Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231500279

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 10.09.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Natalja Vester

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231500279

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx), xxx, xxx

Politsei- ja Piirivalveameti Ida-harju politseijaoskond alustas 17.06.2025 kannatanu xxx

kuriteokaebuse alusel käesolevat kriminaalmenetlust xxx suhtes KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel selles,

et tema eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid ajavahemikul 2022-2023

aadressil xxx asuvas korteris tekkinud konflikti käigus lõi oma abikaasat xxx kahe käe rusikatega

korduvalt vastu kannatanu rindkere. Oma tahtliku tegevusega tekitas xxx oma abikaasale xxx füüsilist

valu.

Samuti selles, et tema lõi eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid 2024. aasta

suvel aadressil xxx asuvas korteris tekkinud verbaalse konflikti käigus korduvalt jalgadega oma

abikaasat xxx kõhu ja külje piirkonda. Oma tahtliku tegevusega tekitas xxx oma abikaasale xxx

füüsilist valu.

Samuti selles, et tema 08.06.2025 umbes kella 15:37 ajal aadressil xxx asuvas korteris lõi verbaalse

konflikti käigus parema jalaga ühe korra oma abikaasat xxx vastu rindkere paremat poolt roiete

piirkonda ning veidi hiljem lõi xxx kannatanut ühe korra jalaga kõhtu. Oma tahtliku tegevusega

tekitas xxx oma abikaasale xxx füüsilist valu ja tervisekahjustused – rindkerekontusioon ja sinikas

rindkere paremal küljel.

Kannatanuna ütlusi andnud xxx selgitas, et temal ja xxx algasid probleemid umbes 3 aastat tagasi,

mil naine sai töö juures juhtivale positsioonile. Umbes 2-3 aastat tagasi hakkas xxx nii tema kui ka

lastega üleolevalt suhtlema ning neid solvama. xxx muutus ka füüsiliselt agressiivseks. Esimesel

korral 2022-2023 aastal läks xxx endast nii välja, et lõi teda mõlema käe rusikatega vastu rindkere,

põhjustades talle füüsilist valu. 2024. aasta suve õhtusel ajal, verbaalse konflikti käigus lõi xxx teda

mitu korda jalgadega vastu kõhu ja külje piirkonda, põhjustades talle füüsilist valu. Viimaks,

08.06.2025 tekkinud verbaalse konflikti käigus lõi xxx teda parema jalaga ühe korra vastu tema

rindkere paremat poolt, põhjustades talle füüsilist valu ja kehavigastuse – hematoom kere

paremapoolsetel roietel. Viimase konflikti hetkel pani xxx telefoni lindistama ning käiks ka haiglas

vigastusi fikseerimas. Nende kooselu jooksul on xxx olnud füüsiliselt vägivaldne ka laste vastu.

12.12.2019 raputas xxx poega xxx nii, et poiss kukkus ja sai lahtise veritseva peahaava. Samuti on

xxx harilikuga kõhtu torganud nii, et pojal on valus.

Kannatanuna ülekuulatud xxx sõnul on ema provotseeriv ja ajab isa meelega närvi. Samuti, 2019.

aasta suvel, õhtusel ajal ärritus ema millegi peale ning võttis hariliku pliiatsi ja lõi sellega teda umbes

2-3 korda kõhtu. Ta tundis sellest valu ja läks enda toast nuttes välja. 08.06.2025 oli tema isa väikese

õe toas ja pani sokke jalga. Ema ütles isale käskivas toonis, et nad peavad rääkima. Tema läks autosse

isa ootama. Isa tuli umbes 20 minuti pärast kahvatu olemisega ja ütles, et ema läks nii närvi, et lõi

teda jalaga ribidesse. Isa ütles, et tal oli valus ning ta läks samal päeval veel traumapunkti. Järgmisel

päeval nägi ta löögi kohas isa kehal sinikat. 2019. aastal oli ema ka xxx vägivaldne, tõukas xxx nii,

et tollel oli pea verine. Tema ise jooksis ja tõi xxx külmkapist külma haava peale panemiseks. Isa läks

vennaga EMO-sse. Tema jäi koju emaga, kes istus diivanil ja nuttis omaette.

Tunnistajana ütlusi andnud xxx selgitas, et tema on xxx umbes 8 kuud tuttavad. Kui xxx xxx telefonis

suhtleb, on ta kuulnud, kuidas xxx mehe peale karjub. 08.06.2025 pidid nad xxx kokku saama, kuid

xxx ei võtnud telefoni vastu. Hiljem xxx rääkis, et neil oli xxx konflikt. Nad olevat rääkinud lasteraha

teemal ning kui ta voodil istudes sokke jalga pani, lõi xxx teda ühe korra jalaga vastu paremaid ribisid.

Tema soovitas xxx EMO-sse minna. Nad läksid lõpuks koos EMO-sse, kus fikseeriti xxx vigastus.

Asitõendi, s.o 08.06.2025 kell 17.26 tehtud häirekeskuse kõnesalvestise vaatlusprotokoll koos

salvestisega CD-plaadil tõendab, et xxx helistas häirekeskusesse ja selgitas, et endine naine xxx

ärritus vestluse kõigus ja lõi teda jalaga kõhtu. Mees küsib nõu, mida edasi teha.

Asitõendi, s.o xxx edastatud pildi- ja audiofailide vaatlusprotokoll koos salvestistega DVD-plaadil

tõendavad, et tema ja naise vahel toimus verbaalne konflikt, rüselusele viitabad helid, vaidlus raha

teemal. Piltidelt on näha mehe keha paremal pool roietel paiknevat hematoomi.

xxx edastatud epikriisist nähtub, et xxx viibis haiglas 08.06.2025 ning tal diagnoositi kell 19.12

rindkere pindmine vigastus ja kontusioon.

Kahtlustatavana ülekuulatud xxx end süüdi ei tunnistanud ning keeldus ütlusi andmast.

xxx ei ole karistusregistrisse kantud.

Prokurör, tutvunud kogutud tõenditega kogumis, asub seisukohale, et xxx on toime pannud teise

inimese kehalise väärkohtlemise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega, mis on toime pandud

lähisuhtes, s.o § 121 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Esiteks tuleb selgitada, et ütlustes välja toodud laste kehalise väärkohtlemise osas ei esitatud

kahtlustust, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mis leidsid eelduslikult aset 2019. aastal. KarS §

81 lg 1 p 2 kohaselt aeguvad teise astme kuriteod viie aasta möödudes. Järelikult isegi kuritegude

toimepanemise tõendatusse korral on need episoodid aegunud ning aegunud kuritegude osas ei tohi

kedagi süüdi mõista ega karistada.

Teiseks, prokurör ei kahtle kannatanu xxx ega kannatanu xxx ütluste usaldusväärsuses selle osas, et

xxx on ka varasemalt xxx füüsiliselt väärkohelnud. Siiski on nende episoodidega seonduv kahtlustus

küllaltki ebamäärane ning puuduvad täiendavad tõendid, mis kinnitaksid korduva kehalise

väärkohtlemise toimepanemist xxx poolt. Seetõttu tuleb tõendite puudumisest tingitud kahtlus in

dubio pro reo printsiibist lähtuvalt lugeda kahtlustatava kasuks ning esimesed kaks – 2022-2023 ja

2024. aasta suvel toime pandud kehalise väärkohtlemise episoodi KarS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 järgi

kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetada.

Kolmandaks, olles tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega, analüüsinud 08.06.2025 toimunud

kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo

olulisust ja raskusasted, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetluse

lõpetamine KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alamäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.

KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

5-aastane vangistus. KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt on tegemist teise astme kuriteoga, kui karistusena on

ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Järelikult on käesoleval juhul

kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära ja kriminaalmenetluse võib lõpetada prokuratuur.

Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole

sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga

kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanud tsiviilhagi ei esitanud. Samuti ei tekkinud

kriminaalmenetluses menetluskulusid. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise

kohustusele võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna

lisakohustus KrMS § 202 lg 2 järgi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

kaalutlusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt ebamõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise xxx poolt. Õiguskatiseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik

oleks jätkanud xxx või enda laste väärkohtlemist. Kuigi isik on toime pannud kehalise väärkohtlemise

kannatanu, siis kahtlustatava hukkamõistetava käitumise kolle paikneb puudulikes, eelkõige viha ja

stressi emotsiooniregulatsiooni oskustes. Sestap puudub alus arvata, et kriminaalkorras karistamine

oleks sobiv meede isikut õiguskuulekale teele suunamiseks. Prokurör peab vajalikuks kohustada xxx

osalema Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustamisel.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on

niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava

õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei sea käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamine ohtu

ühiskonna usku õiguse kehtivusse, vaid annab tunnistust õiglasest ja individuaalsest lähenemisest.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et

kriminaalkorras karistamise vajadus puudub.

Juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1, 200, 202 lg 2 p 5 ja 7, lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada osaliselt kriminaalasjas nr 25231500279 menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200

alusel 2022-2023 toimunud episoodi ning 2024. aasta suvel toimunud episoodi osas KarS §

121 lg 2 p 3 järgi.

2. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231500279 menetlus KrMS § 202 lg 2 p 5 ja lg 7 alusel

08.06.2025 toimunud episoodi osas KarS § 121 lg 1 järgi.

Määratud kohustuse liik:

• Kohustada xxx KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel registreerima hiljemalt 15.09.2025

Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustamisele (tel 660

6077; [email protected]) ja osalema nimetatud nõustamisel

kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud

arv kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib nõustatava

edasi suunata individuaalsele nõustamisele. Nõustamine lõpetatakse nõustaja või

individuaalse nõustaja kinnituse alusel.

• Kohustada xxx loobuma vägivallast ja hoiduma edasiste kuritegude toimepanemisest

KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel.

Tähtajaks määrata 15.03.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat xxx

edastatud materjalidega ja 1 CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestisega asuvad toimiku

lõpusümbrikus ning need jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanule xxx.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel,

võib ta vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14

lõigetele 2 ja 3 esitada menetluse lõpetanud prokuratuurile taotluse kahju hüvitamiseks kuue

kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama prokuratuuri või

uurimisasutuse määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Isikul on õigus

nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud SKHS § 5 lõike 1 punktides 1-6

(vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist

kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga) või § 6 lõikes

1 (teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule

varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 kohaselt) sätestatud alustel.

Taotluses tuleb välja tuua kõik SKHS § 12 punktides 1-10 märgitud asjaolud (Vt

https://www.riigiteataja.ee/akt/SKHS).

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

/allkirjastatud digitaalselt/

Natalja Vester

ringkonnaprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuse

mittetäitmise tagajärgi ning need on mulle arusaadavad. Olen kätte saanud määruse koopia:

/allkirjastatud digitaalselt/

xxx

Kahtlustatav