Taotlus

1

Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtade ja arvamuste ning nendega arvestamise kohta

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

Asjaomaste asutuste seisukohad

1. Keskkonnaamet,

25.07.2025 nr 6-

3/25/13338-2

Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja

piisav, kui KMH programmi täiendamisel arvestatakse järgmiste

ettepanekutega:

1. Alaptk-i 3.2 joonisel 10 on kujutatud kaabli võimalik

maaletulekuala, lähtudes Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu (REP, koostamisel) kavandatud alajaamade

asukohaalternatiividest. Samas on KMH programmi lk 35

öeldud: „Mõjude hindamise ja uuringute/ekspertarvamuste

teostamise käigus tuleb arvestada, et hoonestusloa taotluses

toodud merekaabli randumiskoht on esialgne ning randumiskoht

võib muutuda sõltuvalt sellest, milline alajaama asukoht REP-

iga valitakse. Seega, kuni REP-iga ei ole alajaama asukohta

otsustatud, tuleb anda hinnang olukorrale, kus merekaabli

randumiskoht võib olla kogu maaletulekuala ulatuses.“

Seega ei ole KMH programmis korrektne vähemalt trassi

põhjaosas kirjeldada tegevuse võimaliku asukohana ja seega ka

mõjualana vaid esialgset trassi randumiskohta (nt KMH

programmi joonisel 23) ning anda sellest lähtuvaid kaugusi

linnu- ja loodusaladest (nt KMH programmi lk 60 – Riksu

ranniku loodusala jääb merekaabli trassikoridori

maabumispiirkonnast 100 m kaugusele) või kirjeldada selle

randumiskoha ümbruskonna keskkonnaseisundit (näiteks

randumiskoha ümbruskonna taimestik KMH programmi alaptk-s

4.9).

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on

läbivalt täpsustatud, kus see on asjakohane.

2

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

2. Alaptk-s 4.3.3 on selgitatud, et kaablitrass paikneb

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis. KMH programmi joonisel

17 on võimalik näha, et pool trassi paikneb väljaspool seda.

Juhime tähelepanu, et rannikuvee piirest väljapoole jääv ala

kuulub HELCOM-i alambasseini Ida-Gotlandi basseini, mistõttu

mereala ning selle seisundi kirjeldamisel tuleb lähtuda HELCOM

ajakohastest aruannetest. Palume KMH programmi (sh joonist

17) korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.3, sh joonist 17, on vastavalt

korrigeeritud ja täiendatud.

3. Lk 49 on merepõhja elupaigatüüpe käsitlevad kirjandusviited

võrdlemisi vanad (aastatest 2014 ja 2016). Märgime, et

hetkeseisu värskeim ülevaade mereelupaigatüüpide ja ka EL

looduse taastamise määruses käsitletud mereelupaigatüüpide

kohta on leitav Keskkonnaseire infosüsteemi KESE seiretööst

koodiga ST00003250 „Loodusdirektiivi I lisa mereelupaikade

seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse

mereelupaikade piiritlemine“. Palume täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.7 on vastavalt täiendatud.

4. Alaptk-s 4.4.3 on kirjeldatud mõjuala ulatus (kaudsete

mõjude korral võib hinnanguliselt ulatuda kuni 1 km kauguseni)

ja nimetatud mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustiku alad –

Kura kurgu linnuala, Riksu ranniku linnuala ja loodusala, Karala-

Pilguse linnuala ja loodusala. Samas KMH programmi alaptk-s

4.4.4 on lisaks eelnimetatutele käsitletud ka 7 km kaugusel

asuvat Vesitükimaa loodusala. Puudub selgitus, miks KMH

programmi alaptk-s 4.4.5 eelhinnatakse mõju Vesitükimaa

loodusalale, aga mitte 8,7 km kaugusel asuvatele Kaugatoma-

Lõu lahe linnualale ja Kaugatoma-Lõu loodusalale. Ka

Vesitükimaa loodusala ei jää kirjeldatud mõjualasse.

Samuti on alaptk-s 4.5.1 käsitletud trassikoridorist 8,5 km

kaugusel olevat Rahuste looduskaitseala ja 11 km kaugusel

Märkusega arvestatakse. Selgituseks, et

varasemate uuringute põhjal on programmis

täpsustatud kaudse mõju ala eeldatavat

ulatust ja arvestatud selleks 2 km.

Programmis käsitletakse sellesse ulatusse

jäävaid Natura alasid ja kaitstavaid alasid.

Programmi ptk 4.4.3 on lisatud: Mõjuala

ulatust ja mõju olulisust täpsustatakse

uuringute ja KMH aruande koostamise

käigus. Kui mingitel asjaoludel selgub, et

kaudne mõju võib ulatuda kaugemale, siis

käsitletakse seda vajalikus ulatuses.

Programmi ptk 4.4.3, 4.4.4, 4.4.5 ja 4.4.6

ning 4.5 on vastavalt korrigeeritud.

3

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

olevat Sääre looduskaitseala, kuigi need jäävad tegevuse

mõjualast välja.

Arvestades eelnevat oleks korrektne KMH programmis käsitleda

ka Kaugatoma-Lõu lahe linnuala ja Kaugatoma-Lõu loodusala.

Palume KMH programm üle vaadata ja täiendada.

5. Alaptk-s 4.4.3 on mõjuala ulatuse kirjeldamisel öeldud:

„Looduslikust foonist kõrgem heljumisisaldus võib kanduda

kaablitrassist sadu meetreid, äärmuslikel juhtudel isegi

kilomeetreid eemale. Liivi lahe meretuulepargi veekvaliteedi

uuringu kohaselt võib looduslikust foonist kõrgem

heljumisisaldus kanduda merekaabli paigaldamise alast mõne

kilomeetri kaugusele.“ Kui heljum võib kanduda „kilomeetreid

eemale“ ja „mõne kilomeetri kaugusele“, siis mille põhjal on

KMH programmi alaptk-i 4.4.3 samas lõigus mõjuala ulatuseks

määratud kuni 1 km? Palume üle vaadata ja täpsustada.

Märkusega arvestatakse. Programmi ptk

4.4.3 on vastavalt täpsustatud.

6. Alaptk-s 4.5 tuleks käsitleda ka projekteeritavaid

kaitseobjekte, sh kavandatavat Irbe madaliku looduskaitseala1

(jääb u 800 m kaugusele merekaabli trassikoridorist). Samuti

arvestada, et Riksu ranniku hoiuala kaitse-eesmärkide hulka on

kavas lisada liivamadalad (1110) ja karid (1170), hoiuala

kaitse-eesmärkide muutmine on energeetika- ja

keskkonnaministri käskkirjaga algatatud2. Palume eelnimetatu

alusel täiendada KMH programmi, sh KMH programmi alaptk-s

5.2.3 (mõjutatavad keskkonnaelemendid) toodud nimekirja.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on

lisatud ptk 4.5.5. Projekteeritavad kaitstavad

loodusobjektid ning täiendatud ptk 5.2.3.

1 Irbe madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise ettepanek koos lisadega on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.07.2022 nr 7- 9/22/14056 all, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=94801aea-3668-42e1-ab45-9b6a4967b366 2 Energeetika- ja keskkonnaministri 26.03.2025 käskkiri nr 1-2/25/140 „Kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muutmise menetluse algatamine“, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=db9313c5-86eb-4762-bd13-b1638d949daf

4

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

7. Tabel 9 nimetab valdkonna „Lõhkemata lõhkekehad ja muud

ohtlikud objektid“ juures, et KMH raames selgitatakse

olemasolevate andmete ja allveearheoloogilise uuringu

tulemusena, kas trassikoridori asukohas võib paikneda

lõhkekehi või muid ohtlikke objekte, millest lähtuvalt võib

tekkida vajadus trassi nihutada. Märgime, et kaablitrassi

nihutamise vajadus võib tekkida ka muudel põhjustel (nt

merepõhja elupaigatüübid jm), sama on nimetatud ka KMH

programmi alaptk-s 2.4. Palume tabelit 9 täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.2.2 ja tabel 9 on vastavalt täiendatud.

8. Lähtudes käesoleva kirja punktis 1 toodust ei selgu KMH

programmi alaptk-st 2.4 ega ptk-st 5 üheselt, kuidas trassi

põhjaosas mõjusid hinnatakse, sh uuringuid või modelleeringuid

läbi viiakse. Nt KMH programmi tabeli 9 kohaselt on vajalik

merepõhja elustiku ja elupaikade täpsustamiseks vajalikud

välitööd. Kuid millises ruumilises ulatuses need uuringud

tehakse? Kui puudub teadmine randumiskoha osas, siis

kindlasti ei saa piirduda vaid esialgsesse randumiskohta viiva

trassiga (seda eriti, kui kavandamisel on Riksu ranniku hoiuala

kaitse-eesmärkide hulka arvata ka merelised elupaigatüübid).

Sama kehtib paljude teiste tabeli 9 valdkondade kohta, kus on

väliuuringud või modelleeringud vajalikud (geoloogia,

veekvaliteet). Palume üle vaadata.

Märkusega arvestatakse. Kaablikoridori

põhjaosas on uuringualana määratud

lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-

LV IV REP-is kavandatud merekaabli

maaletulekualaga. Programmi ptk 5.2.2 on

vastavalt täiendatud (sh lisatud eeldatava

uuringuala joonis).

9. Tabelis 9 on nimetatud, kas on vajalik teostada uuring või

anda eksperthinnang. Paraku mõningates valdkondades ei selgu

vajaliku uuringu maht ja osadel juhtudel ka põhjendatus. Nt on

ette nähtud veealuse müra uuring: „Selgitada loodusliku ja

tehisliku (merekaabli paigaldustööde) veealuse ümbrusmüra

tase merekaabli mõjupiirkonnas.“ Milliste meetoditega tuleb see

olemasolev müratase välja selgitada – kas kogu kaablitrassi

ulatuses tuleb teha veealuse müra mõõdistused, kui pika aja

jooksul? Või nt kalastiku uuring, KMH programmi tabelis 9 on

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

5

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

toodud: „Selgitada EE-LV 4 trassikoridori mõjualal välja

kalastiku koosseis, võimalikud kudealad ja rändeteed.“

Programmist ei selgu nõutud kalastiku uuringu metoodika,

näiteks kas on vaja teha mingis mahus katsepüüke. Palume

KMH programmi tabel 9 üle vaadata ja täiendada.

10. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja geoloogia“ kohta

toodud: „Teostada merepõhja setete analüüs toitainete

sisalduse ja mürgisuse (raskmetallid, TBT, PAH) taseme

hindamiseks.“ Täpsustame, et KMH käigus peab analüüsima,

kuivõrd võib setete töötlemine paisata vette toitaineid, lähtuvalt

analüüsi tulemustest võib olla vajalik settes ka P eri

fraktsioonide määramine.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

11. Tabelis 9 on valdkonna „Veekvaliteet“ kohta toodud:

„Heljumi leviku modelleerimiseks vajalikud välitööd lainetuse,

hoovuse ja hägususe (heljumi) mõõtmiseks.“ Juhime

tähelepanu, et vee kvaliteedi (sh heljum) ja hüdrodünaamika

uuringute planeerimisel tuleb lähtuda Tallinna Tehnikaülikooli

poolt välja töötatud metoodikast „Metoodika mõju hindamiseks

hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel“3. Täpsustame, et KMH käigus tuleb

käsitleda, kas kavandatav tegevus võib mõjutada veekogumite

seisundit ning seeläbi merestrateegia raamdirektiivi

2008/56/EÜ4 (MSRD) ja Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 eesmärkide saavutamist

(tegevusega lisanduv toitainete ja saasteainete koormus

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

3 Kättesaadav Keskkonnaameti veebilehelt: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)

6

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

võrreldes muu koormusega). Palume KMH programmi

täiendada.

12. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja elustik ja elupaigad“

kohta toodud: „Välitööd merepõhja loomastiku ja taimestiku

ning merepõhja elupaikade täpsustamiseks“. Täpsustame

siinkohal, et KMH käigus tuleb käsitleda Loodusdirektiivi lisa I

elupaigatüüpe, MSRD laiasid elupaigatüüpe, HELCOM HUB

biotoope ja HELCOM Red List biotoope, ja palume KMH

programmi täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem 9) on vastavalt täiendatud.

13. Alaptk-s 5.3 (lk 106) on esitatud KMH-sse kaasatavate

ekspertide pädevusnõuded. KMH programmi kohaselt peavad

KMH-sse kaasatavad eksperdid omama kas magistrikraadi või

sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni taset vastaval erialal

(hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat töökogemust, mis on

seotud hinnatava valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul

osalenud vähemalt ühel korral keskkonnamõjude hindamise või

analoogilise protsessi eksperdirühma töös hinnatava valdkonna

eksperdina.

Märgime, et KMH programmis nimetatud ekspertide

pädevusnõuded ei ole piisavad. KMH programmi järgi võib

eksperdirühmas osaleda iga vastava eriala (hinnatavas

valdkonnas) hariduse ja eelneva valdkondliku töökogemusega

spetsialist. Seejuures ei ole määratud, mida valdkondliku

töökogemusena täpsemalt silmas peetakse. Arvestades KMH

programmi sõnastust, ei pea eksperdirühma liikmetel olema

varasemat KMH või analoogilises protsessis eksperdirühma töö

kogemust ehk piisab, kui on kas töö- või eksperdirühma töö

kogemus ehk üks neist. Ning ka eksperdirühma töö kogemuse

olemasolul piisab ühest KMH-st või mõnest analoogilisest

eksperdirühma töö kogemusest viimase viie aasta jooksul.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.3 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

7

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

Leiame, et eksperdirühma liikmetel peaks olema hinnatava

valdkonnaga seotud haridus ja töökogemus kui ka

eksperdirühma töös osalemise kogemus (nt viimase viie aasta

jooksul kahel korral). Natura hindamise eksperdi

pädevusnõuete määramisel saab lähtuda looduskaitseseaduse

§-s 69 5 sätestatust. KMH juhtekspert peab omama

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 14 lg 1 kohast KMH litsentsi. Palume üle vaadata.

2. Kliimaministeerium,

25.07.2025 nr 6-

3/25/16-7

Kliimaministeerium tutvus KMH programmi eelnõuga

(Skepast&Puhkim OÜ töö nr 25000013, 22.05.2025) ning esitab

selle kohta järgmised ettepanekud ja märkused.

1. Palume esitada KMH programmi peatüki 4.3.3 (lk 43)

rannikuveekogumite seisundi osa tekst selgemas ja ladusamas

sõnastuses, kuna jääb mulje, et see on otse seisundi

vahehinnangu tabelist kopeeritud. Sellisel kujul (sh kasutades

liigselt lühendeid) ei ole tekst piisavalt arusaadav ega

lugejasõbralik, eriti laiema auditooriumi jaoks.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.3 on vastavalt korrigeeritud.

2. Lisaks juhime tähelepanu, et Kihelkonna lahe

rannikuveekogumit seirati 2024. aastal (nii ökoloogiline kui ka

keemiline seire). Kuigi 2024. aasta pinnaveekogumite seisundi

vahehinnang ei ole veel kinnitatud, on olukorra kirjeldamiseks

võimalik kasutada seirearuannetes esitatud värskemaid

tulemusi. Aruanded on avalikult kättesaadavad keskkonnaseire

infosüsteemis KESE5. Võimalik sõnastus programmis võiks olla

näiteks järgmine: „Kihelkonna lahe rannikuveekogumi

koondseisundit võib viimaste andmete põhjal (2024)

klassifitseerida halvaks keemilise seisundi tõttu. Head keemilist

seisundit ei saavutatud, kuna elavhõbeda sisaldus kalades

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.3 on vastavalt täiendatud.

5 https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=45921780&monitoringWorkUid=34960832 ja https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=44070511&monitoringWorkUid=34739263

8

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

ületas keskkonnakvaliteedi piirnormi. Ökoloogilise seisundi

seireandmete (2024) põhjal klassifitseerub rannikuveekogum

seisundiklassi kesine. Kui varem (2018) määras kesist seisundit

põhjaloomastik, siis viimase seireaasta andmete põhjal

klassifitseerus keskkonnaolude tõttu klassi kesine fütoplankton.

2024. aasta juunikuu läänesaarte piirkonna tavapärasest

kõrgem merevee temperatuur soodustas sinivetikate massilist

õitsengut, mille tulemusena olid fütoplanktoni näitajate

väärtused kõrged ning mõjutasid märkimisväärselt seireaasta

hinnangut. Teiseks piirkonna probleemiks on toitainete sisaldus

ja nende kandumine hoovustega“.

3. Vastavalt veeseaduse § 61 lõikele 1 kasutatakse

pinnaveekogumi ja territoriaalmere keemilise seisundi klassi

määramiseks seaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi

piirväärtusi ja nende kohaldamise meetodeid. Keemilise

seisundi näitajad ja rannikuveele kehtivad piirväärtused on

esitatud keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 286.

Põhjasettes sisalduvate näitajate hindamisel peaks eelkõige

lähtuma nimetatud määrusest. Samas ei ole enamiku

programmi peatüki 4.3.4 tabelis 4 toodud näitajate puhul

määruses nr 28 veel põhjasette piirväärtusi kehtestatud.

Sellisel juhul on asjakohane tugineda keskkonnaministri

28.06.2019 määrusele nr 26, mis käsitleb pinnast7. Selguse

huvides teeme siiski ettepaneku lisada vastav selgitus teksti.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.4 on vastavalt täiendatud.

4. Peatükis 4.3.4 (lk 46) on kirjas, et kuna merekaablite

paigaldamisel toimub setete liigutamine, võib selle käigus

toimuda ohtlike ainete sattumine setetest veesambasse. Lisaks

programmis viidatud projektile „Väinamere geoloogiline

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.4 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on

vastavalt täiendatud.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006

9

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

kaardistamine“ on Eesti Geoloogiateenistus koostanud ka

Läänemere avaosa piirkonna uuringu „Eesti Läänemere avaosa

põhjasetete keskkonnaseisundi hindamise metoodika

rakendamine ja alusandmete kogumine“8. Selles juhitakse

tähelepanu, et keskkonnaseisundi hindamisel, muutuste

prognoosimisel ja erinevate tegevuste planeerimisel tuleks

arvesse võtta põhjasetete mobiilse ehk potentsiaalselt

eutrofeerumist põhjustava fosfori sisaldust. Seetõttu teeme

ettepaneku lisaks ohtlikele ainetele arvestada ka

fosforisisaldusega setetes ning palume lisada vastav analüüs

programmi tabelis 9 nimetatud uuringute hulka. Olenevalt

tulemustest võib järgmistel etappidel osutuda vajalikuks

hinnata, kuivõrd see võib mõjutada veekvaliteeti.

5. Peatüki 4.3.9 (lk 53) teises lõigus on Saare Wind Energy

kavandatava meretuulepargiala kalastiku uuringu koostajaks

märgitud Tartu Ülikooli Mereakadeemia, kuid korrektne on Tartu

Ülikooli Eesti Mereinstituut.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.9 on vastavalt korrigeeritud.

6. Peatükis 5.2.3 (lk 105) nimetatud mõjutatud

keskkonnaelementide nimekirjas palume asendada „laevaliiklus

ja meresõiduohutus“ järgnevaga: „meresõiduohutus, sh

laevaliiklus ja taristu“.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.2.3 on vastavalt korrigeeritud.

7. Merepõhja elustiku ja elupaikade käsitlemisel soovitame

võtta arvesse ka valdkonna värskeima projekti „Loodusdirektiivi

I lisa mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse

taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ täpsustatud

modelleerimistulemusi, mis on kättesaadavad keskkonnaseire

infosüsteemis KESE (töö nr ST00003250). Uuringu raames on

muuhulgas hinnatud EL Looduse taastamise määruse (LTM, (EL)

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

8 https://fond.egt.ee/fond/egf/9919

10

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

2024/1991) eesmärke ja modelleeritud vastavate

elupaigatüüpide rühmade levikut Eesti merealal. KMH käigus

merepõhja elustiku ja mereelupaigatüüpide käsitlemisel tuleks

arvesse võtta ka nimetatud uuringu tulemusi. Lisaks

merestrateegia eesmärkidele (vt tabel 9, valdkond „Merepõhja

elustik ja elupaigad“) hinnata, kas ja mil määral võib

merekaabli rajamisega kaasnev mõju (häiring/kadu) takistada

teiste kehtivate õigusaktide, sh LTM-i eesmärkide saavutamist.

8. Tabelis 9 on märgitud, et välitööd tehakse veekvaliteedi

uuringu (heljumi leviku modelleerimiseks) ning merepõhja

elustiku ja elupaikade uuringu puhul. Kas teistes

mõjuvaldkondades hinnangute andmisel välitöid ei tehta, st kas

mõju hinnangud (uuringud ja eksperthinnangud) antakse

olemasolevate andmete põhjal?

Selgitame, et välitööd viiakse läbi ka

allveearheoloogilise uuringu käigus

(sonariuuring) ja merepõhja geoloogia

uuringu käigus (sh proovivõtt

merepõhjasetetest laborianalüüside

tegemiseks). Ei pea vajalikuks programmis

eraldi märkida, et tegemist on välitöödega,

sest neid uuringuid teisiti teha polegi

võimalik.

Teistes valdkondades antakse

ekspertarvamused ja hinnatakse mõju

olemasolevate ja järgmises etapis tehtavate

uuringute põhjal.

Enne ehituse algust viiakse välitööna läbi ka

lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike

objektide magneto- ja gradiomeetria

uuringud.

9. Programmis toodud uuringute tabelis (tabel 9, lk 108) on

meretranspordi ja taristu valdkonna kohta selgitusena toodud,

et sisuks on merekaablite rajamisega seonduv mõju

laevaliiklusele ja meresõiduohutusele ning julgeolekuga

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täpsustatud.

11

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

seonduvad aspektid. Palume täpsustada sisukirjelduses taristu

teemat, mil määral ja mida uuritakse.

10. Palume lisada programmi peatükki 3 seonduva strateegilise

planeerimisdokumendina Eesti merestrateegia9 ning KMH käigus

hinnata, kas kavandatavate tööde elluviimine võib mõjutada

Eesti merestrateegia eesmärkide täitmist ja millisel määral.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

3.1 on vastavalt täiendatud.

3. Muinsuskaitseamet,

28.08.2025 nr 5-

14/1725-1

KMH programmi eelnõus tuleb täiendada veealuse

kultuuripärandi käsitlust ja mõjuallikaid. Palume täiendada KMH

programmi järgnevalt:

1) Peatükk 4.3.11. Veealuse kultuuripärandi mõiste ja selle

kaitsepõhimõtete järgimine. Eesti on liitunud UNESCO 2001.

aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, millega

on võetud kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid

veealuse kultuuripärandi kaitseks ja säilitamiseks, kasutades

selleks parimaid olemasolevaid vahendeid.

Konventsiooni kohaselt hõlmab veealune kultuuripärand kõiki

inimese olemasolu kultuurilisi, ajaloolisi või arheoloogilisi jälgi,

mis on olnud vähemalt 100 aastat täielikult või osaliselt,

ajutiselt või püsivalt vee all. Konventsioonist tuleneb ka

põhimõte, et veealust kultuuripärandit tuleb säilitada eelistatult

in situ, st selle algses asukohas.

Uute tegevuste kavandamisel tuleb selgelt arvestada veealuse

kultuuripärandi olemasoluga ning tagada selle säilimine in situ.

Allveearheoloogilised väljakaevamised ja teisaldamine võib tulla

kõne alla üksnes juhul, kui tegemist on täielikult mattunud

vraki või muu objektiga, mille olemasolu selgub alles

ehitustööde käigus.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.11 on vastavalt täiendatud.

9 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia

12

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

2) Peatükk 5.2.1. Palume lisada mõjuallikatena merepõhja

füüsiline häirimine ja ehitustööd merepõhjas, mis kaasnevad

merekaabli paigaldamisega. Need tegevused on otseselt seotud

merepõhjas paikneva veealuse kultuuripärandi võimaliku

mõjutamisega ning võivad põhjustada sellele pöördumatuid

kahjustusi.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.11 ja ptk 5.2.1 on vastavalt täiendatud.

4. Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium,

24.07.2025 nr 13-

4/2577-2

Tutvunud esitatud KMH programmiga ja lähtudes valdkonna

pädevusest märgime, et kavandatav tegevus ja KMH programm

ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringuga (EMP).

Täiendavalt märgime:

1. KMH programmi ptk 4.2.2. on kirjeldatud maanteed ja

laevateed, kuid ei ole välja toodud EMP kohast veeliiklusala.

Palume programmi täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.2.2 on vastavalt täiendatud.

2. Palume KMH programmis läbivalt ära muuta lähtematerjalide

viited üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ja Eesti mereala

planeeringule ning selle alusuuringutele. Antud planeeringud ja

uuringud on kättesaadavad veebilehelt riigiplaneering.ee.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on

läbivalt vastavalt korrigeeritud.

KMH programmi asjakohasuse osas märgime, et programmi

peatükk 4, mis käsitleb eeldatavalt mõjutatava keskkonna

kirjeldust, on väga mahukas ja põhjalik. Kuigi põhjalikkus on

teatud juhtudel põhjendatud, sisaldab see osa ka teemasid, mis

ei ole seotud kavandatava tegevusega – merekaabli

paigaldamine, ning infot, mis ei lisa KMH programmile sisulist

väärtust. Näiteks 4.17 põhjaveekogumite seisundid, 4.23

üleujutusohuga seonduvalt ohtliku merevee taseme kõrgused

üle Eesti erinevates linnades, 4.24.1 sademete 30-aastased

kliimanormide muutused jne. Soovitame KMH programmi

koostamisel keskenduda eelkõige olulistele ja asjakohastele

keskkonnamõjudele ning vältida mittevajaliku või kõrvalise

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.

Programmi ptk 4 on ettepanekust lähtuvalt

korrigeeritud, kus see on programmi koostaja

arvates asjakohane ja põhjendatud.

13

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

teabe lisamist, mis võib programmi üle koormata ja raskendada

selle eesmärgipärast kasutamist.

5. Terviseamet,

15.07.2025 nr 9.3-

4/25/13259-3

Ettepanekuid programmile ja KMH ekspertrühma koosseisule

ametil ei ole.

Võetud teadmiseks.

6. Transpordiamet,

24.07.2025 nr 7.2-

4/25/11193-2

Teatame, et Transpordiametil ei ole vastuväiteid Elering AS

Eesti-Läti neljanda merekaabli keskkonnamõju hindamise

programmile.

Võetud teadmiseks.

Juhime tähelepanu, et valdav osa laevaliiklusest käsitletavas

piirkonnas ei kulge navigatsioonikaartidel näidatud laevateedel.

Infot laevaliikluse paiknemise ja tiheduse kohta saab mh

Andmete Teabeväravast

(https://andmed.eesti.ee/datasets/laevaliikluse-tihedus).

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.2.2 on vastavalt täiendatud.

KMH eksperdirühma koosseisu sobivuse kohta ei olnud võimalik

seisukohta kujundada, kuna programmi eelnõu kohaselt valib

arendaja KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet

koostatava KMH eksperdi alles järgmises etapis. Palume

kooskõlastada laevaliiklusele ja meresõiduohutuse mõjude

hindamise eksperdi isik Transpordiametiga.

Ettepanek on arvestamiseks uuringute ja

KMH aruande etapi hanke läbiviijale ning

KMH aruande koostamise juhteksperdile.

7. Tarbijakaitse ja

Tehnilise

Järelevalve Amet,

28.07.2025 nr 16-

7/24-06603-051

Käesolevaga esitab TTJA oma seisukoha ning tähelepanekud

KMH programmile:

1. Ajakohastada KMH programmi avaliku väljapaneku järgselt

menetluskäigu ajakava peatükis 6.2. „KMH läbiviimise eeldatav

ajakava“ toodud ajavahemikke.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

6.2 on vastavalt ajakohastatud.

2. Peatükis 2.5.4. „Kaabli paigaldamine maaletulekukohas“ on

märgitud järgmist: „Vältimaks olulise negatiivse mõju

avaldumist kaitstavatele aladele, rannikuelupaikadele ja -

elustikule käsitletakse KMH-s merekaabelliini rajamise mõju

kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul kogu

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

2.5.4, ptk 3.2 ja ptk 5.2.2 on vastavalt

täiendatud.

14

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

maaletulekuala ulatuses.“ Peatükis 3.2 on jooniselt 10 näha, et

kaabli võimalik maaletulekuala Edela-Saaremaal on ca 12 km

ulatuses. Täpsustada KMH programmis, millist vahemaad või

perimeetrit on mõeldud maaletulekukoha mõjualana või lisada

peatükki selgitus, et täpset ulatust, sh olulise keskkonnamõju

seisukohast, kirjeldatakse KMH aruandes.

3. Märkida joonisele 8 „Planeeritavad lautrikohad, supelrannad

ja puhkealad ning juurdepääsud kallasrajale EE-LV 4 merekaabli

trassikoridori maaletulekukoha piirkonnas. Allikas: Saaremaa

valla üldplaneeringu II eskiislahendus (seisuga detsember

2024)“ paremaks loetavuseks ka merekaabliga koormatav ala

või markeerida eraldi kaablite randumiskoht.

Ettepanekuga arvestatakse. Joonist 8 on

vastavalt täiendatud.

Avalikult väljapanekult laekunud arvamused

8. MTÜ Koovi

Külaselts (Tuulikki

Laesson)

MTÜ Elurikkuse

Kaitse (Neeme

Nõmme)

27.07.2025

MTÜ Koovi Külaselts ja MTÜ Elurikkuse Kaitse esitavad

järgmised vastuväited ja ettepanekud Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse (EE-LV4) merekaabli hoonestusloa KMH

programmi osas:

1) KMH programmis on toodud neli erinevat alternatiivi,

milledest kaks algavad Koovi külast ja jõuavad Lätti – vastavalt

Ventspilsi ja Dundagasse; ja kaks Mõntu sadamast ja jõuavad

Lätti- vastavalt Ventspilsi ja Dundagasse. Esmalt on

arusaamatu, miks on jäetud kajastamata võimalik merekaabli

randumiskoht Lõmala piirkonnas, nimelt on üheks jätkuvalt

alternatiivseks elektrialajaama asukohaks Lõmala ja seega

peaks olema ka merekaabli randumise asukoht vastava

elektrialajaama lähedal. Märgime, et eriplaneeringu jooniselt

puudub Mõntu lähedal paiknev alajaam, kuid eeldama peaks, et

alajaam paikneb mõistlikus kauguses maabumiskoha lähedal

(eriplaneeringu menetluse käigus on tehtud ettepanek näha

Sõrve poolsaarele ette alajaama asukoht). On oluline märkida,

Vastuväitega arvestatakse. KMH programmi

on täiendatud ning määratud kaablikoridori põhjaosas uuringualana lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-LV IV REP-is kavandatud merekaabli maaletulekualaga.

15

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

et varasemalt on Eesti-Läti ühenduse puhul lähtutud eeldusest,

et merekaabli nn randumiskoht paikneb ka Lõmala piirkonnas,

mis on nähtav kaardirakenduse lillaga triibutatud ala

paiknemisest.

Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite, et KMH programmis ei

ole alternatiivina käsitletud merekaabli nn randumisalana

piirkonda, mis asuks Koovi küla ja Sõrve sääre vahele jääval

alal ehk nn Lõmala alajaama merekaabli randumisala; ning

Kotlandi alajaama merekaabli nn randumisalana ei ole

käsitletud lisaks Koovi külale muid alasid vastavalt

eriplaneeringus märgitud alale, nt inimasustuseta Jõgela küla

ala.

2) On arusaamatu, miks on KMH programmi koostamisel

esitatud neli alternatiivi, kui on teada olnud, et Läti põhivõrk ei

soovi merekaabli randumiskohana näha Dundagat. Vastav info

on leitav Eleringi kodulehel avaldatud Eesti

elektriülekandevõrgu arengukavast 2025-2034 lk 51, mille

kohaselt Läti põhivõrk ei soovi liituda Dundagas. Seega on KMH

programmi koostamisel ja esitatud hoonestuslubade taotlustest

kahel kajastatud sisuliselt kahte realiseerimatut alternatiivi

Lätiga, mis on vastuolus KMH koostamise põhimõtete ja

vastava seadusandlusega, sest selliste alternatiivide võrdlemisel

ei ole mingit mõtet, mida realiseerida üks pool ei soovi.

Vastavalt Eleringi arengukavale on selge, et lisaks Eleringile

peab soovima realiseerida vastavat trassi ka Läti põhivõrk.

Esitame vastuväite, et KMH programmis on käsitletud selliseid

lahendusi, millede osas on Läti põhivõrk toonud välja, et ta ei

realiseeri neid. Ühtlasi palume anda teada mis ajal sai Elering

teada, et Läti põhivõrk ei soovi Dundagat merekaabli

maaletulekukohaks.

Selgitame, et KMH algatamisel määrati neli

alternatiivi lähtuvalt hoonestusloa taotlusest.

KMH programmi ptk-s 2.2 on arusaadavalt

selgitatud, kuidas kujunes täna käsitletav

trassikoridor. KMH programmis ei ole

käsitletud selliseid lahendusi, mis

realiseerimisele ei kuulu. Selgitatud on vaid,

miks ja millal teatud alternatiividest loobuti.

Erinevate trassialternatiivide loobumise

põhjuseks on Läti põhivõrgu poolne

randumiskoha täpsustus, mis selgus pärast

hoonestusloa taotluse menetluse ja KMH

algatamist. Läti põhivõrk on algatanud

planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni-

Varduva liinile. Läti põhivõrguoperaator

avaldas enda poolse eelistuse aprillis 2025.

Läti poolse planeeringumenetlusega saab

tutvuda siin:

https://www.eva.gov.lv/lv/ietekmes-uz-vidi-

16

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

novertejumu-projekti/jaunas-330-kv-

elektroparvades-linijas-ventspils-lv-broceni-

lv-varduvatelsi-lt-izbuve-latvijas-teritorija-

augstsprieguma-tikls

3) Esitame ka vastuväite sellele, et meretuuleparkidena

käsitletakse ainult võimalikke nn Lääne-Saaremaa tuuleparke ja

käsitlemata on jäetud Liivi lahe tuuleparkide liitumise mõju

Eesti-Läti neljandasse ühendusse. On selge, et olukorras, kus

esimesena töötavaks tuulepargiks on Liivi lahe tuulepark, kuid

vajadust täiendava elektrivõimsuse osas Pärnumaal ei ole, siis

võib olla mõistlik ühendada meretuulepark Eesti-Läti

neljandasse elektriühendusse võimaldamaks lühema merekaabli

kaudu elektri eksporti (nt Liivi lahe tuulepargist on Pärnumaale

ca 70 km, samas Mõntusse vaid 40 km).

Selgitame, et Elering lähtub põhivõrgu

arendamisel ühiskonna tervikvajadustest.

Elering ei arvesta võrgu planeerimisel ühegi

arendajaga. Ühenduse vajadus eelkõige ei

lähtu mitte vajadusest täiendavaid liitujaid

saada võrku, vaid vajadusest saada

täiendavat võimsust kahe riigi vahel. Sellele

lisaks tugevdab ühendus Saaremaa võrku ja

loob võimalused täiendavaks liitumiseks

Saaremaal.

Pealegi ei ole teada, milline on esimene

meretuulepark Eestis või kas neid üldse

rajatakse. TTJA-le ei ole seni esitatud

hoonestusloa taotlust, millega kavandatakse

Liivi lahe meretuulepargi ühendamist Eesti-

Läti neljanda elektriühendusega.

4) Esitame vastuväite seisukohale, et Mõntu sadamast

käsitletav trassialgus on nn realiseerimatu alternatiiv, kuna

eriplaneeringu osas ei ole hetkel kajastatud võimalust alajaama

loomiseks Sõrve säärel. Märgime, et Eesti-Läti eriplaneeringu

raames on tehtud ettepanek alternatiivina käsitleda alajaama

asukohta ka Sõrvel, kusjuures Sõrve maakitsusest on võimalik

minna vajadusel läbi nn maakaabliga. Kuna eriplaneeringuga ei

ole fikseeritud elektrialajaamade paiknemise asukohti lõplikuna

ja ei saagi seda veel teha, siis on asjakohatu see, et

elimineeritakse Mõntu sadamast algav merekaabli trassikoridor

Selgitame, et Eesti-Läti IV ühenduse

kulgemise määrab riigi eriplaneering (REP) ja

merekaabli kavandamisel lähtume REPiga

määratud maaletulekualast Edela-Saaremaal.

Täpsustame, et riigi eriplaneeringu raames

on valikus kaks alajaama asukohta, mis

asuksid Lääne-Saaremaal. Hoonestusloa

menetluse käigus on selgunud, et

väljapakutud teised alternatiivid ei ole

rakendatavad, sest Läti võrgu vajadus asub

algusega Ventspilsist. Antud ühendus

17

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

(mis võimaldaks ka Liivi lahe tuuleparkide liitumist Eesti-Läti

neljandale ühendusele).

tugevdab elektrivõrku nii, et arendajatel tekib

võimalus täiendavaks liitumiseks, kuid

ühenduse loomise põhieesmärk on

suurendada võimsust kahe riigi vahel.

5) KMH põhimõtete kohaselt peab olema KMH koostamisel

võrreldud tegevuse erinevaid alternatiive. Antud juhul on

soovitud KMH programmis käsitleda vaid ühte alternatiivi, so

Koovi külast algavat trassi Ventspilsi. Oleme seisukohal, et

selline lähenemine on vastuolus KMH põhimõtete ja

seadusandlusega. KMH programmis on piiratud

trassialternatiivid hoonestuslubade taotlustega ja sellega, mida

eriplaneering hetkel kajastab. Märgime, et hoonestuslubade

taotlusi saab Elering esitada sisult kogu sellele maa-alale

algavatele trassikoridoridele, mis on näidatud eriplaneeringu

võimalike merekaablite maaletulekukohtadena. Veelgi enam,

kuna eriplaneeringu algatamisotsuses on kajastatud

eriplaneeringualana kogu Saaremaa, siis on võimalik ja peabki

seda tegema, et eriplaneeringualana käsitleda ka Sõrve säärt

ehk Mõntust algavat trassikoridori.

Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on hetkel

esitatud sisuliselt reaalselt läbiviidavana ainult üks alternatiiv,

milleks on Koovi külast algav merekaabel Ventspilsi. Oleme

seisukohal, et tegemist on õigusaktidele mittevastava KMH

käsitlusega, mis toob kaasa teadvalt vale lõppotsuse.

Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori

põhjaosas on uuringualana määratud

lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-

LV IV REP-is kavandatud merekaabli

maaletulekualaga. Uuringuala piirkonna

selliselt lahendamine võimaldab hõlmata

laiema ala ning KMH raames läbi viidavate

uuringute tulemusena on vajadusel võimalik

trassikoridori maaletuleku asukohta nihutada

REP-iga määratud maaletulekuala ulatuses.

TTJA on seisukohal, et KMH programmis

toodud alternatiivide käsitlus ei ole

õigusaktidega vastuolus. KMH põhimõte ei

seisne vaid asukohaalternatiivide võrdluses.

KMH programmis on käsitletud erinevaid

hinnatavaid alternatiive: võrdlus tänase

olukorraga ehk 0-alternatiiv, merekaabli

paigaldamine kas avatud või kinnisel

meetodid, paigaldatavate kaablite arv.

6) KMH programmis on toodud, et merekaabli maaletuleku

asukoht määratakse eriplaneeringuga. Märgime, et

eriplaneeringu menetluses on täheldud, et merekaabli sidumine

alajaamadega toimub hoonestusloa menetluses ehk

hoonestuslubade KMH-de raames tuleb välja selgitada erinevad

alternatiivsed maaletulekukohtade asukohad. Hetkel nähtub

KMH programmist justkui oleks eriplaneeringus juba

Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori

põhjaosas on uuringualana määratud

lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-

LV IV REP-is kavandatud merekaabli

maaletulekualaga. Vt ka vastus eelmisele

punktile.

18

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

määratlenud Koovi külas paikneva merekaabli maaletulekukoht,

kuid see ei vasta eriplaneeringumenetluses esitatule.

Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on toodud Koovi

külas paiknev merekaabli maaletulekukoht kui Eesti-Läti

elektriühenduse eriplaneeringus toodud asukoht. Tegemist on

selgelt meelevaldse lähenemisega. Oleme esitanud

eriplaneeringus kajastatud merekaabli võimaliku asukoha

joonise punktis 1.

TTJA hinnangul saab alternatiividena

käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga,

merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi

lahendusi kaablite rajamiseks ning

randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole

KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1

põhimõttega. Alternatiivide võimalikud

erinevad lahendused võivad seisneda nii

asukohas, paigutuses, suuruses, mahus,

protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis

või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline

periood), mh peab arvestama, et

alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel

võetakse arvesse nii nende maksumust,

teostatavust ja eesmärgipärasust.

Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn

0-alternatiiv, mis tähendab kõigist

tegevusvariantidest loobumist.

7) KMH programmis on ekslikult märgitud, et justkui oleks alles

kavandamisel puhke- ja virgestusalana kasutatav suplusrand

Koovi külas selle koha vahetus läheduses, kuhu on kavandatud

merekaabli maaletulekukoht. Tegemist on juba olemasoleva ja

kasutatava supelrannaga. Palume esitatud valeinfo parandada.

Märkusega arvestatakse. Programmi ptk 3.2

täpsustatakse vastavalt. Selgituseks, et

koostatavas Saare üldplaneeringus on see ala

märgitud planeeritavana.

8) KMH programmis on fikseeritud, et justkui merekaableid

Koovi küla nn maaletulekuasukohas ei paikne. Märgime, et

tegemist on alaga, kuhu on kavandatud hetkel juba kahe

meretuulepargi merekaabli maaletulekukoht.

Selgitame, et praegu selles asukohas

merekaableid ei asu. Koosmõju hindamisel

arvestatakse muude kavandatavate

tegevustega selles piirkonnas. Hoonestusloa

menetlus on täna algatatud vaid ühe

meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks.

Teise meretuulepargi puhul on tegemist

esmase eskiislahendusega, millele ei ole veel

19

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

hoonestusloa taotlust esitatud. Kui mõni

arendaja esitab hoonestusloa taotluse

meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks

samas piirkonnas, kaasab TTJA ka Eleringi.

Kumulatiivsete mõju hindamisel tuleb

arvestada kõikide tegevustega, mille osas on

uuringud jt andmed hindamise hetkeks

avalikult kättesaadavad (näiteks kui enne

Eesti-Läti 4. elektriühenduse merekaabli KMH

aruande valmimist avalikustatakse ELWIND

meretuulepargi KMH aruanne).

9) KMH programmi ptk-s 4.3.9 on käsitletud kalastikku. Palume

arvestada, et Koovi laht on kalade kudemiseks oluline laht,

mistõttu on vajalik tagada kalade juurdepääs kudemiseks.

Palume vastavat uuringut käsitleda.

Selgitame, et kirjast jäi ebaselgeks, millisele

kalastiku uuringule on viidatud. Programmi

avalikul arutelul teemat täpsustades selgus,

et MTÜ ei viita konkreetsele uuringule, vaid

soovib, et kalastiku eksperthinnangus

käsitletakse Koovi lahte olulise kudealana ja

hinnatakse kavandatava tegevuse mõju

sellele.

Programmi ptk 4.3.9 on vastavalt täiendatud.

10) KMH programmi ptk 4.10 on esitatud rohevõrgustiku osas

väärinformatsiooni, kuna ei ole lähtutud kehtivast Saare

maakonna maakonnaplaneeringuga fikseeritud rohevõrgustikust

ega kehtivast Lümanda valla rohevõrgustikust. Nimetatute

kohaselt paikneb Koovi küla rohevõrgustiku alal ning

kavandatav merekaabli maaletulekukoht asub rohevõrgustikus.

Märgime, et vastavad märkused on tehtud ka koostatavasse

Saaremaa üldplaneeringusse ning vallavalitsus on kinnitanud, et

lähtutakse kehtivatest dokumentidest. Palume KMH programmi

vastavalt täpsustada.

Märgime, et täpsustasime rohevõrgustiku

teemat Saaremaa Vallavalitsusega. Vastavalt

saadud selgitustele on Saaremaa vallas

üldplaneeringu rohevõrgustiku määramise

aluseks hetkel kehtiv Saare

maakonnaplaneeringu teemaplaneering

„Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“, nagu on viidatud ka

üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas.

Üldplaneeringu koostamise käigus on

rohevõrgustikku mõningates kohtades

20

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

täpsustatud lähtuvalt kaasajastatud

metoodikast (ökosüsteemipõhine lähenemine,

ELME-uuringud) ning mõningatel juhtudel

lähtuvalt asustuse arengust viimastel

aastatel. Kehtiva Lümanda valla

üldplaneeringu kaardil ei ole rohevõrgustikku

määratud, seletuskirjas on välja toodud

Saare maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ sätestatu.

Samas on Lümanda valla üldplaneeringu

kaardil määratud suurele osale Koovi ja

Kotlandi külade vahele jäävast alast, mis

maakonna teemaplaneeringus on

rohevõrgustiku tugiala astmelaud, hoopis

elamu maa-ala juhtotstarve. Ka koostamisel

olevas üldplaneeringus on rohevõrgustiku

ulatus selles kohas veidi väiksem algse

maakonna teemaplaneeringuga võrreldes just

seetõttu, et hetkel kehtivas üldplaneeringus

on tegemist elamu maa-alaga. Koostamisel

oleva üldplaneeringu rohevõrgustiku osas on

vallavalitsus kaardikihti mingil määral

muutnud võrreldes eskiislahendusega.

Lõpliku planeeringulahenduse väljatöötamisel

muutub see ilmselt natuke veelgi.

Kavandatavat tegevust puudutavas

piirkonnas on muutunud see, et need osad

rohekoridoridest, mis on kaitse- ja hoiualade

koosseisus on muudetud tugialadeks.

KMH programmis on rohevõrgustiku joonist

korrigeeritud lähtuvalt vallavalitsuselt saadud

21

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

uuest rohevõrgustiku kaardikihist (seisuga

august 2025).

11) KMH programmi ptk-s 4.13 on refereeritud koostamisel

olevat Saaremaa üldplaneeringut, milles on toodud, et

kasutusel olevaid põllumajandusmaid käsitletakse väärtuslike

põllumajandusmaadena. Seega kõiki kasutusel olevaid

põllumajandusmaid (nii PRIA kui ka mahepõllumajandusregistris

olevaid maid) tuleb käsitleda väärtuslike

põllumajandusmaadena. Palume vastavalt KMH programmi

täpsustada.

Märgime, et küsisime Saaremaa

Vallavalitsuselt selgitust väärtusliku

põllumajandusmaa teema käsitluse kohta

koostatavas üldplaneeringus. Vastavalt

saadud selgitusele ei ole Saaremaa valla

üldplaneeringu väärtuslike

põllumajandusmaade käsitlusel seost PRIA ja

mahepõllumajandusregistriga. Lisaks ei ole

väärtusliku põllumajandusmaana

määratlemine välistavaks piiranguks

maakaabli rajamisele. Eeltoodust tulenevalt

esitatud ettepanekuga ei arvestata.

12) KMH programmi ptk-s 4.14 on käsitletud kalapüüki, kuid on

käsitletud ainult suuremate kalapaatidega püüki. On oluline, et

Koovi külast merele minekuks ehk veeskamiseks kasutatakse

kavandatud merekaabli maaletulekukohaga vahetult piirnevat

ala ning paadid on merele minekuks sunnitud sõitma

Oorahunina ja ja rahude ning Põsekuivade ja rahude vahelisest

alast läbi. Tegemist on iga-aastaga madalamaks jääva kivise

alaga, mistõttu on ette näha, et vajalik kasutada

meremärgistust. Kuna kasutatav väikelaevatee läheb üle

kavandatava merekaabli asukoha, siis tuleb merekaabli

rajamisel ja kasutamisel näha ette asjassepuutuvad meetmed

tagamaks väikelaevade sõiduvõimalused merekaabli asukohas.

Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.3 tabelit 10 on täiendatud, et

meresõiduohutuse eksperthinnangus seda

teemat käsitletakse.

13) KMH programmi ptk-s 4.19.1 on käsitletud müra. Palume

täpsustada, et KMH raames tuleb modelleerida müra lisaks

elamutele ka virgestus- ja puhkealadele, sh supelrannale.

Selgitame, et ptk-s 5.3 on kirjas, et

hinnatakse ehitusaegset mõju merekaablite

maaletulekukoha lähimatele müratundlikele

22

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

hoonetele (elamutele) ja puhkealadele. Ptk

4.19.1 on vastavalt täiendatud.

14) KMH programmi ptk-s 4.20 on fikseeritud, et tuleb viia läbi

elektromagnetvälja mõju uuring kalastikule. Arvestades asjaolu,

et Koovi laht on piirkonna kalade kudemisala, siis on vajalik

eraldi uurida elektromagnetvälja mõju kudemisaegsele rändele

ning samuti kumulatiivset mõju arvestades kõiki taotletud

hoonestuslube merekaablite osas. Arvestades asjaolu, et

Karala-Pilguse hoiuala paikneb vahetus läheduses, siis paljud

linnud elavad või otsivad süüa merekaabli asukohas. Eeltoodust

tulenevalt on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju

lindudele, sh kumulatiivselt koosmõjus merekaabli ehitusest

tekkivate mõjudega, sh heljumi leviku mõjudega. Kuna

merekaablite maaletulekukoha vahetus läheduses paikneb

supelrand, siis on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju

inimesele, sh väikelastele ja ka lemmikloomadele. Palume ka

hinnata elektromagnetvälja mõju, sh kumulatiivset mõju

väikelaevade navigatsiooniseadmetele (tegemist siis merealaga,

kus väljapääs merele eeldab navigatsiooniseadmete

kasutamist). Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.

Selgitame, et elektromagnetvälja

eksperthinnangus antakse hinnang selle

võimaliku mõju ja ulatuse kohta inimestele.

Sama eksperthinnang on sisendiks kalastiku

ja linnustiku ekspertidele, kes sellest

lähtuvalt annavad oma hinnangu vastavatele

loomarühmadele, ning meresõiduohutuse

eksperdile, kes hindab mõju

navigatsioonitingimustele. KMH programmi

ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud.

15) KMH programmi ptk-s 4.25 on toodud, et mõju inimese

tervisele, heaolule ja varale hinnatakse müra ja õhusaaste

kontekstis. Arvestades, et tegemist on väikelaevade

veeskamise kohaga ning supelrannaga, mis on oluline lohesurfi

koht (Koovi lahelt pärineb Eesti lohesurfi rekord), ja kus käivad

ujumas nii kohaliku elanikud kui ka turistid, ning mis on ka

hinnatud linnuvaatluskoht, siis on vajalik hinnata ka seda,

millised on tegevuse mõjud rannakalapüügile, elanike

rekreatsioonile, puhketingimustele, sh lemmikloomadele ning

turismimajandusele, mis on kohalike elanike

majandustegevuseks, ning kuidas mõjutab kavandatav tegevus

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.

Programmi ptk 4.25 on vastavalt täiendatud

(mõju inimeste heaolule, mõju rannajoonega

piirnevate kinnistute kasutamisele).

Selgitame, et KMH käigus hinnatakse

kavandatava tegevusega kaasnevat vara

(ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja

sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele)

ning kaudsete mõjude osas erinevaid

keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste

jms). Mõju hindamine kinnisvara

23

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

kinnisvarahindu. Arvestades erinevate merekaablite paljusust

on vajalik hinnata mõjusid kumulatiivselt, sealhulgas seda,

kuidas mitme erineva merekaabli korral mõjud paiknevad ja kas

on üldse võimalik erinevaid merekaableid ühte asukohta

paigutada.

turuväärtuse muutumisele ei kuulu KMH

ülesannete hulka, sest tegemist on

majandusvaldkonnaga, mille eest

loodusteaduste või keskkonnakaitse

valdkonna haridusega (vt KeHJS § 15 lg 1 p

1) KMH juhtekspert ei saa vastutust võtta.

Kumulatiivsete mõjude osas on täiendatud

ptk 5.2.2.

16) KMH programmis ei ole käsitletud eraldi setetega

seonduvaid asjaolusid, sh vajadust käsitleda heljumi leviku

kaugust ja mõju nii rannikule kui ka kalastikule ja linnustikule.

Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.

Selgitame, et heljumi leviku kauguse

hindamise vajadust on käsitletud programmi

ptk-s 5.3. Peatükki on täiendatud vajadusega

hinnata setete leviku mõju rannikule. Setete

leviku uuring on sisendiks kalastiku,

linnustiku jt uuringutele (vt ptk 5.3).

17) KMH programmis ei ole toodud olukordi, mis on seotud

elektrikaabli riketega ehk millised mõjud tekivad merekaablite

remondiga seonduvalt. Palume KMH vastavalt täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi

ptk 2.5 täiendatakse vastavalt.

18) KMH programmis ei ole toodud võrdlusi erinevate

merekaablite maaletulekukohtade asukohtade vahel trasside

ehitus- ja kasutusega seonduvate maksumuste vahel, On

oluline teada milline on võimalik merekaablite maksumus nt

Mõntu sadamast algava merekaabli korral ja milline on Koovi

külast algava merekaabli korral. Samuti on oluline

remondimaksumuste väljatoomine ja erakorraliste

parandustööde võimalik mõju, sh parandustööde teostamise

pikkus merekaablite ja maismaakaablite puhul.

Palume nimetatud esitada nii merekaablite puhul eraldi kui ka

koos maa- ja õhuliinikaablitega, et selguks tegevuse

majanduslik mõju. Palume majandusliku mõju osas käsitleda ka

olukorda, kus on võimalik Eesti-Läti neljandale

Selgitame, et KMH ülesanne ei ole

kavandatava tegevuse majanduslike mõjude

hindamine. Nagu KMH programmi avalikul

arutelul Eleringi esindaja selgitas, koostab

Elering vastava majandusliku analüüsi ja see

lisatakse hoonestusloa

menetlusmaterjalidele.

24

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

elektriühendusele ühendada/liita Liivi lahe tuulepargid. Palume

KMH-d vastavalt täpsustada.

19) KMH programmis on korduvalt nenditud, et vajalik on

kumulatiive hindamine, kuid ei ole täpsustatud milliste

projektide kumulatiivset hindamist teostatakse. Palume

vastavalt KMH programmi täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.2.2 on vastavalt täiendatud. Selgitame, et

KMH aruande koostamisel on võimalik

kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse

võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse

sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid

kavandatavaid muid projekte, mis on

jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise

ajaks vähemalt samasse hindamise etappi

ehk on võimalik arvestada teise projekti

kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.

20) Palume KMH koostamise käigus arvestada, et Koovi küla

puhul on tegemist külaga, kus on aasta-aastalt suurenenud

elanike arv ehk tegemist on külaga, kus iga-aastaselt suureneb

elanikkond ja majandustegevus. Meile teadaolevalt ei ole õige

KMH programmis toodud Koovi küla elanike arv seisuga 2021.a.

Märgime, et inimene, kes elab konkreetses asukohas, ei pea

olema nn sisse kirjutatud. Palume arvestada KMH käigus, et

Koovi küla on arenev küla.

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi

ptk 4.1 on vastavalt täpsustatud.

21) Palume täpsustada KMH programmi nii, et mõjutatavateks

aladeks on rohevõrgustiku alad, lisaks kutselisele kalapüügile ka

väikelaevadega harrastuskalapüük, lohesurf ja muu

puhkeotstarbeline väikealustega mereline tegevus, SUP lauad,

suplusranna kasutajad, turismimajandus tervikuna ning

kohalikud elanikud merekaablite kasutamisaegselt (tekkivad

piirangud merelistele tegevustele).

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi

ptk 4.25 ja ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud.

22) Palume täiendada uuringute nimekirja juba eelnevates

punktides nimetatud uuringutega. Palume lisada nimekirja

Ettepanekuga arvestatakse. Uuringute ulatust

on programmis vastavalt täpsustatud.

25

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

heljumi ja setete uuringu mõju Koovi lahele ja Karala-Pilguse

lahele, sh nn liivamadalale ja sealt tulenevalt kalade

kudemisrändele ning Karala-Pilguse hoiuala linnustikule. Samuti

setete liikumise mõju, sh merekaabli kasutamisaegne võimalike

remonditööde aegne setete liikumise mõju Karala-Pilguse

hoiuala ja Koovi küla rannaalale ja kinnistutele. Märgime, et

Pilguse ja Koovi lahe ühenduskohas merega – Mõndelaiu ja

Otsenina vahel on merevee tase pärast 2005.a jaanuaritormi

vaevalt poole meetri sügavune, madalvee korral kõigest

mõnikümmend sendimeetrit. Süvistustööde, sh ühenduskaabli

rajamiseks vajalike tööde tulemusel vabanevad setted ja heljum

tekitavad olukorra, kus laht võib suure tõenäosusega pea

täielikult sulguda ehk katkeb Pilguse ja Koovi lahe ühenduse

merega. See omakorda toob kaasa lahe kalade huku, sest kalad

ei pääse enam lahte kudema ning seega kaovad lahest. Samuti

toob eelnev endaga kaasa lahe kinnikasvamise meretaimedega

ning pöördumatud muutused nii lahel kui ka selle hoiualal.

Kalade kadumisega kaovad lahest omakorda ka seal pesitsevad

ja elavad veelinnud, kes nendest kaladest toituvad. Märgime

ka, et Pilguse laht ja sellesse suubuv suur lahtede (olemuslikult

on tegu siiski mageveejärvede, mitte riimveeliste

merelahtedega) süsteem on teadaolevalt kõige tähtsam

mageveekalade kudeala Lääne-Saaremaal. Süsteemi kuuluvad

Pussa laht, Süllalaht, Nigu laht, Koplimaa lõugas ja mõned

väiksemad veekogud. Sellele vaatamata on merekaabli

maaletulekukoht kavandatud täpselt risti kalade kudealale

liikumisega ehk kudealale suunduvatel kaladel tuleb igal juhul

ühenduskaableid ületada. KMH programmis on välja toodud, et

kavandatud on kaablid katta või süvistada, kuid on jäetud

arvestamata, et veetaseme kõrgus on lahes kohati vaid mõni

meeter, teatud asukohtades veelgi madalam, mistõttu on

võimatu elektromagnetväljadest tekkivaid mõjusid seeläbi

26

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

tõhusalt leevendada. Eeltoodust tulenevalt palume veelkord

täpsustada KMH programmi vajadusega täiendavalt teostada

uuringud KMH merekaablite mõjust kaladele ning kalade

koelmualale.

23) Palume ka arvestada, et kumulatiivset mõju tuleks uurida

tervikuna kõikide tuuleparkide arendusalade ja merekaablite

osas arvestusega, et arendusalad on valmis ehitatud.

Näitlikustades – kui suurele alale kavandatakse kokku viite

meretuuleparki ja viite merekaablit, siis praegusel juhul on

kumulatiivse mõju hindamisel võetud lähenemine, et viiest

pargist esimese KMH koostamisel tuleb uurida üksnes esimese

pargi mõjusid; teise pargi KMH koostamisel tuleb uurida teise

pargi ning kumulatiivselt esimese pargi mõjusid; kolmanda

pargi KMH koostamisel kolmanda pargi enda ning kumulatiivselt

esimese ja teise jne. Selline lähenemine on aga selgelt

vastuolus kumulatiivse mõju hindamise aluspõhimõtetega –

koheselt tuleb uurida kumulatiivset mõju tervikuna toodud näite

puhul viie tuulepargi osas.

Eeltoodust tulenevalt palume KMH programmi täiendada nii, et

kumulatiivse mõju uurimise käigus uuritakse kõikide

meretuulepargialadelt tekkivat mõju koos merekaablite mõjuga

tervikuna, kusjuures vajalik on võtta arvesse, et

meretuuleparkide ühenduskaablid rajatakse eri aegadel, ehk siis

kumulatiivne mõju on tõenäoliselt kauakestev.

Nõustume, et kumulatiivse mõju hindamine

on oluline osa kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamisest. Selgitame, et

KMH aruande koostamisel on võimalik

kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse

võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse

sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid

kavandatavaid muid projekte, mis on

jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise

ajaks vähemalt samasse hindamise etappi

ehk on võimalik arvestada teise projekti

kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.

KMH aruandes ei saa hinnata kumulatiivseid

mõjusid planeeringute ja projektide osas, mis

on veel hoonestuloa menetluse algatamise

või KMH programmi etapis ehk välja pole

selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne

lahendus ja maht. Koondina valmib KMH

aruandesse kumulatiivse mõju

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning KMH menetluse käigus

teostatavate uuringute põhjal.

Ennekõike on põhimõtteks, et lõplik KMH

aruanne peab arvestama kõigi sarnaste

arendustegevuste raames teostatud samal

ajahetkel avalikult kättesaadavate uuringute

ja mõjuhinnangute tulemustega. KMH

27

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

programmi ptk 5.2.2 on vastavalt

täpsustatud.

24) KMH programmis ei ole määratletud, millist ala peetakse

silmas lähiümbruse ala mõiste kasutamisel. On oluline, et

uuringute teostamine merekaabli ala osas ei anna

informatsiooni selle osas, millised on mõjud ümbruskonnale,

sest ümbruskonda ei ole uuritud. Näitena saab tuua, et KMH

programmis nimetatud mõju mere hüdrodünaamikale (sh

hoovused ja lainetused) mõjutavad kõik kavandatavad

tuulepargid ja merekaablid tervikuna. Samas on selge, et nii

merekaabli asukohas kui ka tuulepargi aladel tekivad muutused

mõjutavad ümbruskonda, sh Pilguse lahte, aga muutuste

modelleerimine on võimalik ainult sellisel juhul, kui on teada,

milline on olemasolev olukord, näitena näiteks Pilguse lahe

hüdrodünaamika. Kui algandmed (so Pilguse lahe

hüdrodünaamika andmed) puuduvad, siis ei ole võimalik

modelleerida tuulepargist tulenevat mõju Pilguse lahe

hüdrodünaamikale. Seega eeltoodud uuringute piirdumine vaid

merekaabli alal või selle lähialal toob kaasa olukorra, kus

esitatakse tulemustena väiteid, mis ei baseeru uuringutele,

kuna vastavaid alusuuringuid ei ole tehtud.

Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite KMH programmile, et

(alus)uuringuid teostatakse vaid merekaabli alal, mitte

merekaablist tervikuna mõjutatud alal, sh nt Pilguse lahel,

Riksu lahel, rannikul jms kohtades, mis on merekaablist

mõjutatud. Teeme ettepaneku, et KMH programmis nimetatud

uuringute osas tehakse lisaks merekaablialal ja selle lähialal

teostatavatele uuringutele ka uuringud nendel aladel, millede

osas hilisemalt esitatakse modelleeringud või kui nendel aladel

avalduvad merekaablist ja tuulikuparkidest kumulatiivselt

Selgitame, et hoovuste ja lainetuse

olemasoleva olukorra väljaselgitamiseks

teostatakse uuringu käigus vastavad

alusuuringud (sh välitööd) eeldatavas

mõjualas sellises ulatuses, kui uuringu

koostaja vajalikuks peab, et anda pädev ja

piisavalt täpne hinnang kavandatava

tegevuse võimaliku mõju ja koosmõju kohta.

KMH programmi on täiendatud, et seejuures

tuleb tähelepanu pöörata ka Pilguse lahele.

Riksu laht (Riksu järv; VEE2095300) on

siseveekogu (looduslik järv), mida meres

toimuv tegevus ei mõjuta.

28

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

tulenevad mõjud. Eeltoodust aladena palume käsitleda

muuhulgas ka Pilguse (Koovi) lahte ja Riksu lahte.

25) KMH programmi koostamisel on võetud eeldus, nagu oleks

mõjualaks üksnes ala, kuhu ulatub kitsalt kavandatavast

tuulepargist tekkiv mõju. Selline lähenemine ei ole

keskkonnakaalutlustest tulenevalt põhjendatud ega õige.

Mõjualaks tuleb arvestada kogu see ala, kuhu kanduvad edasi

kumulatiivne mõju tervikuna. Esitame vastuväite mõjuala

käsitlusele kitsalt kavandatava merekaabliga seonduvalt ning

palume arvestada mõjualana seda ala, kuhu ulatub kõigi

merekaablite, sh arendusalade ja nende merekaablite

realiseerimise korral tekkiv kumulatiivne mõju.

Täpsustame, et käesolev KMH programm ei

käsitle ühegi tuulepargi mõjuala. KMH-s

käsitletakse merekaabelliini rajamise mõju

kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul

kogu REP-iga määratud maaletulekuala

ulatuses. Koosmõju hindamisel arvestatakse

ka teiste arendustega seotud merekaablitega.

26) Lisaks hoiualadele ja nende suhtes tekkivatele mõjudele

tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka maakonnaplaneeringuga

kindlaks määratud rohealadele. Praeguse seisuga ei ole KMH

programmis tähelepanu rohealadele üldse pööratud.

Juhime tähelepanu, et Saare

maakonnaplaneeringuga on määratud

rohevõrgustiku alad. Rohealade mõistet ei ole

maakonnaplaneeringu seletuskirjas

defineeritud ega rohealasid planeeringu

joonistel kajastatud. KMH programmis (ptk

4.10) on käsitletud Saare üldplaneeringuga

kavandatavat rohe- ja sinivõrgustikku.

27) KMH aruande raames tuleb analüüsida ka elektrikaablitest

tekkivat mõju kinnisvarale ning arvestada tuleb ka maismaale

kavandatavate kaablite asukohta, kuna on ilmselge, et isiku

kinnisvarale omab olulist mõju see, kui tema kinnistule või selle

lähedusse on kavandatud arendusala teenindavad

elektrikaablid.

Selgitame, et käesoleva KMH käigus

hinnatakse hoonestusloa taotlusega

kavandatava tegevusega kaasnevat vara

(ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja

sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele)

ning kaudsete mõjude osas erinevaid

keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste

jms). Maismaale kavandatavate kaablite

mõju selgitatakse välja

projekteerimistingimuste menetluse käigus.

29

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

KMH programmi ptk 2.3 täiendatakse vastava

selgitusega. TTJA on samuti seisukohal, et

hoonestusloa menetlus hõlmab

ühenduskaablite rajamist vaid avaliku

veekogu piirides ning maismaal kulgevat

ülekandeliini asukohta täpsustatakse ja

sellega kaasnevaid mõjusid hinnatakse

eraldiseisvate menetlustega. Seetõttu ei ole

tarvilik merekaabli KMH raames hinnata

maismaale kavandatud elektrikaablite mõju

piirkonna kinnisvarale.

28) KMH programmis on esitatud seisukoht, et rannaprotsesse

merekaablid, sh nende ehitusaegne setete liikumine ei mõjuta.

Esitame vastuväite metoodika osas, sest oleme seisukohal, et

rannikuprotsesse käsitlevate uuringute puhul tuleb esmalt

teostada rannikualade osas uuringud, sh selgitada välja millised

on olnud muutused viimaste kümnendite jooksul ja seejärel

teostada modelleeringud, mis tulenevad maailmamere tõusust

ning alles seejärel on võimalik modelleerida rannikut

mõjutavaid protsesse ja seda kuidas ja kus tuleb milliseid

ennetus- ja leevendusmeetmeid kasutusele võtta.

KMH programmis on kirjas, et igasugune

uhtumine ja kaevamine merepõhjas tekitab

sealsete pinnasekihtide segamise ja laiali

kandumise vastavalt tuultele ja hoovustele.

KMH programmi on täiendatud, et seoses

sellega tuleb hinnata nii ehitus- kui ka

kasutusaegset setete liikumist ning selle

võimalikku mõju rannikule.

9. MTÜ Karala-Pilguse

Hoiuala Selts (Liisa

Linna)

04.08.2025

2.1. KMH programmis ei ole ettenähtud uurida kõiki võimalikke

alternatiive merekaabli randumiskoha kohta.

KMH programmis on toodud välja, et hoonestusloa menetluse ja

KMH algatamise otsuse kohaselt ning sellele järgnevate uute

asjaolude ilmnemise tulemusena ei ole EE-LV 4 merekaabli

Edela-Saaremaa–Ventspils trassikoridoril asukohaalternatiive.

Algatamise otsuses olid toodud kaks alternatiivi randumisega

Sõrve.

Selgitame, et KMH programmi algatamisel oli

valikus neli alternatiivi. Erinevate

trassialternatiivide loobumise põhjuseks on

Läti põhivõrgu poolne randumiskoha

täpsustus, mis selgus peale hoonestusloa

taotluse ja keskkonnamõjude hindamise

algatamist. Läti põhivõrk on algatanud

planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni-

Varduva liinile.

30

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

Programmis on selgitatud, et koostamisel oleva EE-LV IV REP-

iga ei ole Sõrve poolsaarele kavandatud põhivõrguga ühendust

ega merekaabli trassialternatiivide 3 ja 4 jaoks maaletulekuala

ja liitumispunkti (perspektiivse alajaama asukohta); vt ptk 3.2.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Sõrve poolsaarelt algavad

trassialternatiivid 3 ja 4 (Joonis 2) reaalselt elluviidavad, st

need ei ole reaalsed ka KMH mõistes.

Avaldaja leiab, et REP-i menetlus on veel pooleli ja puudub

tõsikindel teadmine, et Sõrve ei saa tulla põhivõrgu ühendust.

Asjaolu, et Saaremaal on ettenähtud võrk maismaaliinina ning

selle puhvertsoon ei võimalda kasutada liiniks Sõrve poolsaart,

on asjaolu, millele on esitatud ka vastuväiteid. Ettepanekuid on

tehtud maakaabli kasutamiseks ka kogu saare ulatuses. Teiseks

on võimalik kaaluda ka muid alternatiive.

Näiteks Nasva tööstusliku sadama-ala jääb väljaspoole

looduskaitselisi alasid, hoiualasid ning kaabel saaks liikuda ka

Kura kurgu hoiuala ning Kasti lahe hoiuala vahelt läbi,

puutumata kumbagi hoiuala territooriumit.

Teadupärast ei soovi Läti põhivõrk liituda Dundagas. Seega jääb

KMH programmi sisuliselt ainult 1 kaalutav alternatiiv ning see

ei ole kooskõlas KeHJS § 3 1 lg 1 põhimõttega anda tegevusloa

andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima

lahendusvariandi valikuks.

Avaldaja palub alternatiive käsitleda laiemalt ning mitte

ainuüksi Saaremaal randuvate elektrikaablitena vaid mandile

randuvate kaablitega ning ühtlasi ka mööda mandrit liikuva

elektriühendusega, mis oleks oluliselt turvalisem ka julgeoleku

vaatest.

TTJA hinnangul saab alternatiividena

käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga,

merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi

lahendusi kaablite rajamiseks ning

randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole

KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1

põhimõttega. Alternatiivide võimalikud

erinevad lahendused võivad seisneda nii

asukohas, paigutuses, suuruses, mahus,

protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis

või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline

periood), mh peab arvestama, et

alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel

võetakse arvesse nii nende maksumust,

teostatavust ja eesmärgipärasust.

Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn

0-alternatiiv, mis tähendab kõigist

tegevusvariantidest loobumist.

Selgitame, et kirjas toodud väide „Mõju

Natura aladele tõdetakse ka juba KMH

programmis“ ei ole korrektne. KMH

programmi koostamise käigus viidi läbi

Natura eelhindamine, mis jõudis järeldusele,

et mõju nimetatud Natura aladele ei saa

käesolevas etapis välistada. Põhjuseks on

eelkõige info vähesus. Järgmises etapis

viiakse läbi erinevad uuringud, mis annavad

sisendi Natura asjakohaseks hindamiseks.

Alles seejärel saab öelda, kas kavandatav

tegevus mõjutab Natura alade ja nende

kaitse-eesmärkide seisundit.

31

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

Avaldaja leiab, et Koovi lahel Karala-Pilguse hoiuala Natura ala

ning Riksu lahe hoiuala ja Natura ala vahele sellise hulga

merekaablite planeerimine, nagu seda käesoleval hetkel

erinevates menetlustes kavandatakse, on äärmiselt vale.

Looduskaitselisest seisukohast toovad kavandatavad tegevused

kaasa mõlemale hoiualale pöördumatu kahju, merekeskkonna,

kaitstavate elupaikade, lindude, kalade ja imetajate

populatsiooni hääbumise piirkonnas.

Mõju Natura aladele tõdetakse ka juba KMH programmis.

2.2. KMH käigus tuleb hinnata mõju rannikuäärsete merekaabli

randumiskohta ja selle lähistele jäävate hoonestatud kinnistute

turuväärtusele.

KMH programmis on toodud välja, et „KMH ülesannete hulka ei

kuulu kinnisvara rahalise väärtuse hindamine“. Programmi

kohaselt eeldatakse mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale

vaid ehitustegevusest. Kuivõrd rannikupiirkonna elanikud

kasutavad ala igapäevaselt nii kalapüügiks, rekreatsioonile

(ujumisrannad on välja toodud ka programmi lk-l 33) ning

matkamiseks ja loomade karjatamiseks, siis on vaieldamatult

merekaablitel mõju nii põhjavee kvaliteedile, suplusveele,

kalandusele jne.

Põhjavee kvaliteedi osas tuleb arvesse võtta, et trassi

maabumiskoht ei saa jääda kaitsmata põhjaveega piirkonda,

sest igasugune kaevetöö tooks soolase merevee põhjavette

ning rikuks piirkonna elamute joogiveevarud. Piirkonnas puudub

ühisveevärk! Ilma joogiveeta elamumaad muutuvad sisuliselt

väärtusetuks. Samamoodi on oma mõju ka looduskeskkonna

häiringutel, mida kavandatav tegevus tahes-tahtmata kaasa

toob pikkadeks aastateks, nagu näiteks Pilguse lahe täielik

Selgitame, et KMH aluseks on KeHJS, mis ei

näe KMH käigus ette majanduslike mõjude,

sh kinnisvara turuväärtuse ja selle võimaliku

muutuse hindamist. Mõju inimese varale KMH

mõistes tähendab vara (ehitiste, maa)

otsest/füüsilist mõjutamist ja sellega seotud

piiranguid (nt maakasutusele) ning kaudsete

mõjude osas erinevaid keskkonnahäiringuid

(nt müra, õhusaaste jms). Kinnisvara

turuväärtuse ja selle muutuste määramine on

majandusvaldkond, mille eest loodusteaduste

või keskkonnakaitse valdkonna haridusega

(vt KeHJS § 15 lg 1 p 1) KMH juhtekspert ei

saa vastutust võtta.

Selgitame, et kaitsmata põhjaveega piirkonna

olemasolu ei välista objektide rajamist.

Kaablitrass paigaldatakse rannikul 1,5-3 m

sügavusele. KMH käigus hinnatakse

kavandatava tegevuse mõju ka põhjaveele,

sh joogiveele. On elementaarne, et ehitustöid

kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb

teostada erilise hoolikusega, vastavad

32

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

sulgumine, mürgiste ainete (fosfor, elavhõbe jne) sattumine

vette ja sedakaudu ka toidulauale.

Arusaamatuks jääb miks on välistatud mõju rannikuäärsete

kinnistute väärtusele kui ühele enamike põhiõigust

(omandiõigust) riivavale asjaolule.

nõuded ja leevendusmeetmed esitatakse

KMH aruandes.

KMH käigus hinnatakse muuhulgas ka setete

liikumise mõju, uuritakse toitainete ja ohtlike

ainete sisaldust merepõhjasetetes ning

sellega kaasnevat mõju. KMH programmi

täiendatakse, et tuleb hinnata setete

liikumise mõju Pilguse lahe suudmealale.

Ilma uuringute ja pädevate

eksperthinnanguteta ei ole KMH programmi

etapis alust eeldada Teie kirjas nimetatud

mõjude avaldumist.

2.3. Ornitoloogilistele uuringutele tuleb seada täpsemaid ja

põhjalikumaid nõudeid.

Programmis on toodud, et „merekaabli paigaldamisega seoses

võib kanduda heljum linnuala merealadele ning mõjutada

kaablipaigalduse perioodil mereelustikku ning linnustiku

toitumistingimusi. Samuti kaasnevad seoses ehitustöödega

häiringud rannikualal peatuvatele ja pesitsevatele lindudele ning

linnuala merealal viibivatele lindudele. Merekaabli

randumispaiga piirkonnas pole linnuala kaitse-eesmärgiks

olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid neid välistada ei

saa. Juhul, kui merekaabel linnuala ei läbi ning selle

maabumispaik jääb linnualast väljapoole, siis on mõju tsooni

jäävate elupaikade pindala väike ning ebasoodsat mõju kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu.“

Avaldajale on teada, et randumispaigas on samuti kaitsealuste

linnuliikide elupaigad (on üsna eluvõõras arvata ka et kahe

Natura linnuala vahelisel väiksel rannaosal neid ei oleks) ning

on äärmiselt asjatundmatu väita, et mõju tsooni jäävate

Selgitame, et Teie kirjas toodud väljavõte

KMH programmist puudutab konkreetselt

võimalikku mõju linnuala kaitse-

eesmärkidele. Ekslik on Teie kirjas esitatud

väide, nagu arvaks programmi koostaja, et

linnualade vahelisel alal rannikul kaitsealuste

jm linnuliikide elupaiku ei asu. Linnustiku

uuring hõlmab ka kahe linnuala vahele jäävat

rannikulõiku.

Juhime tähelepanu, et KMH programmi ptk-s

4.4.5 on juba kirjas, et Natura eelhindamise

etapis ei saa välistada ebasoodsat mõju

Karala-Pilguse linnualale seoses

elektriühenduse rajamisega ning seetõttu

tuleb KMH raames läbi viia Natura

asjakohane hindamine nimetatud linnuala

osas.

KMH programmi täiendatakse, et

merepõhjasetete liikumise hinnangu

33

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

elupaikade pindala on väike ning ebasoodsat mõju kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu.

Palume igal juhul seada põhjalikud uuringutingimused mõjule

linnustikule ning sealjuures palume eelviidatud eksitavad väited

programmist eemaldada.

Programmis on toodud, et Natura eelhindamise etapis ei saa

välistada ebasoodsat mõju Riksu ranniku linnualale seoses

elektriühenduse rajamisega ning seetõttu tuleb KMH raames

läbi viia Natura asjakohane hindamine nimetatud linnuala osas.

Sama tuleb kindlasti lisada Karala-Pilguse linnuala kohta. Nimelt

on avaldaja veendunud, et lisanduv ehitustööde heljum

koosmõjus SWE merekaabli heljumi ja merepinnasega, mis

smuutistatakse vette, ummistavad täielikult Pilguse lahe

suudme.

koostamise käigus tuleb analüüsida ka

võimalikku mõju Pilguse lahe suudmealale.

1

Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtade ja arvamuste ning nendega arvestamise kohta

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

Asjaomaste asutuste seisukohad

1. Keskkonnaamet,

25.07.2025 nr 6-

3/25/13338-2

Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja

piisav, kui KMH programmi täiendamisel arvestatakse järgmiste

ettepanekutega:

1. Alaptk-i 3.2 joonisel 10 on kujutatud kaabli võimalik

maaletulekuala, lähtudes Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu (REP, koostamisel) kavandatud alajaamade

asukohaalternatiividest. Samas on KMH programmi lk 35

öeldud: „Mõjude hindamise ja uuringute/ekspertarvamuste

teostamise käigus tuleb arvestada, et hoonestusloa taotluses

toodud merekaabli randumiskoht on esialgne ning randumiskoht

võib muutuda sõltuvalt sellest, milline alajaama asukoht REP-

iga valitakse. Seega, kuni REP-iga ei ole alajaama asukohta

otsustatud, tuleb anda hinnang olukorrale, kus merekaabli

randumiskoht võib olla kogu maaletulekuala ulatuses.“

Seega ei ole KMH programmis korrektne vähemalt trassi

põhjaosas kirjeldada tegevuse võimaliku asukohana ja seega ka

mõjualana vaid esialgset trassi randumiskohta (nt KMH

programmi joonisel 23) ning anda sellest lähtuvaid kaugusi

linnu- ja loodusaladest (nt KMH programmi lk 60 – Riksu

ranniku loodusala jääb merekaabli trassikoridori

maabumispiirkonnast 100 m kaugusele) või kirjeldada selle

randumiskoha ümbruskonna keskkonnaseisundit (näiteks

randumiskoha ümbruskonna taimestik KMH programmi alaptk-s

4.9).

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on

läbivalt täpsustatud, kus see on asjakohane.

2

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

2. Alaptk-s 4.3.3 on selgitatud, et kaablitrass paikneb

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis. KMH programmi joonisel

17 on võimalik näha, et pool trassi paikneb väljaspool seda.

Juhime tähelepanu, et rannikuvee piirest väljapoole jääv ala

kuulub HELCOM-i alambasseini Ida-Gotlandi basseini, mistõttu

mereala ning selle seisundi kirjeldamisel tuleb lähtuda HELCOM

ajakohastest aruannetest. Palume KMH programmi (sh joonist

17) korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.3, sh joonist 17, on vastavalt

korrigeeritud ja täiendatud.

3. Lk 49 on merepõhja elupaigatüüpe käsitlevad kirjandusviited

võrdlemisi vanad (aastatest 2014 ja 2016). Märgime, et

hetkeseisu värskeim ülevaade mereelupaigatüüpide ja ka EL

looduse taastamise määruses käsitletud mereelupaigatüüpide

kohta on leitav Keskkonnaseire infosüsteemi KESE seiretööst

koodiga ST00003250 „Loodusdirektiivi I lisa mereelupaikade

seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse

mereelupaikade piiritlemine“. Palume täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.7 on vastavalt täiendatud.

4. Alaptk-s 4.4.3 on kirjeldatud mõjuala ulatus (kaudsete

mõjude korral võib hinnanguliselt ulatuda kuni 1 km kauguseni)

ja nimetatud mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustiku alad –

Kura kurgu linnuala, Riksu ranniku linnuala ja loodusala, Karala-

Pilguse linnuala ja loodusala. Samas KMH programmi alaptk-s

4.4.4 on lisaks eelnimetatutele käsitletud ka 7 km kaugusel

asuvat Vesitükimaa loodusala. Puudub selgitus, miks KMH

programmi alaptk-s 4.4.5 eelhinnatakse mõju Vesitükimaa

loodusalale, aga mitte 8,7 km kaugusel asuvatele Kaugatoma-

Lõu lahe linnualale ja Kaugatoma-Lõu loodusalale. Ka

Vesitükimaa loodusala ei jää kirjeldatud mõjualasse.

Samuti on alaptk-s 4.5.1 käsitletud trassikoridorist 8,5 km

kaugusel olevat Rahuste looduskaitseala ja 11 km kaugusel

Märkusega arvestatakse. Selgituseks, et

varasemate uuringute põhjal on programmis

täpsustatud kaudse mõju ala eeldatavat

ulatust ja arvestatud selleks 2 km.

Programmis käsitletakse sellesse ulatusse

jäävaid Natura alasid ja kaitstavaid alasid.

Programmi ptk 4.4.3 on lisatud: Mõjuala

ulatust ja mõju olulisust täpsustatakse

uuringute ja KMH aruande koostamise

käigus. Kui mingitel asjaoludel selgub, et

kaudne mõju võib ulatuda kaugemale, siis

käsitletakse seda vajalikus ulatuses.

Programmi ptk 4.4.3, 4.4.4, 4.4.5 ja 4.4.6

ning 4.5 on vastavalt korrigeeritud.

3

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

olevat Sääre looduskaitseala, kuigi need jäävad tegevuse

mõjualast välja.

Arvestades eelnevat oleks korrektne KMH programmis käsitleda

ka Kaugatoma-Lõu lahe linnuala ja Kaugatoma-Lõu loodusala.

Palume KMH programm üle vaadata ja täiendada.

5. Alaptk-s 4.4.3 on mõjuala ulatuse kirjeldamisel öeldud:

„Looduslikust foonist kõrgem heljumisisaldus võib kanduda

kaablitrassist sadu meetreid, äärmuslikel juhtudel isegi

kilomeetreid eemale. Liivi lahe meretuulepargi veekvaliteedi

uuringu kohaselt võib looduslikust foonist kõrgem

heljumisisaldus kanduda merekaabli paigaldamise alast mõne

kilomeetri kaugusele.“ Kui heljum võib kanduda „kilomeetreid

eemale“ ja „mõne kilomeetri kaugusele“, siis mille põhjal on

KMH programmi alaptk-i 4.4.3 samas lõigus mõjuala ulatuseks

määratud kuni 1 km? Palume üle vaadata ja täpsustada.

Märkusega arvestatakse. Programmi ptk

4.4.3 on vastavalt täpsustatud.

6. Alaptk-s 4.5 tuleks käsitleda ka projekteeritavaid

kaitseobjekte, sh kavandatavat Irbe madaliku looduskaitseala1

(jääb u 800 m kaugusele merekaabli trassikoridorist). Samuti

arvestada, et Riksu ranniku hoiuala kaitse-eesmärkide hulka on

kavas lisada liivamadalad (1110) ja karid (1170), hoiuala

kaitse-eesmärkide muutmine on energeetika- ja

keskkonnaministri käskkirjaga algatatud2. Palume eelnimetatu

alusel täiendada KMH programmi, sh KMH programmi alaptk-s

5.2.3 (mõjutatavad keskkonnaelemendid) toodud nimekirja.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on

lisatud ptk 4.5.5. Projekteeritavad kaitstavad

loodusobjektid ning täiendatud ptk 5.2.3.

1 Irbe madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise ettepanek koos lisadega on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.07.2022 nr 7- 9/22/14056 all, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=94801aea-3668-42e1-ab45-9b6a4967b366 2 Energeetika- ja keskkonnaministri 26.03.2025 käskkiri nr 1-2/25/140 „Kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muutmise menetluse algatamine“, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=db9313c5-86eb-4762-bd13-b1638d949daf

4

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

7. Tabel 9 nimetab valdkonna „Lõhkemata lõhkekehad ja muud

ohtlikud objektid“ juures, et KMH raames selgitatakse

olemasolevate andmete ja allveearheoloogilise uuringu

tulemusena, kas trassikoridori asukohas võib paikneda

lõhkekehi või muid ohtlikke objekte, millest lähtuvalt võib

tekkida vajadus trassi nihutada. Märgime, et kaablitrassi

nihutamise vajadus võib tekkida ka muudel põhjustel (nt

merepõhja elupaigatüübid jm), sama on nimetatud ka KMH

programmi alaptk-s 2.4. Palume tabelit 9 täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.2.2 ja tabel 9 on vastavalt täiendatud.

8. Lähtudes käesoleva kirja punktis 1 toodust ei selgu KMH

programmi alaptk-st 2.4 ega ptk-st 5 üheselt, kuidas trassi

põhjaosas mõjusid hinnatakse, sh uuringuid või modelleeringuid

läbi viiakse. Nt KMH programmi tabeli 9 kohaselt on vajalik

merepõhja elustiku ja elupaikade täpsustamiseks vajalikud

välitööd. Kuid millises ruumilises ulatuses need uuringud

tehakse? Kui puudub teadmine randumiskoha osas, siis

kindlasti ei saa piirduda vaid esialgsesse randumiskohta viiva

trassiga (seda eriti, kui kavandamisel on Riksu ranniku hoiuala

kaitse-eesmärkide hulka arvata ka merelised elupaigatüübid).

Sama kehtib paljude teiste tabeli 9 valdkondade kohta, kus on

väliuuringud või modelleeringud vajalikud (geoloogia,

veekvaliteet). Palume üle vaadata.

Märkusega arvestatakse. Kaablikoridori

põhjaosas on uuringualana määratud

lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-

LV IV REP-is kavandatud merekaabli

maaletulekualaga. Programmi ptk 5.2.2 on

vastavalt täiendatud (sh lisatud eeldatava

uuringuala joonis).

9. Tabelis 9 on nimetatud, kas on vajalik teostada uuring või

anda eksperthinnang. Paraku mõningates valdkondades ei selgu

vajaliku uuringu maht ja osadel juhtudel ka põhjendatus. Nt on

ette nähtud veealuse müra uuring: „Selgitada loodusliku ja

tehisliku (merekaabli paigaldustööde) veealuse ümbrusmüra

tase merekaabli mõjupiirkonnas.“ Milliste meetoditega tuleb see

olemasolev müratase välja selgitada – kas kogu kaablitrassi

ulatuses tuleb teha veealuse müra mõõdistused, kui pika aja

jooksul? Või nt kalastiku uuring, KMH programmi tabelis 9 on

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

5

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

toodud: „Selgitada EE-LV 4 trassikoridori mõjualal välja

kalastiku koosseis, võimalikud kudealad ja rändeteed.“

Programmist ei selgu nõutud kalastiku uuringu metoodika,

näiteks kas on vaja teha mingis mahus katsepüüke. Palume

KMH programmi tabel 9 üle vaadata ja täiendada.

10. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja geoloogia“ kohta

toodud: „Teostada merepõhja setete analüüs toitainete

sisalduse ja mürgisuse (raskmetallid, TBT, PAH) taseme

hindamiseks.“ Täpsustame, et KMH käigus peab analüüsima,

kuivõrd võib setete töötlemine paisata vette toitaineid, lähtuvalt

analüüsi tulemustest võib olla vajalik settes ka P eri

fraktsioonide määramine.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

11. Tabelis 9 on valdkonna „Veekvaliteet“ kohta toodud:

„Heljumi leviku modelleerimiseks vajalikud välitööd lainetuse,

hoovuse ja hägususe (heljumi) mõõtmiseks.“ Juhime

tähelepanu, et vee kvaliteedi (sh heljum) ja hüdrodünaamika

uuringute planeerimisel tuleb lähtuda Tallinna Tehnikaülikooli

poolt välja töötatud metoodikast „Metoodika mõju hindamiseks

hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel“3. Täpsustame, et KMH käigus tuleb

käsitleda, kas kavandatav tegevus võib mõjutada veekogumite

seisundit ning seeläbi merestrateegia raamdirektiivi

2008/56/EÜ4 (MSRD) ja Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 eesmärkide saavutamist

(tegevusega lisanduv toitainete ja saasteainete koormus

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

3 Kättesaadav Keskkonnaameti veebilehelt: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)

6

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

võrreldes muu koormusega). Palume KMH programmi

täiendada.

12. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja elustik ja elupaigad“

kohta toodud: „Välitööd merepõhja loomastiku ja taimestiku

ning merepõhja elupaikade täpsustamiseks“. Täpsustame

siinkohal, et KMH käigus tuleb käsitleda Loodusdirektiivi lisa I

elupaigatüüpe, MSRD laiasid elupaigatüüpe, HELCOM HUB

biotoope ja HELCOM Red List biotoope, ja palume KMH

programmi täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem 9) on vastavalt täiendatud.

13. Alaptk-s 5.3 (lk 106) on esitatud KMH-sse kaasatavate

ekspertide pädevusnõuded. KMH programmi kohaselt peavad

KMH-sse kaasatavad eksperdid omama kas magistrikraadi või

sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni taset vastaval erialal

(hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat töökogemust, mis on

seotud hinnatava valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul

osalenud vähemalt ühel korral keskkonnamõjude hindamise või

analoogilise protsessi eksperdirühma töös hinnatava valdkonna

eksperdina.

Märgime, et KMH programmis nimetatud ekspertide

pädevusnõuded ei ole piisavad. KMH programmi järgi võib

eksperdirühmas osaleda iga vastava eriala (hinnatavas

valdkonnas) hariduse ja eelneva valdkondliku töökogemusega

spetsialist. Seejuures ei ole määratud, mida valdkondliku

töökogemusena täpsemalt silmas peetakse. Arvestades KMH

programmi sõnastust, ei pea eksperdirühma liikmetel olema

varasemat KMH või analoogilises protsessis eksperdirühma töö

kogemust ehk piisab, kui on kas töö- või eksperdirühma töö

kogemus ehk üks neist. Ning ka eksperdirühma töö kogemuse

olemasolul piisab ühest KMH-st või mõnest analoogilisest

eksperdirühma töö kogemusest viimase viie aasta jooksul.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.3 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

7

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

Leiame, et eksperdirühma liikmetel peaks olema hinnatava

valdkonnaga seotud haridus ja töökogemus kui ka

eksperdirühma töös osalemise kogemus (nt viimase viie aasta

jooksul kahel korral). Natura hindamise eksperdi

pädevusnõuete määramisel saab lähtuda looduskaitseseaduse

§-s 69 5 sätestatust. KMH juhtekspert peab omama

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 14 lg 1 kohast KMH litsentsi. Palume üle vaadata.

2. Kliimaministeerium,

25.07.2025 nr 6-

3/25/16-7

Kliimaministeerium tutvus KMH programmi eelnõuga

(Skepast&Puhkim OÜ töö nr 25000013, 22.05.2025) ning esitab

selle kohta järgmised ettepanekud ja märkused.

1. Palume esitada KMH programmi peatüki 4.3.3 (lk 43)

rannikuveekogumite seisundi osa tekst selgemas ja ladusamas

sõnastuses, kuna jääb mulje, et see on otse seisundi

vahehinnangu tabelist kopeeritud. Sellisel kujul (sh kasutades

liigselt lühendeid) ei ole tekst piisavalt arusaadav ega

lugejasõbralik, eriti laiema auditooriumi jaoks.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.3 on vastavalt korrigeeritud.

2. Lisaks juhime tähelepanu, et Kihelkonna lahe

rannikuveekogumit seirati 2024. aastal (nii ökoloogiline kui ka

keemiline seire). Kuigi 2024. aasta pinnaveekogumite seisundi

vahehinnang ei ole veel kinnitatud, on olukorra kirjeldamiseks

võimalik kasutada seirearuannetes esitatud värskemaid

tulemusi. Aruanded on avalikult kättesaadavad keskkonnaseire

infosüsteemis KESE5. Võimalik sõnastus programmis võiks olla

näiteks järgmine: „Kihelkonna lahe rannikuveekogumi

koondseisundit võib viimaste andmete põhjal (2024)

klassifitseerida halvaks keemilise seisundi tõttu. Head keemilist

seisundit ei saavutatud, kuna elavhõbeda sisaldus kalades

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.3 on vastavalt täiendatud.

5 https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=45921780&monitoringWorkUid=34960832 ja https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=44070511&monitoringWorkUid=34739263

8

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

ületas keskkonnakvaliteedi piirnormi. Ökoloogilise seisundi

seireandmete (2024) põhjal klassifitseerub rannikuveekogum

seisundiklassi kesine. Kui varem (2018) määras kesist seisundit

põhjaloomastik, siis viimase seireaasta andmete põhjal

klassifitseerus keskkonnaolude tõttu klassi kesine fütoplankton.

2024. aasta juunikuu läänesaarte piirkonna tavapärasest

kõrgem merevee temperatuur soodustas sinivetikate massilist

õitsengut, mille tulemusena olid fütoplanktoni näitajate

väärtused kõrged ning mõjutasid märkimisväärselt seireaasta

hinnangut. Teiseks piirkonna probleemiks on toitainete sisaldus

ja nende kandumine hoovustega“.

3. Vastavalt veeseaduse § 61 lõikele 1 kasutatakse

pinnaveekogumi ja territoriaalmere keemilise seisundi klassi

määramiseks seaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi

piirväärtusi ja nende kohaldamise meetodeid. Keemilise

seisundi näitajad ja rannikuveele kehtivad piirväärtused on

esitatud keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 286.

Põhjasettes sisalduvate näitajate hindamisel peaks eelkõige

lähtuma nimetatud määrusest. Samas ei ole enamiku

programmi peatüki 4.3.4 tabelis 4 toodud näitajate puhul

määruses nr 28 veel põhjasette piirväärtusi kehtestatud.

Sellisel juhul on asjakohane tugineda keskkonnaministri

28.06.2019 määrusele nr 26, mis käsitleb pinnast7. Selguse

huvides teeme siiski ettepaneku lisada vastav selgitus teksti.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.4 on vastavalt täiendatud.

4. Peatükis 4.3.4 (lk 46) on kirjas, et kuna merekaablite

paigaldamisel toimub setete liigutamine, võib selle käigus

toimuda ohtlike ainete sattumine setetest veesambasse. Lisaks

programmis viidatud projektile „Väinamere geoloogiline

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.4 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on

vastavalt täiendatud.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006

9

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

kaardistamine“ on Eesti Geoloogiateenistus koostanud ka

Läänemere avaosa piirkonna uuringu „Eesti Läänemere avaosa

põhjasetete keskkonnaseisundi hindamise metoodika

rakendamine ja alusandmete kogumine“8. Selles juhitakse

tähelepanu, et keskkonnaseisundi hindamisel, muutuste

prognoosimisel ja erinevate tegevuste planeerimisel tuleks

arvesse võtta põhjasetete mobiilse ehk potentsiaalselt

eutrofeerumist põhjustava fosfori sisaldust. Seetõttu teeme

ettepaneku lisaks ohtlikele ainetele arvestada ka

fosforisisaldusega setetes ning palume lisada vastav analüüs

programmi tabelis 9 nimetatud uuringute hulka. Olenevalt

tulemustest võib järgmistel etappidel osutuda vajalikuks

hinnata, kuivõrd see võib mõjutada veekvaliteeti.

5. Peatüki 4.3.9 (lk 53) teises lõigus on Saare Wind Energy

kavandatava meretuulepargiala kalastiku uuringu koostajaks

märgitud Tartu Ülikooli Mereakadeemia, kuid korrektne on Tartu

Ülikooli Eesti Mereinstituut.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.9 on vastavalt korrigeeritud.

6. Peatükis 5.2.3 (lk 105) nimetatud mõjutatud

keskkonnaelementide nimekirjas palume asendada „laevaliiklus

ja meresõiduohutus“ järgnevaga: „meresõiduohutus, sh

laevaliiklus ja taristu“.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.2.3 on vastavalt korrigeeritud.

7. Merepõhja elustiku ja elupaikade käsitlemisel soovitame

võtta arvesse ka valdkonna värskeima projekti „Loodusdirektiivi

I lisa mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse

taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ täpsustatud

modelleerimistulemusi, mis on kättesaadavad keskkonnaseire

infosüsteemis KESE (töö nr ST00003250). Uuringu raames on

muuhulgas hinnatud EL Looduse taastamise määruse (LTM, (EL)

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täiendatud.

8 https://fond.egt.ee/fond/egf/9919

10

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

2024/1991) eesmärke ja modelleeritud vastavate

elupaigatüüpide rühmade levikut Eesti merealal. KMH käigus

merepõhja elustiku ja mereelupaigatüüpide käsitlemisel tuleks

arvesse võtta ka nimetatud uuringu tulemusi. Lisaks

merestrateegia eesmärkidele (vt tabel 9, valdkond „Merepõhja

elustik ja elupaigad“) hinnata, kas ja mil määral võib

merekaabli rajamisega kaasnev mõju (häiring/kadu) takistada

teiste kehtivate õigusaktide, sh LTM-i eesmärkide saavutamist.

8. Tabelis 9 on märgitud, et välitööd tehakse veekvaliteedi

uuringu (heljumi leviku modelleerimiseks) ning merepõhja

elustiku ja elupaikade uuringu puhul. Kas teistes

mõjuvaldkondades hinnangute andmisel välitöid ei tehta, st kas

mõju hinnangud (uuringud ja eksperthinnangud) antakse

olemasolevate andmete põhjal?

Selgitame, et välitööd viiakse läbi ka

allveearheoloogilise uuringu käigus

(sonariuuring) ja merepõhja geoloogia

uuringu käigus (sh proovivõtt

merepõhjasetetest laborianalüüside

tegemiseks). Ei pea vajalikuks programmis

eraldi märkida, et tegemist on välitöödega,

sest neid uuringuid teisiti teha polegi

võimalik.

Teistes valdkondades antakse

ekspertarvamused ja hinnatakse mõju

olemasolevate ja järgmises etapis tehtavate

uuringute põhjal.

Enne ehituse algust viiakse välitööna läbi ka

lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike

objektide magneto- ja gradiomeetria

uuringud.

9. Programmis toodud uuringute tabelis (tabel 9, lk 108) on

meretranspordi ja taristu valdkonna kohta selgitusena toodud,

et sisuks on merekaablite rajamisega seonduv mõju

laevaliiklusele ja meresõiduohutusele ning julgeolekuga

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi

tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt

täpsustatud.

11

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

seonduvad aspektid. Palume täpsustada sisukirjelduses taristu

teemat, mil määral ja mida uuritakse.

10. Palume lisada programmi peatükki 3 seonduva strateegilise

planeerimisdokumendina Eesti merestrateegia9 ning KMH käigus

hinnata, kas kavandatavate tööde elluviimine võib mõjutada

Eesti merestrateegia eesmärkide täitmist ja millisel määral.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

3.1 on vastavalt täiendatud.

3. Muinsuskaitseamet,

28.08.2025 nr 5-

14/1725-1

KMH programmi eelnõus tuleb täiendada veealuse

kultuuripärandi käsitlust ja mõjuallikaid. Palume täiendada KMH

programmi järgnevalt:

1) Peatükk 4.3.11. Veealuse kultuuripärandi mõiste ja selle

kaitsepõhimõtete järgimine. Eesti on liitunud UNESCO 2001.

aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, millega

on võetud kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid

veealuse kultuuripärandi kaitseks ja säilitamiseks, kasutades

selleks parimaid olemasolevaid vahendeid.

Konventsiooni kohaselt hõlmab veealune kultuuripärand kõiki

inimese olemasolu kultuurilisi, ajaloolisi või arheoloogilisi jälgi,

mis on olnud vähemalt 100 aastat täielikult või osaliselt,

ajutiselt või püsivalt vee all. Konventsioonist tuleneb ka

põhimõte, et veealust kultuuripärandit tuleb säilitada eelistatult

in situ, st selle algses asukohas.

Uute tegevuste kavandamisel tuleb selgelt arvestada veealuse

kultuuripärandi olemasoluga ning tagada selle säilimine in situ.

Allveearheoloogilised väljakaevamised ja teisaldamine võib tulla

kõne alla üksnes juhul, kui tegemist on täielikult mattunud

vraki või muu objektiga, mille olemasolu selgub alles

ehitustööde käigus.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.11 on vastavalt täiendatud.

9 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia

12

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

2) Peatükk 5.2.1. Palume lisada mõjuallikatena merepõhja

füüsiline häirimine ja ehitustööd merepõhjas, mis kaasnevad

merekaabli paigaldamisega. Need tegevused on otseselt seotud

merepõhjas paikneva veealuse kultuuripärandi võimaliku

mõjutamisega ning võivad põhjustada sellele pöördumatuid

kahjustusi.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.3.11 ja ptk 5.2.1 on vastavalt täiendatud.

4. Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium,

24.07.2025 nr 13-

4/2577-2

Tutvunud esitatud KMH programmiga ja lähtudes valdkonna

pädevusest märgime, et kavandatav tegevus ja KMH programm

ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringuga (EMP).

Täiendavalt märgime:

1. KMH programmi ptk 4.2.2. on kirjeldatud maanteed ja

laevateed, kuid ei ole välja toodud EMP kohast veeliiklusala.

Palume programmi täiendada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.2.2 on vastavalt täiendatud.

2. Palume KMH programmis läbivalt ära muuta lähtematerjalide

viited üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ja Eesti mereala

planeeringule ning selle alusuuringutele. Antud planeeringud ja

uuringud on kättesaadavad veebilehelt riigiplaneering.ee.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on

läbivalt vastavalt korrigeeritud.

KMH programmi asjakohasuse osas märgime, et programmi

peatükk 4, mis käsitleb eeldatavalt mõjutatava keskkonna

kirjeldust, on väga mahukas ja põhjalik. Kuigi põhjalikkus on

teatud juhtudel põhjendatud, sisaldab see osa ka teemasid, mis

ei ole seotud kavandatava tegevusega – merekaabli

paigaldamine, ning infot, mis ei lisa KMH programmile sisulist

väärtust. Näiteks 4.17 põhjaveekogumite seisundid, 4.23

üleujutusohuga seonduvalt ohtliku merevee taseme kõrgused

üle Eesti erinevates linnades, 4.24.1 sademete 30-aastased

kliimanormide muutused jne. Soovitame KMH programmi

koostamisel keskenduda eelkõige olulistele ja asjakohastele

keskkonnamõjudele ning vältida mittevajaliku või kõrvalise

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.

Programmi ptk 4 on ettepanekust lähtuvalt

korrigeeritud, kus see on programmi koostaja

arvates asjakohane ja põhjendatud.

13

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

teabe lisamist, mis võib programmi üle koormata ja raskendada

selle eesmärgipärast kasutamist.

5. Terviseamet,

15.07.2025 nr 9.3-

4/25/13259-3

Ettepanekuid programmile ja KMH ekspertrühma koosseisule

ametil ei ole.

Võetud teadmiseks.

6. Transpordiamet,

24.07.2025 nr 7.2-

4/25/11193-2

Teatame, et Transpordiametil ei ole vastuväiteid Elering AS

Eesti-Läti neljanda merekaabli keskkonnamõju hindamise

programmile.

Võetud teadmiseks.

Juhime tähelepanu, et valdav osa laevaliiklusest käsitletavas

piirkonnas ei kulge navigatsioonikaartidel näidatud laevateedel.

Infot laevaliikluse paiknemise ja tiheduse kohta saab mh

Andmete Teabeväravast

(https://andmed.eesti.ee/datasets/laevaliikluse-tihedus).

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

4.2.2 on vastavalt täiendatud.

KMH eksperdirühma koosseisu sobivuse kohta ei olnud võimalik

seisukohta kujundada, kuna programmi eelnõu kohaselt valib

arendaja KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet

koostatava KMH eksperdi alles järgmises etapis. Palume

kooskõlastada laevaliiklusele ja meresõiduohutuse mõjude

hindamise eksperdi isik Transpordiametiga.

Ettepanek on arvestamiseks uuringute ja

KMH aruande etapi hanke läbiviijale ning

KMH aruande koostamise juhteksperdile.

7. Tarbijakaitse ja

Tehnilise

Järelevalve Amet,

28.07.2025 nr 16-

7/24-06603-051

Käesolevaga esitab TTJA oma seisukoha ning tähelepanekud

KMH programmile:

1. Ajakohastada KMH programmi avaliku väljapaneku järgselt

menetluskäigu ajakava peatükis 6.2. „KMH läbiviimise eeldatav

ajakava“ toodud ajavahemikke.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

6.2 on vastavalt ajakohastatud.

2. Peatükis 2.5.4. „Kaabli paigaldamine maaletulekukohas“ on

märgitud järgmist: „Vältimaks olulise negatiivse mõju

avaldumist kaitstavatele aladele, rannikuelupaikadele ja -

elustikule käsitletakse KMH-s merekaabelliini rajamise mõju

kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul kogu

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

2.5.4, ptk 3.2 ja ptk 5.2.2 on vastavalt

täiendatud.

14

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

maaletulekuala ulatuses.“ Peatükis 3.2 on jooniselt 10 näha, et

kaabli võimalik maaletulekuala Edela-Saaremaal on ca 12 km

ulatuses. Täpsustada KMH programmis, millist vahemaad või

perimeetrit on mõeldud maaletulekukoha mõjualana või lisada

peatükki selgitus, et täpset ulatust, sh olulise keskkonnamõju

seisukohast, kirjeldatakse KMH aruandes.

3. Märkida joonisele 8 „Planeeritavad lautrikohad, supelrannad

ja puhkealad ning juurdepääsud kallasrajale EE-LV 4 merekaabli

trassikoridori maaletulekukoha piirkonnas. Allikas: Saaremaa

valla üldplaneeringu II eskiislahendus (seisuga detsember

2024)“ paremaks loetavuseks ka merekaabliga koormatav ala

või markeerida eraldi kaablite randumiskoht.

Ettepanekuga arvestatakse. Joonist 8 on

vastavalt täiendatud.

Avalikult väljapanekult laekunud arvamused

8. MTÜ Koovi

Külaselts (Tuulikki

Laesson)

MTÜ Elurikkuse

Kaitse (Neeme

Nõmme)

27.07.2025

MTÜ Koovi Külaselts ja MTÜ Elurikkuse Kaitse esitavad

järgmised vastuväited ja ettepanekud Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse (EE-LV4) merekaabli hoonestusloa KMH

programmi osas:

1) KMH programmis on toodud neli erinevat alternatiivi,

milledest kaks algavad Koovi külast ja jõuavad Lätti – vastavalt

Ventspilsi ja Dundagasse; ja kaks Mõntu sadamast ja jõuavad

Lätti- vastavalt Ventspilsi ja Dundagasse. Esmalt on

arusaamatu, miks on jäetud kajastamata võimalik merekaabli

randumiskoht Lõmala piirkonnas, nimelt on üheks jätkuvalt

alternatiivseks elektrialajaama asukohaks Lõmala ja seega

peaks olema ka merekaabli randumise asukoht vastava

elektrialajaama lähedal. Märgime, et eriplaneeringu jooniselt

puudub Mõntu lähedal paiknev alajaam, kuid eeldama peaks, et

alajaam paikneb mõistlikus kauguses maabumiskoha lähedal

(eriplaneeringu menetluse käigus on tehtud ettepanek näha

Sõrve poolsaarele ette alajaama asukoht). On oluline märkida,

Vastuväitega arvestatakse. KMH programmi

on täiendatud ning määratud kaablikoridori põhjaosas uuringualana lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-LV IV REP-is kavandatud merekaabli maaletulekualaga.

15

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

et varasemalt on Eesti-Läti ühenduse puhul lähtutud eeldusest,

et merekaabli nn randumiskoht paikneb ka Lõmala piirkonnas,

mis on nähtav kaardirakenduse lillaga triibutatud ala

paiknemisest.

Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite, et KMH programmis ei

ole alternatiivina käsitletud merekaabli nn randumisalana

piirkonda, mis asuks Koovi küla ja Sõrve sääre vahele jääval

alal ehk nn Lõmala alajaama merekaabli randumisala; ning

Kotlandi alajaama merekaabli nn randumisalana ei ole

käsitletud lisaks Koovi külale muid alasid vastavalt

eriplaneeringus märgitud alale, nt inimasustuseta Jõgela küla

ala.

2) On arusaamatu, miks on KMH programmi koostamisel

esitatud neli alternatiivi, kui on teada olnud, et Läti põhivõrk ei

soovi merekaabli randumiskohana näha Dundagat. Vastav info

on leitav Eleringi kodulehel avaldatud Eesti

elektriülekandevõrgu arengukavast 2025-2034 lk 51, mille

kohaselt Läti põhivõrk ei soovi liituda Dundagas. Seega on KMH

programmi koostamisel ja esitatud hoonestuslubade taotlustest

kahel kajastatud sisuliselt kahte realiseerimatut alternatiivi

Lätiga, mis on vastuolus KMH koostamise põhimõtete ja

vastava seadusandlusega, sest selliste alternatiivide võrdlemisel

ei ole mingit mõtet, mida realiseerida üks pool ei soovi.

Vastavalt Eleringi arengukavale on selge, et lisaks Eleringile

peab soovima realiseerida vastavat trassi ka Läti põhivõrk.

Esitame vastuväite, et KMH programmis on käsitletud selliseid

lahendusi, millede osas on Läti põhivõrk toonud välja, et ta ei

realiseeri neid. Ühtlasi palume anda teada mis ajal sai Elering

teada, et Läti põhivõrk ei soovi Dundagat merekaabli

maaletulekukohaks.

Selgitame, et KMH algatamisel määrati neli

alternatiivi lähtuvalt hoonestusloa taotlusest.

KMH programmi ptk-s 2.2 on arusaadavalt

selgitatud, kuidas kujunes täna käsitletav

trassikoridor. KMH programmis ei ole

käsitletud selliseid lahendusi, mis

realiseerimisele ei kuulu. Selgitatud on vaid,

miks ja millal teatud alternatiividest loobuti.

Erinevate trassialternatiivide loobumise

põhjuseks on Läti põhivõrgu poolne

randumiskoha täpsustus, mis selgus pärast

hoonestusloa taotluse menetluse ja KMH

algatamist. Läti põhivõrk on algatanud

planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni-

Varduva liinile. Läti põhivõrguoperaator

avaldas enda poolse eelistuse aprillis 2025.

Läti poolse planeeringumenetlusega saab

tutvuda siin:

https://www.eva.gov.lv/lv/ietekmes-uz-vidi-

16

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

novertejumu-projekti/jaunas-330-kv-

elektroparvades-linijas-ventspils-lv-broceni-

lv-varduvatelsi-lt-izbuve-latvijas-teritorija-

augstsprieguma-tikls

3) Esitame ka vastuväite sellele, et meretuuleparkidena

käsitletakse ainult võimalikke nn Lääne-Saaremaa tuuleparke ja

käsitlemata on jäetud Liivi lahe tuuleparkide liitumise mõju

Eesti-Läti neljandasse ühendusse. On selge, et olukorras, kus

esimesena töötavaks tuulepargiks on Liivi lahe tuulepark, kuid

vajadust täiendava elektrivõimsuse osas Pärnumaal ei ole, siis

võib olla mõistlik ühendada meretuulepark Eesti-Läti

neljandasse elektriühendusse võimaldamaks lühema merekaabli

kaudu elektri eksporti (nt Liivi lahe tuulepargist on Pärnumaale

ca 70 km, samas Mõntusse vaid 40 km).

Selgitame, et Elering lähtub põhivõrgu

arendamisel ühiskonna tervikvajadustest.

Elering ei arvesta võrgu planeerimisel ühegi

arendajaga. Ühenduse vajadus eelkõige ei

lähtu mitte vajadusest täiendavaid liitujaid

saada võrku, vaid vajadusest saada

täiendavat võimsust kahe riigi vahel. Sellele

lisaks tugevdab ühendus Saaremaa võrku ja

loob võimalused täiendavaks liitumiseks

Saaremaal.

Pealegi ei ole teada, milline on esimene

meretuulepark Eestis või kas neid üldse

rajatakse. TTJA-le ei ole seni esitatud

hoonestusloa taotlust, millega kavandatakse

Liivi lahe meretuulepargi ühendamist Eesti-

Läti neljanda elektriühendusega.

4) Esitame vastuväite seisukohale, et Mõntu sadamast

käsitletav trassialgus on nn realiseerimatu alternatiiv, kuna

eriplaneeringu osas ei ole hetkel kajastatud võimalust alajaama

loomiseks Sõrve säärel. Märgime, et Eesti-Läti eriplaneeringu

raames on tehtud ettepanek alternatiivina käsitleda alajaama

asukohta ka Sõrvel, kusjuures Sõrve maakitsusest on võimalik

minna vajadusel läbi nn maakaabliga. Kuna eriplaneeringuga ei

ole fikseeritud elektrialajaamade paiknemise asukohti lõplikuna

ja ei saagi seda veel teha, siis on asjakohatu see, et

elimineeritakse Mõntu sadamast algav merekaabli trassikoridor

Selgitame, et Eesti-Läti IV ühenduse

kulgemise määrab riigi eriplaneering (REP) ja

merekaabli kavandamisel lähtume REPiga

määratud maaletulekualast Edela-Saaremaal.

Täpsustame, et riigi eriplaneeringu raames

on valikus kaks alajaama asukohta, mis

asuksid Lääne-Saaremaal. Hoonestusloa

menetluse käigus on selgunud, et

väljapakutud teised alternatiivid ei ole

rakendatavad, sest Läti võrgu vajadus asub

algusega Ventspilsist. Antud ühendus

17

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

(mis võimaldaks ka Liivi lahe tuuleparkide liitumist Eesti-Läti

neljandale ühendusele).

tugevdab elektrivõrku nii, et arendajatel tekib

võimalus täiendavaks liitumiseks, kuid

ühenduse loomise põhieesmärk on

suurendada võimsust kahe riigi vahel.

5) KMH põhimõtete kohaselt peab olema KMH koostamisel

võrreldud tegevuse erinevaid alternatiive. Antud juhul on

soovitud KMH programmis käsitleda vaid ühte alternatiivi, so

Koovi külast algavat trassi Ventspilsi. Oleme seisukohal, et

selline lähenemine on vastuolus KMH põhimõtete ja

seadusandlusega. KMH programmis on piiratud

trassialternatiivid hoonestuslubade taotlustega ja sellega, mida

eriplaneering hetkel kajastab. Märgime, et hoonestuslubade

taotlusi saab Elering esitada sisult kogu sellele maa-alale

algavatele trassikoridoridele, mis on näidatud eriplaneeringu

võimalike merekaablite maaletulekukohtadena. Veelgi enam,

kuna eriplaneeringu algatamisotsuses on kajastatud

eriplaneeringualana kogu Saaremaa, siis on võimalik ja peabki

seda tegema, et eriplaneeringualana käsitleda ka Sõrve säärt

ehk Mõntust algavat trassikoridori.

Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on hetkel

esitatud sisuliselt reaalselt läbiviidavana ainult üks alternatiiv,

milleks on Koovi külast algav merekaabel Ventspilsi. Oleme

seisukohal, et tegemist on õigusaktidele mittevastava KMH

käsitlusega, mis toob kaasa teadvalt vale lõppotsuse.

Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori

põhjaosas on uuringualana määratud

lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-

LV IV REP-is kavandatud merekaabli

maaletulekualaga. Uuringuala piirkonna

selliselt lahendamine võimaldab hõlmata

laiema ala ning KMH raames läbi viidavate

uuringute tulemusena on vajadusel võimalik

trassikoridori maaletuleku asukohta nihutada

REP-iga määratud maaletulekuala ulatuses.

TTJA on seisukohal, et KMH programmis

toodud alternatiivide käsitlus ei ole

õigusaktidega vastuolus. KMH põhimõte ei

seisne vaid asukohaalternatiivide võrdluses.

KMH programmis on käsitletud erinevaid

hinnatavaid alternatiive: võrdlus tänase

olukorraga ehk 0-alternatiiv, merekaabli

paigaldamine kas avatud või kinnisel

meetodid, paigaldatavate kaablite arv.

6) KMH programmis on toodud, et merekaabli maaletuleku

asukoht määratakse eriplaneeringuga. Märgime, et

eriplaneeringu menetluses on täheldud, et merekaabli sidumine

alajaamadega toimub hoonestusloa menetluses ehk

hoonestuslubade KMH-de raames tuleb välja selgitada erinevad

alternatiivsed maaletulekukohtade asukohad. Hetkel nähtub

KMH programmist justkui oleks eriplaneeringus juba

Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori

põhjaosas on uuringualana määratud

lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-

LV IV REP-is kavandatud merekaabli

maaletulekualaga. Vt ka vastus eelmisele

punktile.

18

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

määratlenud Koovi külas paikneva merekaabli maaletulekukoht,

kuid see ei vasta eriplaneeringumenetluses esitatule.

Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on toodud Koovi

külas paiknev merekaabli maaletulekukoht kui Eesti-Läti

elektriühenduse eriplaneeringus toodud asukoht. Tegemist on

selgelt meelevaldse lähenemisega. Oleme esitanud

eriplaneeringus kajastatud merekaabli võimaliku asukoha

joonise punktis 1.

TTJA hinnangul saab alternatiividena

käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga,

merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi

lahendusi kaablite rajamiseks ning

randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole

KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1

põhimõttega. Alternatiivide võimalikud

erinevad lahendused võivad seisneda nii

asukohas, paigutuses, suuruses, mahus,

protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis

või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline

periood), mh peab arvestama, et

alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel

võetakse arvesse nii nende maksumust,

teostatavust ja eesmärgipärasust.

Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn

0-alternatiiv, mis tähendab kõigist

tegevusvariantidest loobumist.

7) KMH programmis on ekslikult märgitud, et justkui oleks alles

kavandamisel puhke- ja virgestusalana kasutatav suplusrand

Koovi külas selle koha vahetus läheduses, kuhu on kavandatud

merekaabli maaletulekukoht. Tegemist on juba olemasoleva ja

kasutatava supelrannaga. Palume esitatud valeinfo parandada.

Märkusega arvestatakse. Programmi ptk 3.2

täpsustatakse vastavalt. Selgituseks, et

koostatavas Saare üldplaneeringus on see ala

märgitud planeeritavana.

8) KMH programmis on fikseeritud, et justkui merekaableid

Koovi küla nn maaletulekuasukohas ei paikne. Märgime, et

tegemist on alaga, kuhu on kavandatud hetkel juba kahe

meretuulepargi merekaabli maaletulekukoht.

Selgitame, et praegu selles asukohas

merekaableid ei asu. Koosmõju hindamisel

arvestatakse muude kavandatavate

tegevustega selles piirkonnas. Hoonestusloa

menetlus on täna algatatud vaid ühe

meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks.

Teise meretuulepargi puhul on tegemist

esmase eskiislahendusega, millele ei ole veel

19

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

hoonestusloa taotlust esitatud. Kui mõni

arendaja esitab hoonestusloa taotluse

meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks

samas piirkonnas, kaasab TTJA ka Eleringi.

Kumulatiivsete mõju hindamisel tuleb

arvestada kõikide tegevustega, mille osas on

uuringud jt andmed hindamise hetkeks

avalikult kättesaadavad (näiteks kui enne

Eesti-Läti 4. elektriühenduse merekaabli KMH

aruande valmimist avalikustatakse ELWIND

meretuulepargi KMH aruanne).

9) KMH programmi ptk-s 4.3.9 on käsitletud kalastikku. Palume

arvestada, et Koovi laht on kalade kudemiseks oluline laht,

mistõttu on vajalik tagada kalade juurdepääs kudemiseks.

Palume vastavat uuringut käsitleda.

Selgitame, et kirjast jäi ebaselgeks, millisele

kalastiku uuringule on viidatud. Programmi

avalikul arutelul teemat täpsustades selgus,

et MTÜ ei viita konkreetsele uuringule, vaid

soovib, et kalastiku eksperthinnangus

käsitletakse Koovi lahte olulise kudealana ja

hinnatakse kavandatava tegevuse mõju

sellele.

Programmi ptk 4.3.9 on vastavalt täiendatud.

10) KMH programmi ptk 4.10 on esitatud rohevõrgustiku osas

väärinformatsiooni, kuna ei ole lähtutud kehtivast Saare

maakonna maakonnaplaneeringuga fikseeritud rohevõrgustikust

ega kehtivast Lümanda valla rohevõrgustikust. Nimetatute

kohaselt paikneb Koovi küla rohevõrgustiku alal ning

kavandatav merekaabli maaletulekukoht asub rohevõrgustikus.

Märgime, et vastavad märkused on tehtud ka koostatavasse

Saaremaa üldplaneeringusse ning vallavalitsus on kinnitanud, et

lähtutakse kehtivatest dokumentidest. Palume KMH programmi

vastavalt täpsustada.

Märgime, et täpsustasime rohevõrgustiku

teemat Saaremaa Vallavalitsusega. Vastavalt

saadud selgitustele on Saaremaa vallas

üldplaneeringu rohevõrgustiku määramise

aluseks hetkel kehtiv Saare

maakonnaplaneeringu teemaplaneering

„Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“, nagu on viidatud ka

üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas.

Üldplaneeringu koostamise käigus on

rohevõrgustikku mõningates kohtades

20

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

täpsustatud lähtuvalt kaasajastatud

metoodikast (ökosüsteemipõhine lähenemine,

ELME-uuringud) ning mõningatel juhtudel

lähtuvalt asustuse arengust viimastel

aastatel. Kehtiva Lümanda valla

üldplaneeringu kaardil ei ole rohevõrgustikku

määratud, seletuskirjas on välja toodud

Saare maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ sätestatu.

Samas on Lümanda valla üldplaneeringu

kaardil määratud suurele osale Koovi ja

Kotlandi külade vahele jäävast alast, mis

maakonna teemaplaneeringus on

rohevõrgustiku tugiala astmelaud, hoopis

elamu maa-ala juhtotstarve. Ka koostamisel

olevas üldplaneeringus on rohevõrgustiku

ulatus selles kohas veidi väiksem algse

maakonna teemaplaneeringuga võrreldes just

seetõttu, et hetkel kehtivas üldplaneeringus

on tegemist elamu maa-alaga. Koostamisel

oleva üldplaneeringu rohevõrgustiku osas on

vallavalitsus kaardikihti mingil määral

muutnud võrreldes eskiislahendusega.

Lõpliku planeeringulahenduse väljatöötamisel

muutub see ilmselt natuke veelgi.

Kavandatavat tegevust puudutavas

piirkonnas on muutunud see, et need osad

rohekoridoridest, mis on kaitse- ja hoiualade

koosseisus on muudetud tugialadeks.

KMH programmis on rohevõrgustiku joonist

korrigeeritud lähtuvalt vallavalitsuselt saadud

21

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

uuest rohevõrgustiku kaardikihist (seisuga

august 2025).

11) KMH programmi ptk-s 4.13 on refereeritud koostamisel

olevat Saaremaa üldplaneeringut, milles on toodud, et

kasutusel olevaid põllumajandusmaid käsitletakse väärtuslike

põllumajandusmaadena. Seega kõiki kasutusel olevaid

põllumajandusmaid (nii PRIA kui ka mahepõllumajandusregistris

olevaid maid) tuleb käsitleda väärtuslike

põllumajandusmaadena. Palume vastavalt KMH programmi

täpsustada.

Märgime, et küsisime Saaremaa

Vallavalitsuselt selgitust väärtusliku

põllumajandusmaa teema käsitluse kohta

koostatavas üldplaneeringus. Vastavalt

saadud selgitusele ei ole Saaremaa valla

üldplaneeringu väärtuslike

põllumajandusmaade käsitlusel seost PRIA ja

mahepõllumajandusregistriga. Lisaks ei ole

väärtusliku põllumajandusmaana

määratlemine välistavaks piiranguks

maakaabli rajamisele. Eeltoodust tulenevalt

esitatud ettepanekuga ei arvestata.

12) KMH programmi ptk-s 4.14 on käsitletud kalapüüki, kuid on

käsitletud ainult suuremate kalapaatidega püüki. On oluline, et

Koovi külast merele minekuks ehk veeskamiseks kasutatakse

kavandatud merekaabli maaletulekukohaga vahetult piirnevat

ala ning paadid on merele minekuks sunnitud sõitma

Oorahunina ja ja rahude ning Põsekuivade ja rahude vahelisest

alast läbi. Tegemist on iga-aastaga madalamaks jääva kivise

alaga, mistõttu on ette näha, et vajalik kasutada

meremärgistust. Kuna kasutatav väikelaevatee läheb üle

kavandatava merekaabli asukoha, siis tuleb merekaabli

rajamisel ja kasutamisel näha ette asjassepuutuvad meetmed

tagamaks väikelaevade sõiduvõimalused merekaabli asukohas.

Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.3 tabelit 10 on täiendatud, et

meresõiduohutuse eksperthinnangus seda

teemat käsitletakse.

13) KMH programmi ptk-s 4.19.1 on käsitletud müra. Palume

täpsustada, et KMH raames tuleb modelleerida müra lisaks

elamutele ka virgestus- ja puhkealadele, sh supelrannale.

Selgitame, et ptk-s 5.3 on kirjas, et

hinnatakse ehitusaegset mõju merekaablite

maaletulekukoha lähimatele müratundlikele

22

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

hoonetele (elamutele) ja puhkealadele. Ptk

4.19.1 on vastavalt täiendatud.

14) KMH programmi ptk-s 4.20 on fikseeritud, et tuleb viia läbi

elektromagnetvälja mõju uuring kalastikule. Arvestades asjaolu,

et Koovi laht on piirkonna kalade kudemisala, siis on vajalik

eraldi uurida elektromagnetvälja mõju kudemisaegsele rändele

ning samuti kumulatiivset mõju arvestades kõiki taotletud

hoonestuslube merekaablite osas. Arvestades asjaolu, et

Karala-Pilguse hoiuala paikneb vahetus läheduses, siis paljud

linnud elavad või otsivad süüa merekaabli asukohas. Eeltoodust

tulenevalt on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju

lindudele, sh kumulatiivselt koosmõjus merekaabli ehitusest

tekkivate mõjudega, sh heljumi leviku mõjudega. Kuna

merekaablite maaletulekukoha vahetus läheduses paikneb

supelrand, siis on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju

inimesele, sh väikelastele ja ka lemmikloomadele. Palume ka

hinnata elektromagnetvälja mõju, sh kumulatiivset mõju

väikelaevade navigatsiooniseadmetele (tegemist siis merealaga,

kus väljapääs merele eeldab navigatsiooniseadmete

kasutamist). Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.

Selgitame, et elektromagnetvälja

eksperthinnangus antakse hinnang selle

võimaliku mõju ja ulatuse kohta inimestele.

Sama eksperthinnang on sisendiks kalastiku

ja linnustiku ekspertidele, kes sellest

lähtuvalt annavad oma hinnangu vastavatele

loomarühmadele, ning meresõiduohutuse

eksperdile, kes hindab mõju

navigatsioonitingimustele. KMH programmi

ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud.

15) KMH programmi ptk-s 4.25 on toodud, et mõju inimese

tervisele, heaolule ja varale hinnatakse müra ja õhusaaste

kontekstis. Arvestades, et tegemist on väikelaevade

veeskamise kohaga ning supelrannaga, mis on oluline lohesurfi

koht (Koovi lahelt pärineb Eesti lohesurfi rekord), ja kus käivad

ujumas nii kohaliku elanikud kui ka turistid, ning mis on ka

hinnatud linnuvaatluskoht, siis on vajalik hinnata ka seda,

millised on tegevuse mõjud rannakalapüügile, elanike

rekreatsioonile, puhketingimustele, sh lemmikloomadele ning

turismimajandusele, mis on kohalike elanike

majandustegevuseks, ning kuidas mõjutab kavandatav tegevus

Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.

Programmi ptk 4.25 on vastavalt täiendatud

(mõju inimeste heaolule, mõju rannajoonega

piirnevate kinnistute kasutamisele).

Selgitame, et KMH käigus hinnatakse

kavandatava tegevusega kaasnevat vara

(ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja

sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele)

ning kaudsete mõjude osas erinevaid

keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste

jms). Mõju hindamine kinnisvara

23

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

kinnisvarahindu. Arvestades erinevate merekaablite paljusust

on vajalik hinnata mõjusid kumulatiivselt, sealhulgas seda,

kuidas mitme erineva merekaabli korral mõjud paiknevad ja kas

on üldse võimalik erinevaid merekaableid ühte asukohta

paigutada.

turuväärtuse muutumisele ei kuulu KMH

ülesannete hulka, sest tegemist on

majandusvaldkonnaga, mille eest

loodusteaduste või keskkonnakaitse

valdkonna haridusega (vt KeHJS § 15 lg 1 p

1) KMH juhtekspert ei saa vastutust võtta.

Kumulatiivsete mõjude osas on täiendatud

ptk 5.2.2.

16) KMH programmis ei ole käsitletud eraldi setetega

seonduvaid asjaolusid, sh vajadust käsitleda heljumi leviku

kaugust ja mõju nii rannikule kui ka kalastikule ja linnustikule.

Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.

Selgitame, et heljumi leviku kauguse

hindamise vajadust on käsitletud programmi

ptk-s 5.3. Peatükki on täiendatud vajadusega

hinnata setete leviku mõju rannikule. Setete

leviku uuring on sisendiks kalastiku,

linnustiku jt uuringutele (vt ptk 5.3).

17) KMH programmis ei ole toodud olukordi, mis on seotud

elektrikaabli riketega ehk millised mõjud tekivad merekaablite

remondiga seonduvalt. Palume KMH vastavalt täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi

ptk 2.5 täiendatakse vastavalt.

18) KMH programmis ei ole toodud võrdlusi erinevate

merekaablite maaletulekukohtade asukohtade vahel trasside

ehitus- ja kasutusega seonduvate maksumuste vahel, On

oluline teada milline on võimalik merekaablite maksumus nt

Mõntu sadamast algava merekaabli korral ja milline on Koovi

külast algava merekaabli korral. Samuti on oluline

remondimaksumuste väljatoomine ja erakorraliste

parandustööde võimalik mõju, sh parandustööde teostamise

pikkus merekaablite ja maismaakaablite puhul.

Palume nimetatud esitada nii merekaablite puhul eraldi kui ka

koos maa- ja õhuliinikaablitega, et selguks tegevuse

majanduslik mõju. Palume majandusliku mõju osas käsitleda ka

olukorda, kus on võimalik Eesti-Läti neljandale

Selgitame, et KMH ülesanne ei ole

kavandatava tegevuse majanduslike mõjude

hindamine. Nagu KMH programmi avalikul

arutelul Eleringi esindaja selgitas, koostab

Elering vastava majandusliku analüüsi ja see

lisatakse hoonestusloa

menetlusmaterjalidele.

24

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

elektriühendusele ühendada/liita Liivi lahe tuulepargid. Palume

KMH-d vastavalt täpsustada.

19) KMH programmis on korduvalt nenditud, et vajalik on

kumulatiive hindamine, kuid ei ole täpsustatud milliste

projektide kumulatiivset hindamist teostatakse. Palume

vastavalt KMH programmi täpsustada.

Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk

5.2.2 on vastavalt täiendatud. Selgitame, et

KMH aruande koostamisel on võimalik

kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse

võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse

sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid

kavandatavaid muid projekte, mis on

jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise

ajaks vähemalt samasse hindamise etappi

ehk on võimalik arvestada teise projekti

kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.

20) Palume KMH koostamise käigus arvestada, et Koovi küla

puhul on tegemist külaga, kus on aasta-aastalt suurenenud

elanike arv ehk tegemist on külaga, kus iga-aastaselt suureneb

elanikkond ja majandustegevus. Meile teadaolevalt ei ole õige

KMH programmis toodud Koovi küla elanike arv seisuga 2021.a.

Märgime, et inimene, kes elab konkreetses asukohas, ei pea

olema nn sisse kirjutatud. Palume arvestada KMH käigus, et

Koovi küla on arenev küla.

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi

ptk 4.1 on vastavalt täpsustatud.

21) Palume täpsustada KMH programmi nii, et mõjutatavateks

aladeks on rohevõrgustiku alad, lisaks kutselisele kalapüügile ka

väikelaevadega harrastuskalapüük, lohesurf ja muu

puhkeotstarbeline väikealustega mereline tegevus, SUP lauad,

suplusranna kasutajad, turismimajandus tervikuna ning

kohalikud elanikud merekaablite kasutamisaegselt (tekkivad

piirangud merelistele tegevustele).

Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi

ptk 4.25 ja ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud.

22) Palume täiendada uuringute nimekirja juba eelnevates

punktides nimetatud uuringutega. Palume lisada nimekirja

Ettepanekuga arvestatakse. Uuringute ulatust

on programmis vastavalt täpsustatud.

25

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

heljumi ja setete uuringu mõju Koovi lahele ja Karala-Pilguse

lahele, sh nn liivamadalale ja sealt tulenevalt kalade

kudemisrändele ning Karala-Pilguse hoiuala linnustikule. Samuti

setete liikumise mõju, sh merekaabli kasutamisaegne võimalike

remonditööde aegne setete liikumise mõju Karala-Pilguse

hoiuala ja Koovi küla rannaalale ja kinnistutele. Märgime, et

Pilguse ja Koovi lahe ühenduskohas merega – Mõndelaiu ja

Otsenina vahel on merevee tase pärast 2005.a jaanuaritormi

vaevalt poole meetri sügavune, madalvee korral kõigest

mõnikümmend sendimeetrit. Süvistustööde, sh ühenduskaabli

rajamiseks vajalike tööde tulemusel vabanevad setted ja heljum

tekitavad olukorra, kus laht võib suure tõenäosusega pea

täielikult sulguda ehk katkeb Pilguse ja Koovi lahe ühenduse

merega. See omakorda toob kaasa lahe kalade huku, sest kalad

ei pääse enam lahte kudema ning seega kaovad lahest. Samuti

toob eelnev endaga kaasa lahe kinnikasvamise meretaimedega

ning pöördumatud muutused nii lahel kui ka selle hoiualal.

Kalade kadumisega kaovad lahest omakorda ka seal pesitsevad

ja elavad veelinnud, kes nendest kaladest toituvad. Märgime

ka, et Pilguse laht ja sellesse suubuv suur lahtede (olemuslikult

on tegu siiski mageveejärvede, mitte riimveeliste

merelahtedega) süsteem on teadaolevalt kõige tähtsam

mageveekalade kudeala Lääne-Saaremaal. Süsteemi kuuluvad

Pussa laht, Süllalaht, Nigu laht, Koplimaa lõugas ja mõned

väiksemad veekogud. Sellele vaatamata on merekaabli

maaletulekukoht kavandatud täpselt risti kalade kudealale

liikumisega ehk kudealale suunduvatel kaladel tuleb igal juhul

ühenduskaableid ületada. KMH programmis on välja toodud, et

kavandatud on kaablid katta või süvistada, kuid on jäetud

arvestamata, et veetaseme kõrgus on lahes kohati vaid mõni

meeter, teatud asukohtades veelgi madalam, mistõttu on

võimatu elektromagnetväljadest tekkivaid mõjusid seeläbi

26

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

tõhusalt leevendada. Eeltoodust tulenevalt palume veelkord

täpsustada KMH programmi vajadusega täiendavalt teostada

uuringud KMH merekaablite mõjust kaladele ning kalade

koelmualale.

23) Palume ka arvestada, et kumulatiivset mõju tuleks uurida

tervikuna kõikide tuuleparkide arendusalade ja merekaablite

osas arvestusega, et arendusalad on valmis ehitatud.

Näitlikustades – kui suurele alale kavandatakse kokku viite

meretuuleparki ja viite merekaablit, siis praegusel juhul on

kumulatiivse mõju hindamisel võetud lähenemine, et viiest

pargist esimese KMH koostamisel tuleb uurida üksnes esimese

pargi mõjusid; teise pargi KMH koostamisel tuleb uurida teise

pargi ning kumulatiivselt esimese pargi mõjusid; kolmanda

pargi KMH koostamisel kolmanda pargi enda ning kumulatiivselt

esimese ja teise jne. Selline lähenemine on aga selgelt

vastuolus kumulatiivse mõju hindamise aluspõhimõtetega –

koheselt tuleb uurida kumulatiivset mõju tervikuna toodud näite

puhul viie tuulepargi osas.

Eeltoodust tulenevalt palume KMH programmi täiendada nii, et

kumulatiivse mõju uurimise käigus uuritakse kõikide

meretuulepargialadelt tekkivat mõju koos merekaablite mõjuga

tervikuna, kusjuures vajalik on võtta arvesse, et

meretuuleparkide ühenduskaablid rajatakse eri aegadel, ehk siis

kumulatiivne mõju on tõenäoliselt kauakestev.

Nõustume, et kumulatiivse mõju hindamine

on oluline osa kavandatava tegevuse

keskkonnamõju hindamisest. Selgitame, et

KMH aruande koostamisel on võimalik

kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse

võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse

sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid

kavandatavaid muid projekte, mis on

jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise

ajaks vähemalt samasse hindamise etappi

ehk on võimalik arvestada teise projekti

kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.

KMH aruandes ei saa hinnata kumulatiivseid

mõjusid planeeringute ja projektide osas, mis

on veel hoonestuloa menetluse algatamise

või KMH programmi etapis ehk välja pole

selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne

lahendus ja maht. Koondina valmib KMH

aruandesse kumulatiivse mõju

eksperthinnang varasemate uuringute,

teaduskirjanduse ning KMH menetluse käigus

teostatavate uuringute põhjal.

Ennekõike on põhimõtteks, et lõplik KMH

aruanne peab arvestama kõigi sarnaste

arendustegevuste raames teostatud samal

ajahetkel avalikult kättesaadavate uuringute

ja mõjuhinnangute tulemustega. KMH

27

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

programmi ptk 5.2.2 on vastavalt

täpsustatud.

24) KMH programmis ei ole määratletud, millist ala peetakse

silmas lähiümbruse ala mõiste kasutamisel. On oluline, et

uuringute teostamine merekaabli ala osas ei anna

informatsiooni selle osas, millised on mõjud ümbruskonnale,

sest ümbruskonda ei ole uuritud. Näitena saab tuua, et KMH

programmis nimetatud mõju mere hüdrodünaamikale (sh

hoovused ja lainetused) mõjutavad kõik kavandatavad

tuulepargid ja merekaablid tervikuna. Samas on selge, et nii

merekaabli asukohas kui ka tuulepargi aladel tekivad muutused

mõjutavad ümbruskonda, sh Pilguse lahte, aga muutuste

modelleerimine on võimalik ainult sellisel juhul, kui on teada,

milline on olemasolev olukord, näitena näiteks Pilguse lahe

hüdrodünaamika. Kui algandmed (so Pilguse lahe

hüdrodünaamika andmed) puuduvad, siis ei ole võimalik

modelleerida tuulepargist tulenevat mõju Pilguse lahe

hüdrodünaamikale. Seega eeltoodud uuringute piirdumine vaid

merekaabli alal või selle lähialal toob kaasa olukorra, kus

esitatakse tulemustena väiteid, mis ei baseeru uuringutele,

kuna vastavaid alusuuringuid ei ole tehtud.

Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite KMH programmile, et

(alus)uuringuid teostatakse vaid merekaabli alal, mitte

merekaablist tervikuna mõjutatud alal, sh nt Pilguse lahel,

Riksu lahel, rannikul jms kohtades, mis on merekaablist

mõjutatud. Teeme ettepaneku, et KMH programmis nimetatud

uuringute osas tehakse lisaks merekaablialal ja selle lähialal

teostatavatele uuringutele ka uuringud nendel aladel, millede

osas hilisemalt esitatakse modelleeringud või kui nendel aladel

avalduvad merekaablist ja tuulikuparkidest kumulatiivselt

Selgitame, et hoovuste ja lainetuse

olemasoleva olukorra väljaselgitamiseks

teostatakse uuringu käigus vastavad

alusuuringud (sh välitööd) eeldatavas

mõjualas sellises ulatuses, kui uuringu

koostaja vajalikuks peab, et anda pädev ja

piisavalt täpne hinnang kavandatava

tegevuse võimaliku mõju ja koosmõju kohta.

KMH programmi on täiendatud, et seejuures

tuleb tähelepanu pöörata ka Pilguse lahele.

Riksu laht (Riksu järv; VEE2095300) on

siseveekogu (looduslik järv), mida meres

toimuv tegevus ei mõjuta.

28

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

tulenevad mõjud. Eeltoodust aladena palume käsitleda

muuhulgas ka Pilguse (Koovi) lahte ja Riksu lahte.

25) KMH programmi koostamisel on võetud eeldus, nagu oleks

mõjualaks üksnes ala, kuhu ulatub kitsalt kavandatavast

tuulepargist tekkiv mõju. Selline lähenemine ei ole

keskkonnakaalutlustest tulenevalt põhjendatud ega õige.

Mõjualaks tuleb arvestada kogu see ala, kuhu kanduvad edasi

kumulatiivne mõju tervikuna. Esitame vastuväite mõjuala

käsitlusele kitsalt kavandatava merekaabliga seonduvalt ning

palume arvestada mõjualana seda ala, kuhu ulatub kõigi

merekaablite, sh arendusalade ja nende merekaablite

realiseerimise korral tekkiv kumulatiivne mõju.

Täpsustame, et käesolev KMH programm ei

käsitle ühegi tuulepargi mõjuala. KMH-s

käsitletakse merekaabelliini rajamise mõju

kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul

kogu REP-iga määratud maaletulekuala

ulatuses. Koosmõju hindamisel arvestatakse

ka teiste arendustega seotud merekaablitega.

26) Lisaks hoiualadele ja nende suhtes tekkivatele mõjudele

tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka maakonnaplaneeringuga

kindlaks määratud rohealadele. Praeguse seisuga ei ole KMH

programmis tähelepanu rohealadele üldse pööratud.

Juhime tähelepanu, et Saare

maakonnaplaneeringuga on määratud

rohevõrgustiku alad. Rohealade mõistet ei ole

maakonnaplaneeringu seletuskirjas

defineeritud ega rohealasid planeeringu

joonistel kajastatud. KMH programmis (ptk

4.10) on käsitletud Saare üldplaneeringuga

kavandatavat rohe- ja sinivõrgustikku.

27) KMH aruande raames tuleb analüüsida ka elektrikaablitest

tekkivat mõju kinnisvarale ning arvestada tuleb ka maismaale

kavandatavate kaablite asukohta, kuna on ilmselge, et isiku

kinnisvarale omab olulist mõju see, kui tema kinnistule või selle

lähedusse on kavandatud arendusala teenindavad

elektrikaablid.

Selgitame, et käesoleva KMH käigus

hinnatakse hoonestusloa taotlusega

kavandatava tegevusega kaasnevat vara

(ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja

sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele)

ning kaudsete mõjude osas erinevaid

keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste

jms). Maismaale kavandatavate kaablite

mõju selgitatakse välja

projekteerimistingimuste menetluse käigus.

29

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

KMH programmi ptk 2.3 täiendatakse vastava

selgitusega. TTJA on samuti seisukohal, et

hoonestusloa menetlus hõlmab

ühenduskaablite rajamist vaid avaliku

veekogu piirides ning maismaal kulgevat

ülekandeliini asukohta täpsustatakse ja

sellega kaasnevaid mõjusid hinnatakse

eraldiseisvate menetlustega. Seetõttu ei ole

tarvilik merekaabli KMH raames hinnata

maismaale kavandatud elektrikaablite mõju

piirkonna kinnisvarale.

28) KMH programmis on esitatud seisukoht, et rannaprotsesse

merekaablid, sh nende ehitusaegne setete liikumine ei mõjuta.

Esitame vastuväite metoodika osas, sest oleme seisukohal, et

rannikuprotsesse käsitlevate uuringute puhul tuleb esmalt

teostada rannikualade osas uuringud, sh selgitada välja millised

on olnud muutused viimaste kümnendite jooksul ja seejärel

teostada modelleeringud, mis tulenevad maailmamere tõusust

ning alles seejärel on võimalik modelleerida rannikut

mõjutavaid protsesse ja seda kuidas ja kus tuleb milliseid

ennetus- ja leevendusmeetmeid kasutusele võtta.

KMH programmis on kirjas, et igasugune

uhtumine ja kaevamine merepõhjas tekitab

sealsete pinnasekihtide segamise ja laiali

kandumise vastavalt tuultele ja hoovustele.

KMH programmi on täiendatud, et seoses

sellega tuleb hinnata nii ehitus- kui ka

kasutusaegset setete liikumist ning selle

võimalikku mõju rannikule.

9. MTÜ Karala-Pilguse

Hoiuala Selts (Liisa

Linna)

04.08.2025

2.1. KMH programmis ei ole ettenähtud uurida kõiki võimalikke

alternatiive merekaabli randumiskoha kohta.

KMH programmis on toodud välja, et hoonestusloa menetluse ja

KMH algatamise otsuse kohaselt ning sellele järgnevate uute

asjaolude ilmnemise tulemusena ei ole EE-LV 4 merekaabli

Edela-Saaremaa–Ventspils trassikoridoril asukohaalternatiive.

Algatamise otsuses olid toodud kaks alternatiivi randumisega

Sõrve.

Selgitame, et KMH programmi algatamisel oli

valikus neli alternatiivi. Erinevate

trassialternatiivide loobumise põhjuseks on

Läti põhivõrgu poolne randumiskoha

täpsustus, mis selgus peale hoonestusloa

taotluse ja keskkonnamõjude hindamise

algatamist. Läti põhivõrk on algatanud

planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni-

Varduva liinile.

30

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

Programmis on selgitatud, et koostamisel oleva EE-LV IV REP-

iga ei ole Sõrve poolsaarele kavandatud põhivõrguga ühendust

ega merekaabli trassialternatiivide 3 ja 4 jaoks maaletulekuala

ja liitumispunkti (perspektiivse alajaama asukohta); vt ptk 3.2.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Sõrve poolsaarelt algavad

trassialternatiivid 3 ja 4 (Joonis 2) reaalselt elluviidavad, st

need ei ole reaalsed ka KMH mõistes.

Avaldaja leiab, et REP-i menetlus on veel pooleli ja puudub

tõsikindel teadmine, et Sõrve ei saa tulla põhivõrgu ühendust.

Asjaolu, et Saaremaal on ettenähtud võrk maismaaliinina ning

selle puhvertsoon ei võimalda kasutada liiniks Sõrve poolsaart,

on asjaolu, millele on esitatud ka vastuväiteid. Ettepanekuid on

tehtud maakaabli kasutamiseks ka kogu saare ulatuses. Teiseks

on võimalik kaaluda ka muid alternatiive.

Näiteks Nasva tööstusliku sadama-ala jääb väljaspoole

looduskaitselisi alasid, hoiualasid ning kaabel saaks liikuda ka

Kura kurgu hoiuala ning Kasti lahe hoiuala vahelt läbi,

puutumata kumbagi hoiuala territooriumit.

Teadupärast ei soovi Läti põhivõrk liituda Dundagas. Seega jääb

KMH programmi sisuliselt ainult 1 kaalutav alternatiiv ning see

ei ole kooskõlas KeHJS § 3 1 lg 1 põhimõttega anda tegevusloa

andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima

lahendusvariandi valikuks.

Avaldaja palub alternatiive käsitleda laiemalt ning mitte

ainuüksi Saaremaal randuvate elektrikaablitena vaid mandile

randuvate kaablitega ning ühtlasi ka mööda mandrit liikuva

elektriühendusega, mis oleks oluliselt turvalisem ka julgeoleku

vaatest.

TTJA hinnangul saab alternatiividena

käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga,

merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi

lahendusi kaablite rajamiseks ning

randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole

KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1

põhimõttega. Alternatiivide võimalikud

erinevad lahendused võivad seisneda nii

asukohas, paigutuses, suuruses, mahus,

protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis

või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline

periood), mh peab arvestama, et

alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel

võetakse arvesse nii nende maksumust,

teostatavust ja eesmärgipärasust.

Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn

0-alternatiiv, mis tähendab kõigist

tegevusvariantidest loobumist.

Selgitame, et kirjas toodud väide „Mõju

Natura aladele tõdetakse ka juba KMH

programmis“ ei ole korrektne. KMH

programmi koostamise käigus viidi läbi

Natura eelhindamine, mis jõudis järeldusele,

et mõju nimetatud Natura aladele ei saa

käesolevas etapis välistada. Põhjuseks on

eelkõige info vähesus. Järgmises etapis

viiakse läbi erinevad uuringud, mis annavad

sisendi Natura asjakohaseks hindamiseks.

Alles seejärel saab öelda, kas kavandatav

tegevus mõjutab Natura alade ja nende

kaitse-eesmärkide seisundit.

31

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

Avaldaja leiab, et Koovi lahel Karala-Pilguse hoiuala Natura ala

ning Riksu lahe hoiuala ja Natura ala vahele sellise hulga

merekaablite planeerimine, nagu seda käesoleval hetkel

erinevates menetlustes kavandatakse, on äärmiselt vale.

Looduskaitselisest seisukohast toovad kavandatavad tegevused

kaasa mõlemale hoiualale pöördumatu kahju, merekeskkonna,

kaitstavate elupaikade, lindude, kalade ja imetajate

populatsiooni hääbumise piirkonnas.

Mõju Natura aladele tõdetakse ka juba KMH programmis.

2.2. KMH käigus tuleb hinnata mõju rannikuäärsete merekaabli

randumiskohta ja selle lähistele jäävate hoonestatud kinnistute

turuväärtusele.

KMH programmis on toodud välja, et „KMH ülesannete hulka ei

kuulu kinnisvara rahalise väärtuse hindamine“. Programmi

kohaselt eeldatakse mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale

vaid ehitustegevusest. Kuivõrd rannikupiirkonna elanikud

kasutavad ala igapäevaselt nii kalapüügiks, rekreatsioonile

(ujumisrannad on välja toodud ka programmi lk-l 33) ning

matkamiseks ja loomade karjatamiseks, siis on vaieldamatult

merekaablitel mõju nii põhjavee kvaliteedile, suplusveele,

kalandusele jne.

Põhjavee kvaliteedi osas tuleb arvesse võtta, et trassi

maabumiskoht ei saa jääda kaitsmata põhjaveega piirkonda,

sest igasugune kaevetöö tooks soolase merevee põhjavette

ning rikuks piirkonna elamute joogiveevarud. Piirkonnas puudub

ühisveevärk! Ilma joogiveeta elamumaad muutuvad sisuliselt

väärtusetuks. Samamoodi on oma mõju ka looduskeskkonna

häiringutel, mida kavandatav tegevus tahes-tahtmata kaasa

toob pikkadeks aastateks, nagu näiteks Pilguse lahe täielik

Selgitame, et KMH aluseks on KeHJS, mis ei

näe KMH käigus ette majanduslike mõjude,

sh kinnisvara turuväärtuse ja selle võimaliku

muutuse hindamist. Mõju inimese varale KMH

mõistes tähendab vara (ehitiste, maa)

otsest/füüsilist mõjutamist ja sellega seotud

piiranguid (nt maakasutusele) ning kaudsete

mõjude osas erinevaid keskkonnahäiringuid

(nt müra, õhusaaste jms). Kinnisvara

turuväärtuse ja selle muutuste määramine on

majandusvaldkond, mille eest loodusteaduste

või keskkonnakaitse valdkonna haridusega

(vt KeHJS § 15 lg 1 p 1) KMH juhtekspert ei

saa vastutust võtta.

Selgitame, et kaitsmata põhjaveega piirkonna

olemasolu ei välista objektide rajamist.

Kaablitrass paigaldatakse rannikul 1,5-3 m

sügavusele. KMH käigus hinnatakse

kavandatava tegevuse mõju ka põhjaveele,

sh joogiveele. On elementaarne, et ehitustöid

kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb

teostada erilise hoolikusega, vastavad

32

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

sulgumine, mürgiste ainete (fosfor, elavhõbe jne) sattumine

vette ja sedakaudu ka toidulauale.

Arusaamatuks jääb miks on välistatud mõju rannikuäärsete

kinnistute väärtusele kui ühele enamike põhiõigust

(omandiõigust) riivavale asjaolule.

nõuded ja leevendusmeetmed esitatakse

KMH aruandes.

KMH käigus hinnatakse muuhulgas ka setete

liikumise mõju, uuritakse toitainete ja ohtlike

ainete sisaldust merepõhjasetetes ning

sellega kaasnevat mõju. KMH programmi

täiendatakse, et tuleb hinnata setete

liikumise mõju Pilguse lahe suudmealale.

Ilma uuringute ja pädevate

eksperthinnanguteta ei ole KMH programmi

etapis alust eeldada Teie kirjas nimetatud

mõjude avaldumist.

2.3. Ornitoloogilistele uuringutele tuleb seada täpsemaid ja

põhjalikumaid nõudeid.

Programmis on toodud, et „merekaabli paigaldamisega seoses

võib kanduda heljum linnuala merealadele ning mõjutada

kaablipaigalduse perioodil mereelustikku ning linnustiku

toitumistingimusi. Samuti kaasnevad seoses ehitustöödega

häiringud rannikualal peatuvatele ja pesitsevatele lindudele ning

linnuala merealal viibivatele lindudele. Merekaabli

randumispaiga piirkonnas pole linnuala kaitse-eesmärgiks

olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid neid välistada ei

saa. Juhul, kui merekaabel linnuala ei läbi ning selle

maabumispaik jääb linnualast väljapoole, siis on mõju tsooni

jäävate elupaikade pindala väike ning ebasoodsat mõju kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu.“

Avaldajale on teada, et randumispaigas on samuti kaitsealuste

linnuliikide elupaigad (on üsna eluvõõras arvata ka et kahe

Natura linnuala vahelisel väiksel rannaosal neid ei oleks) ning

on äärmiselt asjatundmatu väita, et mõju tsooni jäävate

Selgitame, et Teie kirjas toodud väljavõte

KMH programmist puudutab konkreetselt

võimalikku mõju linnuala kaitse-

eesmärkidele. Ekslik on Teie kirjas esitatud

väide, nagu arvaks programmi koostaja, et

linnualade vahelisel alal rannikul kaitsealuste

jm linnuliikide elupaiku ei asu. Linnustiku

uuring hõlmab ka kahe linnuala vahele jäävat

rannikulõiku.

Juhime tähelepanu, et KMH programmi ptk-s

4.4.5 on juba kirjas, et Natura eelhindamise

etapis ei saa välistada ebasoodsat mõju

Karala-Pilguse linnualale seoses

elektriühenduse rajamisega ning seetõttu

tuleb KMH raames läbi viia Natura

asjakohane hindamine nimetatud linnuala

osas.

KMH programmi täiendatakse, et

merepõhjasetete liikumise hinnangu

33

Jrk

nr

Asutus/isik, kirja

kuupäev ja

number

Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/

ettepanekuga arvestamise kohta

elupaikade pindala on väike ning ebasoodsat mõju kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu.

Palume igal juhul seada põhjalikud uuringutingimused mõjule

linnustikule ning sealjuures palume eelviidatud eksitavad väited

programmist eemaldada.

Programmis on toodud, et Natura eelhindamise etapis ei saa

välistada ebasoodsat mõju Riksu ranniku linnualale seoses

elektriühenduse rajamisega ning seetõttu tuleb KMH raames

läbi viia Natura asjakohane hindamine nimetatud linnuala osas.

Sama tuleb kindlasti lisada Karala-Pilguse linnuala kohta. Nimelt

on avaldaja veendunud, et lisanduv ehitustööde heljum

koosmõjus SWE merekaabli heljumi ja merepinnasega, mis

smuutistatakse vette, ummistavad täielikult Pilguse lahe

suudme.

koostamise käigus tuleb analüüsida ka

võimalikku mõju Pilguse lahe suudmealale.