Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

EELNÕU

25.09.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja

andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ täiendatakse

§ 20 lõikega 21 järgmiselt:

„(21) Märkides emakeeleks eesti keele, võib selle juurde täiendavalt märkida ka eesti keele

piirkondliku erikuju (murdekeele), mida isik oskab.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja

andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Asutus Märkus Kommentaar

Eesti Keele Instituut Saatsite Eesti Keele Instituudile Vabariigi Valitsuse

määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta

määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate

üleantavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõu, et

saaksime selle kohta arvamust avaldada. Eesti Keele

Instituut on olnud eelnõu koostamisse kaasatud

eesmärgiga aidata koostada registrisse vajalik

murdekeelte loetelu. Toetame kavatsust tekitada

rahvastikuregistrisse võimalus märkida vajadusel oma

emakeeleks mõni eesti keele piirkondlik erikuju ehk

murdekeel. Jagame arvamust, et eesti murdekeeled

vajavad tuge ja paremat teadvustamist ning

murdekeeleoskus parandamist. Peame oluliseks

rõhutada, et tänapäevaste keeleteaduslike teadmiste

järgi ning kohaliku keelekasutuse alusel võib lõunaeesti

keelt vaadelda kui eraldi piirkonnakeelt. Samas

mõistame, et rahvastikuregistri emakeele märkimise

aluseks oleva klassifikaatori täiendamisel tuleb lähtuda

kehtivast keeleseadusest. Toetame lahendust, et

klassifikaatori täiendamiseks koostatava murdekeelte

loetelu aluseks võetakse 2021. aasta rahvaloenduse

andmed ning klassifikaatorisse valitakse keelekujud,

mille oskajaks on end märkinud enim inimesi. Nendeks

Seletuskirja on esitatud loeteluga täiendatud.

Loetelu muutub vastavalt Statistikaameti klassifikaatori

muudatustele. Samas tuleb arvestada, et klassifikaatoris

oleva murdekeele loetelu muudatuste korral ei ole andmed

enam nii hästi võrreldavad, sest muudatuste korral võib osa

murdekeeli tulla juurde ning osa jääda välja või ka mõlemat.

2

on: Võru, Setu, Mulgi, Tartu, Saare, Hiiu, Muhu, Kihnu,

Kodavere, Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi. Teeme

ettepaneku, et vajaduse tekkimise korral võiks olla

võimalus loetelu täiendada.

Statistikaamet Statistikaamet on saanud arvamuse avaldamiseks

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20.

detsembri 2018. aasta määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne

andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete

loetelu“ muutmine“ eelnõu (edaspidi VV määrus).

Nimetatud eelnõuga täpsustatakse, et

rahvastikuregistrisse (edaspidi RR) emakeelt märkides

saab eesti keele puhul lisaks märkida ka eesti keele

piirkondlikke erikujusid. Kuigi Statistikaamet on olnud

kaasatud eelnõu ettevalmistamisse, soovime edastada

mõningad tähelepanekud eelnõu seletuskirja osas, mis

suurendaksid selgust edaspidise rakendamise osas.

1. Eelnõuga täiendatakse VV määruse § 20 lõikega 21,

mille kohaselt märkides emakeeleks eesti keele, võib

selle juurde täiendavalt märkida ka eesti keele

piirkondliku erikuju (murdekeele), mida isik oskab.

Kuigi seletuskirja sissejuhatavas osas on kasutatud

sama mõistet, siis näiteks punktis 4.2 on kirjas, et „ […]

see loob võimaluse märkida RR-i eesti keele puhul ka

kõneldav eesti keele murre.“ Segaduse vältimiseks

soovitame mõisteid läbivalt ühtlustada ja sisu

täpsustada. Lisaks soovitame üldiselt kirjeldada, kuidas

RRis sõnastatakse murdekeele oskuse küsimine koos

emakeelega ehk et kas ja kes seda oskust hindab.

Seletuskirjas on mõisted ühtlustatud.

Seletuskirja on täiendatud infoga, et oma murdekeele oskust

hindab inimene ise, kes emakeele andmeid

rahvastikuregistrisse esitab. Seda ei pea hindama ametnik,

kes emakeele andmeid registrisse kannab, sest ametnik ei

pea oskama eesti keele murdekeeli. Rahvastikuregistri

turvalisse veebikeskkonda sisenedes teavitame isikut, kui

isiku emakeel on eesti keel, siis saab märkida ka murdekeelt.

2. Seletuskirja sissejuhatuses on esimese lõigu lõpus

viide keeleseaduse § 3 lõikele 3, kuid sellele järgnev

Seletuskirja muudetud. See osa on seletuskirjast välja

jäetud.

3

lause võimaldab kirjutatut mitmeti mõista - „Ühtlasi

sätestatakse sellega, et murdekeeled kuuluvad eesti

keele piirkondlike erikujudena eesti keele koosseisu,

ning antakse võimalus kasutada neid eesti keelega

võrdsetel alustel, kui pole reguleeritud teisiti, näiteks

kirjakeele normi rakendamisel.“ Mõistame, et ilmselt

soovitakse rõhutada, et murdekeelt on võimalik

kasutada lisaks keeleseaduse § 4 lõikes 1 sätestatule ka

mujal väljaspool ametlikku keelekasutust, kuivõrd

viimase puhul on nõutav kirjakeelenormi järgimine.

Samas väljend „võrdsetel alustel“ võib tekitada pigem

segadust keeleseaduse tõlgendamisel antud eelnõu

raames.

3. Seletuskirja punktis 2 palume kustutada lause:

„Selleks, et emakeele andmete esitamisel saaks RR-i

eesti keele puhul märkida ka eesti keele murdekeele,

tuleb Statistikaametil täiendada klassifikaatorit.“. Seda

põhjusel, et klassifikaatorit ei täiendata, vaid luuakse

uus klassifikaatori variant. Lisaks palume kaaluda

nimetatud seletuskirja punktis kahe viimase lõigu

kustutamist seoses avaliku teabe seadusega, kuna

eelnevalt esitatud info on piisav, et klassifikaatori

kasutamise vajadus ja sisu ära kirjeldada.

Seletuskirja muudetud. See osa on seletuskirjast välja

jäetud.

4. Juhime tähelepanu, et seletuskirja punktis 2 on kirjas

järgnev: „ Lisatavate eesti keele murdekeelte loetelu on

koostatud Eesti Keele Instituudi, Statistikaameti ning

Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.

Klassifikaator põhineb 2021. aasta rahvaloenduse

andmetel. Klassifikaatorisse valitakse välja kõige

arvukama kõnelejaskonnaga eesti keele murdekeeled.

Need on Võru, Saare, Setu, Mulgi, Tartu, Kihnu, Muhu,

Kodavere ja Hiiu murdekeel.” Samas seisuga

Seletuskirja on muudetud vastavalt uuele murdekeelte

loetelule, mis on kajastatud ka Eesti Keele Instituudi

kooskõlastuskirjas selle eelnõu kohta. Nendeks on: Võru,

Setu, Mulgi, Tartu, Saare, Hiiu, Muhu, Kihnu, Kodavere,

Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi.

4

18.09.2025 ei ole lisatavate murdekeelte loetelu veel

nimetatud osapooltega kokku lepitud ega kinnitatud.

Seega palume seletuskirja vastavalt ajakohastada pärast

viidatud kokkuleppe saavutamist.

5. Muud grammatilised parandused edastame e-kirja

teel

Märkusega arvestatud.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Esitasite Haridus- ja Teadusministeeriumile

kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri

2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja

andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine.

Keeleseaduse § 3 lõikes 3 on öeldud, et riik toetab eesti

keele murdekeelte kaitset, kasutamist ja arendamist.

Rahvastikuregistris emakeele määratluse juurde

murdekeele lisamine on oluline samm murdekeelte

väärtustamisel. Kogukonnad on aastaid seda taotlenud

ja seetõttu on eelnõu ka keelevaldkonnas märgilise

tähendusega ja lahendab murdekeelsete kogukondade

ootuse. Haridus- ja Teadusministeeriumile teadaolevalt

pole Eesti Keele Instituut eelnõu seletuskirjas esitatud

murrete loendit lõpuni jõudnud analüüsida. Eelnõus

esitatud suuremate murderühmade loend põhineb 2021.

a rahvaloenduse andmetel. Kuivõrd eesti murdekeelte

loend emakeele klassifikaatoris peab olema lõplik ja

erinevalt rahvaloendusest pole võimalik „muu keele“

tunnust lisada, vajab murdekeelte loend veel Eesti

Keele Instituudi ülevaatamist. Murdekeelte loend vajab

põhjalikumat analüüsi veendumaks, et kinnine loend

ühe või teise rühma huve ei riivaks. Murdekeelte

lisamine emakeele klassifikaatoritesse on oluline samm,

kuid sama tähtis on teise emakeele välja lisamine

rahvastikuregistrisse. Haridus- ja Teadusministeerium

Seletuskirja on täiendatud uue murdekeele loendiga, mis on

kajastatud ka Eesti Keele Instituudi kooskõlastuskirjas.

Nendeks on: Võru, Setu, Mulgi, Tartu, Saare, Hiiu, Muhu,

Kihnu, Kodavere, Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi.

Teise emakeele ja teise rahvuse lisamise küsimuse

arutamine toimub eraldi analüüsiga. Ka Siseministeerium

pööras sellele teemale tähelepanu keeleseaduse muutmise

eelnõu raames, kuid see küsimus jäeti sellest eelnõust välja

ning selle eelnõu menetlusega jätkati ilma seda teemat sinna

lisamata.

5

on jätkuvalt seisukohal (kiri 6.12.2024 nr 12-1/24/5211-

2 koos viitega Õiguskantsleri seisukohtadele), et teise

emakeele ja rahvuse andmeväljade lisamine

rahvastikuregistrisse on oluline vaba

enesemääratlemise õiguse tagamiseks, millele juhib

tähelepanu ka Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste

kaitse raamkonventsioon. Rahvastikuregistri

arendustöödes tuleb prioriteetseks pidada ka teise

emakeele ja rahvuse andmeväljade lisamise arendustöid

ning nendega edasi liikuda. Kooskõlastame eelnõu

märkusega.

Justiits- ja

Digiministeerium

Siseministeerium on saatnud Justiits- ja

Digiministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi

Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne

andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete

loetelu“ muutmise määruse eelnõu. Justiits- ja

Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkustega. Muudetava määruse § 11 kohaselt näeb ette

registri rakendused. Muu hulgas on sättes välja toodud,

et registril on andmeladu, milles hoitakse statistikaks ja

analüüsiks vajalikke registri andmeid.

Rahvastikuregistri seaduse § 4 kohaselt on

rahvastikuregistri pidamise eesmärk on usaldusväärse

teabe kogumine ja isikuandmetele juurdepääsu

võimaldamine: 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse

asutustele ning muudele füüsilistele ja juriidilistele

isikutele neile seadusega või seaduse alusel pandud

avalik-õigusliku ülesande (edaspidi avalik ülesanne)

täitmiseks; 2) Eesti rahvastiku arvestuse pidamiseks; 3)

Antud märkus ei puuduta kooskõlastamisele saadetud

eelnõu. Antud märkus on tehtud juba kehtiva määruse

sõnastuse kohta. Kuid selle muudatuse menetlemise ajal

seda märkust ei tehtud1.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr

129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne

andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete

loetelu“ § 11 punkti 1 kohaselt on andmeladu

rahvastikuregistri rakendus, milles hoitakse statistikaks ja

analüüsiks vajalikke registri andmeid.

Justiits- ja Digiministeerium oma kooskõlastuskirjas välja

toonud, et statistika koostamine on kaetud Eesti rahvastiku

arvestuse pidamise eesmärgiga, aga te palute täpsustada,

millise andmekogu pidamise eesmärgi alla mahub

analüüside tegemine.

1 Eelnõu toimiku number: 24-0268.

6

õigustatud huvi korral füüsilistele ja juriidilistele

isikutele rahvastikuregistris sisalduva teabe

taaskasutamiseks; 4) välissuhtlemisseaduse alusel

sõlmitud kokkulepete täitmiseks. Statistika koostamine

on kaetud Eesti rahvastiku arvestuse pidamise

eesmärgiga. Palume aga täpsustada, millise andmekogu

pidamise eesmärgi alla mahub analüüside tegemine.

Juhul kui sellekohast eesmärki ei ole andmekogu

pidamise eesmärgina seaduse tasandi regulatsioonis ette

nähtud, tuleb kas seaduse tasandi regulatsiooni

täpsustada või muudetavast määrusest vastav võimalus

kustutada

Need mõlemad käivad statistika eesmärgi punkti alla.

Andmeid kogutakse statistilisel eesmärgil, aga statistikat

kogutakse selleks, et seda statistikat saaks kasutada.

Statistikat ei koguta lihtsalt ilma eesmärgita seda analüüsida

ja kasutada.

Sõnaveebis on öeldud, et statistika on teadus, mis käsitleb

arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning

statistika on mingit nähtust, valdkonda vm iseloomustav

statistiline andmestik; arvude kujul esitatud informatsioon

millegi kohta.

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab esitatud

eelnõu. Meile on esitatud paar tähelepanekut eelnõu

seletuskirja kohta. Seletuskirja kohaselt võib

muudatusena välja tuua, et KOV-ides võib vähemalt

esialgu suureneda selgitamiskohustus, sest inimesed

võivad esitada küsimusi, millal ja mis murdekeeli nad

edaspidi RR-i märkida saavad. Samuti tuleb KOV-i

ametnikel inimestelt, kes tulevad asutusse kohapeale

emakeele andmeid esitama, küsida ka eesti keele

murdekeele oskamise kohta. Muudatus mõjutab KOV-

ides üldjuhul mõnda üksikut ametnikku. Kuna

emakeele puhul on tegemist ütluspõhiste andmetega,

siis saab KOV ametnik üksnes selgitada, mida

emakeeleks üldjuhul märgitakse. Seda, kas inimene

murdekeelt ka oskab, pole ametnikul võimalik kuidagi

välja selgitada. Meie hinnangul piisab inimese enda

soovist ja ütlusest. Muudatus puudutab kõiki

maakonnakeskuste kohaliku omavalitsuse

rahvastikutoiminguid teostavaid ametnikke, mitte

mõnda üksikut ametnikku, sest murdekeelt emakeeleks

Seletuskirja on täiendatud infoga, et oma murdekeele oskust

hindab inimene ise, kes emakeele andmeid

rahvastikuregistrisse esitab. Seda ei pea hindama ametnik,

kes emakeele andmeid registrisse kannab.

Seletuskirjas on sihtrühma suurust täpsustatud.

7

märkida soovivad inimesed võivad ju elada ükskõik kus

ja oma andmete muutmiseks pöörduda ükskõik

millisesse KOV-i.

Andmekaitse

Inspektsioon

Märkusteta kooskõlastamine.

Rahandusministeerium Märkusteta kooskõlastamine.

Kultuuriministeerium Märkusteta kooskõlastamine.

Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja

arenduskeskus)

Märkusteta kooskõlastamine.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate

üleantavate andmete loetelu“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täpsustatakse, et rahvastikuregistrisse (edaspidi RR) emakeelt märkides saab eesti keele

puhul lisaks märkida ka eesti keele piirkondlikke erikujusid (edaspidi eesti keele murdekeel), mida

inimene oskab. Eelnõus käsitletakse vaid eesti keele murdekeeli. Keeleseaduse § 3 lõikes 3

sätestatakse, et riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (murdekeel) kaitset, kasutamist ja

arendamist. Eesti keele murdekeeled kuuluvad eesti keele piirkondlike erikujudena eesti keele

koosseisu.

Selles eelnõus ei käsitleta üldiselt emakeele märkimist RR-i, sealhulgas teise emakeele märkimise

võimaldamist, sest seda, kas teise emakeele märkimine RR-i peaks olema võimalik, analüüsitakse

eraldi.

Eelnõu avaldab olulist positiivset mõju RR-i andmesubjektidele ja andmesaajatele, suurendades

eesti keele murdekeelt kõnelevate inimeste emakeele andmete täpsust RR-is, ning lisaks täidab

eesti keele murdekeele kogukondade ootuse tunnustada nende piirkondlikku eripära ja

enesemääratlemise õigust.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ on sätestatud, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või

vabaühenduste halduskoormus, nähakse ette muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks.

Käesoleva eelnõuga ei kasva ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormus. Eelnõuga

laiendatakse inimese õigusi oma emakeele andmete märkimisel, sest eesti keele puhul on inimesel

võimalik märkida ka eesti murdekeelt, mida ta oskab. Eesti keele murdekeele märkimine RR-i ei

ole inimesele kohustuslik, vaid vabatahtlik võimalus esitada RR-i eesti keele kui oma emakeele

andmeid täpsemalt. Soov esitada RR-i eesti keele puhul ka murdekeelt on tulnud eesti keele

murdekeele kogukondadelt ehk sihtrühmalt endalt.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna:

1) õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184);

2) osakonnajuhataja Enel Pungas ([email protected], tel 612 5163);

3) rahvastikuregistri halduse talituse juhataja Mairis Kungla ([email protected],

tel 612 5208) ja nõunik Helle Jürna ([email protected], tel 612 5101).

Eelnõu ja seletuskirja koostamisse olid kaasatud:

2

1) Eesti Keele Instituudist keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja Tiina

Laansalu ([email protected]) ja sama osakonna vanemleksikograaf Jüri Viikberg

([email protected]);

2) Haridus- ja Teadusministeeriumist keelepoliitika osakonna nõunik Kätlin Kõverik

([email protected]);

3) Kultuuriministeeriumist kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg

([email protected]);

4) Statistikaametist rahvastiku- ja haridusstatistika tiimi juht Terje Trasberg

([email protected], tel 5397 9915), jurist Thea Palm ([email protected], tel 5196 1547) ja

metoodik Aire Seene ([email protected], tel 5365 9710).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute

osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate

andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 129) avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 28.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse nr 129 § 20 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt saab RR-is emakeelt märkides eesti

keele puhul täiendavalt märkida ka eesti keele piirkondlikke erikujusid (murdekeel), mida isik

oskab. Andmevälja nimetust RR-is ei muudeta, see jääb „Emakeel“, aga sellele lisandub täiendava

infoga tekst murdekeele kohta.

Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 21 lõike 1 punkti 17 kohaselt on RR-i kantavad

isikuandmed ka ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme

kohta. Määruse nr 129 § 20 lõike 2 kohaselt märgitakse emakeeleks üldjuhul keel, mis on

omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida inimene kõige paremini oskab. Kehtiva

õiguse ja tehniliste lahenduste kohaselt ei ole praegu võimalik märkida RR-i emakeele andmeteks

eesti keele murdekeelt, kuid keeleseaduse § 3 lõikes 3 on öeldud, et riik toetab eesti keele

murdekeelte kaitset, kasutamist ja arendamist. Sellest lähtuvalt lisatakse eelnõuga võimalus

emakeele andmete esitamisel märkida RR-i eesti keele puhul ka vastavas klassifikaatoris esitatud

keeleseaduse § 3 lõike 3 alusel nimetatud eesti keele piirkondlik erikuju ehk eesti keele murdekeel.

Eelnõuga nähakse ette, et tegemist peab olema emakeelena kõneldava eesti keele murdekeelega,

mida inimene oskab. Seega on eesti keele murdekeelt lubatud märkida inimesel, kes seda eesti

keele murdekeelt oskab. Murdekeele oskust hindab inimene ise, kes emakeele andmeid RR-i

3

märgib. Murdekeele oskust ei pea hindama ametnik, kes emakeele andmeid RR-i kannab, sest

ametnik ei pea oskama eesti keele murdekeeli.

Praegu RR-is emakeele märkimise aluseks olev klassifikaator on koostatud rahvusvahelise

standardi ISO 639-2 alusel ja sinna murdekeeled ei kuulu. Selleks, et emakeele andmete esitamisel

saaks RR-i eesti keele puhul märkida ka eesti keele murdekeele, loob Statistikaamet emakeelte

klassifikaatorile uue variandi, kuhu lisatakse eesti keele murdekeeled. Rahvusvahelisel standardil

ISO 639-2 põhinevat ametlikku emakeelte klassifikaatorit1 ei muudeta. Lisatavate eesti keele

murdekeelte loetelu on koostatud Eesti Keele Instituudi, Statistikaameti ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi koostöös. Klassifikaator põhineb 2021. aasta rahvaloenduse andmetel.

Klassifikaatorisse valiti välja kõige arvukama kõnelejaskonnaga eesti keele murdekeeled. Need on

Võru, Setu, Mulgi, Tartu, Saare, Hiiu, Muhu, Kihnu, Kodavere, Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi

murdekeel. Lisaks esimesele üheksale, mis ületavad rahvaloenduse andmetel tuhande keeleoskaja

piiri, on loetellu lisatud ka Põhja-Eesti rannikualalt Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi murdekeel. Nende

võimalik ühisnimetus olnuks rannamurre või rannikumurre, mis ei sobi aga teiste, kohanimega

seotud murdenimetuste ritta (vrd eesti/Mulgi ja eesti/ranniku). Loetletud 12 murdekeelt katavad

kõik iseloomulikud murdealad nii lõunas (Võru, Setu, Mulgi, Tartu), läänes (Saare, Hiiu, Muhu,

Kihnu) kui ka idas-põhjas (Kodavere, Kuusalu, Lüganuse, Jõhvi).

Avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus andmekogu pidamiseks

määrusega nimetatud seaduses loetletud kindlustavad süsteemid, mille hulka kuulub ka

klassifikaatorite süsteem. Andmekvaliteedi huvides on, et kõik asutused, kes koguvad samasisulisi

andmeid, kasutaksid ühtseid klassifikaatoreid, kuid andmete kogumise alus on tavapäraselt

õigusaktis sätestatud konkreetne alus koos näiteks andmekogu põhimääruses kirjeldatud

andmekoosseisuga.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega2, aidates tagada selles sätestatud

isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise, näiteks selle, et isikuandmed RR-is on õiged, asja-

ja ajakohased ning olulised.

4. Määruse mõjud

Eesti keele puhul on võimalik RR-i märkida lisaks emakeele andmetena ka eesti keele

murdekeeli, mis on esitatud emakeele andmete kogumisel kasutatavas täiendatud

klassifikaatori variandis.

4.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I

1 Statistikaamet. Keelte klassifikaator. Vaadatud 04.09.2025. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

4

Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi KOV)

Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab KOV-is ametnikke, kes ütluspõhiseid andmeid RR-i

kannavad.

Mõju ulatus on keskmine. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei

kaasne nendega kohanemisraskusi, sest ka praegu kantakse RR-i emakeele andmeid. Mõju ulatus

võib olla suurem KOV-ides, kus on rohkem eesti keele murdekeelte kõnelejaid. Uus on edaspidi

see, et emakeelena eesti keele andmeid märkides saab lisada ka eesti keele murdekeele, kui inimene

seda murdekeelt oskab. Seega ei ole see KOV-i ametnikele täiesti uus ülesanne, vaid olemasolev

ülesanne täieneb. Muudatusena võib välja tuua selle, et KOV-ides võib vähemalt esialgu suureneda

selgitamiskohustus, sest inimesed võivad esitada küsimusi, millal ja mis murdekeeli nad edaspidi

RR-i märkida saavad. Samuti tuleb KOV-i ametnikel inimestelt, kes tulevad asutusse kohapeale

emakeele andmeid esitama, küsida ka eesti keele murdekeele oskamise kohta. Ametnik ei pea

hindama isiku murdekeele oskust.

Mõju esinemise sagedus on keskmine. Ametnikud võivad muudatuste tagajärgedega kokku

puutuda regulaarselt ehk igal tööpäeval.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. KOV-ide töökoormus võib vähesel määral

suureneda, kuid mitte oluliselt, sest enamik andmeid esitatakse RR-i praegu e-teenuse kaudu.

Samas võib selgitamiskohustuse suurenemine töökoormust vähemalt esialgu kasvatada, kuid selle

riski realiseerumist proovitakse vältida enne selle eelnõu jõustumist tehtava kommunikatsiooniga

ja juhiste andmisega.

II

Sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning

Siseministeerium. Sihtrühm on väike, hõlmates umbes kümmet teenistujat.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on pigem väikesed. Siseministeeriumil tuleb muuta määrust

nr 129, et luua õiguslik alus esitada RR-i eesti keele kui emakeele märkimisel ka eesti keele

murdekeelt, mida inimene oskab. SMIT-il tuleb hoolitseda selle eest, et uue klassifikaatoriga oleks

võimalik RR-i eesti keele murdekeelt esitada, ning teha arendusi, et murdekeel kajastuks näiteks

aruannetes ja statistikas.

Lisaks tuleb andmesaajaid juhendada ja teavitada, kuidas murdekeeled on RR-is märgitud, et

andmesaajad teaks, kuidas neid andmeid kasutada.

Eelnõuga ei muutu oluliselt SMIT-i ega Siseministeeriumi töökorraldus. Samas suurendab see

selgust. Määruse nr 129 muutmine on ühekordne ülesanne, kuid eesti keele murdekeelte kogumine

ja säilitamine RR-is on alaline.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivsed tagajärjed eeldatavasti puuduvad.

SMIT-i ja Siseministeeriumi töökorraldus ei muutu ning suureneb vaid õigusselgus.

III

5

Sihtrühm: Statistikaamet. Sihtrühm on väike, hõlmates umbes kümmet teenistujat.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised. Statistikaametil tuleb koostada uus emakeelte

klassifikaatori variant, kus eesti emakeele juurde on lisatud ka eesti keele murdekeeled. Lisatavate

eesti keele murdekeelte loetelu on koostatud Eesti Keele Instituudi, Statistikaameti ning Haridus-

ja Teadusministeeriumi koostöös. Klassifikaatori variant lisatakse klassifikaatorite portaali3 ja seda

rakendatakse edaspidi ka statistika tootmises.

Emakeele tunnuse jaotus avaldamistabelites esialgu ei muutu ja statistika avaldamisel kasutatakse

jätkuvalt senist jaotust, kus eraldi on välja toodud eesti keel. Kui ametkonnad või teised sihtrühmad

soovivad, et Statistikaamet hakkaks avaldama iga-aastast statistikat emakeele kohta koos eesti

murdekeelte eristamisega, tuleb see vajadus sätestada Vabariigi Valitsuse korraldusega

kinnitatavas riikliku statistika programmis või esitada eraldi tellimusena vastavalt Statistikaameti

veebilehel avaldatud hinnakirjale. Esmakordsel avaldamisel kaasnevad tabelite koostamise ja

andmebaasi tehnilise ülesseadmise kulud. Järgnevatel aastatel on korduvate avaldamiste kulu

väiksem ning piirdub põhiliselt andmete uuendamise ja kontrollimisega.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Töökorraldus ei muutu.

IV

Sihtrühm: Kultuuriministeerium. Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab asutustes üldjuhul mõnda

üksikut ametnikku.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Suureneb õigusselgus ning paraneb vaimset

kultuuripärandit säilitavate tugimeetmete ja programmide planeerimine ja rakendamine. Muudatus

on tervikuna positiivne murdekeelt rääkivatele kogukondadele, sest aitab luua teadmist eesti keele

murdekeelte oskajate kohta, ja pärimuspõhiste tegevuste sihistamisele.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivsed tagajärjed puuduvad.

Kultuuriministeeriumi ja valitsemisala asutuste töökorraldus ei muutu.

V

Sihtrühm: teised ametiasutused RR-i andmesaajatena. Sihtrühm on suur: RR-i tehakse aastas

kokku üle saja miljoni päringu, sealhulgas ametiasutused.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on eeldatavasti väikesed. Andmesaajad peavad uue

andmekoosseisuga kohanema. Andmesaajad peavad teadma, et edaspidi saavad nad eesti keele

murdekeelte kohta teavet pärida RR-ist.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi ei ole. Andmete pärimine ei

muutu ja saavutatakse vaid suurem selgus.

3 Statistikaamet. Klassifikaatorite portaal. Vaadatud 04.09.2025.

6

4.2. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

I

Sihtrühm: RR-i andmesubjektid ja andmesaajad, kes ei ole ametiasutused. Sihtrühm on

potentsiaalselt suur. RR-ist saavad andmeid nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, sest inimesi, kes Eestis eesti keele murdekeeli

oskavad, on vähe. 2021. aasta rahvaloenduse kohaselt4 oskas mõnda eesti keele murdekeelt üle

151 000 inimese5. Kuid tänu sellele muudatusele suureneb RR-i andmesaajate selgus selle kohta,

kes eesti keelt emakeelena kõnelejatest oskavad lisaks eesti keele murdekeelt. Muudatus on

ühekordne: RR-i andmesubjektid ja andmesaajad saavad sellega tutvuda ning võtta teadmiseks, et

edaspidi on RR-is eesti keele kui emakeele juurde võimalik märkida ka murdekeel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi ei ole, sealhulgas ei suurene

halduskoormus. Andmete pärimine ja töötlemine ei muutu ning saavutatakse vaid suurem selgus.

II

Sihtrühm: RR-i andmesubjektid, kes emakeele andmete märkimisel saavad peale eesti keele lisada

ka eesti keele murdekeele.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna inimese emakeel elu jooksul eeldatavasti ei muutu ja

emakeele andmeid esitatakse RR-i vaid üks kord elus.

Mõju avaldumise ulatus on suur, sest eesti keele murdekeelt oskavale inimesele on emotsionaalselt

väga oluline võimalus märkida eesti keele kõrval ka murdekeel, mis on samuti inimese identiteedi

osa. Ennekõike võru ja seto keele kõnelejate kogukonnad (Seto Kongressi Vanemate Kogu ja

Võrokeste Kongressi Vanemate Kogu), aga ka Eesti keelenõukogu on palunud seto ja võru keele

emakeelena tunnustamist. Seto ja võru keele kogukonnad on arvukamad ning seetõttu on nende

soovid tugevamalt kõlanud. Selleks, et hoida Eesti murdekeelte elujõudu ja mitmekesisust, tuleks

peale eesti keele ka eesti keele murdekeeli tunnustada ning käsitada neid identiteedi ehk

enesemääratlemise osana. Teema on oluline ka UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni6

tähenduses, sest Võrumaa suitsusauna traditsioon ja seto leelo on kantud Eesti vaimse

kultuuripärandi nimistusse. See näitab, et nendel piirkondadel on oma traditsioonid, sealhulgas

murdekeel, mida nad soovivad hoida ja väärtustada.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi muudatusel ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on RR-i andmesubjektile oluline mõju, sest muudatus

loob võimaluse märkida RR-i eesti keele puhul ka eesti keele murdekeel, mida inimene oskab.

Muudele valdkondadele muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

4 Rahvaloendusel võis inimene märkida end mitme eesti keele murdekeele (kohaliku keelekuju, murde või murraku)

oskajaks. Rahvaloendusel eesti keele murdekeelte andmete kogumise täpsema metoodika kohta küsimuste korral on

võimalik pöörduda Statistikaameti poole ([email protected]). 5 Statistikaamet. Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad. Vaadatud 27.08.2025. 6 RT II 2006, 19, 51.

7

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnevad Siseministeeriumi ja SMIT-i kulud kaetakse RR-i pidamiseks

ette nähtud olemasolevast Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Statistikaameti kulud, mis on seotud emakeelte klassifikaatori variandi koostamise ja selle

lisamisega klassifikaatorite portaali, kaetakse tavapärasest Statistikaameti eelarvest.

Avaldamistabelite muutmise või koostamise soov tuleb registreerida tellimustööna ning selle eest

tasutakse vastavalt hinnakirjale7.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Pikemat jõustumisaega ei ole muudatustega kohanemiseks vaja, sest

tegemist on inimeste õigusi suurendava eelnõuga.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu8 esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile, Eesti Keele Instituudile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, SMIT-ile, Statistikaametile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Eelnõu kohta esitasid märkusi Eesti Keele Instituut, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Haridus- ja

Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Statistikaamet (vt seletuskirja lisa).

Andmekaitse Inspektsioon, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja SMIT kooskõlastasid

eelnõu märkusteta.

Kuna teised eelnõu kohta märkusi ei esitanud, võib Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta

määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt lugeda, et nad on selle vaikimisi

kooskõlastanud.

7 Statistikaamet. Tellimustöö. Vaadatud 04.09.2025. 8 Eelnõu toimiku number: 25-0984.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

01.10.2025 nr 1-6/3260-1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr

129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass,

täpne andmekoosseis ja andmeandjate

üleantavate andmete loetelu“ muutmine“

eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

Siseministeerium esitab 9. oktoobri 2025. aasta istungile Vabariigi Valitsuse määruse

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine“

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. eelnõu 1 lehel;

2. eelnõu seletuskiri 7 lehel;

3. eelnõu seletuskirja lisa 7 lehel.

Annika Nõmmik Aydin 6125184

[email protected]