Järelevalve akt

Jõhvi Haigla SA [email protected] Jaama 34 41532, Jõhvi

JÄRELEVALVE AKT

01.10.2025 nr 5.1-3/24601-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti sihtasutuses Jõhvi Haigla (registrikood 90003522) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (hooldusteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Jaama tn 34a, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41532. 1.4. Paikvaatluse aeg: 03.09.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse ja peaspetsialistid Tõnis Palgi ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvetoimingute juures osales sihtasutus Jõhvi Haigla teenuse juht Jelena Kivestu. 1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, e- kirjavahetus, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et sihtasutus Jõhvi Haigla ei täitnud hooldusteenuse osutamisel järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. SHS § 154 punkti 1 alusel tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Sihtasutus Jõhvi Haigla ei järginud hooldusteenuse osutamisel tegevusloal nr SÜH000085 lubatud maksimaalset isikute arvu, mis on 16. Paikvaatlusel 03.09.2025 selgus, et hooldusteenust osutatakse kokku 18le isikule (vt punkti 3.1.).

2

Sihtasutus Jõhvi Haigla kõrvaldas SHS § 154 punkti 1 rikkumise järelevalvemenetluse ajal. 26.09.2025 MTRi andmetel on tegevusloal nr SÜH000085 lubatud maksimaalseks isikute arvuks 22. 2.2. MSÜS § 30 lõige 2 kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Sihtasutus Jõhvi Haigla töötajate nimekirjast ja 01.07. - 03.09.2025 tööajatabelitest nähtus, et vahetult teenust on osutanud kaks töötajat (T. A. ja T. V.), kelle vastavust SHSis sätestatud nõuetele ei olnud võimalik MTRis kontrollida (vt punkti 3.7.). Sihtasutus Jõhvi Haigla kõrvaldas järelevalvemenetluse käigus MSÜS § 30 lõike 2 rikkumise. 19.09.2025 on MTRi lisatud hooldustöötaja T. A. ning töötajaga T. V. töösuhe lõppes 2025.aasta juulis. SKA seisukoht: Sihtasutus Jõhvi Haigla kõrvaldas rikkumised järelevalvemenetluse ajal ning SKA lõpetab järelevalvemenetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas sihtasutuses Jõhvi Haigla (Teenuseosutaja) 29.08.2025 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisus) ja kaasamisele.

3.1. SHS § 154 punkti 1 alusel tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute

arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. MTRi andmetel on Teenuseosutajale 16.12.2019 a välja antud hooldusteenuse osutamise tegevusluba nr SÜH000085. Nimetatud tegevusloa alusel on lubatud maksimaalselt hooldusteenust osutada 16le isikule (alus: Terviseameti 12.12.2019 terviseohutuse hinnang nr 9.3-2/19/6158-5). STAR 29.08.2025 väljavõttest selgus, et hooldusteenust osutatakse 17le isikule. Paikvaatlusel teostatud loendusest tubade ja teenusesaajate kaupa selgus, et hooldusteenust osutatakse kokku 18le isikule. Teenusesaajaid on majutatud kahes ühekohalises toas, ühes neljakohalises toas ja neljas kolmekohalises toas. Teenusejuhi sõnul oli isikuid hooldusteenusel enam seetõttu, et sihtasutus Jõhvi Haigla erihoolekande teenuselt (ööpäevaringne erihooldusteenus) suunati edasi hooldusteenusele kaks liitpuudega teenusesaajat, kes vajavad ööpäevaringselt olulist kõrvalabi ja järelevalvet kõigis igapäevaelu toimingutes (voodikesksed teenusesaajad). Teenuseosutaja peab tagama, et MTRis kajastuksid õiged andmed ning et need andmed esitataks registripidajale (SKA) esimesel võimalusel ja õigeaegselt. Ettevõtja (sihtasutus Jõhvi Haigla) on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud järgima meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus, MSÜS § 29). See tähendab, et kui Teenuseosutaja soovib muuta hooldusteenuse osutamist (tegevusluba nr SÜH000085), siis eelnevalt tuleb teha muudatused majandustegevuse registris ning alles seejärel saab hooldusteenust vastavalt osutama hakata. SKA seisukoht: Teenuseosutaja kõrvaldas rikkumise järelevalvemenetluse ajal. 3.2. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis.

3

Sihtasutus Jõhvi Haigla kodulehe andmetel osutatakse asutuses kvaliteetseid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Sihtasutus Jõhvi Haigla osutab järgmisi sotsiaalteenuseid: rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenus ja hooldusteenus. Kodulehel on võimalik tutvuda hooldusteenuse kodukorraga, päevakavaga, juhistega teenusele saabumiseks ning teenuste hinnakirjaga. Sihtasutus Jõhvi Haiglal on koostatud juhend ohutu keskkonna tagamise kohta, mille eesmärgiks on luua teenusesaajatele turvaline keskkond arvestades tema vajadusi, eneseväärikust ja privaatsust (agressiivse käitumisega toimetulek, kukkumise ennetamine, dementsusega inimeste käitumisega toimetulek, lamatiste vältimine jms). Hooldusteenust osutatakse haigla teisel korrusel. Hooldusteenuse osutamise ruumid (üldruumid, teenusesaajate toad) olid avarad, puhtad ja valgusküllased, kuid sisaldavad minimaalselt hubasust loovaid sisutuselemente (nt kardinad, pildid seintel, kell, koridoris puhkenurgad koos ajakirjade või ajalehtedega, orienteerumist toetavad pildid või esemed vms). Ühekohalised toad on hubasemad, kuid kolme- ja neljakohaliste tubade sisutus on askeetlikum. Igas toas on teler, akende ees on kardinad või ruloo, olemas on voodid, kapid. Hooldekodu on seal elavate inimeste kodu ning nende toimetuleku tagamiseks on oluline kujundada elukeskkond võimalikult hubaseks ja koduseks. Eriti tähtis on see dementsusega inimeste jaoks, et nende toimetulekut toetada1. Hooldusteenusele võetakse erineva hooldusvajadusega teenusesaajaid, enamus teenusesaajatest on suure hooldusvajadusega (voodikesksed). Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus rahulolu teenuse osutamise kohaga ja hooldustöötajate tööga (puhtus, hoolitsus, koostöö). Hooldusteenuse saajatele on ligipääsetavus tagatud, üldruumid on avarad, hoones on lift, koridoriseintel käsipuud ja olemas on invatualetid. Teenuseosutajal on soetatud hooldustööks ja teenusesaajate aktiveerimiseks vajaminevad abivahendid (ratastoolid, käimisraamid, pesuraam, potitoolid, velotrenažöör jms) ning rajatud on abi kutsumise süsteem. Teenuseosutajal on korraldatud teenusesaajate toitlustamine, nädalamenüü on leitav söögisaalis. Toit kolmeks põhitoidukorraks ja vahepalaks valmib haigla köögis. Paikvaatluse päeval oli tööl kokku kaks vahetult teenust osutavat hooldustöötajat. Lisaks töötavad päevasel ajal teenusejuht, meditsiiniõde, puhastusteenindaja ja muu abipersonal. SKA seisukoht: Teenuseosutaja on täitnud SHS § 20 lõigete 1–3 nõuded ning lähtub hooldusteenuse osutamisel isikukesksusest, turvalisusest ja kaasamisest. 3.3. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Teenuseosutajal on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Teenuseosutajal tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. 3.3.1. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded Teenuseosutajal on koostatud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad tegevusi isikuhoolduses ja vabaaja sisustamisel ning terviseseisundiga seotud toimingutes. Paikvaatlusel selgus, et teenusesaajate tubades on olemas sirmid, mida hooldustoimingu teostamisel kasutatakse. Hooldustöötajad täpsustasid, et hooldustoimingute tegemisel sulgevad nad toa ukse ja selgitavad teenusesaajale hooldustoimingu teostamist. Samuti võtavad nad arvesse teenusesaajate tahet ja võimekust hooldustoimingutes osalemisel (nt üle keha pesemisel, ravimite võtmisel vm). Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest koheselt meditsiiniõde või teenusejuhti. Hooldustöötajate ja teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et teavet lähedastele antakse edasi samal või hiljemalt järgmisel päeval. Mõnede teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et teenusesaaja hooldusplaanist nad teadlikud ei ole. SKA juhib Teenuseosutaja

1 Õiguskantsleri 15.08.2025 kontrollkäik SA Elva Haigla hooldekodusse, lk 4

4

tähelepanu, et teenusesaajate lähedastele tuleb võimaldada tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga, välja arvatud neil juhtudel, kui teenusesaaja on teabe edastamise keelanud. 3.3.2. Määruse § 2 lõike 5 nõuded Teenusesaajatele on tagatud abi ja juhendamine söömisel ning joomisel. Joogitopsid asuvad käeulatuses ja voodikesksetele teenusesaajatele käiakse juua pakkumas 2-3 tunni järel. Toit teenusesaajatele valmib haigla köögis ning teenusesaajatele pakutakse toitu, mis vastab nende vajadusele (dieettoit, peenestatud toit vm). Toitu söövad teenusesaajad söögisaalis või oma toas. Hooldustöötajad abistavad suure hooldusvajadusega teenusesaajaid söömisel. Teenusesaajad saavad soovi korral kanda isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul. Samuti on abi ja juhendamine teenusesaajatele tagatud liikumisel, asendivahetustel ja abivahendite kasutamisel ning suuhügieenitoimingute teostamisel. Teenusesaajaid motiveeritakse liikuma, perearsti suunamisel on võimalik füsioterapeudi teenus, kasutusel on ühekordsed suuhooldusvahendid, vajadusel hooldustöötajad puhastavad teenusesaajate proteese. Tualetitoimingutes on teenusesaajatele abi ja juhendamine tagatud, koridorialal asub tualettruum, tubades on olemas potitoolid ning mähkmete vahetus toimub vähemalt kolm korda päevas või vastavalt vajadusele. Suure hooldusvajadusega teenusesaajatel teostatakse asendivahetust. Teenuseosutajal on koostatud pesugraafik, millest nähtub, et teenusesaajate üle keha pesemine toimub vähemalt kord nädalas. Pesemise järgselt hooldustöötaja korrastab teenusesaaja küüned, vajadusel ajab habet ja lõikab juukseid. Kui teenusesaaja soovib spetsialisti teenust (juuksur, pediküür), siis lisatasu eest on täiendavad teenused kättesaadavad. Teenusejuhi selgituste kohaselt saavad hooldusosakonna töötajad (hooldustöötajad, meditsiiniõde) hakkama teenusesaajatele emotsionaalse toetuse pakkumisega. Vajadusel korraldatakse psühhiaatri konsultatsioon ja psühholoogiline nõustamine. Hooldustöötajate ülesandeks on jälgida teenusesaajate üldseisundit, sealhulgas meeleolu. Kui märgatakse teenusesaaja seisundis meeleolu muutust, siis leitakse aega vestlemiseks ja lohutamiseks. Tervishoiuteenused on teenusesaajatele väga hästi kättesaadavad kuna sihtasutus Jõhvi Haigla osutab ka tervishoiuteenuseid. Muudele avalikele teenustele juurdepääsu (nt transport) aitavad korraldada teenusesaajate lähedased või teenusejuht. Sihtasutusel Jõhvi Haiglal on koostatud erinevaid juhiseid, mis reguleerivad hooldusteenuse osutamist, nt kodukord, kliendi õigused ja kohustused, juhendid lamatiste ja kukkumiste ennetamiseks ning tegevusjuhend surma korral. Hooldekodus dokumenteeritakse hooldustoiminguid põhjalikult. Kasutusel on erinevad töölehed teenusesaaja toimetuleku jälgimiseks. Näiteks igapäevaselt täidetakse teenusesaaja hooldustöölehte, mis sisaldab isikuhooldustoimingute tegemist, olemas on pesemisgraafik, hoolduspäevik, juhtumite registreerimise leht, käsimüügiravimite andmise ja seedetegevuse jälgimise tööleht. Hooldustöötaja ametijuhend on põhjalik, sisaldades tööülesandeid, mis tagavad teenusesaajatele kvaliteetse ja isikukeskse hooldusteenuse osutamise. 3.3.3. Määruse § 2 lõike 6 nõuded Teenuseosutaja tagab teenusesaajatele tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Meditsiiniõde töötab osalise koormusega ning on teenusesaajate jaoks olemas igal tööpäeval (E-R). Meditsiiniõe ülesandeks on teenusesaajate terviseseisundi jälgimine ja õendusabi osutamine, raviskeemi järgimine, koostöö tegemine teenusesaajate perearstidega. Meditsiiniõde juhendab hooldustöötajate tegevusi terviseseisundiga seotud tegevustes (nt teenusesaajate veresuhkru ja vererõhu mõõtmine, silmatilkade panemine, kreemitamine, plaastrite vahetamine vms). Hooldustöötajate sõnul oskavad nad anda teenusesaajale esmast abi, jälgida teenusesaajate terviseseisundit, sealhulgas toitumist ja vedeliku tarbimist (hooldustööleht). Hooldustöötajad selgitasid, et kukkumisi teenusesaajate seas on pigem harva ning voodikesksetel teenusesaajatel toimub regulaarne asendivahetus. Lamatiste ennetamiseks on kasutusel ka õhkmadratsid. Kui hooldustöötaja annab teenusesaajale käsimüügiravimeid (nt valuvaigistid, seedetegevust reguleerivad ravimid), siis tuleb ravimi andmine märkida töölehele. Erakorraliste juhtumite lahendamiseks kutsutakse kiirabi. 3.3.4. Määruse § 2 lõike 7 nõuded Teenuseosutajal on hooldusteenuse kodukorras kinnitatud päevakava, mis sisaldab vaba aega ja tegevusi. Teenusejuhi ja hooldustöötajatega vestlustest selgus, et peamiselt vaatavad

5

teenusesaajad telerit, kuulavad raadiot, võimalik on lugeda raamatuid ja puslesid kokku panna. Hooldustöötajad vestlevad teenusesaajatega tegevuste käigus. Tegevusjuhendaja on tööl erihoolekandes ning vastavalt võimalustel pakub ta tegevusi ka hooldusteenuse saajatele. Mõnedel tähtpäevadel (jõulud, naistepäev) on olnud hooldusteenuse saajatel võimalus kuulata kontserti. Meditsiinõde aktiveerib teenusesaajaid, korraldades võimlemist või füsioterapeudi teenust. Teenuseosutaja ei ole korraldanud regulaarselt teenusesaajatele värskes õhus viibimist. Juhime tähelepanu, et hooldusteenuse saajatele (sh suure hooldusvajadusega) on mõtestatud tegevused väga olulised – need toetavad teenusesaajate vaimset ja füüsilist tervist, annavad päevale rütmi ning aitavad hoida elutunnetust ja väärikust. Huvitegevus aitab inimestel säilitada ja parandada funktsionaalseid võimeid. Tegevused (lauamängud, muusika kuulamine, mälu toetavad tegevused, mälestuste jagamine, nt albumid jms) peaksid olema paindlikud, arvestama teenusesaajate erinevaid võimeid, huvisid ja tervislikku seisundit. Külastamise aeg on kodulehel määratletud kindlal ajavahemikul (E- R kella 15.00 – 16.30 ja L-P 10.00- 12.00), kuid teenusejuhi sõnul on külastamine võimalik kokkuleppel ka muul ajal. Hooldustöötajad tagavad teenusesaajatele abi kommunikatsioonivahendite (telefon) kasutamisel. Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus rahulolu hooldusteenuse kvaliteediga (puhtus, sõbralikkus, hoolivus, koostöö) ning tervishoiuteenuste kättesaadavusega. SKA seisukoht: Teenuseosutaja on järginud määruse §s 2 sätestatud nõudeid, kuid enam tuleb panustada Teenuseosutajal teenusesaajate mõtestatud vabaaja tegevuste korraldamisele ja värskes õhus viibimise võimalusele. 3.4. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese hooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Järelevalve raames toimus vestlus kahe KOV sotsiaaltöötajaga. Vestlustest selgus, et Teenuseosutaja on väga hinnatud asutus hooldusteenuse pakkujana, rahulolu on hooldusteenuse kvaliteediga (avatus, koostöö) ja keskkonna tingimustega (puhtus, teenusesaajate heaolu). Hooldusteenusele suunamiseks koostatakse haldusakt ja/või haldusleping, mis sisaldab muuhulgas hooldusteenuse rahastamist. Teenusesaaja kõrvalabi vajaduse ulatus on välja selgitatud abivajaduse hindamisel. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA viie hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga (nt KOV, teenusesaaja lähedane), koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. Teenuseosutaja on koostanud hooldusplaanid tähtaegselt (30 päeva jooksul alates teenusele saabumisest). Teenusesaajate lähedased osalevad harvem hooldusplaani koostamise protsessis. Hooldusplaane koostab üks hooldustöötaja, teised hooldustöötajad edastavad talle teabe teenusesaajate toimetuleku kohta. Alates käesolevast aastast on Teenuseosutaja koostanud kõigile teenusesaajatele uued hooldusplaanid, mis sisaldavad hooldusteenuse eesmärke, eesmärgist lähtuvaid tegevusi ja nende sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta (märkused, mida teenusesaaja suudab ise teha ja milles vajab abi). SKA juhib Teenuseosutaja tähelepanu, et tegevuste sagedus hooldusplaanides tuleks määratleda konkreetselt, näiteks suuhooldus kaks korda päevas, mähkmete vahetus kuni 3 korda päevas või vastavalt vajadusele, abivahendiga liikumine igapäevaselt, üle keha pesemine üks kord nädalas jne. Hooldusplaanides on meditsiiniõde välja selgitanud teenusesaajate tervishoiuteenuste vajaduse. Samuti on hinnatud kukkumisriski ja lamatiste tekkeriski. Hooldusplaanid on koostatud isikukeskselt ja kajastatud on konkreetsed tegevused isikuhooldustoimingutes, terviseseisundiga seotud toimingutes ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. Teenuseosutaja vaatab hooldusplaane üle üks kord poolaastas. Ülevaatamise tulemusi kirjeldatud ei ole, märgitud on vaid kuupäev ja ülevaatamise teostanud hooldustöötaja nimi. SKA juhib Teenuseosutaja tähelepanu hooldusplaani koostamise juhendile, mille kohaselt tuleb hooldusplaani ülevaatamise käigus hinnata teenusesaajale püstitatud eesmärke, tegevusi

6

eesmärkide täitmiseks ning vajadusel hooldusplaan korrigeerida. Soovitav on ülevaatamise tulemused dokumenteerida. SKA seisukoht: Teenuseosutaja järgib SHS § 21 lõigete 2-5 nõudeid. Soovitame Teenuseosutajal tutvuda SKA hooldusplaani koostamise juhendiga.2 3.5. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi hooldusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenusesaaja elu, tervise ja vara. 11.09.2025 MTR andmetel osutab hooldusteenust kokku 10 hooldustöötajat. Hooldustöötajad vastavad SHS § 22 lõike 5 nõudele. Teenuseosutaja kontrollib hooldustöötajate karistatuse puudumist hooldustöötaja tööle asumisel ja kord aastas. Tööajatabelitest nähtus, et teenuseosutaja on taganud igal ööpäeval hooldusteenust osutama vaid kvalifitseeritud hooldustöötajad (SHS § 22 lõige 4). Igal ööpäeval töötab üks hooldustöötaja ööpäevaringselt ning päevasel ajal töötab 5-9 tundi kaks kuni neli hooldustöötajat (nädalavahetuste päevadel kaks päevast hooldustöötajat). Lisaks töötavad päevasel ajal teenusejuht, meditsiiniõde, puhastusteenindaja ja abitöötaja. Teenuseosutaja väärib tunnustust, et juba käesolevalt töötab igal ööpäeval määruse §s 3 nõutav hooldustöötajate arv. Määruse § 4 kohaselt peab töötajate ja teenusesaajate suhtarv rakenduma hiljemalt 01.07.2026. SKA juhib Teenuseosutaja tähelepanu, et hiljemalt 01.07.2026 tuleb planeerida lisaks ühele ööpäevaringselt töötavale hooldustöötajale lisaks kahe hooldustöötaja tööaeg, mis vältab 12 järjestikkust tundi (hetkel 5-9 tundi). SKA seisukoht: Teenuseosutaja on lähtunud hooldusteenuse osutamisel SHS § 22 sätestatud nõuetest pakkudes isikukeskset ja turvalist hooldusteenust. 3.6 SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb hooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Sihtasutus Jõhvi Haigla veebilehel on leitav hooldusteenuse hinnakiri, mille kohaselt sõltub hooldusteenuse maksumus hooldusvajadusest. Kehtestatud on kolm hooldusvajaduse taset: 1) hooldusteenus vahenditeta - toitlustamine 4 korda päevas ja õe konsultatsioon. Hoolduskulu

on 701 eurot kuus. 2) hooldusteenus vahenditega - toitlustamine 4 korda päevas, abi hügieenitoimingutes, õe

konsultatsioon ja vajadusel kuni kolm mähet ööpäevas. Hoolduskuluks oli 755 eurot kuus. 3) hooldusteenus dementsusega või psüühilise erivajadusega teenusesaajale. Hoolduskulu

suuruseks oli 827 eurot kuus.

Teenuseosutaja oli planeerinud hoolduskulu tõusu ka sel juhul, kui teenusesaaja soovis majutuda ühekohalises toas. Selgitame, et hoolduskulu hulka ei kuulu teenusesaajate majutamisega seotud kulud (majutamine üheses toas). SHS § 221 lõike 2 kohaselt kuulub hoolduskulude arvestamise hulka vaid järgmised kulud:

1) hooldustöötajate tööjõukulud; 2) hooldustöötajate tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) hooldustöötajate tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; 4) hooldustöötajate koolituse ja supervisiooni kulud.

30.09.2025 seisuga on Teenuseosutaja muutnud asutuse veebilehel hoolduskulu arvestust lähtudes SHS § 221 lõike 2 nõudest.

2 Soovituslik juhis hooldusplaani koostamiseks. Sotsiaalkindlustusamet

7

Rahandusministeerium on koostanud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori. Võttes arvesse 11.09.2025 MTR andmed (10 hooldustöötajat), arvutab näidiskalkulaator keskmiseks hoolduskuluks ühe teenusesaaja kohta kuus 1320 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu lähtub SHS § 221 lõike 6 nõudest. 3.7. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKAd muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest, sh asendajad). Hooldustöötajad ja abihooldustöötajad osutavad inimestele vahetult teenust, et tagada teenusesaajate turvalisus, heaolu ja õiguste kaitse. Seetõttu on oluline, et hooldus- ja abihooldustöötajad vastaksid SHSis sätestatud nõuetele ning nende vastavust on MTRis võimalik kontrollida (SHS § 153 punktid 1 ja 2).

Teenuseosutaja 01.07.-03.09.2025 tööajatabelitest ja teenusejuhi poolt edastatud töötajate nimekirjast nähtus, et vahetult teenust on osutanud töötajad T. A. ja T. V., kelle vastavust SHSis sätestatud nõuetele ei olnud võimalik MTRis kontrollida. Teenusejuht selgitas, et töötaja T. V.-ga lõppes töösuhe juulis 2025. aastal. Teenuseosutaja lisas 19.09.2025 MTRi töötaja T. A.

SKA seisukoht: Teenuseosutaja ei lähtunud hooldusteenuse osutamisel MSÜS § 30 lõike 2 nõudest, kuid kõrvaldas rikkumise järelevalvemenetluse ajal (19.09.2025). IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib Teenuseosutaja tähelepanu, et Dementsuse Kompetentsikeskus teostab ekspertnõustamist asutustele ja toetab teenuseosutajaid dementsusesõbralikuma keskkonna loomisel ja mõtestatud tegevuste planeerimisel. 4.2. Tutvustada hooldusplaani teenusesaajale ja/või teenuse rahastajale (nt lähedane, KOV) ning märkida hooldusplaani isikud, keda on kaasatud hooldusplaani koostamisse. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Plato peaspetsialist (järelevalve)