Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-4/25/11193-3 |
Registreeritud | 01.10.2025 |
Sünkroonitud | 02.10.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-4 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses |
Toimik | 7.2-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Elering AS |
Saabumis/saatmisviis | Elering AS |
Vastutaja | Pärtel Keskküla (Users, Merendusteenistus, Laevateede ja sadamate osakond, Laevateede üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtade ja arvamuste ning nendega arvestamise kohta
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
Asjaomaste asutuste seisukohad
1. Keskkonnaamet,
25.07.2025 nr 6-
3/25/13338-2
Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja
piisav, kui KMH programmi täiendamisel arvestatakse järgmiste
ettepanekutega:
1. Alaptk-i 3.2 joonisel 10 on kujutatud kaabli võimalik
maaletulekuala, lähtudes Eesti-Läti neljanda elektriühenduse
riigi eriplaneeringu (REP, koostamisel) kavandatud alajaamade
asukohaalternatiividest. Samas on KMH programmi lk 35
öeldud: „Mõjude hindamise ja uuringute/ekspertarvamuste
teostamise käigus tuleb arvestada, et hoonestusloa taotluses
toodud merekaabli randumiskoht on esialgne ning randumiskoht
võib muutuda sõltuvalt sellest, milline alajaama asukoht REP-
iga valitakse. Seega, kuni REP-iga ei ole alajaama asukohta
otsustatud, tuleb anda hinnang olukorrale, kus merekaabli
randumiskoht võib olla kogu maaletulekuala ulatuses.“
Seega ei ole KMH programmis korrektne vähemalt trassi
põhjaosas kirjeldada tegevuse võimaliku asukohana ja seega ka
mõjualana vaid esialgset trassi randumiskohta (nt KMH
programmi joonisel 23) ning anda sellest lähtuvaid kaugusi
linnu- ja loodusaladest (nt KMH programmi lk 60 – Riksu
ranniku loodusala jääb merekaabli trassikoridori
maabumispiirkonnast 100 m kaugusele) või kirjeldada selle
randumiskoha ümbruskonna keskkonnaseisundit (näiteks
randumiskoha ümbruskonna taimestik KMH programmi alaptk-s
4.9).
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on
läbivalt täpsustatud, kus see on asjakohane.
2
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
2. Alaptk-s 4.3.3 on selgitatud, et kaablitrass paikneb
Kihelkonna lahe rannikuveekogumis. KMH programmi joonisel
17 on võimalik näha, et pool trassi paikneb väljaspool seda.
Juhime tähelepanu, et rannikuvee piirest väljapoole jääv ala
kuulub HELCOM-i alambasseini Ida-Gotlandi basseini, mistõttu
mereala ning selle seisundi kirjeldamisel tuleb lähtuda HELCOM
ajakohastest aruannetest. Palume KMH programmi (sh joonist
17) korrigeerida.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.3, sh joonist 17, on vastavalt
korrigeeritud ja täiendatud.
3. Lk 49 on merepõhja elupaigatüüpe käsitlevad kirjandusviited
võrdlemisi vanad (aastatest 2014 ja 2016). Märgime, et
hetkeseisu värskeim ülevaade mereelupaigatüüpide ja ka EL
looduse taastamise määruses käsitletud mereelupaigatüüpide
kohta on leitav Keskkonnaseire infosüsteemi KESE seiretööst
koodiga ST00003250 „Loodusdirektiivi I lisa mereelupaikade
seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse
mereelupaikade piiritlemine“. Palume täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.7 on vastavalt täiendatud.
4. Alaptk-s 4.4.3 on kirjeldatud mõjuala ulatus (kaudsete
mõjude korral võib hinnanguliselt ulatuda kuni 1 km kauguseni)
ja nimetatud mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustiku alad –
Kura kurgu linnuala, Riksu ranniku linnuala ja loodusala, Karala-
Pilguse linnuala ja loodusala. Samas KMH programmi alaptk-s
4.4.4 on lisaks eelnimetatutele käsitletud ka 7 km kaugusel
asuvat Vesitükimaa loodusala. Puudub selgitus, miks KMH
programmi alaptk-s 4.4.5 eelhinnatakse mõju Vesitükimaa
loodusalale, aga mitte 8,7 km kaugusel asuvatele Kaugatoma-
Lõu lahe linnualale ja Kaugatoma-Lõu loodusalale. Ka
Vesitükimaa loodusala ei jää kirjeldatud mõjualasse.
Samuti on alaptk-s 4.5.1 käsitletud trassikoridorist 8,5 km
kaugusel olevat Rahuste looduskaitseala ja 11 km kaugusel
Märkusega arvestatakse. Selgituseks, et
varasemate uuringute põhjal on programmis
täpsustatud kaudse mõju ala eeldatavat
ulatust ja arvestatud selleks 2 km.
Programmis käsitletakse sellesse ulatusse
jäävaid Natura alasid ja kaitstavaid alasid.
Programmi ptk 4.4.3 on lisatud: Mõjuala
ulatust ja mõju olulisust täpsustatakse
uuringute ja KMH aruande koostamise
käigus. Kui mingitel asjaoludel selgub, et
kaudne mõju võib ulatuda kaugemale, siis
käsitletakse seda vajalikus ulatuses.
Programmi ptk 4.4.3, 4.4.4, 4.4.5 ja 4.4.6
ning 4.5 on vastavalt korrigeeritud.
3
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
olevat Sääre looduskaitseala, kuigi need jäävad tegevuse
mõjualast välja.
Arvestades eelnevat oleks korrektne KMH programmis käsitleda
ka Kaugatoma-Lõu lahe linnuala ja Kaugatoma-Lõu loodusala.
Palume KMH programm üle vaadata ja täiendada.
5. Alaptk-s 4.4.3 on mõjuala ulatuse kirjeldamisel öeldud:
„Looduslikust foonist kõrgem heljumisisaldus võib kanduda
kaablitrassist sadu meetreid, äärmuslikel juhtudel isegi
kilomeetreid eemale. Liivi lahe meretuulepargi veekvaliteedi
uuringu kohaselt võib looduslikust foonist kõrgem
heljumisisaldus kanduda merekaabli paigaldamise alast mõne
kilomeetri kaugusele.“ Kui heljum võib kanduda „kilomeetreid
eemale“ ja „mõne kilomeetri kaugusele“, siis mille põhjal on
KMH programmi alaptk-i 4.4.3 samas lõigus mõjuala ulatuseks
määratud kuni 1 km? Palume üle vaadata ja täpsustada.
Märkusega arvestatakse. Programmi ptk
4.4.3 on vastavalt täpsustatud.
6. Alaptk-s 4.5 tuleks käsitleda ka projekteeritavaid
kaitseobjekte, sh kavandatavat Irbe madaliku looduskaitseala1
(jääb u 800 m kaugusele merekaabli trassikoridorist). Samuti
arvestada, et Riksu ranniku hoiuala kaitse-eesmärkide hulka on
kavas lisada liivamadalad (1110) ja karid (1170), hoiuala
kaitse-eesmärkide muutmine on energeetika- ja
keskkonnaministri käskkirjaga algatatud2. Palume eelnimetatu
alusel täiendada KMH programmi, sh KMH programmi alaptk-s
5.2.3 (mõjutatavad keskkonnaelemendid) toodud nimekirja.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on
lisatud ptk 4.5.5. Projekteeritavad kaitstavad
loodusobjektid ning täiendatud ptk 5.2.3.
1 Irbe madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise ettepanek koos lisadega on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.07.2022 nr 7- 9/22/14056 all, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=94801aea-3668-42e1-ab45-9b6a4967b366 2 Energeetika- ja keskkonnaministri 26.03.2025 käskkiri nr 1-2/25/140 „Kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muutmise menetluse algatamine“, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=db9313c5-86eb-4762-bd13-b1638d949daf
4
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
7. Tabel 9 nimetab valdkonna „Lõhkemata lõhkekehad ja muud
ohtlikud objektid“ juures, et KMH raames selgitatakse
olemasolevate andmete ja allveearheoloogilise uuringu
tulemusena, kas trassikoridori asukohas võib paikneda
lõhkekehi või muid ohtlikke objekte, millest lähtuvalt võib
tekkida vajadus trassi nihutada. Märgime, et kaablitrassi
nihutamise vajadus võib tekkida ka muudel põhjustel (nt
merepõhja elupaigatüübid jm), sama on nimetatud ka KMH
programmi alaptk-s 2.4. Palume tabelit 9 täpsustada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.2.2 ja tabel 9 on vastavalt täiendatud.
8. Lähtudes käesoleva kirja punktis 1 toodust ei selgu KMH
programmi alaptk-st 2.4 ega ptk-st 5 üheselt, kuidas trassi
põhjaosas mõjusid hinnatakse, sh uuringuid või modelleeringuid
läbi viiakse. Nt KMH programmi tabeli 9 kohaselt on vajalik
merepõhja elustiku ja elupaikade täpsustamiseks vajalikud
välitööd. Kuid millises ruumilises ulatuses need uuringud
tehakse? Kui puudub teadmine randumiskoha osas, siis
kindlasti ei saa piirduda vaid esialgsesse randumiskohta viiva
trassiga (seda eriti, kui kavandamisel on Riksu ranniku hoiuala
kaitse-eesmärkide hulka arvata ka merelised elupaigatüübid).
Sama kehtib paljude teiste tabeli 9 valdkondade kohta, kus on
väliuuringud või modelleeringud vajalikud (geoloogia,
veekvaliteet). Palume üle vaadata.
Märkusega arvestatakse. Kaablikoridori
põhjaosas on uuringualana määratud
lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-
LV IV REP-is kavandatud merekaabli
maaletulekualaga. Programmi ptk 5.2.2 on
vastavalt täiendatud (sh lisatud eeldatava
uuringuala joonis).
9. Tabelis 9 on nimetatud, kas on vajalik teostada uuring või
anda eksperthinnang. Paraku mõningates valdkondades ei selgu
vajaliku uuringu maht ja osadel juhtudel ka põhjendatus. Nt on
ette nähtud veealuse müra uuring: „Selgitada loodusliku ja
tehisliku (merekaabli paigaldustööde) veealuse ümbrusmüra
tase merekaabli mõjupiirkonnas.“ Milliste meetoditega tuleb see
olemasolev müratase välja selgitada – kas kogu kaablitrassi
ulatuses tuleb teha veealuse müra mõõdistused, kui pika aja
jooksul? Või nt kalastiku uuring, KMH programmi tabelis 9 on
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
5
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
toodud: „Selgitada EE-LV 4 trassikoridori mõjualal välja
kalastiku koosseis, võimalikud kudealad ja rändeteed.“
Programmist ei selgu nõutud kalastiku uuringu metoodika,
näiteks kas on vaja teha mingis mahus katsepüüke. Palume
KMH programmi tabel 9 üle vaadata ja täiendada.
10. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja geoloogia“ kohta
toodud: „Teostada merepõhja setete analüüs toitainete
sisalduse ja mürgisuse (raskmetallid, TBT, PAH) taseme
hindamiseks.“ Täpsustame, et KMH käigus peab analüüsima,
kuivõrd võib setete töötlemine paisata vette toitaineid, lähtuvalt
analüüsi tulemustest võib olla vajalik settes ka P eri
fraktsioonide määramine.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
11. Tabelis 9 on valdkonna „Veekvaliteet“ kohta toodud:
„Heljumi leviku modelleerimiseks vajalikud välitööd lainetuse,
hoovuse ja hägususe (heljumi) mõõtmiseks.“ Juhime
tähelepanu, et vee kvaliteedi (sh heljum) ja hüdrodünaamika
uuringute planeerimisel tuleb lähtuda Tallinna Tehnikaülikooli
poolt välja töötatud metoodikast „Metoodika mõju hindamiseks
hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh vee kvaliteedile)
meretuuleparkide rajamisel“3. Täpsustame, et KMH käigus tuleb
käsitleda, kas kavandatav tegevus võib mõjutada veekogumite
seisundit ning seeläbi merestrateegia raamdirektiivi
2008/56/EÜ4 (MSRD) ja Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava 2022-2027 eesmärkide saavutamist
(tegevusega lisanduv toitainete ja saasteainete koormus
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
3 Kättesaadav Keskkonnaameti veebilehelt: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)
6
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
võrreldes muu koormusega). Palume KMH programmi
täiendada.
12. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja elustik ja elupaigad“
kohta toodud: „Välitööd merepõhja loomastiku ja taimestiku
ning merepõhja elupaikade täpsustamiseks“. Täpsustame
siinkohal, et KMH käigus tuleb käsitleda Loodusdirektiivi lisa I
elupaigatüüpe, MSRD laiasid elupaigatüüpe, HELCOM HUB
biotoope ja HELCOM Red List biotoope, ja palume KMH
programmi täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem 9) on vastavalt täiendatud.
13. Alaptk-s 5.3 (lk 106) on esitatud KMH-sse kaasatavate
ekspertide pädevusnõuded. KMH programmi kohaselt peavad
KMH-sse kaasatavad eksperdid omama kas magistrikraadi või
sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni taset vastaval erialal
(hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat töökogemust, mis on
seotud hinnatava valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul
osalenud vähemalt ühel korral keskkonnamõjude hindamise või
analoogilise protsessi eksperdirühma töös hinnatava valdkonna
eksperdina.
Märgime, et KMH programmis nimetatud ekspertide
pädevusnõuded ei ole piisavad. KMH programmi järgi võib
eksperdirühmas osaleda iga vastava eriala (hinnatavas
valdkonnas) hariduse ja eelneva valdkondliku töökogemusega
spetsialist. Seejuures ei ole määratud, mida valdkondliku
töökogemusena täpsemalt silmas peetakse. Arvestades KMH
programmi sõnastust, ei pea eksperdirühma liikmetel olema
varasemat KMH või analoogilises protsessis eksperdirühma töö
kogemust ehk piisab, kui on kas töö- või eksperdirühma töö
kogemus ehk üks neist. Ning ka eksperdirühma töö kogemuse
olemasolul piisab ühest KMH-st või mõnest analoogilisest
eksperdirühma töö kogemusest viimase viie aasta jooksul.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.3 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
7
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
Leiame, et eksperdirühma liikmetel peaks olema hinnatava
valdkonnaga seotud haridus ja töökogemus kui ka
eksperdirühma töös osalemise kogemus (nt viimase viie aasta
jooksul kahel korral). Natura hindamise eksperdi
pädevusnõuete määramisel saab lähtuda looduskaitseseaduse
§-s 69 5 sätestatust. KMH juhtekspert peab omama
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 14 lg 1 kohast KMH litsentsi. Palume üle vaadata.
2. Kliimaministeerium,
25.07.2025 nr 6-
3/25/16-7
Kliimaministeerium tutvus KMH programmi eelnõuga
(Skepast&Puhkim OÜ töö nr 25000013, 22.05.2025) ning esitab
selle kohta järgmised ettepanekud ja märkused.
1. Palume esitada KMH programmi peatüki 4.3.3 (lk 43)
rannikuveekogumite seisundi osa tekst selgemas ja ladusamas
sõnastuses, kuna jääb mulje, et see on otse seisundi
vahehinnangu tabelist kopeeritud. Sellisel kujul (sh kasutades
liigselt lühendeid) ei ole tekst piisavalt arusaadav ega
lugejasõbralik, eriti laiema auditooriumi jaoks.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.3 on vastavalt korrigeeritud.
2. Lisaks juhime tähelepanu, et Kihelkonna lahe
rannikuveekogumit seirati 2024. aastal (nii ökoloogiline kui ka
keemiline seire). Kuigi 2024. aasta pinnaveekogumite seisundi
vahehinnang ei ole veel kinnitatud, on olukorra kirjeldamiseks
võimalik kasutada seirearuannetes esitatud värskemaid
tulemusi. Aruanded on avalikult kättesaadavad keskkonnaseire
infosüsteemis KESE5. Võimalik sõnastus programmis võiks olla
näiteks järgmine: „Kihelkonna lahe rannikuveekogumi
koondseisundit võib viimaste andmete põhjal (2024)
klassifitseerida halvaks keemilise seisundi tõttu. Head keemilist
seisundit ei saavutatud, kuna elavhõbeda sisaldus kalades
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.3 on vastavalt täiendatud.
5 https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=45921780&monitoringWorkUid=34960832 ja https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=44070511&monitoringWorkUid=34739263
8
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
ületas keskkonnakvaliteedi piirnormi. Ökoloogilise seisundi
seireandmete (2024) põhjal klassifitseerub rannikuveekogum
seisundiklassi kesine. Kui varem (2018) määras kesist seisundit
põhjaloomastik, siis viimase seireaasta andmete põhjal
klassifitseerus keskkonnaolude tõttu klassi kesine fütoplankton.
2024. aasta juunikuu läänesaarte piirkonna tavapärasest
kõrgem merevee temperatuur soodustas sinivetikate massilist
õitsengut, mille tulemusena olid fütoplanktoni näitajate
väärtused kõrged ning mõjutasid märkimisväärselt seireaasta
hinnangut. Teiseks piirkonna probleemiks on toitainete sisaldus
ja nende kandumine hoovustega“.
3. Vastavalt veeseaduse § 61 lõikele 1 kasutatakse
pinnaveekogumi ja territoriaalmere keemilise seisundi klassi
määramiseks seaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi
piirväärtusi ja nende kohaldamise meetodeid. Keemilise
seisundi näitajad ja rannikuveele kehtivad piirväärtused on
esitatud keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 286.
Põhjasettes sisalduvate näitajate hindamisel peaks eelkõige
lähtuma nimetatud määrusest. Samas ei ole enamiku
programmi peatüki 4.3.4 tabelis 4 toodud näitajate puhul
määruses nr 28 veel põhjasette piirväärtusi kehtestatud.
Sellisel juhul on asjakohane tugineda keskkonnaministri
28.06.2019 määrusele nr 26, mis käsitleb pinnast7. Selguse
huvides teeme siiski ettepaneku lisada vastav selgitus teksti.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.4 on vastavalt täiendatud.
4. Peatükis 4.3.4 (lk 46) on kirjas, et kuna merekaablite
paigaldamisel toimub setete liigutamine, võib selle käigus
toimuda ohtlike ainete sattumine setetest veesambasse. Lisaks
programmis viidatud projektile „Väinamere geoloogiline
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.4 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on
vastavalt täiendatud.
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006
9
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
kaardistamine“ on Eesti Geoloogiateenistus koostanud ka
Läänemere avaosa piirkonna uuringu „Eesti Läänemere avaosa
põhjasetete keskkonnaseisundi hindamise metoodika
rakendamine ja alusandmete kogumine“8. Selles juhitakse
tähelepanu, et keskkonnaseisundi hindamisel, muutuste
prognoosimisel ja erinevate tegevuste planeerimisel tuleks
arvesse võtta põhjasetete mobiilse ehk potentsiaalselt
eutrofeerumist põhjustava fosfori sisaldust. Seetõttu teeme
ettepaneku lisaks ohtlikele ainetele arvestada ka
fosforisisaldusega setetes ning palume lisada vastav analüüs
programmi tabelis 9 nimetatud uuringute hulka. Olenevalt
tulemustest võib järgmistel etappidel osutuda vajalikuks
hinnata, kuivõrd see võib mõjutada veekvaliteeti.
5. Peatüki 4.3.9 (lk 53) teises lõigus on Saare Wind Energy
kavandatava meretuulepargiala kalastiku uuringu koostajaks
märgitud Tartu Ülikooli Mereakadeemia, kuid korrektne on Tartu
Ülikooli Eesti Mereinstituut.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.9 on vastavalt korrigeeritud.
6. Peatükis 5.2.3 (lk 105) nimetatud mõjutatud
keskkonnaelementide nimekirjas palume asendada „laevaliiklus
ja meresõiduohutus“ järgnevaga: „meresõiduohutus, sh
laevaliiklus ja taristu“.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.2.3 on vastavalt korrigeeritud.
7. Merepõhja elustiku ja elupaikade käsitlemisel soovitame
võtta arvesse ka valdkonna värskeima projekti „Loodusdirektiivi
I lisa mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse
taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ täpsustatud
modelleerimistulemusi, mis on kättesaadavad keskkonnaseire
infosüsteemis KESE (töö nr ST00003250). Uuringu raames on
muuhulgas hinnatud EL Looduse taastamise määruse (LTM, (EL)
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
8 https://fond.egt.ee/fond/egf/9919
10
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
2024/1991) eesmärke ja modelleeritud vastavate
elupaigatüüpide rühmade levikut Eesti merealal. KMH käigus
merepõhja elustiku ja mereelupaigatüüpide käsitlemisel tuleks
arvesse võtta ka nimetatud uuringu tulemusi. Lisaks
merestrateegia eesmärkidele (vt tabel 9, valdkond „Merepõhja
elustik ja elupaigad“) hinnata, kas ja mil määral võib
merekaabli rajamisega kaasnev mõju (häiring/kadu) takistada
teiste kehtivate õigusaktide, sh LTM-i eesmärkide saavutamist.
8. Tabelis 9 on märgitud, et välitööd tehakse veekvaliteedi
uuringu (heljumi leviku modelleerimiseks) ning merepõhja
elustiku ja elupaikade uuringu puhul. Kas teistes
mõjuvaldkondades hinnangute andmisel välitöid ei tehta, st kas
mõju hinnangud (uuringud ja eksperthinnangud) antakse
olemasolevate andmete põhjal?
Selgitame, et välitööd viiakse läbi ka
allveearheoloogilise uuringu käigus
(sonariuuring) ja merepõhja geoloogia
uuringu käigus (sh proovivõtt
merepõhjasetetest laborianalüüside
tegemiseks). Ei pea vajalikuks programmis
eraldi märkida, et tegemist on välitöödega,
sest neid uuringuid teisiti teha polegi
võimalik.
Teistes valdkondades antakse
ekspertarvamused ja hinnatakse mõju
olemasolevate ja järgmises etapis tehtavate
uuringute põhjal.
Enne ehituse algust viiakse välitööna läbi ka
lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike
objektide magneto- ja gradiomeetria
uuringud.
9. Programmis toodud uuringute tabelis (tabel 9, lk 108) on
meretranspordi ja taristu valdkonna kohta selgitusena toodud,
et sisuks on merekaablite rajamisega seonduv mõju
laevaliiklusele ja meresõiduohutusele ning julgeolekuga
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täpsustatud.
11
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
seonduvad aspektid. Palume täpsustada sisukirjelduses taristu
teemat, mil määral ja mida uuritakse.
10. Palume lisada programmi peatükki 3 seonduva strateegilise
planeerimisdokumendina Eesti merestrateegia9 ning KMH käigus
hinnata, kas kavandatavate tööde elluviimine võib mõjutada
Eesti merestrateegia eesmärkide täitmist ja millisel määral.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
3.1 on vastavalt täiendatud.
3. Muinsuskaitseamet,
28.08.2025 nr 5-
14/1725-1
KMH programmi eelnõus tuleb täiendada veealuse
kultuuripärandi käsitlust ja mõjuallikaid. Palume täiendada KMH
programmi järgnevalt:
1) Peatükk 4.3.11. Veealuse kultuuripärandi mõiste ja selle
kaitsepõhimõtete järgimine. Eesti on liitunud UNESCO 2001.
aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, millega
on võetud kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid
veealuse kultuuripärandi kaitseks ja säilitamiseks, kasutades
selleks parimaid olemasolevaid vahendeid.
Konventsiooni kohaselt hõlmab veealune kultuuripärand kõiki
inimese olemasolu kultuurilisi, ajaloolisi või arheoloogilisi jälgi,
mis on olnud vähemalt 100 aastat täielikult või osaliselt,
ajutiselt või püsivalt vee all. Konventsioonist tuleneb ka
põhimõte, et veealust kultuuripärandit tuleb säilitada eelistatult
in situ, st selle algses asukohas.
Uute tegevuste kavandamisel tuleb selgelt arvestada veealuse
kultuuripärandi olemasoluga ning tagada selle säilimine in situ.
Allveearheoloogilised väljakaevamised ja teisaldamine võib tulla
kõne alla üksnes juhul, kui tegemist on täielikult mattunud
vraki või muu objektiga, mille olemasolu selgub alles
ehitustööde käigus.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.11 on vastavalt täiendatud.
9 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia
12
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
2) Peatükk 5.2.1. Palume lisada mõjuallikatena merepõhja
füüsiline häirimine ja ehitustööd merepõhjas, mis kaasnevad
merekaabli paigaldamisega. Need tegevused on otseselt seotud
merepõhjas paikneva veealuse kultuuripärandi võimaliku
mõjutamisega ning võivad põhjustada sellele pöördumatuid
kahjustusi.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.11 ja ptk 5.2.1 on vastavalt täiendatud.
4. Majandus- ja
Kommunikatsiooni-
ministeerium,
24.07.2025 nr 13-
4/2577-2
Tutvunud esitatud KMH programmiga ja lähtudes valdkonna
pädevusest märgime, et kavandatav tegevus ja KMH programm
ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringuga (EMP).
Täiendavalt märgime:
1. KMH programmi ptk 4.2.2. on kirjeldatud maanteed ja
laevateed, kuid ei ole välja toodud EMP kohast veeliiklusala.
Palume programmi täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.2.2 on vastavalt täiendatud.
2. Palume KMH programmis läbivalt ära muuta lähtematerjalide
viited üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ja Eesti mereala
planeeringule ning selle alusuuringutele. Antud planeeringud ja
uuringud on kättesaadavad veebilehelt riigiplaneering.ee.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on
läbivalt vastavalt korrigeeritud.
KMH programmi asjakohasuse osas märgime, et programmi
peatükk 4, mis käsitleb eeldatavalt mõjutatava keskkonna
kirjeldust, on väga mahukas ja põhjalik. Kuigi põhjalikkus on
teatud juhtudel põhjendatud, sisaldab see osa ka teemasid, mis
ei ole seotud kavandatava tegevusega – merekaabli
paigaldamine, ning infot, mis ei lisa KMH programmile sisulist
väärtust. Näiteks 4.17 põhjaveekogumite seisundid, 4.23
üleujutusohuga seonduvalt ohtliku merevee taseme kõrgused
üle Eesti erinevates linnades, 4.24.1 sademete 30-aastased
kliimanormide muutused jne. Soovitame KMH programmi
koostamisel keskenduda eelkõige olulistele ja asjakohastele
keskkonnamõjudele ning vältida mittevajaliku või kõrvalise
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
Programmi ptk 4 on ettepanekust lähtuvalt
korrigeeritud, kus see on programmi koostaja
arvates asjakohane ja põhjendatud.
13
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
teabe lisamist, mis võib programmi üle koormata ja raskendada
selle eesmärgipärast kasutamist.
5. Terviseamet,
15.07.2025 nr 9.3-
4/25/13259-3
Ettepanekuid programmile ja KMH ekspertrühma koosseisule
ametil ei ole.
Võetud teadmiseks.
6. Transpordiamet,
24.07.2025 nr 7.2-
4/25/11193-2
Teatame, et Transpordiametil ei ole vastuväiteid Elering AS
Eesti-Läti neljanda merekaabli keskkonnamõju hindamise
programmile.
Võetud teadmiseks.
Juhime tähelepanu, et valdav osa laevaliiklusest käsitletavas
piirkonnas ei kulge navigatsioonikaartidel näidatud laevateedel.
Infot laevaliikluse paiknemise ja tiheduse kohta saab mh
Andmete Teabeväravast
(https://andmed.eesti.ee/datasets/laevaliikluse-tihedus).
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.2.2 on vastavalt täiendatud.
KMH eksperdirühma koosseisu sobivuse kohta ei olnud võimalik
seisukohta kujundada, kuna programmi eelnõu kohaselt valib
arendaja KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet
koostatava KMH eksperdi alles järgmises etapis. Palume
kooskõlastada laevaliiklusele ja meresõiduohutuse mõjude
hindamise eksperdi isik Transpordiametiga.
Ettepanek on arvestamiseks uuringute ja
KMH aruande etapi hanke läbiviijale ning
KMH aruande koostamise juhteksperdile.
7. Tarbijakaitse ja
Tehnilise
Järelevalve Amet,
28.07.2025 nr 16-
7/24-06603-051
Käesolevaga esitab TTJA oma seisukoha ning tähelepanekud
KMH programmile:
1. Ajakohastada KMH programmi avaliku väljapaneku järgselt
menetluskäigu ajakava peatükis 6.2. „KMH läbiviimise eeldatav
ajakava“ toodud ajavahemikke.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
6.2 on vastavalt ajakohastatud.
2. Peatükis 2.5.4. „Kaabli paigaldamine maaletulekukohas“ on
märgitud järgmist: „Vältimaks olulise negatiivse mõju
avaldumist kaitstavatele aladele, rannikuelupaikadele ja -
elustikule käsitletakse KMH-s merekaabelliini rajamise mõju
kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul kogu
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
2.5.4, ptk 3.2 ja ptk 5.2.2 on vastavalt
täiendatud.
14
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
maaletulekuala ulatuses.“ Peatükis 3.2 on jooniselt 10 näha, et
kaabli võimalik maaletulekuala Edela-Saaremaal on ca 12 km
ulatuses. Täpsustada KMH programmis, millist vahemaad või
perimeetrit on mõeldud maaletulekukoha mõjualana või lisada
peatükki selgitus, et täpset ulatust, sh olulise keskkonnamõju
seisukohast, kirjeldatakse KMH aruandes.
3. Märkida joonisele 8 „Planeeritavad lautrikohad, supelrannad
ja puhkealad ning juurdepääsud kallasrajale EE-LV 4 merekaabli
trassikoridori maaletulekukoha piirkonnas. Allikas: Saaremaa
valla üldplaneeringu II eskiislahendus (seisuga detsember
2024)“ paremaks loetavuseks ka merekaabliga koormatav ala
või markeerida eraldi kaablite randumiskoht.
Ettepanekuga arvestatakse. Joonist 8 on
vastavalt täiendatud.
Avalikult väljapanekult laekunud arvamused
8. MTÜ Koovi
Külaselts (Tuulikki
Laesson)
MTÜ Elurikkuse
Kaitse (Neeme
Nõmme)
27.07.2025
MTÜ Koovi Külaselts ja MTÜ Elurikkuse Kaitse esitavad
järgmised vastuväited ja ettepanekud Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse (EE-LV4) merekaabli hoonestusloa KMH
programmi osas:
1) KMH programmis on toodud neli erinevat alternatiivi,
milledest kaks algavad Koovi külast ja jõuavad Lätti – vastavalt
Ventspilsi ja Dundagasse; ja kaks Mõntu sadamast ja jõuavad
Lätti- vastavalt Ventspilsi ja Dundagasse. Esmalt on
arusaamatu, miks on jäetud kajastamata võimalik merekaabli
randumiskoht Lõmala piirkonnas, nimelt on üheks jätkuvalt
alternatiivseks elektrialajaama asukohaks Lõmala ja seega
peaks olema ka merekaabli randumise asukoht vastava
elektrialajaama lähedal. Märgime, et eriplaneeringu jooniselt
puudub Mõntu lähedal paiknev alajaam, kuid eeldama peaks, et
alajaam paikneb mõistlikus kauguses maabumiskoha lähedal
(eriplaneeringu menetluse käigus on tehtud ettepanek näha
Sõrve poolsaarele ette alajaama asukoht). On oluline märkida,
Vastuväitega arvestatakse. KMH programmi
on täiendatud ning määratud kaablikoridori põhjaosas uuringualana lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-LV IV REP-is kavandatud merekaabli maaletulekualaga.
15
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
et varasemalt on Eesti-Läti ühenduse puhul lähtutud eeldusest,
et merekaabli nn randumiskoht paikneb ka Lõmala piirkonnas,
mis on nähtav kaardirakenduse lillaga triibutatud ala
paiknemisest.
Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite, et KMH programmis ei
ole alternatiivina käsitletud merekaabli nn randumisalana
piirkonda, mis asuks Koovi küla ja Sõrve sääre vahele jääval
alal ehk nn Lõmala alajaama merekaabli randumisala; ning
Kotlandi alajaama merekaabli nn randumisalana ei ole
käsitletud lisaks Koovi külale muid alasid vastavalt
eriplaneeringus märgitud alale, nt inimasustuseta Jõgela küla
ala.
2) On arusaamatu, miks on KMH programmi koostamisel
esitatud neli alternatiivi, kui on teada olnud, et Läti põhivõrk ei
soovi merekaabli randumiskohana näha Dundagat. Vastav info
on leitav Eleringi kodulehel avaldatud Eesti
elektriülekandevõrgu arengukavast 2025-2034 lk 51, mille
kohaselt Läti põhivõrk ei soovi liituda Dundagas. Seega on KMH
programmi koostamisel ja esitatud hoonestuslubade taotlustest
kahel kajastatud sisuliselt kahte realiseerimatut alternatiivi
Lätiga, mis on vastuolus KMH koostamise põhimõtete ja
vastava seadusandlusega, sest selliste alternatiivide võrdlemisel
ei ole mingit mõtet, mida realiseerida üks pool ei soovi.
Vastavalt Eleringi arengukavale on selge, et lisaks Eleringile
peab soovima realiseerida vastavat trassi ka Läti põhivõrk.
Esitame vastuväite, et KMH programmis on käsitletud selliseid
lahendusi, millede osas on Läti põhivõrk toonud välja, et ta ei
realiseeri neid. Ühtlasi palume anda teada mis ajal sai Elering
teada, et Läti põhivõrk ei soovi Dundagat merekaabli
maaletulekukohaks.
Selgitame, et KMH algatamisel määrati neli
alternatiivi lähtuvalt hoonestusloa taotlusest.
KMH programmi ptk-s 2.2 on arusaadavalt
selgitatud, kuidas kujunes täna käsitletav
trassikoridor. KMH programmis ei ole
käsitletud selliseid lahendusi, mis
realiseerimisele ei kuulu. Selgitatud on vaid,
miks ja millal teatud alternatiividest loobuti.
Erinevate trassialternatiivide loobumise
põhjuseks on Läti põhivõrgu poolne
randumiskoha täpsustus, mis selgus pärast
hoonestusloa taotluse menetluse ja KMH
algatamist. Läti põhivõrk on algatanud
planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni-
Varduva liinile. Läti põhivõrguoperaator
avaldas enda poolse eelistuse aprillis 2025.
Läti poolse planeeringumenetlusega saab
tutvuda siin:
https://www.eva.gov.lv/lv/ietekmes-uz-vidi-
16
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
novertejumu-projekti/jaunas-330-kv-
elektroparvades-linijas-ventspils-lv-broceni-
lv-varduvatelsi-lt-izbuve-latvijas-teritorija-
augstsprieguma-tikls
3) Esitame ka vastuväite sellele, et meretuuleparkidena
käsitletakse ainult võimalikke nn Lääne-Saaremaa tuuleparke ja
käsitlemata on jäetud Liivi lahe tuuleparkide liitumise mõju
Eesti-Läti neljandasse ühendusse. On selge, et olukorras, kus
esimesena töötavaks tuulepargiks on Liivi lahe tuulepark, kuid
vajadust täiendava elektrivõimsuse osas Pärnumaal ei ole, siis
võib olla mõistlik ühendada meretuulepark Eesti-Läti
neljandasse elektriühendusse võimaldamaks lühema merekaabli
kaudu elektri eksporti (nt Liivi lahe tuulepargist on Pärnumaale
ca 70 km, samas Mõntusse vaid 40 km).
Selgitame, et Elering lähtub põhivõrgu
arendamisel ühiskonna tervikvajadustest.
Elering ei arvesta võrgu planeerimisel ühegi
arendajaga. Ühenduse vajadus eelkõige ei
lähtu mitte vajadusest täiendavaid liitujaid
saada võrku, vaid vajadusest saada
täiendavat võimsust kahe riigi vahel. Sellele
lisaks tugevdab ühendus Saaremaa võrku ja
loob võimalused täiendavaks liitumiseks
Saaremaal.
Pealegi ei ole teada, milline on esimene
meretuulepark Eestis või kas neid üldse
rajatakse. TTJA-le ei ole seni esitatud
hoonestusloa taotlust, millega kavandatakse
Liivi lahe meretuulepargi ühendamist Eesti-
Läti neljanda elektriühendusega.
4) Esitame vastuväite seisukohale, et Mõntu sadamast
käsitletav trassialgus on nn realiseerimatu alternatiiv, kuna
eriplaneeringu osas ei ole hetkel kajastatud võimalust alajaama
loomiseks Sõrve säärel. Märgime, et Eesti-Läti eriplaneeringu
raames on tehtud ettepanek alternatiivina käsitleda alajaama
asukohta ka Sõrvel, kusjuures Sõrve maakitsusest on võimalik
minna vajadusel läbi nn maakaabliga. Kuna eriplaneeringuga ei
ole fikseeritud elektrialajaamade paiknemise asukohti lõplikuna
ja ei saagi seda veel teha, siis on asjakohatu see, et
elimineeritakse Mõntu sadamast algav merekaabli trassikoridor
Selgitame, et Eesti-Läti IV ühenduse
kulgemise määrab riigi eriplaneering (REP) ja
merekaabli kavandamisel lähtume REPiga
määratud maaletulekualast Edela-Saaremaal.
Täpsustame, et riigi eriplaneeringu raames
on valikus kaks alajaama asukohta, mis
asuksid Lääne-Saaremaal. Hoonestusloa
menetluse käigus on selgunud, et
väljapakutud teised alternatiivid ei ole
rakendatavad, sest Läti võrgu vajadus asub
algusega Ventspilsist. Antud ühendus
17
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
(mis võimaldaks ka Liivi lahe tuuleparkide liitumist Eesti-Läti
neljandale ühendusele).
tugevdab elektrivõrku nii, et arendajatel tekib
võimalus täiendavaks liitumiseks, kuid
ühenduse loomise põhieesmärk on
suurendada võimsust kahe riigi vahel.
5) KMH põhimõtete kohaselt peab olema KMH koostamisel
võrreldud tegevuse erinevaid alternatiive. Antud juhul on
soovitud KMH programmis käsitleda vaid ühte alternatiivi, so
Koovi külast algavat trassi Ventspilsi. Oleme seisukohal, et
selline lähenemine on vastuolus KMH põhimõtete ja
seadusandlusega. KMH programmis on piiratud
trassialternatiivid hoonestuslubade taotlustega ja sellega, mida
eriplaneering hetkel kajastab. Märgime, et hoonestuslubade
taotlusi saab Elering esitada sisult kogu sellele maa-alale
algavatele trassikoridoridele, mis on näidatud eriplaneeringu
võimalike merekaablite maaletulekukohtadena. Veelgi enam,
kuna eriplaneeringu algatamisotsuses on kajastatud
eriplaneeringualana kogu Saaremaa, siis on võimalik ja peabki
seda tegema, et eriplaneeringualana käsitleda ka Sõrve säärt
ehk Mõntust algavat trassikoridori.
Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on hetkel
esitatud sisuliselt reaalselt läbiviidavana ainult üks alternatiiv,
milleks on Koovi külast algav merekaabel Ventspilsi. Oleme
seisukohal, et tegemist on õigusaktidele mittevastava KMH
käsitlusega, mis toob kaasa teadvalt vale lõppotsuse.
Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori
põhjaosas on uuringualana määratud
lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-
LV IV REP-is kavandatud merekaabli
maaletulekualaga. Uuringuala piirkonna
selliselt lahendamine võimaldab hõlmata
laiema ala ning KMH raames läbi viidavate
uuringute tulemusena on vajadusel võimalik
trassikoridori maaletuleku asukohta nihutada
REP-iga määratud maaletulekuala ulatuses.
TTJA on seisukohal, et KMH programmis
toodud alternatiivide käsitlus ei ole
õigusaktidega vastuolus. KMH põhimõte ei
seisne vaid asukohaalternatiivide võrdluses.
KMH programmis on käsitletud erinevaid
hinnatavaid alternatiive: võrdlus tänase
olukorraga ehk 0-alternatiiv, merekaabli
paigaldamine kas avatud või kinnisel
meetodid, paigaldatavate kaablite arv.
6) KMH programmis on toodud, et merekaabli maaletuleku
asukoht määratakse eriplaneeringuga. Märgime, et
eriplaneeringu menetluses on täheldud, et merekaabli sidumine
alajaamadega toimub hoonestusloa menetluses ehk
hoonestuslubade KMH-de raames tuleb välja selgitada erinevad
alternatiivsed maaletulekukohtade asukohad. Hetkel nähtub
KMH programmist justkui oleks eriplaneeringus juba
Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori
põhjaosas on uuringualana määratud
lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-
LV IV REP-is kavandatud merekaabli
maaletulekualaga. Vt ka vastus eelmisele
punktile.
18
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
määratlenud Koovi külas paikneva merekaabli maaletulekukoht,
kuid see ei vasta eriplaneeringumenetluses esitatule.
Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on toodud Koovi
külas paiknev merekaabli maaletulekukoht kui Eesti-Läti
elektriühenduse eriplaneeringus toodud asukoht. Tegemist on
selgelt meelevaldse lähenemisega. Oleme esitanud
eriplaneeringus kajastatud merekaabli võimaliku asukoha
joonise punktis 1.
TTJA hinnangul saab alternatiividena
käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga,
merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi
lahendusi kaablite rajamiseks ning
randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole
KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1
põhimõttega. Alternatiivide võimalikud
erinevad lahendused võivad seisneda nii
asukohas, paigutuses, suuruses, mahus,
protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis
või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline
periood), mh peab arvestama, et
alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel
võetakse arvesse nii nende maksumust,
teostatavust ja eesmärgipärasust.
Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn
0-alternatiiv, mis tähendab kõigist
tegevusvariantidest loobumist.
7) KMH programmis on ekslikult märgitud, et justkui oleks alles
kavandamisel puhke- ja virgestusalana kasutatav suplusrand
Koovi külas selle koha vahetus läheduses, kuhu on kavandatud
merekaabli maaletulekukoht. Tegemist on juba olemasoleva ja
kasutatava supelrannaga. Palume esitatud valeinfo parandada.
Märkusega arvestatakse. Programmi ptk 3.2
täpsustatakse vastavalt. Selgituseks, et
koostatavas Saare üldplaneeringus on see ala
märgitud planeeritavana.
8) KMH programmis on fikseeritud, et justkui merekaableid
Koovi küla nn maaletulekuasukohas ei paikne. Märgime, et
tegemist on alaga, kuhu on kavandatud hetkel juba kahe
meretuulepargi merekaabli maaletulekukoht.
Selgitame, et praegu selles asukohas
merekaableid ei asu. Koosmõju hindamisel
arvestatakse muude kavandatavate
tegevustega selles piirkonnas. Hoonestusloa
menetlus on täna algatatud vaid ühe
meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks.
Teise meretuulepargi puhul on tegemist
esmase eskiislahendusega, millele ei ole veel
19
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
hoonestusloa taotlust esitatud. Kui mõni
arendaja esitab hoonestusloa taotluse
meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks
samas piirkonnas, kaasab TTJA ka Eleringi.
Kumulatiivsete mõju hindamisel tuleb
arvestada kõikide tegevustega, mille osas on
uuringud jt andmed hindamise hetkeks
avalikult kättesaadavad (näiteks kui enne
Eesti-Läti 4. elektriühenduse merekaabli KMH
aruande valmimist avalikustatakse ELWIND
meretuulepargi KMH aruanne).
9) KMH programmi ptk-s 4.3.9 on käsitletud kalastikku. Palume
arvestada, et Koovi laht on kalade kudemiseks oluline laht,
mistõttu on vajalik tagada kalade juurdepääs kudemiseks.
Palume vastavat uuringut käsitleda.
Selgitame, et kirjast jäi ebaselgeks, millisele
kalastiku uuringule on viidatud. Programmi
avalikul arutelul teemat täpsustades selgus,
et MTÜ ei viita konkreetsele uuringule, vaid
soovib, et kalastiku eksperthinnangus
käsitletakse Koovi lahte olulise kudealana ja
hinnatakse kavandatava tegevuse mõju
sellele.
Programmi ptk 4.3.9 on vastavalt täiendatud.
10) KMH programmi ptk 4.10 on esitatud rohevõrgustiku osas
väärinformatsiooni, kuna ei ole lähtutud kehtivast Saare
maakonna maakonnaplaneeringuga fikseeritud rohevõrgustikust
ega kehtivast Lümanda valla rohevõrgustikust. Nimetatute
kohaselt paikneb Koovi küla rohevõrgustiku alal ning
kavandatav merekaabli maaletulekukoht asub rohevõrgustikus.
Märgime, et vastavad märkused on tehtud ka koostatavasse
Saaremaa üldplaneeringusse ning vallavalitsus on kinnitanud, et
lähtutakse kehtivatest dokumentidest. Palume KMH programmi
vastavalt täpsustada.
Märgime, et täpsustasime rohevõrgustiku
teemat Saaremaa Vallavalitsusega. Vastavalt
saadud selgitustele on Saaremaa vallas
üldplaneeringu rohevõrgustiku määramise
aluseks hetkel kehtiv Saare
maakonnaplaneeringu teemaplaneering
„Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“, nagu on viidatud ka
üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas.
Üldplaneeringu koostamise käigus on
rohevõrgustikku mõningates kohtades
20
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
täpsustatud lähtuvalt kaasajastatud
metoodikast (ökosüsteemipõhine lähenemine,
ELME-uuringud) ning mõningatel juhtudel
lähtuvalt asustuse arengust viimastel
aastatel. Kehtiva Lümanda valla
üldplaneeringu kaardil ei ole rohevõrgustikku
määratud, seletuskirjas on välja toodud
Saare maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“ sätestatu.
Samas on Lümanda valla üldplaneeringu
kaardil määratud suurele osale Koovi ja
Kotlandi külade vahele jäävast alast, mis
maakonna teemaplaneeringus on
rohevõrgustiku tugiala astmelaud, hoopis
elamu maa-ala juhtotstarve. Ka koostamisel
olevas üldplaneeringus on rohevõrgustiku
ulatus selles kohas veidi väiksem algse
maakonna teemaplaneeringuga võrreldes just
seetõttu, et hetkel kehtivas üldplaneeringus
on tegemist elamu maa-alaga. Koostamisel
oleva üldplaneeringu rohevõrgustiku osas on
vallavalitsus kaardikihti mingil määral
muutnud võrreldes eskiislahendusega.
Lõpliku planeeringulahenduse väljatöötamisel
muutub see ilmselt natuke veelgi.
Kavandatavat tegevust puudutavas
piirkonnas on muutunud see, et need osad
rohekoridoridest, mis on kaitse- ja hoiualade
koosseisus on muudetud tugialadeks.
KMH programmis on rohevõrgustiku joonist
korrigeeritud lähtuvalt vallavalitsuselt saadud
21
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
uuest rohevõrgustiku kaardikihist (seisuga
august 2025).
11) KMH programmi ptk-s 4.13 on refereeritud koostamisel
olevat Saaremaa üldplaneeringut, milles on toodud, et
kasutusel olevaid põllumajandusmaid käsitletakse väärtuslike
põllumajandusmaadena. Seega kõiki kasutusel olevaid
põllumajandusmaid (nii PRIA kui ka mahepõllumajandusregistris
olevaid maid) tuleb käsitleda väärtuslike
põllumajandusmaadena. Palume vastavalt KMH programmi
täpsustada.
Märgime, et küsisime Saaremaa
Vallavalitsuselt selgitust väärtusliku
põllumajandusmaa teema käsitluse kohta
koostatavas üldplaneeringus. Vastavalt
saadud selgitusele ei ole Saaremaa valla
üldplaneeringu väärtuslike
põllumajandusmaade käsitlusel seost PRIA ja
mahepõllumajandusregistriga. Lisaks ei ole
väärtusliku põllumajandusmaana
määratlemine välistavaks piiranguks
maakaabli rajamisele. Eeltoodust tulenevalt
esitatud ettepanekuga ei arvestata.
12) KMH programmi ptk-s 4.14 on käsitletud kalapüüki, kuid on
käsitletud ainult suuremate kalapaatidega püüki. On oluline, et
Koovi külast merele minekuks ehk veeskamiseks kasutatakse
kavandatud merekaabli maaletulekukohaga vahetult piirnevat
ala ning paadid on merele minekuks sunnitud sõitma
Oorahunina ja ja rahude ning Põsekuivade ja rahude vahelisest
alast läbi. Tegemist on iga-aastaga madalamaks jääva kivise
alaga, mistõttu on ette näha, et vajalik kasutada
meremärgistust. Kuna kasutatav väikelaevatee läheb üle
kavandatava merekaabli asukoha, siis tuleb merekaabli
rajamisel ja kasutamisel näha ette asjassepuutuvad meetmed
tagamaks väikelaevade sõiduvõimalused merekaabli asukohas.
Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.3 tabelit 10 on täiendatud, et
meresõiduohutuse eksperthinnangus seda
teemat käsitletakse.
13) KMH programmi ptk-s 4.19.1 on käsitletud müra. Palume
täpsustada, et KMH raames tuleb modelleerida müra lisaks
elamutele ka virgestus- ja puhkealadele, sh supelrannale.
Selgitame, et ptk-s 5.3 on kirjas, et
hinnatakse ehitusaegset mõju merekaablite
maaletulekukoha lähimatele müratundlikele
22
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
hoonetele (elamutele) ja puhkealadele. Ptk
4.19.1 on vastavalt täiendatud.
14) KMH programmi ptk-s 4.20 on fikseeritud, et tuleb viia läbi
elektromagnetvälja mõju uuring kalastikule. Arvestades asjaolu,
et Koovi laht on piirkonna kalade kudemisala, siis on vajalik
eraldi uurida elektromagnetvälja mõju kudemisaegsele rändele
ning samuti kumulatiivset mõju arvestades kõiki taotletud
hoonestuslube merekaablite osas. Arvestades asjaolu, et
Karala-Pilguse hoiuala paikneb vahetus läheduses, siis paljud
linnud elavad või otsivad süüa merekaabli asukohas. Eeltoodust
tulenevalt on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju
lindudele, sh kumulatiivselt koosmõjus merekaabli ehitusest
tekkivate mõjudega, sh heljumi leviku mõjudega. Kuna
merekaablite maaletulekukoha vahetus läheduses paikneb
supelrand, siis on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju
inimesele, sh väikelastele ja ka lemmikloomadele. Palume ka
hinnata elektromagnetvälja mõju, sh kumulatiivset mõju
väikelaevade navigatsiooniseadmetele (tegemist siis merealaga,
kus väljapääs merele eeldab navigatsiooniseadmete
kasutamist). Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.
Selgitame, et elektromagnetvälja
eksperthinnangus antakse hinnang selle
võimaliku mõju ja ulatuse kohta inimestele.
Sama eksperthinnang on sisendiks kalastiku
ja linnustiku ekspertidele, kes sellest
lähtuvalt annavad oma hinnangu vastavatele
loomarühmadele, ning meresõiduohutuse
eksperdile, kes hindab mõju
navigatsioonitingimustele. KMH programmi
ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud.
15) KMH programmi ptk-s 4.25 on toodud, et mõju inimese
tervisele, heaolule ja varale hinnatakse müra ja õhusaaste
kontekstis. Arvestades, et tegemist on väikelaevade
veeskamise kohaga ning supelrannaga, mis on oluline lohesurfi
koht (Koovi lahelt pärineb Eesti lohesurfi rekord), ja kus käivad
ujumas nii kohaliku elanikud kui ka turistid, ning mis on ka
hinnatud linnuvaatluskoht, siis on vajalik hinnata ka seda,
millised on tegevuse mõjud rannakalapüügile, elanike
rekreatsioonile, puhketingimustele, sh lemmikloomadele ning
turismimajandusele, mis on kohalike elanike
majandustegevuseks, ning kuidas mõjutab kavandatav tegevus
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
Programmi ptk 4.25 on vastavalt täiendatud
(mõju inimeste heaolule, mõju rannajoonega
piirnevate kinnistute kasutamisele).
Selgitame, et KMH käigus hinnatakse
kavandatava tegevusega kaasnevat vara
(ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja
sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele)
ning kaudsete mõjude osas erinevaid
keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste
jms). Mõju hindamine kinnisvara
23
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
kinnisvarahindu. Arvestades erinevate merekaablite paljusust
on vajalik hinnata mõjusid kumulatiivselt, sealhulgas seda,
kuidas mitme erineva merekaabli korral mõjud paiknevad ja kas
on üldse võimalik erinevaid merekaableid ühte asukohta
paigutada.
turuväärtuse muutumisele ei kuulu KMH
ülesannete hulka, sest tegemist on
majandusvaldkonnaga, mille eest
loodusteaduste või keskkonnakaitse
valdkonna haridusega (vt KeHJS § 15 lg 1 p
1) KMH juhtekspert ei saa vastutust võtta.
Kumulatiivsete mõjude osas on täiendatud
ptk 5.2.2.
16) KMH programmis ei ole käsitletud eraldi setetega
seonduvaid asjaolusid, sh vajadust käsitleda heljumi leviku
kaugust ja mõju nii rannikule kui ka kalastikule ja linnustikule.
Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.
Selgitame, et heljumi leviku kauguse
hindamise vajadust on käsitletud programmi
ptk-s 5.3. Peatükki on täiendatud vajadusega
hinnata setete leviku mõju rannikule. Setete
leviku uuring on sisendiks kalastiku,
linnustiku jt uuringutele (vt ptk 5.3).
17) KMH programmis ei ole toodud olukordi, mis on seotud
elektrikaabli riketega ehk millised mõjud tekivad merekaablite
remondiga seonduvalt. Palume KMH vastavalt täpsustada.
Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi
ptk 2.5 täiendatakse vastavalt.
18) KMH programmis ei ole toodud võrdlusi erinevate
merekaablite maaletulekukohtade asukohtade vahel trasside
ehitus- ja kasutusega seonduvate maksumuste vahel, On
oluline teada milline on võimalik merekaablite maksumus nt
Mõntu sadamast algava merekaabli korral ja milline on Koovi
külast algava merekaabli korral. Samuti on oluline
remondimaksumuste väljatoomine ja erakorraliste
parandustööde võimalik mõju, sh parandustööde teostamise
pikkus merekaablite ja maismaakaablite puhul.
Palume nimetatud esitada nii merekaablite puhul eraldi kui ka
koos maa- ja õhuliinikaablitega, et selguks tegevuse
majanduslik mõju. Palume majandusliku mõju osas käsitleda ka
olukorda, kus on võimalik Eesti-Läti neljandale
Selgitame, et KMH ülesanne ei ole
kavandatava tegevuse majanduslike mõjude
hindamine. Nagu KMH programmi avalikul
arutelul Eleringi esindaja selgitas, koostab
Elering vastava majandusliku analüüsi ja see
lisatakse hoonestusloa
menetlusmaterjalidele.
24
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
elektriühendusele ühendada/liita Liivi lahe tuulepargid. Palume
KMH-d vastavalt täpsustada.
19) KMH programmis on korduvalt nenditud, et vajalik on
kumulatiive hindamine, kuid ei ole täpsustatud milliste
projektide kumulatiivset hindamist teostatakse. Palume
vastavalt KMH programmi täpsustada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.2.2 on vastavalt täiendatud. Selgitame, et
KMH aruande koostamisel on võimalik
kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse
võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse
sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid
kavandatavaid muid projekte, mis on
jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise
ajaks vähemalt samasse hindamise etappi
ehk on võimalik arvestada teise projekti
kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.
20) Palume KMH koostamise käigus arvestada, et Koovi küla
puhul on tegemist külaga, kus on aasta-aastalt suurenenud
elanike arv ehk tegemist on külaga, kus iga-aastaselt suureneb
elanikkond ja majandustegevus. Meile teadaolevalt ei ole õige
KMH programmis toodud Koovi küla elanike arv seisuga 2021.a.
Märgime, et inimene, kes elab konkreetses asukohas, ei pea
olema nn sisse kirjutatud. Palume arvestada KMH käigus, et
Koovi küla on arenev küla.
Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi
ptk 4.1 on vastavalt täpsustatud.
21) Palume täpsustada KMH programmi nii, et mõjutatavateks
aladeks on rohevõrgustiku alad, lisaks kutselisele kalapüügile ka
väikelaevadega harrastuskalapüük, lohesurf ja muu
puhkeotstarbeline väikealustega mereline tegevus, SUP lauad,
suplusranna kasutajad, turismimajandus tervikuna ning
kohalikud elanikud merekaablite kasutamisaegselt (tekkivad
piirangud merelistele tegevustele).
Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi
ptk 4.25 ja ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud.
22) Palume täiendada uuringute nimekirja juba eelnevates
punktides nimetatud uuringutega. Palume lisada nimekirja
Ettepanekuga arvestatakse. Uuringute ulatust
on programmis vastavalt täpsustatud.
25
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
heljumi ja setete uuringu mõju Koovi lahele ja Karala-Pilguse
lahele, sh nn liivamadalale ja sealt tulenevalt kalade
kudemisrändele ning Karala-Pilguse hoiuala linnustikule. Samuti
setete liikumise mõju, sh merekaabli kasutamisaegne võimalike
remonditööde aegne setete liikumise mõju Karala-Pilguse
hoiuala ja Koovi küla rannaalale ja kinnistutele. Märgime, et
Pilguse ja Koovi lahe ühenduskohas merega – Mõndelaiu ja
Otsenina vahel on merevee tase pärast 2005.a jaanuaritormi
vaevalt poole meetri sügavune, madalvee korral kõigest
mõnikümmend sendimeetrit. Süvistustööde, sh ühenduskaabli
rajamiseks vajalike tööde tulemusel vabanevad setted ja heljum
tekitavad olukorra, kus laht võib suure tõenäosusega pea
täielikult sulguda ehk katkeb Pilguse ja Koovi lahe ühenduse
merega. See omakorda toob kaasa lahe kalade huku, sest kalad
ei pääse enam lahte kudema ning seega kaovad lahest. Samuti
toob eelnev endaga kaasa lahe kinnikasvamise meretaimedega
ning pöördumatud muutused nii lahel kui ka selle hoiualal.
Kalade kadumisega kaovad lahest omakorda ka seal pesitsevad
ja elavad veelinnud, kes nendest kaladest toituvad. Märgime
ka, et Pilguse laht ja sellesse suubuv suur lahtede (olemuslikult
on tegu siiski mageveejärvede, mitte riimveeliste
merelahtedega) süsteem on teadaolevalt kõige tähtsam
mageveekalade kudeala Lääne-Saaremaal. Süsteemi kuuluvad
Pussa laht, Süllalaht, Nigu laht, Koplimaa lõugas ja mõned
väiksemad veekogud. Sellele vaatamata on merekaabli
maaletulekukoht kavandatud täpselt risti kalade kudealale
liikumisega ehk kudealale suunduvatel kaladel tuleb igal juhul
ühenduskaableid ületada. KMH programmis on välja toodud, et
kavandatud on kaablid katta või süvistada, kuid on jäetud
arvestamata, et veetaseme kõrgus on lahes kohati vaid mõni
meeter, teatud asukohtades veelgi madalam, mistõttu on
võimatu elektromagnetväljadest tekkivaid mõjusid seeläbi
26
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
tõhusalt leevendada. Eeltoodust tulenevalt palume veelkord
täpsustada KMH programmi vajadusega täiendavalt teostada
uuringud KMH merekaablite mõjust kaladele ning kalade
koelmualale.
23) Palume ka arvestada, et kumulatiivset mõju tuleks uurida
tervikuna kõikide tuuleparkide arendusalade ja merekaablite
osas arvestusega, et arendusalad on valmis ehitatud.
Näitlikustades – kui suurele alale kavandatakse kokku viite
meretuuleparki ja viite merekaablit, siis praegusel juhul on
kumulatiivse mõju hindamisel võetud lähenemine, et viiest
pargist esimese KMH koostamisel tuleb uurida üksnes esimese
pargi mõjusid; teise pargi KMH koostamisel tuleb uurida teise
pargi ning kumulatiivselt esimese pargi mõjusid; kolmanda
pargi KMH koostamisel kolmanda pargi enda ning kumulatiivselt
esimese ja teise jne. Selline lähenemine on aga selgelt
vastuolus kumulatiivse mõju hindamise aluspõhimõtetega –
koheselt tuleb uurida kumulatiivset mõju tervikuna toodud näite
puhul viie tuulepargi osas.
Eeltoodust tulenevalt palume KMH programmi täiendada nii, et
kumulatiivse mõju uurimise käigus uuritakse kõikide
meretuulepargialadelt tekkivat mõju koos merekaablite mõjuga
tervikuna, kusjuures vajalik on võtta arvesse, et
meretuuleparkide ühenduskaablid rajatakse eri aegadel, ehk siis
kumulatiivne mõju on tõenäoliselt kauakestev.
Nõustume, et kumulatiivse mõju hindamine
on oluline osa kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamisest. Selgitame, et
KMH aruande koostamisel on võimalik
kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse
võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse
sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid
kavandatavaid muid projekte, mis on
jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise
ajaks vähemalt samasse hindamise etappi
ehk on võimalik arvestada teise projekti
kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.
KMH aruandes ei saa hinnata kumulatiivseid
mõjusid planeeringute ja projektide osas, mis
on veel hoonestuloa menetluse algatamise
või KMH programmi etapis ehk välja pole
selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne
lahendus ja maht. Koondina valmib KMH
aruandesse kumulatiivse mõju
eksperthinnang varasemate uuringute,
teaduskirjanduse ning KMH menetluse käigus
teostatavate uuringute põhjal.
Ennekõike on põhimõtteks, et lõplik KMH
aruanne peab arvestama kõigi sarnaste
arendustegevuste raames teostatud samal
ajahetkel avalikult kättesaadavate uuringute
ja mõjuhinnangute tulemustega. KMH
27
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
programmi ptk 5.2.2 on vastavalt
täpsustatud.
24) KMH programmis ei ole määratletud, millist ala peetakse
silmas lähiümbruse ala mõiste kasutamisel. On oluline, et
uuringute teostamine merekaabli ala osas ei anna
informatsiooni selle osas, millised on mõjud ümbruskonnale,
sest ümbruskonda ei ole uuritud. Näitena saab tuua, et KMH
programmis nimetatud mõju mere hüdrodünaamikale (sh
hoovused ja lainetused) mõjutavad kõik kavandatavad
tuulepargid ja merekaablid tervikuna. Samas on selge, et nii
merekaabli asukohas kui ka tuulepargi aladel tekivad muutused
mõjutavad ümbruskonda, sh Pilguse lahte, aga muutuste
modelleerimine on võimalik ainult sellisel juhul, kui on teada,
milline on olemasolev olukord, näitena näiteks Pilguse lahe
hüdrodünaamika. Kui algandmed (so Pilguse lahe
hüdrodünaamika andmed) puuduvad, siis ei ole võimalik
modelleerida tuulepargist tulenevat mõju Pilguse lahe
hüdrodünaamikale. Seega eeltoodud uuringute piirdumine vaid
merekaabli alal või selle lähialal toob kaasa olukorra, kus
esitatakse tulemustena väiteid, mis ei baseeru uuringutele,
kuna vastavaid alusuuringuid ei ole tehtud.
Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite KMH programmile, et
(alus)uuringuid teostatakse vaid merekaabli alal, mitte
merekaablist tervikuna mõjutatud alal, sh nt Pilguse lahel,
Riksu lahel, rannikul jms kohtades, mis on merekaablist
mõjutatud. Teeme ettepaneku, et KMH programmis nimetatud
uuringute osas tehakse lisaks merekaablialal ja selle lähialal
teostatavatele uuringutele ka uuringud nendel aladel, millede
osas hilisemalt esitatakse modelleeringud või kui nendel aladel
avalduvad merekaablist ja tuulikuparkidest kumulatiivselt
Selgitame, et hoovuste ja lainetuse
olemasoleva olukorra väljaselgitamiseks
teostatakse uuringu käigus vastavad
alusuuringud (sh välitööd) eeldatavas
mõjualas sellises ulatuses, kui uuringu
koostaja vajalikuks peab, et anda pädev ja
piisavalt täpne hinnang kavandatava
tegevuse võimaliku mõju ja koosmõju kohta.
KMH programmi on täiendatud, et seejuures
tuleb tähelepanu pöörata ka Pilguse lahele.
Riksu laht (Riksu järv; VEE2095300) on
siseveekogu (looduslik järv), mida meres
toimuv tegevus ei mõjuta.
28
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
tulenevad mõjud. Eeltoodust aladena palume käsitleda
muuhulgas ka Pilguse (Koovi) lahte ja Riksu lahte.
25) KMH programmi koostamisel on võetud eeldus, nagu oleks
mõjualaks üksnes ala, kuhu ulatub kitsalt kavandatavast
tuulepargist tekkiv mõju. Selline lähenemine ei ole
keskkonnakaalutlustest tulenevalt põhjendatud ega õige.
Mõjualaks tuleb arvestada kogu see ala, kuhu kanduvad edasi
kumulatiivne mõju tervikuna. Esitame vastuväite mõjuala
käsitlusele kitsalt kavandatava merekaabliga seonduvalt ning
palume arvestada mõjualana seda ala, kuhu ulatub kõigi
merekaablite, sh arendusalade ja nende merekaablite
realiseerimise korral tekkiv kumulatiivne mõju.
Täpsustame, et käesolev KMH programm ei
käsitle ühegi tuulepargi mõjuala. KMH-s
käsitletakse merekaabelliini rajamise mõju
kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul
kogu REP-iga määratud maaletulekuala
ulatuses. Koosmõju hindamisel arvestatakse
ka teiste arendustega seotud merekaablitega.
26) Lisaks hoiualadele ja nende suhtes tekkivatele mõjudele
tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka maakonnaplaneeringuga
kindlaks määratud rohealadele. Praeguse seisuga ei ole KMH
programmis tähelepanu rohealadele üldse pööratud.
Juhime tähelepanu, et Saare
maakonnaplaneeringuga on määratud
rohevõrgustiku alad. Rohealade mõistet ei ole
maakonnaplaneeringu seletuskirjas
defineeritud ega rohealasid planeeringu
joonistel kajastatud. KMH programmis (ptk
4.10) on käsitletud Saare üldplaneeringuga
kavandatavat rohe- ja sinivõrgustikku.
27) KMH aruande raames tuleb analüüsida ka elektrikaablitest
tekkivat mõju kinnisvarale ning arvestada tuleb ka maismaale
kavandatavate kaablite asukohta, kuna on ilmselge, et isiku
kinnisvarale omab olulist mõju see, kui tema kinnistule või selle
lähedusse on kavandatud arendusala teenindavad
elektrikaablid.
Selgitame, et käesoleva KMH käigus
hinnatakse hoonestusloa taotlusega
kavandatava tegevusega kaasnevat vara
(ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja
sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele)
ning kaudsete mõjude osas erinevaid
keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste
jms). Maismaale kavandatavate kaablite
mõju selgitatakse välja
projekteerimistingimuste menetluse käigus.
29
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
KMH programmi ptk 2.3 täiendatakse vastava
selgitusega. TTJA on samuti seisukohal, et
hoonestusloa menetlus hõlmab
ühenduskaablite rajamist vaid avaliku
veekogu piirides ning maismaal kulgevat
ülekandeliini asukohta täpsustatakse ja
sellega kaasnevaid mõjusid hinnatakse
eraldiseisvate menetlustega. Seetõttu ei ole
tarvilik merekaabli KMH raames hinnata
maismaale kavandatud elektrikaablite mõju
piirkonna kinnisvarale.
28) KMH programmis on esitatud seisukoht, et rannaprotsesse
merekaablid, sh nende ehitusaegne setete liikumine ei mõjuta.
Esitame vastuväite metoodika osas, sest oleme seisukohal, et
rannikuprotsesse käsitlevate uuringute puhul tuleb esmalt
teostada rannikualade osas uuringud, sh selgitada välja millised
on olnud muutused viimaste kümnendite jooksul ja seejärel
teostada modelleeringud, mis tulenevad maailmamere tõusust
ning alles seejärel on võimalik modelleerida rannikut
mõjutavaid protsesse ja seda kuidas ja kus tuleb milliseid
ennetus- ja leevendusmeetmeid kasutusele võtta.
KMH programmis on kirjas, et igasugune
uhtumine ja kaevamine merepõhjas tekitab
sealsete pinnasekihtide segamise ja laiali
kandumise vastavalt tuultele ja hoovustele.
KMH programmi on täiendatud, et seoses
sellega tuleb hinnata nii ehitus- kui ka
kasutusaegset setete liikumist ning selle
võimalikku mõju rannikule.
9. MTÜ Karala-Pilguse
Hoiuala Selts (Liisa
Linna)
04.08.2025
2.1. KMH programmis ei ole ettenähtud uurida kõiki võimalikke
alternatiive merekaabli randumiskoha kohta.
KMH programmis on toodud välja, et hoonestusloa menetluse ja
KMH algatamise otsuse kohaselt ning sellele järgnevate uute
asjaolude ilmnemise tulemusena ei ole EE-LV 4 merekaabli
Edela-Saaremaa–Ventspils trassikoridoril asukohaalternatiive.
Algatamise otsuses olid toodud kaks alternatiivi randumisega
Sõrve.
Selgitame, et KMH programmi algatamisel oli
valikus neli alternatiivi. Erinevate
trassialternatiivide loobumise põhjuseks on
Läti põhivõrgu poolne randumiskoha
täpsustus, mis selgus peale hoonestusloa
taotluse ja keskkonnamõjude hindamise
algatamist. Läti põhivõrk on algatanud
planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni-
Varduva liinile.
30
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
Programmis on selgitatud, et koostamisel oleva EE-LV IV REP-
iga ei ole Sõrve poolsaarele kavandatud põhivõrguga ühendust
ega merekaabli trassialternatiivide 3 ja 4 jaoks maaletulekuala
ja liitumispunkti (perspektiivse alajaama asukohta); vt ptk 3.2.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Sõrve poolsaarelt algavad
trassialternatiivid 3 ja 4 (Joonis 2) reaalselt elluviidavad, st
need ei ole reaalsed ka KMH mõistes.
Avaldaja leiab, et REP-i menetlus on veel pooleli ja puudub
tõsikindel teadmine, et Sõrve ei saa tulla põhivõrgu ühendust.
Asjaolu, et Saaremaal on ettenähtud võrk maismaaliinina ning
selle puhvertsoon ei võimalda kasutada liiniks Sõrve poolsaart,
on asjaolu, millele on esitatud ka vastuväiteid. Ettepanekuid on
tehtud maakaabli kasutamiseks ka kogu saare ulatuses. Teiseks
on võimalik kaaluda ka muid alternatiive.
Näiteks Nasva tööstusliku sadama-ala jääb väljaspoole
looduskaitselisi alasid, hoiualasid ning kaabel saaks liikuda ka
Kura kurgu hoiuala ning Kasti lahe hoiuala vahelt läbi,
puutumata kumbagi hoiuala territooriumit.
Teadupärast ei soovi Läti põhivõrk liituda Dundagas. Seega jääb
KMH programmi sisuliselt ainult 1 kaalutav alternatiiv ning see
ei ole kooskõlas KeHJS § 3 1 lg 1 põhimõttega anda tegevusloa
andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks.
Avaldaja palub alternatiive käsitleda laiemalt ning mitte
ainuüksi Saaremaal randuvate elektrikaablitena vaid mandile
randuvate kaablitega ning ühtlasi ka mööda mandrit liikuva
elektriühendusega, mis oleks oluliselt turvalisem ka julgeoleku
vaatest.
TTJA hinnangul saab alternatiividena
käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga,
merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi
lahendusi kaablite rajamiseks ning
randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole
KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1
põhimõttega. Alternatiivide võimalikud
erinevad lahendused võivad seisneda nii
asukohas, paigutuses, suuruses, mahus,
protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis
või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline
periood), mh peab arvestama, et
alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel
võetakse arvesse nii nende maksumust,
teostatavust ja eesmärgipärasust.
Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn
0-alternatiiv, mis tähendab kõigist
tegevusvariantidest loobumist.
Selgitame, et kirjas toodud väide „Mõju
Natura aladele tõdetakse ka juba KMH
programmis“ ei ole korrektne. KMH
programmi koostamise käigus viidi läbi
Natura eelhindamine, mis jõudis järeldusele,
et mõju nimetatud Natura aladele ei saa
käesolevas etapis välistada. Põhjuseks on
eelkõige info vähesus. Järgmises etapis
viiakse läbi erinevad uuringud, mis annavad
sisendi Natura asjakohaseks hindamiseks.
Alles seejärel saab öelda, kas kavandatav
tegevus mõjutab Natura alade ja nende
kaitse-eesmärkide seisundit.
31
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
Avaldaja leiab, et Koovi lahel Karala-Pilguse hoiuala Natura ala
ning Riksu lahe hoiuala ja Natura ala vahele sellise hulga
merekaablite planeerimine, nagu seda käesoleval hetkel
erinevates menetlustes kavandatakse, on äärmiselt vale.
Looduskaitselisest seisukohast toovad kavandatavad tegevused
kaasa mõlemale hoiualale pöördumatu kahju, merekeskkonna,
kaitstavate elupaikade, lindude, kalade ja imetajate
populatsiooni hääbumise piirkonnas.
Mõju Natura aladele tõdetakse ka juba KMH programmis.
2.2. KMH käigus tuleb hinnata mõju rannikuäärsete merekaabli
randumiskohta ja selle lähistele jäävate hoonestatud kinnistute
turuväärtusele.
KMH programmis on toodud välja, et „KMH ülesannete hulka ei
kuulu kinnisvara rahalise väärtuse hindamine“. Programmi
kohaselt eeldatakse mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale
vaid ehitustegevusest. Kuivõrd rannikupiirkonna elanikud
kasutavad ala igapäevaselt nii kalapüügiks, rekreatsioonile
(ujumisrannad on välja toodud ka programmi lk-l 33) ning
matkamiseks ja loomade karjatamiseks, siis on vaieldamatult
merekaablitel mõju nii põhjavee kvaliteedile, suplusveele,
kalandusele jne.
Põhjavee kvaliteedi osas tuleb arvesse võtta, et trassi
maabumiskoht ei saa jääda kaitsmata põhjaveega piirkonda,
sest igasugune kaevetöö tooks soolase merevee põhjavette
ning rikuks piirkonna elamute joogiveevarud. Piirkonnas puudub
ühisveevärk! Ilma joogiveeta elamumaad muutuvad sisuliselt
väärtusetuks. Samamoodi on oma mõju ka looduskeskkonna
häiringutel, mida kavandatav tegevus tahes-tahtmata kaasa
toob pikkadeks aastateks, nagu näiteks Pilguse lahe täielik
Selgitame, et KMH aluseks on KeHJS, mis ei
näe KMH käigus ette majanduslike mõjude,
sh kinnisvara turuväärtuse ja selle võimaliku
muutuse hindamist. Mõju inimese varale KMH
mõistes tähendab vara (ehitiste, maa)
otsest/füüsilist mõjutamist ja sellega seotud
piiranguid (nt maakasutusele) ning kaudsete
mõjude osas erinevaid keskkonnahäiringuid
(nt müra, õhusaaste jms). Kinnisvara
turuväärtuse ja selle muutuste määramine on
majandusvaldkond, mille eest loodusteaduste
või keskkonnakaitse valdkonna haridusega
(vt KeHJS § 15 lg 1 p 1) KMH juhtekspert ei
saa vastutust võtta.
Selgitame, et kaitsmata põhjaveega piirkonna
olemasolu ei välista objektide rajamist.
Kaablitrass paigaldatakse rannikul 1,5-3 m
sügavusele. KMH käigus hinnatakse
kavandatava tegevuse mõju ka põhjaveele,
sh joogiveele. On elementaarne, et ehitustöid
kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb
teostada erilise hoolikusega, vastavad
32
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
sulgumine, mürgiste ainete (fosfor, elavhõbe jne) sattumine
vette ja sedakaudu ka toidulauale.
Arusaamatuks jääb miks on välistatud mõju rannikuäärsete
kinnistute väärtusele kui ühele enamike põhiõigust
(omandiõigust) riivavale asjaolule.
nõuded ja leevendusmeetmed esitatakse
KMH aruandes.
KMH käigus hinnatakse muuhulgas ka setete
liikumise mõju, uuritakse toitainete ja ohtlike
ainete sisaldust merepõhjasetetes ning
sellega kaasnevat mõju. KMH programmi
täiendatakse, et tuleb hinnata setete
liikumise mõju Pilguse lahe suudmealale.
Ilma uuringute ja pädevate
eksperthinnanguteta ei ole KMH programmi
etapis alust eeldada Teie kirjas nimetatud
mõjude avaldumist.
2.3. Ornitoloogilistele uuringutele tuleb seada täpsemaid ja
põhjalikumaid nõudeid.
Programmis on toodud, et „merekaabli paigaldamisega seoses
võib kanduda heljum linnuala merealadele ning mõjutada
kaablipaigalduse perioodil mereelustikku ning linnustiku
toitumistingimusi. Samuti kaasnevad seoses ehitustöödega
häiringud rannikualal peatuvatele ja pesitsevatele lindudele ning
linnuala merealal viibivatele lindudele. Merekaabli
randumispaiga piirkonnas pole linnuala kaitse-eesmärgiks
olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid neid välistada ei
saa. Juhul, kui merekaabel linnuala ei läbi ning selle
maabumispaik jääb linnualast väljapoole, siis on mõju tsooni
jäävate elupaikade pindala väike ning ebasoodsat mõju kaitse-
eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu.“
Avaldajale on teada, et randumispaigas on samuti kaitsealuste
linnuliikide elupaigad (on üsna eluvõõras arvata ka et kahe
Natura linnuala vahelisel väiksel rannaosal neid ei oleks) ning
on äärmiselt asjatundmatu väita, et mõju tsooni jäävate
Selgitame, et Teie kirjas toodud väljavõte
KMH programmist puudutab konkreetselt
võimalikku mõju linnuala kaitse-
eesmärkidele. Ekslik on Teie kirjas esitatud
väide, nagu arvaks programmi koostaja, et
linnualade vahelisel alal rannikul kaitsealuste
jm linnuliikide elupaiku ei asu. Linnustiku
uuring hõlmab ka kahe linnuala vahele jäävat
rannikulõiku.
Juhime tähelepanu, et KMH programmi ptk-s
4.4.5 on juba kirjas, et Natura eelhindamise
etapis ei saa välistada ebasoodsat mõju
Karala-Pilguse linnualale seoses
elektriühenduse rajamisega ning seetõttu
tuleb KMH raames läbi viia Natura
asjakohane hindamine nimetatud linnuala
osas.
KMH programmi täiendatakse, et
merepõhjasetete liikumise hinnangu
33
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
elupaikade pindala on väike ning ebasoodsat mõju kaitse-
eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu.
Palume igal juhul seada põhjalikud uuringutingimused mõjule
linnustikule ning sealjuures palume eelviidatud eksitavad väited
programmist eemaldada.
Programmis on toodud, et Natura eelhindamise etapis ei saa
välistada ebasoodsat mõju Riksu ranniku linnualale seoses
elektriühenduse rajamisega ning seetõttu tuleb KMH raames
läbi viia Natura asjakohane hindamine nimetatud linnuala osas.
Sama tuleb kindlasti lisada Karala-Pilguse linnuala kohta. Nimelt
on avaldaja veendunud, et lisanduv ehitustööde heljum
koosmõjus SWE merekaabli heljumi ja merepinnasega, mis
smuutistatakse vette, ummistavad täielikult Pilguse lahe
suudme.
koostamise käigus tuleb analüüsida ka
võimalikku mõju Pilguse lahe suudmealale.
Tere
Elering AS edastab teile Eesti-Läti neljanda elektriühenduse KMH programmi kohta laekunud seisukohtade ja arvamuste ülevaate. KMH programmi muudetakse vastavalt manuses toodud ülevaatele.
Lugupidamisega
Elering AS
1
Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtade ja arvamuste ning nendega arvestamise kohta
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
Asjaomaste asutuste seisukohad
1. Keskkonnaamet,
25.07.2025 nr 6-
3/25/13338-2
Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja
piisav, kui KMH programmi täiendamisel arvestatakse järgmiste
ettepanekutega:
1. Alaptk-i 3.2 joonisel 10 on kujutatud kaabli võimalik
maaletulekuala, lähtudes Eesti-Läti neljanda elektriühenduse
riigi eriplaneeringu (REP, koostamisel) kavandatud alajaamade
asukohaalternatiividest. Samas on KMH programmi lk 35
öeldud: „Mõjude hindamise ja uuringute/ekspertarvamuste
teostamise käigus tuleb arvestada, et hoonestusloa taotluses
toodud merekaabli randumiskoht on esialgne ning randumiskoht
võib muutuda sõltuvalt sellest, milline alajaama asukoht REP-
iga valitakse. Seega, kuni REP-iga ei ole alajaama asukohta
otsustatud, tuleb anda hinnang olukorrale, kus merekaabli
randumiskoht võib olla kogu maaletulekuala ulatuses.“
Seega ei ole KMH programmis korrektne vähemalt trassi
põhjaosas kirjeldada tegevuse võimaliku asukohana ja seega ka
mõjualana vaid esialgset trassi randumiskohta (nt KMH
programmi joonisel 23) ning anda sellest lähtuvaid kaugusi
linnu- ja loodusaladest (nt KMH programmi lk 60 – Riksu
ranniku loodusala jääb merekaabli trassikoridori
maabumispiirkonnast 100 m kaugusele) või kirjeldada selle
randumiskoha ümbruskonna keskkonnaseisundit (näiteks
randumiskoha ümbruskonna taimestik KMH programmi alaptk-s
4.9).
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on
läbivalt täpsustatud, kus see on asjakohane.
2
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
2. Alaptk-s 4.3.3 on selgitatud, et kaablitrass paikneb
Kihelkonna lahe rannikuveekogumis. KMH programmi joonisel
17 on võimalik näha, et pool trassi paikneb väljaspool seda.
Juhime tähelepanu, et rannikuvee piirest väljapoole jääv ala
kuulub HELCOM-i alambasseini Ida-Gotlandi basseini, mistõttu
mereala ning selle seisundi kirjeldamisel tuleb lähtuda HELCOM
ajakohastest aruannetest. Palume KMH programmi (sh joonist
17) korrigeerida.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.3, sh joonist 17, on vastavalt
korrigeeritud ja täiendatud.
3. Lk 49 on merepõhja elupaigatüüpe käsitlevad kirjandusviited
võrdlemisi vanad (aastatest 2014 ja 2016). Märgime, et
hetkeseisu värskeim ülevaade mereelupaigatüüpide ja ka EL
looduse taastamise määruses käsitletud mereelupaigatüüpide
kohta on leitav Keskkonnaseire infosüsteemi KESE seiretööst
koodiga ST00003250 „Loodusdirektiivi I lisa mereelupaikade
seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse
mereelupaikade piiritlemine“. Palume täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.7 on vastavalt täiendatud.
4. Alaptk-s 4.4.3 on kirjeldatud mõjuala ulatus (kaudsete
mõjude korral võib hinnanguliselt ulatuda kuni 1 km kauguseni)
ja nimetatud mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustiku alad –
Kura kurgu linnuala, Riksu ranniku linnuala ja loodusala, Karala-
Pilguse linnuala ja loodusala. Samas KMH programmi alaptk-s
4.4.4 on lisaks eelnimetatutele käsitletud ka 7 km kaugusel
asuvat Vesitükimaa loodusala. Puudub selgitus, miks KMH
programmi alaptk-s 4.4.5 eelhinnatakse mõju Vesitükimaa
loodusalale, aga mitte 8,7 km kaugusel asuvatele Kaugatoma-
Lõu lahe linnualale ja Kaugatoma-Lõu loodusalale. Ka
Vesitükimaa loodusala ei jää kirjeldatud mõjualasse.
Samuti on alaptk-s 4.5.1 käsitletud trassikoridorist 8,5 km
kaugusel olevat Rahuste looduskaitseala ja 11 km kaugusel
Märkusega arvestatakse. Selgituseks, et
varasemate uuringute põhjal on programmis
täpsustatud kaudse mõju ala eeldatavat
ulatust ja arvestatud selleks 2 km.
Programmis käsitletakse sellesse ulatusse
jäävaid Natura alasid ja kaitstavaid alasid.
Programmi ptk 4.4.3 on lisatud: Mõjuala
ulatust ja mõju olulisust täpsustatakse
uuringute ja KMH aruande koostamise
käigus. Kui mingitel asjaoludel selgub, et
kaudne mõju võib ulatuda kaugemale, siis
käsitletakse seda vajalikus ulatuses.
Programmi ptk 4.4.3, 4.4.4, 4.4.5 ja 4.4.6
ning 4.5 on vastavalt korrigeeritud.
3
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
olevat Sääre looduskaitseala, kuigi need jäävad tegevuse
mõjualast välja.
Arvestades eelnevat oleks korrektne KMH programmis käsitleda
ka Kaugatoma-Lõu lahe linnuala ja Kaugatoma-Lõu loodusala.
Palume KMH programm üle vaadata ja täiendada.
5. Alaptk-s 4.4.3 on mõjuala ulatuse kirjeldamisel öeldud:
„Looduslikust foonist kõrgem heljumisisaldus võib kanduda
kaablitrassist sadu meetreid, äärmuslikel juhtudel isegi
kilomeetreid eemale. Liivi lahe meretuulepargi veekvaliteedi
uuringu kohaselt võib looduslikust foonist kõrgem
heljumisisaldus kanduda merekaabli paigaldamise alast mõne
kilomeetri kaugusele.“ Kui heljum võib kanduda „kilomeetreid
eemale“ ja „mõne kilomeetri kaugusele“, siis mille põhjal on
KMH programmi alaptk-i 4.4.3 samas lõigus mõjuala ulatuseks
määratud kuni 1 km? Palume üle vaadata ja täpsustada.
Märkusega arvestatakse. Programmi ptk
4.4.3 on vastavalt täpsustatud.
6. Alaptk-s 4.5 tuleks käsitleda ka projekteeritavaid
kaitseobjekte, sh kavandatavat Irbe madaliku looduskaitseala1
(jääb u 800 m kaugusele merekaabli trassikoridorist). Samuti
arvestada, et Riksu ranniku hoiuala kaitse-eesmärkide hulka on
kavas lisada liivamadalad (1110) ja karid (1170), hoiuala
kaitse-eesmärkide muutmine on energeetika- ja
keskkonnaministri käskkirjaga algatatud2. Palume eelnimetatu
alusel täiendada KMH programmi, sh KMH programmi alaptk-s
5.2.3 (mõjutatavad keskkonnaelemendid) toodud nimekirja.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on
lisatud ptk 4.5.5. Projekteeritavad kaitstavad
loodusobjektid ning täiendatud ptk 5.2.3.
1 Irbe madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise ettepanek koos lisadega on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.07.2022 nr 7- 9/22/14056 all, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=94801aea-3668-42e1-ab45-9b6a4967b366 2 Energeetika- ja keskkonnaministri 26.03.2025 käskkiri nr 1-2/25/140 „Kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muutmise menetluse algatamine“, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=db9313c5-86eb-4762-bd13-b1638d949daf
4
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
7. Tabel 9 nimetab valdkonna „Lõhkemata lõhkekehad ja muud
ohtlikud objektid“ juures, et KMH raames selgitatakse
olemasolevate andmete ja allveearheoloogilise uuringu
tulemusena, kas trassikoridori asukohas võib paikneda
lõhkekehi või muid ohtlikke objekte, millest lähtuvalt võib
tekkida vajadus trassi nihutada. Märgime, et kaablitrassi
nihutamise vajadus võib tekkida ka muudel põhjustel (nt
merepõhja elupaigatüübid jm), sama on nimetatud ka KMH
programmi alaptk-s 2.4. Palume tabelit 9 täpsustada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.2.2 ja tabel 9 on vastavalt täiendatud.
8. Lähtudes käesoleva kirja punktis 1 toodust ei selgu KMH
programmi alaptk-st 2.4 ega ptk-st 5 üheselt, kuidas trassi
põhjaosas mõjusid hinnatakse, sh uuringuid või modelleeringuid
läbi viiakse. Nt KMH programmi tabeli 9 kohaselt on vajalik
merepõhja elustiku ja elupaikade täpsustamiseks vajalikud
välitööd. Kuid millises ruumilises ulatuses need uuringud
tehakse? Kui puudub teadmine randumiskoha osas, siis
kindlasti ei saa piirduda vaid esialgsesse randumiskohta viiva
trassiga (seda eriti, kui kavandamisel on Riksu ranniku hoiuala
kaitse-eesmärkide hulka arvata ka merelised elupaigatüübid).
Sama kehtib paljude teiste tabeli 9 valdkondade kohta, kus on
väliuuringud või modelleeringud vajalikud (geoloogia,
veekvaliteet). Palume üle vaadata.
Märkusega arvestatakse. Kaablikoridori
põhjaosas on uuringualana määratud
lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-
LV IV REP-is kavandatud merekaabli
maaletulekualaga. Programmi ptk 5.2.2 on
vastavalt täiendatud (sh lisatud eeldatava
uuringuala joonis).
9. Tabelis 9 on nimetatud, kas on vajalik teostada uuring või
anda eksperthinnang. Paraku mõningates valdkondades ei selgu
vajaliku uuringu maht ja osadel juhtudel ka põhjendatus. Nt on
ette nähtud veealuse müra uuring: „Selgitada loodusliku ja
tehisliku (merekaabli paigaldustööde) veealuse ümbrusmüra
tase merekaabli mõjupiirkonnas.“ Milliste meetoditega tuleb see
olemasolev müratase välja selgitada – kas kogu kaablitrassi
ulatuses tuleb teha veealuse müra mõõdistused, kui pika aja
jooksul? Või nt kalastiku uuring, KMH programmi tabelis 9 on
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
5
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
toodud: „Selgitada EE-LV 4 trassikoridori mõjualal välja
kalastiku koosseis, võimalikud kudealad ja rändeteed.“
Programmist ei selgu nõutud kalastiku uuringu metoodika,
näiteks kas on vaja teha mingis mahus katsepüüke. Palume
KMH programmi tabel 9 üle vaadata ja täiendada.
10. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja geoloogia“ kohta
toodud: „Teostada merepõhja setete analüüs toitainete
sisalduse ja mürgisuse (raskmetallid, TBT, PAH) taseme
hindamiseks.“ Täpsustame, et KMH käigus peab analüüsima,
kuivõrd võib setete töötlemine paisata vette toitaineid, lähtuvalt
analüüsi tulemustest võib olla vajalik settes ka P eri
fraktsioonide määramine.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
11. Tabelis 9 on valdkonna „Veekvaliteet“ kohta toodud:
„Heljumi leviku modelleerimiseks vajalikud välitööd lainetuse,
hoovuse ja hägususe (heljumi) mõõtmiseks.“ Juhime
tähelepanu, et vee kvaliteedi (sh heljum) ja hüdrodünaamika
uuringute planeerimisel tuleb lähtuda Tallinna Tehnikaülikooli
poolt välja töötatud metoodikast „Metoodika mõju hindamiseks
hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh vee kvaliteedile)
meretuuleparkide rajamisel“3. Täpsustame, et KMH käigus tuleb
käsitleda, kas kavandatav tegevus võib mõjutada veekogumite
seisundit ning seeläbi merestrateegia raamdirektiivi
2008/56/EÜ4 (MSRD) ja Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava 2022-2027 eesmärkide saavutamist
(tegevusega lisanduv toitainete ja saasteainete koormus
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
3 Kättesaadav Keskkonnaameti veebilehelt: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)
6
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
võrreldes muu koormusega). Palume KMH programmi
täiendada.
12. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja elustik ja elupaigad“
kohta toodud: „Välitööd merepõhja loomastiku ja taimestiku
ning merepõhja elupaikade täpsustamiseks“. Täpsustame
siinkohal, et KMH käigus tuleb käsitleda Loodusdirektiivi lisa I
elupaigatüüpe, MSRD laiasid elupaigatüüpe, HELCOM HUB
biotoope ja HELCOM Red List biotoope, ja palume KMH
programmi täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem 9) on vastavalt täiendatud.
13. Alaptk-s 5.3 (lk 106) on esitatud KMH-sse kaasatavate
ekspertide pädevusnõuded. KMH programmi kohaselt peavad
KMH-sse kaasatavad eksperdid omama kas magistrikraadi või
sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni taset vastaval erialal
(hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat töökogemust, mis on
seotud hinnatava valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul
osalenud vähemalt ühel korral keskkonnamõjude hindamise või
analoogilise protsessi eksperdirühma töös hinnatava valdkonna
eksperdina.
Märgime, et KMH programmis nimetatud ekspertide
pädevusnõuded ei ole piisavad. KMH programmi järgi võib
eksperdirühmas osaleda iga vastava eriala (hinnatavas
valdkonnas) hariduse ja eelneva valdkondliku töökogemusega
spetsialist. Seejuures ei ole määratud, mida valdkondliku
töökogemusena täpsemalt silmas peetakse. Arvestades KMH
programmi sõnastust, ei pea eksperdirühma liikmetel olema
varasemat KMH või analoogilises protsessis eksperdirühma töö
kogemust ehk piisab, kui on kas töö- või eksperdirühma töö
kogemus ehk üks neist. Ning ka eksperdirühma töö kogemuse
olemasolul piisab ühest KMH-st või mõnest analoogilisest
eksperdirühma töö kogemusest viimase viie aasta jooksul.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.3 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
7
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
Leiame, et eksperdirühma liikmetel peaks olema hinnatava
valdkonnaga seotud haridus ja töökogemus kui ka
eksperdirühma töös osalemise kogemus (nt viimase viie aasta
jooksul kahel korral). Natura hindamise eksperdi
pädevusnõuete määramisel saab lähtuda looduskaitseseaduse
§-s 69 5 sätestatust. KMH juhtekspert peab omama
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 14 lg 1 kohast KMH litsentsi. Palume üle vaadata.
2. Kliimaministeerium,
25.07.2025 nr 6-
3/25/16-7
Kliimaministeerium tutvus KMH programmi eelnõuga
(Skepast&Puhkim OÜ töö nr 25000013, 22.05.2025) ning esitab
selle kohta järgmised ettepanekud ja märkused.
1. Palume esitada KMH programmi peatüki 4.3.3 (lk 43)
rannikuveekogumite seisundi osa tekst selgemas ja ladusamas
sõnastuses, kuna jääb mulje, et see on otse seisundi
vahehinnangu tabelist kopeeritud. Sellisel kujul (sh kasutades
liigselt lühendeid) ei ole tekst piisavalt arusaadav ega
lugejasõbralik, eriti laiema auditooriumi jaoks.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.3 on vastavalt korrigeeritud.
2. Lisaks juhime tähelepanu, et Kihelkonna lahe
rannikuveekogumit seirati 2024. aastal (nii ökoloogiline kui ka
keemiline seire). Kuigi 2024. aasta pinnaveekogumite seisundi
vahehinnang ei ole veel kinnitatud, on olukorra kirjeldamiseks
võimalik kasutada seirearuannetes esitatud värskemaid
tulemusi. Aruanded on avalikult kättesaadavad keskkonnaseire
infosüsteemis KESE5. Võimalik sõnastus programmis võiks olla
näiteks järgmine: „Kihelkonna lahe rannikuveekogumi
koondseisundit võib viimaste andmete põhjal (2024)
klassifitseerida halvaks keemilise seisundi tõttu. Head keemilist
seisundit ei saavutatud, kuna elavhõbeda sisaldus kalades
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.3 on vastavalt täiendatud.
5 https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=45921780&monitoringWorkUid=34960832 ja https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=44070511&monitoringWorkUid=34739263
8
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
ületas keskkonnakvaliteedi piirnormi. Ökoloogilise seisundi
seireandmete (2024) põhjal klassifitseerub rannikuveekogum
seisundiklassi kesine. Kui varem (2018) määras kesist seisundit
põhjaloomastik, siis viimase seireaasta andmete põhjal
klassifitseerus keskkonnaolude tõttu klassi kesine fütoplankton.
2024. aasta juunikuu läänesaarte piirkonna tavapärasest
kõrgem merevee temperatuur soodustas sinivetikate massilist
õitsengut, mille tulemusena olid fütoplanktoni näitajate
väärtused kõrged ning mõjutasid märkimisväärselt seireaasta
hinnangut. Teiseks piirkonna probleemiks on toitainete sisaldus
ja nende kandumine hoovustega“.
3. Vastavalt veeseaduse § 61 lõikele 1 kasutatakse
pinnaveekogumi ja territoriaalmere keemilise seisundi klassi
määramiseks seaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi
piirväärtusi ja nende kohaldamise meetodeid. Keemilise
seisundi näitajad ja rannikuveele kehtivad piirväärtused on
esitatud keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 286.
Põhjasettes sisalduvate näitajate hindamisel peaks eelkõige
lähtuma nimetatud määrusest. Samas ei ole enamiku
programmi peatüki 4.3.4 tabelis 4 toodud näitajate puhul
määruses nr 28 veel põhjasette piirväärtusi kehtestatud.
Sellisel juhul on asjakohane tugineda keskkonnaministri
28.06.2019 määrusele nr 26, mis käsitleb pinnast7. Selguse
huvides teeme siiski ettepaneku lisada vastav selgitus teksti.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.4 on vastavalt täiendatud.
4. Peatükis 4.3.4 (lk 46) on kirjas, et kuna merekaablite
paigaldamisel toimub setete liigutamine, võib selle käigus
toimuda ohtlike ainete sattumine setetest veesambasse. Lisaks
programmis viidatud projektile „Väinamere geoloogiline
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.4 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on
vastavalt täiendatud.
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006
9
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
kaardistamine“ on Eesti Geoloogiateenistus koostanud ka
Läänemere avaosa piirkonna uuringu „Eesti Läänemere avaosa
põhjasetete keskkonnaseisundi hindamise metoodika
rakendamine ja alusandmete kogumine“8. Selles juhitakse
tähelepanu, et keskkonnaseisundi hindamisel, muutuste
prognoosimisel ja erinevate tegevuste planeerimisel tuleks
arvesse võtta põhjasetete mobiilse ehk potentsiaalselt
eutrofeerumist põhjustava fosfori sisaldust. Seetõttu teeme
ettepaneku lisaks ohtlikele ainetele arvestada ka
fosforisisaldusega setetes ning palume lisada vastav analüüs
programmi tabelis 9 nimetatud uuringute hulka. Olenevalt
tulemustest võib järgmistel etappidel osutuda vajalikuks
hinnata, kuivõrd see võib mõjutada veekvaliteeti.
5. Peatüki 4.3.9 (lk 53) teises lõigus on Saare Wind Energy
kavandatava meretuulepargiala kalastiku uuringu koostajaks
märgitud Tartu Ülikooli Mereakadeemia, kuid korrektne on Tartu
Ülikooli Eesti Mereinstituut.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.9 on vastavalt korrigeeritud.
6. Peatükis 5.2.3 (lk 105) nimetatud mõjutatud
keskkonnaelementide nimekirjas palume asendada „laevaliiklus
ja meresõiduohutus“ järgnevaga: „meresõiduohutus, sh
laevaliiklus ja taristu“.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.2.3 on vastavalt korrigeeritud.
7. Merepõhja elustiku ja elupaikade käsitlemisel soovitame
võtta arvesse ka valdkonna värskeima projekti „Loodusdirektiivi
I lisa mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse
taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ täpsustatud
modelleerimistulemusi, mis on kättesaadavad keskkonnaseire
infosüsteemis KESE (töö nr ST00003250). Uuringu raames on
muuhulgas hinnatud EL Looduse taastamise määruse (LTM, (EL)
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täiendatud.
8 https://fond.egt.ee/fond/egf/9919
10
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
2024/1991) eesmärke ja modelleeritud vastavate
elupaigatüüpide rühmade levikut Eesti merealal. KMH käigus
merepõhja elustiku ja mereelupaigatüüpide käsitlemisel tuleks
arvesse võtta ka nimetatud uuringu tulemusi. Lisaks
merestrateegia eesmärkidele (vt tabel 9, valdkond „Merepõhja
elustik ja elupaigad“) hinnata, kas ja mil määral võib
merekaabli rajamisega kaasnev mõju (häiring/kadu) takistada
teiste kehtivate õigusaktide, sh LTM-i eesmärkide saavutamist.
8. Tabelis 9 on märgitud, et välitööd tehakse veekvaliteedi
uuringu (heljumi leviku modelleerimiseks) ning merepõhja
elustiku ja elupaikade uuringu puhul. Kas teistes
mõjuvaldkondades hinnangute andmisel välitöid ei tehta, st kas
mõju hinnangud (uuringud ja eksperthinnangud) antakse
olemasolevate andmete põhjal?
Selgitame, et välitööd viiakse läbi ka
allveearheoloogilise uuringu käigus
(sonariuuring) ja merepõhja geoloogia
uuringu käigus (sh proovivõtt
merepõhjasetetest laborianalüüside
tegemiseks). Ei pea vajalikuks programmis
eraldi märkida, et tegemist on välitöödega,
sest neid uuringuid teisiti teha polegi
võimalik.
Teistes valdkondades antakse
ekspertarvamused ja hinnatakse mõju
olemasolevate ja järgmises etapis tehtavate
uuringute põhjal.
Enne ehituse algust viiakse välitööna läbi ka
lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike
objektide magneto- ja gradiomeetria
uuringud.
9. Programmis toodud uuringute tabelis (tabel 9, lk 108) on
meretranspordi ja taristu valdkonna kohta selgitusena toodud,
et sisuks on merekaablite rajamisega seonduv mõju
laevaliiklusele ja meresõiduohutusele ning julgeolekuga
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi
tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt
täpsustatud.
11
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
seonduvad aspektid. Palume täpsustada sisukirjelduses taristu
teemat, mil määral ja mida uuritakse.
10. Palume lisada programmi peatükki 3 seonduva strateegilise
planeerimisdokumendina Eesti merestrateegia9 ning KMH käigus
hinnata, kas kavandatavate tööde elluviimine võib mõjutada
Eesti merestrateegia eesmärkide täitmist ja millisel määral.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
3.1 on vastavalt täiendatud.
3. Muinsuskaitseamet,
28.08.2025 nr 5-
14/1725-1
KMH programmi eelnõus tuleb täiendada veealuse
kultuuripärandi käsitlust ja mõjuallikaid. Palume täiendada KMH
programmi järgnevalt:
1) Peatükk 4.3.11. Veealuse kultuuripärandi mõiste ja selle
kaitsepõhimõtete järgimine. Eesti on liitunud UNESCO 2001.
aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, millega
on võetud kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid
veealuse kultuuripärandi kaitseks ja säilitamiseks, kasutades
selleks parimaid olemasolevaid vahendeid.
Konventsiooni kohaselt hõlmab veealune kultuuripärand kõiki
inimese olemasolu kultuurilisi, ajaloolisi või arheoloogilisi jälgi,
mis on olnud vähemalt 100 aastat täielikult või osaliselt,
ajutiselt või püsivalt vee all. Konventsioonist tuleneb ka
põhimõte, et veealust kultuuripärandit tuleb säilitada eelistatult
in situ, st selle algses asukohas.
Uute tegevuste kavandamisel tuleb selgelt arvestada veealuse
kultuuripärandi olemasoluga ning tagada selle säilimine in situ.
Allveearheoloogilised väljakaevamised ja teisaldamine võib tulla
kõne alla üksnes juhul, kui tegemist on täielikult mattunud
vraki või muu objektiga, mille olemasolu selgub alles
ehitustööde käigus.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.11 on vastavalt täiendatud.
9 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia
12
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
2) Peatükk 5.2.1. Palume lisada mõjuallikatena merepõhja
füüsiline häirimine ja ehitustööd merepõhjas, mis kaasnevad
merekaabli paigaldamisega. Need tegevused on otseselt seotud
merepõhjas paikneva veealuse kultuuripärandi võimaliku
mõjutamisega ning võivad põhjustada sellele pöördumatuid
kahjustusi.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.3.11 ja ptk 5.2.1 on vastavalt täiendatud.
4. Majandus- ja
Kommunikatsiooni-
ministeerium,
24.07.2025 nr 13-
4/2577-2
Tutvunud esitatud KMH programmiga ja lähtudes valdkonna
pädevusest märgime, et kavandatav tegevus ja KMH programm
ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringuga (EMP).
Täiendavalt märgime:
1. KMH programmi ptk 4.2.2. on kirjeldatud maanteed ja
laevateed, kuid ei ole välja toodud EMP kohast veeliiklusala.
Palume programmi täiendada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.2.2 on vastavalt täiendatud.
2. Palume KMH programmis läbivalt ära muuta lähtematerjalide
viited üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ja Eesti mereala
planeeringule ning selle alusuuringutele. Antud planeeringud ja
uuringud on kättesaadavad veebilehelt riigiplaneering.ee.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on
läbivalt vastavalt korrigeeritud.
KMH programmi asjakohasuse osas märgime, et programmi
peatükk 4, mis käsitleb eeldatavalt mõjutatava keskkonna
kirjeldust, on väga mahukas ja põhjalik. Kuigi põhjalikkus on
teatud juhtudel põhjendatud, sisaldab see osa ka teemasid, mis
ei ole seotud kavandatava tegevusega – merekaabli
paigaldamine, ning infot, mis ei lisa KMH programmile sisulist
väärtust. Näiteks 4.17 põhjaveekogumite seisundid, 4.23
üleujutusohuga seonduvalt ohtliku merevee taseme kõrgused
üle Eesti erinevates linnades, 4.24.1 sademete 30-aastased
kliimanormide muutused jne. Soovitame KMH programmi
koostamisel keskenduda eelkõige olulistele ja asjakohastele
keskkonnamõjudele ning vältida mittevajaliku või kõrvalise
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
Programmi ptk 4 on ettepanekust lähtuvalt
korrigeeritud, kus see on programmi koostaja
arvates asjakohane ja põhjendatud.
13
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
teabe lisamist, mis võib programmi üle koormata ja raskendada
selle eesmärgipärast kasutamist.
5. Terviseamet,
15.07.2025 nr 9.3-
4/25/13259-3
Ettepanekuid programmile ja KMH ekspertrühma koosseisule
ametil ei ole.
Võetud teadmiseks.
6. Transpordiamet,
24.07.2025 nr 7.2-
4/25/11193-2
Teatame, et Transpordiametil ei ole vastuväiteid Elering AS
Eesti-Läti neljanda merekaabli keskkonnamõju hindamise
programmile.
Võetud teadmiseks.
Juhime tähelepanu, et valdav osa laevaliiklusest käsitletavas
piirkonnas ei kulge navigatsioonikaartidel näidatud laevateedel.
Infot laevaliikluse paiknemise ja tiheduse kohta saab mh
Andmete Teabeväravast
(https://andmed.eesti.ee/datasets/laevaliikluse-tihedus).
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
4.2.2 on vastavalt täiendatud.
KMH eksperdirühma koosseisu sobivuse kohta ei olnud võimalik
seisukohta kujundada, kuna programmi eelnõu kohaselt valib
arendaja KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet
koostatava KMH eksperdi alles järgmises etapis. Palume
kooskõlastada laevaliiklusele ja meresõiduohutuse mõjude
hindamise eksperdi isik Transpordiametiga.
Ettepanek on arvestamiseks uuringute ja
KMH aruande etapi hanke läbiviijale ning
KMH aruande koostamise juhteksperdile.
7. Tarbijakaitse ja
Tehnilise
Järelevalve Amet,
28.07.2025 nr 16-
7/24-06603-051
Käesolevaga esitab TTJA oma seisukoha ning tähelepanekud
KMH programmile:
1. Ajakohastada KMH programmi avaliku väljapaneku järgselt
menetluskäigu ajakava peatükis 6.2. „KMH läbiviimise eeldatav
ajakava“ toodud ajavahemikke.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
6.2 on vastavalt ajakohastatud.
2. Peatükis 2.5.4. „Kaabli paigaldamine maaletulekukohas“ on
märgitud järgmist: „Vältimaks olulise negatiivse mõju
avaldumist kaitstavatele aladele, rannikuelupaikadele ja -
elustikule käsitletakse KMH-s merekaabelliini rajamise mõju
kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul kogu
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
2.5.4, ptk 3.2 ja ptk 5.2.2 on vastavalt
täiendatud.
14
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
maaletulekuala ulatuses.“ Peatükis 3.2 on jooniselt 10 näha, et
kaabli võimalik maaletulekuala Edela-Saaremaal on ca 12 km
ulatuses. Täpsustada KMH programmis, millist vahemaad või
perimeetrit on mõeldud maaletulekukoha mõjualana või lisada
peatükki selgitus, et täpset ulatust, sh olulise keskkonnamõju
seisukohast, kirjeldatakse KMH aruandes.
3. Märkida joonisele 8 „Planeeritavad lautrikohad, supelrannad
ja puhkealad ning juurdepääsud kallasrajale EE-LV 4 merekaabli
trassikoridori maaletulekukoha piirkonnas. Allikas: Saaremaa
valla üldplaneeringu II eskiislahendus (seisuga detsember
2024)“ paremaks loetavuseks ka merekaabliga koormatav ala
või markeerida eraldi kaablite randumiskoht.
Ettepanekuga arvestatakse. Joonist 8 on
vastavalt täiendatud.
Avalikult väljapanekult laekunud arvamused
8. MTÜ Koovi
Külaselts (Tuulikki
Laesson)
MTÜ Elurikkuse
Kaitse (Neeme
Nõmme)
27.07.2025
MTÜ Koovi Külaselts ja MTÜ Elurikkuse Kaitse esitavad
järgmised vastuväited ja ettepanekud Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse (EE-LV4) merekaabli hoonestusloa KMH
programmi osas:
1) KMH programmis on toodud neli erinevat alternatiivi,
milledest kaks algavad Koovi külast ja jõuavad Lätti – vastavalt
Ventspilsi ja Dundagasse; ja kaks Mõntu sadamast ja jõuavad
Lätti- vastavalt Ventspilsi ja Dundagasse. Esmalt on
arusaamatu, miks on jäetud kajastamata võimalik merekaabli
randumiskoht Lõmala piirkonnas, nimelt on üheks jätkuvalt
alternatiivseks elektrialajaama asukohaks Lõmala ja seega
peaks olema ka merekaabli randumise asukoht vastava
elektrialajaama lähedal. Märgime, et eriplaneeringu jooniselt
puudub Mõntu lähedal paiknev alajaam, kuid eeldama peaks, et
alajaam paikneb mõistlikus kauguses maabumiskoha lähedal
(eriplaneeringu menetluse käigus on tehtud ettepanek näha
Sõrve poolsaarele ette alajaama asukoht). On oluline märkida,
Vastuväitega arvestatakse. KMH programmi
on täiendatud ning määratud kaablikoridori põhjaosas uuringualana lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-LV IV REP-is kavandatud merekaabli maaletulekualaga.
15
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
et varasemalt on Eesti-Läti ühenduse puhul lähtutud eeldusest,
et merekaabli nn randumiskoht paikneb ka Lõmala piirkonnas,
mis on nähtav kaardirakenduse lillaga triibutatud ala
paiknemisest.
Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite, et KMH programmis ei
ole alternatiivina käsitletud merekaabli nn randumisalana
piirkonda, mis asuks Koovi küla ja Sõrve sääre vahele jääval
alal ehk nn Lõmala alajaama merekaabli randumisala; ning
Kotlandi alajaama merekaabli nn randumisalana ei ole
käsitletud lisaks Koovi külale muid alasid vastavalt
eriplaneeringus märgitud alale, nt inimasustuseta Jõgela küla
ala.
2) On arusaamatu, miks on KMH programmi koostamisel
esitatud neli alternatiivi, kui on teada olnud, et Läti põhivõrk ei
soovi merekaabli randumiskohana näha Dundagat. Vastav info
on leitav Eleringi kodulehel avaldatud Eesti
elektriülekandevõrgu arengukavast 2025-2034 lk 51, mille
kohaselt Läti põhivõrk ei soovi liituda Dundagas. Seega on KMH
programmi koostamisel ja esitatud hoonestuslubade taotlustest
kahel kajastatud sisuliselt kahte realiseerimatut alternatiivi
Lätiga, mis on vastuolus KMH koostamise põhimõtete ja
vastava seadusandlusega, sest selliste alternatiivide võrdlemisel
ei ole mingit mõtet, mida realiseerida üks pool ei soovi.
Vastavalt Eleringi arengukavale on selge, et lisaks Eleringile
peab soovima realiseerida vastavat trassi ka Läti põhivõrk.
Esitame vastuväite, et KMH programmis on käsitletud selliseid
lahendusi, millede osas on Läti põhivõrk toonud välja, et ta ei
realiseeri neid. Ühtlasi palume anda teada mis ajal sai Elering
teada, et Läti põhivõrk ei soovi Dundagat merekaabli
maaletulekukohaks.
Selgitame, et KMH algatamisel määrati neli
alternatiivi lähtuvalt hoonestusloa taotlusest.
KMH programmi ptk-s 2.2 on arusaadavalt
selgitatud, kuidas kujunes täna käsitletav
trassikoridor. KMH programmis ei ole
käsitletud selliseid lahendusi, mis
realiseerimisele ei kuulu. Selgitatud on vaid,
miks ja millal teatud alternatiividest loobuti.
Erinevate trassialternatiivide loobumise
põhjuseks on Läti põhivõrgu poolne
randumiskoha täpsustus, mis selgus pärast
hoonestusloa taotluse menetluse ja KMH
algatamist. Läti põhivõrk on algatanud
planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni-
Varduva liinile. Läti põhivõrguoperaator
avaldas enda poolse eelistuse aprillis 2025.
Läti poolse planeeringumenetlusega saab
tutvuda siin:
https://www.eva.gov.lv/lv/ietekmes-uz-vidi-
16
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
novertejumu-projekti/jaunas-330-kv-
elektroparvades-linijas-ventspils-lv-broceni-
lv-varduvatelsi-lt-izbuve-latvijas-teritorija-
augstsprieguma-tikls
3) Esitame ka vastuväite sellele, et meretuuleparkidena
käsitletakse ainult võimalikke nn Lääne-Saaremaa tuuleparke ja
käsitlemata on jäetud Liivi lahe tuuleparkide liitumise mõju
Eesti-Läti neljandasse ühendusse. On selge, et olukorras, kus
esimesena töötavaks tuulepargiks on Liivi lahe tuulepark, kuid
vajadust täiendava elektrivõimsuse osas Pärnumaal ei ole, siis
võib olla mõistlik ühendada meretuulepark Eesti-Läti
neljandasse elektriühendusse võimaldamaks lühema merekaabli
kaudu elektri eksporti (nt Liivi lahe tuulepargist on Pärnumaale
ca 70 km, samas Mõntusse vaid 40 km).
Selgitame, et Elering lähtub põhivõrgu
arendamisel ühiskonna tervikvajadustest.
Elering ei arvesta võrgu planeerimisel ühegi
arendajaga. Ühenduse vajadus eelkõige ei
lähtu mitte vajadusest täiendavaid liitujaid
saada võrku, vaid vajadusest saada
täiendavat võimsust kahe riigi vahel. Sellele
lisaks tugevdab ühendus Saaremaa võrku ja
loob võimalused täiendavaks liitumiseks
Saaremaal.
Pealegi ei ole teada, milline on esimene
meretuulepark Eestis või kas neid üldse
rajatakse. TTJA-le ei ole seni esitatud
hoonestusloa taotlust, millega kavandatakse
Liivi lahe meretuulepargi ühendamist Eesti-
Läti neljanda elektriühendusega.
4) Esitame vastuväite seisukohale, et Mõntu sadamast
käsitletav trassialgus on nn realiseerimatu alternatiiv, kuna
eriplaneeringu osas ei ole hetkel kajastatud võimalust alajaama
loomiseks Sõrve säärel. Märgime, et Eesti-Läti eriplaneeringu
raames on tehtud ettepanek alternatiivina käsitleda alajaama
asukohta ka Sõrvel, kusjuures Sõrve maakitsusest on võimalik
minna vajadusel läbi nn maakaabliga. Kuna eriplaneeringuga ei
ole fikseeritud elektrialajaamade paiknemise asukohti lõplikuna
ja ei saagi seda veel teha, siis on asjakohatu see, et
elimineeritakse Mõntu sadamast algav merekaabli trassikoridor
Selgitame, et Eesti-Läti IV ühenduse
kulgemise määrab riigi eriplaneering (REP) ja
merekaabli kavandamisel lähtume REPiga
määratud maaletulekualast Edela-Saaremaal.
Täpsustame, et riigi eriplaneeringu raames
on valikus kaks alajaama asukohta, mis
asuksid Lääne-Saaremaal. Hoonestusloa
menetluse käigus on selgunud, et
väljapakutud teised alternatiivid ei ole
rakendatavad, sest Läti võrgu vajadus asub
algusega Ventspilsist. Antud ühendus
17
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
(mis võimaldaks ka Liivi lahe tuuleparkide liitumist Eesti-Läti
neljandale ühendusele).
tugevdab elektrivõrku nii, et arendajatel tekib
võimalus täiendavaks liitumiseks, kuid
ühenduse loomise põhieesmärk on
suurendada võimsust kahe riigi vahel.
5) KMH põhimõtete kohaselt peab olema KMH koostamisel
võrreldud tegevuse erinevaid alternatiive. Antud juhul on
soovitud KMH programmis käsitleda vaid ühte alternatiivi, so
Koovi külast algavat trassi Ventspilsi. Oleme seisukohal, et
selline lähenemine on vastuolus KMH põhimõtete ja
seadusandlusega. KMH programmis on piiratud
trassialternatiivid hoonestuslubade taotlustega ja sellega, mida
eriplaneering hetkel kajastab. Märgime, et hoonestuslubade
taotlusi saab Elering esitada sisult kogu sellele maa-alale
algavatele trassikoridoridele, mis on näidatud eriplaneeringu
võimalike merekaablite maaletulekukohtadena. Veelgi enam,
kuna eriplaneeringu algatamisotsuses on kajastatud
eriplaneeringualana kogu Saaremaa, siis on võimalik ja peabki
seda tegema, et eriplaneeringualana käsitleda ka Sõrve säärt
ehk Mõntust algavat trassikoridori.
Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on hetkel
esitatud sisuliselt reaalselt läbiviidavana ainult üks alternatiiv,
milleks on Koovi külast algav merekaabel Ventspilsi. Oleme
seisukohal, et tegemist on õigusaktidele mittevastava KMH
käsitlusega, mis toob kaasa teadvalt vale lõppotsuse.
Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori
põhjaosas on uuringualana määratud
lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-
LV IV REP-is kavandatud merekaabli
maaletulekualaga. Uuringuala piirkonna
selliselt lahendamine võimaldab hõlmata
laiema ala ning KMH raames läbi viidavate
uuringute tulemusena on vajadusel võimalik
trassikoridori maaletuleku asukohta nihutada
REP-iga määratud maaletulekuala ulatuses.
TTJA on seisukohal, et KMH programmis
toodud alternatiivide käsitlus ei ole
õigusaktidega vastuolus. KMH põhimõte ei
seisne vaid asukohaalternatiivide võrdluses.
KMH programmis on käsitletud erinevaid
hinnatavaid alternatiive: võrdlus tänase
olukorraga ehk 0-alternatiiv, merekaabli
paigaldamine kas avatud või kinnisel
meetodid, paigaldatavate kaablite arv.
6) KMH programmis on toodud, et merekaabli maaletuleku
asukoht määratakse eriplaneeringuga. Märgime, et
eriplaneeringu menetluses on täheldud, et merekaabli sidumine
alajaamadega toimub hoonestusloa menetluses ehk
hoonestuslubade KMH-de raames tuleb välja selgitada erinevad
alternatiivsed maaletulekukohtade asukohad. Hetkel nähtub
KMH programmist justkui oleks eriplaneeringus juba
Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori
põhjaosas on uuringualana määratud
lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-
LV IV REP-is kavandatud merekaabli
maaletulekualaga. Vt ka vastus eelmisele
punktile.
18
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
määratlenud Koovi külas paikneva merekaabli maaletulekukoht,
kuid see ei vasta eriplaneeringumenetluses esitatule.
Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on toodud Koovi
külas paiknev merekaabli maaletulekukoht kui Eesti-Läti
elektriühenduse eriplaneeringus toodud asukoht. Tegemist on
selgelt meelevaldse lähenemisega. Oleme esitanud
eriplaneeringus kajastatud merekaabli võimaliku asukoha
joonise punktis 1.
TTJA hinnangul saab alternatiividena
käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga,
merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi
lahendusi kaablite rajamiseks ning
randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole
KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1
põhimõttega. Alternatiivide võimalikud
erinevad lahendused võivad seisneda nii
asukohas, paigutuses, suuruses, mahus,
protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis
või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline
periood), mh peab arvestama, et
alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel
võetakse arvesse nii nende maksumust,
teostatavust ja eesmärgipärasust.
Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn
0-alternatiiv, mis tähendab kõigist
tegevusvariantidest loobumist.
7) KMH programmis on ekslikult märgitud, et justkui oleks alles
kavandamisel puhke- ja virgestusalana kasutatav suplusrand
Koovi külas selle koha vahetus läheduses, kuhu on kavandatud
merekaabli maaletulekukoht. Tegemist on juba olemasoleva ja
kasutatava supelrannaga. Palume esitatud valeinfo parandada.
Märkusega arvestatakse. Programmi ptk 3.2
täpsustatakse vastavalt. Selgituseks, et
koostatavas Saare üldplaneeringus on see ala
märgitud planeeritavana.
8) KMH programmis on fikseeritud, et justkui merekaableid
Koovi küla nn maaletulekuasukohas ei paikne. Märgime, et
tegemist on alaga, kuhu on kavandatud hetkel juba kahe
meretuulepargi merekaabli maaletulekukoht.
Selgitame, et praegu selles asukohas
merekaableid ei asu. Koosmõju hindamisel
arvestatakse muude kavandatavate
tegevustega selles piirkonnas. Hoonestusloa
menetlus on täna algatatud vaid ühe
meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks.
Teise meretuulepargi puhul on tegemist
esmase eskiislahendusega, millele ei ole veel
19
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
hoonestusloa taotlust esitatud. Kui mõni
arendaja esitab hoonestusloa taotluse
meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks
samas piirkonnas, kaasab TTJA ka Eleringi.
Kumulatiivsete mõju hindamisel tuleb
arvestada kõikide tegevustega, mille osas on
uuringud jt andmed hindamise hetkeks
avalikult kättesaadavad (näiteks kui enne
Eesti-Läti 4. elektriühenduse merekaabli KMH
aruande valmimist avalikustatakse ELWIND
meretuulepargi KMH aruanne).
9) KMH programmi ptk-s 4.3.9 on käsitletud kalastikku. Palume
arvestada, et Koovi laht on kalade kudemiseks oluline laht,
mistõttu on vajalik tagada kalade juurdepääs kudemiseks.
Palume vastavat uuringut käsitleda.
Selgitame, et kirjast jäi ebaselgeks, millisele
kalastiku uuringule on viidatud. Programmi
avalikul arutelul teemat täpsustades selgus,
et MTÜ ei viita konkreetsele uuringule, vaid
soovib, et kalastiku eksperthinnangus
käsitletakse Koovi lahte olulise kudealana ja
hinnatakse kavandatava tegevuse mõju
sellele.
Programmi ptk 4.3.9 on vastavalt täiendatud.
10) KMH programmi ptk 4.10 on esitatud rohevõrgustiku osas
väärinformatsiooni, kuna ei ole lähtutud kehtivast Saare
maakonna maakonnaplaneeringuga fikseeritud rohevõrgustikust
ega kehtivast Lümanda valla rohevõrgustikust. Nimetatute
kohaselt paikneb Koovi küla rohevõrgustiku alal ning
kavandatav merekaabli maaletulekukoht asub rohevõrgustikus.
Märgime, et vastavad märkused on tehtud ka koostatavasse
Saaremaa üldplaneeringusse ning vallavalitsus on kinnitanud, et
lähtutakse kehtivatest dokumentidest. Palume KMH programmi
vastavalt täpsustada.
Märgime, et täpsustasime rohevõrgustiku
teemat Saaremaa Vallavalitsusega. Vastavalt
saadud selgitustele on Saaremaa vallas
üldplaneeringu rohevõrgustiku määramise
aluseks hetkel kehtiv Saare
maakonnaplaneeringu teemaplaneering
„Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“, nagu on viidatud ka
üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas.
Üldplaneeringu koostamise käigus on
rohevõrgustikku mõningates kohtades
20
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
täpsustatud lähtuvalt kaasajastatud
metoodikast (ökosüsteemipõhine lähenemine,
ELME-uuringud) ning mõningatel juhtudel
lähtuvalt asustuse arengust viimastel
aastatel. Kehtiva Lümanda valla
üldplaneeringu kaardil ei ole rohevõrgustikku
määratud, seletuskirjas on välja toodud
Saare maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“ sätestatu.
Samas on Lümanda valla üldplaneeringu
kaardil määratud suurele osale Koovi ja
Kotlandi külade vahele jäävast alast, mis
maakonna teemaplaneeringus on
rohevõrgustiku tugiala astmelaud, hoopis
elamu maa-ala juhtotstarve. Ka koostamisel
olevas üldplaneeringus on rohevõrgustiku
ulatus selles kohas veidi väiksem algse
maakonna teemaplaneeringuga võrreldes just
seetõttu, et hetkel kehtivas üldplaneeringus
on tegemist elamu maa-alaga. Koostamisel
oleva üldplaneeringu rohevõrgustiku osas on
vallavalitsus kaardikihti mingil määral
muutnud võrreldes eskiislahendusega.
Lõpliku planeeringulahenduse väljatöötamisel
muutub see ilmselt natuke veelgi.
Kavandatavat tegevust puudutavas
piirkonnas on muutunud see, et need osad
rohekoridoridest, mis on kaitse- ja hoiualade
koosseisus on muudetud tugialadeks.
KMH programmis on rohevõrgustiku joonist
korrigeeritud lähtuvalt vallavalitsuselt saadud
21
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
uuest rohevõrgustiku kaardikihist (seisuga
august 2025).
11) KMH programmi ptk-s 4.13 on refereeritud koostamisel
olevat Saaremaa üldplaneeringut, milles on toodud, et
kasutusel olevaid põllumajandusmaid käsitletakse väärtuslike
põllumajandusmaadena. Seega kõiki kasutusel olevaid
põllumajandusmaid (nii PRIA kui ka mahepõllumajandusregistris
olevaid maid) tuleb käsitleda väärtuslike
põllumajandusmaadena. Palume vastavalt KMH programmi
täpsustada.
Märgime, et küsisime Saaremaa
Vallavalitsuselt selgitust väärtusliku
põllumajandusmaa teema käsitluse kohta
koostatavas üldplaneeringus. Vastavalt
saadud selgitusele ei ole Saaremaa valla
üldplaneeringu väärtuslike
põllumajandusmaade käsitlusel seost PRIA ja
mahepõllumajandusregistriga. Lisaks ei ole
väärtusliku põllumajandusmaana
määratlemine välistavaks piiranguks
maakaabli rajamisele. Eeltoodust tulenevalt
esitatud ettepanekuga ei arvestata.
12) KMH programmi ptk-s 4.14 on käsitletud kalapüüki, kuid on
käsitletud ainult suuremate kalapaatidega püüki. On oluline, et
Koovi külast merele minekuks ehk veeskamiseks kasutatakse
kavandatud merekaabli maaletulekukohaga vahetult piirnevat
ala ning paadid on merele minekuks sunnitud sõitma
Oorahunina ja ja rahude ning Põsekuivade ja rahude vahelisest
alast läbi. Tegemist on iga-aastaga madalamaks jääva kivise
alaga, mistõttu on ette näha, et vajalik kasutada
meremärgistust. Kuna kasutatav väikelaevatee läheb üle
kavandatava merekaabli asukoha, siis tuleb merekaabli
rajamisel ja kasutamisel näha ette asjassepuutuvad meetmed
tagamaks väikelaevade sõiduvõimalused merekaabli asukohas.
Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.3 tabelit 10 on täiendatud, et
meresõiduohutuse eksperthinnangus seda
teemat käsitletakse.
13) KMH programmi ptk-s 4.19.1 on käsitletud müra. Palume
täpsustada, et KMH raames tuleb modelleerida müra lisaks
elamutele ka virgestus- ja puhkealadele, sh supelrannale.
Selgitame, et ptk-s 5.3 on kirjas, et
hinnatakse ehitusaegset mõju merekaablite
maaletulekukoha lähimatele müratundlikele
22
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
hoonetele (elamutele) ja puhkealadele. Ptk
4.19.1 on vastavalt täiendatud.
14) KMH programmi ptk-s 4.20 on fikseeritud, et tuleb viia läbi
elektromagnetvälja mõju uuring kalastikule. Arvestades asjaolu,
et Koovi laht on piirkonna kalade kudemisala, siis on vajalik
eraldi uurida elektromagnetvälja mõju kudemisaegsele rändele
ning samuti kumulatiivset mõju arvestades kõiki taotletud
hoonestuslube merekaablite osas. Arvestades asjaolu, et
Karala-Pilguse hoiuala paikneb vahetus läheduses, siis paljud
linnud elavad või otsivad süüa merekaabli asukohas. Eeltoodust
tulenevalt on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju
lindudele, sh kumulatiivselt koosmõjus merekaabli ehitusest
tekkivate mõjudega, sh heljumi leviku mõjudega. Kuna
merekaablite maaletulekukoha vahetus läheduses paikneb
supelrand, siis on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju
inimesele, sh väikelastele ja ka lemmikloomadele. Palume ka
hinnata elektromagnetvälja mõju, sh kumulatiivset mõju
väikelaevade navigatsiooniseadmetele (tegemist siis merealaga,
kus väljapääs merele eeldab navigatsiooniseadmete
kasutamist). Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.
Selgitame, et elektromagnetvälja
eksperthinnangus antakse hinnang selle
võimaliku mõju ja ulatuse kohta inimestele.
Sama eksperthinnang on sisendiks kalastiku
ja linnustiku ekspertidele, kes sellest
lähtuvalt annavad oma hinnangu vastavatele
loomarühmadele, ning meresõiduohutuse
eksperdile, kes hindab mõju
navigatsioonitingimustele. KMH programmi
ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud.
15) KMH programmi ptk-s 4.25 on toodud, et mõju inimese
tervisele, heaolule ja varale hinnatakse müra ja õhusaaste
kontekstis. Arvestades, et tegemist on väikelaevade
veeskamise kohaga ning supelrannaga, mis on oluline lohesurfi
koht (Koovi lahelt pärineb Eesti lohesurfi rekord), ja kus käivad
ujumas nii kohaliku elanikud kui ka turistid, ning mis on ka
hinnatud linnuvaatluskoht, siis on vajalik hinnata ka seda,
millised on tegevuse mõjud rannakalapüügile, elanike
rekreatsioonile, puhketingimustele, sh lemmikloomadele ning
turismimajandusele, mis on kohalike elanike
majandustegevuseks, ning kuidas mõjutab kavandatav tegevus
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
Programmi ptk 4.25 on vastavalt täiendatud
(mõju inimeste heaolule, mõju rannajoonega
piirnevate kinnistute kasutamisele).
Selgitame, et KMH käigus hinnatakse
kavandatava tegevusega kaasnevat vara
(ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja
sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele)
ning kaudsete mõjude osas erinevaid
keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste
jms). Mõju hindamine kinnisvara
23
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
kinnisvarahindu. Arvestades erinevate merekaablite paljusust
on vajalik hinnata mõjusid kumulatiivselt, sealhulgas seda,
kuidas mitme erineva merekaabli korral mõjud paiknevad ja kas
on üldse võimalik erinevaid merekaableid ühte asukohta
paigutada.
turuväärtuse muutumisele ei kuulu KMH
ülesannete hulka, sest tegemist on
majandusvaldkonnaga, mille eest
loodusteaduste või keskkonnakaitse
valdkonna haridusega (vt KeHJS § 15 lg 1 p
1) KMH juhtekspert ei saa vastutust võtta.
Kumulatiivsete mõjude osas on täiendatud
ptk 5.2.2.
16) KMH programmis ei ole käsitletud eraldi setetega
seonduvaid asjaolusid, sh vajadust käsitleda heljumi leviku
kaugust ja mõju nii rannikule kui ka kalastikule ja linnustikule.
Palume vastavalt KMH programmi täpsustada.
Selgitame, et heljumi leviku kauguse
hindamise vajadust on käsitletud programmi
ptk-s 5.3. Peatükki on täiendatud vajadusega
hinnata setete leviku mõju rannikule. Setete
leviku uuring on sisendiks kalastiku,
linnustiku jt uuringutele (vt ptk 5.3).
17) KMH programmis ei ole toodud olukordi, mis on seotud
elektrikaabli riketega ehk millised mõjud tekivad merekaablite
remondiga seonduvalt. Palume KMH vastavalt täpsustada.
Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi
ptk 2.5 täiendatakse vastavalt.
18) KMH programmis ei ole toodud võrdlusi erinevate
merekaablite maaletulekukohtade asukohtade vahel trasside
ehitus- ja kasutusega seonduvate maksumuste vahel, On
oluline teada milline on võimalik merekaablite maksumus nt
Mõntu sadamast algava merekaabli korral ja milline on Koovi
külast algava merekaabli korral. Samuti on oluline
remondimaksumuste väljatoomine ja erakorraliste
parandustööde võimalik mõju, sh parandustööde teostamise
pikkus merekaablite ja maismaakaablite puhul.
Palume nimetatud esitada nii merekaablite puhul eraldi kui ka
koos maa- ja õhuliinikaablitega, et selguks tegevuse
majanduslik mõju. Palume majandusliku mõju osas käsitleda ka
olukorda, kus on võimalik Eesti-Läti neljandale
Selgitame, et KMH ülesanne ei ole
kavandatava tegevuse majanduslike mõjude
hindamine. Nagu KMH programmi avalikul
arutelul Eleringi esindaja selgitas, koostab
Elering vastava majandusliku analüüsi ja see
lisatakse hoonestusloa
menetlusmaterjalidele.
24
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
elektriühendusele ühendada/liita Liivi lahe tuulepargid. Palume
KMH-d vastavalt täpsustada.
19) KMH programmis on korduvalt nenditud, et vajalik on
kumulatiive hindamine, kuid ei ole täpsustatud milliste
projektide kumulatiivset hindamist teostatakse. Palume
vastavalt KMH programmi täpsustada.
Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk
5.2.2 on vastavalt täiendatud. Selgitame, et
KMH aruande koostamisel on võimalik
kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse
võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse
sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid
kavandatavaid muid projekte, mis on
jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise
ajaks vähemalt samasse hindamise etappi
ehk on võimalik arvestada teise projekti
kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.
20) Palume KMH koostamise käigus arvestada, et Koovi küla
puhul on tegemist külaga, kus on aasta-aastalt suurenenud
elanike arv ehk tegemist on külaga, kus iga-aastaselt suureneb
elanikkond ja majandustegevus. Meile teadaolevalt ei ole õige
KMH programmis toodud Koovi küla elanike arv seisuga 2021.a.
Märgime, et inimene, kes elab konkreetses asukohas, ei pea
olema nn sisse kirjutatud. Palume arvestada KMH käigus, et
Koovi küla on arenev küla.
Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi
ptk 4.1 on vastavalt täpsustatud.
21) Palume täpsustada KMH programmi nii, et mõjutatavateks
aladeks on rohevõrgustiku alad, lisaks kutselisele kalapüügile ka
väikelaevadega harrastuskalapüük, lohesurf ja muu
puhkeotstarbeline väikealustega mereline tegevus, SUP lauad,
suplusranna kasutajad, turismimajandus tervikuna ning
kohalikud elanikud merekaablite kasutamisaegselt (tekkivad
piirangud merelistele tegevustele).
Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi
ptk 4.25 ja ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud.
22) Palume täiendada uuringute nimekirja juba eelnevates
punktides nimetatud uuringutega. Palume lisada nimekirja
Ettepanekuga arvestatakse. Uuringute ulatust
on programmis vastavalt täpsustatud.
25
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
heljumi ja setete uuringu mõju Koovi lahele ja Karala-Pilguse
lahele, sh nn liivamadalale ja sealt tulenevalt kalade
kudemisrändele ning Karala-Pilguse hoiuala linnustikule. Samuti
setete liikumise mõju, sh merekaabli kasutamisaegne võimalike
remonditööde aegne setete liikumise mõju Karala-Pilguse
hoiuala ja Koovi küla rannaalale ja kinnistutele. Märgime, et
Pilguse ja Koovi lahe ühenduskohas merega – Mõndelaiu ja
Otsenina vahel on merevee tase pärast 2005.a jaanuaritormi
vaevalt poole meetri sügavune, madalvee korral kõigest
mõnikümmend sendimeetrit. Süvistustööde, sh ühenduskaabli
rajamiseks vajalike tööde tulemusel vabanevad setted ja heljum
tekitavad olukorra, kus laht võib suure tõenäosusega pea
täielikult sulguda ehk katkeb Pilguse ja Koovi lahe ühenduse
merega. See omakorda toob kaasa lahe kalade huku, sest kalad
ei pääse enam lahte kudema ning seega kaovad lahest. Samuti
toob eelnev endaga kaasa lahe kinnikasvamise meretaimedega
ning pöördumatud muutused nii lahel kui ka selle hoiualal.
Kalade kadumisega kaovad lahest omakorda ka seal pesitsevad
ja elavad veelinnud, kes nendest kaladest toituvad. Märgime
ka, et Pilguse laht ja sellesse suubuv suur lahtede (olemuslikult
on tegu siiski mageveejärvede, mitte riimveeliste
merelahtedega) süsteem on teadaolevalt kõige tähtsam
mageveekalade kudeala Lääne-Saaremaal. Süsteemi kuuluvad
Pussa laht, Süllalaht, Nigu laht, Koplimaa lõugas ja mõned
väiksemad veekogud. Sellele vaatamata on merekaabli
maaletulekukoht kavandatud täpselt risti kalade kudealale
liikumisega ehk kudealale suunduvatel kaladel tuleb igal juhul
ühenduskaableid ületada. KMH programmis on välja toodud, et
kavandatud on kaablid katta või süvistada, kuid on jäetud
arvestamata, et veetaseme kõrgus on lahes kohati vaid mõni
meeter, teatud asukohtades veelgi madalam, mistõttu on
võimatu elektromagnetväljadest tekkivaid mõjusid seeläbi
26
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
tõhusalt leevendada. Eeltoodust tulenevalt palume veelkord
täpsustada KMH programmi vajadusega täiendavalt teostada
uuringud KMH merekaablite mõjust kaladele ning kalade
koelmualale.
23) Palume ka arvestada, et kumulatiivset mõju tuleks uurida
tervikuna kõikide tuuleparkide arendusalade ja merekaablite
osas arvestusega, et arendusalad on valmis ehitatud.
Näitlikustades – kui suurele alale kavandatakse kokku viite
meretuuleparki ja viite merekaablit, siis praegusel juhul on
kumulatiivse mõju hindamisel võetud lähenemine, et viiest
pargist esimese KMH koostamisel tuleb uurida üksnes esimese
pargi mõjusid; teise pargi KMH koostamisel tuleb uurida teise
pargi ning kumulatiivselt esimese pargi mõjusid; kolmanda
pargi KMH koostamisel kolmanda pargi enda ning kumulatiivselt
esimese ja teise jne. Selline lähenemine on aga selgelt
vastuolus kumulatiivse mõju hindamise aluspõhimõtetega –
koheselt tuleb uurida kumulatiivset mõju tervikuna toodud näite
puhul viie tuulepargi osas.
Eeltoodust tulenevalt palume KMH programmi täiendada nii, et
kumulatiivse mõju uurimise käigus uuritakse kõikide
meretuulepargialadelt tekkivat mõju koos merekaablite mõjuga
tervikuna, kusjuures vajalik on võtta arvesse, et
meretuuleparkide ühenduskaablid rajatakse eri aegadel, ehk siis
kumulatiivne mõju on tõenäoliselt kauakestev.
Nõustume, et kumulatiivse mõju hindamine
on oluline osa kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamisest. Selgitame, et
KMH aruande koostamisel on võimalik
kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse
võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse
sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid
kavandatavaid muid projekte, mis on
jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise
ajaks vähemalt samasse hindamise etappi
ehk on võimalik arvestada teise projekti
kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.
KMH aruandes ei saa hinnata kumulatiivseid
mõjusid planeeringute ja projektide osas, mis
on veel hoonestuloa menetluse algatamise
või KMH programmi etapis ehk välja pole
selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne
lahendus ja maht. Koondina valmib KMH
aruandesse kumulatiivse mõju
eksperthinnang varasemate uuringute,
teaduskirjanduse ning KMH menetluse käigus
teostatavate uuringute põhjal.
Ennekõike on põhimõtteks, et lõplik KMH
aruanne peab arvestama kõigi sarnaste
arendustegevuste raames teostatud samal
ajahetkel avalikult kättesaadavate uuringute
ja mõjuhinnangute tulemustega. KMH
27
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
programmi ptk 5.2.2 on vastavalt
täpsustatud.
24) KMH programmis ei ole määratletud, millist ala peetakse
silmas lähiümbruse ala mõiste kasutamisel. On oluline, et
uuringute teostamine merekaabli ala osas ei anna
informatsiooni selle osas, millised on mõjud ümbruskonnale,
sest ümbruskonda ei ole uuritud. Näitena saab tuua, et KMH
programmis nimetatud mõju mere hüdrodünaamikale (sh
hoovused ja lainetused) mõjutavad kõik kavandatavad
tuulepargid ja merekaablid tervikuna. Samas on selge, et nii
merekaabli asukohas kui ka tuulepargi aladel tekivad muutused
mõjutavad ümbruskonda, sh Pilguse lahte, aga muutuste
modelleerimine on võimalik ainult sellisel juhul, kui on teada,
milline on olemasolev olukord, näitena näiteks Pilguse lahe
hüdrodünaamika. Kui algandmed (so Pilguse lahe
hüdrodünaamika andmed) puuduvad, siis ei ole võimalik
modelleerida tuulepargist tulenevat mõju Pilguse lahe
hüdrodünaamikale. Seega eeltoodud uuringute piirdumine vaid
merekaabli alal või selle lähialal toob kaasa olukorra, kus
esitatakse tulemustena väiteid, mis ei baseeru uuringutele,
kuna vastavaid alusuuringuid ei ole tehtud.
Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite KMH programmile, et
(alus)uuringuid teostatakse vaid merekaabli alal, mitte
merekaablist tervikuna mõjutatud alal, sh nt Pilguse lahel,
Riksu lahel, rannikul jms kohtades, mis on merekaablist
mõjutatud. Teeme ettepaneku, et KMH programmis nimetatud
uuringute osas tehakse lisaks merekaablialal ja selle lähialal
teostatavatele uuringutele ka uuringud nendel aladel, millede
osas hilisemalt esitatakse modelleeringud või kui nendel aladel
avalduvad merekaablist ja tuulikuparkidest kumulatiivselt
Selgitame, et hoovuste ja lainetuse
olemasoleva olukorra väljaselgitamiseks
teostatakse uuringu käigus vastavad
alusuuringud (sh välitööd) eeldatavas
mõjualas sellises ulatuses, kui uuringu
koostaja vajalikuks peab, et anda pädev ja
piisavalt täpne hinnang kavandatava
tegevuse võimaliku mõju ja koosmõju kohta.
KMH programmi on täiendatud, et seejuures
tuleb tähelepanu pöörata ka Pilguse lahele.
Riksu laht (Riksu järv; VEE2095300) on
siseveekogu (looduslik järv), mida meres
toimuv tegevus ei mõjuta.
28
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
tulenevad mõjud. Eeltoodust aladena palume käsitleda
muuhulgas ka Pilguse (Koovi) lahte ja Riksu lahte.
25) KMH programmi koostamisel on võetud eeldus, nagu oleks
mõjualaks üksnes ala, kuhu ulatub kitsalt kavandatavast
tuulepargist tekkiv mõju. Selline lähenemine ei ole
keskkonnakaalutlustest tulenevalt põhjendatud ega õige.
Mõjualaks tuleb arvestada kogu see ala, kuhu kanduvad edasi
kumulatiivne mõju tervikuna. Esitame vastuväite mõjuala
käsitlusele kitsalt kavandatava merekaabliga seonduvalt ning
palume arvestada mõjualana seda ala, kuhu ulatub kõigi
merekaablite, sh arendusalade ja nende merekaablite
realiseerimise korral tekkiv kumulatiivne mõju.
Täpsustame, et käesolev KMH programm ei
käsitle ühegi tuulepargi mõjuala. KMH-s
käsitletakse merekaabelliini rajamise mõju
kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul
kogu REP-iga määratud maaletulekuala
ulatuses. Koosmõju hindamisel arvestatakse
ka teiste arendustega seotud merekaablitega.
26) Lisaks hoiualadele ja nende suhtes tekkivatele mõjudele
tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka maakonnaplaneeringuga
kindlaks määratud rohealadele. Praeguse seisuga ei ole KMH
programmis tähelepanu rohealadele üldse pööratud.
Juhime tähelepanu, et Saare
maakonnaplaneeringuga on määratud
rohevõrgustiku alad. Rohealade mõistet ei ole
maakonnaplaneeringu seletuskirjas
defineeritud ega rohealasid planeeringu
joonistel kajastatud. KMH programmis (ptk
4.10) on käsitletud Saare üldplaneeringuga
kavandatavat rohe- ja sinivõrgustikku.
27) KMH aruande raames tuleb analüüsida ka elektrikaablitest
tekkivat mõju kinnisvarale ning arvestada tuleb ka maismaale
kavandatavate kaablite asukohta, kuna on ilmselge, et isiku
kinnisvarale omab olulist mõju see, kui tema kinnistule või selle
lähedusse on kavandatud arendusala teenindavad
elektrikaablid.
Selgitame, et käesoleva KMH käigus
hinnatakse hoonestusloa taotlusega
kavandatava tegevusega kaasnevat vara
(ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja
sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele)
ning kaudsete mõjude osas erinevaid
keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste
jms). Maismaale kavandatavate kaablite
mõju selgitatakse välja
projekteerimistingimuste menetluse käigus.
29
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
KMH programmi ptk 2.3 täiendatakse vastava
selgitusega. TTJA on samuti seisukohal, et
hoonestusloa menetlus hõlmab
ühenduskaablite rajamist vaid avaliku
veekogu piirides ning maismaal kulgevat
ülekandeliini asukohta täpsustatakse ja
sellega kaasnevaid mõjusid hinnatakse
eraldiseisvate menetlustega. Seetõttu ei ole
tarvilik merekaabli KMH raames hinnata
maismaale kavandatud elektrikaablite mõju
piirkonna kinnisvarale.
28) KMH programmis on esitatud seisukoht, et rannaprotsesse
merekaablid, sh nende ehitusaegne setete liikumine ei mõjuta.
Esitame vastuväite metoodika osas, sest oleme seisukohal, et
rannikuprotsesse käsitlevate uuringute puhul tuleb esmalt
teostada rannikualade osas uuringud, sh selgitada välja millised
on olnud muutused viimaste kümnendite jooksul ja seejärel
teostada modelleeringud, mis tulenevad maailmamere tõusust
ning alles seejärel on võimalik modelleerida rannikut
mõjutavaid protsesse ja seda kuidas ja kus tuleb milliseid
ennetus- ja leevendusmeetmeid kasutusele võtta.
KMH programmis on kirjas, et igasugune
uhtumine ja kaevamine merepõhjas tekitab
sealsete pinnasekihtide segamise ja laiali
kandumise vastavalt tuultele ja hoovustele.
KMH programmi on täiendatud, et seoses
sellega tuleb hinnata nii ehitus- kui ka
kasutusaegset setete liikumist ning selle
võimalikku mõju rannikule.
9. MTÜ Karala-Pilguse
Hoiuala Selts (Liisa
Linna)
04.08.2025
2.1. KMH programmis ei ole ettenähtud uurida kõiki võimalikke
alternatiive merekaabli randumiskoha kohta.
KMH programmis on toodud välja, et hoonestusloa menetluse ja
KMH algatamise otsuse kohaselt ning sellele järgnevate uute
asjaolude ilmnemise tulemusena ei ole EE-LV 4 merekaabli
Edela-Saaremaa–Ventspils trassikoridoril asukohaalternatiive.
Algatamise otsuses olid toodud kaks alternatiivi randumisega
Sõrve.
Selgitame, et KMH programmi algatamisel oli
valikus neli alternatiivi. Erinevate
trassialternatiivide loobumise põhjuseks on
Läti põhivõrgu poolne randumiskoha
täpsustus, mis selgus peale hoonestusloa
taotluse ja keskkonnamõjude hindamise
algatamist. Läti põhivõrk on algatanud
planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni-
Varduva liinile.
30
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
Programmis on selgitatud, et koostamisel oleva EE-LV IV REP-
iga ei ole Sõrve poolsaarele kavandatud põhivõrguga ühendust
ega merekaabli trassialternatiivide 3 ja 4 jaoks maaletulekuala
ja liitumispunkti (perspektiivse alajaama asukohta); vt ptk 3.2.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Sõrve poolsaarelt algavad
trassialternatiivid 3 ja 4 (Joonis 2) reaalselt elluviidavad, st
need ei ole reaalsed ka KMH mõistes.
Avaldaja leiab, et REP-i menetlus on veel pooleli ja puudub
tõsikindel teadmine, et Sõrve ei saa tulla põhivõrgu ühendust.
Asjaolu, et Saaremaal on ettenähtud võrk maismaaliinina ning
selle puhvertsoon ei võimalda kasutada liiniks Sõrve poolsaart,
on asjaolu, millele on esitatud ka vastuväiteid. Ettepanekuid on
tehtud maakaabli kasutamiseks ka kogu saare ulatuses. Teiseks
on võimalik kaaluda ka muid alternatiive.
Näiteks Nasva tööstusliku sadama-ala jääb väljaspoole
looduskaitselisi alasid, hoiualasid ning kaabel saaks liikuda ka
Kura kurgu hoiuala ning Kasti lahe hoiuala vahelt läbi,
puutumata kumbagi hoiuala territooriumit.
Teadupärast ei soovi Läti põhivõrk liituda Dundagas. Seega jääb
KMH programmi sisuliselt ainult 1 kaalutav alternatiiv ning see
ei ole kooskõlas KeHJS § 3 1 lg 1 põhimõttega anda tegevusloa
andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks.
Avaldaja palub alternatiive käsitleda laiemalt ning mitte
ainuüksi Saaremaal randuvate elektrikaablitena vaid mandile
randuvate kaablitega ning ühtlasi ka mööda mandrit liikuva
elektriühendusega, mis oleks oluliselt turvalisem ka julgeoleku
vaatest.
TTJA hinnangul saab alternatiividena
käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga,
merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi
lahendusi kaablite rajamiseks ning
randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole
KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1
põhimõttega. Alternatiivide võimalikud
erinevad lahendused võivad seisneda nii
asukohas, paigutuses, suuruses, mahus,
protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis
või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline
periood), mh peab arvestama, et
alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel
võetakse arvesse nii nende maksumust,
teostatavust ja eesmärgipärasust.
Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn
0-alternatiiv, mis tähendab kõigist
tegevusvariantidest loobumist.
Selgitame, et kirjas toodud väide „Mõju
Natura aladele tõdetakse ka juba KMH
programmis“ ei ole korrektne. KMH
programmi koostamise käigus viidi läbi
Natura eelhindamine, mis jõudis järeldusele,
et mõju nimetatud Natura aladele ei saa
käesolevas etapis välistada. Põhjuseks on
eelkõige info vähesus. Järgmises etapis
viiakse läbi erinevad uuringud, mis annavad
sisendi Natura asjakohaseks hindamiseks.
Alles seejärel saab öelda, kas kavandatav
tegevus mõjutab Natura alade ja nende
kaitse-eesmärkide seisundit.
31
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
Avaldaja leiab, et Koovi lahel Karala-Pilguse hoiuala Natura ala
ning Riksu lahe hoiuala ja Natura ala vahele sellise hulga
merekaablite planeerimine, nagu seda käesoleval hetkel
erinevates menetlustes kavandatakse, on äärmiselt vale.
Looduskaitselisest seisukohast toovad kavandatavad tegevused
kaasa mõlemale hoiualale pöördumatu kahju, merekeskkonna,
kaitstavate elupaikade, lindude, kalade ja imetajate
populatsiooni hääbumise piirkonnas.
Mõju Natura aladele tõdetakse ka juba KMH programmis.
2.2. KMH käigus tuleb hinnata mõju rannikuäärsete merekaabli
randumiskohta ja selle lähistele jäävate hoonestatud kinnistute
turuväärtusele.
KMH programmis on toodud välja, et „KMH ülesannete hulka ei
kuulu kinnisvara rahalise väärtuse hindamine“. Programmi
kohaselt eeldatakse mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale
vaid ehitustegevusest. Kuivõrd rannikupiirkonna elanikud
kasutavad ala igapäevaselt nii kalapüügiks, rekreatsioonile
(ujumisrannad on välja toodud ka programmi lk-l 33) ning
matkamiseks ja loomade karjatamiseks, siis on vaieldamatult
merekaablitel mõju nii põhjavee kvaliteedile, suplusveele,
kalandusele jne.
Põhjavee kvaliteedi osas tuleb arvesse võtta, et trassi
maabumiskoht ei saa jääda kaitsmata põhjaveega piirkonda,
sest igasugune kaevetöö tooks soolase merevee põhjavette
ning rikuks piirkonna elamute joogiveevarud. Piirkonnas puudub
ühisveevärk! Ilma joogiveeta elamumaad muutuvad sisuliselt
väärtusetuks. Samamoodi on oma mõju ka looduskeskkonna
häiringutel, mida kavandatav tegevus tahes-tahtmata kaasa
toob pikkadeks aastateks, nagu näiteks Pilguse lahe täielik
Selgitame, et KMH aluseks on KeHJS, mis ei
näe KMH käigus ette majanduslike mõjude,
sh kinnisvara turuväärtuse ja selle võimaliku
muutuse hindamist. Mõju inimese varale KMH
mõistes tähendab vara (ehitiste, maa)
otsest/füüsilist mõjutamist ja sellega seotud
piiranguid (nt maakasutusele) ning kaudsete
mõjude osas erinevaid keskkonnahäiringuid
(nt müra, õhusaaste jms). Kinnisvara
turuväärtuse ja selle muutuste määramine on
majandusvaldkond, mille eest loodusteaduste
või keskkonnakaitse valdkonna haridusega
(vt KeHJS § 15 lg 1 p 1) KMH juhtekspert ei
saa vastutust võtta.
Selgitame, et kaitsmata põhjaveega piirkonna
olemasolu ei välista objektide rajamist.
Kaablitrass paigaldatakse rannikul 1,5-3 m
sügavusele. KMH käigus hinnatakse
kavandatava tegevuse mõju ka põhjaveele,
sh joogiveele. On elementaarne, et ehitustöid
kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb
teostada erilise hoolikusega, vastavad
32
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
sulgumine, mürgiste ainete (fosfor, elavhõbe jne) sattumine
vette ja sedakaudu ka toidulauale.
Arusaamatuks jääb miks on välistatud mõju rannikuäärsete
kinnistute väärtusele kui ühele enamike põhiõigust
(omandiõigust) riivavale asjaolule.
nõuded ja leevendusmeetmed esitatakse
KMH aruandes.
KMH käigus hinnatakse muuhulgas ka setete
liikumise mõju, uuritakse toitainete ja ohtlike
ainete sisaldust merepõhjasetetes ning
sellega kaasnevat mõju. KMH programmi
täiendatakse, et tuleb hinnata setete
liikumise mõju Pilguse lahe suudmealale.
Ilma uuringute ja pädevate
eksperthinnanguteta ei ole KMH programmi
etapis alust eeldada Teie kirjas nimetatud
mõjude avaldumist.
2.3. Ornitoloogilistele uuringutele tuleb seada täpsemaid ja
põhjalikumaid nõudeid.
Programmis on toodud, et „merekaabli paigaldamisega seoses
võib kanduda heljum linnuala merealadele ning mõjutada
kaablipaigalduse perioodil mereelustikku ning linnustiku
toitumistingimusi. Samuti kaasnevad seoses ehitustöödega
häiringud rannikualal peatuvatele ja pesitsevatele lindudele ning
linnuala merealal viibivatele lindudele. Merekaabli
randumispaiga piirkonnas pole linnuala kaitse-eesmärgiks
olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid neid välistada ei
saa. Juhul, kui merekaabel linnuala ei läbi ning selle
maabumispaik jääb linnualast väljapoole, siis on mõju tsooni
jäävate elupaikade pindala väike ning ebasoodsat mõju kaitse-
eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu.“
Avaldajale on teada, et randumispaigas on samuti kaitsealuste
linnuliikide elupaigad (on üsna eluvõõras arvata ka et kahe
Natura linnuala vahelisel väiksel rannaosal neid ei oleks) ning
on äärmiselt asjatundmatu väita, et mõju tsooni jäävate
Selgitame, et Teie kirjas toodud väljavõte
KMH programmist puudutab konkreetselt
võimalikku mõju linnuala kaitse-
eesmärkidele. Ekslik on Teie kirjas esitatud
väide, nagu arvaks programmi koostaja, et
linnualade vahelisel alal rannikul kaitsealuste
jm linnuliikide elupaiku ei asu. Linnustiku
uuring hõlmab ka kahe linnuala vahele jäävat
rannikulõiku.
Juhime tähelepanu, et KMH programmi ptk-s
4.4.5 on juba kirjas, et Natura eelhindamise
etapis ei saa välistada ebasoodsat mõju
Karala-Pilguse linnualale seoses
elektriühenduse rajamisega ning seetõttu
tuleb KMH raames läbi viia Natura
asjakohane hindamine nimetatud linnuala
osas.
KMH programmi täiendatakse, et
merepõhjasetete liikumise hinnangu
33
Jrk
nr
Asutus/isik, kirja
kuupäev ja
number
Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/
ettepanekuga arvestamise kohta
elupaikade pindala on väike ning ebasoodsat mõju kaitse-
eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu.
Palume igal juhul seada põhjalikud uuringutingimused mõjule
linnustikule ning sealjuures palume eelviidatud eksitavad väited
programmist eemaldada.
Programmis on toodud, et Natura eelhindamise etapis ei saa
välistada ebasoodsat mõju Riksu ranniku linnualale seoses
elektriühenduse rajamisega ning seetõttu tuleb KMH raames
läbi viia Natura asjakohane hindamine nimetatud linnuala osas.
Sama tuleb kindlasti lisada Karala-Pilguse linnuala kohta. Nimelt
on avaldaja veendunud, et lisanduv ehitustööde heljum
koosmõjus SWE merekaabli heljumi ja merepinnasega, mis
smuutistatakse vette, ummistavad täielikult Pilguse lahe
suudme.
koostamise käigus tuleb analüüsida ka
võimalikku mõju Pilguse lahe suudmealale.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kooskõlastus | 24.07.2025 | 1 | 7.2-4/25/11193-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |