Kiri

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

Kultuuriministeerium

Suur-Karja 23 Tallinn

01.oktoober 2025.a

Lugupeetud Kultuuriministeeriumi esindajad,

Seoses Muinsuskaitseseaduse muudatuste eelnõuga (18.08.2025) esitab Eesti Ajalooliste Hoonete

Ümarlaud (EAHÜ) oma tagasiside ja hinnangu. Meie hinnangul on oluline, et seadusemuudatused

toetavad muinsuskaitse eesmärkide saavutamist ning säilitavad läbipaistvuse ning osalusvõimalused kõigi

osapoolte vahel.

Meie ümarlaua liikmeorganisatsioonid on osalenud aktiivselt aruteludes ning kogunud arvamusi oma

liikmeskondadelt, mis näitavad, et:

- Muinsuskaitseseaduse muudatused, mis vähendavad või kaotavad Muinsuskaitse Nõukogu rolli

ning kaasamise, vähendavad otsuste kvaliteeti (Muinsuskaitseseaduse muudatused) ning avalikkuse

usaldust riigi institutsioonide ja toimingute vastu. On oluline, et laiapõhjaliselt moodustatud nõukogu

jätkab oma eksperditeadmiste ja kogemuste jagamist ning osaleb otsustusprotsessides, eriti keerukamate ja

poliitiliselt tundlikumate küsimuste puhul, kus on oluline tagada laiem konsensus ning läbipaistvus.

- Muinsuskaitseseaduse muudatused (§-id 16; 19; 20; 40), mis delegeerivad otsustamise

peadirektori tasandile, vähendavad otsuste läbipaistvust ning suurendavad subjektiivsust ametniku

tasandil. Muudatustega suureneb halduskoormus Muinsuskaitseameti maakondlikele nõunikele ja

bürokraatia ehitismälestiste omanikele. Seetõttu on oluline, et otsustusprotsessid jäävad selgelt jaotatuks

ning läbipaistvaks ning omanike ja avalikkuse kaasamine tulevikus mitte ei vähene, vaid paraneb.

- Muinsuskaitseseaduse muudatused, mis piiravad või kaotavad võimaluse esitada ettepanekuid ja

arvamusi (MUKS §-id 16; 17; 20; 21), piiravad kodanike osalust ning vähendavad avalikkuse teadlikkust

ning aktiivsust muinsuskaitse küsimustes. On oluline, et omanikel ja kõigil huvilistel on jätkuvalt

võimalus aktiivselt osaleda ning oma seisukohti väljendada.

EAHÜ poolsed ettepanekud enne Muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu edasist menetlemist on

järgmised:

- Sõnastada selgelt muinsuskaitse pikk vaade võttes aluseks parimad teadmised ja

rahvusvaheline praktika ning töötada välja muinsuskaitse tegevuste strateegia baasdokument.

- Selgelt sõnastada Muinsuskaitse Nõukogu roll seisukoha andmisel mälestiseks ja

muinsuskaitsealaks tunnistamisel, selle lõpetamisel või muutmisel (§-id 19-20), samuti kinnismälestise

teisaldamisel (§ 40). Laiapõhjalisele ja erinevaid huve tasakaalustavale Muinsuskaitse Nõukogule peab

jääma igakordne sõnaõigus kõigis mälestisega seotud küsimustes, mis on seotud omandiriivega, sh

mälestiseks tunnistamise või lõpetamisega. Nõukogu ei pea tegelema muude jooksvate registritoimingute

läbivaatamisega, sh mälestiste nimede muutmise või parandamisega, mis ei ole seotud omandiriivega ega

oma puutumust nimekirjade korrastamisega. Need võivad edaspidi jääda ameti peadirektori pädevusse.

Nõukogu liikmed on korduvalt juhtinud tähelepanu, et selliseid asju tuleb selguse ja läbipaistvuse huvides

menetleda eraldiseisvalt.

- Selgelt sõnastada Muinsuskaitse Nõukogu roll ettepanekute tegemisel valdkonna arendamiseks,

sh strateegiliste dokumentide ja õigusaktide muutmisel ja täiendamisel. Mälestiste nimekirjade

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

korrastamise eesmärgi saavutamiseks peab nõukogul olema võimalik tutvuda lähteülesande ja

tegevuskavadega võimalikult varases staadiumis, et sisuliselt kaasa rääkida ja sisendit anda.

- Muinsuskaitseseaduse muudatustega tuleb tegeleda tervikpaketina peale seda, kui on olemas

Muinsuskaitseseaduse järelhindamise tulemuste kokkuvõte.

- Tagada, et olulised otsustusprotsessid on läbipaistvad ning omanike ja avalikkuse kaasamine on

jätkuvalt lihtne ja läbipaistev alates menetluse esimesest päevast. Otsustusprotsesside aluskriteeriumid

peavad olema kokku lepitud ja heaks kiidetud erinevate osapoolte poolt.

- Säilitada ning edendada avalikku osalust (alates tegevuste algfaasis) ning teavitustegevust, et

tõsta teadlikkust ning suurendada ühiskonna toetust muinsuskaitsele.

EAHÜ hinnangul ei taga Kultuuriministeeriumi poolt ette valmistatud eelnõu muinsuskaitse eesmärkide

saavutamist, otsuste läbipaistvust ega piisavat kaasatust. Leiame, et eelnõu ei lahenda probleeme

halduskoormuse ohjeldamisel nimekirjade korrastamisel, kuna tegelikud takistused (selgete kriteeriumide

ja lähteülesande puudumine, tegevuste alafinantseerimine, asjaajamise keerukus) jäävad lahenduseta.

Mälestiseomanike või Muinsuskaitse Nõukogu õiguste ja rollide vähendamine ei muuda protsessi

kaasavamaks, läbipaistvamaks või paremini mõistetavaks, kuid vähendab usaldust riigi institutsioonide

vastu. Leiame, et Muinsuskaitseseaduse muudatusi tuleb menetleda tervikpaketina peale järelhindamise

tulemuste selgumist.

Loodame, et meie tagasiside aitab Teil paremini mõista valdkonna tegelikke vajadusi ning arvestada neid

seadusemuudatuste ettevalmistamisel. Oleme valmis pakkuma oma teadmisi ja kogemusi ajalooliste

hoonete kaitsmise ja säilitamise ning uues funktsioonis kasutusele võtmise edendamiseks. Oleme

veendunud, et suudame koostöös rakendada ja edendada avatud valitsemise partnerluse (AVP) hea

riigivalitsemise põhimõtteid, mis tugineb ausal, läbipaistval ja dialoogil põhineval võimu teostamisel

(Eesti liitus AVP-ga 2012. aastal ning selle aluseid ja põhimõtteid peaks heast valitsemistahtest tulenevalt

kindlasti arvestada).

EAHÜ tegutseb vabatahtliku koostöökokkuleppe alusel esindades ehitismälestiste omanike huve läbi

katusorganisatsioonide esindajate.

EAHÜ liikmed :

Eesti Mõisakoolide Ühendus Tõnu Kiviloo, juhatuse esimees

Eesti Mõisate Ühendus Jaanus Kiili, president Eesti Kirikute Nõukogu Vilver Oras, EKN täitevsekretär

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Anti Toplaan, piiskop

SA Virumaa Muuseumid – Linnuste Ümarlaud Viljar Vissel, juhatuse liige

ICOMOS Eesti Ave Paulus esinaine Eesti Muuseumide Liit Rita Valge, esindaja

SA Eesti Vabaõhumuuseumi – Maaarhitektuuri keskus Elo Lutsepp, esindaja

Lugupidamisega,

Tõnu Kiviloo

EAHÜ koordinaator

5111099

[email protected]