushindamist tegema, ning asjakohane teave iga asutuse

heakskiitmise, määramise või muu tunnustamise ulatuse kohta.

6. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele põhjendatud taotluse alustada

läbirääkimisi, et sõlmida vastastikuse tunnustamise leping, mis käsitleb

vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikust tunnustamist konkreetses sektoris. Kui teine

lepinguosaline keeldub sellistest läbirääkimistest, peab ta oma otsust põhjendama.

7. Artiklit 9.7 kohaldatakse mutatis mutandis vastavushindamismenetluste suhtes.

& /et 187

8. Kui lepinguosaline nõuab vastavushindamismenetlust, peab ta

a) valima vastavushindamismenetlused, mis on proportsionaalsed riskihindamise alusel kindlaks

määratud riskidega, ning

b) andma teisele lepinguosalisele taotluse korral teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse

konkreetsete toodete vastavushindamismenetluses.

9. Kui lepinguosaline nõuab kolmanda isiku poolt läbiviidavat vastavushindamismenetlust ja ta

ei ole seda ülesannet usaldanud lõikes 4 osutatud konkreetsele valitsusasutusele, peab ta tegema

järgmist:

a) kasutama vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks eelistatavalt akrediteerimismenetlust;

b) kasutama parimal viisil akrediteerimise ja vastavushindamise rahvusvahelisi standardeid,

samuti lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks

rahvusvahelise laborite akrediteerimise koostööorganisatsiooni (ILAC) ja rahvusvahelise

akrediteerimisfoorumi (IAF) mehhanismide kaudu;

c) ühinema või vajaduse korral julgustama oma vastavushindamisasutusi ühinema toimivate

rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega vastavushindamistulemuste ühtlustamiseks või

heakskiitmise hõlbustamiseks;

& /et 188

d) tagama, et kui konkreetse toote või tootekomplekti jaoks on määratud rohkem kui üks

vastavushindamisasutus, on ettevõtjatel võimalik valida, kes neist vastavushindamismenetlust

läbi viib;

e) tagama, et akrediteerimisasutuste ja vastavushindamisasutuste vahel puudub huvide konflikt,

ning

f) lubama vastavushindamisasutustel tugineda katsetele või kontrollidele, mille

vastavushindamisasutused on seoses vastavushindamisega läbi viinud teise lepinguosalise

territooriumil. Käesolevat lõiget ei tõlgendata nii, et see keelab lepinguosalisel nõuda teise

lepinguosalise territooriumil asuvatelt vastavushindamisasutustelt samade nõuete täitmist,

mida peab täitma tema enda vastavushindamisasutus.

ARTIKKEL 9.6

Läbipaistvus

1. Kui kumbki lepinguosaline töötab välja tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi, mis

võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, peab ta kooskõlas oma asjaomaste normide ja

menetlustega ning ilma et see piiraks 28. peatüki „Hea reguleerimistava“ kohaldamist, tegema

järgmist (v.a juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi

julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid):

a) lubama teise lepinguosalise isikutel osaleda avalikes konsultatsioonides vähemalt sama

soodsatel tingimustel kui tema enda isikutel ning

& /et 189

b) avaldama konsultatsioonide tulemused ametlikul veebisaidil.

2. Kumbki lepinguosaline püüab rakendada meetodeid, et tagada tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste väljatöötamisel täiendav läbipaistvus, sealhulgas kasutades

elektroonilisi vahendeid ja üldsuse teavitamist või avalikke konsultatsioone.

3. Vajaduse korral soovitab kumbki lepinguosaline oma territooriumil asuvatel valitsusvälistel

asutustel, sealhulgas standardiorganisatsioonidel, järgida lõikeid 1 ja 2.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik dokumendid, millega kehtestatakse tehniline norm või

vastavushindamismenetlus, sisaldavad piisavalt üksikasjalikku teavet, et huvitatud isikud ja teine

lepinguosaline saaksid asjakohaselt teavet selle kohta, kas ja kuidas see võib nende kaubandushuve

mõjutada.

5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil või ametlikus

väljaandes, kõik ettepanekud uute või muudetud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste

kohta keskvalitsuse tasandil ja keskvalitsusest madalamal tasandil ning nende lõplikud versioonid,

millest lepinguosaline peab teatama või mille ta peab avaldama vastavalt tehniliste kaubandustõkete

lepingule26.

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema vastuvõetud tehnilised normid ja

vastavushindamismenetlused avaldatakse veebisaidil tasuta.

26 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib seda kohustust täita, tagades,

et kavandatavad meetmed ja nende lõplikud versioonid avaldatakse WTO ametlikul

veebisaidil või on WTO ametliku veebisaidi kaudu muul viisil kättesaadavad.

& /et 190

7. Kumbki lepinguosaline avaldab ettepanekud uute tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite,

suuniste või soovituste (kui on) tehnilise sisuga ja mis võivad kaubandust märkimisväärselt

mõjutada, välja arvatud tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2.10 ja 5.7 sätestatud juhtudel.

8. Kumbki lepinguosaline püüab avaldada ettepanekud uute tehniliste normide ja vajaduse korral

piirkondlike või kohalike omavalitsuste vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas

asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste (kui neid on) tehnilise sisuga ja mis

võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu

artiklis 2.9 või 5.6 sätestatud korrale.

9. Selleks et määrata kindlaks, kas kavandatav tehniline norm või vastavushindamismenetlus

võib kaubandust märkimisväärselt mõjutada ja kas sellest tuleb seega teatada vastavalt tehniliste

kaubandustõkete lepingu asjakohastele sätetele, mis on artikli 9.3 kohaselt inkorporeeritud

käesolevasse lepingusse, võtab lepinguosaline muu hulgas arvesse asjakohaseid otsuseid ja

soovitusi, mille WTO tehniliste kaubandustõkete komitee on alates 1. jaanuarist 1995 vastu võtnud,

nagu on osutatud artikli 9.4 lõikes 2.

10. Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotlusel teavet vastuvõetud või

vastuvõetava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja

põhjenduste kohta.

& /et 191

11. Kumbki lepinguosaline jätab teisele lepinguosalisele pärast kavandatud tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste edastamist WTO teadete keskregistrile vähemalt 60 päeva kirjalike

märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise,

keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Lepinguosaline kaalub

teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Kui

lepinguosalisel on võimalik pikendada märkuste esitamise tähtaega üle 60 päeva, näiteks

90 päevani, siis soovitatakse tal seda teha.

12. Kumbki lepinguosaline püüab jätta märkuste esitamise lõpptähtaja ja teatatud tehnilise normi

või vastavushindamismenetluse vastuvõtmise vahele piisavalt aega saadud märkuste

läbivaatamiseks ja neile vastuste koostamiseks.

13. Kui lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt kirjalikke märkusi kavandatava tehnilise

normi või vastavushindamismenetluse kohta, peab ta tegema järgmist:

a) arutama teise lepinguosalise taotlusel kirjalikke märkusi oma pädeva reguleeriva asutuse

osavõtul ajal, mil neid märkusi saab arvesse võtta, ning

b) vastama märkustele kirjalikult hiljemalt tehnilise normi või vastavushindamismenetluse

avaldamise kuupäeval.

14. Kumbki lepinguosaline avaldab oma vastused saadud märkustele veebisaidil, võimaluse

korral hiljemalt vastuvõetud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval.

& /et 192

15. Kumbki lepinguosaline edastab tehnilise normi või vastavushindamismenetluse lõpliku teksti

selle vastuvõtmise või avaldamise ajal tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9, 3.2, 5.6 või 7.2

kohaselt teatatud kavandatud meedet käsitleva algse teatise lisana.

16. Kumbki lepinguosaline teeb hiljemalt sellise lõpliku tehnilise normi või

vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval, mis võib kaubandust märkimisväärselt

mõjutada, internetis avalikult kättesaadavaks järgmise teabe:

a) selgitus nii eesmärkide kui ka selle kohta, kuidas need lõpliku tehnilise normi või

vastavushindamismenetluse abil saavutatakse, ning

b) artiklis 9.7 sätestatud mõjuhinnangu tulemused, kui see viiakse läbi vastavalt tema

eeskirjadele ja menetlustele.

17. Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 2.12 ja 5.9 kohaldamisel tähendab „mõistlik

ajavahemik“ tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku, välja arvatud juhul, kui see oleks

õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus.

18. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et lõplike tehniliste normide ja

vastavushindamismenetluste avaldamise ja nende jõustumise vahele jääks rohkem kui kuus kuud,

välja arvatud juhul, kui see oleks õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus.

& /et 193

ARTIKKEL 9.7

Tehnilised normid

1. Kumbki lepinguosaline viib oma asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt läbi

kavandatavate tehniliste normide regulatiivse mõju hindamise.

2. Kumbki lepinguosaline hindab kavandatava tehnilise normi olemasolevaid regulatiivseid ja

mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspärased eesmärgid, kooskõlas

tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikega 2.

3. Kui lepinguosalise tehnilised normid ei põhine rahvusvahelistel standarditel, teeb

lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel kindlaks kõik olulised kõrvalekalded asjaomastest

rahvusvahelistest standarditest ja selgitab, miks neid standardeid ei peetud taotletud eesmärgi

saavutamiseks sobivaks või tõhusaks, ning esitab selle hinnangu aluseks olevad teaduslikud või

tehnilised tõendid.

4. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikele 3 vaatab kumbki lepinguosaline

tehnilised normid läbi, et lähendada neid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele. Kumbki

lepinguosaline võtab muu hulgas arvesse kõiki uusi arengusuundumusi asjaomastes

rahvusvahelistes standardites ja seda, kas endiselt esinevad asjaolud, mis on põhjustanud

kõrvalekaldeid mõnest asjakohasest rahvusvahelisest standardist.

& /et 194

ARTIKKEL 9.8

Regulatiivne koostöö

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on olemas mitmesugused regulatiivse koostöö mehhanismid,

mis võivad aidata tehnilisi kaubandustõkkeid kõrvaldada või nende tekkimist vältida.

2. Lepinguosaline võib teha teisele lepinguosalisele ettepaneku sektoripõhiseks regulatiivseks

koostööks käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades. Ettepanekud edastatakse artikli 9.11

kohaselt määratud kontaktpunktile ja need hõlmavad järgmist:

a) teabevahetus regulatiivsete põhimõtete ja tavade kohta;

b) algatused tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste edasiseks vastavusse viimiseks

asjakohaste rahvusvaheliste standarditega või

c) tehniline nõustamine ja abi vastastikku kokkulepitud tingimustel, et parandada tehniliste

normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ning metroloogia väljatöötamise,

rakendamise ja läbivaatamise tavasid.

Teine lepinguosaline kaalub ettepanekut nõuetekohaselt ja vastab sellele mõistliku aja jooksul.

& /et 195

3. Lepinguosalised soodustavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes koostööd oma

vastavate standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise ja metroloogia eest vastutavate

organisatsioonide vahel, olenemata sellest, kas need organisatsioonid on avaliku või erasektori

organisatsioonid.

4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist

a) kalduma kõrvale regulatiivsete meetmete ettevalmistamise ja vastuvõtmise riigisisestest

menetlustest;

b) võtma meetmeid, mis kahjustaksid või takistaksid tema avaliku korra eesmärkide

saavutamiseks vajalike regulatiivsete meetmete õigeaegset vastuvõtmist, või

c) saavutama konkreetset regulatiivset tulemust.

ARTIKKEL 9.9

Märgistamine ja etikettimine

1. Käesoleva artikli kohaldamisel ja kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisa

punktiga 1 võib tehniline norm hõlmata või käsitleda üksnes toote, protsessi või tootmismeetodi

suhtes kohaldatavaid märgistamise ja etikettimise nõudeid.

& /et 196

2. Lepinguosalised kinnitavad, et nende tehnilised normid, mis hõlmavad või käsitlevad üksnes

märgistamist või etikettimist, on kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 2.

3. Kui lepinguosaline nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, peab kõnealune

lepinguosaline tegema järgmist:

a) püüdma nõuda ainult sellist teavet, mis on oluline toote tarbijate või kasutajate jaoks või mis

näitab toote vastavust kohustuslikele tehnilistele nõuetele;

b) mitte nõudma turule laskmise eeltingimusena märgistuse või etiketi eelnevat heakskiitu,

registreerimist või sertifitseerimist ega tasu maksmist, kui toode muus osas vastab

lepinguosalise kohustuslikele tehnilistele nõuetele, välja arvatud juhul, kui seda peetakse

vajalikuks, kuna toode kujutab endast ohtu inimeste, loomade või taimede elule või tervisele,

keskkonnale või riigi julgeolekule;

c) kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad kasutaksid kordumatut tunnuskoodi, andma selle koodi

teise lepinguosalise ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerivalt;

d) tingimusel et see ei ole kaupa importiva lepinguosalise nõutava teabe puhul eksitavad,

vastuolulised ega segadusse ajavad, lubama järgmist:

i) teabe esitamine muudes keeltes lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale

keelele;

& /et 197

ii) rahvusvaheliselt aktsepteeritavad nomenklatuurid, piktogrammid, sümbolid või

graafilised kujutised ning

iii) täiendav teave lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale teabele;

e) nõustuma, et etikettimine, sealhulgas täiendav etikettimine ja etiketi parandamine, toimub

pärast importimist, kuid enne toote müügiks pakkumist, alternatiivina päritolukohas

etikettimisele, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine peab toimuma päritolukohas

rahvatervise või ohutuse huvides või eksportiva lepinguosalise geograafilise tähisega seotud

nõude tõttu, ning

f) püüdma aktsepteerida mittepüsivaid või eemaldatavaid etikette või märgistamise või

etikettimisega seotud asjakohase teabe esitamist pigem saatedokumentides kui tootele

füüsiliselt kinnitatud etikettidel, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine on nõutav

rahvatervise või ohutuse huvides.

ARTIKKEL 9.10

Teabevahetus ja arutelud

1. Lepinguosaline võib taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet kõikide käesoleva peatükiga

hõlmatud küsimuste kohta. Teine lepinguosaline esitab selle teabe mõistliku aja jooksul.

& /et 198

2. Lepinguosaline võib taotleda, et teine lepinguosaline arutaks kõiki käesoleva peatüki raames

tekkivaid probleeme, sealhulgas teise lepinguosalise tehniliste normide või

vastavushindamismenetluste eelnõusid või ettepanekuid, kui ta leiab, et kõnealused tehnilised

normid või vastavushindamismenetlused võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju

lepinguosalistevahelisele kaubandusele. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama

järgmist:

a) probleemi kirjeldus;

b) käesoleva peatüki sätted, millega probleem on seotud, ning

c) taotluse põhjused, sealhulgas taotluse esitanud lepinguosalisele muret tekitavate asjaolude

kirjeldus.

3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib ka taotleda, et teine

lepinguosaline arutaks kõiki käesoleva peatüki raames tekkivaid probleeme, mis on seotud

keskvalitsuse tasandist vahetult allpool oleval tasandil paikneva piirkondliku või kohaliku

omavalitsuse (olenevalt olukorrast) tehniliste normide või vastavushindamismenetlustega ja mis

võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada.

4. Lepinguosalised arutavad tõstatatud probleemi 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist

isiklikult või video- või telekonverentsi teel ning püüavad probleemi võimalikult kiiresti lahendada.

Kui taotluse esitanud lepinguosaline peab probleemi kiireloomuliseks, võib ta taotleda, et kõik

arutelud toimuksid lühema aja jooksul. Taotlusele vastav lepinguosaline suhtub sellisesse

taotlusesse vastutulelikult. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada küsimuses

vastastikku rahuldav lahendus.

& /et 199

5. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei piira arutelud ja nende käigus vahetatud teave

lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust, WTO asutamislepingust

või muust lepingust, mille osalised on mõlemad lepinguosalised.

6. Teabe- või arutelutaotlused esitatakse artikli 9.11 kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.

ARTIKKEL 9.11

Kontaktpunktid

1. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, mis hõlbustab käesoleva peatüki kohast

koostööd ja kooskõlastamist, ning teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed.

Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.

2. Kontaktpunktid teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist ja

lepinguosalistevahelist koostööd kõikides tehniliste kaubandustõkete küsimustes. Kontaktpunktid

vastutavad eelkõige järgmiste küsimuste eest:

a) artikli 9.10 lõikes 6 osutatud teabevahetuse ja arutelude korraldamine;

& /et 200

b) kõikide selliste teise lepinguosalise tõstatatud küsimuste viivitamatu käsitlemine, mis on

seotud standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamise,

vastuvõtmise, kohaldamise või täitmise tagamisega;

c) lepinguosalise taotlusel arutelude korraldamine kõikides käesoleva peatükiga seotud

küsimustes;

d) valitsusvälistel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel teabe vahetamine standardite,

tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega seotud arengusuundumuste kohta ning

e) võimaliku tehnilise abi vajaduse väljaselgitamise hõlbustamine.

ARTIKKEL 9.12

Tehniliste kaubandustõkete allkomitee

Artikli 33.4 „Allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti g kohaselt moodustatud tehniliste

kaubandustõkete komitee teeb järgmist:

a) teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle;

b) tõhustab koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste

väljatöötamisel ja täiustamisel;

& /et 201

c) määrab kindlaks vastastikust huvi pakkuvad prioriteetsed valdkonnad käesoleva peatüki

raames tehtava edasise töö jaoks ja kaalub uute algatuste ettepanekuid;

d) jälgib ja arutab tehniliste kaubandustõkete lepingu raames toimuvaid arengusuundumusi ning

e) võtab muid meetmeid, mis lepinguosaliste arvates abistaksid neid käesoleva peatüki ja

tehniliste kaubandustõkete lepingu rakendamisel.

& /et 202

10. PEATÜKK

INVESTEERINGUTE LIBERALISEERIMINE

ARTIKKEL 10.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „hõlmatud ettevõte“ – ettevõte, mille on vastavalt punktile e asutanud ühe lepinguosalise

investor teise lepinguosalise territooriumil kooskõlas kohaldatava õigusega ning mis on

olemas käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval või asutatakse pärast seda;

b) „majandustegevus“ – tööstus-, kaubandus- või kutsetegevus ning käsitöönduslik tegevus,

sealhulgas teenuste osutamine, välja arvatud tegevus valitsuse ülesannete täitmisel;

c) „ettevõte“ – artiklis 1.3 „Üldkohaldatavad mõisted“ määratletud ettevõte ning selle filiaal või

esindus27;

27 Mehhiko puhul ei käsitata esindust ettevõttena, välja arvatud juhul, kui see on asutatud

filiaalina.

& /et 203

d) „Euroopa Liidu ettevõte“ või „Mehhiko ettevõte“ – Euroopa Liidu või selle liikmesriikide või

Mehhiko õiguse kohaselt asutatud ettevõte, mis tegeleb olulise äritegevusega28 vastavalt

Euroopa Liidu või Mehhiko territooriumil29;

käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu või Mehhikot asutatud

laevandusettevõtjate suhtes, kes on vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko

kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi

või Mehhiko õigusele ja sõidavad selle Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all;

e) „asutamine“ – ettevõtte asutamine, sealhulgas omandamine30 Euroopa Liidus või Mehhikos;

f) „lepinguosalise investor“ – lepinguosaline või lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (v.a

filiaal või esindus), kes soovib asutada, asutab või on asutanud vastavalt punktile e ettevõtte

teise lepinguosalise territooriumil;

28 Kooskõlas WTO-le saadetud teatisega Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta

(WT/REG39/1) on „toimiv ja alaline seos“ Euroopa Liidu liikmesriigi majandusega, mis on

sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 54, Euroopa Liidu arusaama järgi samaväärne

„olulise äritegevuse“ mõistega. 29 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kolmanda riigi ettevõtte filiaali või esindust ei

käsitata Euroopa Liidu või Mehhiko ettevõttena. 30 Mõiste „omandamine“ hõlmab kapitaliosalust ettevõttes eesmärgiga luua või säilitada

püsivaid majandussidemeid.

& /et 204

g) „kolmanda riigi investor“ – investor, kes soovib asutada, asutab või on asutanud vastavalt

punktile e ettevõtte lepinguosalise territooriumil ning kes ei ole lepinguosalise investor;

h) „tegevus“ – ettevõtte juhtimine, haldamine, käigushoidmine, kasutamine, sellest kasu

saamine, selle müük või muu käsutamise vorm.

ARTIKKEL 10.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille on vastu võtnud või kehtima

jätnud31:

a) asjaomase lepinguosalise keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või nende

tasandite ametiasutused ning

b) mis tahes isik, sealhulgas riigiettevõte või muu valitsusväline asutus keskvalitsuse,

piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või nende tasandite ametiasutuste delegeeritud volitusi

kasutades.

31 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev peatükk hõlmab punktides a ja b

loetletud üksuste meetmeid, mida võetakse vastu või jäetakse kehtima kas otseselt või

kaudselt, andes teistele üksustele juhiseid või suunates või kontrollides neid seoses kõnealuste

meetmetega.

& /et 205

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise meetmete suhtes osas, milles need on

hõlmatud 18. peatükiga „Finantsteenused“.

ARTIKKEL 10.3

Õigus kehtestada õigusnorme

Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada

õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse,

keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse,

kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitsmise või konkurentsi valdkonnas.

ARTIKKEL 10.4

Seos teiste peatükkidega

Kui käesoleva peatüki ja 18. peatüki „Finantsteenused“ vahel esineb vastuolu, on vastuolu ulatuses

ülimuslik 18. peatükk.

& /et 206

ARTIKKEL 10.5

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud meetmete

suhtes, mis mõjutavad teise lepinguosalise investori poolt tema territooriumil ettevõtte

asutamist või asutatud ettevõtte tegevust.

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:

a) tegevus valitsuse ülesannete täitmisel vastava lepinguosalise territooriumil;

b) riigihange, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse riiklikel eesmärkidel, mitte

kaubanduslikuks edasimüügiks või selleks, et kasutada neid kaubanduslikuks müügiks

mõeldud kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on

artikli 21.1 „Mõisted“ tähenduses hõlmatud riigihankega;

c) audiovisuaalteenused;

& /et 207

d) riigisisene merekabotaaž32;

e) lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused,33 välja arvatud järgmised teenused:

i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal õhusõiduk on kasutusest

kõrvaldatud;

ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ning

iv) maapealne teenindus.

32 Euroopa Liidu puhul, ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste

riigisiseste õigusnormide alusel käsitada kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane

riigisisene merekabotaaž reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast

sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, sh asjaomase

riigi mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast

Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust.

Mehhiko puhul hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž laeva meritsi

liikumist Mehhiko merevööndis ja Mehhiko rannikul asuvate sadamate või kohtade vahel. 33 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „lennuteenused või lennuteenustega seotud

tugiteenused“ hõlmavad ka järgmisi teenuseid: õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga,

lennuvälja käitamise teenused ja teenused, mida osutatakse õhusõiduki abil ja mille peamine

eesmärk ei ole kauba- või reisijatevedu, näiteks tuletõrje, lennutreening, vaatamisväärsustega

tutvumine, pritsimine, mõõdistamine, kaardistamine, pildistamine, langevarjuhüpped,

purilennuki pukseerimine, helikopteri abil tõstmine metsavarumises ja ehituses ning muud

õhusõidukitega osutatavad põllumajandus-, tööstus- ja inspekteerimisteenused.

& /et 208

3. Artikleid 10.6–10.8 ei kohaldata lepinguosalise antud subsiidiumide34 või toetuste, sealhulgas

valitsuse toetatavate laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes.

4. Artikleid 10.6–10.10 ei kohaldata uute teenuste suhtes, nagu on sätestatud VII lisas

„Seisukoht uute teenuste kohta, mida ei ole liigitatud ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris“.

5. Käesolev peatükk ei ole lepinguosalistele siduv seoses ühegi teo või asjaoluga, mis leidis aset,

või olukorraga, mis lõppes enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

34 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et subsiidiume käsitletakse 24. peatükis

„Subsiidiumid“.

& /et 209

ARTIKKEL 10.6

Turulepääs

Sektorites või allsektorites, kus on võetud turulepääsu kohustused, ei võta lepinguosaline kogu oma

territooriumi ega ühegi territoriaalse allüksuse suhtes vastu ega jäta kehtima meetmeid,35 mis

puudutavad turulepääsu teise lepinguosalise investori või hõlmatud ettevõtte poolt ettevõtte

asutamise või tegevuse kaudu ning:

a) piiravad nende ettevõtete arvu, kes võivad teostada konkreetset majandustegevust, arvuliste

kvootide, monopolide, ainuõiguste või majandusvajaduste testi nõudega;

b) piiravad tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi

nõudega;

c) piiravad toimingute koguarvu või toodangu üldkogust, väljendatuna kinnitatud arvuliste

ühikutena kvootide või majanduslike vajaduste testi nõude vormis;

35 Lõike 2 punktid a, b ja c ei hõlma meetmeid, mis on vastu võetud või kehtima jäetud

põllumajandus- või kalandustoodete tootmise piiramiseks.

& /et 210

d) piiravad või näevad ette, et teise lepinguosalise investor võib majandustegevusega tegeleda

teatavat liiki juriidilise isiku või ühisettevõtte kaudu, või

e) piiravad arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude vormis selliste füüsiliste isikute

koguarvu, keda võib tööle võtta teatavas sektoris või keda ettevõte võib tööle võtta ja kes on

konkreetse majandustegevuse teostamiseks vajalikud ning sellega otseselt seotud.

ARTIKKEL 10.7

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende hõlmatud ettevõtteid

vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt oma investoreid ja nende

ettevõtteid seoses nende asutamisega tema territooriumil.

2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende hõlmatud ettevõtteid

vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt oma investoreid ja nende

ettevõtteid seoses nende tegevusega tema territooriumil.

& /et 211

3. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab Mehhiko

piirkondliku tasandi omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui soodsaim

kohtlemine, mida see piirkondliku tasandi omavalitsus sarnastes olukordades võimaldab Mehhiko

investoritele ja nende ettevõtetele kõnealuse piirkondliku omavalitsuse territooriumil.

4. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab Euroopa

Liidu liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem

soodne kui kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus sarnastes olukordades võimaldab oma

investoritele ja nende ettevõtetele oma territooriumil.

ARTIKKEL 10.8

Enamsoodustusrežiim

1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende hõlmatud ettevõtteid

vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt kolmanda riigi investoreid

ja ettevõtteid seoses nende asutamisega tema territooriumil.

2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende hõlmatud ettevõtteid

vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt kolmanda riigi investoreid

ja ettevõtteid seoses nende tegevusega tema territooriumil.

& /et 212

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata nii, et need kohustavad lepinguosalist laiendama teise

lepinguosalise investoritele mis tahes kohtlemist tulenevalt meetmetest, millega nähakse ette

tunnustamine, sealhulgas füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi

või sertifikaadi andmise standardite või kriteeriumide või usaldatavusnõuete tunnustamine.

4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevas artiklis osutatud kohtlemine ei hõlma

kohtlemist, mis on tagatud kolmanda riigi investoritele ja nende ettevõtetele muude lepinguosalise

ja kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute sätete alusel, mis käsitlevad

investeerimisvaidluste lahendamist. Muude rahvusvaheliste lepingute sisulised sätted iseenesest ei

kujuta endast lõigetes 1 ja 2 osutatud kohtlemist ega saa seega põhjustada käesoleva artikli

rikkumist. Vastavalt neile sätetele kohaldatavad meetmed võivad kujutada endast käesoleva artikli

kohast kohtlemist.

ARTIKKEL 10.9

Toimivusnõuded

1. Lepinguosaline ei tohi seoses lepinguosalise või kolmanda riigi investori ettevõtte

asutamisega või tegevusega selle lepinguosalise territooriumil kehtestada või pöörata

täitmisele järgmisi nõudeid või kohustusi36:

a) eksportida kaupa või teenust teataval tasemel või teatava protsendimäära ulatuses;

36 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõikes 2 osutatud soodustuse saamise või jätkuva

saamise tingimus ei kujuta endast „kohustust“ lõike 1 tähenduses.

& /et 213

b) saavutada omamaise sisu teatav tase või protsendimäär;

c) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eelis

sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu või teenuseid oma territooriumil asuvatelt

füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt;

d) siduda impordi maht või väärtus mis tahes viisil ekspordi mahu või väärtusega või sellise

ettevõttega seotud välisvaluuta sissevoolu summaga;

e) piirata selliste kaupade või teenuste müüki oma territooriumil, mida ettevõttes toodetakse või

osutatakse, sidudes selle müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või väärtusega või

välisvaluuta tuludega;

f) anda oma territooriumil asuvale füüsilisele isikule või ettevõttele juurdepääs konkreetsele

tehnoloogiale, tootmisprotsessile või muudele konfidentsiaalsetele teadmistele või kanda need

talle üle;

g) tarnida sellise ettevõtte poolt toodetud kaupu või teenuseid üksnes lepinguosalise

territooriumilt konkreetsele piirkondlikule või maailmaturule;

h) paigutada sellise ettevõtte konkreetse piirkondliku või maailmaturu peakontor oma

territooriumile või

k) piirata eksporti või ekspordiks müüki.

& /et 214

2. Lepinguosaline ei sea oma territooriumil lepinguosalise või kolmanda riigi investori ettevõtte

asutamise või tegevusega seotud eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks ühegi järgmise

nõude täitmist:

a) saavutada omamaise sisu teatav tase või protsendimäär;

b) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eelis

sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu oma territooriumil asuvatelt füüsilistelt

isikutelt või ettevõtetelt;

c) siduda impordi maht või väärtus mis tahes viisil ekspordi mahu või väärtusega või sellise

ettevõttega seotud välisvaluuta sissevoolu summaga;

d) piirata selliste kaupade või teenuste müüki oma territooriumil, mida ettevõttes toodetakse või

osutatakse, sidudes selle müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või väärtusega või

välisvaluuta tuludega, või

e) piirata eksporti või ekspordiks müüki.

3. Lõiget 2 ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisel seoses lepinguosalise või kolmanda

riigi investori ettevõtte asutamise või tegevusega seada eelise saamise või jätkuva saamise

tingimuseks vastavust nõudele paigutada tootmine oma territooriumile või pakkuda teenust,

koolitada või kasutada töötajaid, ehitada või laiendada teatavaid rajatisi või tegeleda teadus- ja

arendustegevusega oma territooriumil.

& /et 215

4. Lõike 1 punkti f ei kohaldata, kui

a) nõude või kohustuse kehtestab või pöörab täitmisele kohus, halduskohus või

konkurentsiasutus, et kõrvaldada kohtu- või haldusmenetluse tulemusena kindlaks tehtud tava,

mis kujutab endast lepinguosalise konkurentsiõiguse rikkumist, või

b) lepinguosaline lubab intellektuaalomandi õiguse kasutamist vastavalt intellektuaalomandi

õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklitele 31 ja 31bis või intellektuaalomandi õiguste

kaubandusaspektide lepingu artikli 39 kohaldamisalasse kuuluvate ja sellega kooskõlas

olevate meetmete suhtes, mis nõuavad konfidentsiaalse teabe avalikustamist.

5. Lõike 1 punkte a, b ja c ning lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata kaupade või teenuste

tingimustele vastavuse nõuete suhtes seoses osalemisega ekspordi edendamises ja välisabi

programmides.

6. Lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata importiva lepinguosalise kehtestatud nõuete suhtes, mis on

seotud soodustariifidele või sooduskvootidele kvalifitseerumiseks vajalike kaupade sisuga.

7. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata muude kui nendes

lõigetes sätestatud kohustuste või nõuete suhtes.

& /et 216

8. Käesolev artikkel ei välista muude eraõiguslike isikute kui lepinguosalised vaheliste

kohustuste või nõuete täitmisele pööramist, kui lepinguosaline ei ole neid kohustusi või nõudeid

kehtestanud ega nõua nende täitmist.

9. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise kohustusi, mis on võetud WTO asutamislepingu

alusel.

ARTIKKEL 10.10

Kõrgem juhtkond ja juhatus

1. Lepinguosaline ei nõua, et ettevõte, mis on hõlmatud ettevõte, nimetaks juhtivatele

ametikohtadele teatava kodakondsusega füüsilisi isikuid.

2. Lepinguosaline ei nõua, et sellise ettevõtte juhatus, mis on hõlmatud ettevõte, koosneks

lepinguosalise kodanikest ja/või lepinguosalise territooriumi residentidest.

& /et 217

ARTIKKEL 10.11

Vorminõuded

Olenemata artiklitest 10.7 ja 10.8 võib lepinguosaline nõuda, et teise lepinguosalise investor või

hõlmatud ettevõte annaks asjaomase investeeringu kohta tavapärast teavet üksnes teavitamise või

statistilistel eesmärkidel. Lepinguosaline kaitseb konfidentsiaalset teavet avalikustamise eest, mis

kahjustaks investori või hõlmatud ettevõtte konkurentsivõimet. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii,

et see takistab lepinguosalisel hankida või avalikustada teavet muul viisil, kohaldades oma

õigusnorme õiglaselt ja heas usus.

ARTIKKEL 10.12

Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid

1. Artikleid 10.7–10.10 ei kohaldata järgmise suhtes:

a) olemasolev nõuetele mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab

i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud tema I lisa „Kehtivate meetmetega seotud

reservatsioonid“ loetelus;

& /et 218

ii) riiklikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa „Kehtivate

meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus;

iii) piirkondliku omavalitsuse tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa

„Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus, või

iv) kohaliku omavalitsuse tasandil;

b) punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või

c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda

meetme – nagu see oli olemas vahetult enne muutmist – vastavust artiklitele 10.7–10.10.

2. Artikleid 10.7–10.10 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või jätab

kehtima seoses sektori, allsektori või tegevusega, nagu on sätestatud tema II lisa „Tulevaste

meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus.

3. Lepinguosaline ei nõua käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva järel vastu võetud ja II lisa

„Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus nimetatud meetme alusel otseselt või

kaudselt teise lepinguosalise investorilt tema kodakondsuse tõttu sellise hõlmatud ettevõtte müümist

või muul viisil võõrandamist, mis oli meetme jõustumise ajal olemas.

& /et 219

4. Artiklit 10.6 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima

kohustustega seotud sektorite või allsektorite puhul, mis on esitatud tema III lisa „Turulepääsuga

seotud kohustused“ loetelus.

5. Artikleid 10.7 ja 10.8 ei kohaldata meetmete suhtes, mis kujutavad endast erandit, vabastust

või loobumist intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklist 3 või 4, nagu on

sätestatud nimetatud lepingu artiklites 3–5.

6. Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, võib Mehhiko viie aasta jooksul pärast käesoleva

lepingu jõustumise kuupäeva teatada Euroopa Liidule kaubandusnõukogu otsuse eelnõust, millega

muudetakse I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“, II lisa „Tulevaste meetmetega

seotud reservatsioonid“ ja III lisa „Turulepääsuga seotud kohustused“ järgmiselt:

a) I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ liites I-B-2 „Mehhiko loetelu.

Kesktasandist madalamal tasandil kohaldatavad reservatsioonid“ ning III lisa „Turulepääsuga

seotud kohustused“ liites III-B-2 „Mehhiko loend. Kesktasandist madalamal tasandil

kohaldatavad reservatsioonid“ kõik kehtivad nõuetele mittevastavad meetmed, mida

rakendatakse föderaalvalitsuse tasandist madalamal tasandil, ning

& /et 220

b) I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ liites I-B-1 „Mehhiko loetelu.

Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid“ ning II lisa „Tulevaste meetmetega seotud

reservatsioonid“ liites II-B „Mehhiko loetelu“.

Euroopa Liit vaatab selle eelnõu kolme kuu jooksul läbi ja konsulteerib Mehhikoga kõikides sellega

seotud küsimustes. Pärast konsulteerimist võtab kaubandusnõukogu käesolevas lõikes osutatud

lisade muudatused vastu. Muudetud lisasid kohaldatakse alates muudatuste vastuvõtmise

kuupäevast.

ARTIKKEL 10.13

Eeliste andmisest keeldumine

Lepinguosaline võib keelduda andmast käesoleva peatüki kohaseid eeliseid teise lepinguosalise

investorile, kes on selle lepinguosalise ettevõte, ja selle investori investeeringutele, kui

a) ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi investor ning

b) keelduv lepinguosaline võtab kõnealuse kolmanda riigi suhtes või selle kolmanda riigi

füüsiliste isikute või ettevõtete suhtes vastu või jätab kehtima meetme, mis keelab tehingud

ettevõttega või mida rikutaks või millest hoitaks kõrvale, kui kõnealusele investorile või tema

investeeringutele võimaldatakse käesoleva peatüki kohaseid eeliseid.

& /et 221

ARTIKKEL 10.14

Teenuste ja investeeringute allkomitee

Artikli 33.4 „Allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti h kohaselt moodustatud teenuste ja

investeeringute allkomitee teeb järgmist:

a) pakub lepinguosalistele foorumit, et arutada käesoleva peatükiga seotud küsimusi, sealhulgas:

i) raskusi, mis võivad tekkida käesoleva peatüki rakendamisel;

ii) käesoleva peatüki võimalikke parandusi, võttes eelkõige arvesse kogemusi ja

suundumusi teistes rahvusvahelistes foorumites ning võttes aluseks lepinguosaliste

muud lepingud, ning

b) valmistab ette otsused või meetmed, mille kaubandusnõukogu käesoleva peatüki kohaselt

vastu võtab.

& /et 222

11. PEATÜKK

PIIRIÜLENE TEENUSTEKAUBANDUS

ARTIKKEL 11.1

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „piiriülene teenustekaubandus“ ehk „teenuste piiriülene osutamine – teenuse osutamine

i) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või

ii) ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;

b) „ettevõte“ – artiklis 1.3 „Üldkohaldatavad mõisted“ määratletud ettevõte ning selle filiaal või

esindus;

& /et 223

c) „Euroopa Liidu ettevõte“ või „Mehhiko ettevõte“ – Euroopa Liidu või selle liikmesriikide või

Mehhiko õiguse kohaselt asutatud ettevõte, mis tegeleb olulise äritegevusega37 vastavalt

Euroopa Liidu või Mehhiko territooriumil38;

käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu või Mehhikot asutatud

laevandusettevõtjate suhtes, kes on vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko

kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi

või Mehhiko õigusele ja sõidavad selle Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all;

d) „teenus, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel“ – kummagi lepinguosalise puhul

kõik teenused, mida ei osutata ärilistel alustel ega ühe või mitme teenuseosutajaga

konkureerides, ning

37 Kooskõlas WTO-le saadetud teatisega Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta

(WT/REG39/1) on „toimiv ja alaline seos“ Euroopa Liidu liikmesriigi majandusega, mis on

sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 54, Euroopa Liidu arusaama järgi samaväärne

„olulise äritegevuse“ mõistega. 38 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kolmanda riigi ettevõtte filiaali või esindust ei

käsitata Euroopa Liidu või Mehhiko ettevõttena.

& /et 224

e) „lepinguosalise teenuseosutaja“ – lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (v.a filiaal või

esindus), kes soovib osutada või osutab teenust.

ARTIKKEL 11.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise meetmete suhtes, mis mõjutavad teise

lepinguosalise teenuseosutajate piiriülest teenustekaubandust. Need meetmed hõlmavad meetmeid,

mis mõjutavad

a) teenuse tootmist, jaotamist, turustamist, müüki ja osutamist;

b) teenuse ostmist või kasutamist või selle eest tasumist;

c) seoses teenuse osutamisega selliste teenuste kättesaadavust ja kasutamist, mida lepinguosaline

peab üldiselt üldsusele pakkuma, sealhulgas jaotus-, transpordi- või

telekommunikatsioonivõrgud, ning

d) mis tahes vormis finantstagatise, sealhulgas võlakirja esitamist teenuse osutamise

tingimusena.

& /et 225

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:

a) audiovisuaalteenused;

b) riigisisene merekabotaaž39;

c) lepinguosalise meetmed osas, milles need on hõlmatud 18. peatükiga „Finantsteenused“;

d) teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel;

39 Euroopa Liidu puhul, ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste

riigisiseste õigusnormide alusel käsitada kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane

riigisisene merekabotaaž reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast

sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, sh asjaomase

riigi mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast

Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust.

Mehhiko puhul hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž laeva meritsi

liikumist Mehhiko merevööndis ja Mehhiko rannikul asuvate sadamate või kohtade vahel.

& /et 226

e) riigihange, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse riiklikel eesmärkidel, mitte

kaubanduslikuks edasimüügiks või selleks, et kasutada neid kaubanduslikuks müügiks

mõeldud kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on

artikli 21.1 „Mõisted“ tähenduses hõlmatud riigihankega;

f) lepinguosalise antud subsiidiumid40 või toetused, sealhulgas valitsuse toetatavad laenud,

tagatised ja kindlustus, ja

g) lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused41, välja arvatud järgmised teenused:

i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal õhusõiduk on kasutusest

kõrvaldatud;

ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;

40 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et subsiidiume käsitletakse 24. peatükis

„Subsiidiumid“. 41 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „lennuteenused või lennuteenustega seotud

tugiteenused“ hõlmavad ka järgmisi teenuseid: õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga,

lennuvälja käitamise teenused ja teenused, mida osutatakse õhusõiduki abil ja mille peamine

eesmärk ei ole kauba- või reisijatevedu, näiteks õhutõrje lennutreening, vaatlus, pritsimine,

mõõdistamine, kaardistamine, pildistamine, langevarjuhüpped, purilennuki pukseerimine,

helikopteri abil tõstmine metsavarumises ja ehituses ning muud õhusõidukitega osutatavad

põllumajandus-, tööstus- ja inspekteerimisteenused.

& /et 227

iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ning

iv) maapealne teenindus.

3. Artikleid 11.4–11.7 ei kohaldata uute teenuste suhtes, nagu on sätestatud VII lisas „Seisukoht

uute teenuste kohta, mida ei ole liigitatud ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris“.

ARTIKKEL 11.3

Õigus kehtestada õigusnorme

Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada

õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse,

keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse,

kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitsmise või konkurentsi valdkonnas.

& /et 228

ARTIKKEL 11.4

Turulepääs

Sektorites või allsektorites, kus on võetud turulepääsu kohustused, ei võta lepinguosaline vastu ega

jäta kehtima kogu oma territooriumi või territoriaalset alajaotust hõlmavaid meetmeid, millega

piiratakse

a) teenuseosutajate arvu arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või

majandusvajaduste testi nõudega;

b) teenustealaste tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi

nõudega või

c) teenustealaste tehingute koguarvu või teenuste üldmahtu, väljendatuna kinnitatud arvuliste

ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõude vormis.

& /et 229

ARTIKKEL 11.5

Kohapealne esindatus

Lepinguosaline ei nõua teenuse piiriülese osutamise tingimusena, et teise lepinguosalise

teenuseosutaja asutaks või säilitaks tema territooriumil esinduse või mis tahes vormis ettevõtte või

oleks seal resident.

ARTIKKEL 11.6

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele

vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab sarnases olukorras oma teenustele ja

teenuseosutajatele.

2. Kohtlemine, mida Mehhiko peab lõike 1 kohaselt võimaldama, tähendab Mehhiko

piirkondliku tasandi omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui soodsaim

kohtlemine, mida see piirkondliku tasandi omavalitsus sarnastes olukordades võimaldab oma

teenustele ja teenuseosutajatele.

& /et 230

3. Kohtlemine, mida Euroopa Liit peab lõike 1 kohaselt võimaldama, tähendab Euroopa Liidu

liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui

kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus sarnastes olukordades võimaldab oma teenustele ja

teenuseosutajatele.

ARTIKKEL 11.7

Enamsoodustusrežiim

1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele

vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab sarnases olukorras kolmanda riigi teenustele

ja teenuseosutajatele.

2. Lõiget 1 ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist laiendama teise lepinguosalise

teenustele ja teenuseosutajatele mis tahes kohtlemist tulenevalt meetmetest, millega nähakse ette

tunnustamine, sealhulgas füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi

või sertifikaadi andmise standardite või kriteeriumide või usaldatavusnõuete tunnustamine.

& /et 231

ARTIKKEL 11.8

Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid

1. Artikleid 11.5–11.7 ei kohaldata järgmise suhtes:

a) lepinguosalise olemasolev nõuetele mittevastav meede, mida rakendatakse

i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud tema I lisa „Kehtivate meetmetega seotud

reservatsioonid“ loetelus;

ii) liikmesriigi valitsuse tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa

„Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus,

iii) piirkondliku omavalitsuse tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa

„Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus, või

iv) kohaliku omavalitsuse tasandil;

b) punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või

& /et 232

c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda

meetme – nagu see oli olemas vahetult enne muutmist – vastavust artiklitele 11.5–11.7.

2. Artikleid 11.5–11.7 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või jätab

kehtima seoses sektori, allsektori või tegevusega, nagu on sätestatud tema II lisa „Tulevaste

meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus.

3. Artiklit 11.4 ei kohaldata lepinguosalise meetme suhtes, mis on võetud kohustustega seotud

sektori või allsektori puhul, nagu on sätestatud III lisas „Turulepääsuga seotud kohustused“.

4. Viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva võib Mehhiko teatada

Euroopa Liidule kaubandusnõukogu otsuse eelnõust, millega muudetakse I lisa „Kehtivate

meetmetega seotud reservatsioonid“ liidet I-B-2 „Mehhiko loetelu. Kesktasandist madalamal

tasandil kohaldatavad reservatsioonid“ ning III lisa „Turulepääsuga seotud kohustused“ liidet III-B-

2 „Mehhiko loend. Kesktasandist madalamal tasandil kohaldatavad reservatsioonid“, kusjuures kõik

föderaalvalitsuse tasandist madalamal tasandil säilitatakse kehtivad nõuetele mittevastavad

meetmed.

Euroopa Liit vaatab selle eelnõu kolme kuu jooksul läbi ja konsulteerib Mehhikoga kõikides sellega

seotud küsimustes. Pärast konsulteerimist võtab kaubandusnõukogu käesolevas lõikes osutatud

lisade muudatused vastu. Muudetud lisasid kohaldatakse alates muudatuste vastuvõtmise

kuupäevast.

& /et 233

ARTIKKEL 11.9

Eeliste andmisest keeldumine

Lepinguosaline võib keelata teise lepinguosalise teenuseosutajale, kes on selle lepinguosalise

ettevõte, ja selle teenuseosutaja teenustele käesoleva peatüki kohased eelised, kui:

a) ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi isik ning

b) keelduv lepinguosaline võtab kõnealuse kolmanda riigi suhtes või selle kolmanda riigi

ettevõtete või füüsiliste isikute suhtes vastu või jätab kehtima meetme, mis keelab tehingud

ettevõttega või mida rikutaks või millest hoitaks kõrvale, kui ettevõttele võimaldatakse

käesoleva peatüki kohaseid eeliseid.

& /et 234

12. PEATÜKK

FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL

ARTIKKEL 12.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ettevõtja“ – Mehhiko puhul Euroopa Liidu kodanik, kes siseneb Mehhiko territooriumile

ilma kavatsuseta asuda sinna ajutiselt või alaliselt elama, et

i) ärilisel eesmärgil kaubelda kaupadega või osutada teenuseid;

ii) asutada ettevõte või seda arendada või juhtida;

iii) sõlmida ärikontakte ning pidada läbirääkimisi kaupade ja teenuste müümiseks või

sarnase tegevuse eesmärgil;

& /et 235

iv) osutada spetsialiseeritud teenuseid, mis on seotud paigaldamise, remondi, hoolduse,

järelevalve või töötajate koolitamisega, milles on eelnevalt kokku lepitud tehnosiirde-,

patendi- või kaubamärgilepingus või kaubandus- või tööstusseadmete või -masinate

müüki või lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtte muud tootmisprotsessi

käsitlevas lepingus või millega on sellises lepingus arvestatud garantiilepingu, müügi

või teenuse kestuse jooksul;

v) osaleda Mehhikos seaduslikult asutatud ettevõtte juhatuse kohtumistel või koosolekutel

või

vi) reklaamida kaupu või teenuseid, nõustada kliente, võtta vastu tellimusi, pidada

läbirääkimisi lepingute üle ning osaleda kongressidel, messidel, konverentsidel või

muudel sarnastel üritustel;

b) „ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud“ – juhtival ametikohal töötavad

füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest, ei paku ega osuta teenuseid ega

tegele muu majandustegevusega kui ettevõtte asutamiseks vajalik ega saa tasu vastuvõtva

lepinguosalise territooriumil asuvast allikast;

& /et 236

c) „lepingulised teenuseosutajad“ – füüsilised isikud, kelle on tööle võtnud lepinguosalise

ettevõte, mis ise ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutav agentuur ega

tegutse sellise agentuuri kaudu, mis ei ole asutatud teise lepinguosalise territooriumil ja mis

on sõlminud teise lepinguosalise lõpptarbijaga heauskselt teenuse osutamise lepingu, mis

eeldavad teenuse osutamise lepingu täitmiseks tema töötajate ajutist viibimist selle

lepinguosalise territooriumil42;

d) „sõltumatud spetsialistid“ – Euroopa Liidu puhul füüsilised isikud, kes tegelevad teenuse

osutamisega ja on asutatud füüsilisest isikust ettevõtjana lepinguosalise territooriumil, kuid ei

ole asutatud teise lepinguosalise territooriumil, ning kes on sõlminud heauskselt lepingu muul

viisil kui personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutava agentuuri kaudu, et

osutada teise lepinguosalise lõpptarbijatele teenuseid, mis eeldavad teenuse osutamise lepingu

täitmiseks nende ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil43;

42 Punktis c osutatud teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva

lepinguosalise õigusnormidega. 43 Punktis d osutatud teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva

lepinguosalise õigusnormidega.

& /et 237

e) „ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad“ – füüsilised isikud, kes on töötanud või on olnud

partnerid lepinguosalise ettevõttes ja on ajutiselt üle viidud lepinguosalise ettevõttesse,

sealhulgas selle ettevõtte tütarettevõtjasse, filiaali või emaettevõtjasse teise lepinguosalise

territooriumil,44 ja kes on

i) „juhid“ või „tegevjuhid“ – isikud, kes töötavad ettevõttes juhtival ametikohal, kes

peamiselt suunavad ettevõtte juhtimist45 teise lepinguosalise territooriumil ja kelle üle

teostab üldist järelevalvet või kellele annavad juhiseid peamiselt ettevõtte juhatus või

aktsionärid või nendega võrdsustatud isikud ning kes teevad vähemalt järgmist:

A) juhivad ettevõtet või selle osakonda või allüksust;

B) teostavad järelevalvet ja kontrolli teiste järelevalve-, kutse- või

juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle ning

C) omavad õigust isiklikult töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi

nende töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

44 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et juhtidelt või tegevjuhtidelt ja spetsialistidelt võib

nõuda, et nad tõendaksid sellise kutsekvalifikatsiooni ja kogemuse olemasolu, mis on vajalik

selles ettevõttes, kuhu nad üle viiakse. 45 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kuigi juhid või tegevjuhid ei täida otseselt teenuste

osutamisega seotud ülesandeid, võivad nad oma ülesannete täitmisel, milleks on eelkõige

ettevõtte juhtimise suunamine, täita ülesandeid, mis võivad olla teenuste osutamiseks

vajalikud.

& /et 238

ii) „spetsialistid“ – ettevõttes töötavad isikud, kellel on ettevõtte tegevusvaldkondade,

meetodite või juhtimise seisukohalt olulised eriteadmised, mille hindamisel võetakse

arvesse ettevõttespetsiifilisi teadmisi ja seda, kas isikul on kõrge kvalifikatsioon, või

iii) „praktikandid“ – Euroopa Liidu puhul akadeemilist kraadi omavad isikud, kes on

vähemalt ühe aasta jooksul töötanud ettevõttes, mis on muu kui esindus, ja kes on

ajutiselt üle viidud karjäärivõimaluste edendamise eesmärgil või äritegevuse korralduse

või meetoditega seotud väljaõppe saamiseks46;

f) „investorid“ – Mehhiko puhul Euroopa Liidu füüsilised isikud, kes soovivad siseneda

Mehhikosse seal ajutise viibimise eesmärgil või kes juba viibivad Mehhikos ja kavatsevad

teha järgmist:

i) uurida erinevaid ettevõtte asutamise võimalusi;

ii) tegeleda ettevõtte asutamisega või seda juhendada;

46 Vastuvõtvalt ettevõttelt võidakse nõuda, et ta esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu

viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Austria,

Hispaania, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi ja Ungari puhul peab väljaõpe olema

seotud omandatud akadeemilise kraadiga.

& /et 239

iii) esindada välismaist ettevõtet või teha äritehinguid või

iv) arendada või hallata sellise ettevõtte tegevust, millesse ettevõtja või ettevõtja ettevõte on

paigutanud või on paigutamas olulist kapitali, või pakkuda nõu või olulisi tehnilisi

teenuseid sellise ettevõtte tegevuseks oma järelevalve- või täidesaatvate volituste või

oluliste oskuste piires, ning

g) „lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ – füüsilised isikud, kes soovivad teise lepinguosalise

territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida, ei tegele otsemüügiga üldsusele ega ei saa

tasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast ja kes on

i) „äriteenuste müügiesindajad“ – lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kes esindavad

lepinguosalise teenuseosutajat või kaubatarnijat, et pidada kõnealuse teenuseosutaja või

kaubatarnija nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste

või kaupade müümise lepinguid, kes ei tegele teenuse osutamisega lepingu raames, mis

on sõlmitud teise lepinguosalise territooriumil äriliselt esindamata ettevõtte ja sellel

territooriumil asuva tarbija vahel, ning kes ei ole vahendajad;

& /et 240

ii) „paigaldajad ja hooldajad“ – Euroopa Liitu sisenemise ja seal ajutise viibimise puhul

lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kellel on müüja või liisinguandja lepinguliste

kohustuste täitmiseks vajalikud eriteadmised, kes osutavad teenuseid või koolitavad

personali teenuste osutamiseks vastavalt garantii- või muule teenuslepingule, mis on

seotud väljaspool Euroopa Liidu territooriumi asuvalt ettevõttelt ostetud või liisitud

kaubandus- või tööstusseadmete või -masinate, sealhulgas arvutite ja nendega seotud

teenuste müügi või liisimisega, kogu garantii- või teenuslepingu kehtivuse ajal, ning

Mehhikosse sisenemise ja seal ajutise viibimise puhul lühiajalisel ärivisiidil olevad

isikud, kes osutavad eelnevalt kokkulepitud või tehnoloogia, patendi ja kaubamärgi

üleandmise lepingus osutatud eriteenuseid, sealhulgas müügi- või liisingujärgseid

teenuseid, mis on seotud masinate ja seadmete müügi, töötajate tehnilise väljaõppe või

muu tootmisprotsessiga Mehhikos asuva ettevõtte jaoks, või

iii) „muud lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ – Mehhiko puhul lühiajalisel ärivisiidil

olevad isikud, kes osalevad ärijuhtimise koosolekutel, konverentsidel või messidel ning

täidavad juhtimis- või täitevülesandeid ettevõttes või selle tütar- või sidusettevõtjates,

mis on asutatud Mehhikos.

& /et 241

ARTIKKEL 12.2

Eesmärgid, kohaldamisala ja üldsätted

1. Käesolev peatükk kajastab lepinguosaliste soovi lihtsustada lepinguosalise füüsiliste isikute

sisenemist teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibimist ärilistel eesmärkidel ning

vajadust kehtestada selleks läbipaistvad kriteeriumid.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mis on otseselt seotud selliste

lepinguosalise füüsiliste isikute sisenemisega teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutise

viibimisega ärilistel eesmärkidel, kes on ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud,

ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, investorid, äriteenuste müügiesindajad, lepingulised

teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes

püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse või rahvuse ning alalise elu- või

töökohaga seotud meetmete suhtes.

4. Käesolev leping ei takista lepinguosalist rakendamast meetmeid, millega reguleeritakse

füüsiliste isikute sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil,

sealhulgas meetmed, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute

korrakohaseks piiriületuseks, tingimusel et neid meetmeid ei rakendata viisil, mis muudaks

olematuks või vähendaks kasu, mida teine lepinguosaline saab käesoleva peatüki alusel. Ainuüksi

asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei

nõuta, ei tohi pidada käesoleva peatüki kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

& /et 242

5. Kumbki lepinguosaline kohaldab käesoleva peatükiga hõlmatud meetmeid kiiresti, et vältida

viivitusi või põhjendamatut kahju kaupade või teenustega kauplemisel või käesoleva lepingu

kohases ettevõtete asutamisega seotud tegevuses.

6. Lepinguosalised püüavad töötada välja ja võtta vastu ühised kriteeriumid ja tõlgendused

käesoleva peatüki rakendamiseks.

7. Kumbki lepinguosaline lubab kooskõlas käesoleva peatükiga, sealhulgas I lisa „Kehtivate

meetmetega seotud reservatsioonid“, II lisa „Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“, III lisa

„Turulepääsuga seotud kohustused“, IV lisa „Ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud,

ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, investorid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“, V lisa

„Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid“ ja VI lisa „Finantsteenustega seotud

reservatsioonid“ sätetega, ärilistel eesmärkidel riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida teise

lepinguosalise füüsilistel isikutel, kes vastavad esimese lepinguosalise sisserännet käsitlevatele

õigusnormidele, mida kohaldatakse riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise suhtes.

& /et 243

8. Lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusnormidega ja mittediskrimineerimise põhimõtet

järgides teha erandeid IV lisas „Ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud“ ja V lisas

„Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid“ sätestatud riiki sisenemist ja seal ajutiselt

viibimist käsitlevatest kohustustest juhul, kui teise lepinguosalise füüsilise isiku riiki sisenemine ja

seal ajutiselt viibimine võib avaldada negatiivset mõju

a) töökohas või kavandatavas töökohas käimasoleva kollektiivse töövaidluse lahendamisele või

b) selles vaidluses osaleva isiku töösuhtele.

ARTIKKEL 12.3

Teistes peatükkides sätestatud kohustused

1. Käesoleva peatükiga ei kehtestata lepinguosalisele mingisuguseid kohustusi seoses

lepinguosalise sisserändemeetmetega, välja arvatud juhul, kui see on käesolevas peatükis

konkreetselt sätestatud.

& /et 244

2. Ilma et see piiraks otsust lubada teise lepinguosalise füüsilisel isikul käesoleva peatüki

kohaselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, sealhulgas sellise otsuse kohaselt lubatud viibimise

kestust:

a) võttes arvesse artikleid 10.5 „Kohaldamisala“, 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja

erandid“, 18.2 „Kohaldamisala“ ja 18.12 „Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad

meetmed“, inkorporeeritakse artiklites 10.6 „Turulepääs“, 10.7 „Võrdne kohtlemine“, 10.9

„Tulemuslikkuse nõuded“ ja 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“ sätestatud kohustused

niivõrd, kuivõrd meede mõjutab ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise territooriumil

viibivate füüsiliste isikute kohtlemist, käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning

neid kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad selliste füüsiliste isikute kohtlemist, kes

viibivad ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise territooriumil ning kes kuuluvad käesoleva

peatüki artiklis 12.1 määratletud ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute,

ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja Mehhiko puhul investorite kategooriatesse, ning

& /et 245

b) võttes arvesse artikleid 11.2.2 „Kohaldamisala“, 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja

erandid“, 18.2 „Kohaldamisala“ ja 18.12 „Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad

meetmed“, inkorporeeritakse artiklites 11.4 „Turulepääs“, 11.5 „Kohapealne esindatus“

ja 11.6 „Võrdne kohtlemine“ sätestatud kohustused niivõrd, kuivõrd meede mõjutab ärilistel

eesmärkidel teise lepinguosalise territooriumil viibivate füüsiliste isikute kohtlemist,

käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mis

mõjutavad selliste füüsiliste isikute kohtlemist, kes viibivad ärilistel eesmärkidel teise

lepinguosalise territooriumil ning kes kuuluvad teenuseosutajate kategooriasse ning Euroopa

Liidu puhul kõikide V lisas „Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid“

loetletud sektorite puhul sõltumatute spetsialistide kategooriasse ja lühiajalisel ärivisiidil

olevate isikute kategooriasse kooskõlas IV lisaga „Ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil

olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, investorid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad

isikud“.

3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõiget 2 kohaldatakse selliste asjakohastesse

kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute kohtlemisel, kes viibivad teise lepinguosalise

territooriumil ärilisel eesmärgil ja kes osutavad finantsteenuseid, nagu on määratletud artiklis 18.1

(„Mõisted“). Lõiget 2 ei kohaldata meetmete suhtes, mis on seotud lepinguosalise või kolmanda

riigi füüsilistele isikutele ajutise sisenemise loa andmisega.

& /et 246

ARTIKKEL 12.4

Ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja

investorid

1. Võttes arvesse artiklit 10.5 „Kohaldamisala“, lubab kumbki lepinguosaline oma

territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida teise lepinguosalise ettevõtte asutamise eesmärgil

ärivisiidil olevatel isikutel ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatel kooskõlas IV lisaga „Ettevõtte

asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, investorid ja

lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“.

2. Võttes arvesse artiklit 10.5 „Kohaldamisala“, lubab Mehhiko oma territooriumile siseneda ja

seal ajutiselt viibida investoritel kooskõlas IV lisaga „Ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil

olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, investorid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad

isikud“.

3. Lepinguosaline ei võta vastu ega rakenda arvuliste kvootide või majandusliku vajaduse testi

nõude kujul kas piirkondlikku alajaotust või kogu oma territooriumi hõlmavaid piiranguid nende

füüsiliste isikute koguarvule, kellel on lubatud konkreetses sektoris või allsektoris kooskõlas

lõigetega 1 ja 2 riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida.

& /et 247

4. Lubatav riigis viibimise kestus47 on järgmine:

a) Euroopa Liidus juhtide või tegevjuhtide ja spetsialistide puhul kuni kolm aastat, praktikantide

puhul kuni üks aasta ja ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute puhul kuni

90 päeva mis tahes kuuekuulise ajavahemiku jooksul ning

b) Mehhikos ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja investorite puhul üks aasta, mida võib

pikendada kolm korda, iga kord ühe aasta võrra, ning ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil

olevate isikute puhul kuni 180 päeva.

5. Lepinguosalised kohtlevad ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmeid kooskõlas 12-

A lisaga.

47 Ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute riigis viibimise kestus ei piira õigusi,

mille lepinguosaline annab teise lepinguosalise kodanikele kahepoolse viisavabaduslepingu

alusel.

& /et 248

ARTIKKEL 12.5

Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud

Võttes arvesse artiklit 11.2 „Kohaldamisala“ ja IV lisa „Ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil

olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, investorid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad

isikud“, teeb lepinguosaline järgmist:

a) lubab riiki siseneda ja seal lühiajaliselt viibida lühiajalisel ärivisiidil olevatel isikutel;

b) ei võta vastu ega rakenda arvuliste kvootide kujul kas piirkondlikku alajaotust või kogu oma

territooriumi hõlmavaid piiranguid lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute koguarvule

konkreetses sektoris ning

c) ei võta vastu ega rakenda lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute puhul majandusliku vajaduse

teste.

ARTIKKEL 12.6

Lepingulised teenuseosutajad

1. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumile sisenda ja seal ajutiselt viibida teise

lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel kooskõlas V lisaga „Lepingulised teenuseosutajad ja

sõltumatud spetsialistid“.

& /et 249

2. Kui V lisas „Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid“ ei ole sätestatud teisiti,

ei võta lepinguosaline vastu ega rakenda arvuliste kvootide või majandusliku vajaduse testi nõude

kujul piiranguid nende teise lepinguosalise lepinguliste teenuseosutajate koguarvule, kellel on

lubatud riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida.

ARTIKKEL 12.7

Sõltumatud spetsialistid

1. Euroopa Liit lubab oma territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida Mehhiko sõltumatutel

spetsialistidel kooskõlas V lisaga „Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid“.

2. Kui V lisas „Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid“ ei ole sätestatud teisiti,

ei võta Euroopa Liit vastu ega rakenda arvuliste kvootide või majandusliku vajaduse testi nõude

kujul piiranguid nende Mehhiko sõltumatute spetsialistide koguarvule, kellel on lubatud riiki

siseneda ja seal ajutiselt viibida.

& /et 250

ARTIKKEL 12.8

Läbipaistvus

1. Kumbki lepinguosaline avalikustab teabe riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise nõuete ja

menetluste kohta, sealhulgas asjakohased vormid ja dokumendid ning selgitavad materjalid, mis

võimaldavad teise lepinguosalise huvitatud isikutel tutvuda kohaldatavate nõuete ja menetlustega.

2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab vajaduse korral teavet järgmise kohta:

a) viisade, lubade või muude samalaadsete riiki sisenemist ja riigis ajutist viibimist käsitlevate

lubade kategooriad;

b) nõutavad dokumendid ja täidetavad tingimused;

c) taotluse esitamise viis ja võimalused, kuidas seda saab esitada, näiteks konsulaaresindustes

või internetis;

d) taotluse esitamise tasu ja hinnanguline läbivaatamise aeg;

& /et 251

e) maksimaalne riigis viibimise aeg iga punktis a kirjeldatud loa liigi puhul;

f) loa võimaliku pikendamise või uuendamise tingimused;

g) kaasasolevaid ülalpeetavaid isikuid käsitlevad eeskirjad;

h) läbivaatamise või edasikaebamise kord ning

i) asjakohased üldkohaldatavad õigusaktid füüsiliste isikute riiki sisenemise ja seal ajutise

viibimise kohta.

ARTIKKEL 12.9

Vaidluste lahendamine

Lepinguosaline ei saa seoses käesoleva peatüki kohase riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise loa

andmisest keeldumisega kasutada 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste

lahendamist, välja arvatud juhul, kui küsimus puudutab tavapärast tegevust.

& /et 252

13. PEATÜKK

RIIGISISESED ÕIGUSNORMID

ARTIKKEL 13.1

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või

kehtima jätnud seoses litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega ning tehniliste

standarditega,48 mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust, mille suhtes

lepinguosaline on võtnud kohustuse vastavalt artiklitele 10.6 „Turulepääs“, 10.7 „Võrdne

kohtlemine“, 11.4 „Turulepääs“ või 11.6 „Võrdne kohtlemine“, võttes arvesse tingimusi, piiranguid

või kvalifikatsiooninõudeid, mis on esitatud tema loetelus vastavalt artiklitele 10.12 „Nõuetele

mittevastavad meetmed ja erandid“ ja 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“.

2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklit 13.6 meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu

võtnud või kehtima jätnud seoses litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega ning

tehniliste standarditega, mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust.

48 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevat peatükki kohaldatakse tehniliste

standarditega seotud meetmete puhul ainult selliste meetmete suhtes, mis mõjutavad

teenuskaubandust.

& /et 253

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata 18. peatüki „Finantsteenused“ alla kuuluvate meetmete

suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või kehtima jätnud.

ARTIKKEL 13.2

Meetmete väljatöötamine

Lepinguosaline, kes võtab vastu või jätab kehtima meetmed, mis on seotud litsentsimisnõuete ja -

menetlustega ning kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega, tagab, et

a) need meetmed põhinevad objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel49;

b) pädev asutus jõuab oma otsusteni ja teeb neid sõltumatult;

c) menetlused iseenesest ei takista põhjendamatult nõuete täitmist;

49 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et pädevad asutused võivad hinnata, kui oluline on

nende kriteeriumide kaal, mis võivad hõlmata pädevust, võimet osutada teenust või tegeleda

muu majandustegevusega ning loa andmise otsuse võimalikku mõju tervisele või

keskkonnale.

& /et 254

d) menetlused on erapooletud ja piisavad, et taotlejad saaksid tõendada, et nad vastavad

nõuetele, kui neid on, ning

e) taotlejalt ei nõuta (kui see on võimalik), et ta pöörduks iga loataotluse puhul rohkem kui ühe

pädeva asutuse poole50.

ARTIKKEL 13.3

Meetmete haldamine

Kui teenuse osutamiseks või muu majandustegevuse teostamiseks on vaja luba, peavad

lepinguosalise pädevad asutused

a) lubama taotlejal võimaluse piires esitada taotluse igal ajal;

b) andma taotluse esitamiseks mõistliku aja, kui taotluste esitamiseks on konkreetsed tähtajad;

c) kavandama kontrollid mõistliku sagedusega, kui kontrolli läbimine on nõutav, ja andma

taotlejale kontrolli läbimise taotlemiseks mõistliku aja;

50 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib nõuda mitme loa taotlemist,

kui teenus või muu majandustegevus kuulub mitme pädeva asutuse pädevusse.

& /et 255

d) püüdma vastu võtta elektroonilisi taotlusi, võttes arvesse oma konkureerivaid prioriteete ja

ressursipiiranguid;

e) aktsepteerima originaaldokumentide asemel nende dokumentide koopiaid, mis on tõestatud

vastavalt lepinguosalise riigisisesele õigusele, välja arvatud juhul, kui nad nõuavad

originaaldokumente, et kaitsta loa andmise protsessi usaldusväärsust;

f) tagama, et pädevate asutuste nõutavad loatasud51 oleksid mõistlikud ja läbipaistvad ega

piiraks ise asjaomase teenuse osutamist või muu majandustegevuse teostamist;

g) esitama võimaluse piires taotluse läbivaatamise hinnangulise ajakava;

h) tegema põhjendamatu viivituseta ja võimaluste piires kindlaks, kas taotlus on lepinguosalise

õigusnormide kohaseks läbivaatamiseks täielik;

51 Loatasud hõlmavad litsentsitasusid ja kvalifikatsioonimenetlustega seotud tasusid; need ei

hõlma ressursimakse, enampakkumise, pakkumismenetluse või muude mittediskrimineerival

viisil kontsessiooni andmise eest makstavaid tasusid ega universaalteenuse osutamiseks

tehtavaid kohustuslikke makseid.

& /et 256

i) kui taotlust peetakse lepinguosalise õigusnormide kohaseks läbivaatamiseks täielikuks,

tagama, et taotluse läbivaatamine viiakse lõpule ja taotlejat teavitatakse otsusest mõistliku aja

jooksul pärast taotluse esitamist võimaluse korral kirjalikult52;

j) andma taotleja taotlusel ja põhjendamatu viivituseta teavet taotluse staatuse kohta;

k) kui taotlus ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis mõistliku tähtaja

jooksul ja mõistlikul määral:

i) teavitama taotlejat sellest, et taotlus on mittetäielik;

ii) andma taotleja nõudmisel teavet selle kohta, miks taotlust peetakse mittetäielikuks;

52 Pädevad asutused võivad selle nõude täita, teatades taotlejale eelnevalt kirjalikult, sealhulgas

avaldatud meetme kaudu, et kui taotluse esitamisest alates teatava ajavahemiku jooksul ei ole

vastust saadud, tähendab see, et taotlus on kas rahuldatud või tagasi lükatud. Suurema selguse

huvides tuleb märkida, et kirjalik teavitamine võib hõlmata ka elektroonilisel kujul esitatud

teavet.

& /et 257

iii) võimaldama53 taotlejal esitada taotluse täitmiseks vajalikku lisateavet ja

iv) kui ükski eespool nimetatust ei ole teostatav ja taotlus lükatakse mittetäielikkuse tõttu

tagasi, tagama, et taotlejat teavitatakse sellest mõistliku aja jooksul;

l) taotluse tagasilükkamise korral teavitama taotlejat võimaluse korral kas omal algatusel või

taotleja taotlusel tagasilükkamise põhjustest ja vajaduse korral taotluse uuesti esitamise

korrast ning

m) tagama, et luba jõustub pärast selle andmist põhjendamatu viivituseta, kui kohaldatavatest

tingimustest ei tulene teisiti.

53 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selline võimalus ei nõua pädevalt asutuselt

tähtaegade pikendamist.

& /et 258

ARTIKKEL 13.4

Piiratud arv litsentse

1. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusvarade või

tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldab lepinguosaline potentsiaalsete kandidaatide

suhtes valikumenetlust, mille puhul on tagatud täielik erapooletus ja läbipaistvus, sealhulgas

eelkõige piisava teabe avaldamine menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

2. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võib lepinguosaline võtta arvesse õiguspäraseid

poliitikaeesmärke, sealhulgas tervishoiu, ohutuse, tarbijakaitse, konkurentsi, keskkonnakaitse ja

kultuuripärandi säilitamisega seotud kaalutlusi.

ARTIKKEL 13.5

Tehnilised standardid

Kumbki lepinguosaline soovitab oma pädevatel asutustel võtta tehniliste standardite vastuvõtmisel

vastu avatud ja läbipaistvate protsesside kaudu välja töötatud tehnilised standardid ning soovitab

kõikidel tehniliste standardite väljatöötamiseks määratud asutustel teha seda avatud ja läbipaistvate

protsesside kaudu.

& /et 259

ARTIKKEL 13.6

Läbipaistvus

Lepinguosaline, kes nõuab teenuse osutamiseks või muu majandustegevuse teostamiseks luba,

esitab teenuseosutajatele või teenuse osutamist taotlevatele isikutele ning muud majandustegevust

teostavatele või seda taotlevatele isikutele teabe, mis on loa saamise, säilitamise, muutmise ja

uuendamise nõuete ja menetluste täitmiseks vajalik. See teave sisaldab järgmist (olemasolul):

a) loatasud;

b) asjaomaste pädevate asutuste kontaktandmed;

c) taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebamise või läbivaatamise menetlus;

d) litsentsitingimuste täitmise järelevalve või jõustamise kord;

e) võimalused üldsuse kaasamiseks, näiteks ärakuulamiste või märkuste esitamise kaudu;

f) taotluse läbivaatamise hinnangulised tähtajad;

& /et 260

g) nõuded ja menetlused ning