Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

201-25/298562

Otsuse kuupäev 30.09.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ vaidlustus

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse riigihankes „Punane tn

17 kinnisasja osa kasutusse andmine parkimisteenuse

korraldamiseks“ (viitenumber 298562) ühispakkujate

Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ pakkumuse

edukaks tunnistamise ja nende kõrvaldamata jätmise

ning kvalifitseerimise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad Stadekor OÜ ja Äriparkla

OÜ, esindaja Maxim Moiseenko

Hankija, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, esindaja Kristina

Brandt-Kure

Kolmas isik, ühispakkujad Mugav Parkla OÜ ja

Kohalik Parkla OÜ, esindaja Nikita Volkotrub

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7 alusel:

Jätta läbi vaatamata ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ vaidlustus

ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamise ja nende kõrvaldamata jätmise otsustele.

2. RHS § 197 lg 1 p 4 alusel

Jätta rahuldamata ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ vaidlustus

ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ kvalifitseerimise otsusele.

3. RHS § 198 lg-de 3, 7 ja 8 alusel

Jätta ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ vaidlustusmenetluse kulud

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

2 (7)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.08.2025 alustas Lasnamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

(edaspidi RHR) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihanget „Punane tn 17

kinnisasja osa kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 298562)

(edaspidi Riigihange). Hankija kohaldas lihthankemenetluse reegleid ja tegi kättesaadavaks

riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati viis pakkumust, mh esitasid pakkumuse ühispakkujad

Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ ning ühispakkujad Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ.

2. Hankija 29.08.2025 korraldusega nr T-24-1/25/62 (edaspidi Korraldus) võttis Hankija

Riigihankes vastu järgmised otsused:

- kõikide pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus (Korralduse p 1 (alapunktid 1.1-1.5));

- ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus (Korralduse p 2);

- ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ kõrvaldamata jätmise ja

kvalifitseerimise otsused (Korralduse p 3).

3. 08.09.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus (puudused

kõrvaldatud 09.09.2025) Hankija otsustele tunnistada edukaks ühispakkujate Mugav Parkla

OÜ ja Kohalik Parkla OÜ (edaspidi kumbki eraldi Ühispakkuja või koos Kolmas isik)

pakkumus ja jätta Kolmas isik kõrvaldamata ning kvalifitseerida.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 16.09.2025 kirjaga nr 12.2-10/201 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 19.09.2025 ja neile vastamiseks 24.09.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud tähtpäevadeks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, ühispakkujad Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. RHAD-is on kehtestatud järgmine kvalifitseerimise tingimus:

Pakkuja viimase (käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud) majandusaasta netokäive

(müügitulu) peab olema vähemalt 40 000 eurot (käibemaksukohustuslasena registreerimise

kohustus 40 000 eurost aastas) (edaspidi Tingimus).

Kolmas isik ei vasta Tingimusele, mille kohaselt peab pakkuja olema käibemaksukohuslane.

5.2. Tingimuse teine eesmärk – lisaks pakkuja majandusliku suutlikkuse kontrollimisele – on

tagada pakkumuste võrreldavus ja võrdne kohtlemine. Riigihankes on võitjaks kõrgeima

3 (7)

renditasu pakkunud pakkuja. Renditasu arvestatakse ilma käibemaksuta, kuid pakkumuse

täitmise käigus peavad käibemaksukohustuslased maksma saadud renditasult lisaks 24%

käibemaksu, mida mitte-käibemaksukohustuslased ei pea tegema.

5.3. 40 000 euro suurune aastakäibe nõue tagab, et:

- kõik Riigihankes osalevad pakkujad on käibemaksukohustuslased;

- pakkumused on esitatud samadel alustel ning neid saab objektiivselt võrrelda ilma, et pakkuja

maksustamise staatus looks varjatud eelise.

Kolmas isik ei täida Tingimust, kuna kummalgi ühispakkujatest pole 40 000 euro suurust

aastakäivet ja nad pole registreeritud käibemaksukohustuslasena.

5.4. Pakkumused pole võrreldavad, kuna pakkujad ei kanna sama maksukoormust.

6. Hankija, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja arvates ei vasta Kolmas isik Tingimusele. Vaidlustaja tõlgendab Tingimust

vääralt.

Tingimuse sõnastusest nähtub, et viide käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustusele

on toodud selgitava lisamärkusena, mitte iseseisva kvalifitseerimise tingimusena. Käibemaksu

kohuslaseks olemine ei ole kvalifitseerimise tingimus.

6.2. Vaidlustaja väidab, et Hankija ei oleks tohtinud Kolmandat isikut kvalifitseerida, kuna

Mugav Parkla OÜ-l ega Kohalik Parkla OÜ-l ei ole eraldi täidetud 40 000 euro suurune

aastakäibe nõue ja nad ei ole registreeritud käibemaksukohuslasena.

Vaidlustaja jätab tähelepanuta RHS § 103 lg 4, mille kohaselt võivad ühispakkujad tugineda

üksteise vahenditele, et tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud

nõuetele. Kolmas isik on üksteise vahenditele tuginedes täitnud nõude, et majandusaasta

netokäive (müügitulu) peab olema vähemalt 40 000 eurot ning nende edukaks tunnistamine on

õiguspärane. Ühiselt ületab ühispakkujate netokäive oluliselt nõutud summat - 40 000 eurot.

6.3. Pakkumuste maksumust hinnatakse käibemaksuta summa alusel ning asjaolu, et

Kolmandal isikul puudub käibemaksukohustus, ei anna talle Riigihankel eelist.

7. Kolmas isik, ühispakkujad Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ, vaidleb vaidlustusele

vastu.

7.1. Kolmas isik esitas RHR-i kaudu Hankijale 14.08.2025 küsimuse, milles palus selgitada:

1) kas pakkuja võib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele

ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste

ettevõtjate (ühispakkujate) vahendite alusel;

2) kas ühispakkujate puhul ühispakkujate majandusaasta netokäive summeeritakse;

3) kas ühispakkujate puhul, kelle majandusaasta netokäive eraldi (ilma teise ühispakkujata) ei

ületa 40 000 eurost aastas ja käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust ei ole, kehtib

ka nõue, et vähemalt üks ühispakkujatest peab olema käibemaksukohustuslasena registreeritud.

Hankija vastas 15.08.2025, selgitades, et:

1) RHS § 103 lg 1 kohaselt võib pakkuja kui see on pakkuja või kvalifikatsiooni tõendamiseks

vajalik ja asjakohane tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning

tehnilisele ja kutsealasele pädevusele tugineda ühispakkujate pädevusele;

2) jah - ühispakkujate majandusaasta netokäive summeeritakse;

3) juhul, kui ühispakkujate aastane summeeritav käive ületab kvalifitseerimise tingimustes

4 (7)

esitatud mahte, ei ole ettevõte käibemaksukohustus nõutav.

Hankija selgitused on Hankijale siduvad.

7.2. Hankija 15.08.2025 vastusest ja RHS-ist tulenevalt esitas Kolmas isik Riigihankes

pakkumuse, mh kvalifitseerimistingimuse B.1. täitmiseks on Kolmanda isiku viimase

(riigihanke algamise ajaks lõppenud) majandusaasta netokäive (müügitulu) kokku 66 753 eurot,

millest Ühispakkuja Mugav Parkla OÜ netokäive on 35 763 eurot ja Ühispakkuja Kohalik

Parkla OÜ netokäive on 30 990 eurot.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustuse kohaselt taotleb Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja

tema kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamist.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise ja tema kõrvaldamata jätmise otsustele tuleb jätta RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg

3 p-i 7 alusel läbi vaatamata.

8.1. Vaidlustuskomisjon selgitas 09.09.2025 kirjas nr 12.2-10/201, millega tagastati vaidlustus

puuduste kõrvaldamiseks, Vaidlustajale mh järgmist:

Vaidlustusest nähtuvalt on Vaidlustaja vaidlustanud üldsõnaliselt ühispakkujate Mugav

Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ (edaspidi Kolmas isik) võitjaks tunnistamise otsuse põhjusel,

et Kolmas isik ei vasta hanke tingimusele. Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt peab Vaidlustaja

sisuline põhjendus silmas Kolmanda isiku mittevastavust kvalifitseerimise tingimusele [---].

Seega on Vaidlustaja eesmärk nn võitjaks tunnistatud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse

vaidlustamine ja vaidlustuse esemeks on Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta

(Korralduse p 3).

Palun esitage vaidlustuses selgelt vaidlustuse ese ja nõue seonduvalt esitatud põhjendustega

(nt Vaidlustaja vaidlustab Hankija otsuse Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta ja taotleb

Hankija otsuse Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta kehtetuks tunnistamist).

8.2. Vastuseks vaidlustuskomisjoni kirjale esitas Vaidlustaja 09.09.2025 lisaks Kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele ka nõuded tunnistada kehtetuks

Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmise kohta.

Vaidlustuses (ei esialgses ega parandatud vaidlustuses) ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi

faktilist põhjendust, mis seonduks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja

kõrvaldamata jätmise otsuste õigusvastasusega ja oleks põhjuslikus seoses esitatud nõuetega.

8.3. Vaidlustuskomisjon selgitab täiendavalt, et olukorras, kus Hankija on kasutanud

Riigihankes RHS § 52 lg-s 3 sätestatud nn pöördmenetlust (Hankija Korralduse otsuste

järjekorrast nähtub RHS § 52 lg 3 kohaldamine, kusjuures selle kasutamine oli lubatav

Lihthankemenetluse korra p-ist 5.1 tulenevalt), eelneb pakkumuste vastavuse kontroll ja

pakkumuse edukaks tunnistamine pakkujal kõrvaldamise aluste puudumise kontrollile ja

pakkuja kvalifikatsiooni kontrollile, mis viiakse läbi üksnes ja ainult edukaks tunnistatud

pakkumuse esitanud pakkuja suhtes. Seega pöördmenetluses ei järgne pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus pakkuja kvalifitseerimise otsusele, mistõttu puudub alus ja põhjus rääkida

ka edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisest hankemenetluse etapiviisilisuse põhjusel

(järgnevad otsused ei saa olla õiged, kui mõni sellele eelnevatest otsustest ei ole õige).

5 (7)

8.4. Tulenevalt eespooltoodust - kuna Tingimusele mittevastavuse põhjusel ei saanud Hankija

otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ega Kolmanda isiku kõrvaldamata

jätmise kohta rikkuda Vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve - tuleb vaidlustus Kolmanda

isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsustele jätta

RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse puudumise

põhjusel.

9. Kontsessioonimenetlust viib Hankija läbi lihthankemenetlusena, millisel juhul peab Hankija

määrama RHAD-is lihthankemenetluse korra ja järgima RHS §-is 125 sätestatud nõudeid.

Hankija on Riigihankes Lihthankemenetluse korra (edaspidi Kord) ka kehtestanud. Kuna

vaidluse all on Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta, siis Hankija kohaldab

kvalifitseerimise reegleid viisil nagu need on sätestatud Korras (RHS § 125 lg 5 ei sätesta RHS-

i kvalifikatsiooni kontrollimise reegleid kohustuslikena), antud juhul on asjasse puutuvad

kvalifikatsiooni kontrollimise sätted Korras järgmised:

4.3. Konkreetne aastakäive: Pakkuja viimase (käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud)

majandusaasta netokäive (müügitulu) peab olema vähemalt 40 000 eurot

(käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus 40 000 eurost aastas). Pakkuja

kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimisel kohaldab hankija muu hulgas RHS § 103

lg 5 ja 6 ning § 104 sätestatut.

4.4. Hankija kvalifitseerib pakkujad, kelle kvalifikatsioon vastab alusdokumentides esitatud

tingimustele ja jätab pakkuja, kelle kvalifikatsioon ei vasta alusdokumentides sätestatud

kvalifitseerimistingimustele kvalifitseerimata.

[---]

4.8. Pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija põhjendatud

kirjaliku otsuse. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises riigihankes.

Korraldusest nähtuvalt on Hankija tuginenud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tegemisel

ka RHS § 98 lg-tele 1 ja 5 ja § 104 lg-le 6.

10. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õiguspärasus

Vaidlustuse kohaselt ei vasta Kolmas isik Tingimusele, kuna kumbki ühispakkujatest ei ole

käibemaksukohustuslane.

10.1. RHAD kvalifitseerimistingimustest nähtuvalt on Tingimuse aluseks RHS § 100 lg 1 p 4:

andmed pakkuja või taotleja netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle

esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta

jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast.

Riigihankes on Tingimus esitatud üksnes viimase majandusaasta üldisele netokäibele mahus

40 000 eurot ja Kolmas isik on Tingimust täitvad andmed Ühispakkujate hankepassides ka

esitanud (vastavalt: 35 763 eurot - Mugav Parkla OÜ ja 30 990 eurot - Kohalik Parkla OÜ).

Puudub vaidlus, et kummagi Ühispakkuja netokäive eraldi võetuna ei täidaks Tingimuses

kehtestatud 40 000 euro nõuet, kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ühispakkujad võivad

RHS § 103 lg-st 4 tulenevalt oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase

pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele (Korra p-idest 3.8, 4.5 ja 5.6

nähtuvalt on Hankija ilmselgelt pidanud võimalikuks ühispakkujate osalemist ja ühispakkujate

poolt pakkumuse esitamist), mistõttu Ühispakkujad võisid tugineda Riigihankes Tingimuse

täitmiseks üksteise vahenditele. Ühispakkujate käibe summeerimisel on Tingimuses

kehtestatud 40 000 euro netokäibe nõue Kolmanda isiku puhul täidetud.

10.2. Vaidlustaja väitel sisaldub Tingimuses lisaks netokäibe nõudele ka nõue, et pakkuja peab

olema käibemaksukohustuslane. Vaidlustaja teeb selle järelduse Tingimuses sulgudes olevast

6 (7)

lausest: käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus 40 000 eurost aastas.

Vaidlustuse kohaselt tuleb Tingimusest aru saada nii, et pakkuja peab olema

käibemaksukohustuslane sõltumata RHS-is sätestatud ühispakkujate õigusest oma käibeid

kvalifitseerimise tingimusele vastavuseks summeerida. Vaidlustuskomisjon ei nõustu

Vaidlustajaga.

10.2.1. 40 000 eurot on Eestis üldreeglina käibemaksukohustuslaseks registreerimise piir

(käibemaksuseaduse § 19 lg 1 esimene lause sätestab: Kui isiku käesoleva seaduse § 191 lõikes

3 sätestatud kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest

alates 40 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end

maksukohustuslasena registreerida. [---]). Seega kui pakkuja täidab Tingimuses kehtestatud

käibenõude üksinda, peab ta olema käibemaksukohustuslasena registreeritud

käibemaksuseaduse alusel ja see kohustus ei tulene RHS-ist ega Tingimusest vaid

käibemaksuseaduse § 19 lg-st 1.

10.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimus nähtuvalt peab pakkuja olema täitnud

käibemaksuseadusest tuleneva kohustuse registreerida end käibemaksukohustuslasena, kui

kalendriaasta käibe piirmäär (alates 40 000 eurot) on käes. Kui käibe piirmäär saavutatud ei ole

(nt pakkumuse esitamisel mitme pakkuja poolt ühiselt jääb kõikide ühispakkujate kalendriaasta

käive alla 40 000 euro) käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust pakkujal ei ole,

kuna see kohustus tekiks alles alates 40 000 eurosest käibest aastas.

Vaidlustuskomisjon leiab, et selliselt on Tingimuse eesmärk välistada pakkumuse esitamine

pakkujate poolt, kellel on (käibemaksuseadusest tulenev) kohustus ennast

käibemaksukohustuslasena registreerida (ja käibemaksu tasuda), kuid kes seda ei tee. RHS-is

sätestatud kvalifitseerimise tingimuse eesmärki, kontrollida pakkuja majanduslikku ja tehnilist

suutlikkust hankelepingut nõuetekohaselt täita, käibemaksukohustuslasena registreerimise

nõue iseseisvalt ei täida. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimus ei sisalda selles

Riigihankes osalemiseks käibemaksuseaduse § 19 lg-s 1 sätestatust erinevat kohustust ennast

käibemaksukohustuslasena registreerida. Veelgi enam – Tingimuses on selgelt viidatud

kohustusele registreerida käibemaksukohustuslasena alates 40 000 eurost käibest aastas, millest

ei saa tuletada Riigihankes pakkujale kohustust registreerida ennast käibemaksukohustuslasena

vabatahtlikult ka juhul, kui pakkuja käive 40 000 euroni ei küündi.

10.2.3. 15.08.2025 andis Hankija vaidlustuskomisjoni eeltoodud seisukohaga kooskõlas oleva

selgituse ka Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele vastuseks Ühispakkuja järgmisele

küsimusele (sõnumi ID: 997450, küsimus 3): kas ühispakkujate puhul, kelle majandusaasta

netokäive eraldi (ilma teise ühispakkujata) ei ületa 40 000 eurost aastas ja

käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust ei ole, kehtib ka nõue, et vähemalt üks

ühispakkujatest peab olema käibemaksukohustuslasena registreeritud?

Hankija vastus: Juhul kui ühispakkujate aastane summeeritav käive ületab hanke

kvalifikatsiooni tingimustes esitatud mahte ei ole ettevõte käibemaksukohustus nõutav.

Seega antud juhul ei saa rääkida ka sellest, kas pakkujad võisid saada Tingimusest erinevalt aru.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pärast Hankija selgitust vastuseks eespooltoodud

küsimusele pidid pakkujad, sh Vaidlustaja, aru saama, et käibemaksukohustuslasena

registreerimise kohustustust alla 40 000 eurose käibe korral Tingimus ühispakkujatele ei

kehtesta.

10.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ei riku

Tingimuse kohaldamine kooskõlas käibemaksuseadusega viisil, et isikud, kelle majandusaasta

käive ületab 40 000 eurot ja kes osalevad Riigihankes üksi, peavad olema

7 (7)

käibemaksukohustuslasena registreeritud, ja isikud, kes osalevad Riigihankes ühiselt ja kelle

käive eraldiseisvalt 40 000 euro piiri ei ületa, käibemaksukohustuslasena registreeritud olema

ei pea. Tingimuses sisalduv netokäibe suuruse nõue 40 000 eurot majandusaastas kohaldub

võrdselt mõlemale - netokäive on müügitulu ilma käibemaksuta ja käibemaksukohustuslasena

registreerimise korral ei ole netokäibe nõue Riigihankes pakkujale suurem.

Väiksema maksumusega riigihangete korral on alati võimalik, et pakkumuse esitavad nii

pakkujad, kelle käive on suurem ja kellel on käibemaksuseadusest tulenev kohustus ennast

käibemaksukohustuslasena registreerida (ja käibemaksu tasuda) kui ka pakkujad, kelle käive

sellist kohustust kaasa ei too. RHS-i eesmärk tervikuna ei ole välistada riigihangetest pakkujad,

kellel käibega ei kaasne seadusest tulenevalt käibemaksukohustuslasena registreerimise (ja

käibemaksu tasumise) kohustust.

10.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda

isiku kvalifitseerimiseks on kooskõlas Korra p-idega 4.3, 4.4 ja 4.8, aga ka RHS § 98 lg-dega 1

ja 5 ning RHS § 103 lg-ga 4 ning selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3, 7 ja 8.

Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk